Kiri

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1 ja 5, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-ga 2, Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga ja tulenevalt Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 16. novembri 2021 kirjast nr 4- 2/177 - 1 ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2024 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2024 kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava ala suurus on 2,4 ha. Detailplaneeringu eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lumetootmiseks vajalik tehniline taristu. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane rohttaimede inventeerimine töömaast 10 m raadiuses. Lisaks kaitsealustele liikidele tuleb kaardistada ka ohustatud (Punase nimestiku) taimeliikide kasvukohad;

3.2 teostada lumekahurite mürahinnang, analüüs töötamis aegadest ja müra leviku ulatusest. Hinnangus tuleb arvestada naabruses olevate elamute ning vajadusel tuleb välja tuua müraleevendusmeetmed;

3.3 kanda planeeringu joonistele riigi omandis olevale maale planeeritud tehnorajatiste rajamiseks ja kasutamiseks vajalike isikliku kasutusõiguse alad. Koostöö selguse huvides koostada iga koormatava kinnistu kohta eraldi kasutusõiguse ala skeem koos orienteeruva kasutusõiguse ala pindalaga. Kinnistutele, millele ulatub vaid planeeritava tehnorajatise kaitsevöönd, isiklikku kasutusõigust ei sõlmita;

3.4 välja selgitada kinnisasja omanike, kelle maale tuleb tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks seada isiklik kasutusõigus, nõusolek ja tingimused isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Välja selgitatud seisukohad lisada planeeringu materjalidele (koostöö ja kooskõlastuste koondtabel) ning kajastada tingimusi planeeringu elluviimise tegevuskava peatükis;

2

3.5 detailplaneeringu menetlusse kaasata dendroloog ja volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt, kelle ülesanneteks on määrata DP kava ala sees optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused, töövõtted ning hooldusvõtted, hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel;

3.6 määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmine nõue:

3.6.1 ehitusprojekti koostamisel käsitleda põhjalikult ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid;

3.6.2 juhul kui kavandatakse lumetootmiseks pinnavee võtmist Pirita jõest enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik taotleda veeluba.

4. Enne detailplaneeringu algatamist teha koostööd Pirita linnaosakoguga ja Pirita vabaühendustega.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Maa-amet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja vajadusel teised asutused ning Kose põik 5 ja Kose põik 8 kinnistu omanikud.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

7. Mitte algatada Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

7.1 kavandatava tegevuse tulemusena ei ületata tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara;

7.2 kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu senine maakasutusfunktsioon ega ka maastikuilme;

7.3 detailplaneeringuga hõlmatava ala sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine) ei muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist sõltuvate ökosüsteemide olustikku ega ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises keskkonnas;

7.4 4. läbi viidud Natura 2000 eelhindamise tulemusena ei mõjuta kavandatav tegevus ebasoodsalt Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039) kaitse-eesmärke ega Natura ala terviklikkust;

7.5 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat sellisel määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke;

7.6 detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes

3

Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneering (edaspidi detailplaneering) Pirita linnaosas. Planeeritava ala suurus on 2,4 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lumetootmiseks vajalik tehniline taristu. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav ala on määratud koostöös Pirita Spordikeskuse ja Sihtasutuse Eesti Terviserajad esindajatega ning paikneb peamiselt olemasoleval terviserajal.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee vahelisel terviserajal, ulatudes Pirita Spordikeskusest kuni Lükati sillani.

1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi moodustavad valdavalt Pirita jõe äärsed hoonestama metsaalad, millel paiknevad terviserajad. Kontaktvööndi loode osas on Pirita Spordikeskusele kuuluv velodroom ja tervisespordihoone ning mõned garaažid ja üks 2-korruseline elamu. Rummu tee 3d kinnistul asub Koch´ide perekonna kabel, Kose põik 8 kinnistul Kose suvemõisa hooned ning Kärestiku tänava ääres paiknevad kuni 2-korruselised pereelamud. Planeeritava ala lähedal paiknevad autoga liiklejatele parkimisplatsid Rummu tee ääres, Pirita Selveri taga ja Jõekalda tänava alguses ning ühistranspordi kasutajatele on lähimad bussipeatused Pirita tee ja Kose tee ääres.

1.3 Planeeritaval alal asuvad järgmised kinnistud:

1.3.1 maatulundusmaa sihtotstarbega Kosemetsa tn 3, mille omanik on....

1.3.2 maatulundusmaa sihtotstarbega Rummu tee 11, 55% üldkasutatava maa ja 45% veekogude maa sihtotstarbega Kose põik 9, 90% maatulundusmaa ja 10% veekogude maa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 34. Kinnistud kuuluvad Eesti Vabariigile ja volitatud valitsema Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistud on hoonestamata.

1.3.3 maatulundusmaa sihtotstarbega Kose põik 5, millel asuvad ehitisregistri andmetel 1- korruseline hoone (pääsla-elamu) ja saun, mis on amortiseerunud. Elamumaa sihtotstarbega Kose põik 8, millel ehitisregistri andmetel asub küll erinevaid hooneid, kuid enamik hooneid on amortiseerunud või kasutusest väljas. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kinnistud kaasomanikele Kose Koolituskeskuse Osaühing ja füüsilisele isikule.

1.3.4 üldkasutatava maa sihtotstarbega Rummu tee 3b, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Rummu tee 3, transpordimaa sihtotstarbega Kose põik ning 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa sihtotstarbega Rumme tee 3, mis kuuluvad Tallinna linnale. Rummu tee 3d kinnistul asub kinnismälestis „Koch’ide kabel ja perekonnakalmistu“ ning Rummu tee 3 kinnistul asub Pirita Spordikeskuse mitmete kõrvalhoonetega ja velodroomiga.

1.4 Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kalda kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse.

1.5 Planeeritavale alale jääb kinnismälestise „Koch´ide kabel ja perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40 m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd.

2. Pirita linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud hoiu- ja kaitsemetsa ala ning üldkasutatavate ehitiste ala, lisaks väheses osas Pirita jõel vee-ala ja Kose põik 8 kinnistul väljakujunenud pereelamute ala.

2.2 Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritavale alale jääb osaliselt Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2010 otsusega nr 170 kehtestatud Rummu tee 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega kavandati 11,7 ha suurusel maa-alal viis krunti (variant üks) - üks 90% ulatuses ühiskondlike ehitiste ja 10% ulatuses ärimaa, üks ärimaa, üks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneeringuga on antud võimalus (variant kaks) ka nelja krundi moodustamiseks ning Rummu tee 3c kinnistu liitmiseks moodustatava Rummu tee 3 krundiga.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamiseks pöördus Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 16. novembri 2021 kirjaga nr 4-2/177 - 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole eesmärgiga kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lume tootmiseks vajalikud tehnovõrgud (veetorud, elektrikaabelliinid, elektrikilbid, veevõtukraanid, teisaldatav veepump ja pumpla). Kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamisel on võimalik lund toota otse suusaraja ääres, selline lahendus annab paremad tingimused suusaraja kasutajatele, vähendab kunstlume tootmiseks kuluvat ressurssi ning säästab raja ääres kasvavat kõrghaljastust.

4.2 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Pirita Spordikeskus, Sihtasutus Eesti Terviserajad ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud koostööd ja selle tulemusena koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku eskiislahenduse.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Pirita Linnaosa Valitsusele, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele arvamuse andmiseks.

4.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 28. aprillil 2023, et nad ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. Ühtlasi märgiti, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. detsemberi 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lg 101 paluti edasise detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd ning esitada detailplaneering kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

4.5 Riigimetsa Majandamise Keskuse vastas 10. mail 2023, et nad nõustuvad põhimõtteliselt detailplaneeringu algatamisega. Ühtlasi paluti hoida edasise detailplaneeringu menetluse käiguga kursis ja valmis planeering kindlasti täiendavalt kooskõlastada.

4.6 Keskkonnaamet esitas 12. mail 2023 omapoolse arvamuse, millega paluti detailplaneeringu algatamisel arvestada, et detailplaneeringu algatamisel peab kohalik omavalitsus kaaluma

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning andma eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu), kuna detailplaneeringu alusel planeeritakse tegevusi Pirita jõeoru maastikukaitsealal, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku Pirita loodusala. Lisaks märgiti, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Keskkonnaamet teavitas, et juhul kui kavandatakse lumetootmiseks pinnavee võtmist Pirita jõest enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik taotleda veeluba. Samuti märkis Keskkonnaamet, et detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses § 34 ning veeseaduses toodud kalda ja veekaitsevööndi kaitse eesmärkidest ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi mõjuda negatiivselt Pirita jõeoru maastikukaitseala ja loodusala kaitse- eesmärkide seisundile. Keskkonnaameti esitatud tingimus veeloa taotlemise kohta on lisatud algatamise korraldusse.

4.7 Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest, on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel ning tingimused, mis ei vasta antud detailplaneeringu koostamise eesmärkidele. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.8 Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.10 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Riigimetsa Majandamise Keskust, Maa-ametit, Kose põik 11, Kose põik 5, Kose põik 8, Kärestiku tn 5, Kärestiku tn 6, Kärestiku tn 10 ja Jõekalda tn 2 kinnistute omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 punktis 1 on turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka suusakompleksi suusaraja ehitamist.

5.2 Kuna planeeringuala paikneb Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumil, mis on Natura 2000 võrgustiku loodusala, siis rakendub antud juhul ka määruse nr 224 § 15 punkt 8 ehk selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

5.3 Eelhinnangu koostamisel ja KSH algatamise vajalikkuse kaalumisel lähtutakse KeHJS § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.4 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme.

6.2 Detailplaneeringuga hõlmatava ala sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine) ei muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist sõltuvate ökosüsteemide olustikku. Muuhulgas kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises keskkonnas.

6.3 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on peamiselt fokuseeritud olemasoleva terviseraja alale mis on aga valdavalt ümbritsetud kõrghaljastusega. Kuna aga lume tootmiseks otse rajale tuleb suusaraja äärde rajada vee- ja elektritrassid, siis tuleb detailplaneeingu menetlusse kaasata dendroloog ja volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt, kelle ülesandeks on määrata detailplaneeringuga hõlmatava ala sees optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused, töövõtted (sh kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks/juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel (puude juurestiku, tüvede ja võrade hoidmiseks tingimuste seadmine).

6.4 Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse. Seega eelpool nimetatud vööndites tegevuse võimaldamiseks on vajalik esmalt tegevusi suunata planeeringuga (Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p 8). Lisaks jääb planeeritavale alale kinnismälestise „ perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40 m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd. Kui tegevuse käigus tuvastatakse arheoloogiline kultuurikiht vm analoone väärtus siis tuleb ehitustegevus peatada ja kaasata Muinsuskaitseamaet (Muinsuskaitseseadus § 31 ja § 60).

6.5 Käesoleval hetkel soovitakse seniseid praktikaid (lumekahurite abil toodetakse lumi ühte suurde kuhja ja seejärel veetakse rajale laiali) parandada ehk ellu rakendada teist lumega varustamise moodust (lumi toodetakse lumekahurite abil otse suusarajale) kuid lumetootmise põhimõte jääb samaks. Otse rajale tootmise puhul tuleb rajada suusaraja äärde vee- ja elektritrassid ning veekogu äärde statsionaarne pumbajaam, mida vajadusel toetab mobiilne pumbajaam. Vee- ja elektritrassidel tuleb ca iga 100 m tagant teha väljavõte elektrikilbi ja veekraani tarvis, kuhu saab kahurid lumetootmiseks ühendada. Kui lumetootmiseks kasutatakse lumekahureid, mis suunavad lume kahurist otse alla, siis sellistel juhtudel ei teki tuulesuundade muutuste korral puude kahjustamise riske.

6.6 Detailplaneeirnguga on seotud Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039), pindala 691,9 ha. Pirita loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

6.6.1 Elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530).

6.6.2 Elupaikade kaitse, liigi tasandil - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

6.7 Läbi viidud Natura 2000 ala eelhindamise tulemuse alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toome siinkohal välja veel

järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Näiteks senisega võrreldes suureneb detailplaneeringu ala, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide kontekstis.

6.8 Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke.

6.9 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

6.10 Detailplaneeringuga kavandatavast tegevusest ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses). Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

6.11 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.12 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.13 Keskkonnaamet vastas ...

6.14 Terviseamet vastas ...

6.15 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse punkti 7 kohaselt ei ole Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.16 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Pirita Spordikeskus (kohaliku omavalitsuse asutus)

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2023

2 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 30.11.2023. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10 3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 13

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada

.............................................................................................................................................. 14

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ................................... 16 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 17

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 18

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 20 4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 20

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 20 4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 21

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 22 4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes .................. 22 4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 26

4 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Pirita linnaosas, Pirita terviseradadele tehnovõrkude edendamise ehk täiendamise DP

kava. Tehnovõrkude täiendamine, olemasoleva terviseradade võrgustikus, kannab eesmärki

muuta efektiivsemaks talispordi korraldust ehk sellega seotud lumetootmise süsteemi. Seega

käesoleva DP kavaga suunatava tegevuse eesmärgiks on määrata planeeritavate veetorude,

elektrikaablite ja muude selleks otstarbeks vajalike tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita

Spordikeskuse lumetootmine suusaradade teenindamisel efektiivsemaks. Detailplaneeringu

menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu (Pirita jõgi) kalda

ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata

planeeringuga.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Pirita

Spordikeskus (kohaliku omavalitsuse asutus, koostöös SA Eesti Terviserajad) ja eelhinnangu

koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud tellija ja arendaja poolt

koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalist. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige

kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates

(detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

DP kavast on huvitatud Pirita Spordikeskus on Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti hallatav

asutus. Vastavate organisatsioonide tegevuse eesmärk on luua tervise-, harrastus- ja

võistlusspordiga tegelemiseks tingimused ja võimalused ning pakkuda sportimisvõimalusi,

anda sportimiseks ja spordi- ja kultuuriürituste tarbeks kasutusse spordiehitisi, neid

teenindavaid ehitisi ning spordivahendeid ning säilitada ajaloo- ja kultuuriväärtusi.

Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning keskuse administratiivne süda

asub aadressil Rummu tee 3 (78402:202:1640). Vastava objekti juures ja ümbruses paiknevad

ka mitmekesised ja rekreatiivseid tegevusi võimaldavad ehitised (vt ka siit -

https://piritaspordikeskus.ee/wp-content/uploads/2015/01/Pirita-Terviserada-2015.jpg, 2023).

Vastavalt SA Eesti Terviseradade poolt paigaldatud anduritele on viimase aasta Pirita

Terviseraja kasutajate hulk 177 182 inimest (keskmine külastajate arvu > 450 inimese päevas).

Keskuse ümbruse terviserajad pakuvad aastaringseid sportimise võimalusi (vt ka siit -

https://piritaspordikeskus.ee/pirita-terviserada/, 2023). Seega on terviseradade haldajad

teostanud juba ka varasemalt kunstlume tootmist, kus vett on võetud Pirita jõest, Lükati silla

juurest, teisaldatava pumbaga (vastav asukoht on haaratud ka DP kava mahu sisse, kuid

peamiselt vajalik taristu on vastavas asupaigas juba loodud varem). Hetkel kasutatakse seega

Pirita Spordikeskuses nö kuhja tootmise meetodit, kus lumekahurid on paigutatud sõltuvalt

tuule suunast kindlale perimeetrile ja lume tootmine toimub ühte suurde kuhja. Selle meetodi

miinusteks on mh kallis hind ja ajakulu. Ajakulu ja hinnakallidus tuleneb sellest, et lume

laialiveoks suusarajale tuleb kasutada veoautosid ja ekskavaatorit. Pirita jõe vett on Pirita

Spordikeskus kasutanud ainult lumetootmisel, mis harilikult toimub 2-3 nädalat (detsembris või

jaanuaris; 2022. a juba ka novembri kuu lõpus).

DP kavaga soovitaksegi seniseid praktikaid parandada ehk ellu rakendada teist lumega

varustamise moodust (st lumi otse suusarajale), kus lumetootmise põhimõte jääb aga samaks.

Otse rajale tootmise puhul tuleb rajada suusaraja äärde vee –ja elektritrassid ning veekogu äärde

statsionaarne pumbajaam, mida vajadusel toetab mobiilne pumbajaam. Vee- ja elektritrassidel

tuleb ca iga 100 m tagant teha väljavõte elektrikilbi ja veekraani tarvis, kuhu saab kahurid

lumetootmiseks ühendada. Tööpõhimõte on järgmine, läbi pumbamaja võetakse veekogust vesi

ja pumbatakse peamiselt seniste radade tsooni kavandatavasse trassi (maapinnas tavapäraselt

0,5 … 1,2 m sügavusel). Ühenduskohtadesse paigaldatakse kahurid, mis toodavad lund otse

suusarajale. Kui soovitud lõik on piisava lumega kaetud, saab kahuri edasi liigutada järgmise

lõigu peale. Selle süsteemi eelis on aeg, kuna lund saab toota ka lühikeste külmaperioodide

korral. Näiteks kui öösel lubatakse piisavalt külma, siis saab kahurid ööseks rajale panna ja

hommikul ära viia. Puudega arvestamiseks tuleb lumetootmiseks kasutada lumekahureid, mis

suunavad lume otse kahurist alla, st tuulesuundade muutuste korral ei teki puude kahjustamise

riski.

Käesoleva KSH EH objektiks ongi seega terviseraja lumetootmise taristu arendamiseks

planeeringu (vt ka joonis 1.1) kavandamine. DP kava sisendina (edasisse võimalikku DP

menetlusse, selle algatamisel) on kohalik omavalitsus arvestanud ka Keskkonnaameti kirju nr

7-9/19/14847-2 (27.09.2019. a) ja nr 6-2/23/7546-2 (12.05.2023. a), koostades mh planeeringu

algatamise korralduse lähteseisukohtade eelnõu aluspõhimõtted (Tallinna Linnaplaneerimise

Amet, 25.07.2023. a). DP kava ala asub arendustegevusala Pirita linnaosas, Pirita ja Kose

asumis Pirita jõe ja Rummu tee vahelisel terviserajal, ulatudes Pirita Spordikeskusest kuni

Lükati sillani (vt ka joonis 1.1). Eesmärk on määrata veetorude, elektrikaablite ja muude

6 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

asjakohaste tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine

suusaradade teenindamisel efektiivsemaks. Kavandatakse ligikaudu 2360 m veetorusid, 2340

m elektrikaabelliine, 25 elektrikilpi, 25 veevõtukraani ning üks statsionaarne pumpla (lisaks

säilib võimalus edasi kasutada teisaldatavat veepumpa, joonisel 1.1 idasuunal asuva silla

lähistel (tehniline taristu olemas/sobiv)). Statsionaarne pumpla vajab eraldi kaevu (vt ka joonis

1.1; asuks olemasoleva paadisilla juures), millesse on paigaldatud vett süsteemi ette söötev

pump. Terviklik statsionaarne pumpla koosneb kõrgsurvepumbast, kompressorist,

elektrikapist, rõhuandurist jm asjakohasest. Lund hakkavad tootma 16 uut kahurit (lisaks kahele

eelnevalt olemas olnutele), mis suunavad lume alla, st tuulesuundade muutuste korral ei teki

puude kahjustamise riski. Vastav loodav koondtaristu lubab lund toota otse rajal ja hoiab kokku

aja ja kütuse kulu lume transportimiselt.

DP kava edasisele võimalikule menetlusele kohanduvad nt järgnevad õigusaktidest tulenevad

nõuded (vajadusel lisatud asjakohased täiendavad kommentaarid/infoviited):

 LKS - § 14, st edasise menetlusprotsessi käigus täpsustuda võivad tegevused ja

tingimused tagavad koostöös Keskkonnaametiga selle, et ei kahjustata kaitstavate

loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist või ka kaitstavate loodusobjektide

seisundit negatiivselt.

 LKS - § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamise

menetlusetapp (LKS § 40) ei ole asjakohane.

 VeeS - § 117 lg 2 ja § 187 p 1, st kui pinnavett võetakse enam kui 30 m3 ööpäevas, siis

on tegevuseks vaja keskkonnaluba (vee erikasutuse tõttu). Keskkonnaministri

09.10.2019. a määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme

alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise

metoodika“ sätestab mh ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise kohustuse vee

elustiku kaitseks (§ 7; st vee ära juhtimine on keelatud, kui sellega vähendatakse

veekogumis veehulka alla ökoloogilise veehulga määra). Pirita jõe osas on

Keskkonnaportaalis andmed esitatud vähemal 2017. a-ni tegevuspaigale lähima

Kloostrimetsa hüdromeetriajaama andmed –

(https://register.keskkonnaportaal.ee/register/weather-monitoring/7680695, 2023).

Riikliku ilmateenistuse kodulehe (2023;

https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/) andmetel on jaam

aktiivne ka käesoleval ajahetkel.

 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ - § 3 p 7, st tegevuse

kavandamisel on vajalik edasine koostöö Muinsuskaitseametiga. Lisaks kohaldub

MuKS § 31 ja § 60, st tegevuste käigus arheoloogiline kultuurkihi vm analoogse

väärtuse tuvastamisel tuleb ehitustegevus peatada ja kaasata edasisse

Muinsuskaitseamet.

 Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004. a määrus nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“,

mh § 4 lg 3 p 6, st kaevetööde projektdokumentatsioonis sätestavad meetmed puude

juurestiku, tüve ja võra kaitseks.

7 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.1. Pirita Spordikeskuse terviseraja lumetootmis taristu DP kava ala (punane joon; elektrikaabel / veetorud– violetselt sinakas joon DP kava ala sees) paiknemine – statsionaarne veevõtukoht DP kava loode osas ning portatiivne

pumpla idasuunal asuva Lükati silla lähistel, Pirita jõeni ulatuva DP kava ala osa juures (tehniline taristu olemas/sobiv). Alus mh: Maa-amet, 2023.

8 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.11.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Pirita linnaosas tiheasustusala (mh kaetud

ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrguga), Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee

vahelisel terviserajal (vt ptk 1). Tabelis 2.1 on toodud kinnistud, millega olemasolev

terviserada, mille tehnovõrke arendatakse, seondub. DP kava kohta koostatud ja eelhinnangu

sisendiks esitatud selgitavatest materjalidest nähtub, et Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kalda

kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru

maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse. Lisaks jääb

planeeritavale alale kinnismälestise „Koch´ide kabel ja perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40

m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning

kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd.

Tabel 1.1. Kinnistud, millega kavandatav tegevus (olemasolevate tervisespordiradade tehnovõrkude

arendus) seondub (alus – DP kava kirjeldanud sisenddokumentatsioon töö tellijalt).

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Rummu tee 3 25922 78402:202:1640 Ühiskondlikud ehitised 90%, äri 10%

2 Rummu tee 3b 35040 78401:101:4674 Üldkasutatav 100%

3 Rummu tee 3d 1644 78402:202:0005 Ühiskondlikud ehitised 100%

4 Rummu tee 11 43045 78401:101:3237 Maatulundus 100%

5 Kose põik 5 17009 78401:101:4123 Maatulundus 100%

6 Kose põik 8 40492 78401:101:4127 Elamumaa 100%

7 Kose põik 9 88508 78401:101:4354 Üldkasutatav 70%, veekogud 30%

8 Kose põik 11796 78401:101:0374 Transport 100%

9 Kosemetsa tn 3 4395 78401:101:6444 Sihtotstarbeta 100%

10 Kloostrimetsa tee 34 742989 78401:101:3238 Maatulundus 90%, veekogud 10%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning kuna DP kava

idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk lumetootmise jaotussüsteemi

efektiivsemaks muuta, siis alljärgnevalt piirdutakse vaid väga üheselt ja otseselt kohanduvate

dokumentide refereerimisega.

Pirita linnaosa üldplaneering (2009) kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks

määratud hoiu- ja kaitsemetsa ala ning üldkasutatavate ehitiste ala, väheses osas Pirita jõel vee-

ala ja Kose põik 8 kinnistul väljakujunenud pereelamute alana. Üldplaneeringut on üle vaadatud

2016. a., aga sellega ei muudetud käesoleva kavandatava tegevusega ala definitsioone. DP kava

ala piirkonna ja seda ümbritseva linnaosa maakasutuse eripärasid vt jooniselt 2.1.

9 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 2.1. Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu (2009) maakasutust suunavast kaardist.

10 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Pirita linnaosa üldplaneeringus on säilitatud ja määratud avalikult kasutatavateks puhkealadeks

peaaegu kõik viimastel aastakümnetel puhkealadena kasutuses olnud territooriumid, millest

olulisemad on mh Pirita jõe maastikukaitseala. Linnaosas leiduvad rekreatiivtsoonid on

armastatud puhke- ja virgestusaladeks kogu Tallinna elanikele, mh ka jalutus- ning

suusatamispaikadena, millede tasakaalustatud edendamine on linnaosa prioriteediks. Pirita

jõeoru maastikukaitsealal toimuv tegevus on reguleeritud Pirita jõeoru maastikukaitseala (vt ka

ptk 2.2) kaitse-eeskirjaga (2005), kuid üldplaneeringust nähtusid ka järgnevad teabekillud /

meetmed:

 prioriteet on looduskeskkonna säilitamine ning elanikele puhke- ja virgestusvõimaluste

pakkumine;

 kergliiklusteede võrgu täiustamine ning korrastamine;

 intensiivselt külastatavate piirkondade tallamiskahjustuste vähendamine;

 erosioonimõjude vähendamine.

Joonisel 2.1 on esile toodud ka muinsusväärtusi. Terviseraja loode poolses otsas läänepoolne

haru jääb Pirita uue kalmistu (mälestise registri number 1214) ja Koch’ide kabel ja

perekonnakalmistu (mälestise registri number 1193) vahele. Terviseraja keskosasse ulatuvad

muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid (mh Maa-ameti 2023 järgselt):

 Kose suvemõisa tall-tõllakuur, 1790. a (mälestise registri number 8756);

 Kose suvemõisa elumaja, 1790. a. (mälestise registri number 8755);

 Kose suvemõisa paviljon, 20. saj. algus (mälestise registri number 8758);

 Kose suvemõisa ait, 1790. a. (mälestise registri number 8757).

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) määrab kuus strateegilist sihti: sõbralik linnaruum,

loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab

tänavast. Arengustrateegia järgselt on tervis ja liikumine omavahel tihedalt seotud. See,

milliseid igapäevaseid liikumisviise inimene eelistab, sõltub lisaks teadlikkusele ka sellest, kui

mugav üks või teine liikumisviis talle parasjagu on. Seda hinnatakse nii objektiivsete

näitajatega (liikumisviiside jaotus) kui ka subjektiivsete näitajate (liikumisvõimalustega rahul

olevate inimeste osakaal) kaudu. Aktiivne liikumine mõjutab otseselt inimeste vaimset ja

füüsilist tervist ning seeläbi tervena elatud eluaastaid. Linnavara hoidmine ja arendamine toetab

omakorda vastava sihi saavutamist ning konkreetne hinnatav tegevus (ptk 1) vähendab ka

ressursikulusid toodetud lume transportimisele.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Pirita jõge

(VEE1089200), mis keskkonnaportaali järgi on 107 km pikk ja mh kuulub Keskkonnaministri

15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ regulatsiooni alla. DP kava tegevus jääks jõe suudme juurde ehk veekogum nr 4 (hea

seisundi saavutamine > 2021. a). Veemajanduskava järgsed koormused (sh kogu jõe mõistes) -

põllumajandus ja -kuivendus, metsakuivendus, < 2000 ie reoveepuhastid ja muud heitveelasud

(sh kaevandused ja karjäärid), paisud. Meetmed - keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse

ning järelvalve korraldamine, vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste

parandamine ja elupaikade taastamine ning reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maa-ameti (2023) alusel on DP kava alal põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP kava ala ida osas on kaks puurkaevu (PRK0013187;

11 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

PRK0013188), vt ka joonis 2.2. Mõlemad puurkaevud on ehitatud 1974 a, hüdrogeoloogilise

uuringu puurkaevudena ning hetkel märgitud Keskkonnaportaalis (2023) kasutuses olevateks.

Nagu juba ptk 2 sissejuhatavast osas ja ptk 2.1 nähtus, siis tegevus jääb Pirita jõeoru

maastikukaitsealale (KLO1000216; vt ka joonis 2.3), mille pindala on 707,1 ha (maismaa osa

669,6 ha). Maastikukaitseala on mh Euroopa Liidu väärtusi kandva Natura 2000 ala osaks (vt

täpsemalt ptk 3). Pirita jõeoru maastikukaitseala on riiklikult korraldatud kaitse all 1957. a-st.

Kaitseala eesmärgiks on jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste kaitse ning

tutvustamine. Kaitseala ilmestavad luited ning jõe ürgoru terrassid, millel kasvavad 150-200 a

männikud, jõe kaldaile jäävad liigirikkad lehtpuupuistud. Alal, mis omab ka olulist

puhkemajanduslikku tähtsust (mh Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒

2029 (Keskkonnaamet, 2020) järgselt), kaitstakse järgnevaid elupaikasid (sh liikidega

seonduvaid; tärniga tähistatud Euroopa Liidu tasandil esmatähtsad elupaigad):

 elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lubjavaesel mullal

liigirikkad niidud (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*);

 liigid - jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik võldas (Cottus gobio).

Joonis 2.2. DP kava ala (punane katkendjoon) idaosas ja selle kontaktalal olevad hüdrogeoloogilise

uuringu puurkaevud (helesinised ringid). Alus mh Maa-amet, 2023.

Joonis 2.3. Väljavõte Pirita jõeoru maastikukaitseala asetusest. Alus: Maa-amet 2023.

12 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

EELIS (10.11.2023. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Pirita jõe (vt ka ptk 2.1) ja kavandatava kavaga

seonduvat on avatud ptk 3, kuivõrd kaitse-eesmärgid ja teemakohased liigid kattuvad Natura

2000 alaga. Maismaa osas on DP kava ala piirkonnas (osaliselt leiukohtade kattuvus mh DP

kava alaga) mitmeid II ja III kategooria loomaliike (Maa-amet, 2023 ja EELIS, 01.11.2023):

 Nahkhiired (II kaitsekategooria; leiukohad Pirita jõe mõlema kalda äärsetes tsoonides);

o Tuvastatud - suurvidevlane (Nyctalus noctula), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii).

o Ohud (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine

ehitiste renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie,

toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning

tuuleparkide rajamine rändeteedele.

 Kimalased (III kaitsekategooria; leiukoha minimaalne kattuvus DP kava ala keskosas);

o Tuvastatud - metsakimalane (Bombus sylvarum), põldkimalane (Bombus

pascuorum), niidukimalane (Bombus pratorum), karukimalane (Bombus

terrestris), talukimalane (Bombus hypnorum), maakimalane (Bombus lucorum),

kivikimalane (Bombus lapidarius), aedkimalane (Bombus hortorum),

sorokimalane (Bombus soroeensis).

o Ohud (Viik ja Mänd, 2012) - sobivate pesitsuspaikade (mädanev puit, vanad

kiviaiad ja -müürid, kompostihunnikud, niidetud taimestiku kuhjad jms)

hävimine, toidu kadumine, muutlik talv, parasiidid, haigused, kiskjad.

 Rukkirääk (III kaitsekategooria; leiukohad osaliselt kattuvad DP kava aluse raja

keskosaga ja idasuunalise osaga). Ohud (Herzon ja Semm, 2004) – rohumaadel

mehaaniline niitmine

13 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info

menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas

juhenddokumentidest Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis (R. Kutsar jt, 2019) ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta (Euroopa Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti Pirita jõeoru

maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029 (Keskkonnaamet, 2020), projekti kava

kujundamise raames toimunud infovahetust Keskkonnaametiga (vt ptk 1) ning muid

asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel

3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

14 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Pirita terviseradadele tehnovõrkude edendamise ehk täiendamine

lumetootmistaristu efektiivsemaks toimimiseks. Teadaolevaid tegevuse kava nüansse on avatud

ka käesoleva dokumendi ptk 1. Lisaks tuleb siinkohal ära mainida, et kavandatav tegevus ei ole

otseselt seotud Natura 2000 alade (vt alt poolt) kaitsekorraldusliku korraldusega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039), pindala

691,9 ha (maismaa pindala 652,4 ha). Pirita loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja

liike (EELIS, 01.11.2023; * - üle-euroopalise tähtsusega ehk esmatähis):

 Elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530).

 Elupaikade kaitse, liigi tasandil - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra

lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide ohutegurid). Tabeli koostamise aluseks on

elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade paiknemine lähtuvalt kavandatavast tegevusest

(tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli sisendteabe allikaks on mh

EELIS (01.11.2023), Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029

(Keskkonnaamet, 2020) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde kuuluvad dokumendid

(vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga seonduvad

elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

15 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Tabel 3.1. Pirita loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid, elupaigatüübid. Allikad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 30.10.2023 andmete alusel; Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava

2020‒2029 (Keskkonnaamet, 2020).

NR Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm asjakohane aspekt Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pirita jõgi. Vooluveekogu tüüp 2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise

aine sisaldusega. Loodusalal on elupaikasid jõed ja ojad inventeeritud 35,4 ha-l B-esinduslikkusega.

Ohutegurid – Inimtekkelised takistused (kividest ehitatud paisud). Meede - Paisud likvideerida

hajutades kivid mööda jõepõhja laiali, et veevoolul poleks takistusi ja säiliks kaladele vaba läbipääs.

Elupaigatüüp on säilinud

35,4 ha-l B-

esinduslikkusega.

2 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Elupaigatüüpi on 69 ha-l, millest 58 ha on

esinduslikkusega B ja 11 ha esinduslikkusega C.

Ohutegurid – Niitude ja nende servaalade võsastumine. Meede - Alade niitmine koos niite

koristusega, servaaladelt võsa eemaldamine

Elupaigatüüp on säilinud

69 ha-l B-

esinduslikkusega.

3 Metsastunud luited (2180). Elupaigatüübina esineb peamiselt Kloostrimetsa teest lõunasse jääval

alal 76,1 ha ulatuses esinduslikkusega C.

Ohutegurid – Raietegevus, suur külastuskoormus, prahistamine. Pinnavormide ja alustaimestiku

kahjustamine. Meetmed - vältida hooldustöid külmumata pinnasega. Raied kooskõlastada

Keskkonnaametiga, peamine ohtlike puude eemaldamine radade äärest. Külastajad suunata

ettevalmistatud radadele. Lisada liikumist suunavaid viitasid ja piktogramme.

Elupaigatüüp on säilinud

80 ha-l C-

esinduslikkusega.

4 Tiigilendlane (Myotis dasycneme). MTÜ Suurkõrv poolt 2010. a Tallinna nahkhiirte uuringute

põhjal toitus Pirita jõel viis liiki, sh tiigilendlane.

Ohutegurid – Metsaraie piiranguvööndis. Valgustuse häiriv mõju nahkhiirlaste kogunemispaikades

ja liikumisteedel. Meetmed - töid teostada liigikaitse tegevuskava tingimustel, raied kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Planeeringute koostamisel ja taristu projekteerimisel arvestada

elupaiganõudlustega, sh hinnata valgustuse mõju.

Säilinud soodsad alad

elutegevuseks.

5 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaiku Pirita jões 4 ha ulatuses. Ohutegurid – Pirita jõe seisundi halvenemine. Meetmed - soodsa elupaiga säilimine on tagatud

elupaigatüübi kaitse-eesmärgi täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida nr 1).

elupaik ≥ 4 ha soodsas

seisundis.

6 Võldas (Cottus gobio). Eluneb Pirita jões, kaitsekorralduskavas pole levikut täpsustatud. elupaigad ≥ 35,4 ha

ulatuses soodsas

seisundis. 7 Hink (Cobitis taenia). Eluneb Pirita jões, kaitsekorralduskavas pole levikut täpsustatud.

8 Lõhe (Salmo salar). Pirita jõe alamjooksul sobivaid sigimis‐ ja noorkalade elupaiku u 10 ha ulatuses.

Joonis 3.2. Maismaal asuvad ning projektalaga (elektrikaablid ja veetorud valdavalt DP kava ala tsooni keskel) seonduvad elupaigatüübid (tabel 3.1) - aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning metsastunud luited (2180). Alus:

mh Maa-amet ja EELIS, 01.11.23. a.

16 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala) elupaigad ja liigid, mis seostusid enim

käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning

liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp/li

igid

Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest)

Jõed ja ojad

(3260) ehk Pirita

jõgi

Puudub Inimtekkelisi takistusrajatisi (tabel 3.1) kava ei kavanda.

Veemajanduskava (ptk 2.1) järgseid survetegureid (põllumajandus ja -

kuivendust, metsakuivendust, < 2000 ie reoveepuhasteid ja muid

heitveelaskusid (sh kaevandused ja karjäärid)) kavaga samuti ei

kavandata.

Kava järgne statsionaarne pumpla vajab eraldi kaevu (vt ka ptk 1, joonis

1.1; asuks olemasoleva paadisilla juures), millesse on paigaldatud vett

süsteemi ette söötev pump. Kaevust jõeni paigaldatakse veevõttu

võimaldav torustik. Töömahud veekeskkonnas marginaalsed, st puuduvad

mõju eeldused elupaigale.

DP kava edasisele võimalikule menetlusele kohanduvad kehtivatest

õigusaktidest tulenevad nõuded (vt ka ptk 1), mis omakorda tagavad

jätkuva veevõtu tulevase reguleerituse viisil, mis ei kahjusta elupaika või

sellega seotud eesmärke. Senini on vee võtmine toimunud 2-3 nädalat

(detsembris või jaanuaris). Lisaks saab siinkohal esile tuua, et rajatav

lahendus võimaldab toodetavat lund rajal jaotada varasemast

ühtlasemalt/optimeeritumalt (mh väiksemate kadude eeldustega), seega

võib pidada mh tõenäoliseks, et raja haldamiseks kasutatavad jõevee

kogused (lume tootmisel) pigem vähenevad, kui suurenevad.

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

Puudub Niidualade võsastumist kava ei kavanda/põhjusta. DP kava ala ja selle

sees teostatavad tegevused läbivad elupaikasid (vt ptk 3.1, joonis 3.2),

kuid kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega

seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine vastavatele aladele

ei sea ohtu elupaiga osade või ka terviku soodsa seisundi eesmärke.

Metsastunud

luited (2180)

Puudub Elupaigatüübi ohuteguriteks on raietegevus, pinnavormide kahjustamine

ja prahistamine. Vastavaid ohutegureid kava ei kavanda/võimenda. DP

kava ala ja selle sees teostatavad tegevused läbivad elupaika (vt ptk 3.1,

joonis 3.2), kuid kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või

nendega seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine

vastavatele aladele ei sea ohtu elupaiga osa või ka terviku soodsa seisundi

eesmärke.

Tiigilendlane Puudub Ptk 3.1, tabelis 3.1 esitatud ohutegureid kava ei kavanda/võimenda.

Paksukojaline

jõekarp, võldas,

hink ja lõhe.

Puudub Elupaik Pirita jões (vt käesoleva tabeli rida „jõed ja ojad …“). Kui

elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on tagatud ka liikide soodsa

seisundi eesmärgid.

17 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja

veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta

(Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava

või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes

suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide kontekstis.

18 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda

KSH algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning kuna DP kava

idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk lumetootmise jaotussüsteemi

efektiivsemaks muuta, siis saab kavandatav vaid toetada Tallinna Pirita linnaosa haldamise ja

arendamise eesmärke. Seda enam, et ptk 2.1 nähtub, et linnaosas toimuv toetab ka teiste

Tallinna linnaosade elanike rekreatiivset tegevust.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume

19 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses). Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu (Pirita jõgi)

kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata

planeeringuga. Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk 2, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks

vastuollu strateegiliste planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Pigem toetab

tegevus Pirita linnaosa ÜP-s kirjeldatud arengusuundi ning positiivne nö korelatsioon on ka

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) sihtidega.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP menetlusena)

juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP-ga). DP

menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

20 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme.

DP kava ala ja selle sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine, vt ptk 1) ei

muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist mh sõltuvate ökosüsteemide olustikku.

Muuhulgas kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega seotud

taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises

keskkonnas.

Pirita jõe ja selle kallastega ning elustikuga seonduvat on avatud juba ka ptk 3.2. Täiendavaid

riskitegureid või vastuolusid ka kalda kaitse eesmärkidega (LKS § 34) ei ole käesoleva

dokumendi koostaja tuvastanud. Vastuolusid või mõjusid põhjavee ressursile / kaitsele DP kava

esile ei kutsu.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st

lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt

toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke.

Eelnevalt kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Pirita linnaosas tiheasustusala (mh kaetud

ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrguga), Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee

vahelisel terviserajal (vt ptk 1). Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse

sajandisse ning kuna DP kava idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk

lumetootmise jaotussüsteemi efektiivsemaks muuta, siis saab kavandatav vaid toetada Tallinna

Pirita linnaosa haldamise ja arendamise eesmärke. Seda enam, et ptk 2.1 nähtub, et linnaosas

toimuv toetab ka teiste Tallinna linnaosade elanike rekreatiivset tegevust. Seega on DP kava

idee positiivsete mõju eeldustega (käsitletud teemavaldkonna kontekstis) ning leevenduse

vajadusega aspekte (mh lumetootmise taristu rajamise aegseid) siinkohal ei seata / soovitata

(juhindudes ka tegevuspaiga ümbruskonna maakasutusest). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ala ajaloolisust ja väärtust rekreatiivsete tegevuste toetamisel on tutvustatud juba eelnevas ptk-

s. Looduslikud iseärasused (ptk 2, 3 ja 4.5.4) toetavad pigem tasakaalustatult juhitud/hallatud

21 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

rekreatiivsust, mis on paikkonnas võimalik ka mitte liiga intensiivse (mh linnalise maakasutuse

mitmekülgsuse mõistes) maakasutuse tõttu. Tegevusalal või kavandataval tegevusel ei ole seost

invasiivsete võõrliikidega. DP kava ala seondub ptk 2 järgselt kultuuripärandiga, kuid ptk 1

põhjal on juba riiklik ja üldine õiguslik regulatsioon tasemel, tagamaks nt kultuurilise

väärtusega leidude säilimist / ühiskondlikult väärtustamist.

DP kava ala on peamiselt fokuseeritud olemasoleva raja alale (ilma mh täiendava valgustuse

lisamise kavata), seega planeeringu algatamise korralduse lähteseisukohtade eelnõu

aluspõhimõtetes (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 25.07.2023. a) ettenähtud uuringud,

millega kogutakse andmeid piirkonna elurikkuse jm kohta laiemalt (vastava lähteseisukohtade

eelnõu koosoleku protokolli p 2.3, 2.5 - 2.10) on pigem ühiskondlikku kapitali loova väärtusega,

kui suunatud käesoleva konkreetse tegevuse kavandamisse / juhtimisse. Käesoleva eelhinnangu

dokumentatsiooni koostamisel (kavandatavale tegevusele, vt ptk 1) ei ole fikseeritud (mh ptk

3.2, 3.3 ning 4.5.4) piirkonna väärtusi (sh elupaikade soodsuse ohustamine) muutvaid trende

või selliste trendide suunas liikumise olulist ohtu. Ptk 1 on esile toodud terviktegevuse kava mh

seosed õiguslike regulatsioonidega, nimetades ära sh kaevetööde projekti (rakendub DP

menetluse järgselt, kui menetlus algatatakse ja lõpeb kehtestamisega) puude juurestiku, tüvede

ja võrade hoidmiseks tingimuste seadmised. Vastavast seosest tulenevalt ja kuna DP kava ala

ümbrus on valdavalt kõrghaljastatud, siis ka minimaalsete ohutegurite / trendide

esinemistõenäosuse vähendamiseks on soovitatav juba DP menetlusse (DP menetluse

algatamise järgselt) kaasata dendroloog, kelle ülesandeks on määrata DP kava ala sees

optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused (kui seda juba esialgne visioon ei taga),

töövõtted (sh kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks /

juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Soovitatav on juba DP menetlusse (DP menetluse algatamise järgselt) kaasata

dendroloog, kelle ülesandeks on määrata DP kava ala sees optimaalseimad veetorustike

ja elektrikaablite asetused (kui seda juba esialgne visioon ei taga), töövõtted (sh

kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks /

juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 ala temaatikat kajastab ptk 3 ja negatiivsete mõjude eelduseid vastavas dokumendi

osas ei tuvastatud. Natura 2000 ala ehk Pirita loodusala on moodustatud küll alles sellel sajandil,

kuid paljuski haakub selle kaitse-eesmärkide osa vastavas paikkonnas Pirita jõeoru

maastikukaitseala eesmärkidega (mh maastikukaitsealaga seonduvat kajastatud ka ptk 2.1 ja

2.2). Ptk 1 esitatud Keskkonnaameti seisukohtade ning käesolevas töös läbitöötatud andmestiku

alusel ei ole tegevuse elluviimisel/haldamisel ohtu Pirita jõeoru maastikukaitseala eesmärkide

tagamisele / hoidmisele. Kaitseala sees ning projektalaga seonduvalt on ptk 2.2 esile toodud ka

nahkhiiri, kimalasi ning rukkiräägu andmed (sh ohutegurid). DP kava (ptk 1) ei põhjusta

nimetatud liikidega seotud ohutegureid (ptk 2.2) või nende kaudset võimendumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

22 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud

meedet/suunist, mh marginaalsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - temaatikat (tegevuspaik Pirita jõega ja

selle kallastega seotud) on avatud juba ptk 1, 2, 3 ja 4.5.1. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

23 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - temaatikat

(tegevuspaik Pirita jõega ja selle kallastega seotud) on avatud juba ptk 1, 2, 3 ja 4.5.1.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2, 3 ning 4.1, 4.2, 4.5.1 - 4.5.4). Mh on juba arvesse võetud või

arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide

alusel. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meedet/suunist, mh marginaalsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meedet/suunist, mh

marginaalsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude

eeldus puudub.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 4.5.4 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

24 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise

korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise

kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Pirita linnaosas, Pirita terviseradadele

tehnovõrkude edendamise ehk täiendamise DP kava. Tehnovõrkude täiendamine, olemasoleva

terviseradade võrgustikus, kannab eesmärki muuta efektiivsemaks talispordi korraldust ehk

sellega seotud lumetootmise süsteemi. Seega käesoleva DP kavaga suunatava tegevuse

eesmärgiks on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude selleks otstarbeks

vajalike tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine suusaradade

teenindamisel efektiivsemaks. Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8,

st vooluveekogu (Pirita jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 4.5.4 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise

korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise

kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.11.2023 ja 10.11.2023).

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus (Viik, E ja Mänd, M), 2012.

 Kultuurimälestiste register, 2023.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2023.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa Komisjon,

28.09.2021. a.

 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029 (Keskkonnaamet,

2020).

 Pirita linnaosa üldplaneering (2009).

 Rukkirääk kardab niidumasinat Eesti Loodus (artiklid EL 2004/07). Herzon, I. Ja

Semm, M., 2004.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1 ja 5, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-ga 2, Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga ja tulenevalt Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 16. novembri 2021 kirjast nr 4- 2/177 - 1 ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... 2024 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2024 kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava ala suurus on 2,4 ha. Detailplaneeringu eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lumetootmiseks vajalik tehniline taristu. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane rohttaimede inventeerimine töömaast 10 m raadiuses. Lisaks kaitsealustele liikidele tuleb kaardistada ka ohustatud (Punase nimestiku) taimeliikide kasvukohad;

3.2 teostada lumekahurite mürahinnang, analüüs töötamis aegadest ja müra leviku ulatusest. Hinnangus tuleb arvestada naabruses olevate elamute ning vajadusel tuleb välja tuua müraleevendusmeetmed;

3.3 kanda planeeringu joonistele riigi omandis olevale maale planeeritud tehnorajatiste rajamiseks ja kasutamiseks vajalike isikliku kasutusõiguse alad. Koostöö selguse huvides koostada iga koormatava kinnistu kohta eraldi kasutusõiguse ala skeem koos orienteeruva kasutusõiguse ala pindalaga. Kinnistutele, millele ulatub vaid planeeritava tehnorajatise kaitsevöönd, isiklikku kasutusõigust ei sõlmita;

3.4 välja selgitada kinnisasja omanike, kelle maale tuleb tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks seada isiklik kasutusõigus, nõusolek ja tingimused isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Välja selgitatud seisukohad lisada planeeringu materjalidele (koostöö ja kooskõlastuste koondtabel) ning kajastada tingimusi planeeringu elluviimise tegevuskava peatükis;

2

3.5 detailplaneeringu menetlusse kaasata dendroloog ja volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt, kelle ülesanneteks on määrata DP kava ala sees optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused, töövõtted ning hooldusvõtted, hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel;

3.6 määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmine nõue:

3.6.1 ehitusprojekti koostamisel käsitleda põhjalikult ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid;

3.6.2 juhul kui kavandatakse lumetootmiseks pinnavee võtmist Pirita jõest enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik taotleda veeluba.

4. Enne detailplaneeringu algatamist teha koostööd Pirita linnaosakoguga ja Pirita vabaühendustega.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Maa-amet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja vajadusel teised asutused ning Kose põik 5 ja Kose põik 8 kinnistu omanikud.

6. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

7. Mitte algatada Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

7.1 kavandatava tegevuse tulemusena ei ületata tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara;

7.2 kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu senine maakasutusfunktsioon ega ka maastikuilme;

7.3 detailplaneeringuga hõlmatava ala sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine) ei muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist sõltuvate ökosüsteemide olustikku ega ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises keskkonnas;

7.4 4. läbi viidud Natura 2000 eelhindamise tulemusena ei mõjuta kavandatav tegevus ebasoodsalt Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039) kaitse-eesmärke ega Natura ala terviklikkust;

7.5 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat sellisel määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke;

7.6 detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes

3

Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneering (edaspidi detailplaneering) Pirita linnaosas. Planeeritava ala suurus on 2,4 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lumetootmiseks vajalik tehniline taristu. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Lisaks antakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav ala on määratud koostöös Pirita Spordikeskuse ja Sihtasutuse Eesti Terviserajad esindajatega ning paikneb peamiselt olemasoleval terviserajal.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee vahelisel terviserajal, ulatudes Pirita Spordikeskusest kuni Lükati sillani.

1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi moodustavad valdavalt Pirita jõe äärsed hoonestama metsaalad, millel paiknevad terviserajad. Kontaktvööndi loode osas on Pirita Spordikeskusele kuuluv velodroom ja tervisespordihoone ning mõned garaažid ja üks 2-korruseline elamu. Rummu tee 3d kinnistul asub Koch´ide perekonna kabel, Kose põik 8 kinnistul Kose suvemõisa hooned ning Kärestiku tänava ääres paiknevad kuni 2-korruselised pereelamud. Planeeritava ala lähedal paiknevad autoga liiklejatele parkimisplatsid Rummu tee ääres, Pirita Selveri taga ja Jõekalda tänava alguses ning ühistranspordi kasutajatele on lähimad bussipeatused Pirita tee ja Kose tee ääres.

1.3 Planeeritaval alal asuvad järgmised kinnistud:

1.3.1 maatulundusmaa sihtotstarbega Kosemetsa tn 3, mille omanik on....

1.3.2 maatulundusmaa sihtotstarbega Rummu tee 11, 55% üldkasutatava maa ja 45% veekogude maa sihtotstarbega Kose põik 9, 90% maatulundusmaa ja 10% veekogude maa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 34. Kinnistud kuuluvad Eesti Vabariigile ja volitatud valitsema Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistud on hoonestamata.

1.3.3 maatulundusmaa sihtotstarbega Kose põik 5, millel asuvad ehitisregistri andmetel 1- korruseline hoone (pääsla-elamu) ja saun, mis on amortiseerunud. Elamumaa sihtotstarbega Kose põik 8, millel ehitisregistri andmetel asub küll erinevaid hooneid, kuid enamik hooneid on amortiseerunud või kasutusest väljas. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kinnistud kaasomanikele Kose Koolituskeskuse Osaühing ja füüsilisele isikule.

1.3.4 üldkasutatava maa sihtotstarbega Rummu tee 3b, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Rummu tee 3, transpordimaa sihtotstarbega Kose põik ning 90% ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ärimaa sihtotstarbega Rumme tee 3, mis kuuluvad Tallinna linnale. Rummu tee 3d kinnistul asub kinnismälestis „Koch’ide kabel ja perekonnakalmistu“ ning Rummu tee 3 kinnistul asub Pirita Spordikeskuse mitmete kõrvalhoonetega ja velodroomiga.

1.4 Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kalda kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse.

1.5 Planeeritavale alale jääb kinnismälestise „Koch´ide kabel ja perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40 m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd.

2. Pirita linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud hoiu- ja kaitsemetsa ala ning üldkasutatavate ehitiste ala, lisaks väheses osas Pirita jõel vee-ala ja Kose põik 8 kinnistul väljakujunenud pereelamute ala.

2.2 Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritavale alale jääb osaliselt Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2010 otsusega nr 170 kehtestatud Rummu tee 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega kavandati 11,7 ha suurusel maa-alal viis krunti (variant üks) - üks 90% ulatuses ühiskondlike ehitiste ja 10% ulatuses ärimaa, üks ärimaa, üks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneeringuga on antud võimalus (variant kaks) ka nelja krundi moodustamiseks ning Rummu tee 3c kinnistu liitmiseks moodustatava Rummu tee 3 krundiga.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamiseks pöördus Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 16. novembri 2021 kirjaga nr 4-2/177 - 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole eesmärgiga kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lume tootmiseks vajalikud tehnovõrgud (veetorud, elektrikaabelliinid, elektrikilbid, veevõtukraanid, teisaldatav veepump ja pumpla). Kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamisel on võimalik lund toota otse suusaraja ääres, selline lahendus annab paremad tingimused suusaraja kasutajatele, vähendab kunstlume tootmiseks kuluvat ressurssi ning säästab raja ääres kasvavat kõrghaljastust.

4.2 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Pirita Spordikeskus, Sihtasutus Eesti Terviserajad ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud koostööd ja selle tulemusena koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku eskiislahenduse.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Pirita Linnaosa Valitsusele, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele arvamuse andmiseks.

4.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 28. aprillil 2023, et nad ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. Ühtlasi märgiti, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. detsemberi 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lg 101 paluti edasise detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd ning esitada detailplaneering kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

4.5 Riigimetsa Majandamise Keskuse vastas 10. mail 2023, et nad nõustuvad põhimõtteliselt detailplaneeringu algatamisega. Ühtlasi paluti hoida edasise detailplaneeringu menetluse käiguga kursis ja valmis planeering kindlasti täiendavalt kooskõlastada.

4.6 Keskkonnaamet esitas 12. mail 2023 omapoolse arvamuse, millega paluti detailplaneeringu algatamisel arvestada, et detailplaneeringu algatamisel peab kohalik omavalitsus kaaluma

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning andma eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu), kuna detailplaneeringu alusel planeeritakse tegevusi Pirita jõeoru maastikukaitsealal, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku Pirita loodusala. Lisaks märgiti, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Keskkonnaamet teavitas, et juhul kui kavandatakse lumetootmiseks pinnavee võtmist Pirita jõest enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik taotleda veeluba. Samuti märkis Keskkonnaamet, et detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses § 34 ning veeseaduses toodud kalda ja veekaitsevööndi kaitse eesmärkidest ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi mõjuda negatiivselt Pirita jõeoru maastikukaitseala ja loodusala kaitse- eesmärkide seisundile. Keskkonnaameti esitatud tingimus veeloa taotlemise kohta on lisatud algatamise korraldusse.

4.7 Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest, on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel ning tingimused, mis ei vasta antud detailplaneeringu koostamise eesmärkidele. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.8 Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.10 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Riigimetsa Majandamise Keskust, Maa-ametit, Kose põik 11, Kose põik 5, Kose põik 8, Kärestiku tn 5, Kärestiku tn 6, Kärestiku tn 10 ja Jõekalda tn 2 kinnistute omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 punktis 1 on turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka suusakompleksi suusaraja ehitamist.

5.2 Kuna planeeringuala paikneb Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumil, mis on Natura 2000 võrgustiku loodusala, siis rakendub antud juhul ka määruse nr 224 § 15 punkt 8 ehk selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

5.3 Eelhinnangu koostamisel ja KSH algatamise vajalikkuse kaalumisel lähtutakse KeHJS § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.4 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme.

6.2 Detailplaneeringuga hõlmatava ala sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine) ei muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist sõltuvate ökosüsteemide olustikku. Muuhulgas kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises keskkonnas.

6.3 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on peamiselt fokuseeritud olemasoleva terviseraja alale mis on aga valdavalt ümbritsetud kõrghaljastusega. Kuna aga lume tootmiseks otse rajale tuleb suusaraja äärde rajada vee- ja elektritrassid, siis tuleb detailplaneeingu menetlusse kaasata dendroloog ja volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt, kelle ülesandeks on määrata detailplaneeringuga hõlmatava ala sees optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused, töövõtted (sh kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks/juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel (puude juurestiku, tüvede ja võrade hoidmiseks tingimuste seadmine).

6.4 Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse. Seega eelpool nimetatud vööndites tegevuse võimaldamiseks on vajalik esmalt tegevusi suunata planeeringuga (Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p 8). Lisaks jääb planeeritavale alale kinnismälestise „ perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40 m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd. Kui tegevuse käigus tuvastatakse arheoloogiline kultuurikiht vm analoone väärtus siis tuleb ehitustegevus peatada ja kaasata Muinsuskaitseamaet (Muinsuskaitseseadus § 31 ja § 60).

6.5 Käesoleval hetkel soovitakse seniseid praktikaid (lumekahurite abil toodetakse lumi ühte suurde kuhja ja seejärel veetakse rajale laiali) parandada ehk ellu rakendada teist lumega varustamise moodust (lumi toodetakse lumekahurite abil otse suusarajale) kuid lumetootmise põhimõte jääb samaks. Otse rajale tootmise puhul tuleb rajada suusaraja äärde vee- ja elektritrassid ning veekogu äärde statsionaarne pumbajaam, mida vajadusel toetab mobiilne pumbajaam. Vee- ja elektritrassidel tuleb ca iga 100 m tagant teha väljavõte elektrikilbi ja veekraani tarvis, kuhu saab kahurid lumetootmiseks ühendada. Kui lumetootmiseks kasutatakse lumekahureid, mis suunavad lume kahurist otse alla, siis sellistel juhtudel ei teki tuulesuundade muutuste korral puude kahjustamise riske.

6.6 Detailplaneeirnguga on seotud Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039), pindala 691,9 ha. Pirita loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

6.6.1 Elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530).

6.6.2 Elupaikade kaitse, liigi tasandil - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

6.7 Läbi viidud Natura 2000 ala eelhindamise tulemuse alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toome siinkohal välja veel

järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Näiteks senisega võrreldes suureneb detailplaneeringu ala, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide kontekstis.

6.8 Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke.

6.9 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

6.10 Detailplaneeringuga kavandatavast tegevusest ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses). Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

6.11 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.12 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.13 Keskkonnaamet vastas ...

6.14 Terviseamet vastas ...

6.15 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse punkti 7 kohaselt ei ole Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.16 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Pirita Spordikeskus (kohaliku omavalitsuse asutus)

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2023

2 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 30.11.2023. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10 3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 13

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada

.............................................................................................................................................. 14

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ................................... 16 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 17

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 18

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 20 4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 20

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 20 4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 21

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 22 4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes .................. 22 4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 26

4 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Pirita linnaosas, Pirita terviseradadele tehnovõrkude edendamise ehk täiendamise DP

kava. Tehnovõrkude täiendamine, olemasoleva terviseradade võrgustikus, kannab eesmärki

muuta efektiivsemaks talispordi korraldust ehk sellega seotud lumetootmise süsteemi. Seega

käesoleva DP kavaga suunatava tegevuse eesmärgiks on määrata planeeritavate veetorude,

elektrikaablite ja muude selleks otstarbeks vajalike tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita

Spordikeskuse lumetootmine suusaradade teenindamisel efektiivsemaks. Detailplaneeringu

menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu (Pirita jõgi) kalda

ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata

planeeringuga.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Pirita

Spordikeskus (kohaliku omavalitsuse asutus, koostöös SA Eesti Terviserajad) ja eelhinnangu

koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud tellija ja arendaja poolt

koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalist. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige

kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates

(detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

DP kavast on huvitatud Pirita Spordikeskus on Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti hallatav

asutus. Vastavate organisatsioonide tegevuse eesmärk on luua tervise-, harrastus- ja

võistlusspordiga tegelemiseks tingimused ja võimalused ning pakkuda sportimisvõimalusi,

anda sportimiseks ja spordi- ja kultuuriürituste tarbeks kasutusse spordiehitisi, neid

teenindavaid ehitisi ning spordivahendeid ning säilitada ajaloo- ja kultuuriväärtusi.

Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning keskuse administratiivne süda

asub aadressil Rummu tee 3 (78402:202:1640). Vastava objekti juures ja ümbruses paiknevad

ka mitmekesised ja rekreatiivseid tegevusi võimaldavad ehitised (vt ka siit -

https://piritaspordikeskus.ee/wp-content/uploads/2015/01/Pirita-Terviserada-2015.jpg, 2023).

Vastavalt SA Eesti Terviseradade poolt paigaldatud anduritele on viimase aasta Pirita

Terviseraja kasutajate hulk 177 182 inimest (keskmine külastajate arvu > 450 inimese päevas).

Keskuse ümbruse terviserajad pakuvad aastaringseid sportimise võimalusi (vt ka siit -

https://piritaspordikeskus.ee/pirita-terviserada/, 2023). Seega on terviseradade haldajad

teostanud juba ka varasemalt kunstlume tootmist, kus vett on võetud Pirita jõest, Lükati silla

juurest, teisaldatava pumbaga (vastav asukoht on haaratud ka DP kava mahu sisse, kuid

peamiselt vajalik taristu on vastavas asupaigas juba loodud varem). Hetkel kasutatakse seega

Pirita Spordikeskuses nö kuhja tootmise meetodit, kus lumekahurid on paigutatud sõltuvalt

tuule suunast kindlale perimeetrile ja lume tootmine toimub ühte suurde kuhja. Selle meetodi

miinusteks on mh kallis hind ja ajakulu. Ajakulu ja hinnakallidus tuleneb sellest, et lume

laialiveoks suusarajale tuleb kasutada veoautosid ja ekskavaatorit. Pirita jõe vett on Pirita

Spordikeskus kasutanud ainult lumetootmisel, mis harilikult toimub 2-3 nädalat (detsembris või

jaanuaris; 2022. a juba ka novembri kuu lõpus).

DP kavaga soovitaksegi seniseid praktikaid parandada ehk ellu rakendada teist lumega

varustamise moodust (st lumi otse suusarajale), kus lumetootmise põhimõte jääb aga samaks.

Otse rajale tootmise puhul tuleb rajada suusaraja äärde vee –ja elektritrassid ning veekogu äärde

statsionaarne pumbajaam, mida vajadusel toetab mobiilne pumbajaam. Vee- ja elektritrassidel

tuleb ca iga 100 m tagant teha väljavõte elektrikilbi ja veekraani tarvis, kuhu saab kahurid

lumetootmiseks ühendada. Tööpõhimõte on järgmine, läbi pumbamaja võetakse veekogust vesi

ja pumbatakse peamiselt seniste radade tsooni kavandatavasse trassi (maapinnas tavapäraselt

0,5 … 1,2 m sügavusel). Ühenduskohtadesse paigaldatakse kahurid, mis toodavad lund otse

suusarajale. Kui soovitud lõik on piisava lumega kaetud, saab kahuri edasi liigutada järgmise

lõigu peale. Selle süsteemi eelis on aeg, kuna lund saab toota ka lühikeste külmaperioodide

korral. Näiteks kui öösel lubatakse piisavalt külma, siis saab kahurid ööseks rajale panna ja

hommikul ära viia. Puudega arvestamiseks tuleb lumetootmiseks kasutada lumekahureid, mis

suunavad lume otse kahurist alla, st tuulesuundade muutuste korral ei teki puude kahjustamise

riski.

Käesoleva KSH EH objektiks ongi seega terviseraja lumetootmise taristu arendamiseks

planeeringu (vt ka joonis 1.1) kavandamine. DP kava sisendina (edasisse võimalikku DP

menetlusse, selle algatamisel) on kohalik omavalitsus arvestanud ka Keskkonnaameti kirju nr

7-9/19/14847-2 (27.09.2019. a) ja nr 6-2/23/7546-2 (12.05.2023. a), koostades mh planeeringu

algatamise korralduse lähteseisukohtade eelnõu aluspõhimõtted (Tallinna Linnaplaneerimise

Amet, 25.07.2023. a). DP kava ala asub arendustegevusala Pirita linnaosas, Pirita ja Kose

asumis Pirita jõe ja Rummu tee vahelisel terviserajal, ulatudes Pirita Spordikeskusest kuni

Lükati sillani (vt ka joonis 1.1). Eesmärk on määrata veetorude, elektrikaablite ja muude

6 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

asjakohaste tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine

suusaradade teenindamisel efektiivsemaks. Kavandatakse ligikaudu 2360 m veetorusid, 2340

m elektrikaabelliine, 25 elektrikilpi, 25 veevõtukraani ning üks statsionaarne pumpla (lisaks

säilib võimalus edasi kasutada teisaldatavat veepumpa, joonisel 1.1 idasuunal asuva silla

lähistel (tehniline taristu olemas/sobiv)). Statsionaarne pumpla vajab eraldi kaevu (vt ka joonis

1.1; asuks olemasoleva paadisilla juures), millesse on paigaldatud vett süsteemi ette söötev

pump. Terviklik statsionaarne pumpla koosneb kõrgsurvepumbast, kompressorist,

elektrikapist, rõhuandurist jm asjakohasest. Lund hakkavad tootma 16 uut kahurit (lisaks kahele

eelnevalt olemas olnutele), mis suunavad lume alla, st tuulesuundade muutuste korral ei teki

puude kahjustamise riski. Vastav loodav koondtaristu lubab lund toota otse rajal ja hoiab kokku

aja ja kütuse kulu lume transportimiselt.

DP kava edasisele võimalikule menetlusele kohanduvad nt järgnevad õigusaktidest tulenevad

nõuded (vajadusel lisatud asjakohased täiendavad kommentaarid/infoviited):

 LKS - § 14, st edasise menetlusprotsessi käigus täpsustuda võivad tegevused ja

tingimused tagavad koostöös Keskkonnaametiga selle, et ei kahjustata kaitstavate

loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist või ka kaitstavate loodusobjektide

seisundit negatiivselt.

 LKS - § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamise

menetlusetapp (LKS § 40) ei ole asjakohane.

 VeeS - § 117 lg 2 ja § 187 p 1, st kui pinnavett võetakse enam kui 30 m3 ööpäevas, siis

on tegevuseks vaja keskkonnaluba (vee erikasutuse tõttu). Keskkonnaministri

09.10.2019. a määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme

alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise

metoodika“ sätestab mh ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise kohustuse vee

elustiku kaitseks (§ 7; st vee ära juhtimine on keelatud, kui sellega vähendatakse

veekogumis veehulka alla ökoloogilise veehulga määra). Pirita jõe osas on

Keskkonnaportaalis andmed esitatud vähemal 2017. a-ni tegevuspaigale lähima

Kloostrimetsa hüdromeetriajaama andmed –

(https://register.keskkonnaportaal.ee/register/weather-monitoring/7680695, 2023).

Riikliku ilmateenistuse kodulehe (2023;

https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/) andmetel on jaam

aktiivne ka käesoleval ajahetkel.

 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ - § 3 p 7, st tegevuse

kavandamisel on vajalik edasine koostöö Muinsuskaitseametiga. Lisaks kohaldub

MuKS § 31 ja § 60, st tegevuste käigus arheoloogiline kultuurkihi vm analoogse

väärtuse tuvastamisel tuleb ehitustegevus peatada ja kaasata edasisse

Muinsuskaitseamet.

 Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004. a määrus nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“,

mh § 4 lg 3 p 6, st kaevetööde projektdokumentatsioonis sätestavad meetmed puude

juurestiku, tüve ja võra kaitseks.

7 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.1. Pirita Spordikeskuse terviseraja lumetootmis taristu DP kava ala (punane joon; elektrikaabel / veetorud– violetselt sinakas joon DP kava ala sees) paiknemine – statsionaarne veevõtukoht DP kava loode osas ning portatiivne

pumpla idasuunal asuva Lükati silla lähistel, Pirita jõeni ulatuva DP kava ala osa juures (tehniline taristu olemas/sobiv). Alus mh: Maa-amet, 2023.

8 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.11.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Pirita linnaosas tiheasustusala (mh kaetud

ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrguga), Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee

vahelisel terviserajal (vt ptk 1). Tabelis 2.1 on toodud kinnistud, millega olemasolev

terviserada, mille tehnovõrke arendatakse, seondub. DP kava kohta koostatud ja eelhinnangu

sisendiks esitatud selgitavatest materjalidest nähtub, et Planeeritav maa-ala jääb Pirita jõe kalda

kallasrajale, veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse ja piiranguvööndisse ning Pirita jõeoru

maastikukaitseala Kose, Jõesuu, Kochi ja Lükati piiranguvöönditesse. Lisaks jääb

planeeritavale alale kinnismälestise „Koch´ide kabel ja perekonnakalmistu“ kaitsevöönd (40

m), kinnismälestise „Pirita kalmistu“ kaitsevöönd (50 m mälestise välisperimeetrist) ning

kinnismälestiste „Kose suvemõisa elumaja, tall-tõllakuur, ait ja paviljon“ ühine kaitsevöönd.

Tabel 1.1. Kinnistud, millega kavandatav tegevus (olemasolevate tervisespordiradade tehnovõrkude

arendus) seondub (alus – DP kava kirjeldanud sisenddokumentatsioon töö tellijalt).

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Rummu tee 3 25922 78402:202:1640 Ühiskondlikud ehitised 90%, äri 10%

2 Rummu tee 3b 35040 78401:101:4674 Üldkasutatav 100%

3 Rummu tee 3d 1644 78402:202:0005 Ühiskondlikud ehitised 100%

4 Rummu tee 11 43045 78401:101:3237 Maatulundus 100%

5 Kose põik 5 17009 78401:101:4123 Maatulundus 100%

6 Kose põik 8 40492 78401:101:4127 Elamumaa 100%

7 Kose põik 9 88508 78401:101:4354 Üldkasutatav 70%, veekogud 30%

8 Kose põik 11796 78401:101:0374 Transport 100%

9 Kosemetsa tn 3 4395 78401:101:6444 Sihtotstarbeta 100%

10 Kloostrimetsa tee 34 742989 78401:101:3238 Maatulundus 90%, veekogud 10%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning kuna DP kava

idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk lumetootmise jaotussüsteemi

efektiivsemaks muuta, siis alljärgnevalt piirdutakse vaid väga üheselt ja otseselt kohanduvate

dokumentide refereerimisega.

Pirita linnaosa üldplaneering (2009) kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks

määratud hoiu- ja kaitsemetsa ala ning üldkasutatavate ehitiste ala, väheses osas Pirita jõel vee-

ala ja Kose põik 8 kinnistul väljakujunenud pereelamute alana. Üldplaneeringut on üle vaadatud

2016. a., aga sellega ei muudetud käesoleva kavandatava tegevusega ala definitsioone. DP kava

ala piirkonna ja seda ümbritseva linnaosa maakasutuse eripärasid vt jooniselt 2.1.

9 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 2.1. Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu (2009) maakasutust suunavast kaardist.

10 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Pirita linnaosa üldplaneeringus on säilitatud ja määratud avalikult kasutatavateks puhkealadeks

peaaegu kõik viimastel aastakümnetel puhkealadena kasutuses olnud territooriumid, millest

olulisemad on mh Pirita jõe maastikukaitseala. Linnaosas leiduvad rekreatiivtsoonid on

armastatud puhke- ja virgestusaladeks kogu Tallinna elanikele, mh ka jalutus- ning

suusatamispaikadena, millede tasakaalustatud edendamine on linnaosa prioriteediks. Pirita

jõeoru maastikukaitsealal toimuv tegevus on reguleeritud Pirita jõeoru maastikukaitseala (vt ka

ptk 2.2) kaitse-eeskirjaga (2005), kuid üldplaneeringust nähtusid ka järgnevad teabekillud /

meetmed:

 prioriteet on looduskeskkonna säilitamine ning elanikele puhke- ja virgestusvõimaluste

pakkumine;

 kergliiklusteede võrgu täiustamine ning korrastamine;

 intensiivselt külastatavate piirkondade tallamiskahjustuste vähendamine;

 erosioonimõjude vähendamine.

Joonisel 2.1 on esile toodud ka muinsusväärtusi. Terviseraja loode poolses otsas läänepoolne

haru jääb Pirita uue kalmistu (mälestise registri number 1214) ja Koch’ide kabel ja

perekonnakalmistu (mälestise registri number 1193) vahele. Terviseraja keskosasse ulatuvad

muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid (mh Maa-ameti 2023 järgselt):

 Kose suvemõisa tall-tõllakuur, 1790. a (mälestise registri number 8756);

 Kose suvemõisa elumaja, 1790. a. (mälestise registri number 8755);

 Kose suvemõisa paviljon, 20. saj. algus (mälestise registri number 8758);

 Kose suvemõisa ait, 1790. a. (mälestise registri number 8757).

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) määrab kuus strateegilist sihti: sõbralik linnaruum,

loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab

tänavast. Arengustrateegia järgselt on tervis ja liikumine omavahel tihedalt seotud. See,

milliseid igapäevaseid liikumisviise inimene eelistab, sõltub lisaks teadlikkusele ka sellest, kui

mugav üks või teine liikumisviis talle parasjagu on. Seda hinnatakse nii objektiivsete

näitajatega (liikumisviiside jaotus) kui ka subjektiivsete näitajate (liikumisvõimalustega rahul

olevate inimeste osakaal) kaudu. Aktiivne liikumine mõjutab otseselt inimeste vaimset ja

füüsilist tervist ning seeläbi tervena elatud eluaastaid. Linnavara hoidmine ja arendamine toetab

omakorda vastava sihi saavutamist ning konkreetne hinnatav tegevus (ptk 1) vähendab ka

ressursikulusid toodetud lume transportimisele.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Pirita jõge

(VEE1089200), mis keskkonnaportaali järgi on 107 km pikk ja mh kuulub Keskkonnaministri

15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ regulatsiooni alla. DP kava tegevus jääks jõe suudme juurde ehk veekogum nr 4 (hea

seisundi saavutamine > 2021. a). Veemajanduskava järgsed koormused (sh kogu jõe mõistes) -

põllumajandus ja -kuivendus, metsakuivendus, < 2000 ie reoveepuhastid ja muud heitveelasud

(sh kaevandused ja karjäärid), paisud. Meetmed - keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse

ning järelvalve korraldamine, vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste

parandamine ja elupaikade taastamine ning reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maa-ameti (2023) alusel on DP kava alal põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP kava ala ida osas on kaks puurkaevu (PRK0013187;

11 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

PRK0013188), vt ka joonis 2.2. Mõlemad puurkaevud on ehitatud 1974 a, hüdrogeoloogilise

uuringu puurkaevudena ning hetkel märgitud Keskkonnaportaalis (2023) kasutuses olevateks.

Nagu juba ptk 2 sissejuhatavast osas ja ptk 2.1 nähtus, siis tegevus jääb Pirita jõeoru

maastikukaitsealale (KLO1000216; vt ka joonis 2.3), mille pindala on 707,1 ha (maismaa osa

669,6 ha). Maastikukaitseala on mh Euroopa Liidu väärtusi kandva Natura 2000 ala osaks (vt

täpsemalt ptk 3). Pirita jõeoru maastikukaitseala on riiklikult korraldatud kaitse all 1957. a-st.

Kaitseala eesmärgiks on jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste kaitse ning

tutvustamine. Kaitseala ilmestavad luited ning jõe ürgoru terrassid, millel kasvavad 150-200 a

männikud, jõe kaldaile jäävad liigirikkad lehtpuupuistud. Alal, mis omab ka olulist

puhkemajanduslikku tähtsust (mh Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒

2029 (Keskkonnaamet, 2020) järgselt), kaitstakse järgnevaid elupaikasid (sh liikidega

seonduvaid; tärniga tähistatud Euroopa Liidu tasandil esmatähtsad elupaigad):

 elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lubjavaesel mullal

liigirikkad niidud (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*);

 liigid - jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik võldas (Cottus gobio).

Joonis 2.2. DP kava ala (punane katkendjoon) idaosas ja selle kontaktalal olevad hüdrogeoloogilise

uuringu puurkaevud (helesinised ringid). Alus mh Maa-amet, 2023.

Joonis 2.3. Väljavõte Pirita jõeoru maastikukaitseala asetusest. Alus: Maa-amet 2023.

12 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

EELIS (10.11.2023. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Pirita jõe (vt ka ptk 2.1) ja kavandatava kavaga

seonduvat on avatud ptk 3, kuivõrd kaitse-eesmärgid ja teemakohased liigid kattuvad Natura

2000 alaga. Maismaa osas on DP kava ala piirkonnas (osaliselt leiukohtade kattuvus mh DP

kava alaga) mitmeid II ja III kategooria loomaliike (Maa-amet, 2023 ja EELIS, 01.11.2023):

 Nahkhiired (II kaitsekategooria; leiukohad Pirita jõe mõlema kalda äärsetes tsoonides);

o Tuvastatud - suurvidevlane (Nyctalus noctula), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii).

o Ohud (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine

ehitiste renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie,

toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning

tuuleparkide rajamine rändeteedele.

 Kimalased (III kaitsekategooria; leiukoha minimaalne kattuvus DP kava ala keskosas);

o Tuvastatud - metsakimalane (Bombus sylvarum), põldkimalane (Bombus

pascuorum), niidukimalane (Bombus pratorum), karukimalane (Bombus

terrestris), talukimalane (Bombus hypnorum), maakimalane (Bombus lucorum),

kivikimalane (Bombus lapidarius), aedkimalane (Bombus hortorum),

sorokimalane (Bombus soroeensis).

o Ohud (Viik ja Mänd, 2012) - sobivate pesitsuspaikade (mädanev puit, vanad

kiviaiad ja -müürid, kompostihunnikud, niidetud taimestiku kuhjad jms)

hävimine, toidu kadumine, muutlik talv, parasiidid, haigused, kiskjad.

 Rukkirääk (III kaitsekategooria; leiukohad osaliselt kattuvad DP kava aluse raja

keskosaga ja idasuunalise osaga). Ohud (Herzon ja Semm, 2004) – rohumaadel

mehaaniline niitmine

13 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info

menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas

juhenddokumentidest Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis (R. Kutsar jt, 2019) ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta (Euroopa Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti Pirita jõeoru

maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029 (Keskkonnaamet, 2020), projekti kava

kujundamise raames toimunud infovahetust Keskkonnaametiga (vt ptk 1) ning muid

asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel

3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

14 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Pirita terviseradadele tehnovõrkude edendamise ehk täiendamine

lumetootmistaristu efektiivsemaks toimimiseks. Teadaolevaid tegevuse kava nüansse on avatud

ka käesoleva dokumendi ptk 1. Lisaks tuleb siinkohal ära mainida, et kavandatav tegevus ei ole

otseselt seotud Natura 2000 alade (vt alt poolt) kaitsekorraldusliku korraldusega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala - Pirita loodusala (EELIS kood RAH0000039), pindala

691,9 ha (maismaa pindala 652,4 ha). Pirita loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja

liike (EELIS, 01.11.2023; * - üle-euroopalise tähtsusega ehk esmatähis):

 Elupaigatüübid - metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530).

 Elupaikade kaitse, liigi tasandil - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra

lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide ohutegurid). Tabeli koostamise aluseks on

elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade paiknemine lähtuvalt kavandatavast tegevusest

(tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli sisendteabe allikaks on mh

EELIS (01.11.2023), Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029

(Keskkonnaamet, 2020) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde kuuluvad dokumendid

(vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga seonduvad

elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

15 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Tabel 3.1. Pirita loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid, elupaigatüübid. Allikad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 30.10.2023 andmete alusel; Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava

2020‒2029 (Keskkonnaamet, 2020).

NR Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm asjakohane aspekt Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pirita jõgi. Vooluveekogu tüüp 2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise

aine sisaldusega. Loodusalal on elupaikasid jõed ja ojad inventeeritud 35,4 ha-l B-esinduslikkusega.

Ohutegurid – Inimtekkelised takistused (kividest ehitatud paisud). Meede - Paisud likvideerida

hajutades kivid mööda jõepõhja laiali, et veevoolul poleks takistusi ja säiliks kaladele vaba läbipääs.

Elupaigatüüp on säilinud

35,4 ha-l B-

esinduslikkusega.

2 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Elupaigatüüpi on 69 ha-l, millest 58 ha on

esinduslikkusega B ja 11 ha esinduslikkusega C.

Ohutegurid – Niitude ja nende servaalade võsastumine. Meede - Alade niitmine koos niite

koristusega, servaaladelt võsa eemaldamine

Elupaigatüüp on säilinud

69 ha-l B-

esinduslikkusega.

3 Metsastunud luited (2180). Elupaigatüübina esineb peamiselt Kloostrimetsa teest lõunasse jääval

alal 76,1 ha ulatuses esinduslikkusega C.

Ohutegurid – Raietegevus, suur külastuskoormus, prahistamine. Pinnavormide ja alustaimestiku

kahjustamine. Meetmed - vältida hooldustöid külmumata pinnasega. Raied kooskõlastada

Keskkonnaametiga, peamine ohtlike puude eemaldamine radade äärest. Külastajad suunata

ettevalmistatud radadele. Lisada liikumist suunavaid viitasid ja piktogramme.

Elupaigatüüp on säilinud

80 ha-l C-

esinduslikkusega.

4 Tiigilendlane (Myotis dasycneme). MTÜ Suurkõrv poolt 2010. a Tallinna nahkhiirte uuringute

põhjal toitus Pirita jõel viis liiki, sh tiigilendlane.

Ohutegurid – Metsaraie piiranguvööndis. Valgustuse häiriv mõju nahkhiirlaste kogunemispaikades

ja liikumisteedel. Meetmed - töid teostada liigikaitse tegevuskava tingimustel, raied kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Planeeringute koostamisel ja taristu projekteerimisel arvestada

elupaiganõudlustega, sh hinnata valgustuse mõju.

Säilinud soodsad alad

elutegevuseks.

5 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaiku Pirita jões 4 ha ulatuses. Ohutegurid – Pirita jõe seisundi halvenemine. Meetmed - soodsa elupaiga säilimine on tagatud

elupaigatüübi kaitse-eesmärgi täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida nr 1).

elupaik ≥ 4 ha soodsas

seisundis.

6 Võldas (Cottus gobio). Eluneb Pirita jões, kaitsekorralduskavas pole levikut täpsustatud. elupaigad ≥ 35,4 ha

ulatuses soodsas

seisundis. 7 Hink (Cobitis taenia). Eluneb Pirita jões, kaitsekorralduskavas pole levikut täpsustatud.

8 Lõhe (Salmo salar). Pirita jõe alamjooksul sobivaid sigimis‐ ja noorkalade elupaiku u 10 ha ulatuses.

Joonis 3.2. Maismaal asuvad ning projektalaga (elektrikaablid ja veetorud valdavalt DP kava ala tsooni keskel) seonduvad elupaigatüübid (tabel 3.1) - aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning metsastunud luited (2180). Alus:

mh Maa-amet ja EELIS, 01.11.23. a.

16 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala) elupaigad ja liigid, mis seostusid enim

käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning

liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp/li

igid

Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest)

Jõed ja ojad

(3260) ehk Pirita

jõgi

Puudub Inimtekkelisi takistusrajatisi (tabel 3.1) kava ei kavanda.

Veemajanduskava (ptk 2.1) järgseid survetegureid (põllumajandus ja -

kuivendust, metsakuivendust, < 2000 ie reoveepuhasteid ja muid

heitveelaskusid (sh kaevandused ja karjäärid)) kavaga samuti ei

kavandata.

Kava järgne statsionaarne pumpla vajab eraldi kaevu (vt ka ptk 1, joonis

1.1; asuks olemasoleva paadisilla juures), millesse on paigaldatud vett

süsteemi ette söötev pump. Kaevust jõeni paigaldatakse veevõttu

võimaldav torustik. Töömahud veekeskkonnas marginaalsed, st puuduvad

mõju eeldused elupaigale.

DP kava edasisele võimalikule menetlusele kohanduvad kehtivatest

õigusaktidest tulenevad nõuded (vt ka ptk 1), mis omakorda tagavad

jätkuva veevõtu tulevase reguleerituse viisil, mis ei kahjusta elupaika või

sellega seotud eesmärke. Senini on vee võtmine toimunud 2-3 nädalat

(detsembris või jaanuaris). Lisaks saab siinkohal esile tuua, et rajatav

lahendus võimaldab toodetavat lund rajal jaotada varasemast

ühtlasemalt/optimeeritumalt (mh väiksemate kadude eeldustega), seega

võib pidada mh tõenäoliseks, et raja haldamiseks kasutatavad jõevee

kogused (lume tootmisel) pigem vähenevad, kui suurenevad.

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

Puudub Niidualade võsastumist kava ei kavanda/põhjusta. DP kava ala ja selle

sees teostatavad tegevused läbivad elupaikasid (vt ptk 3.1, joonis 3.2),

kuid kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega

seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine vastavatele aladele

ei sea ohtu elupaiga osade või ka terviku soodsa seisundi eesmärke.

Metsastunud

luited (2180)

Puudub Elupaigatüübi ohuteguriteks on raietegevus, pinnavormide kahjustamine

ja prahistamine. Vastavaid ohutegureid kava ei kavanda/võimenda. DP

kava ala ja selle sees teostatavad tegevused läbivad elupaika (vt ptk 3.1,

joonis 3.2), kuid kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või

nendega seotud taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine

vastavatele aladele ei sea ohtu elupaiga osa või ka terviku soodsa seisundi

eesmärke.

Tiigilendlane Puudub Ptk 3.1, tabelis 3.1 esitatud ohutegureid kava ei kavanda/võimenda.

Paksukojaline

jõekarp, võldas,

hink ja lõhe.

Puudub Elupaik Pirita jões (vt käesoleva tabeli rida „jõed ja ojad …“). Kui

elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on tagatud ka liikide soodsa

seisundi eesmärgid.

17 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja

veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta

(Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava

või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes

suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide kontekstis.

18 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda

KSH algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse ning kuna DP kava

idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk lumetootmise jaotussüsteemi

efektiivsemaks muuta, siis saab kavandatav vaid toetada Tallinna Pirita linnaosa haldamise ja

arendamise eesmärke. Seda enam, et ptk 2.1 nähtub, et linnaosas toimuv toetab ka teiste

Tallinna linnaosade elanike rekreatiivset tegevust.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume

19 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses). Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8, st vooluveekogu (Pirita jõgi)

kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata

planeeringuga. Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk 2, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks

vastuollu strateegiliste planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Pigem toetab

tegevus Pirita linnaosa ÜP-s kirjeldatud arengusuundi ning positiivne nö korelatsioon on ka

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) sihtidega.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP menetlusena)

juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP-ga). DP

menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

20 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme.

DP kava ala ja selle sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine, vt ptk 1) ei

muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist mh sõltuvate ökosüsteemide olustikku.

Muuhulgas kavandatavad projektalad asuvad juba terviseradadel või nendega seotud

taristualadel ning lumetootmise taristu lisamine ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises

keskkonnas.

Pirita jõe ja selle kallastega ning elustikuga seonduvat on avatud juba ka ptk 3.2. Täiendavaid

riskitegureid või vastuolusid ka kalda kaitse eesmärkidega (LKS § 34) ei ole käesoleva

dokumendi koostaja tuvastanud. Vastuolusid või mõjusid põhjavee ressursile / kaitsele DP kava

esile ei kutsu.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st

lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat, määral, mis hetkel kasutuses), mis kaudselt

toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke.

Eelnevalt kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Pirita linnaosas tiheasustusala (mh kaetud

ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrguga), Pirita ja Kose asumis Pirita jõe ja Rummu tee

vahelisel terviserajal (vt ptk 1). Ptk 1 nähtub, et Pirita Spordikeskuse ajalugu ulatub eelmisesse

sajandisse ning kuna DP kava idee on senist (mh spordikeskuse terviserajad) täiendada ehk

lumetootmise jaotussüsteemi efektiivsemaks muuta, siis saab kavandatav vaid toetada Tallinna

Pirita linnaosa haldamise ja arendamise eesmärke. Seda enam, et ptk 2.1 nähtub, et linnaosas

toimuv toetab ka teiste Tallinna linnaosade elanike rekreatiivset tegevust. Seega on DP kava

idee positiivsete mõju eeldustega (käsitletud teemavaldkonna kontekstis) ning leevenduse

vajadusega aspekte (mh lumetootmise taristu rajamise aegseid) siinkohal ei seata / soovitata

(juhindudes ka tegevuspaiga ümbruskonna maakasutusest). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ala ajaloolisust ja väärtust rekreatiivsete tegevuste toetamisel on tutvustatud juba eelnevas ptk-

s. Looduslikud iseärasused (ptk 2, 3 ja 4.5.4) toetavad pigem tasakaalustatult juhitud/hallatud

21 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

rekreatiivsust, mis on paikkonnas võimalik ka mitte liiga intensiivse (mh linnalise maakasutuse

mitmekülgsuse mõistes) maakasutuse tõttu. Tegevusalal või kavandataval tegevusel ei ole seost

invasiivsete võõrliikidega. DP kava ala seondub ptk 2 järgselt kultuuripärandiga, kuid ptk 1

põhjal on juba riiklik ja üldine õiguslik regulatsioon tasemel, tagamaks nt kultuurilise

väärtusega leidude säilimist / ühiskondlikult väärtustamist.

DP kava ala on peamiselt fokuseeritud olemasoleva raja alale (ilma mh täiendava valgustuse

lisamise kavata), seega planeeringu algatamise korralduse lähteseisukohtade eelnõu

aluspõhimõtetes (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 25.07.2023. a) ettenähtud uuringud,

millega kogutakse andmeid piirkonna elurikkuse jm kohta laiemalt (vastava lähteseisukohtade

eelnõu koosoleku protokolli p 2.3, 2.5 - 2.10) on pigem ühiskondlikku kapitali loova väärtusega,

kui suunatud käesoleva konkreetse tegevuse kavandamisse / juhtimisse. Käesoleva eelhinnangu

dokumentatsiooni koostamisel (kavandatavale tegevusele, vt ptk 1) ei ole fikseeritud (mh ptk

3.2, 3.3 ning 4.5.4) piirkonna väärtusi (sh elupaikade soodsuse ohustamine) muutvaid trende

või selliste trendide suunas liikumise olulist ohtu. Ptk 1 on esile toodud terviktegevuse kava mh

seosed õiguslike regulatsioonidega, nimetades ära sh kaevetööde projekti (rakendub DP

menetluse järgselt, kui menetlus algatatakse ja lõpeb kehtestamisega) puude juurestiku, tüvede

ja võrade hoidmiseks tingimuste seadmised. Vastavast seosest tulenevalt ja kuna DP kava ala

ümbrus on valdavalt kõrghaljastatud, siis ka minimaalsete ohutegurite / trendide

esinemistõenäosuse vähendamiseks on soovitatav juba DP menetlusse (DP menetluse

algatamise järgselt) kaasata dendroloog, kelle ülesandeks on määrata DP kava ala sees

optimaalseimad veetorustike ja elektrikaablite asetused (kui seda juba esialgne visioon ei taga),

töövõtted (sh kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks /

juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Soovitatav on juba DP menetlusse (DP menetluse algatamise järgselt) kaasata

dendroloog, kelle ülesandeks on määrata DP kava ala sees optimaalseimad veetorustike

ja elektrikaablite asetused (kui seda juba esialgne visioon ei taga), töövõtted (sh

kasutatav tehnika osas) ning hooldusvõtted (lumepuhurite töö jälgimiseks /

juhtimiseks), hoidmaks senist kõrghaljastust parimal teadaoleval moel.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 ala temaatikat kajastab ptk 3 ja negatiivsete mõjude eelduseid vastavas dokumendi

osas ei tuvastatud. Natura 2000 ala ehk Pirita loodusala on moodustatud küll alles sellel sajandil,

kuid paljuski haakub selle kaitse-eesmärkide osa vastavas paikkonnas Pirita jõeoru

maastikukaitseala eesmärkidega (mh maastikukaitsealaga seonduvat kajastatud ka ptk 2.1 ja

2.2). Ptk 1 esitatud Keskkonnaameti seisukohtade ning käesolevas töös läbitöötatud andmestiku

alusel ei ole tegevuse elluviimisel/haldamisel ohtu Pirita jõeoru maastikukaitseala eesmärkide

tagamisele / hoidmisele. Kaitseala sees ning projektalaga seonduvalt on ptk 2.2 esile toodud ka

nahkhiiri, kimalasi ning rukkiräägu andmed (sh ohutegurid). DP kava (ptk 1) ei põhjusta

nimetatud liikidega seotud ohutegureid (ptk 2.2) või nende kaudset võimendumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

22 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud

meedet/suunist, mh marginaalsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - temaatikat (tegevuspaik Pirita jõega ja

selle kallastega seotud) on avatud juba ptk 1, 2, 3 ja 4.5.1. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

23 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - temaatikat

(tegevuspaik Pirita jõega ja selle kallastega seotud) on avatud juba ptk 1, 2, 3 ja 4.5.1.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2, 3 ning 4.1, 4.2, 4.5.1 - 4.5.4). Mh on juba arvesse võetud või

arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide

alusel. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meedet/suunist, mh marginaalsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meedet/suunist, mh

marginaalsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude

eeldus puudub.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 4.5.4 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

24 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise

korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise

kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Pirita linnaosas, Pirita terviseradadele

tehnovõrkude edendamise ehk täiendamise DP kava. Tehnovõrkude täiendamine, olemasoleva

terviseradade võrgustikus, kannab eesmärki muuta efektiivsemaks talispordi korraldust ehk

sellega seotud lumetootmise süsteemi. Seega käesoleva DP kavaga suunatava tegevuse

eesmärgiks on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude selleks otstarbeks

vajalike tehniliste rajatiste asukohad, et muuta Pirita Spordikeskuse lumetootmine suusaradade

teenindamisel efektiivsemaks. Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 8,

st vooluveekogu (Pirita jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 4.5.4 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise

korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise

kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Pirita terviseradade tehnovõrkude DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.11.2023 ja 10.11.2023).

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus (Viik, E ja Mänd, M), 2012.

 Kultuurimälestiste register, 2023.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2023.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa Komisjon,

28.09.2021. a.

 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2020‒2029 (Keskkonnaamet,

2020).

 Pirita linnaosa üldplaneering (2009).

 Rukkirääk kardab niidumasinat Eesti Loodus (artiklid EL 2004/07). Herzon, I. Ja

Semm, M., 2004.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.