Kiri

Ivan Sergejev Teie 16.09.2025 e-kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/143-1

15165 Tallinn

Planeerimisseaduse eelnõu 683SE täiendusettepanekud

Austatud asekantsler,

Täname, et olete planeeringute kiirendamiseks ja lihtsustamiseks välja töötanud muudatused

planeerimisseaduse muutmiseks. On kohalike valimiste aasa ja keskliidu liikmete hinnangul on

planeeringute, loastamise jm menetluste kiirendamine majandusarengu seisukohast üks olulisemaid

väljakutseid.

Järgnevalt annan ülevaate Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete tagasisidest konkreetsetele

muudatusettepanekutele:

1) Suures plaanis on olulisemad probleemid täiendusettepanekutega kaetud, kuid soovime, et

kõik ca 50 majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja ettepanekut leiaksid rakendust. Palume ka

ülejäänud ettepanekutega edasi töötada.

2) Ettepaneku punkt 1.1 koosmõjus punktiga 1.3 adresseerib ühte olulisemat probleemi, mida

ettevõtjad on välja toonud – menetlusasutused ei pea seaduses toodud tähtaegades kinni.

Punkti praegune sõnastus on kindlasti suur samm edasi, kuigi jätab siiski ruumi

diskretsiooniks ja sellest tulenevale kõhklusele, kuivõrd mõjukaks see muudatus kujuneb.

Oluline, on, et teiste menetlusosaliste tähtajaületus ei peataks menetlust, vaid oleks

tõlgendatav nõusolekuna.

3) Punkti 1.2 selgitustes on kirjas, et planeeringute infosüsteemiga (PLANIS) antakse

planeerimisalase tegevuse korraldajatele võimalus planeeringuid menetleda PLANIS-es.

Leiame, et planeeringud võiksid olla kohustuslikus korras PLANIS-es menetletavad sarnaselt

sellele, nagu ehituslubade menetlused tuleb läbi viia ehitisregistris. PLANIS-e kohustuslikuks

muutmine aitaks tagada parema menetluse läbipaistvuse, andmete terviklikkuse ja

haldusprotsesside efektiivsuse, sh tähtaegadest kinnipidamise. Samuti annaks kohustuslik

menetlemine kindluse, et infosüsteemi arendamine ei jää formaalseks, vaid sellel on reaalne

praktiline väärtus ja otstarbekus kõigi osapoolte jaoks.

4) Punkt 1.3 – Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve roll - Toetame ettepanekut anda Maa- ja

Ruumiametile täiendav haldusjärelevalve roll kohaliku omavalitsuse tegevuse kontrollimisel

planeerimismenetluses. Täiendavalt teeme ettepaneku kaaluda Maa- ja Ruumiameti volituste

laiendamist ka planeeringute kooskõlastajate seatud tingimuste õiguspärasuse ja asjakohasuse

kontrollimiseks. Näiteks on praktikas esinenud juhtumeid, kus Transpordiamet seab arendaja

poolse riigi teede väljaehitamise tingimuseks tuulepargi ehituloa andmisel, mis ei ole

kooskõlas planeeringu elluviimise loogikaga. Lahendamata on jätkuvalt küsimus, kuidas tekib

huvitatud isikul reaalne võimalus ka tekkinud kahju hüvitamisele seoses

planeeringumenetluse õigusvastase viibimisega kohaliku omavalitsuse tegevuse tõttu.

5) Punkt 1.4 – Koondvastuse saatmise võimalus - Toetame ettepanekut võimaldada

planeerimisalase tegevuse korraldajal vastata kirjalikele arvamustele koondvastusega. See

aitab vähendada halduskoormust ja kiirendada menetlust, säilitades samas kaasamise

kvaliteedi.

6) Punkt 1.8 – Projekteerimistingimuste alusel ehitamise võimalus - Toetame muudatust, mis

laiendab võimalusi ehitada projekteerimistingimuste alusel ka olemasoleva hoonestuse

vahetusse lähedusse jäävale kinnisasjale. See muudatus aitab vähendada detailplaneeringu

koostamise vajadust olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, ning võimaldab paindlikumat ja

kuluefektiivsemat ehitustegevust.

7) Punkt 1.11 – Detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg - Toetame muudatust, mille kohaselt

detailplaneering tuleb kehtestada hiljemalt kolme aasta jooksul alates taotluse esitamisest.

Praktikas võib esineda olukordi, kus planeeringuga seotud uuringud (nt keskkonnamõju

hindamine) võtavad kauem aega. Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel võiks olla võimalik

taotluse alusel tähtaega pikendada, määrata erandkorras uus tähtaeg või leida viise uuringute

kiirendamiseks, et vältida kehtestamata jäämist objektiivsetel põhjustel.

8) Punkt 1.12 – Detailplaneeringu muutmise regulatsioon - Toetame muudatust, mis loob selge

ja eraldiseisva regulatsiooni kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. See aitab vältida vajadust

algatada uus menetlus olukorras, kus soovitakse muuta vaid üksikuid tingimusi (nt hoone

kõrgus või sihtotstarve), mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust.

9) Punkt 1.12 kohaselt võib taotluse detailplaneeringu muutmiseks esitada igaüks. Leiame, et

kui kehtiva detailplaneeringu muutmise algatamise õigus antakse seadusega igaühele, võib

sellega kaasneda mitmeid negatiivseid tagajärgi:

a. Esiteks suureneks oluliselt kohalike omavalitsuste halduskoormus, sest menetleda

tuleks ka neid taotlusi, millel puudub tegelik seos planeeringualaga. See tähendaks

ressursside raiskamist põhjendamatutele või pahatahtlikele algatustele ning aeglustaks

sisuliste muudatuste läbiviimist.

b. Teiseks avaks selline regulatsioon võimaluse pahatahtlikeks või spekulatiivseteks

algatusteks, näiteks konkurentide või huvigruppide poolt, kelle eesmärk ei ole

planeeringu kvaliteetne muutmine, vaid arendustegevuse takistamine või menetluse

venitamistaktika.

c. Kolmas oluline tagajärg on õiguskindluse vähenemine. Omanikel ja arendajatel kaoks

kindlus, et kehtiv planeering on usaldusväärne alus investeeringute ja arendusplaanide

tegemiseks. See omakorda pärsiks investeerimisjulgust ja arendustegevust.

d. Lõpetuseks tooks igaühele antud algatamisõigus kaasa õigusvaidluste plahvatusliku

kasvu, sest erinevad huvigrupid kasutaksid võimalust planeeringutega

manipuleerimiseks, mis muudaks kogu planeerimissüsteemi ebastabiilseks ja raskesti

juhitavaks.

e. Kokkuvõttes leiame, et isikute ring võiks olla piiratud üksnes kehtestatud

detailplaneeringuga seotud isikutega, sh piiritledes selliste isikute ringi, või

kehtestades teistsuguse regulatsiooni, mis aitaks vältida pahatahtlikute ja

põhjendamatute taotluste menetlemise.

10) Punktis 1.12 esitatud § 1391 lg 2 on kirjas: „Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei

või sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see

võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega

kaasneb oluline keskkonnamõju.“ Samas ütleb sama paragrahvi lõike 5 teine lause järgmist:

„Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on

kohustuslik lahendada ka käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud

ülesanded.“ Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 20 sätestab, et detailplaneeringuga tuleb

lahendada avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse

seadmise vajaduse märkimine. Juhime tähelepanu, et meie hinnangul esineb eeltoodud sätetes

vastuolu.

11) Lisaks planeeringute menetluste kiirendamisele ja tõhustamisele on oluline ka kehtestatud

planeeringute alusel uute investeeringute kiire ellu viimine. Uute investeeringute tegemise

muudab keeruliseks olukord, kus nii planeeringute menetlemine kui ka vajalike

keskkonnamõjude hindamine võtavad aega aastaid ning sellele järgnevad võimalikud

kohtumenetlused võivad omakorda kesta aastaid. Selline olukord tekitab investorites suure

ebakindluse. Samas mõistame, et kaebeõigus peab säilima. Sellest tulenevalt teeme

ettepaneku, et valitsusasutused mõtleksid, kas ja kuidas oleks võimalik, et tekkinud vaidlused

lahendatakse ära (vajadusel kiirendatud kohtumenetluse raames) juba planeeringute

menetlemise käigus, et vältida olukorda kus planeeringu kinnitamise järgselt algab aastaid

kestev kohtuvaidlus ning puudub investeerimiskindlus planeeringu rakendamiseks.

12) Toetame ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 29.09 saadetud ettepanekut

sidetaristu teiste tehnovõrkude (elekter, vesi, gaas jne) kõrval võrdsena ära nimetada ning

planeeringutes teha edaspidi kohustuslikuks tehnovõrkudega (s.h sidega) arvestamine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Hando Sutter

Tegevjuht