Kiri

ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDELI

KATSETAMINE 2019-2022

Lühikokkuvõte

Sisukord

1. PROJEKTI PÕHIANDMED 2019-2022.................................................................................... 2

2. MÄRKAMISED JA JÄRELDUSED 2019-2022 ......................................................................... 3

2.1. ISTE tugevused ................................................................................................................ 3

2.2. ISTE katsetamisel ilmnenud riskid ja nende maandamise võimalused .............................. 4

3. ARENDUS- JA ANALÜÜSIVAJADUSED ................................................................................ 7

3.1. ISTE mudeli arendamise vajadused. Muudatused alates 2023 ......................................... 7

3.2. Täiendavat uurimist vajab uuel ISTE projekti perioodil (analüüsivajadused) ..................... 7

LISAD ......................................................................................................................................... 8

Lisa 1. Kasutatud materjalid, ISTE kogemusseminaride ja KOV külastuste nimekiri ................ 8

Lisa 2. Perioodil 2019-2022 ISTE projekti ülevaatlik statistika ............................................... 10

Lisa 3. ISTE riskianalüüs ....................................................................................................... 17

Tegevusi rahastatakse toetuse andmise tingimuste

„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende

töötamise soodustamine“ ja tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja

paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames

2

1. PROJEKTI PÕHIANDMED 2019-2022

Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ (lühendina kasutatakse „ISTE projekt“) raames katsetati aastatel 2019-2022 uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi korraldab kohalik omavalitsus. 1 Projekti eesmärk oli Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub aastatel 2023-2024.2 Isikukeskse erihoolekande teenusmudelit (edaspidi ISTE) on perioodil 2019-2022 katsetatud 29 kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV), mis on 36,7% kõigist Eesti KOVidest ja selle aja jooksul on KOV korraldusel abi saanud 1073 inimest. ISTE katsetamisel on perioodil 2019-2022 osalenud 164 erinevat teenuseosutajat (edaspidi TO). 2022. aasta lõpus oli projektis 631 inimest 28 KOVist, väljunuid 442. Ülevaate perioodi 2019-2022 ISTE katsetamise statistikast on lisas 2. ISTE projekti kogueelarve perioodil 2019-2022 oli 8,11 miljonit eurot (tegelik kulu 6,46 miljonit eurot), sh teenuskomponentide osutamiseks 7,31 miljonit eurot (tegelik kulu 5,66 miljonit eurot). Teenuskomponentide kulu ühe inimese kohta oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 4029,60 eurot aastas (335,80 eurot kuus), sellele lisaks maksti KOVile koordineerimistasu iga teenuskoha kohta 490,80 eurot aastas (40,90 eurot kuus). Teenuskomponentide maht ühe inimese kohta kuus oli sel perioodil keskmiselt 11,5 tundi. Projekti praktika näitab, et teenuskomponentide osutamise mahus ja maksumuses esinevad suured erinevused KOVide lõikes (nt komponentide maht on olnud KOVides ühe inimese kohta vahemikus 4-23 tundi kuus), lisaks esinevad erinevused teenuskomponentide osutamise mahus ISTEs osalenud inimeste abivajaduse lõikes (erineva toetusvajadusega inimeste lõikes kergest kuni äärmuslikuni), mahu erinevus oli 8-37 tundi kuus inimese kohta. Teenuskomponentide maksumus erineb teenuskomponentide lõikes, sõltudes paljuski komponenti osutava spetsialisti kvalifikatsioonist, kuid hindu mõjutavad ka muud tegurid (spetsialisti sõidukulud, teenuseosutajate arv ja nõudlus teenuse järele piirkonnas vm). Projekti seireandmete, abivajaduse hindamise ja elukvaliteedi hindamise andmestike põhjal saab tuua välja arvulisi näitajaid, mille toel hinnata teenuseosutamise kasutegurit ISTE projektis osalenud inimestele perioodil 2019-2022.3 ✓ Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel4 saab positiivsena välja tuua, et töötavate inimeste arv suurenes (ISTE projekti sisenedes töötas 208, väljumisel 244 inimest). ✓ Abi- ja toetusvajadus (edaspidi ka ATV) on ISTE piloodis osalemise jooksul vähenenud 19% ja samale tasemele jäänud 53% inimestest. ATV on projekti vältel esialgse hinnanguga võrreldes suurenenud 28% inimeste puhul.5 ✓ ISTE piloteerimisel inimeste poolt projekti vältel antud hinnangud oma elukvaliteedile tervikuna näitavad positiivset muutust (keskmiselt +4,6%). Eluvaldkonnad, milles on tajutud suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%).6

1 ISTE projekti kirjeldus (sh mudeli ja piloteerimise korralduse kirjeldus) on leitav SKA kodulehelt, 2019-2021 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/lisa_4._pilootprojekti_kirjeldus_0.pdf ja 2022 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/ISTE/pilootprojekti_kirjeldus_2022.pdf 2 vt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse- erihoolekande 3 Inimese vaates teenuse tulemuslikkuse hindamine on teema, millega tuleb ISTE mudeli katsetamise käigus edasi tegeleda,

vajalik on täiendav andmete kogumine ja analüüs. 4 Kasutatud on andmeid, mis kogutakse ISTE projekti osalejatelt ISTEsse sisenemisel ja väljumisel, vastavalt ESF projektidele esitatud seireandmete kogumise nõuetele. 5 Kasutatud on projektis osalejate abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid, võrreldud on isikutele tehtud hindamisi 2019-2021 ja 2022. 6 Kasutatud on projektis osalejatelt kogutud andmeid nende elukvaliteedi kohta, mida ISTE projektis kogutakse ja mõõdetakse elukvaliteedi hindamise ankeediga. Ankeedi algallikas: Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en

3

2. MÄRKAMISED JA JÄRELDUSED 2019-2022

Kokkuvõttes on ISTE katseprojekt andnud perioodil 2019-2022 teadmise, et isikukeskne erihoolekande teenusmudel on praktikas rakendatav, sh ✓ KOVid on võimelised psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamist käivitama ja ISTE mudeli põhiselt abi osutama; ✓ igale inimesele komponendipõhiselt teenuse osutamine on paindlik, inimese vajadusi arvestav viis inimese toetamiseks. Samas tuleb psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühma teenuste reformimisel silmas pidada, et tegemist on olulise muudatusega, mida tuleb oskuslikult juhtida ja kommunikeerida. Riskid peavad olema põhjalikult kaardistatud ja maandamisvõimalused läbi analüüsitud. KOVid ja teenuseosutajad vajavad uudse teenusekorralduse juurutamisel tuge, koolitamist, nõustamist. ISTE katsetamise perioodil on toimunud igakuine andmete korje ja järjepidev projekti osapooltelt tagasiside kogumine (4 korda aastas ISTE kogemusseminarid, küsitlused KOVidele ja teenuseosutajatele, koostöökohtumised KOVide ja teenuseosutajatega). Sellele kogutud teadmisele tuginedes on kokkuvõtte järgmistes osades välja toodud ISTE tugevused ja kaardistatud ISTE rakendamise võimalikud riskid7. 2.1. ISTE tugevused ISTE tugevuste loetelu on koostatud, tuginedes ISTE piloteerimises osalevate KOVide ja teenuseosutajate tagasisidele (eelkõige KOV külastuste käigus kogutud infole), KOVide ja teenuseosutajate seas läbiviidud küsitlustele ja kogemusseminaride grupitöödele. Ülevaade toimunud kohtumistest ja küsitlustest on lisas 1. Piloteerimises osalenud osapooled (KOV töötajad, teenuseosutajad, abivajajad) on ISTE tugevustena välja toonud, et sotsiaalsüsteemilt tuge vajav inimene/pere saab kogu vajaliku abi hindamise „ühest uksest“ sisenedes, toimub ühetaoline abivajaduse hindamine ja inimesele on olemas pidev personaalne tugi; KOVil on võimalik lepingulised suhted luua mitmete teenuseosutajatega, kelle hulgast saab iga konkreetse inimese toetamiseks valida sobivaima(d); inimestele on teenust võimalik osutada kiirelt ja paindlikult inimese/pere vajadusi arvestades ja ISTE võimaldab toetada ka abivajaja lähedasi. ✓ Ühe ukse poliitika ehk inimene pöördub alati esmalt oma elukohajärgsesse omavalitsusse, kus nähakse inimest tema igapäevases keskkonnas ja kui tervikut elukaareüleselt, koos pere ning lähedastega, mis võimaldab abi planeerida ja osutada komplekselt kombineerides KOV teenuseid ja toetusi ning ISTE teenuskomponente. ✓ Juhtumikorraldus ehk inimesel on personaalne tugi. Igal abivajajal on oma kindel baastoetuse osutaja (edaspidi ka BTO), kes pakub talle regulaarset personaalset tuge, kellega koos koostab inimene tegevusplaani ja kes jälgib plaani täitmist ning kavandab vajadusel muudatused. Personaalne tugi läbi BTO tegevuse muudab abivajava inimese kulgemise sotsiaalsüsteemis paindlikumaks ja kiiremaks. ✓ Abivajaduse hindamine eluvaldkondade põhiselt. Abi- ja toetusvajaduse (edaspidi ATV) hindamine üle seitsme eluvaldkonna annab tervikliku vaate ja võimaldab kavandada integreeritult inimese toetamist. ISTEs on kasutusel sama ATV hindamise instrument, mida kasutatakse Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) inimeste erihoolekandeteenustele suunamisel – tegemist on hea praktikaga, mis loob ühesuguse aluse inimeste teenusevajaduse määramisel. ✓ Teenus „rätsepatööna“ (inimesele saab paindlikult, isikukeskselt ja vajaduspõhiselt teenuskomponentidest kokku panna just tema vajadustele vastava teenuste paketi) praeguse kahe eraldi teenuse, erihoolekandeteenuse (edaspidi EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse

7 Märkus: Kui käesolevas kokkuvõttes on üks või teine asjaolu välja toodud ISTE tugevuse või riskina, võib see samaaegselt olla ka EHT ja/või SRT tugevuseks või riskiks. Antud kokkuvõtte koostamisel ei ole EHT, SRT ja ISTE tugevusi ja riske omavahel võrreldud.

4

(edaspidi SRT) asemel. Koos sellega toimub kiire teenusele saamise protsess - inimene ei pea läbima mitmekordseid (sisenemisel ja hiljem) hindamisi ja eraldi suunamisi, mille kõigi puhul on vaja täita erinevat dokumentatsiooni. Teenuskomponentide mitmekesisus. Plussiks ka paindlik koostöö teenuseosutajatega, erinevate ressursside kombineerimise võimalus. ✓ Pereliikmete toetamise võimalus on oluline lisandväärtus. Kui inimene ei ole kohe valmis ise abi vastu võtma, siis esmane lähenemine on võimalik inimesele läbi pere toetamise. Koos abivajava inimese toetamisega luuakse pereliikmete kaasamisega inimesele nö turvavõrgustik. ✓ ISTE võimaldab arvesse võtta KOV piirkondlikke eripärasid ja integreerida inimesi kogukonda, kus on tema tavapärane elukeskkond. Kogukonna ressursside kaasamine rikastab psüühilise erivajadusega inimeste teenuste süsteemi ning soodustab kohalikul tasandil koostööd sidusvaldkondade partneritega, mis tagab võimalikult varase ja proaktiivse abivajaja märkamise ja toetamise. ✓ Teenuste kättesaadavuse paranemine. ISTE katsetamine on toonud KOVidesse juurde teenuseosutajaid ja paranenud on sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavus. ✓ KOVil on sisuline ülevaade teenuse osutamisest, klienditööst, tulemuslikkusest, toimub teenuse mõju hindamine. Kohapealne mitmepoolne kontroll, eri osapoolte osalemine protsessis (ISTE juhtumikorraldaja KOVis – baastoetuse ostuaja (BTO) - lisatoetuse osutaja (LTO) - abivajaja). ✓ ISTE projekti sisene koostöö, kogemusseminarid ehk praktika kogukond. KOVid ja teenuseosutajad võtavad üksteiselt üle häid töötavaid praktikaid, toimib koostöö, regulaarne tagasiside andmine ja saamine. 2.2. ISTE katsetamisel ilmnenud riskid ja nende maandamise võimalused Aruande selles osas on loetelu olulisematest riskidest, mis ISTE rakendamisel on esinenud, koos nende maandamise võimalustega. Detailsem riskianalüüs täieliku ülevaatega on lisas 3. Riskid on esitatud mõju ja tõenäosuse hindamise tulemusel saadud tulemuste järgi alustades suurima mõju ja tõenäosusega avalduvast riskist. Risk. Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

Maandamise võimalused 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist (edaspidi ATVH) peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. Rahastus on ebapiisav. Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused.

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega; 5) teenuse mahu piiritlemine.

5

Risk. Abi vajavat sihtrühma on palju. Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine ATVHsse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda. Risk ei ole täielikult maandatav.

Risk. IT-tugi on ebapiisav. Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida.

Maandamise võimalused 1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

Risk. Raskused muutustega kohanemisel. Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

Maandamise võimalused 1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

Risk. Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus. Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

Risk. Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus. Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad).

Maandamise võimalused 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele. Risk. Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama. Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

6

Maandamise võimalused 1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

Risk. Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane. Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

Maandamise võimalused 1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks. Risk. Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi. Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja andmekaitse, edaspidi AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid.

Maandamise võimalused 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. KOV juhtimise ebastabiilsus. Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada. Riski ei ole täielikult maandatav.

7

3. ARENDUS- JA ANALÜÜSIVAJADUSED

3.1. ISTE mudeli arendamise vajadused. Muudatused alates 2023 Perioodi 2019-2022 kohta kogutud tagasiside põhjal selgus, et enim soovitud muudatused puudutasid peamiselt ISTE tegevuste haldamist, st kui IT lahendused oleks tõhusamad, vähendaks see praegust Exceli-põhist käsitsi aruandluse mahtu ja infovahetus toimiks tõhusamalt. Küsitluste, kogemusseminaride ja muude arutelude käigus kerkisid esile ettepanekud ja ootused, mida ISTE uuel katsetamise perioodil (2023-2024) täpsustada, muuta või sisse viia. Uue perioodi osa tehti ettepanekud järgmisteks muudatusteks: 1. Teenuskomponentide sisu kirjelduste täpsustamine, eriti hõivega seotud komponentide töötamise toetamise ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas komponentide osas. 2. Piirhindade kehtestamine järgmistele komponentidele: intervallhoid, töötamise toetamine ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas. 3. Majutuses teenuskohtade katsetamine ehk EHT kogukonnas elamise teenuse sihtgrupile komponendipõhise teenuseosutamise mudeli katsetamine. 4. Projekti dokumentatsiooni korrigeerimine ja täiendamine, täpsustused vormides ja kasutajamugavuse lahendused. 5. KOV ISTE juhtumikorraldajale kehtestati vastavalt SHS § 161 sotsiaaltöö kõrghariduse või kutsetunnistuse nõue. 3.2. Täiendavat uurimist vajab uuel ISTE projekti perioodil (analüüsivajadused) ✓ ISTE töötab, kuid selle pinnalt ei saa öelda, kas ISTE süsteem on praegusest EHT ja SRT teenussüsteemist parem. Selle valiku tegemiseks on vaja kaht süsteemi võrrelda. ISTE edasiste arengute üle otsustamiseks on vaja võrrelda kahel eri viisil toimuvat teenuse osutamist psüühikahäirega inimeste sihtrühmale: praegune EHT+SRT teenuste süsteem versus ISTE põhine teenuseosutamine. Ettepanek, kuidas seda teha: a) määratleda võrreldavad kriteeriumid/aspektid; b) analüüsida mõlemaid teenussüsteeme nendes aspektides võrreldavate andmete baasilt. Siin võib selguda probleem sellega, et ei ole võtta võrreldavaid andmeid mõlema teenussüsteemi kohta samast ajaperioodist. ✓ Teenuse mõju – kuidas mõõta tulemuslikkust? Lisaks elukvaliteedi hindamisele töötada välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu abi saamise efektiivsust võrreldes EHT ja SRT teenustega. ✓ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendus – ATV hindamisvahend, teenuseosutaja portaal, tegevusplaan ja aruandlus viia elektrooniliseks. ✓ Teenuse katsetamine teenuseosutajate vaates. ISTEs on teenuseosutajad, kes osutavad enamasti nii EHT, kui ka SRT teenuseid ja lisaks ISTE teenuskomponente (seda väheses mahus). Vajalik on analüüsida planeeritava muudatuse mõju teenuseosutajatele. ✓ ISTE mudeli põhist teenuseosutamist intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele on vaja täiendavalt analüüsida. Mitmed KOVd/TOd on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini psüühikahaigusega inimestele.

8

LISAD

Lisa 1. Kasutatud materjalid, ISTE kogemusseminaride ja KOV külastuste nimekiri Kokkuvõtte koostamisel kasutatud materjalid Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamisest kokkuvõtte koostamisel on tuginetud järgmistele andmetele: 1. KOVidelt regulaarselt laekuv aruandlus jm dokumentatsioon: projektis osalevate inimeste sisenemisankeedid, väljumisankeedid, abivajaduse hindamise andmed, teenusekomponentide osutamise andmestikud (kuuaruanded KOVidelt), elukvaliteedi hinnangud. 2. ISTE tiimi poolt läbiviidud küsitlused (enamasti info kogutud KOVidelt, aga ka teenuseosutajatelt) ja kogemusseminaride grupitööde tulemused.

✓ 2020_09 Grupitööd: ISTE positiivsed tulemused-kitsaskohad. ✓ 2020 Küsitlus: ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas mitteosalemise põhjuste osas. ✓ 2020_12 Küsitlus: sihtrühma jm kohta (milliseid inimesi on kaasatud). ✓ 2021_02 Küsitlus: KOVidele ISTE korralduse kohta (võrdlevad andmed selle kohta, kuidas

eri KOVid ISTEt rakendanud on). ✓ 2021_06 Küsitlus: KOVidele mida ISTEst muuta-säilitada-lõpetada. ✓ 2021_09 Küsitlus: KOVidele ISTE edulood-kliendilood. ✓ 2021_12 Küsitlus: Kuidas kujuneb ISTEs teenuse hind? Hinnastamise seminari jaoks

eelinfo kogumine. ✓ 2022_03 Küsitlus: Teenuste tulemused ja mõjud. ✓ 2022_12 Küsitlus/grupitöö: Kogemusseminaril, ISTE riskid.

3. ISTE tiimi poolt KOV külastustel 2021-2022 kogutud materjalid, sh külastuste eel KOVidelt välja küsitud dokumendid, andmestikud (10% projektis osalevate inimeste kohta). ISTE kogemusseminarid 2019-2022 Perioodil 2019-2022 toimus ISTE projekti partneritega 13 kogemusseminari. Ürituste korralduslikult oli seminaridel üldine raamistik, et üritus koosnes kahest osast – a) info jagamine, vahel ka koolitus mudeli rakendamisega seotud teemal; b) grupitööd või muus vormis arutelu. ✓ 15.12.2019. Kogemusseminar I. „Kuidas on läinud“. Tallinn, hotell Europa. Stardiseminar - SKA ja KOVide kokkuvõte, arutelu. ✓ 10.03.2020. Kogemusseminar II, Tallinn, Kultuurikatel. Teenuskomponentidest teoorias ja projekti praktikas. Grupitööd (keerulisemad kliendijuhtumid). Ettekanne SKA erihoolekande nõunikult Katrin Tsuimanilt. ✓ 10.06.2020 Kogemusseminar III. Pärnu, Strand SPA & Conference. Ülevaade projektist. Kogemusnõustamisest, ettekanne Kogemusnõustajate Koja esindajalt. Vastutuse jagunemine (SKA, KOV, BTO) ja nõuded teenuseid osutavatele spetsialistidele. Toetusvajaduse hindamisvahendi täitmisest. Toetusvajaduse hindamise ja tegevusplaani koostamise seostest. ✓ 19.09.2020 Kogemusseminar IV. Tallinn, Rahvusraamatukogu. Ülevaade projekti hetkeseisust. Grupitöö (piloteerimise senised positiivsed tulemused, avanenud võimalused, kitsaskohad) + koolitus psüühikahäiretest (Liina Hüdren, PERH psühhiaatriakliiniku õendusjuht ja Sirje Pihlap, PERH sotsiaaltöötaja). ✓ 10.12.2020 Kogemusseminar V. Veebis. Teema klienditöö – milliseid abivajajaid on KOVides kaasatud ja millist abi on neile osutatud. ✓ 09.03.2021 Kogemusseminar VI. Veebis. "ISTE pilootprojekti korraldus omavalitsustes". Eelnevalt küsitlus, iga KOV rääkis oma kogemusi, etteantud raamistiku alusel. ✓ 08.06.2021 Kogemusseminar VII. Veebis. "ISTE projekt - inimest toetav kvaliteetne kogukonnateenus - teoorias ja praktikas". Päeva teisel poolel külalisesinejaks Dagmar Narusson. ✓ 14.09.2021 Kogemusseminar VIII. Järvamaa, Hindreku talu.

9

"ISTE projekt - kogemus arendab". Ülevaade Civitta lõppraportist. Elav raamatukogu (kogemused teemal "muutused inimese elus", põhines KOV kodutöödel inimese edulugudest). ✓ 01.12.2021 Kogemusseminar IX. Tallinn, Metropoli konverentsikeskus. "ISTE kogemused - kuidas kujuneb isikukeskse teenuse hind?" Esines Rahandusministeeriumist omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Piret Zahkna. "Millest lähtuda ISTE hindade kujundamisel ja teenuste kulueelarveid planeerides?" ✓ 09.03.2022 Kogemusseminar X. Järvamaa. Toosikannu puhkekeskus. "Teenuse osutamise tulemused ja mõjud". Eelnevalt küsitlus ISTE partnerite hulgas. Seminaril grupitöö teenuse osutamise tulemuste analüüsimise praktiseerimiseks. ✓ 09.-10.06.2022 Kogemusseminar XI. Järvamaa. Jäneda Mõis. "Teenuse kvaliteet - mida räägivad meie kogemused? 2. päeval Külli Mäe, töö probleemse kliendiga (Katrin Päären, Külli Mäe "Koostöö loomine CARE metoodika abil"). ✓ 07.09.2022 Kogemusseminar XII. Viljandimaa. Vanaõue Puhkekeskus. "Kogukonna ressursid ja nende kaasamine - ISTE võimalused". Dagmar Narusson, kaasav arutelu ja kogemuste jagamine - iga inimese isiklik ja KOVi tööriistakast ja tegevused. Millised on meie kogukondade võimalused? ✓ 08.12.2022 Kogemusseminar XIII. Tallinn. Tallink SPA & Conference Hotel "Võtame aasta kokku ja vaatame tulevikku", sh grupitöö "Riskid, väljakutsed ja nende toimetulek". ISTE projekti koordinaator Katrin Kalda ülevaade kohtumistest KOVidega. ISTE projektijuht Viktooria Iljin – ISTE 2023-2024 konkursi tulemustest kokkuvõte. ISTE mudelit katsetavate KOVide külastused 2019-2022 2021-2022 viis ISTE projektimeeskond (projektijuht, koordinaatorid, arendusnõunik) läbi külastused kõikidesse ISTE projektis osalevatesse KOVidesse, et individuaalselt igas KOVis arutada ISTE mudeli katsetamise kogemusi, anda tagasisidet ja koguda partneritelt (KOV, TO) ettepanekuid. Tabel 1. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud omavalitsuste külastused

Jrk.nr KOV nimi Külastuse aeg Kohtumise vorm

1. Antsla vald 23.03.2022 Kontaktkohtumine

2. Tartu linn 23.03.2022 Kontaktkohtumine

3. Väike-Maarja vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

4. Jõhvi vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

5. Kohtla-Järve linn 07.04.2022 Kontaktkohtumine

6. Lüganuse vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

7. Tapa vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

8. Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 13.04.2022 Kontaktkohtumine

9. Põltsamaa vald 26.04.2022 Kontaktkohtumine

10. Rapla vald 28.04.2022 Kontaktkohtumine

11. Kohila vald 28.04.2022 kontaktkohtumine

12. Türi vald 17.05.2022 Kontaktkohtumine

13. Tallinn 24.05.2022 Kontaktkohtumine

14. Raasiku vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

15. Kose vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

16. Jõelähtme vald 01.06.2022 Kontaktkohtumine

17. Pärnu linn 30.06.2022 Kontaktkohtumine

18. Tori vald 04.07.2022 Kontaktkohtumine

19. Põhja-Pärnumaa vald 05.07.2022 kontaktkohtumine

20. Paide linn 20.09.2022 Kontaktkohtumine

21. Järva vald 20.09.2022 Kontaktkohtumine

22. Valga vald 27.09.2022 kontaktkohtumine

23. Rõuge vald 27.09.2022 Kontaktkohtumine

24. Otepää vald 28.09.2022 Kontaktkohtumine

25. Harku vald 12.10.2022 Veebikohtumine

26. Kehtna vald 12.10.2022 Veebikohtumine

27. Viljandi linn 26.10.2022 Kontaktkohtumine

10

Lisa 2. Perioodil 2019-2022 ISTE projekti ülevaatlik statistika

ISTE katsetamisel oli esindatud eri tüüpi KOVid: 2019-2021 katsetas 20 KOVi, sh 2022. aastal katsetas 28 KOVi, sh - 5 linna ja 15 valda - 7 linna ja 21 valda - 9 maakonnast - 12 maakonnast - 8 väikest, 8 keskmist, 4 suurt - 10 väikest, 13 keskmist, 5 suurt (väike: alla 8000 elaniku; keskmine: 8000-16000; suur: üle 16000 elaniku)

Tabel 2. Perioodil 2017-2022 ISTE katsetamisel osalenud KOVid ja nende teenuskohtade arv.

2017-2018

2019-2021 2022

KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv

Haapsalu linn 5 Antsla vald 15 Antsla vald 15

Jõhvi vald 5 Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 30

Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 32

Keila linn 5 Jõelähtme vald 20 Jõelähtme vald 25

Märjamaa vald 5 Jõhvi vald 10 Jõhvi vald 5

Otepää vald 5 Kohila vald 25 Kohila vald 25

Tallinna linn 5 Kohtla-Järve linn 40 Kohtla-Järve linn 40

Võhma vald 5 Kose vald 10 Kose vald 15

Vändra vald 5 Lüganuse vald 10 Lüganuse vald 8

KOKKU 40 Mustvee vald 30 Põhja-Pärnumaa vald 13

Põhja-Pärnumaa vald 13 Pärnu linn 50

Pärnu linn 50 Raasiku vald 10

Raasiku vald 10 Rapla vald 55

Rapla vald 55 Tallinna linn 130

Tallinna linn 130 Tapa vald 10

Tapa vald 10 Tartu linn 50

Tartu linn 50 Tori vald 30

Tori vald 30 Türi vald 30

Türi vald 30 Väike-Maarja vald 7

Väike-Maarja vald 10 Harku vald 10

KOKKU 578 Järva vald 15

Kehtna vald 7

Otepää vald 5

Paide linn 15

Põltsamaa vald 10

Rõuge vald 8

Valga vald 30

Viljandi linn 50

KOKKU 700

11

Joonis 1. ISTEt 2022. aastal katsetavate KOVide geograafiline paiknemine.

Joonis 2. Perioodil 2019-2022 ISTEsse kaasatud inimeste vanuseline jaotus.

Joonis 3. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimesed diagnoosigruppide järgi.

12

Joonis 4. ISTEs osalevate inimeste abivajaduse profiil – abivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud toetusvajadus elukvaliteedi valdkondades toimetulekul perioodil 2019-2021 Ipa.

Joonis 5. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht eluvaldkondade lõikes.

Joonis 6. Perioodil 2019-2022 teenuskomponente saanud isikute arv.

13

Joonis 7. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht tundides. Tabel 3. Perioodil 2019-2022 inimeste ATV muutus ISTE projektis osalemise ajal.

Abi- ja toetusvajadus vähenenud on sama suurenenud kokku

madal (1-15) 14% 52% 34% 100%

keskmine (16-30) 20% 53% 26% 100%

kõrge (31-45) 27% 49% 23% 100%

äärmuslik (46-60) 18% 59% 24% 100%

Kokku 19% 53% 28% 100%

14

Joonis 8. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis väljunud inimeste arv, väljumise põhjused ja nende osakaal väljujatest. Tabel 4. 2019-2022 ISTE projektist väljumise põhjused

Lahkumise põhjus Mitu lahkujat Osakaal

Isik ei soovi teenust saada 126 28,5%

EHT 100 22,6%

SRT 37 8,4%

Elukoht muutus 36 8,1%

KOV väljus ISTEst 36 8,1%

Kontakt puudub 16 3,6%

Surnud 16 3,6%

KOV teenustele minek 14 3,2%

Üldhooldusteenusele minek 11 2,5%

Muu põhjus 8 1,8%

Pere või eestkostja soovil 8 1,8%

Saab ise hakkama, ei vaja toetamist 8 1,8%

Ei ole ISTE sihtrühm 3 0,7%

Pensionile jäämine 6 1,4%

Teenusele liikumine (mis ei ole EHT, SRT, KOV teenus) 6 1,4%

Õppima asumine 5 1,1%

Kinnipidamisasutuses viibimine 2 0,5%

Tööle saamine 4 0,9%

Üldkokkuvõte 442 100,0%

Tabel 5. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalevate inimeste ATVH skoorigrupp, teenuskomponentide maht ja maksumus.

2019-2022

KOKKU

Toetusvajadus skoorigruppide lõikes

madal toetusvajadus (skoor 1-15)

keskmine toetusvajadus (skoor 16-30)

kõrge toetusvajadus (skoor 31-45)

äärmuslik toetusvajadus (skoor 46-60)

ISTE projektis osalejate arv, kes on teenust saanud

1006 isikut 278 535 157 36

osakaal (%) toetusvajaduse alusel 100% 27,63% 53,18% 15,61% 3,58%

Teenuskomponentide maht kuus ühe inimese kohta (tunnid)

11,5 tundi 8,0 10,1 15,9 37,8

Baastoetuse kuumaht 1,2 1,2 1,2 1,3 0,8

Lisatoetuse kuumaht 10,3 6,8 8,9 14,6 37,0

Teenuskomponentide maksumus kuus ühe osavõtja kohta (eurot)

335,80 eurot 279,9 328,4 384,3 646,8

Baastoetuse kuumaksumus 44,3 46,4 44,5 43,7 28,3

Lisatoetuse kuumaksumus 291,4 233,5 283,9 340,5 618,5

15

Joonis 9. Perioodil 2019-2022 ISTEs teenuskomponente osutavad KOVide partnerid ja nende poolt osutatud teenuste mahu ja maksumuse osakaalud. Tabel 6. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide keskmised tunnihinnad aastate lõikes.

Eluvaldkond Teenuskomponent 2019- 2020

2019- 2021

2019- 2022

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine 33,09 36,18 36,1

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks 83,33 63,30 82,4

LT: personaalne toetus Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades 28,96 29,83 29,7

LT: pere toetamine Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia perele 47,02 52,15 49,1

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 43,27 43,95 44,5

LT: pere toetamine Kogemusnõustamine 26,82 31,32 32,7

LT: pere toetamine Intervallhoid 7,61 10,45 8,1

LT: sotsiaalsed suhted Sotsiaalsete suhete toetamine 21,33 29,76 27,6

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine 35,44 44,33 42,9

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

24,44 35,90 31,4

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia 47,58 50,70 50,5

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 27,61 32,06 31,9

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine 38,41 39,97 43,6

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 30,45 32,92 32,8

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 19,35 24,63 22,2

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks 33,35 37,06 39,8

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 12,66 20,54 25,2

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume 20,34 26,40 28,3

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 27,41 33,50 31,5

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

16,06 20,94 18,6

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 25,08 32,39 34,3

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 27,10 29,79 31,0

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 17,68 24,03 21,3

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 31,25 31,07 35,1

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 19,49 28,87 27,5

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 35,67 27,51 29,9

16

Tabel 7. Perioodil 2019-2022 ISTE teenuskomponentide tunnihindade kirjeldav statistika: miinimumid, maksimumid, aritmeetiline keskmine ja mediaantunnihind.

Eluvaldkond Teenuskomponent Max tunnihind

Min tunnihind

Aritm. keskmine

Mediaan tunnihind

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine

182,2 12 38,1 35,00

baastoetus Tegevusplaani elluviimise tagamine

80 15 40,5 35,00

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks

158,8 20 87,3 60,00

LT: personaalne toetus Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades

160 12 31,4 30,00

LT: pere toetamine Pere psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

160 20 53,2 50,00

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 90 15 46,4 45,00

LT: pere toetamine Pere kogemusnõustamine 70 10 36,0 34,50

LT: pere toetamine Intervallhoid 35 2,5 9,9 7,00

LT: sotsiaalsed suhted Sotsiaalsete suhete toetamine 90 8 32,1 30,36

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine

180 12 45,9 45,00

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

87 10 37,6 36,60

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

166,7 10 53,4 50,00

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 75 2,5 37,3 35,00

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine

160 20 43,1 40,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine

75 10 34,6 32,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 75 1 26,8 25,00

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks

80 10 42,3 40,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides

35 5 21,0 20,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume

75 5 30,2 30,00

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 75 8 35,4 35,00

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

50 8 20,4 15,00

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 70 10 34,8 35,00

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas

58 20 31,3 30,36

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine

100 6 26,7 27,00

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 80 12 35,7 35,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 75 4 31,9 30,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 65 6 29,1 25,00

Lisa 3. ISTE riskianalüüs

Riskianalüüsi koostamiseks on kokku kogutud ISTE rakendamisel esinevad/prognoositavad riskid ISTE kogemusseminaridelt, KOVide,

teenuseosutajate, SKA töötajate ja SOM tagasisidest. Riskide analüüsimisel on neid hinnatud mõju ja tõenäosuse skaalal ning nende skooride

korrutamisel saadud koondhinnang.

Riski mõju

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 tähtsusetu Probleemi olemasolu ja riski realiseerumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi. Mõju asutuse mainele puudub. Finantsmõju puudub.

2 väheoluline Probleemi lahendamata jätmine ja riski realiseerumine küll häirib tegevust, kuid ei põhjusta lisaressursside vajadust. Võimalik piiratud mõju asutuse mainele. Finantsmõju (x% eelarvest).

3 oluline, aga kontrollitav Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud, vajalikud mõningad lisaressursid, kuid see ei põhjusta põhieesmärkide mittesaavutamist. Võimalikud üksikud negatiivsed meediakajastused. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

4 kahjustav

Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud ning põhieesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse, osaliselt võimvad jääda eesmärgid saavutamata. Võimalik oluline mainekahju (nt mitmed negatiivsed meediakajastused), elanike rahulolematus. Reaalne vigastuste ja/või inimohvrite oht. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

5 äärmiselt kahjutoov

Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada. Organisatsioon ei ole võimeline täitja põhiülesandeid, pikaajaline ja oluline mainekahju (võimalik pikemaajaline meediakajastus), elanike rahulolematus, elanike elukoha vahetus. Vigastused ja/või inimohvrid. Finantsmõju (rohkem kui x% eelarvest).

Riski tõenäosus

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 üliharv Probleemi kahjuliku mõju ja riski avaldumise tõenäosus on väga väike - vähem kui 5 korda aasta jooksul.

2 vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumine ja riski realiseerumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhte on üksikuid. Tõenäoline realiseerumine üks kord 2-5 aasta jooksul.

3 võimalik Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad tõendusmaterjalid (nt uuringu tulemused, juhtumid vms). Tõenäoline realiseerumine üks kord 1 kuni 2 aasta jooksul.

4 tõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged tõendusmaterjalid. Tõenäoline realiseerumine ca 1-2 korda aastas.

5 peaaegu vältimatu Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või on avaldumine tulevikus selgelt vältimatu. Tõenäoline realiseerumine üle 2 korra aastas.

Riskide prioritiseerimise skaala. Riskide koondhinnang (so mõju ja tõenäosuse korrutis)

Väga oluline Koondhinnang 15-25 Riskid on suure ilmnemise tõenäosusega ja olulise negatiivse mõjuga asutuste tegevusele ning finantstulemustele. Riskide maandamisega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti.

Oluline Koondhinnang 7-14 Riskid võivad muutude oluliseks, kui neile ei pöörata lähemas tulevikus tähelepanu ja sarnased eksimused hakkavad korduma. Riskide maandamisega tuleb tegeleda lähitulevikus.

Väheoluline Koondhinnang 1-6 Nende riskide realiseerumine on ebatõenäoline, kuid väljatoodud riskide maandamise korral võib asutus luua võimalusi protsessi efektiivistamiseks ja töö kvaliteedi parandamiseks

18

Nr Valdkond Risk Riski kirjeldus Riski kategooria

Riski mõju asutusele/ nr skaalal

Riski tõenäosus

Koond- hinnang Riski maandamise võimalused

1 Raha Rahastus on ebapiisav

Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused. finantsrisk 5 4 20

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega; 5) teenuse mahu piiritlemine.

19

2 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides

Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 5 4 20

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad.

3 IT-tugi, administreerimine IT-tugi on ebapiisav

Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida. tegevusrisk 4 4 16

1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

20

4 Sihtrühm Abi vajavat sihtrühma on palju

Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide vajaduspõhine abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 4 16

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine abi- ja toetusvajaduse hindamisse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda.

5 Teenuse korraldamine

Raskused muutustega kohanemisel

Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

tegevusrisk, mainerisk, väliskeskkonna risk 4 4 16

1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

6 AK

Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi

Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid. vastavusrisk 3 4 12

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info.

21

7 Raha

Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus

Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu. finantsrisk 3 4 12

1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

8 Teenuse korraldamine

KOV juhtimise ebastabiilsus

Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

Riski ei ole täielikult maandatav. 1) kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada.

22

9 Teenuse korraldamine

Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus

Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad). tegevusrisk 4 3 12

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.

10 Teenuse korraldamine

Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama

Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

23

11 Teenuse sisu

Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane

Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 4 12

1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks.

12 Inimene, tulemuslikkus

Teenuse tulemuslikkust ei osata mõõta/hinnata

Risk, et inimesele osutatud teenuse tulemuslikkust ehk mõju ei osata mõõta, hinnata. tegevusrisk 3 3 9

1) Teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 2) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 3) võtta aluseks KOV nõustamisüksuse senise teiste KOV teenuste tulemuslikkuse hindamise soovitused.

13 Raha

Teenuse hinnastamine on ebarealistlik

Risk, et teenuseosutajad ei oska teenuskomponente kulupõhiselt hinnastada, hinda on sisse arvestatud kohale mitte ilmumine ja transport või on teadlikult esitanud põhjendamatud hinnad ning KOV teenuse korraldajana ei oska või ei suuda hinnastamist kontrollida.

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) KOVide koolitamine ja nõustamine hinnastamise teemal; 2) üleminek etteantud hindadele või seada piirhinnad, st piirmäärad teenuskomponentide lõikes või isikupõhiselt; 3) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 4) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda.

24

14 Teenuse korraldamine

Võimalik huvide konflikt teenusele suunamisel - teenuse osutamisel

Risk huvide konfliktiks, kui teenusele suunamine ja teenuse planeerimine ei ole lahutatud teenuse osutamisest (KOV allasutuste poolt teenuse osutamine, BTO poolt komponentide määramine).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) Teenuse protsess üle vaadata ja täpsustada KOV allasutuste rolli teenuse planeerimisel ja osutamisel; 2) juhised, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) järelevalve KOVide ja teenuseosutajate tegevuse üle; 4) KOV kohustuste selgem kirjeldamine sh nõue kooskõlastada tegevusplaanid, nende muutused (komponendid).

15 AK

Andmekaitse aspekte ei ole arvestatud, konfidentsiaalsus ei ole tagatud

Risk, et inimese andmeid ei liigu piisavalt turvaliselt, eksimused isikuandmete käitlemisel, väikestes kohtades ei ole tagatud konfidentsiaalsus.

vastavusrisk, tegevusrisk, mainerisk 3 2 6

1) IT-arendus, millega tagatakse turvaline infosüsteem; 2) luua õiguslikud alused andmete nõuetekohaseks töötlemiseks; 3) koostatakse juhised, koolitatakse ja nõustatakse KOV nõustamistalituse poolt sh AK ja sotsiaaltöö eetika teemadel.

16 Inimene

Teenuse osutamine ei toimu vajaduspõhiselt

Oht teenuste üle- või alaplaneerimiseks. Ei saa olla kindel, et abivajaja saab abi vajaduspõhiselt (vaid teenuseosutaja võimalustest või huvidest lähtuvalt).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Tööprotsessi korrastamine - st KOVis ISTE koordinaator peab olema teenuse planeerimisel osaline ja jälgima asjakohasust, kooskõlastama/kinnitama tegevusplaanid; 2) teenuseosutaja tegevuse järelevalve KOV poolt; 3) avaliku raha kasutamise üle teostab KOV kontrolli ja tagab selle otstarbeka kasutamise; 4) vastavalt inimese abivajadusele seada piirmäärad vm piirid.

25

17 Inimene, tulemuslikkus

Teenus ei ole tulemuslik

Risk, et inimesele osutatud teenus ei ole tulemuslik (inimene ei saa tulemuslikku abi). tegevusrisk 3 2 6

1) Kvaliteedinõuete seadmine; 2) teenuse protsessi kirjeldamine; 3) teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 4) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 5) teenuseosutajate ja KOVide üle järelevalve teostamine; 6) teenuse saajatelt tagasiside kogumine.

18 Teenuse korraldamine

Üleminek KOVist SKA teenustele ja vastupidi ei ole selge, läbipaistev

Risk, et abivajav inimene jääb KOV/SKA teenuste vahele, kui tema abivajadus muutub ja tuleks KOV teenustelt (toetav EHT ja SRT) liikuda SKA teenustele (ÖE jmt) või vastupidi. tegevusrisk 3 2 6

1) Selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT, SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 2) Abi- ja toetusvajaduse hindamisele kaasata SKA konsultant ja KOV koordinaator; 3) KOV peab igal juhul abivajavat inimest aitama (aitab ka praegu kui inimene on EHT järjekorras).

26

19 Teenuse korraldamine

Teenus/abi ei ole kättesaadav

Risk, et alati ei ole abi vajavale inimesele teenus vm abi kättesaadav, kuna piirkonnas ei ole piisavalt sobivaid teenuseosutajaid.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 2 6

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Toetavate teenuste liikumisega KOVi jäävad inimestele teenust osutama juba piirkonnas tegutsevad teenuseosutajad; 2) toetada KOVe oma hallatavate asutuste arendamisel ja sihtrühmale teenuse osutamise käivitamisel; 3) teenusmudel võimaldab osutada teenust mobiilselt (tuua kaugemalt teenuseosutajaid piirkonda), kasutada virtuaalseid lahendusi teenuse osutamiseks; 4) KOVide omavahelise koostöö soodustamine teenuseosutajate toomiseks piirkonda; 5) teenuse protsesside muutmine selliselt, et kõigile abivajajatele oleks tagatud hädavajalik baastugi või on prioriteetsed sihtrühmad, keda kindlasti tuleb abistada.

27

20 Teenuse sisu

Järelevalve puudulikkus teenuseosutajate üle

Risk, et teenuseosutajate tegevust ei kontrollita piisavalt, ei suudeta piisavalt jälgida, mistõttu kannatavad mõne TO puhul teenuse tulemused.

vastavusrisk, tegevusrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Töötada välja selgemad teenuse osutamise juhised teenuse kvaliteedi osas järelevalve teostamiseks, rakendada kvaliteedijuhist ja kontrollida selle täitmist, tagasisidesüsteemi kohustuslikuks tegemine teenuseosutajatele; 2) nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) SKA teostab edasi teenuseosutajate üle järelevalvet ja sisulist kvaliteedi tõstmise nõustamist; 4) luua õiguslik regulatsioon probleemide lahendamiseks, leppetrahvideks jm.

21 Teenuse sisu

Teenusmudeli sisu ja teenuskomponendid ei ole arusaadavad

Risk, et teenuse sisust/ teenuskomponentidest ei saada ühtmoodi aru; risk, et tegevuste (komponentide) liiga detailne eristamine ja eraldi eelarvestamine on keeruline ja selle administreerimine nõuab palju ressurssi. tegevusrisk 3 2 6

1) Teenusmudeli sisu ja komponentide kirjelduste täpsustamine, kattuvuste eemaldamine, komponentide mõningane kokku tõstmine ; 2) KOVide koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) teenuskomponentide arvu vähendamine, eluvaldkondade lõikes komponendid.

22 TO

Teenuseosutaja ebakindlus tuleviku ees

Risk, et järgmisel aastal/kuul ei ole võimalik teenust osutada, kui KOV partneriks ei õnnestu saada.

tegevusrisk, strateegiline risk 3 2 6

1) Kehtestada hangete asemel tegevusloa nõue vm koostöövorm TO ja KOV vahel; 2) paindlikud raamhanked ja pikemaajalised lepingud, millega tagatakse kokkulepitud miinimummahus teenuse ostmine; 3) KOV allasutused pakuvad teenuseid, et tagada stabiilsus; 4) kvaliteetsetel teenuseosutajatel ei ole teenusesaajate puudust.

28

23 TO

Koostööraskused osapoolte vahel (teenuse korraldaja- teenuseosutaja; ka teenuseosutajate vahel)

Risk, et inimese abistajad ei suuda kliendi huvides koostööd teha. tegevusrisk 3 2 6

1) Osapoolte rollide kirjeldamine, koolitamine ja nõustamine; 2) SKA ja KOV vahelise infovahetuse reguleerimine nt vabade teenuskohtade info; 3) it-süsteemi arendus, mis soodustab kiiret ja turvalist info vahetamist; 4) koostööoskuste, juhtumikorralduse, sotsiaaltöö eetika koolitused; 5) koostöö reguleerimine.

24 Sihtrühm

Abivajaduse hindamine on KOVis ebapädevalt läbiviidud

Risk, et KOVis ei hinnata inimese abivajadust pädevalt või objektiivselt. mainerisk 2 2 4

1) Kasutusel on sama hindamisvahend ja juhend, mida kasutab SKA teenuse vajaduse hindamiseks; 2) KOVide töötajate koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt.

25 Sihtrühm Teenust ei saa õige sihtrühm

Risk, et teenusele suunatakse mitte ainult EHT/SRT sihtrühma. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT/SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 3) Juhendid, koolitused ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 4) järelevalve teostamine KOVide üle.

29

26 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus teenuseosutajatel

Risk, et teenuseosutajatel ei ole vajalike oskustega inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 2 2 4

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) teenuse osutamine paindlikult mitme teenuseosutaja poolt.

27 Teenuse korraldamine

Kogukonnaressursse ei kasutata

Risk, et kogukonna võimalusi ei osata kasutada või on osutatav abi ebaprofessionaalne. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada ja mida saab teha väljaõppeta abistaja; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamiseks juhised, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) mentorsüsteemi loomine kogukonna ressursside kaasamiseks; 4) kasu esile toomine, eriti piiratud eelarve tingimustes.

28 Teenuse sisu

Bürokraatiat on palju, administreerimine on keerukas

Risk, et dokumentatsiooni on palju, seda on keeruline täita, dokumentide täitmiseks kulub palju aega, on risk, et tänu mitme osapoole vahel info ja dokumentide liikumisele on teenuse administreerimine keerulisem, bürokraatiat rohkem (ka AK oht suurem).

tegevusrisk, aruandlusrisk 2 2 4

1) IT-arendus, millega luuakse digitaalsed dokumendid praeguste excelite ja wordide asemel; 2) teenuse protsess üle vaadata ja võimalusel lihtsustada; 3) koostada põhjalikud juhised, mis abistavad dokumentide täitmist.

30

29 Teenuse sisu Teenuseid dubleeritakse

Risk, et ISTE teenuskomponentidena kirjeldatud tegevused dubleerivad KOV teenuseid (eelkõige tugiisikuteenust). tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsema regulatsiooni, juhiste koostamine, kehtestamine KOVidele, koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) kehtestada sihtgrupipõhised teenused KOVis - püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele on tugiisiku teenus tagatud ISTE komponentide kaudu; 3) KOV teenuste loogika - kui teenus on olemas (nt psühholoogiline nõustamine) siis esmajärjekorras KOV teenusena, seejärel kombineeritult ISTE komponentidega mahupõhiselt.

30 TO

Finantsiline kindlus teenuseosutajatel puudub

Risk, et teenuseosutajate majandusolukord kujuneb reaalselt osutatud teenusemahu alusel tunnipõhiselt tasustamise tõttu ebastabiilseks ja vähe ette prognoositavaks, mistõttu TOd ei majanda end ära ja tekib probleem teenuse jätkusuutlikkusega.

finantsrisk, strateegiline risk 4 1 4

1) Selgitustöö, et ISTE rakendumisel on tagatud piisav hulk teenuse vajajaid (praegused toetavaid teenuseid saavad inimesed), kvaliteetsetele teenuseosutajatele on sissetulek tagatud; 2) kehtestada garanteeritud tasu, nt teenuskomponentide miinimummahud või valmisolekutasu; 3) kehtestada BTO rahastus kuupõhiseks pearahaks.

31 Sihtrühm

Teenusmudel ei sobi kõikide sihtrühmade lõikes

Risk, et kõigile EHT/SRT sihtrühmadele uus teenusekorraldus ei sobi, kuna KOVid on ISTEt piloteerinud ainult mingi kindla sihtrühma peal. tegevusrisk 1 1 1

1) Jagada häid praktikaid erinevatele sihtgruppidele (nt noored) teenuse osutamisel; 2) üldistada praktikast tulenevat kogemust.

ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDELI

KATSETAMINE 2019-2022

KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD Tegevusi rahastatakse „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames

2

1. SISUKORD

1. SISUKORD ............................................................................................................................. 2

2. KASUTATUD LÜHENDID ....................................................................................................... 3

3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD ......................................................................................... 4

4. ÜLDINE TAUST .................................................................................................................... 10

5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA TEENUSKOMPONENDID ............ 12

6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD .................................. 14

7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM ..................................................................... 18

8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED ..................................... 20

Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel

toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist ....................................................... 21

Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö

parandamine sidusvaldkondadega ........................................................................................ 26

Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi

juurutamine ja sobivuse testimine .......................................................................................... 28

Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele

järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine .................................................. 31

Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide

hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine .................................................... 32

Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist

ja integreerumist kogukonda ................................................................................................. 36

Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja

rakendamine ......................................................................................................................... 37

Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve ........ 38

9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID .............................................. 43

Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte ................................................................................................. 45

3

2. KASUTATUD LÜHENDID

AK – andmekaitse ATV – abi- ja toetusvajadus ATVH – abi- ja toetusvajaduse hindamine BTO – baastoetuse osutaja EHT – erihoolekandeteenus ISTE – isikukeskse erihoolekande teenusmudel IT – infotehnoloogia KOV – kohalik omavalitsus LTO – lisatoetuse osutaja SHS – sotsiaalhoolekande seadus SKA - Sotsiaalkindlustusamet SRT – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister TO – teenuseosutaja

4

3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD

Projekti põhiandmed 2019-2022 Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ (lühendina kasutatakse „ISTE projekt“) raames katsetati aastatel 2019-2022 uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi korraldab kohalik omavalitsus. 1 Projekti eesmärk oli Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub aastatel 2023-2024.2 Isikukeskse erihoolekande teenusmudelit (edaspidi ka ISTE) on perioodil 2019-2022 katsetatud 29 kohalikus omavalitsuses (edaspidi ka KOV), mis on 36,7% kõigist Eesti KOVidest ja selle aja jooksul on KOV korraldusel abi saanud 1073 inimest. ISTE katsetamisel on perioodil 2019-2022 osalenud 164 erinevat teenuseosutajat (edaspidi ka TO). 2022. aasta lõpus oli projektis 631 inimest 28 KOVist, väljunuid 442. Ülevaate perioodi 2019-2022 ISTE katsetamise statistikast on lisas 2. ISTE projekti kogueelarve perioodil 2019-2022 oli 8,11 miljonit eurot (tegelik kulu 6,46 miljonit eurot), sh teenuskomponentide osutamiseks 7,31 miljonit eurot (tegelik kulu 5,66 miljonit eurot). Teenuskomponentide kulu ühe inimese kohta oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 4029,60 eurot aastas (335,80 eurot kuus), sellele lisaks maksti KOVile koordineerimistasu iga teenuskoha kohta 490,80 eurot aastas (40,90 eurot kuus). Teenuskomponentide maht ühe inimese kohta kuus oli sel perioodil keskmiselt 11,5 tundi. Projekti praktika näitab, et teenuskomponentide osutamise mahus ja maksumuses esinevad suured erinevused KOVide lõikes (nt komponentide maht on olnud KOVides ühe inimese kohta vahemikus 4-23 tundi kuus), lisaks esinevad erinevused teenuskomponentide osutamise mahus ISTEs osalenud inimeste abivajaduse lõikes (erineva toetusvajadusega inimeste lõikes kergest kuni äärmuslikuni), mahu erinevus oli 8-37 tundi kuus inimese kohta. Teenuskomponentide maksumus erineb teenuskomponentide lõikes, sõltudes paljuski komponenti osutava spetsialisti kvalifikatsioonist, kuid hindu mõjutavad ka muud tegurid (spetsialisti sõidukulud, TOde arv ja nõudlus teenuse järele piirkonnas vm). Projekti seireandmete, abivajaduse hindamise ja elukvaliteedi hindamise andmestike põhjal saab tuua välja arvulisi näitajaid, mille toel hinnata teenuseosutamise kasutegurit ISTE projektis osalenud inimestele perioodil 2019-2022.3 ✓ Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel4 saab positiivsena välja tuua, et töötavate inimeste arv suurenes (ISTE projekti sisenedes töötas 208, väljumisel 244 inimest). ✓ Abi- ja toetusvajadus (edaspidi ka ATV) on ISTE piloodis osalemise jooksul vähenenud 19% ja samale tasemele jäänud 53% inimestest. ATV on projekti vältel esialgse hinnanguga võrreldes suurenenud 28% inimeste puhul.5 ✓ ISTE piloteerimisel inimeste poolt projekti vältel antud hinnangud oma elukvaliteedile tervikuna näitavad positiivset muutust (keskmiselt +4,6%). Eluvaldkonnad, milles on tajutud

1 ISTE projekti kirjeldus (sh mudeli ja piloteerimise korralduse kirjeldus) on leitav SKA kodulehelt, 2019-2021 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/lisa_4._pilootprojekti_kirjeldus_0.pdf ja 2022 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/ISTE/pilootprojekti_kirjeldus_2022.pdf 2 vt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse- erihoolekande 3 Inimese vaates teenuse tulemuslikkuse hindamine on teema, millega tuleb ISTE mudeli katsetamise käigus edasi tegeleda,

vajalik on täiendav andmete kogumine ja analüüs. 4 Kasutatud on andmeid, mis kogutakse ISTE projekti osalejatelt ISTEsse sisenemisel ja väljumisel, vastavalt ESF projektidele esitatud seireandmete kogumise nõuetele. 5 Kasutatud on projektis osalejate abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid, võrreldud on isikutele tehtud hindamisi 2019-2021 ja 2022.

5

suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%).6 Märkamised ja järeldused 2019-2022 Kokkuvõttes on ISTE katseprojekt andnud perioodil 2019-2022 teadmise, et isikukeskne erihoolekande teenusmudel on praktikas rakendatav, sh ✓ KOVid on võimelised psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamist käivitama ja ISTE mudeli põhiselt abi osutama; ✓ igale inimesele komponendipõhiselt teenuse osutamine on paindlik, inimese vajadusi arvestav viis inimese toetamiseks. Samas tuleb psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühma teenuste reformimisel silmas pidada, et tegemist on olulise muudatusega, mida tuleb oskuslikult juhtida ja kommunikeerida. Riskid peavad olema põhjalikult kaardistatud ja maandamisvõimalused läbi analüüsitud. KOVid ja TOd vajavad uudse teenusekorralduse juurutamisel tuge, koolitamist, nõustamist. ISTE katsetamise perioodil on toimunud igakuine andmete korje ja järjepidev projekti osapooltelt tagasiside kogumine (4 korda aastas ISTE kogemusseminarid, küsitlused KOVidele ja teenuseosutajatele, koostöökohtumised KOVide ja teenuseosutajatega). Sellele kogutud teadmisele tuginedes on kokkuvõtte järgmistes osades välja toodud ISTE tugevused ja kaardistatud ISTE rakendamise võimalikud riskid7. ISTE tugevused ISTE tugevuste loetelu on koostatud, tuginedes ISTE piloteerimises osalevate KOVide ja teenuseosutajate tagasisidele (eelkõige KOV külastuste käigus kogutud infole), KOVide ja teenuseosutajate seas läbiviidud küsitlustele ja kogemusseminaride grupitöödele. Ülevaade toimunud kohtumistest ja küsitlustest on lisas 1. Piloteerimises osalenud osapooled (KOV töötajad, teenuseosutajad, abivajajad) on ISTE tugevustena välja toonud, et sotsiaalsüsteemilt tuge vajav inimene/pere saab kogu vajaliku abi hindamise „ühest uksest“ sisenedes, toimub ühetaoline abivajaduse hindamine ja inimesele on olemas pidev personaalne tugi; KOVil on võimalik lepingulised suhted luua mitmete teenuseosutajatega, kelle hulgast saab iga konkreetse inimese toetamiseks valida sobivaima(d); inimestele on teenust võimalik osutada kiirelt ja paindlikult inimese/pere vajadusi arvestades ja ISTE võimaldab toetada ka abivajaja lähedasi. ✓ Ühe ukse poliitika ehk inimene pöördub alati esmalt oma elukohajärgsesse omavalitsusse, kus nähakse inimest tema igapäevases keskkonnas ja kui tervikut elukaareüleselt, koos pere ning lähedastega, mis võimaldab abi planeerida ja osutada komplekselt kombineerides KOV teenuseid ja toetusi ning ISTE teenuskomponente. ✓ Juhtumikorraldus ehk inimesel on personaalne tugi. Igal abivajajal on oma kindel baastoetuse osutaja (edaspidi ka BTO), kes pakub talle regulaarset personaalset tuge, kellega koos koostab inimene tegevusplaani ja kes jälgib plaani täitmist ning kavandab vajadusel muudatused. Personaalne tugi läbi BTO tegevuse muudab abivajava inimese kulgemise sotsiaalsüsteemis paindlikumaks ja kiiremaks. ✓ Abivajaduse hindamine eluvaldkondade põhiselt. ATV üle seitsme eluvaldkonna annab tervikliku vaate ja võimaldab kavandada integreeritult inimese toetamist. ISTEs on kasutusel sama ATV hindamise instrument, mida kasutatakse Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) inimeste erihoolekandeteenustele suunamisel – tegemist on hea praktikaga, mis loob ühesuguse aluse inimeste teenusevajaduse määramisel.

6 Kasutatud on projektis osalejatelt kogutud andmeid nende elukvaliteedi kohta, mida ISTE projektis kogutakse ja mõõdetakse elukvaliteedi hindamise ankeediga. Ankeedi algallikas: Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en 7 Märkus: Kui käesolevas kokkuvõttes on üks või teine asjaolu välja toodud ISTE tugevuse või riskina, võib see samaaegselt olla ka EHT ja/või SRT tugevuseks või riskiks. Antud kokkuvõtte koostamisel ei ole EHT, SRT ja ISTE tugevusi ja riske omavahel võrreldud.

6

✓ Teenus „rätsepatööna“ (inimesele saab paindlikult, isikukeskselt ja vajaduspõhiselt teenuskomponentidest kokku panna just tema vajadustele vastava teenuste paketi) praeguse kahe eraldi teenuse, erihoolekandeteenuse (edaspidi ka EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi ka SRT) asemel. Koos sellega toimub kiire teenusele saamise protsess - inimene ei pea läbima mitmekordseid (sisenemisel ja hiljem) hindamisi ja eraldi suunamisi, mille kõigi puhul on vaja täita erinevat dokumentatsiooni. Teenuskomponentide mitmekesisus. Plussiks ka paindlik koostöö teenuseosutajatega, erinevate ressursside kombineerimise võimalus. ✓ Pereliikmete toetamise võimalus on oluline lisandväärtus. Kui inimene ei ole kohe valmis ise abi vastu võtma, siis esmane lähenemine on võimalik inimesele läbi pere toetamise. Koos abivajava inimese toetamisega luuakse pereliikmete kaasamisega inimesele nö turvavõrgustik. ✓ ISTE võimaldab arvesse võtta KOV piirkondlikke eripärasid ja integreerida inimesi kogukonda, kus on tema tavapärane elukeskkond. Kogukonna ressursside kaasamine rikastab psüühilise erivajadusega inimeste teenuste süsteemi ning soodustab kohalikul tasandil koostööd sidusvaldkondade partneritega, mis tagab võimalikult varase ja proaktiivse abivajaja märkamise ja toetamise. ✓ Teenuste kättesaadavuse paranemine. ISTE katsetamine on toonud KOVidesse juurde teenuseosutajaid ja paranenud on sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavus. ✓ KOVil on sisuline ülevaade teenuse osutamisest, klienditööst, tulemuslikkusest, toimub teenuse mõju hindamine. Kohapealne mitmepoolne kontroll, eri osapoolte osalemine protsessis (ISTE juhtumikorraldaja KOVis – BTO-LTO-abivajaja). ✓ ISTE projekti sisene koostöö, kogemusseminarid ehk praktika kogukond. KOVid ja teenuseosutajad võtavad üksteiselt üle häid töötavaid praktikaid, toimib koostöö, regulaarne tagasiside andmine ja saamine. ISTE katsetamisel ilmnenud riskid ja nende maandamise võimalused Aruande selles osas on loetelu olulisematest riskidest, mis ISTE rakendamisel on esinenud, koos nende maandamise võimalustega. Detailsem riskianalüüs täieliku ülevaatega on lisas 1. Riskid on esitatud mõju ja tõenäosuse hindamise tulemusel saadud tulemuste järgi alustades suurima mõju ja tõenäosusega avalduvast riskist. Risk. Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

Maandamise võimalused 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist (edaspidi ka ATVH) peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. Rahastus on ebapiisav. Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused.

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega;

7

5) teenuse mahu piiritlemine. Risk. Abi vajavat sihtrühma on palju. Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine ATVHsse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda. Risk ei ole täielikult maandatav.

Risk. IT-tugi on ebapiisav. Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida.

Maandamise võimalused 1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

Risk. Raskused muutustega kohanemisel. Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

Maandamise võimalused 1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

Risk. Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus. Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

Risk. Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus. Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad).

Maandamise võimalused 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.

8

Risk. Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama. Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

Maandamise võimalused 1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

Risk. Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane. Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

Maandamise võimalused 1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks. Risk. Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi. Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja andmekaitse, edaspidi AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid.

Maandamise võimalused 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. KOV juhtimise ebastabiilsus. Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada. Riski ei ole täielikult maandatav. ISTE mudeli arendamise vajadused. Muudatused alates 2023 Perioodi 2019-2022 kohta kogutud tagasiside põhjal selgus, et enim soovitud muudatused puudutasid peamiselt ISTE tegevuste haldamist, st kui IT lahendused oleks tõhusamad, vähendaks see praegust Exceli-põhist käsitsi aruandluse mahtu ja infovahetus toimiks tõhusamalt. Küsitluste, kogemusseminaride ja muude arutelude käigus kerkisid esile ettepanekud ja ootused, mida ISTE uuel katsetamise perioodil (2023-2024) täpsustada, muuta või sisse viia. Uue perioodi osa tehti ettepanekud järgmisteks muudatusteks: 1. Teenuskomponentide sisu kirjelduste täpsustamine, eriti hõivega seotud komponentide töötamise toetamise ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas komponentide osas. 2. Piirhindade kehtestamine järgmistele komponentidele: intervallhoid, töötamise toetamine ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas. 3. Majutuses teenuskohtade katsetamine ehk EHT kogukonnas elamise teenuse sihtgrupile komponendipõhise teenuseosutamise mudeli katsetamine. 4. Projekti dokumentatsiooni korrigeerimine ja täiendamine, täpsustused vormides ja kasutajamugavuse lahendused. 5. KOV ISTE juhtumikorraldajale kehtestati vastavalt SHS § 161 sotsiaaltöö kõrghariduse või kutsetunnistuse nõue.

9

Täiendavat uurimist vajab uuel ISTE projekti perioodil (analüüsivajadused) ✓ ISTE töötab, kuid selle pinnalt ei saa öelda, kas ISTE süsteem on praegusest EHT ja SRT teenussüsteemist parem. Selle valiku tegemiseks on vaja kaht süsteemi võrrelda. ISTE edasiste arengute üle otsustamiseks on vaja võrrelda kahel eri viisil toimuvat teenuse osutamist psüühikahäirega inimeste sihtrühmale: praegune EHT+SRT teenuste süsteem versus ISTE põhine teenuseosutamine. Ettepanek, kuidas seda teha: a) määratleda võrreldavad kriteeriumid/aspektid; b) analüüsida mõlemaid teenussüsteeme nendes aspektides võrreldavate andmete baasilt. Siin võib selguda probleem sellega, et ei ole võtta võrreldavaid andmeid mõlema teenussüsteemi kohta samast ajaperioodist. ✓ Teenuse mõju – kuidas mõõta tulemuslikkust? Lisaks elukvaliteedi hindamisele töötada välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu abi saamise efektiivsust võrreldes EHT ja SRT teenustega. ✓ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendus – ATV hindamisvahend, teenuseosutaja portaal, tegevusplaan ja aruandlus viia elektrooniliseks. ✓ Teenuse katsetamine teenuseosutajate vaates. ISTEs on teenuseosutajad, kes osutavad enamasti nii EHT, kui ka SRT teenuseid ja lisaks ISTE teenuskomponente (seda väheses mahus). Vajalik on analüüsida planeeritava muudatuse mõju teenuseosutajatele. ✓ ISTE mudeli põhist teenuseosutamist intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele on vaja täiendavalt analüüsida. Mitmed KOVd/TOd on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini psüühikahaigusega inimestele.

10

4. ÜLDINE TAUST

Heaolu arengukava 2016-20238 ja erihoolekande arengukava 2014-20209 kohaselt on üheks Eesti sotsiaalhoolekande arendamise prioriteetseks suunaks erihoolekandeteenuste deinstitutsionaliseerimine ja teenusekasutaja vajaduste keskseks kujundamine. Alates 2016. aastast on Eestis tegeletud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega, et kujundada erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks. 2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine erihoolekande teenusmudeli prototüüp 10 . Teenusedisani eesmärgiks oli välja töötada abimeetmete korraldussüsteem, kus lahendused vastavad inimese ja tema lähedaste vajadustele, säilitades ja arendades inimeste toimetulekuoskusi kaasates neid kogukonna liikmetena ning võimaldades paindlikke lahendusi vastavalt inimese võimekuse ja abivajaduse muutustele. Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas inimesele vajaliku abi korraldamise ja vastutuse roll viia kohaliku omavalitsuse tasandile, mis asub inimesele kõige lähemal ning kus on parem ülevaade abivajajatest ja head võimalused kogukonna ressursside kasutamiseks. Sama suuna psüühilise erivajadusega inimeste teenussüsteemi ümberkujundamiseks andis 2016. aastal Tallinna Ülikooli koostatud „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“11. 2019. aastal SKA poolt koostatud „Erihoolekande vajaduste analüüs“ toob välja EHT järjekorras olevate inimeste küsitlemise tulemused, mille põhjal järeldati, et psüühikahäirega inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud toetavad teenused, nõustamine ja tugi. ISTEs on psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamine korraldatud eluvaldkondade üleselt, integreerides SRT, EHT ja KOV sotsiaalhoolekande võimalused üheks terviklikuks inimest ja tema lähedasi toetavaks teenuspaketiks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse sisukomponente on võimalik uues teenusmudelis paindlikult kombineerida ja kohandada vastavalt inimese abivajadusele. Pärast teenusedisainerite poolt ISTE väljatöötamist otsustati seda 2017. aastal katsetada. Piloteerimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja tegevuste „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames. Et võrrelda finantsiliselt uudse ISTE kulusid kehtiva EHT ja SRT põhise süsteemi kuludega, tellis Sotsiaalministeerium Civitta Eesti ASlt 2021. aastal uuringu „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile 12 . Analüüsi tulemusel leiti, et isikukeskse erihoolekande teenusmudel on 10 aasta eelarveprognoosi võrdluses kolm korda kallim praegu Eestis pakutavate EHT ja SRT tänastest kuludest (kus hinnad ei ole kulupõhised), kuid kogumaksumuselt väiksem kui vajadus- ja kulupõhiste hindadega EHT

8 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 9 Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020,

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inim

etele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf 10 Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Trinidad Wiseman OÜ, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/et/uuringud-

jaanaluusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 11 „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja

tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 2016

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 12 Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüsi üleminekul

isikukesksele teenusmudelile https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/andmed/uuringud-ja-

analuusid#sotsiaalvaldkonna-uuringud-ja-analsid

11

ja SRT mudel. Neli kõige tõenäolisemat põhjust selleks on Civitta analüüsis välja toodud järgnevalt: ❖ Kehtiva süsteemi alarahastatus - SKA poolt rahastatud teenus ei kata kõiki teenuse osutamisega seotud kulusid. ❖ Kehtiva süsteemi teenusmudeli piiratus - teenuste põhine erihoolekande teenusmudel ei taga abivajajale kogu vajalikku abi. ❖ TOd ülehindavad inimeste abivajadust. ❖ Analüüsi puhul lähtuti inimese vajadusest teenuse järele, kuid ei arvestatud inimese võimalusi tegelikkuses abi vastu võtta logistiliste, spetsialistide kättesaadavuse või komponentide omavahelise suhestumise tõttu.

Joonis 1. Psüühilise erivajadusega inimeste teenuste arendamisega seotud arendustegevused ja -dokumendid ajaskaalal. ISTEt on katsetatud projektipõhiselt alates 2017. aastast (joonis 1) ja katsetamine on katkematult jätkunud viimase perioodiga kuni 2022. aastani. Planeeritud on jätkata ISTE pilootprojekti kaudu inimestele teenuste pakkumisega KOVi kaudu ka aastatel 2023-2024. Täpsem etappide ülevaade on toodud peatükis 5.

12

5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA

TEENUSKOMPONENDID

Kokkuvõtte selles peatükis tutvustatakse lühidalt ISTE mudelit. ISTE projekti korraldusskeem on toodud joonisel 2. Korraldusskeemil on näha, et oluliseks ISTE rakendajaks on KOV, kus võetakse tööle ISTE rakendamisega tegelev koordinaator/juhtumikorraldaja ning tehakse koostööd erinevate TOdega, kes psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmale teenuseid osutavad. Mudeli piloteerimisel on võtmeroll KOVil, kes mõtleb läbi ja teeb vajalikud ettevalmistused mudeli rakendamiseks. KOV juhtumikorraldaja on kogu mudeli rakendamise jooksul juhtumipõhiselt abivajava inimesega seotud, samuti kontrollib ta teenuse osutamist, teeb koostööd BTOga ning SKAga mudeli parimaks rakendamiseks. Aruandluse kokku kogumine ja esitamine SKAle on samuti KOVi juhtumikorraldaja roll.

Joonis 2. ISTE projekti korraldusskeem. Klienditöö ISTEs on skemaatiliselt toodud joonisel 3. KOV juhtumikorraldaja on kogu protsessi vältel inimese seisukohast tervikvaate omaja ning protsessi korraldaja. Pärast esmast abivajava inimese märkamist viib KOV juhtumikorraldaja läbi ATVH, mille tulemusel selgub, kas ja milliseid abimeetmeid inimene vajab. Selle tulemusel võib selguda, et sobivaks abimeetmeks on ISTE. Järgmise sammuna toimub inimese seostamine BTOga, kelle ülesandeks on inimesega koostöös koostada tegevusplaan ja tagada selle elluviimine. BTO toetab inimest pidevalt personaalselt, tema ülesandeks on reageerida inimese abivajaduse muutumisele teavitades KOVi ATV ümberhindamise vajadusest ning muuta tegevusplaani. Tegevusplaani alusel saab abivajav inimene lisatoetuse osutajate (edaspidi ka LTO) kaudu lisatoetuse komponente (vt joonis 4). Igal inimesel on üks BTO, aga ta võib lisatoetuse komponente saada mitme erineva TO juures.

13

Joonis 3. Klienditöö ISTEs. ISTEs on kirjeldatud kokku 27 baas- ja lisatoetuse komponenti ja nendest ülevaate annab joonis 4. Baastoetuse komponente on kokku kolm. Lisatoetuse komponente on kokku 19 ja need on jaotunud seitsmesse eluvaldkonda. Lisaks on pere toetamiseks neli komponenti ja eluvaldkondade ülene personaalse toetuse komponent.

Joonis 4. Ülevaade ISTE teenuskomponentidest.

14

6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD

Alates 2017. aastast on SKA katsetanud uut teenusmudelit Euroopa Sotsiaalfondi toel tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames13. 2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene teenusmudeli prototüübi katsetamine14, milles osales 8 omavalitsust. Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja teenusedisainerite ettepanekutele arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande teenusmudelit ning 2019. aastal käivitus teine katsetamine. Ajaperioodil 2019-2021 katsetas teenusmudelit kokku 20 ja 2022. aastal juba 28 omavalitsust ehk kolmandik kõigist Eesti omavalitsustest. ISTE katsetamise tulemused on laiemalt üldistatavad, kuna: ❖ projektis osalevad KOVid esindavad läbilõiget kõigist Eesti KOVidest (erisuguseid KOVe); ❖ praegune katsetamine on ajaliselt piisavalt pikk selleks, et erinevad mudeli katsetamisega seotud asjaolud jõuavad esile tulla (nt KOV kohanemine uue rolliga, hinnakujundus ja raha kasutamine, TOde leidmine ja teistmoodi aruandlus); ❖ ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed).

Joonis 5. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojektide ülevaade. Katsetamises osalenud KOVide arv on erinevatel etappidel olnud järjest kasvav, mis nähtub jooniselt 5. Samuti on juurde lisandunud omavalitsustele jagatud täiendavaid teenuskohti ja joonis toob välja konkreetse katsetamise perioodi arvud. Perioodil 2019-2022 on ISTE piloteerimisel KOV kaudu abi saanud kokku 1073 psüühilise erivajadusega inimest.

13 Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult

väljalangemise ennetamine“, toetuse andmise tingimused „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse

tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku

erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“, https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0 14 Vt SKA kodulehel projekt „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse

korralduse baasil“, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-

kontaktid/projektid#Isikukeskse%20erihoolekande%20teenusmudeli%20pilootprojekt%20kohaliku%20omavalitsus e% 20korralduse%20baasil

15

Joonis 6. Perioodil 2017-2022 ISTE teenuskohtade täituvus aastate lõikes. Joonisel 6 on ülevaade 2017-2022 perioodil ISTE teenuskohtade täituvusest aastate lõikes. Esimeses pilootprojektis pakuti KOVidele 40 teenuskohta ja kõik kohad said välja jagatud. 2019- 2021 perioodil taheti konkurssidel välja jagada oluliselt rohkem teenuskohti (kokku 700), kuid KOVide huvi ISTE katsetamise vastu oli vähene. Selle tõttu viidi kahe aasta jooksul läbi kolm konkursivooru, mille lõpptulemusena jagati KOVidele välja kokku 641 teenuskohta. Alles 2022. aasta konkursiga ületas taotletavate kohtade arv (taotleti 753 teenuskohta) välja jagatavate kohtade arvu (700 teenuskohta). Lisaks 2020. aastal viidi läbi küsitlus ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas ning küsitlusele vastanud KOVide esindajad tõid ISTE piloteerimises mitteosalemise põhjustena välja, et omavalitsuses on töötajate puudus ja olemasolevatel töötajatel suur koormus, teenusmudeli sihtgruppi KOVis ei ole või puudub ülevaade sihtgrupist ehk psüühilise erivajadusega inimestest ja leiti, et piirkonnas puuduvad TOd. Täpsem ülevaade 2020. aasta küsitluse tulemustest on toodud joonisel 25, lk 35.

Joonis 7. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojekti eelarve kasutamine KOVides. Eelarve kasutus on piloteerimise käigus kasvanud (vt jooniselt 7 ülevaadet ISTE pilootprojektis osalenud KOVidele eraldatud eelarve kasutamisest). 2022. aasta andmetele tuginedes saab öelda, et raha kasutus on vajaduspõhine ja vaid 5 omavalitsust 28-st (Lüganuse vald, Põhja- Pärnumaa vald, Tapa vald, Tori vald ja Viljandi linn) on 100% neile eraldatud eelarvest ära kasutanud. Samal aastal paistsid silma alla 50% eelarve kasutusega Kehtna vald, Põltsamaa vald ja Rõuge vald, kes kõik sisenesid pilootprojekti 2022. aastal ning kellel osutus keeruliseks TOdest

16

partnerite leidmine (hangete koostamine ja läbiviimine) ja seega inimestele abi osutamine võttis oodatust kauem aega.

ISTE katsetamisel oli esindatud eri tüüpi KOVid:

2019-2021 katsetas 20 KOVi, sh 2022. aastal katsetas 28 KOVi, sh - 5 linna ja 15 valda - 7 linna ja 21 valda - 9 maakonnast - 12 maakonnast

-8 väikest, 8 keskmist, 4 suurt - 10 väikest, 13 keskmist, 5 suurt (väike: alla 8000 elaniku; keskmine: 8000-16000; suur: üle 16000 elaniku)

Tabel 1. Perioodil 2017-2022 ISTE katsetamisel osalenud KOVid ja nende teenuskohtade arv.

2017-2018 2019-2021 2022

KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv

Haapsalu linn 5 Antsla vald 15 Antsla vald 15

Jõhvi vald 5 Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 30

Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 32

Keila linn 5 Jõelähtme vald 20 Jõelähtme vald 25

Märjamaa vald 5 Jõhvi vald 10 Jõhvi vald 5

Otepää vald 5 Kohila vald 25 Kohila vald 25

Tallinna linn 5 Kohtla-Järve linn 40 Kohtla-Järve linn 40

Võhma vald 5 Kose vald 10 Kose vald 15

Vändra vald 5 Lüganuse vald 10 Lüganuse vald 8

KOKKU 40 Mustvee vald 30 Põhja-Pärnumaa vald 13

Põhja-Pärnumaa vald 13 Pärnu linn 50

Pärnu linn 50 Raasiku vald 10

Raasiku vald 10 Rapla vald 55

Rapla vald 55 Tallinna linn 130

Tallinna linn 130 Tapa vald 10

Tapa vald 10 Tartu linn 50

Tartu linn 50 Tori vald 30

Tori vald 30 Türi vald 30

Türi vald 30 Väike-Maarja vald 7

Väike-Maarja vald 10 Harku vald 10

KOKKU 578 Järva vald 15

Kehtna vald 7

Otepää vald 5

Paide linn 15

Põltsamaa vald 10

Rõuge vald 8

Valga vald 30

Viljandi linn 50

KOKKU 700

17

Teenusmudeli katsetamise erinevates etappides on aastatel 2019-2022 kokku osalenud 29 KOVi, kogu piloteerimise perioodi jooksul 32 omavalitsust. Perioodil 2019-2022 ei jätkanud piloteerimist Mustvee vald. Nende puhul oli piloteerimisest kõrvale jäämine tingitud mitmest asjaolust. Mustvee vallas tekkis ISTE käivitamisega raskusi, kuna ei õnnestunud leida ISTE koordinaatoriks uut töötajat (kuigi vald töökonkursi läbi viis) ja raske oli leida TOsid (Mustvees osutas teenust 1 TO). Teisalt oli Mustvee valla ISTEst lahkumise tehniliseks põhjuseks ka see, et nad esitasid 2022 konkursile oma taotluse tähtajast hiljem, mistõttu ei saanud neid konkursi tingimustest tulenevalt kaasata. ISTE projektis osalemisele võis mõju avaldada lisaks see, et vaadeldaval ajaperioodil käis vallas kohalik võim eri osapoolte vahel käest kätte ja uuendatud koosseisus KOV juhtkond ei toetanud eelmisel perioodil käivitatud projektide jätkumist.

Joonis 8. ISTEt 2022. aastal katsetavate KOVide geograafiline paiknemine. ISTE katsetamine on aastate jooksul piirkonniti üle Eesti laienenud. Jooniselt 8 nähtub, et trend on ISTE 2019-2022 piloteerimisperioodi ajal olnud selline, et kui mõnes Eesti piirkonnas on KOV asunud ISTEt katsetama, siis järgmistes konkursivoorudes lisandusid ümberkaudsed KOVid (nt – Kohila ja selle ümber paiknevad KOVid, Ida-Virus algul Kohtla-Järve ja Lüganuse, millega liitus hiljem Jõhvi; Antsla ja seejärel teised Lõuna-Eesti KOVid nagu nt Rõuge, Otepää, Valga. Sageli on neil KOVidel partneriks ka samad TOd.

18

7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM

ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga, st teenuseid võivad saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed. EHTle saavad inimesed alates 18-eluaastast. Perioodil 2019- 2022 said ISTE katsetamisel osaleda inimesed alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioni eani. Perioodil 2019-2022 osales ISTE katsetamisel kokku 1073 psüühilise erivajadusega inimest. Alla 20-aastaseid noori on kõigist ISTE projekti kaasatutest 12%. Mitmetes KOVides on ISTE projekti kasutatud noore inimese toetamiseks kuni 18-aastaseks saamiseni, pärast mida on noor projektist väljunud ja edasi liikunud EHTle (nt Kohila, Tallinn).

Joonis 9. Perioodil 2019-2022 ISTEsse kaasatud inimeste vanuseline jaotus. ISTE kaudu abi saanud inimeste sooline jaotus oli enam-vähem pooleks, 55% olid naised ja 45% mehed.

Joonis 10. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimesed diagnoosigruppide järgi. Suurem osa ISTE katsetamises osalenud inimestest ehk 69% on psüühikahaigusega (RHK-10 kohaselt alampeatükis F00-F99, välja arvatud F70-79), 24% intellektipuudega (RHK-10 kohaselt alampeatükis F70-79) ja 7%-l oli nii intellektipuue kui psüühikahaigus. KOVidel ei ole juurdepääsu isikute terviseandmetele ja esitatud statistika tugineb nendele andmetele, mida KOVides ISTE

19

juhtumikorraldajad on kogunud, kas inimeselt endalt infot saades, osaleja loal arstidelt, STARis olevatest kannetest, SKAst. ISTE katsetamisel hinnatakse KOVis inimese abivajadust ja ATVH andmete põhjal on ISTEs osalevate inimeste koondprofiil esitatud joonisel 11.

Joonis 11. ISTEs osalevate inimeste abivajaduse profiil – abivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud toetusvajadus elukvaliteedi valdkondades toimetulekul perioodil 2019-2021 Ipa. ISTE baasil abi saavate inimeste hulgast enamik on väikese või keskmise toetusvajadusega. Selleks võib olla mitu põhjust: Esiteks see, et suure toetusvajadusega isikud on suurema tõenäosusega juba mingit abi EHT süsteemist saanud ja on EHT teenustel. Teiseks, KOVidele jagatud ISTE eelarve on siiski piiritletud ja sellest ei jätku suure abivajadusega inimestele suures mahus komponendipõhiselt abi osutamiseks. KOVid on ISTE projekti kaasanud suure abivajadusega inimesi pigem lühemaks perioodiks, st seni kui märgatud suure abivajadusega inimesele õnnestub leida koht EHTl või inimesi on suunatud ka üldhooldusteenusele.

20

8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED

ISTE katsetamisel testitakse psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV. Eesmärgiks on teha inimesele ja tema lähedasele terviklik abi lihtsalt ja kiirelt oma kodu lähedalt ning kogukonna toel kättesaadavaks. Teenusedisaini lähteülesandes nimetati olemasoleva erihoolekandesüsteemi peamiste probleemidena: ❖ teenusekesksus ja jäikus; ❖ erinevate ametkondade vahel killustunud teenuste korraldus ja finantseerimine (ei kata kõiki vajalikke tegevusi); ❖ teenuste sisuliste tegevuste dubleerimine; ❖ teatud sihtgrupi vajadustele vastavate teenuse sisutegevuste puudumine. Teenusdisaini tööprotsessi käigus tuvastati erihoolekande valdkonna probleemid, mille lahendamisel on abi korraldus ja -meetmed inimeste ning nende lähedaste vajadustele vastav. 2017. aastal teenusdisaini metoodikal ja koosloomes välja töötatud isikukeskse teenusmudeli eesmärgiks oli disainiprotsessis kirjeldatud ja Trinidad Wisemani poolt koostatud „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ projekti lõpparuandes välja toodud probleemidele täielikult või osaliselt lahenduse pakkumine. Välja koorus 8 suuremat eesmärki: ❖ Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. ❖ Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö parandamine sidusvaldkondadega. ❖ Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine. ❖ Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine. ❖ Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide hankimise toetamine ning uute TOde leidmine. ❖ Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist ja integreerumist kogukonda. ❖ Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja rakendamine. ❖ Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve. I pilootprojekti järgselt 2018. aastal läbiviidud teenusmudeli kasutajakogemuse analüüsi tulemusel parendati teenusmudelit ning täiendati teenusmudeli kirjeldust nii visuaalsete jooniste kui tekstiliste selgitustena. Teenusmudelit parendati 2019. aastal alanud pilootperioodiks eri etappide, osapoolte rollide ja ülesannete osas, koondati 107 teenuskomponenti 27 komponendiks ning lisati koordineerimistasu maksmine KOVile15 . Hiljem on teenusmudelit samuti jooksvalt täiendatud, sh näiteks muudeti BTO komponent kaheks eraldi komponendiks. Katsetamise käigus kogub SKA KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel osalevatelt partneritelt tagasisidet ja analüüsib teenusmudeli rakendajate ja teiste osapoolte kogemust uutel põhimõtetel toimiva teenusesüsteemi korralduse kohta. Selleks on toimunud muuhulgas 4 korda aastas kogemusseminarid, kus nii KOV esindajad, kui TOd saavad jagada oma kogemust mudeli rakendamisel, tuua välja kitsaskohti ja parendusettepanekuid. Lisaks toimuvad regulaarselt koostöökohtumised KOVide põhiselt. Kogutud teadmist analüüsides saab SKA teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks, et teenuste korraldust täiendada ja parandada.

15 Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Projekti lõpparuanne. Trinidad

Wiseman OÜ, 2018. Tellija Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Erihoolekanne/isikukeskse_erihoolekande_teen

usmudeli_kasutajakogemuse_mojuanaluusi_.pdf

21

Järgnevalt on toodud ülevaade ISTE katsetamisele püstitatud eesmärkidest ja pilootprojekti tulemustest perioodil 2019-2022. Iga ISTE katsetamise alateema (eesmärgid 1-8) on lahti kirjutatud samas raamistikus. Esitatud on: ❖ teenusdisaini protsessis sõnastatud probleemistik seoses eesmärgiga („Mis probleemi lahendame?“), ❖ katsetamise tulemused („Katsetamise kogemus“), ❖ koos tähelepanekute („Tähelepanekud“), ❖ ja soovitustega edaspidiseks mudeli rakendamiseks („Edaspidiseks“). Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist Mis probleemi lahendame? Senine EHT ja SRT teenuste korraldus ja rahastus ei toeta inimese vajadustest lähtuvat teenuste pakkumist. Teenused on jäigad ja fikseeritud, puudub isikukesksus ja paindlikkus. Katsetamise kogemus: ISTE käsitleb inimest tervikuna 7 eluvaldkonnas. KOV hindab inimese ATV ning seostab ta BTOga. BTO loob inimesega kontakti, juhendab inimest elukvaliteedi hinnangu täitmisel ja koostab eeltoodust lähtuvalt koos inimesega tegevusplaani, mis kajastab isikukeskselt ja terviklikult kõiki kokkulepitud eesmärke, tegevusi ja teenuskomponente (sh nii ISTE, KOV teenuste kui kogukondlike ressursside kasutamist). BTO sisuks on lisaks tegevusplaani koostamisele ka selle täitmise jälgimine ja koordineerimine. LTO hõlmab inimese toetamist erinevates eluvaldkondades ja koosneb erinevatest teenuskomponentidest (nt igapäevaelu toetamine, sotsiaalsed suhted, liikumine eluruumis), vt ka komponentide loetelu joonis 4, lk 13. Vastavalt inimese abivajaduse muutumisele saab tulenevalt eesmärkidest paindlikult komponente juurde lisada või ära võtta. Samuti saavad inimesele erinevaid komponente osutada erinevad teenuseosutajad, mis on olemasolevast süsteemist erinev. Selline võimalust tagab selle, et teenuse osutamisel lähtutakse inimese tegelikust vajadusest, mitte ainult ühe teenuseosutaja suutlikkusest ja pakutavatest komponentidest. Joonisel 12 on välja toodud kogu 2019-2022 perioodi jooksul osutatud teenuskomponentide maht eluvaldkondade lõikes. BTO maht moodustab 10,5% kogu teenuse osutamise mahust. Lisatoetusena on kõige rohkem osutatud igapäevaeluga toimetuleku ja vaimse tervise valdkonna komponente. Kõige vähem personaalse toetuse ja eluaseme valdkonnaga seotud komponente. Perioodil 2019-2022 sai kõigist ISTE piloodis osalenud 1073-st inimesest 70% teenust ühe teenuseosutaja juures. 30% ISTE piloodis osalevatest abivajajatest on saanud teenuskomponente 2 või enama teenuseosutaja poolt.

Joonis 12. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht eluvaldkondade lõikes.

22

Andmete põhjal saame öelda, et suur rõhk oli sisulise teenuse osutamisel ja administreerimisele kuluv osa oli teenuse kogumahtu arvestades väike (ca 10% teenuse kogumahust). Oluline on välja tuua, et perede toetamise komponente on osutatud 9,8% kogu teenuskomponentide mahust, mis tähendab, et pered on saanud vajalikku tuge ja seeläbi on olnud võimalik lähedaste hoolduskoormust vähendada. Täpsema ülevaade teenuskomponente saanud inimestest ja mahtudest on joonistel 13 ja 14, kus punase joonega on baastoetuse komponendid ja rohelisega pereliikmetele osutatud komponendid.

Joonis 13. Perioodil 2019-2022 teenuskomponente saanud isikute arv.

Joonis 14. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht tundides.

23

Teenuse osutamise maht ühe inimese kohta kuus oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 11,5 tundi. Projekti käik on näidanud trendi, et teenuse osutamise keskmine maht erineb KOVide lõikes suurel määral (joonis 15). Kõrvutades juurde keskmise tunnihinde info võib öelda, et need KOVid, kus inimene sai üle keskmise mahus teenuskomponente kuus oli keskmine tunnihind keskmisest madalam. Nendes KOVides, kus keskmine tunnihind oli keskmisest kõrgem, said inimesed keskmisest väiksemas mahus teenuskomponente. Seejuures kuigi teenuskomponentide keskmine tunnihind oli kõrgem, tuli keskmine maksumus kuus vaid 1/3 KOVidest samuti üle keskmise ehk vaatamata kõrgele tunnihindele ei kasutanud KOVid rahalisi vahendeid ülemäära ning inimesed said abi vastavalt vajadusele.

Joonis 15. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maht kuus ühe inimese kohta tundides. ISTE kogemusseminaridel ja KOV koostöökohtumistel on välja toodud, et mida kauem ollakse ISTEt piloteerinud, seda selgemaks saavad komponendid, nende sisu ja valimine. Välja on toodud, et vahel on raske määratleda komponenti kui 1 tunni jooksul räägitakse inimesega mitmetest erinevatest teemadest. Mudelit katsetavad osapooled on soovinud ka eraldi komponente transpordiks (haja-asustusega piirkondades) ja inimesele järelevalve tagamiseks (kui inimene on näiteks terve päeva päevakeskuses, aga otseselt koguaeg tegevustes ei osale). Nendele soovidele ei ole ISTE raames vastu tuldud, kuna ISTE kaudu ei rahastata KOV teenuseid (nt sotsiaaltransporditeenust) ega isikute hooldust. Tegevused, millesse ei ole kaasatud spetsialist ei saa lugeda komponendiks ja seepärast ei ole inimesele järelevalve tagamine komponendina kirjeldatud. Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel saab positiivsena välja tuua, et projektis osalenud inimeste hulgast pikaajaliste töötute ja töötute (kuni 12 kuud) arv on langenud ja töötavate inimeste arv on tõusnud. Õppes osalejate arv on vähenenud, mida saab selgitada noorte (16-17 aastaste) värskelt kooli lõpetamas olevate inimeste projekti sisenemisega ja projektis oldud aja jooksul kooli lõpetamisega. Täpsemad arvud joonisel 16.

24

Joonis 16. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimeste andmed hõive staatuse järgi projekti sisenemisel ja väljumisel. Inimeste elukvaliteet on nende endi hinnangul ISTE projektis osalemise ajal muutunud (keskmiselt +4,6%). Enamustes eluvaldkondades on hinnang elukvaliteedile jäänud samaks või tõusnud. Eluvaldkonnad, milles on tajutud suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%). Elukohaga rahulolu hinnang on langenud ja seda võib selgitada sellega, et inimesed projektis osalemise ajal vaatavad kriitilisema pilguga oma elu ning vahel leiavad, et kuigi varem oldi elukohaga rahul siis lähemal vaatlusel võiks elukoht olla parem ning selles suunas siis ka ISTE projekti raames on tegutsetud.

Joonis 17. Perioodil 2019-2022 inimese hinnang oma elukvaliteedile ISTE projekti sisenemisel ja üks aasta pärast sisenemist. Joonisel 18 on välja toodud ISTE projektist lahkumise põhjused. Projektist on võimalik väljuda igal ajal, aga 2019-2022 väljunud 442 inimese seas on ka need, kes ühest projektist väljusid konkursi tähtaja lõppemisel ja uue konkursi raames ei sisenenud. Kõige rohkem ehk 38% väljujatest liikus muule KOV teenusele (nt üldhooldusteenusele jne) või riiklikule teenusele nt EHT (kogukonnas elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele) ja/või SRT. 32% inimestest oli projektist väljunud seetõttu, et nad ei soovinud teenust rohkem saada või olid KOV

25

ja teenuseosutaja jaoks kättesaamatud. Vähemlevinud põhjused väljumiseks oli elukoha muutus (8%), muud põhjused (3%), KOVi kohtade vähenemine või ISTE piloteerimises mitte jätkamine (8%). 4% piloteerimisel osalenud inimestest on väljunud projektist kuna saab iseseisvalt või pere toel hakkama.

Joonis 18. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis väljunud inimeste arv, väljumise põhjused ja nende osakaal väljujatest. 16-17 aastaste (2022. aasta lõpu seisuga 30 inimest) projektist väljumise põhjustest esimesel kohal oli EHT suunamine (30%), teisel kohal motivatsiooni puudumine (24%) ja kolmandal kohal õppima asumine (15%). Lisaks olid vähemlevinud põhjused väljumiseks suundumine SRT teenusele, asendushooldusele, teise KOVi kolimine ja see, et KOV ei jätkanud ISTE projektis. ISTE rakendamisel on KOVide ülesandeks läbi mõelda kogu mudeli korraldus, võtta tööle juhtumikorraldaja (2022. aastal oli 8 KOVi, kus oli eraldi ainult ISTE juhtumikorraldaja tööl: Türi, Pärnu, Tartu, Tori, Valga, Tallinn, Jõelähtme ja Rapla) või jaotada ülesanded olemasolevatele töötajatele, hankida partnerid ja leppida nendega kokku töökorraldus. Pärast projekti sisenemist alustavad enamus omavalitsused inimestele teenuse osutamist kolmandal kuul, mis tuleneb peamiselt projektipõhisusest, kus ei ole kindlust rahastuse jätkumise osas. Mõnedel KOVidel võttis mudeli käivitamine rohkem aega ja see oli tingitud, kas poliitilisest olukorrast (võimu vahetus või poliitilised kemplused), ametnike suurest töökoormusest ja spetsialistide puudusest (töötajad lahkusid ja uusi ei leitud), juhtkonna kaasatusest (kui vallajuhid olid projektist huvitatud, siis laabus käivitamine ja ellurakendamine sujuvamalt). Tähelepanekud: ❖ ISTEs osalenute elukvaliteet on projektis osalemise ajal tõusnud. ❖ Teenusmudeli rakendamine ja teenuskomponentide sisu ära õppimine võtab aega, KOV juhtumikorraldajal ja teenuseosutajatel tekib vilumus kogemuse kasvades. On selgunud, et osades KOVides mõistetakse teenuskomponente erinevalt ja ka seda, millised tegevused, mis teenuskomponendi alla sobivad. Kuna KOVides ja teenuseosutajate juures töötajad vahetuvad, tuleb pöörata regulaarselt tähelepanu ISTE rakendajate koolitamisele ja nõustamisele. ❖ Komponendipõhise teenuspaketi koostamine võimaldab inimest isikukeskselt ja paindlikult abistada ning muutunud vajadustele reageerida. ISTE toetab inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist kuna seob omavahel senised EHT, SRT, KOV teenused ja kogukondlikud ressursid inimese jaoks üheks tervikuks. ❖ Inimene saab teenuskomponente erinevate teenuseosutajate juures, mis tagab teenuse osutamise inimese vajadustest, mitte teenuseosutaja võimekusest lähtuvalt.

26

❖ Üksteise kogemusest õppimine, kogemuste vahetamine on nii KOVidele kui teenuseosutajatele innustav ja vajalik ning ühtlustab praktikat. Edaspidiseks: ❖ Jätkata teenuskomponentide osas KOVide ja TOde koolitamist, nõustamist, et ühtlustada mudeli rakendamist. ❖ Analüüsida komponentide piisavust, vajadusel osad komponendid kokku tõsta, osad selgemalt ja konkreetsemalt lahti kirjutada. ❖ Lisaks elukvaliteedi hindamisele, ATV muutmise jälgimisele töötada välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu inimesele tulemusliku abi saamist. Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö parandamine sidusvaldkondadega Mis probleemi lahendame? Toetusvajaduse õigeaegne märkamine ja proaktiivne abi pakkumine - abivajajaid ei märgata õigeaegselt ja inimene jõuab abini, kui toimetuleku olukord on juba halvenenud. Vähene ennetus- ja teavitustegevuste tegemine. Katsetamise kogemus: ISTEt rakendavates KOVides on teavitustegevustele pööratud suurt tähelepanu. ISTE katsetamisega liitunud KOVid kajastasid teenusmudeli katsetamist oma kodulehel, kohalikus ajalehes, koostööpartneritele saadeti kirjalikult infot (perearstid, kool ja lasteaed, kohalik konstaabel, lastekaitse, töötukassa) ja tehti ühiseid koostöökohtumisi. KOV kaardistas enda piirkonna abi vajavad psüühilise erivajadusega inimesed, näiteks kas KOVist varasemalt toetusi taotlenud inimeste hulgas on ISTEsse sobivaid abivajajaid. Osades KOVides toimus lõimumine KOV muu tegevusega – st ainult osad inimesed kaasati ISTE projekti, teisi aidati muul viisil või muude teenustega, mida omavalitsusel pakkuda oli, nt Tallinnas analüüsiti, mis KOV teenustega saaks veel inimest aidata. ISTE meeskonna koostöökohtumistel mudelit piloteerivate omavalitsustega toodi sageli välja, et tänu ISTE rakendamisele on loodud kontaktid sidusvaldkondadega ja tekkinud koostöövõrgustik, mida varem ei olnud (nt Tartus psühhiaatriahaiglaga, kus tehakse senisest enam koostööd ja abistatakse haiglast väljujaid). Samuti toodi ISTE rakendamisega piirkonda juurde sihtgrupile sobivaid teenuseosutajaid (nt Viljandis, Jõelähtmel, Põltsamaal). Eelnevalt kirjeldatud tegevusi on toetanud oluliselt SKA poolne jooksev nõustamine, mille kaudu on toetatud KOVe sidusvaldkondadega koostöö korralduse väljaarendamisel. KOVide juhtumikorraldajateni on jõudnud inimesed, kes ei ole varasemalt sotsiaalhoolekande süsteemist abi saanud või kellele ei ole varasemate teenustega olnud võimalik abi osutada. Vaadates inimeste puutumust EHT ja SRT teenustega kolm aastat enne ISTE piloteerimisse sisenemist siis saab välja tuua, et 70% ISTE piloteerimisse sisenenutest ei ole saanud EHT või SRT teenust (11% on saanud EHT, 12% SRT ja 7% nii EHT kui SRT teenuseid), 84% ei ole olnud EHT järjekorras. Positiivsena saab välja tuua, et ISTE projekti kaasatud inimestest ligi 10% on olnud neid, kelle abivajadust on märgatud kogukonna organisatsioonide ja inimeste poolt (joonis 19). Inimese abivajadusest teavitavad erinevad kohalikud osapooled - haridusasutused, lähedased, tööandjad, politsei, kogukonna liikmed (nt korteriühistud).

27

Joonis 19. Perioodil 2019-2022 inimese abivajaduse esmamärkajad. Omavalitsuse poole pöördutakse abivajavate inimestele ISTE kaudu abi korraldamiseks ka psühhiaatriakliinikust (nt Tallinn, Tartu, Rapla, Pärnu). Abivajaduse esmamärkajateks ja KOVide teavitajaks on olnud Töötukassa, SKA, perearstid ja ka teenuseosutajad. Peamiseks märkajaks on olnud KOV ise. Täpsemalt on abivajaduse märkajad toodud joonisel 20.

Joonis 20. Perioodil 2019-2022 ISTE projekti sisenejate abivajaduse märkajad. Tähelepanekud: ❖ ISTE katsetamine perioodil 2019-2022 on näidanud, et kui KOV teeb sisukat teavitustööd ja on loonud head koostöösuhted partneritega tervishoiust, haridusasutustest ja muudest organisatsioonidest, hakkab loodud võrgustik abivajajaid märkama. ❖ Kui ISTE projekt piirkonnas oli käivitunud ja koostöövõrgustik loodud, tuli aja jooksul viiteid abivajavate inimeste kohta juurde – KOVid soovisid teenuskohti juurde saada (nt Rapla, Tallinn). See tähendas seda, et muuhulgas võrgustikud hakkasid tööle. ❖ ISTE piloodi puhul eeldati, et KOVides hakatakse ISTE projekti võtma EHT järjekorras olevaid inimesi. Projekti praktika on aga näidanud, et ISTEsse kaasatud inimestest on 30% varem olnud EHT ja/või SRTl ja 16% on olnud EHT järjekorras. See viitab võimalikule olukorrale, et Eestis on arvestataval hulgal psüühilise erivajadusega inimesi, kelle abivajadust seni märgatud ei ole. Projekti inimeste kaasamisel võib mõju avaldada ka asjaolu, et KOVidel ei ole infot selle kohta, kes nende piirkonna inimestest on EHT järjekorras. ❖ Erinevad KOVid kaasasid erisuguseid sihtrühmasid. Näiteks Lüganuse keskendus keskealistele sotsiaalselt isoleerunud inimestele, Kohilas ja Paides kaasati rohkem noori kooli lõpetavaid erivajadusega inimesi, Lääne-Nigula vald ja Haapsalu linn kaasasid rohkem suure ja äärmusliku toetusvajadusega inimesi. ❖ Keerulisemad olid KOVide jaoks juhtumid, kus inimesel oli küll psüühikaprobleem, aga ta ei olnud jõudnud eriarsti juurde ning ei olnud F-diagnoosi, sest inimest oli keeruline arsti juurde saada, psühhiaatri vastuvõtu ooteaeg on pikk, inimese terviseseisundi kohta oli keeruline infot saada aga ISTE projekti ei võetud inimesi ilma F-diagnoosita. KOVidele edastati info, et ISTE projekti saab inimest kaasata siis kui inimene on saanud F diagnoosi.

28

❖ Inimesi, kes ei soovinud abi vastu võtta, kaasati ISTE projekti selliselt, et sisenemise avaldusel oli KOV sotsiaaltöötaja või lähedase allkiri ja koostatud toetusplaani alusel toimus pere kaudu lähenemine või välise eksperdi kaasamine. Kui need olid tulemuslikud andis inimene ise nõusoleku. ❖ Inimestele, kes ei soovinud abi vastu võtta läheneti esmalt pere komponentide kaudu ja seda võimalust on KOVid ja teenuseosutajad olulise täiendava võimalusena esile toonud ja tunnustanud. ❖ Mitmed KOVid ühildasid hoolduskoordinatsiooni projekti juhtumikorraldaja ISTE projekti juhtumikorraldajaga ehk läbi selle tekkis sünergia tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks. Edaspidiseks: ❖ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendust selliselt, et KOV sotsiaaltöötaja näeb, kas inimesel on F diagnoos ehk kas inimene kuulub ISTE sihtgruppi. ❖ Tutvuda põhjalikumalt mitmete teiste projektide sisuga (nt hoolduskoordinatsiooni projekt, kogukonnamajade/teenusmajade arendamine) ja selgitada välja nende ühisosa ISTEga. Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine Mis probleemi lahendame? Puudus toetusvajaduse terviklik ja isikukeskne hindamine, teenuse efektiivne ja paindlik planeerimine - erinevad hindamised ja tegevuste planeerimised, kogutakse ja koostatakse samasisulise infoga dubleerivaid dokumente - EHT, SRT ja KOV teenuste vajaduse hindamised, tegevusplaanid/kavad. Vähesel määral tegeletakse inimese individuaalse toetamisega tema kodus ja kogukonnas. Katsetamise kogemus: ISTE projektis kasutatakse inimese ATV hindamisel sama hindamisinstrumenti, mis on kasutusel ka EHT ja SRT teenuse taotlejate (psüühikahäirega inimeste) hindamisel. ISTEs toimub ATV hindamine KOV juhtumikorraldaja poolt inimesega vesteldes. Eelnevalt kogutakse info andmebaasidest, et mitte kurnata inimest küsimustega, millele vastuse saamine on võimalik infosüsteemist (nt info töövõime hindamise, varasemate KOV abimeetmete kohta). Hindamine toimub 7-s eluvaldkonnas ja hindamisinstrumendis kirjeldatakse inimeste suutlikkust toime tulla, lisaks hinnatakse toetusvajadust arvulisel skaalal toetusvajaduse astmele omistatud numbriga, kus 0 tähendab, et inimene ei vaja toetust ja 4, et inimesel on äärmuslik toetusvajadus ja ta ei ole võimeline ise toime tulema, vajab püsivat hooldust, järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise isiku poolt, vt tabel 2. Tabel 2. ATVHl kasutatavad toetusvajaduse astmed.

Aste Toimetulek Toetusvajadus

0 Iseseisev Ei vaja toetust.

1 Madal toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist.

2 Keskmine toetusvajadus

Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda nädalas) juhendamist ja abi.

3 Kõrge toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust.

4 Äärmuslik toetusvajadus

Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist teise isiku poolt.

29

Toetusvajaduse hindamise tulemus on skoor, kus kõikide küsimuste vastusteks antud numbrid liidetakse kokku. Skoor võib olla vahemikus 0-60. Toetusvajaduse skoori alusel võib tinglikult öelda, et skooriga 0-15 on inimene madala, 16-30 keskmise, 31-45 kõrge ja 46-60 äärmusliku toetusvajadusega. Abivajaduse profiil näitab piltlikult, millistes eluvaldkondades inimesel on abivajadus. Illustreerimaks toetusvajaduse skoori arvestus ja käsitlust on joonisel 21 toodud näide, kus projektis osaleval inimesel on kõrge toetusvajadus (3) füüsilise tervise ja asjaajamise valdkondades ning ta on täielikult iseseisev liikumisel eluruumides. Kokku arvestades on antud inimese toetusvajaduse skoor 30, seega on tegemist keskmise toetusvajadusega inimesega ja sellise profiiliga inimene suunataks kehtivas EHT süsteemis tõenäoliselt toetavale EHTle nagu igapäevaelu toetamise või kogukonnas elamise teenus.

Joonis 21. Ühe projektis osaleva inimese personaalse toetusvajaduse profiili näide. ISTEsse kaasatud inimestest on olnud 2019-2022 perioodil veidi üle poole ehk 53,2% keskmise toetusvajadusega, 27,6% on madala toetusvajadusega, kõrge toetusvajadusega on 15,6% ning 3,6% inimestest on äärmusliku toetusvajadusega (joonis 22).

Joonis 22. Perioodil 2019-2022 ISTE inimeste jaotus abivajaduse skoori alusel.

30

KOVide võrdluses oli ISTEsse kaasatud inimeste osakaal toetusvajaduse skooride alusel erinev ning see oli seotud sellega, millise spetsiifilisema abivajajate sihtrühmaga soovis KOV ISTEt katsetama tulla. Tabel 3. Perioodil 2019-2022 ISTEs osalenud inimeste ATV KOVide lõikes.

Isikute arv toetusvajaduse skoorigruppide lõikes

Osakaalud toetusvajaduse skoorigruppide lõikes

1-15

16- 30

31- 45

46- 60

hinda- mata KOKKU 1-15

16- 30

31- 45

46- 60

hinda- mata KOKKU

KOKKU ISTEs osalejaid perioodil 2019- 2022 294 554 163 39 23 1073 27% 52% 15% 4% 2% 100%

sh

Antsla vald 9 8 1 18 0% 50% 44% 0% 6% 100%

Haapsalu linn 3 14 17 34 9% 41% 50% 0% 0% 100%

Harku vald 6 2 1 1 10 60% 20% 10% 10% 0% 100%

Jõelähtme vald 2 24 5 31 6% 77% 16% 0% 0% 100%

Jõhvi vald 8 5 3 1 17 47% 29% 18% 0% 6% 100%

Järva vald 1 8 6 1 16 6% 50% 38% 6% 0% 100%

Kehtna vald 6 1 7 86% 14% 0% 0% 0% 100%

Kohila vald 18 10 2 5 35 51% 29% 6% 14% 0% 100%

Kohtla-Järve linn 16 46 18 5 1 86 19% 53% 21% 6% 1% 100%

Kose vald 11 6 17 65% 35% 0% 0% 0% 100%

Lääne-Nigula vald

4 3 6 13 31% 23% 46% 0% 0% 100%

Lüganuse vald 3 10 13 23% 77% 0% 0% 0% 100%

Mustvee vald 17 6 4 2 29 59% 21% 14% 7% 0% 100%

Otepää vald 1 5 6 17% 83% 0% 0% 0% 100%

Paide linn 4 10 1 1 16 25% 63% 6% 0% 6% 100%

Põhja-Pärnumaa vald

2 19 6 1 28 7% 68% 21% 4% 0% 100%

Põltsamaa vald 1 5 3 9 11% 56% 33% 0% 0% 100%

Pärnu linn 15 56 9 4 8 92 16% 61% 10% 4% 9% 100%

Raasiku vald 7 3 4 2 1 17 41% 18% 24% 12% 6% 100%

Rapla vald 30 35 7 1 73 41% 48% 10% 0% 1% 100%

Rõuge vald 5 3 1 9 0% 56% 33% 0% 11% 100%

Tallinna linn 41 121 32 15 2 211 19% 57% 15% 7% 1% 100%

Tapa vald 9 3 3 1 16 56% 19% 19% 0% 6% 100%

Tartu linn 30 46 6 1 83 36% 55% 7% 1% 0% 100%

Tori vald 33 13 46 72% 28% 0% 0% 0% 100%

Türi vald 7 23 8 2 3 43 16% 53% 19% 5% 7% 100%

Valga vald 5 20 5 1 31 16% 65% 16% 0% 3% 100%

Viljandi linn 8 40 4 1 53 15% 75% 8% 0% 2% 100%

Väike-Maarja vald

6 6 2 14 43% 43% 14% 0% 0% 100%

Esmasele ATV järgneb BTO poolt teenuse planeerimine, mille käigus koostatakse inimesele tegevusplaan. Vajadusel kaasatakse ka väliseid spetsialiste. Kasutatav ATVH annab ülevaate inimese toetusvajadusest 7 eluvaldkonna lõikes, mis võimaldab toetusvajaduse terviklikku ja isikukeskset kaardistamist ning sellele tuginedes planeerida vajalikud teenuse tegevused. ISTE katsetajad on seda nii ISTE kogemusseminaridel kui KOVidega koostöökohtumistel välja toonud ISTE olulise tugevusena.

31

ISTEs kasutatavate töövormide ja dokumentide analüüsist nähtub, et KOVide poolt täidetud abivajaduse hindamisvahendid on täidetud väga põhjalikult ning teenuseosutajate tagasiside abivajaduse hindamisvahendiga edastatud infole on väga hea. Abivajaduse hindamine võimaldab planeerida vastavalt inimese abivajaduse profiilile edasised tegevused. Tähelepanekud: ❖ ISTE kogemus näitab, et KOV sotsiaaltöötajad/ISTE juhtumikorraldajad hindavad abivajavaid inimesi põhjalikult ning teenuseosutajatele edastav info on adekvaatne ning leiab kinnitust ka teenuseosutaja juures. ❖ Enamus ISTE katsetamisse kaasatud abivajavad inimesed on keskmise või madala toetusvajadusega, mis vastab EHT mõistes toetavatele erihoolekandeteenustele. Madala või keskmise toetusvajadusega inimesi kaasavad KOVid pigem ka põhjusel, et suurema toetusvajadusega inimeste abistamiseks ISTE eelarvest ei piisa. ❖ ISTEs tekkis ESF nõuete tõttu olukord, et kõigepealt tuli inimene projekti kaasata ja alles siis sai tema abivajadust hinnata. Selle tulenevalt on ISTE projektis ette tulnud juhtumeid, kus projekti kaasatud inimene väljub projektist pärast abivajaduse hindamist, kuna on selgunud, et talle ISTE põhine teenuseosutamine ei ole vajalik. Edaspidiseks: ❖ Vajalik on regulaarselt koolitada ja nõustada KOV töötajaid hindamisinstrumente kasutama. ❖ Vajalik on edasine põhjalikum analüüs, et selgitada seoseid abivajaduse hindamisetulemuste, planeeritud ja osutatud teenuskomponentide, diagnooside jm vahel. Ka oleks vaja paremini mõista, millest on tingitud projektis osalevate inimeste abivajaduse erinevused KOVide lõikes. ❖ Hindamisinstrument on vajalik viia elektroonilisele töölauale (STAR arendus), seostada tegevusplaani ja aruandlusega. Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine Mis probleemi lahendame? Teenusteni jõudmine, asjaajamine ja koordineerimine - psüühikahäirega inimest toetavad teenuste süsteemid on killustunud, puudub personaalne juhtumikorraldaja, kes vastutaks inimesele vajaliku abi koordineerimise eest. Tervishoiu ja sotsiaalteenuste vähene integreeritus ja koostöö. Lähedastele ei osutata piisavalt tuge – hoolduskoormus on suur, seetõttu riiklikule EHT teenusele liikumine ainuke võimalus. Katsetamise kogemus: ISTEs kasutatakse nii KOV kui BTO tasandil juhtumikorralduse töömeetodit. ISTE on oluliselt lihtsustanud inimesele abi osutamist, seda saab teha koheselt pärast abivajaduse märkamist, inimese seostamist teenuskomponentidega ja erinevate teenuste koordineerimist. Esmane toetus, personaalne abi ja erinevad teenuskomponendid oli võimalik kätte saada ühest kohast, ilma, et oleks pidanud taotlema teenuseid erinevatest teenussüsteemidest. Juhtumikorralduslik vastutus terviku haldamise eest on BTOl. Terviklik, erinevaid teenuskomponente sisaldava abi pakkumine ühest kohast andis nii BTOle, kui ka KOVile parema ülevaate, millist toetust inimesele tervikuna pakutakse. Teenusmudel toetas tihedat koostööd KOVi, BTO ja LTO pakkujate vahel. Kõik osapooled on kinnitanud, et oluliselt on paranenud omavaheline koostöö. Teenusosutajatel on olemas tihe kontakt KOV juhtumikorraldajaga. KOV juhtumikorraldajatel on regulaarsed kohtumised TOdega ja nad omavad osutatud tegevuste üle ülevaadet.

32

ISTEs makstakse KOVidele iga teenuskoha eest juhtumikorralduse tasu, mis oli 40,9 eurot kuus. See on võimaldanud 1/3 omavalitsustest asjaajamiseks ja tegevuste koordineerimiseks tööle võtta eraldi töötaja – ISTE juhtumikorraldaja, ülejäänud KOVides tegelevad ISTE rakendamisega olemasolevad KOV ametnikud oma põhitöö sees või kõrvalt, saades selle eest lisatasu. ISTE piloteerimises osalevate inimeste teenusteni jõudmise, teenuse planeerimise ja teenuskomponentide osutamise korraldus on katsetavatelt KOVidel saanud peamiselt positiivse tagasiside. Tähelepanekud: ❖ ISTE projektis osalevate KOVide tagasiside kinnitab, et positiivne on see, et igal inimesele on tagatud personaalne tugi – BTO. ❖ Pereliikmete toetamist on ISTE projektis osalevate teenuseosutajate poolt peetud heaks täiendavaks võimaluseks. ❖ Teenuse paindlik nö „rätsepatööna“ kokkupanek on saanud positiivset tagasisidet nii abivajajatelt, teenuseosutajatelt kui KOVidelt. Kombineeritud on lisaks KOV teenustele ka teistest ESF vahenditest rahastavaid tegevusi, teenuseid, näiteks sotsiaaltransport, psühholoogiline abi jne. ❖ Pere toetamise komponenti on rohkem kasutatud raskete (suure toetusvajadusega) kliendijuhtumite korral ja juhtudel, kus inimene ei soovi esialgu abi vastu võtta. ❖ KOV on toonud positiivse näitena, et mitme abivajaja puhul on EHTle ja hooldekodusse minemist edasi lükatud (nt Kosel ja Pärnus), sest ISTE kaudu osutatav tugi on piisav ja võimaldab kodus edasi elada. ❖ Nendes KOVides, kus võeti juhtumikorraldajaks eraldi inimene, edeneb ISTE rakendamine mõnevõrra paremini. Uue töötaja võtsid pigem need KOVid, kus oli rohkem teenuskohti. Näiteks eraldi inimese on värvanud KOVidest – Rapla, Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. ❖ Juhtumikorraldaja töötasu KOVides – makstakse mitmel moel: lisatasuna, töötasuna, osa põhipalgast tuleb ISTEst, võlaõiguslik leping lisaks töölepingule. Edaspidiseks: ❖ IT-süsteemi tugi on puudu, KOV-BTO-LTO vahelises infovahetuse ja aruandluses, andmevahetus eri organisatsioonide hallatavates andmekogudes olevate andmete saamiseks on puudulik, vajalik on STAR arendus ja sellega kaasnevate õiguslike aluste loomine. ❖ STARi saab praegu ISTE andmeid panna osaliselt, nt määratud abinõusid aga mitte erineva hinnaga teenuskomponente. Abivajaduse hindamist jm ISTE dokumente ei saa STARi vahendusel täita, toimub töö dubleerimine. STAR arenduse jaoks on ISTE meeskond sisendid andnud ja tegeleb sellega põhjalikumalt 2023-2024. aastal. ❖ Uurida põhjalikumalt aruandluse korraldust ja teenuseosutaja tegevuse üle järelevalvet KOVides. ❖ Koguda peredelt süsteemselt infot hoolduskoormuse muutumise kohta. Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine Mis probleemi lahendame? Teenuste kättesaadavus - teenuste regionaalne kättesaadavus on ebaühtlane, KOVid ei võta teenuste arendamise ja korraldamise vastutust kohalikul tasandil. Väiksemates kohtades on teenuseosutajate ja teenuste puudus. Katsetamise kogemus: Katsetamise kogemus näitab, et KOVid korraldavad teenust, kas omavalitsuse allasutuse kaudu ja/või kuulutasid välja hanke ja leidsid sel viisil partneriks väliseid TOsid (äriühingud, vabaühendused, sh senised EHT ja SRT osutajaid). Perioodil 2019-2022 on ISTE projektis olnud KOVide partneriteks 164 erinevat teenuseosutajat. Piirkonniti on olukord siiski väga erinev. ISTE katsetamisega liitudes oli omavalitsusi, kus teenuseosutajaid oli palju (nt Tallinn, Tartu, Viljandi) aga ka väheste või täiesti puuduvate teenuste osutajatega piirkondi (nt Kehtna, Jõelähtme). Samuti oli erinev KOVide võimekus teenuste kättesaadavust piirkondades parandada. See sõltus KOV sotsiaalvaldkonna juhtide hoiakutest, oskustest (nt hanget teha), juhtkonna toetusest. ISTE piloteerimise käigus leiti

33

piirkondadesse, kus ei olnud TOsid uued TOd ning piirkondades, kus oli ainult 1 TO leiti juurde uusi TOsid (nt Paide, Järva). Mitme LTO vajadust nägid KOVid just põhjusel, et vastata paremini inimeste vajadustele ning et oleks võimalik valida erinevate TOde vahel ja leida inimesele sobivaim lahendus. TOde leidmisel on KOVid kasutanud erinevaid võimalusi: kaasanud täiesti uusi organisatsioone (väljapool SRT ja EHT süsteemi), hankinud mobiilseid teenuseosutajaid, hankesse kirjutanud täiendavaid hindamiskriteeriumeid lisaks komponendi maksumusele, ei ole nõudnud EHT ega SRT tegevusluba, hankinud teenuseosutajaid üle Eesti, teinud raamhankeid ja vajadusel teenuseosutajaid jooksvalt juurde hankinud. Suur osa TOdest on samaaegselt nii BTO kui LTO. Ei ole ühtegi organisatsiooni, kes oleks ainult BTO ja muid komponente ei paku. Ei ole ka sellist näidet, kus teenuseosutaja majandaks end ära ainult ISTE projektis osalemisest. Joonisel 23 on välja toodud perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises KOVide partneriteks olnud 164 teenuseosutajat tegevusalade lõikes. 18% ISTE teenuskomponentide osutajatest olid erihoolekandeteenuse, 10% SRT, 12% nii EHT kui SRT osutajad. 60% teenuseosutajatest ei ole EHT ega SRT osutajad. Samas on näha, et kuigi EHT ja SRT teenuseosutajad moodustavad kokku 40% teenuseosutajatest siis nad osutavad 86% teenuse mahust. Kõige rohkem ehk 42% teenuskomponentide kogumahust on osutanud teenuseosutajad, kes osutavad nii EHT kui SRT teenuseid. Sama saab öelda teenuskomponentide maksumuse vaates, kus 18% teenuseosutajatele makstud summadest on saanud teenuseosutajad, kes ei osuta EHT ja SRTd. ISTE katsetamise kogemus näitab, et valdavalt osutavad teenuskomponente juba sihtgrupiga töötavad teenuseosutajad, kuid ISTE on piisavalt paindlik, et pakkuda inimesele vastavalt vajadusele teenuskomponente väljapool EHT ja SRT osutajate ringi.

Joonis 23. Perioodil 2019-2022 ISTEs teenuskomponente osutavad KOVide partnerid ja nende poolt osutatud teenuste mahu ja maksumuse osakaalud. 164-st TOst baastoetust osutas 75 ja lisatoetust 160. Kõikidest TOdest 12 olid omavalitsuste hallatavad asutused. ISTE kohaselt peab igal KOVil olema vähemalt 1 BTO ja 1 LTO. Tegelikkuses on olenevalt KOV suurusest ja ISTE katsetamise teenuskohtade arvust omavalitsuses igal KOVil 1-9 BTOd ja 1-15

34

LTOd, mis tähendab, et inimesel on üldjuhul võimalik paindlikult valida endale teenuseosutajat, tekib konkurents ja seeläbi surve teenuseosutajatel oma teenuse kvaliteeti parandada. Joonis 23 annab ülevaate, mitu „muud“ ehk mitte EHT/SRT teenuseosutajat erinevaid komponente osutab. Muude teenuseosutajate all on ka need KOV hallatavad asutused, kes ei paku EHT ega SRT teenuseid. Joonisest 24 nähtub 2022. aasta andmetele tuginedes, et peamiselt osutavad mitte EHT ja SRT kogemusega teenuseosutajad psühholoogilise nõustamise ja -teraapia komponenti inimesele või tema perele. Baastoetuse komponendid on joonisel märgitud punasega ja peredele osutatavad komponendid rohelisega.

Joonis 24. 2022. aastal „muud“ teenuseosutajad ISTE komponentide lõikes. 2022. aastal ISTE kaudu abi saavate inimeste kohta tehtud STARi päringu kaudu saime teada, et ISTE projektis osalemise ajal 60% inimestest ei ole saanud KOVi kaudu toetusi ega teenuseid, 24% inimesi on saanud toetusi (nt toimetulekutoetus, energiatoetus või muu KOV toetus), 9% on saanud teenuseid (nt sotsiaaltransporditeenus, tugiisiku teenus, eluruumi tagamine, võlanõustamise teenus) ja 7% nii toetuseid kui teenuseid. Sellest tulenevalt saame järeldada, et KOVid kombineerivad inimesele abi vastavalt vajadusele erinevatest allikatest. ISTE katsetamiseks KOVi poolt esitatud konkursidokumentide üks osa on põhjuste välja toomine, miks soovitakse ISTEt piloteerida. Peamised põhjused on soov parendada teenuste osutamise protsessi ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Lisaks eelnevale toodi välja järgmised põhjused: ❖ rakendada läbi projekti saadud kogemusi piirkonna hoolekandeteenuste kaasajastamisel ja teenuste mitmekesisuse ning kättesaadavuse parandamisel; ❖ saada läbi pilootprojekti rakendamise lisavõimekust teenuste pakkumiseks; ❖ hinnata sotsiaalosakonna korralduslikku tööd ja testida võimekust; ❖ hinnata KOVi rolli ja olemasoleva tööprotsessi uuendamise vajalikkust psüühikahäirega inimestele komponendipõhise abi osutamisel ja väljatöötamisel; ❖ parandada riiklike teenuste osutamise võimalusi, näiteks hallatavate asutuste ja lepinguliste partnerite tegevuste kaudu;

35

❖ saada ülevaade ressurssidest, mida on vaja psüühiliste erivajadustega inimestele teenuste pakkumiseks; ❖ suurendada täiendavate ja uute teenuste pakkumise võimekust ja võimalusi. Perioodi 2019-2022 tulemusi vaadates on hea tõdeda, et pilootprojekt on võimaldanud ISTEt katsetama asunud KOVidel laiendada oma piirkonnas teenuseosutajate ringi ning parendada kohapealset teenuste osutamise protsessi. Eestis on arvestataval hulgal KOVe, kes pööravad sotsiaalteenuste arendamisele tähelepanu ja on selles edukad. Kogu ISTE katsetamise aja jooksul on 3 KOVi loobunud järgnevaks perioodiks piloteerimisega liitumisest. Märjamaa vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjust ei ole teada. Mustvee vald sisenes 2020. aasta novembris ja väljus 2021 lõpus ning soovis ka 2022 ISTEt piloteerida, kuid esitas konkursi dokumendid pärast tähtaja lõppu ja seetõttu ei kvalifitseerunud. Põhja-Sakala vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjusena tõi välja, et KOVide ühinemise tõttu ja sellest tuleneva teenuste ülesehitamisega samal ajal ei ole võimalik lisakohustusi projektis osalemisega võtta. ISTE piloteerimise ajal (2020. aastal) tehti küsitlus, et välja selgitada põhjused, miks KOVid ei ole soovinud ISTEt katsetada. Kokkuvõte küsitluse tulemustest on joonisel 25.

Joonis 25. Kokkuvõte küsitlusest KOVide seas ISTE katsetamises mitteosalemise põhjuste lõikes. Peamiseks põhjuseks, miks KOVid ei ole soovinud ISTEt katsetada on see, et omavalitsustes ei jätku töötajaid. Mitmed omavalitsused (nt Raasiku, Kohtla-Järve, Türi) on piloteerimise jooksul olnud raskustes juhtumikorraldaja leidmisel. Oluliste takistustena on välja toodud ka see, et TOde leidmine on probleem (sotsiaaltöötajad ei oska hankeid korraldada ja sellekohane tugi osades KOVides on puudu), puuduvad ressursid sh raha (piloteerimisel makstakse küll juhtumikorralduse tasu, kuid selle eest saab täiskohaga töötaja tööle võtta kui teenuskohti on 50 ja rohkem), puudub ülevaade sihtgrupist või toimivad lahendused on sihtgrupile juba olemas. Tähelepanekud:. ❖ KOV on välja toonud, et ISTE katsetamisega on piirkonda juurde leitud uusi teenuseosutajaid. ❖ Kui KOV ei usalda teenuseosutajaid, siis eelistatakse pigem BTOna KOV hallatavat asutust mitte hankimist turult. ❖ KOV juhtkonna mõju. Kui ei ole huvitatud juhtkond või on poliitiline kemplus ja juhtkond vahetub, siis ISTE ei edene (nt Jõhvi, kus ISTE käivitamine võttis aega 10 kuud). Samas Tallinnas on ISTE arendustel KOV sotsiaalvaldkonna juhtide toetus ja mudeli rakendamine edeneb jõudsalt.

36

Edaspidiseks: ❖ KOVe on vaja koolitada sotsiaalteenuste hankimise osas, et oleks paindlikum teenuste osutamine ja suurem valik teenuseosutajaid aga ka kvaliteetsem teenus, mitte ainult odavam hind. ❖ Analüüsida ja uurida, mida toob teenuseosutajate jaoks kaasa olukord, kus kehtima jääb kaks paralleelsüsteemi või kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutub nende põhitegevuseks. ❖ Nõuded spetsialistidele, nõuded asutustele – kaardistada põhjalikkumalt, kui palju ja milliseid nõudeid seadsid KOVid hangetes teenuseosutajatele ja mis praktikaid oleme ISTEs näinud. ❖ Senisest parem teavitustöö/kommunikatsioon ISTEst ja selle vajalikkusest on Linnade ja Valdade Liidu ning KOV juhtkondade suunal oluline. Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist ja integreerumist kogukonda Mis probleemi lahendame? Psüühikahäirega inimese taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine - vähe pööratakse tähelepanu vaimse tervisega seotud sekkumistele ja vähe kasutatakse kogemuslikku tuge nii teenuse kasutajatele kui peredele. Puuduvad oskused ja teadmised kaasaegsetest lähenemistest ja metoodikatest. Katsetamise kogemus: Erinevad KOVid kaasasid mudeli katsetamisele erinevad sihtrühmad, osad KOVid rohkem intellektipuudega inimesi ja osad rohkem psüühikahaigusega inimesi, samuti erinevate kaasuvate väljakutsetega, sõltuvustega ja multiprobleemseid inimesi, osad keskendusid pigem noortele inimestele kohe pärast kooli lõpetamist, osad keskealistele sotsiaalselt isoleeritud inimestele. Teenuseosutajad spetsialiseeruvad erinevatele sihtrühmadele, mis võimaldab töötada metoodilisemalt. Osad teenuseosutajad kasutavad ISTE katsetamisel osalevate inimeste ja nende perede puhul lähenemist, kus samal ajal tegeletakse nii inimese kui perega ning peamiselt kogemusliku grupitegevusena (Jõelähtme näide, kus inimesed osalevad kokandusringis ja õpivad vajalikke oskusi ning samal ajal lähedased on kogemusnõustaja juhtimisel tugigrupis). Enamus ehk 69% ISTE katsetamisel osalevatest inimestest oli psüühikahaigusega ja 24% intellektipuudega, 7% nii psüühikahaiguse kui intellektipuudega (vt joonis 10, lk 18). Nagu selles aruandes juba eespool öeldud, kaasati KOVides ISTE projekti erineva ATVga inimesi. Enamik projekti kaasatud inimestest olid madala või keskmise toetusvajadusega, väiksem osa kõrge abivajadusega ja mõned inimesed ka äärmusliku abivajadusega. Tabelis 4 on toodud erineva toetusvajadusega inimeste lõikes välja ATV muutumine ajas (ehk 2022. aasta ja perioodil 2019-2021 tehtud hindamise võrdlus). Enamikel inimestel st 53% on ATV jäänud samaks, 19% vähenenud ja 28% suurenenud. Erisuguse toetusvajadusega rühmade lõikes suuri erinevusi ei ilmnenud. Tabel 4. Perioodil 2019-2022 inimeste ATV muutus ISTE projektis osalemise ajal.

Abi- ja toetusvajadus vähenenud on sama suurenenud kokku

madal (1-15) 14% 52% 34% 100%

keskmine (16-30) 20% 53% 26% 100%

kõrge (31-45) 27% 49% 23% 100%

äärmuslik (46-60) 18% 59% 24% 100%

Kokku 19% 53% 28% 100%

37

Tähelepanekud: ❖ KOVid on saanud ISTE kaudu toetada neid inimesi, kes ei ole EHT teenusele jõudnud ja kelle abivajadus on madal ja keskmine. Need on EHT mõttes pigem toetavate teenuste saajad. ❖ ISTE sobib ka suure abivajadusega inimestele, kuid raha paneb täna piirid ette, kui KOVis on rohkem äärmusliku abivajadusega inimesi. ❖ Suure hooldusvajadusega inimestele ei ole ISTE sobiv ega rahaliselt mõistlik (intervallhoid on inimese kodus liialt kulukas, teenuseosutaja juures grupis ressursside kasutamine optimaalsem). Edaspidiseks: ❖ Vajalik teha analüüs intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele ISTE mudeli sobivusest. Mitmed KOVid on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini psüühikahaigusega inimestele. ❖ Katsetada ISTEt selliselt, et inimene elab teenuseosutaja elamispinnal ja sisuliselt osutatakse kogukonnas elamise teenust komponendipõhiselt. ❖ Teenuse mõju hindamine – mille alusel hinnata. ISTE tulemuslikkuse mõõtmise võimalused on nt - elukvaliteedi mõõtmine; vaadata projekti sisenemise ankeete ja lahkumisel tööhõivet, ATVH tulemuste muutust ajas. ❖ Elukvaliteedi hindamise tulemuste põhjalikum analüüs, et tuvastada ISTE mõju inimese elukvaliteedile. ❖ Kaardistada põhjalikumalt BTO ja LTO kasutatavad metoodikad. Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja rakendamine Mis probleemi lahendame? KOVid ei näe kogukonna ressursside kaasamise võimalusi, peavad kogukonna ressurssideks ainult päevakeskusi või raamatukogusid, vabatahtlik töö ei ole levinud. Katsetamise kogemus: Osad KOVid on üles leidnud lisaks raamatukogule, avalikule pargile, kultuurimajale ja muuseumile ka muid kogukonna kaasamise võimalusi, näiteks eakatega koos huviringides osalemine, hõivatuse valdkonnas tegevused (muuseumis ja juuksuri juures), supiköögis ja üritustel abis olemine. Lisaks on KOVid leidnud vabatahtlikuid abivajajatega koos või abivajajate heaks tegutsema (nt Vändras spordipäeva korraldamine). KOVidega koostöökohtumiste käigus on selgunud, et kogukonna ressursse kasutatakse siiski vähe, sest KOV sotsiaaltöötajad on ülekoormatud ning puuduvad ressursid vabatahtlikega tegelemiseks. On selgunud ka see, et kogukonnas olemasolevaid ressursse küll kasutatakse aga neid ei panda inimese tegevusplaani ega andmestikesse kirja ehk puudub täpne ülevaade nende kasutamisest. Teadlikkuse tõstmiseks ja kogukonna ressursside paremaks märkamiseks toimus septembris 2022 ISTE KOVidele ja TOdele kogemusseminar, mille käigus kõik osalejad said praktiliselt iseenda peal läbi tunnetada kogukonna erinevaid aspekte. Pärast seda on KOVide ja TOde teadlikkus suurem, kuid nende ressursside kasutamise märgatavat tõusu ei ole täheldatud. ISTEt katsetavate KOVide seas viidi 2022. aastal läbi küsitlus, millega sooviti teada saada praktikute arvamust, milliseid teenuskomponente saab osutada kasutades kogukonna ressursse. Kokku nimetati 10 komponenti, mille osutamiseks ei pea omama sotsiaalvaldkonnas erialast ettevalmistust, kuid peab olema koostöö erialase ettevalmistusega tegevusjuhendajatega ja lisateadmised erivajadusest: ❖ füüsilise aktiivsuse toetamine, ❖ sotsiaalsete suhete toetamine, ❖ ettevalmistus iseseisvumiseks, ❖ liikumise toetamine eluruumides, ❖ igapäevaelu toetamine,

❖ liikumine väljapool eluruume, ❖ rakendus kogukonnas, ❖ õppimise toetamine, ❖ vaba aja ja huvitegevuse toetamine, ❖ toetus elukoha vahetusel.

38

Tähelepanekud: ❖ KOVid on koostöökohtumistel öelnud, et ei ole kogukonna ressursse kaasanud, sest neil ei ole päevakeskust. See näitab vähest teadlikkust kogukonna ressurssidest. ❖ Kui KOV on edumeelne, siis leitakse kõik võimalused kõikide ressursside kaasamiseks. Edaspidiseks: ❖ KOVid vajavad kogukonna ressursside teadvustamiseks ja rakendamiseks rohkem teavitust, kaasamist, koolitust. ❖ Kogukonnaressursside ja vabatahtliku töö mõistete selgitamine, sobitamine ISTEsse (vormistamine, tasustamine, aruandlus). Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve Mis probleemi lahendame? Teenuste korraldus ja rahastamise põhimõtted on jäigad – EHT sisu, mahu ja teenuse üksiktegevusi pole võimalik väiksemas mahus eraldi kasutada. Katsetamise kogemus: ISTE annab paindliku võimaluse punuda inimese jaoks vajalik toetusvõrk erinevatest komponentidest. Komponentide miinimum ega maksimummahtusid ei ole. Tabelis 5 on toodud perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud inimeste keskmine kulu isiku kohta kuus ja aastas. Teenuskomponentide osutamiseks oli KOVidele arvestatud iga projektis osaleva inimese kohta 2022. aastal 365 eurot kuus, tegelik maksumus ühe inimese kohta oli samal aastal 332,10 eurot ja perioodi keskmine 335,80 eurot kuus. Lisaks komponentide maksumusele maksti ISTE projektis osalevale KOVile juhtumikorralduse tasu 40,90 eurot kuus iga teenuskoha kohta, mis võimaldas KOVides projektitegevustega seotud töö tasustada või võtta tööle eraldi inimene, kes ISTE projektiga tegeleb. Tabel 5. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis ühe inimese keskmine kulu.

Periood

KESKMINE KULU KUUS

KESKMINE KULU AASTAS

Keskmine teenuse kulu KUUS ühe isiku kohta (eurot)

Koordineerimistasu KOVile KUUS ühe isiku kohta (eurot)

Keskmine teenuse kulu AASTAS ühe isiku kohta (eurot)

Koordineerimistasu KOVile AASTAS ühe isiku kohta (eurot)

2020 238,9 40,9 2867 490,8

2021 384,3 40,9 4611 490,8

2022 332,1 40,9 3985 490,8

2019-2022 335,8 4030

Joonisel 26 on näha keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta projektis osalevate KOVide lõikes. Vaadates nende andmete kõrval KOVi poolt projekti kaasatud inimeste ATV skoore siis saab öelda, et omavalitsused, kelle keskmine kulu ühe inimese kohta on madal, on projekti kaasanud valdavalt madala ja keskmise toetusvajadusega inimesi ja KOVi teenuskohtade arv on alla 10. Keskmisest suurema kuluga ühe inimese kohta on olnud valdavalt need KOVid, kus on 25 ja rohkem teenuskohta, kuid abivajaduse skoorid jäävad nende osas samuti pigem madala ja keskmise toetusvajaduse tasemele.

39

Joonis 26. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta eurodes. KOVide poolne raha kasutus suuremal määral, kui neile keskmiselt kuus teenuse osutamiseks rahalisi vahendeid arvestati, sai võimalikuks kuna pärast konkursi tulemuste selgumist ja koostöölepingu sõlmimist alustasid KOVid teenuseosutajatest partnerite hankimisega, mis võttis aega ning seetõttu, esimestel kuudel pärast projekti sisenemist veel inimestele teenuskomponentide osutamist ei toimunud. Kuna raha eraldati perioodi peale, siis esimestel kuudel kasutamata jäänud raha oli võimalik kogu perioodi vältel kasutada. Üldistavalt saab öelda, et inimestele abi osutamine on toimunud paindlikult ja tulenevalt tegelikust teenuse vajadusest ning seejuures on toetatud ka suurema ja äärmusliku toetusvajadusega inimesi. Tabel 6. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalevate inimeste ATVH skoorigrupp, teenuskomponentide maht ja maksumus.

2019-2022

KOKKU

Toetusvajadus skoorigruppide lõikes

madal toetusvajadus (skoor 1-15)

keskmine toetusvajadus (skoor 16-30)

kõrge toetusvajadus (skoor 31-45)

äärmuslik toetusvajadus (skoor 46-60)

ISTE projektis osalejate arv, kes on teenust saanud

1006 isikut 278 535 157 36

osakaal (%) toetusvajaduse alusel

100% 27,63% 53,18% 15,61% 3,58%

Teenuskomponentide maht kuus ühe inimese kohta (tunnid)

11,5 tundi 8,0 10,1 15,9 37,8

Baastoetuse kuumaht 1,2 1,2 1,2 1,3 0,8

Lisatoetuse kuumaht 10,3 6,8 8,9 14,6 37,0

Teenuskomponentide maksumus kuus ühe osavõtja kohta (eurot)

335,80 eurot 279,9 328,4 384,3 646,8

Baastoetuse kuumaksumus

44,3 46,4 44,5 43,7 28,3

Lisatoetuse kuumaksumus

291,4 233,5 283,9 340,5 618,5

40

Tabelist 6 nähtub selgelt, et mida suurem on projekti kaasatud inimeste abivajaduse skoor seda rohkem on inimene saanud lisatoetuse komponente ning seda kõrgem on olnud keskmine maksumus. Antud info põhjal saab järeldada, et ISTEga on võimalik abistada nii madala, keskmise, kõrge kui äärmusliku toetusvajadusega inimesi ning kui inimesel on suurem abivajadus siis talle osutatakse rohkem teenust nii mahult kui maksumuselt. Tabel 7. Perioodil 2019-2022 ISTE teenuskomponentide tunnihinnad – miinimumid, maksimumid, aritmeetiline keskmine ja mediaantunnihind.

Eluvaldkond Teenuskomponent Max tunnihind

Min tunnihind

Aritm. keskmine

Mediaan tunnihind

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine

182,2 12 38,1 35,00

baastoetus Tegevusplaani elluviimise tagamine 80 15 40,5 35,00

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks

158,8 20 87,3 60,00

LT: personaalne toetus

Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades

160 12 31,4 30,00

LT: pere toetamine Pere psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

160 20 53,2 50,00

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 90 15 46,4 45,00

LT: pere toetamine Pere kogemusnõustamine 70 10 36,0 34,50

LT: pere toetamine Intervallhoid 35 2,5 9,9 7,00

LT: sotsiaalsed suhted

Sotsiaalsete suhete toetamine 90 8 32,1 30,36

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine

180 12 45,9 45,00

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

87 10 37,6 36,60

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

166,7 10 53,4 50,00

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 75 2,5 37,3 35,00

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine

160 20 43,1 40,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 75 10 34,6 32,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 75 1 26,8 25,00

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks

80 10 42,3 40,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 35 5 21,0 20,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume

75 5 30,2 30,00

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 75 8 35,4 35,00

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

50 8 20,4 15,00

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 70 10 34,8 35,00

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 58 20 31,3 30,36

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 100 6 26,7 27,00

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 80 12 35,7 35,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 75 4 31,9 30,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 65 6 29,1 25,00

ISTE teenuskomponentide hinnad on väga erinevad. Hinda mõjutab nii teenuse osutamise piirkond (haja-asustusega piirkonnas sisaldab komponendi hind ka transporti inimese juurde), teenuseosutajate olemasolu piirkonnas (kui kohapeal TOsid ei ole siis tullakse kaugemalt ja jällegi

41

sisaldab komponendi tasu transpordikulu, samas kui kohapeal on olemas lisatoetuse komponentide osutajad siis kulu on väiksem), vajalike spetsialistide olemasolu piirkonnas, konkurents ja TO spetsialiseerumine ning see, millise kvalifikatsiooniga spetsialist komponenti osutab (nt psühholoogi väljaõpe kestab kaua, nende järele on suur nõudlus ning seetõttu on tunnihinne kõrgem kui teistel spetsialistidel). Tabel 8. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide keskmine tunnihind ja nende muutus aastate lõikes.

Eluvaldkond Teenuskomponent 2019-2020 2019-2021 2019-2022

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine

33,09 36,18 36,1

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks

83,33 63,30 82,4

LT: personaalne toetus

Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades

28,96 29,83 29,7

LT: pere toetamine Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia perele

47,02 52,15 49,1

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 43,27 43,95 44,5

LT: pere toetamine Kogemusnõustamine 26,82 31,32 32,7

LT: pere toetamine Intervallhoid 7,61 10,45 8,1

LT: sotsiaalsed suhted Sotsiaalsete suhete toetamine 21,33 29,76 27,6

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine

35,44 44,33 42,9

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

24,44 35,90 31,4

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

47,58 50,70 50,5

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 27,61 32,06 31,9

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine 38,41 39,97 43,6

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 30,45 32,92 32,8

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 19,35 24,63 22,2

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks 33,35 37,06 39,8

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 12,66 20,54 25,2

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume 20,34 26,40 28,3

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 27,41 33,50 31,5

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

16,06 20,94 18,6

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 25,08 32,39 34,3

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 27,10 29,79 31,0

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 17,68 24,03 21,3

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 31,25 31,07 35,1

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 19,49 28,87 27,5

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 35,67 27,51 29,9

Tabelist 8 nähtub, et 24 teenuskomponendi osas on keskmine hind aastate jooksul suurenenud ja 2 komponendi osas on hind langenud. Tähelepanekud: ❖ SRT asutustele ja teenuseosutajatele, kes ei osuta EHT, on ISTE rahastusskeem (tunnipõhine) tuttavam kui EHT teenuseosutajatele (sest SRTs on ka tunnipõhine arvestus).

42

❖ Teenuseosutajate jaoks on 2019-2022 perioodil ISTE projektis teenuse osutamine olnud nö kõrvaltegevus, st reeglina väikse mahuga tegevus, mida nad on teinud oma põhitegevusvaldkondade (EHT, SRT, tervishoiu- või tööturuteenuste osutamine) kõrvalt. Seepärast ei saa ISTE projekti kogemuste põhjal objektiivselt hinnata, mida toob teenuseosutajatele kaasa olukord, kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutuks nende peamiseks tegevuseks ja tulu allikaks. Eriti erihoolekandeteenuste osutajate jaoks on ISTE rahastusskeem oluliselt teistsugune kui senise EHT süsteemi rahastusskeem ja üleminek praeguselt teenusesüsteemilt komponendipõhise rahastusega ISTEle saab olema neile suur muudatus. Kuidas teenuseosutajad sellega kohanevad, sõltub vähemalt osaliselt selle muudatuse teostajate oskuslikkusest seda protsesse suunata. ❖ Teenuseosutajad on väljendanud muret ISTE rahalise ebastabiilsuse pärast ja teinud ettepaneku, et ISTEs võiks (sarnaselt EHT) olla baasrahastus, mis tagaks teenuseosutajatele regulaarse stabiilse sissetuleku. ❖ Erinevate teenuskomponentide hinnad piirkonniti kõiguvad suuresti. ❖ Teenuskomponentide hinnastamine on valmistanud KOVidele ja TOdele raskusi. Küsitluse tulemusel selgus, et sageli sotsiaaltöötajad tegelevad hinnastamisega üksi ja ainult 3 KOVis oli finantsinimesed kaasatud. Hinnastamisel on võetud aluseks, kas olemasolevad EHT hinnad, SRT hinnad või võetakse üle naabrite hinnad. ❖ KOVide lõikes järelevalve hindade üle on olnud erinev. Mõnes KOVis ei pööratud sellele tähelepanu, olulisem oli inimesele osutatav abi (nt Pärnus vajas üks inimene väga suures mahus intervallhooldust ja seda võimaldati, pööramata tähelepanu selle teenuse tunnihinnale). Mõnede KOVide järelevalve on väga põhjalik ning raha otstarbekat kasutamist kontrollitakse regulaarselt (nt Kohtla-Järve). ❖ ISTE võimaldab saada teada eri kliendirühmade puhul teenuse maksumuse. ❖ KOVid on küsinud, kuidas saaks neile eraldatud rahaga aidata 10 asemel 15 inimest – rahast jätkuks, kui seda otstarbekalt kasutada ja aidata saaks senisest rohkem inimesi (nt Järva VV). Edaspidiseks: ❖ Teenuskomponentide hindade erinevus ja kulumudelid Eesti erinevates piirkondades vajavad põhjalikumat analüüsimist. ❖ Vajalik analüüsida teenuse kulu – statistikat, kas saab välja tuua abivajadusest tulenevalt inimese personaalne „eelarve“? Kui palju see KOVide lõikes või abivajaja profiilist sõltuvalt kõigub või on ühetaoline? ❖ Vajalik analüüsida isikupõhise eelarve rakendamiseks teenuse maksumuse hinnalage, mis on seotud toetusvajaduse määraga – astmeline.

43

9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID

Kokkuvõtte koostamisel kasutatud materjalid Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamisest kokkuvõtte koostamisel on tuginetud järgmistele andmetele: 1. KOVidelt regulaarselt laekuv aruandlus jm dokumentatsioon: projektis osalevate inimeste sisenemisankeedid, väljumisankeedid, abivajaduse hindamise andmed, teenusekomponentide osutamise andmestikud (kuuaruanded KOVidelt), elukvaliteedi hinnangud. 2. ISTE tiimi poolt läbiviidud küsitlused (enamasti info kogutud KOVidelt, aga ka teenuseosutajatelt) ja kogemusseminaride grupitööde tulemused. ✓ 2020_09 Grupitööd: ISTE positiivsed tulemused-kitsaskohad. ✓ 2020 Küsitlus: ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas mitteosalemise põhjuste osas. ✓ 2020_12 Küsitlus: sihtrühma jm kohta (milliseid inimesi on kaasatud). ✓ 2021_02 Küsitlus: KOVidele ISTE korralduse kohta (võrdlevad andmed selle kohta, kuidas

eri KOVid ISTEt rakendanud on). ✓ 2021_06 Küsitlus: KOVidele mida ISTEst muuta-säilitada-lõpetada. ✓ 2021_09 Küsitlus: KOVidele ISTE edulood-kliendilood. ✓ 2021_12 Küsitlus: Kuidas kujuneb ISTEs teenuse hind? Hinnastamise seminari jaoks

eelinfo kogumine. ✓ 2022_03 Küsitlus: Teenuste tulemused ja mõjud. ✓ 2022_12 Küsitlus/grupitöö: Kogemusseminaril, ISTE riskid.

3. ISTE tiimi poolt KOV külastustel 2021-2022 kogutud materjalid, sh külastuste eel KOVidelt välja küsitud dokumendid, andmestikud (10% projektis osalevate inimeste kohta). ISTE kogemusseminarid 2019-2022 Perioodil 2019-2022 toimus ISTE projekti partneritega 13 kogemusseminari. Ürituste korralduslikult oli seminaridel üldine raamistik, et üritus koosnes kahest osast – a) info jagamine, vahel ka koolitus mudeli rakendamisega seotud teemal; b) grupitööd või muus vormis arutelu. ✓ 15.12.2019. Kogemusseminar I. „Kuidas on läinud“. Tallinn, hotell Europa. Stardiseminar - SKA ja KOVide kokkuvõte, arutelu. ✓ 10.03.2020. Kogemusseminar II, Tallinn, Kultuurikatel. Teenuskomponentidest teoorias ja projekti praktikas. Grupitööd (keerulisemad kliendijuhtumid). Ettekanne SKA erihoolekande nõunikult Katrin Tsuimanilt. ✓ 10.06.2020 Kogemusseminar III. Pärnu, Strand SPA & Conference. Ülevaade projektist. Kogemusnõustamisest, ettekanne Kogemusnõustajate Koja esindajalt. Vastutuse jagunemine (SKA, KOV, BTO) ja nõuded teenuseid osutavatele spetsialistidele. Toetusvajaduse hindamisvahendi täitmisest. Toetusvajaduse hindamise ja tegevusplaani koostamise seostest. ✓ 19.09.2020 Kogemusseminar IV. Tallinn, Rahvusraamatukogu. Ülevaade projekti hetkeseisust. Grupitöö (piloteerimise senised positiivsed tulemused, avanenud võimalused, kitsaskohad) + koolitus psüühikahäiretest (Liina Hüdren, PERH psühhiaatriakliiniku õendusjuht ja Sirje Pihlap, PERH sotsiaaltöötaja). ✓ 10.12.2020 Kogemusseminar V. Veebis. Teema klienditöö – milliseid abivajajaid on KOVides kaasatud ja millist abi on neile osutatud. ✓ 09.03.2021 Kogemusseminar VI. Veebis. "ISTE pilootprojekti korraldus omavalitsustes". Eelnevalt küsitlus, iga KOV rääkis oma kogemusi, etteantud raamistiku alusel. ✓ 08.06.2021 Kogemusseminar VII. Veebis. "ISTE projekt - inimest toetav kvaliteetne kogukonnateenus - teoorias ja praktikas". Päeva teisel poolel külalisesinejaks Dagmar Narusson. ✓ 14.09.2021 Kogemusseminar VIII. Järvamaa, Hindreku talu. "ISTE projekt - kogemus arendab". Ülevaade Civitta lõppraportist. Elav raamatukogu (kogemused teemal "muutused inimese elus", põhines KOV kodutöödel inimese edulugudest).

44

✓ 01.12.2021 Kogemusseminar IX. Tallinn, Metropoli konverentsikeskus. "ISTE kogemused - kuidas kujuneb isikukeskse teenuse hind?" Esines Rahandusministeeriumist omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Piret Zahkna. "Millest lähtuda ISTE hindade kujundamisel ja teenuste kulueelarveid planeerides?" ✓ 09.03.2022 Kogemusseminar X. Järvamaa. Toosikannu puhkekeskus. "Teenuse osutamise tulemused ja mõjud". Eelnevalt küsitlus ISTE partnerite hulgas. Seminaril grupitöö teenuse osutamise tulemuste analüüsimise praktiseerimiseks. ✓ 09.-10.06.2022 Kogemusseminar XI. Järvamaa. Jäneda Mõis. "Teenuse kvaliteet - mida räägivad meie kogemused? 2. päeval Külli Mäe, töö probleemse kliendiga (Katrin Päären, Külli Mäe "Koostöö loomine CARE metoodika abil"). ✓ 07.09.2022 Kogemusseminar XII. Viljandimaa. Vanaõue Puhkekeskus. "Kogukonna ressursid ja nende kaasamine - ISTE võimalused". Dagmar Narusson, kaasav arutelu ja kogemuste jagamine - iga inimese isiklik ja KOVi tööriistakast ja tegevused. Millised on meie kogukondade võimalused? ✓ 08.12.2022 Kogemusseminar XIII. Tallinn. Tallink SPA & Conference Hotel "Võtame aasta kokku ja vaatame tulevikku", sh grupitöö "Riskid, väljakutsed ja nende toimetulek". ISTE projekti koordinaator Katrin Kalda ülevaade kohtumistest KOVidega. ISTE projektijuht Viktooria Iljin – ISTE 2023-2024 konkursi tulemustest kokkuvõte. ISTE mudelit katsetavate KOVide külastused 2019-2022 2021-2022 viis ISTE projektimeeskond (projektijuht, koordinaatorid, arendusnõunik) läbi külastused kõikidesse ISTE projektis osalevatesse KOVidesse, et individuaalselt igas KOVis arutada ISTE mudeli katsetamise kogemusi, anda tagasisidet ja koguda partneritelt (KOV, TO) ettepanekuid. Tabel 9. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud omavalitsuste külastused

Jrk.nr KOV nimi Külastuse aeg Kohtumise vorm

1. Antsla vald 23.03.2022 Kontaktkohtumine

2. Tartu linn 23.03.2022 Kontaktkohtumine

3. Väike-Maarja vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

4. Jõhvi vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

5. Kohtla-Järve linn 07.04.2022 Kontaktkohtumine

6. Lüganuse vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

7. Tapa vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

8. Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 13.04.2022 Kontaktkohtumine

9. Põltsamaa vald 26.04.2022 Kontaktkohtumine

10. Rapla vald 28.04.2022 Kontaktkohtumine

11. Kohila vald 28.04.2022 kontaktkohtumine

12. Türi vald 17.05.2022 Kontaktkohtumine

13. Tallinn 24.05.2022 Kontaktkohtumine

14. Raasiku vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

15. Kose vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

16. Jõelähtme vald 01.06.2022 Kontaktkohtumine

17. Pärnu linn 30.06.2022 Kontaktkohtumine

18. Tori vald 04.07.2022 Kontaktkohtumine

19. Põhja-Pärnumaa vald 05.07.2022 kontaktkohtumine

20. Paide linn 20.09.2022 Kontaktkohtumine

21. Järva vald 20.09.2022 Kontaktkohtumine

22. Valga vald 27.09.2022 kontaktkohtumine

23. Rõuge vald 27.09.2022 Kontaktkohtumine

24. Otepää vald 28.09.2022 Kontaktkohtumine

25. Harku vald 12.10.2022 Veebikohtumine

26. Kehtna vald 12.10.2022 Veebikohtumine

27. Viljandi linn 26.10.2022 Kontaktkohtumine

Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte

Riskianalüüsi koostamiseks on kokku kogutud ISTE rakendamisel esinevad/prognoositavad riskid ISTE kogemusseminaridelt, KOVide, teenuseosutajate, SKA

töötajate ja SOM tagasisidest. Riskide analüüsimisel on neid hinnatud mõju ja tõenäosuse skaalal ning nende skooride korrutamisel saadud koondhinnang.

Riski mõju

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 tähtsusetu Probleemi olemasolu ja riski realiseerumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi. Mõju asutuse mainele puudub. Finantsmõju puudub.

2 väheoluline Probleemi lahendamata jätmine ja riski realiseerumine küll häirib tegevust, kuid ei põhjusta lisaressursside vajadust. Võimalik piiratud mõju asutuse mainele. Finantsmõju (x% eelarvest).

3

oluline, aga

kontrollitav Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud, vajalikud mõningad lisaressursid, kuid see ei põhjusta põhieesmärkide mittesaavutamist. Võimalikud üksikud negatiivsed meediakajastused. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

4 kahjustav Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud ning põhieesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse, osaliselt võimvad jääda eesmärgid saavutamata. Võimalik oluline mainekahju (nt mitmed negatiivsed meediakajastused), elanike rahulolematus. Reaalne vigastuste ja/või inimohvrite oht. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

5 äärmiselt kahjutoov

Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada. Organisatsioon ei ole võimeline täitja põhiülesandeid, pikaajaline ja oluline mainekahju (võimalik pikemaajaline meediakajastus), elanike rahulolematus, elanike elukoha vahetus. Vigastused ja/või inimohvrid. Finantsmõju (rohkem kui x% eelarvest).

Riski tõenäosus

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 üliharv Probleemi kahjuliku mõju ja riski avaldumise tõenäosus on väga väike - vähem kui 5 korda aasta jooksul.

2 vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumine ja riski realiseerumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhte on üksikuid. Tõenäoline realiseerumine üks kord 2-5 aasta jooksul.

3 võimalik Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad tõendusmaterjalid (nt uuringu tulemused, juhtumid vms). Tõenäoline realiseerumine üks kord 1 kuni 2 aasta jooksul.

4 tõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged tõendusmaterjalid. Tõenäoline realiseerumine ca 1-2 korda aastas.

5 peaaegu vältimatu Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või on avaldumine tulevikus selgelt vältimatu. Tõenäoline realiseerumine üle 2 korra aastas.

Riskide prioritiseerimise skaala. Riskide koondhinnang (so mõju ja tõenäosuse korrutis)

Väga oluline Koondhinnang 15-25 Riskid on suure ilmnemise tõenäosusega ja olulise negatiivse mõjuga asutuste tegevusele ning finantstulemustele. Riskide maandamisega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti.

Oluline Koondhinnang 7-14 Riskid võivad muutude oluliseks, kui neile ei pöörata lähemas tulevikus tähelepanu ja sarnased eksimused hakkavad korduma. Riskide maandamisega tuleb tegeleda lähitulevikus.

Väheoluline Koondhinnang 1-6 Nende riskide realiseerumine on ebatõenäoline, kuid väljatoodud riskide maandamise korral võib asutus luua võimalusi protsessi efektiivistamiseks ja töö kvaliteedi parandamiseks

46

Nr Valdkond Risk Riski kirjeldus Riski kategooria

Riski mõju asutusele/ nr skaalal

Riski tõenäosus

Koond- hinnang Riski maandamise võimalused

1 Raha Rahastus on ebapiisav

Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused. finantsrisk 5 4 20

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega; 5) teenuse mahu piiritlemine.

47

2 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides

Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 5 4 20

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad.

3 IT-tugi, administreerimine IT-tugi on ebapiisav

Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida. tegevusrisk 4 4 16

1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

4 Sihtrühm Abi vajavat sihtrühma on palju

Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide vajaduspõhine abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 4 16

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine abi- ja toetusvajaduse hindamisse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda.

48

5 Teenuse korraldamine

Raskused muutustega kohanemisel

Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

tegevusrisk, mainerisk, väliskeskkonna risk 4 4 16

1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

6 AK

Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi

Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid. vastavusrisk 3 4 12

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info.

7 Raha

Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus

Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu. finantsrisk 3 4 12

1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

49

8 Teenuse korraldamine

KOV juhtimise ebastabiilsus

Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

Riski ei ole täielikult maandatav. 1) kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada.

9 Teenuse korraldamine

Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus

Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad). tegevusrisk 4 3 12

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.

10 Teenuse korraldamine

Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama

Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

50

11 Teenuse sisu

Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane

Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 4 12

1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks.

12 Inimene, tulemuslikkus

Teenuse tulemuslikkust ei osata mõõta/hinnata

Risk, et inimesele osutatud teenuse tulemuslikkust ehk mõju ei osata mõõta, hinnata. tegevusrisk 3 3 9

1) Teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 2) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 3) võtta aluseks KOV nõustamisüksuse senise teiste KOV teenuste tulemuslikkuse hindamise soovitused.

13 Raha

Teenuse hinnastamine on ebarealistlik

Risk, et teenuseosutajad ei oska teenuskomponente kulupõhiselt hinnastada, hinda on sisse arvestatud kohale mitte ilmumine ja transport või on teadlikult esitanud põhjendamatud hinnad ning KOV teenuse korraldajana ei oska või ei suuda hinnastamist kontrollida.

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) KOVide koolitamine ja nõustamine hinnastamise teemal; 2) üleminek etteantud hindadele või seada piirhinnad, st piirmäärad teenuskomponentide lõikes või isikupõhiselt; 3) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 4) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda.

51

14 Teenuse korraldamine

Võimalik huvide konflikt teenusele suunamisel - teenuse osutamisel

Risk huvide konfliktiks, kui teenusele suunamine ja teenuse planeerimine ei ole lahutatud teenuse osutamisest (KOV allasutuste poolt teenuse osutamine, BTO poolt komponentide määramine).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) Teenuse protsess üle vaadata ja täpsustada KOV allasutuste rolli teenuse planeerimisel ja osutamisel; 2) juhised, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) järelevalve KOVide ja teenuseosutajate tegevuse üle; 4) KOV kohustuste selgem kirjeldamine sh nõue kooskõlastada tegevusplaanid, nende muutused (komponendid).

15 AK

Andmekaitse aspekte ei ole arvestatud, konfidentsiaalsus ei ole tagatud

Risk, et inimese andmeid ei liigu piisavalt turvaliselt, eksimused isikuandmete käitlemisel, väikestes kohtades ei ole tagatud konfidentsiaalsus.

vastavusrisk, tegevusrisk, mainerisk 3 2 6

1) IT-arendus, millega tagatakse turvaline infosüsteem; 2) luua õiguslikud alused andmete nõuetekohaseks töötlemiseks; 3) koostatakse juhised, koolitatakse ja nõustatakse KOV nõustamistalituse poolt sh AK ja sotsiaaltöö eetika teemadel.

16 Inimene

Teenuse osutamine ei toimu vajaduspõhiselt

Oht teenuste üle- või alaplaneerimiseks. Ei saa olla kindel, et abivajaja saab abi vajaduspõhiselt (vaid teenuseosutaja võimalustest või huvidest lähtuvalt).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Tööprotsessi korrastamine - st KOVis ISTE koordinaator peab olema teenuse planeerimisel osaline ja jälgima asjakohasust, kooskõlastama/kinnitama tegevusplaanid; 2) teenuseosutaja tegevuse järelevalve KOV poolt; 3) avaliku raha kasutamise üle teostab KOV kontrolli ja tagab selle otstarbeka kasutamise; 4) vastavalt inimese abivajadusele seada piirmäärad vm piirid.

17 Inimene, tulemuslikkus

Teenus ei ole tulemuslik

Risk, et inimesele osutatud teenus ei ole tulemuslik (inimene ei saa tulemuslikku abi). tegevusrisk 3 2 6

1) Kvaliteedinõuete seadmine; 2) teenuse protsessi kirjeldamine; 3) teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 4) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 5) teenuseosutajate ja KOVide üle järelevalve teostamine; 6) teenuse saajatelt tagasiside kogumine.

52

18 Teenuse korraldamine

Üleminek KOVist SKA teenustele ja vastupidi ei ole selge, läbipaistev

Risk, et abivajav inimene jääb KOV/SKA teenuste vahele, kui tema abivajadus muutub ja tuleks KOV teenustelt (toetav EHT ja SRT) liikuda SKA teenustele (ÖE jmt) või vastupidi. tegevusrisk 3 2 6

1) Selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT, SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 2) Abi- ja toetusvajaduse hindamisele kaasata SKA konsultant ja KOV koordinaator; 3) KOV peab igal juhul abivajavat inimest aitama (aitab ka praegu kui inimene on EHT järjekorras).

19 Teenuse korraldamine

Teenus/abi ei ole kättesaadav

Risk, et alati ei ole abi vajavale inimesele teenus vm abi kättesaadav, kuna piirkonnas ei ole piisavalt sobivaid teenuseosutajaid.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 2 6

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Toetavate teenuste liikumisega KOVi jäävad inimestele teenust osutama juba piirkonnas tegutsevad teenuseosutajad; 2) toetada KOVe oma hallatavate asutuste arendamisel ja sihtrühmale teenuse osutamise käivitamisel; 3) teenusmudel võimaldab osutada teenust mobiilselt (tuua kaugemalt teenuseosutajaid piirkonda), kasutada virtuaalseid lahendusi teenuse osutamiseks; 4) KOVide omavahelise koostöö soodustamine teenuseosutajate toomiseks piirkonda; 5) teenuse protsesside muutmine selliselt, et kõigile abivajajatele oleks tagatud hädavajalik baastugi või on prioriteetsed sihtrühmad, keda kindlasti tuleb abistada.

20 Teenuse sisu

Järelevalve puudulikkus teenuseosutajate üle

Risk, et teenuseosutajate tegevust ei kontrollita piisavalt, ei suudeta piisavalt jälgida, mistõttu kannatavad mõne TO puhul teenuse tulemused.

vastavusrisk, tegevusrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Töötada välja selgemad teenuse osutamise juhised teenuse kvaliteedi osas järelevalve teostamiseks, rakendada kvaliteedijuhist ja kontrollida selle täitmist, tagasisidesüsteemi kohustuslikuks tegemine teenuseosutajatele; 2) nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) SKA teostab edasi teenuseosutajate üle järelevalvet ja sisulist kvaliteedi tõstmise nõustamist; 4) luua õiguslik regulatsioon probleemide lahendamiseks, leppetrahvideks jm.

53

21 Teenuse sisu

Teenusmudeli sisu ja teenuskomponendid ei ole arusaadavad

Risk, et teenuse sisust/ teenuskomponentidest ei saada ühtmoodi aru; risk, et tegevuste (komponentide) liiga detailne eristamine ja eraldi eelarvestamine on keeruline ja selle administreerimine nõuab palju ressurssi. tegevusrisk 3 2 6

1) Teenusmudeli sisu ja komponentide kirjelduste täpsustamine, kattuvuste eemaldamine, komponentide mõningane kokku tõstmine ; 2) KOVide koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) teenuskomponentide arvu vähendamine, eluvaldkondade lõikes komponendid.

22 TO

Teenuseosutaja ebakindlus tuleviku ees

Risk, et järgmisel aastal/kuul ei ole võimalik teenust osutada, kui KOV partneriks ei õnnestu saada.

tegevusrisk, strateegiline risk 3 2 6

1) Kehtestada hangete asemel tegevusloa nõue vm koostöövorm TO ja KOV vahel; 2) paindlikud raamhanked ja pikemaajalised lepingud, millega tagatakse kokkulepitud miinimummahus teenuse ostmine; 3) KOV allasutused pakuvad teenuseid, et tagada stabiilsus; 4) kvaliteetsetel teenuseosutajatel ei ole teenusesaajate puudust.

23 TO

Koostööraskused osapoolte vahel (teenuse korraldaja- teenuseosutaja; ka teenuseosutajate vahel)

Risk, et inimese abistajad ei suuda kliendi huvides koostööd teha. tegevusrisk 3 2 6

1) Osapoolte rollide kirjeldamine, koolitamine ja nõustamine; 2) SKA ja KOV vahelise infovahetuse reguleerimine nt vabade teenuskohtade info; 3) it-süsteemi arendus, mis soodustab kiiret ja turvalist info vahetamist; 4) koostööoskuste, juhtumikorralduse, sotsiaaltöö eetika koolitused; 5) koostöö reguleerimine.

24 Sihtrühm

Abivajaduse hindamine on KOVis ebapädevalt läbiviidud

Risk, et KOVis ei hinnata inimese abivajadust pädevalt või objektiivselt. mainerisk 2 2 4

1) Kasutusel on sama hindamisvahend ja juhend, mida kasutab SKA teenuse vajaduse hindamiseks; 2) KOVide töötajate koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt.

54

25 Sihtrühm Teenust ei saa õige sihtrühm

Risk, et teenusele suunatakse mitte ainult EHT/SRT sihtrühma. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT/SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 3) Juhendid, koolitused ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 4) järelevalve teostamine KOVide üle.

26 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus teenuseosutajatel

Risk, et teenuseosutajatel ei ole vajalike oskustega inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 2 2 4

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) teenuse osutamine paindlikult mitme teenuseosutaja poolt.

27 Teenuse korraldamine

Kogukonnaressursse ei kasutata

Risk, et kogukonna võimalusi ei osata kasutada või on osutatav abi ebaprofessionaalne. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada ja mida saab teha väljaõppeta abistaja; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamiseks juhised, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) mentorsüsteemi loomine kogukonna ressursside kaasamiseks; 4) kasu esile toomine, eriti piiratud eelarve tingimustes.

55

28 Teenuse sisu

Bürokraatiat on palju, administreerimine on keerukas

Risk, et dokumentatsiooni on palju, seda on keeruline täita, dokumentide täitmiseks kulub palju aega, on risk, et tänu mitme osapoole vahel info ja dokumentide liikumisele on teenuse administreerimine keerulisem, bürokraatiat rohkem (ka AK oht suurem).

tegevusrisk, aruandlusrisk 2 2 4

1) IT-arendus, millega luuakse digitaalsed dokumendid praeguste excelite ja wordide asemel; 2) teenuse protsess üle vaadata ja võimalusel lihtsustada; 3) koostada põhjalikud juhised, mis abistavad dokumentide täitmist.

29 Teenuse sisu Teenuseid dubleeritakse

Risk, et ISTE teenuskomponentidena kirjeldatud tegevused dubleerivad KOV teenuseid (eelkõige tugiisikuteenust). tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsema regulatsiooni, juhiste koostamine, kehtestamine KOVidele, koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) kehtestada sihtgrupipõhised teenused KOVis - püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele on tugiisiku teenus tagatud ISTE komponentide kaudu; 3) KOV teenuste loogika - kui teenus on olemas (nt psühholoogiline nõustamine) siis esmajärjekorras KOV teenusena, seejärel kombineeritult ISTE komponentidega mahupõhiselt.

30 TO

Finantsiline kindlus teenuseosutajatel puudub

Risk, et teenuseosutajate majandusolukord kujuneb reaalselt osutatud teenusemahu alusel tunnipõhiselt tasustamise tõttu ebastabiilseks ja vähe ette prognoositavaks, mistõttu TOd ei majanda end ära ja tekib probleem teenuse jätkusuutlikkusega.

finantsrisk, strateegiline risk 4 1 4

1) Selgitustöö, et ISTE rakendumisel on tagatud piisav hulk teenuse vajajaid (praegused toetavaid teenuseid saavad inimesed), kvaliteetsetele teenuseosutajatele on sissetulek tagatud; 2) kehtestada garanteeritud tasu, nt teenuskomponentide miinimummahud või valmisolekutasu; 3) kehtestada BTO rahastus kuupõhiseks pearahaks.

31 Sihtrühm

Teenusmudel ei sobi kõikide sihtrühmade lõikes

Risk, et kõigile EHT/SRT sihtrühmadele uus teenusekorraldus ei sobi, kuna KOVid on ISTEt piloteerinud ainult mingi kindla sihtrühma peal. tegevusrisk 1 1 1

1) Jagada häid praktikaid erinevatele sihtgruppidele (nt noored) teenuse osutamisel; 2) üldistada praktikast tulenevat kogemust.

56