LOOMEETTEVÕTJATE ARENGUPLAANI ELLUVIIMISE TOETUSE TAOTLEJATE EELNÕUSTAMISE LÄBIVIIMINE JA TAOTLUSTE VALIKUMETOODIKA
1. Taotlejate eelnõustamine ja arenguplaani koostamine
1.1. Loomemajanduse valdkonnas tegutseva ettevõtte arenguplaani elluviimise toetuse taotlemiseks peab taotleja läbima eelnõustamise.
1.2. Eelnõustamisele tulekuks esitab potentsiaalne taotleja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) veebilehe kaudu eelnõustamise vormi.
1.3. Eelnõustamisel osaleb EIS-i toetuste osakonna töötaja ja vajadusel klienditeeninduse ja -halduse osakonna töötaja.
1.4 Eelnõustamise järgselt valmivad EIS-i vormidel arenguplaan, projektiplaan ja esialgne majandusnäitajate prognoos (projekti elluviimise periood + abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta prognoos), mille sobivust hinnatakse ümarlaual, kus osalevad projektiga seotud toetuste osakonna töötaja ja vajadusel klienditeeninduse ja -halduse osakonna töötaja.
1.5. Toetuse taotlemise eelduseks on eelnõustamise tulemusena valminud ning EIS-i töötaja ja taotleja poolt allkirjastatud arenguplaan. Kui toetuse taotlemisel ei ole taotleja läbinud eelnõustamist, jäetakse taotlus menetlusse võtmata.
2. Taotluste hindamine
2.1. Toetuse andmise tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse valikumetoodikas kirjeldatud valikukriteeriumide alusel. EIS-i töötaja koostab taotluse kohta eelhinnangu, mis esitatakse hindamiskomisjonile. Projektide lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis. EIS-il on õigus vajadusel kaasata hindamisse valdkondlikke eksperte.
2.2. Ekspert võib taotluse hindamise käigus küsida täpsustusi taotluses esitatud andmete kohta EIS-i töötaja vahendusel.
2.3. Taotlust hinnatakse käesoleva valikumetoodika punktis 4 loetletud nelja (4) valikukriteeriumi alusel.
2.4. Taotlusi hinnatakse skaalal 0 – 4. Käesolevas valikumetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = puudulik, 2 = keskpärane ja 4 = väga hea. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.
2.5. Kui valikukriteerium koosneb alakriteeriumitest, siis iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.
2.6. Taotluse koondhinne on nelja (4) valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne.
2.7. Taotluse koondhinne ja valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks (2) kohta pärast koma.
2.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, EIS-i töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.
2.9. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad lihthäälteenamusega EIS-i töötaja antud eelhinnangu. Juhul, kui lihthäälteenamusega EIS-i töötaja hinnangut ei kinnitata, muudavad hindamiskomisjoni liikmed põhjendatud juhtudel valikukriteeriumide hindeid alakriteeriumite lõikes. Hindamise tulemused ja põhjendused kajastatakse hindamiskomisjoni protokollis. Taotluse lõplik koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.
2.10. Hindamiskomisjon teeb ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks koos vastavate põhjendustega, mis protokollitakse kirjalikult.
2.11. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 punkti või kui vähemalt üks käesoleva valikumetoodika punktis 4 loetletud neljast valikukriteeriumidest hinnatakse hindega alla 2,00 või taotletav summa ületab loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetamiseks ette nähtud eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik ühendmääruse1 § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada.
3. Toetuse andmise eesmärk ja selle kasutamise oodatavad tulemused
3.1. Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.
3.2. Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetuse kasutamine peab panustama meetmete nimekirja tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme täitmisesse ning meetme eriomaste tulemusnäitajate, milleks on „toetuse saaja ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse kasv“, saavutamisse.
3.3. Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetuse kasutamine peab panustama meetmete nimekirja väljundnäitaja „toetusega toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme täitmisesse.
4. Taotluse valikukriteeriumid ja nende osakaalud, alakriteeriumite ja aspektide hinnete kirjeldused
1
Kriteerium 1: Projekti kooskõla valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele.
Hinnatakse projekti vastavust siseriiklikes arengudokumentides („Kultuur 2030“, „Eesti 2035“, rakenduskava) sisalduvate sihtide, suundade ja aluspõhimõtetega ning panust neis seatud eesmärkide saavutamisse, kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega.
Hindamisel võetakse aluseks projekti raames tehtavate tegevuste mõju toetuse saaja (loomeettevõtjast VKE-d) majandusnäitajatele ning kestliku arengu, regionaalse tasakaalustatuse, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamist.
30%
1.1.
Projekti panus arengukavade sihtide täitmisesse ning kooskõla alus- ja horisontaalsete põhimõtetega, mõju meetme eesmärgi saavutamisele.
Hinnatakse projekti kooskõla arengudokumentidega, samuti alus- ja horisontaalsete põhimõtetega.
40%
4
Projekt on kooskõlas arengudokumentide ja põhimõtetega ning mõju meetme eesmärgi saavutamisele on väga hea, sest:
*Projekti tegevused keskenduvad taotleja majandusliku suutlikkuse, kestliku arengu ja konkurentsivõime (sh rahvusvahelise müügitulu) kasvu parandamisele.
*Taotleja järgib oma tegevustes kestliku arengu põhimõtteid2 ja projekti raames arendatavate toodete/teenuste/tehnoloogiate välja töötamisel järgitakse samuti kestliku arengu põhimõtteid (sh nii majanduslik, sotsiaalne, kui keskkonnaalane jätkusuutlikkus; ESG3 põhimõtted, ÜRO SDG kestliku arengu eesmärgid: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng, keskkonna jalajälg, ringmajandus, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused sh ligipääsetavus).
3
Vahepealne hinnang
2
Projekt on valdavas osas kooskõlas arengudokumentide ja põhimõtetega ning mõju meetme eesmärgi saavutamisele on keskpärane, sest:
*Projekti tegevused keskenduvad osaliselt taotleja majandusliku suutlikkuse, kestliku arengu ja/või konkurentsivõime (s.t valdavalt Eesti-sisene müügitulu) kasvu parandamisele.
*Taotleja järgib osaliselt oma tegevustes või projekti raames arendatavate toodete/teenuste/tehnoloogiate välja töötamisel kestliku arengu põhimõtteid (s.h nii majanduslik, sotsiaalne kui keskkonnaalane jätkusuutlikkus, ESG põhimõtted, ÜRO SDG kestliku arengu eesmärgid: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng, keskkonna jalajälg, ringmajandus, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused sh ligipääsetavus). Vastavate põhimõtete rakendamine on üldiselt läbi mõeldud, kuid esitatud informatsioon võimaldab mõista nende rakendamist vaid osaliselt.
1
Vahepealne hinnang
0
Projekt ei ole kooskõlas arengudokumentide ja põhimõtetega ning mõju meetme eesmärgi saavutamisele puudulik, sest:
*Projekti tegevused ei keskendu taotleja majandusliku suutlikkuse, kestliku arengu ja konkurentsivõime kasvu parandamisele.
*Taotleja ei järgi oma tegevustes ja projekti raames arendatavate toodete/teenuste/tehnoloogiate välja töötamisel kestliku arengu põhimõtteid (s.h nii majanduslik, sotsiaalne kui keskkonnaalane jätkusuutlikkus; näiteks ESG põhimõtted, ÜRO SDG kestliku arengu eesmärgid: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng, keskkonna jalajälg, ringmajandus, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused sh ligipääsetavus).
1.2.
Projekti asukoht
Hinnatakse regionaalse tasakaalustatuse põhimõtete rakendamist.
*Tallinna ümbritsevad kohalikud omavalitsused on Keila linn, Maardu linn, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald
**Püsiv tegevuskoht tähendab kindlat kohta, mille kaudu toimub ettevõtja igapäevane majandustegevus ja kust vajaduse korral tehakse väljasõite klientide juurde. Selleks et tegevuskohta saaks vaadelda püsivana, peab ettevõtja tehtav majandustegevus olema olulisel määral korraldatud just selles kohas, ning see koht on vähemalt ühe konkreetse majandustegevuse eest vastutava töötaja peamine töötegemise koht. Näiteks sellise ettevõtte puhul, kelle tegevuskoht/peakontor asub Tartus, kuid tootmisüksus asub Kagu-Eestis, saab tema tootmisüksust lugeda püsivaks tegevuskohaks Kagu-Eestis.
Püsivaks tegevuskohaks ei saa pidada ehitist, mida kasutatakse üksnes ettevõtjale kuuluva vara hoiustamiseks, materjalide või kauba ladustamiseks, ettevõtjale vajaliku kauba kokku ostmiseks või ettevõtjale vajalike, kuid mitte igapäevaste ettevalmistus- või abitööde tegemiseks.
10%
4
Taotleja püsiv tegevuskoht** asub väljaspool Tallinna või seda ümbritsevaid kohalikke omavalitsusi* või Tartut.
2
Taotleja püsiv tegevuskoht asub Tallinnas või seda ümbritsevates kohalikes omavalitsustes või Tartus.
1.3.
Ettevõtja uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ärimudeli, toote, teenuse, tehnoloogia või protsesside (sh toote- ja teenusearendus-, juhtimis- ja personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside) arendamine, rakendamine ja turule viimine.
50%
4
Uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ärimudeli, toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamine, rakendamine ja turule viimine on väga hea, sest:
*Arenguplaani elluviimise tulemusena muutub ettevõtja ärimudel oluliselt ja ulatuslikult. Ettevõtja võtab kasutusse uue ja senisest oluliselt kõrgemat lisandväärtust loova ja kestlikule arengule suunatud ärimudeli (s.h näiteks hakkab rakendama ESG põhimõtteid).
*Ettevõtja arendab ja rakendab uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega ja kestlikule arengule suunatud toote või teenusega seotud protsesse, sealhulgas toote- ja teenusearendus-, juhtimis-, personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesse. Ettevõtet arendatakse terviklikult ja kestlikke põhimõtteid arvestades.
*Võetakse kasutusele uudsed toote- ja teenusearendus-, personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsessid või metoodikad, mille tulemusena omandatakse taotleja ettevõttes uusi teadmisi ja oskusi.
*Ettevõtja turundus- ja ekspordikogemus võimaldab ekspordipotentsiaali suure
tõenäosusega realiseerida. Turundustegevused on läbimõeldud ja detailselt ettevalmistatud. Ekspordikäive uutest toodetest on oluline.
*Projekti tulemusena kasvab ettevõttes tootearendusega seotud arendustöötajate ja disainerite arv.
3
Vahepealne hinnang
2
Uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ärimudeli, toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamine, rakendamine ja turule viimine on keskpärane, sest:
*Arenguplaani elluviimise tulemusena muutub ettevõtja ärimudel, kuid saavutatud muudatused ei aita olulisel määral kaasa lisandväärtust loova ja kestlikule arengule suunatud ärimudeli rakendamisele (või on muudatuste rakendamine osaline).
*Ettevõtet ja tema protsesse arendatakse osaliselt, olulistes võtmevaldkondades on puudusi, mistõttu arendatakse vaid teatud valdkondi ja nendega seotud protsesse või ettevõtte kõiki protsesse arendatakse terviklikult, aga läbiviidav protsesside arendustegevus ei ole seotud uue toote või teenuse arendamise või turule toomisega.
*Uudsete protsesside või metoodikate kasutuselevõtuga omandatakse üksnes arendatavates valdkondades taotleja ettevõttes uusi teadmisi ja oskusi.
*Ettevõtja senine ekspordikogemus on teises valdkonnas ega anna täit kindlust valitud turul edu saavutamise osas. Toodete turundustegevused võiks olla põhjalikumalt läbi mõeldud. Ekspordikäive uutest toodetest on keskpärane.
*Arendusalase tegevusega seotud töötajate arv ettevõttes jääb projektieelsele tasemele.
1
Vahepealne hinnang
0
Uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ärimudeli, toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamine, rakendamine ja turule viimine on puudulik, sest:
*Ettevõtte ärimudel ei muutu.
*Ettevõte jääb oma igapäevase protsessiarendustegevuse juurde. Ettevõttes sisse viidavad muudatused põhinevad juba ettevõttes kasutusel olevatel meetoditel. Ettevõtte teeb väiksemaid muudatusi või täiustusi juba kasutusel olevates protsessides või rakendab juba kasutusel olevate protsessidega väga sarnaseid ja sarnastel põhimõtetel töötavaid protsesse.
*Projekti tulemusena ei toimu taotleja ettevõttes uute teadmiste ja kogemuste omandamist või olemasolevate oskuste edasiarendamist.
*Ettevõtja senine ekspordikogemus ei toeta sisenemist eksporditurule. Planeeritud ekspordikäibe saavutamine ei ole realistlik.
*Ettevõtte ei kaasa projekti elluviimisesse uusi tootearendusega seotud töötajaid.
2
Projekti põhjendatus
Hinnatakse arenguplaani eesmärkide saavutamiseks kavandatud projekti tegevuste asjakohasust, terviklikkust ja põhjendatust. Muu hulgas hinnatakse projekti kooskõla ja panust ettevõtja arenguplaani elluviimisesse, projektis läbi viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust.
25%
4
Projekti põhjendatus on väga hea, sest:
*Kavandatav projekt ning selle tegevused on kooskõlas taotleja pikaajalise arengustrateegiaga ning aitab selgelt kaasa selles defineeritud eesmärkide saavutamisele.
*Projekti eesmärgid on konkreetselt sõnastatud, mõõdetavad ja kooskõlas arenguplaaniga.
*Eesmärkide saavutamine projekti lõpuks on ettevalmistuse kvaliteeti arvesse võttes tõenäoline.
*Projektiga alustamise ja selle elluviimise valmisolek on väga hea. Taotluses esitatud eeldused ning nendel põhinevad prognoosid on detailsed, asjakohased ja realistlikud.
*Projekti raames elluviidavatele tegevustele on sihtturgude ja otseste konkurentide osas tehtud põhjalik konkurentsianalüüs.
*Projekti tegevuskava on kooskõlas arenguplaaniga, sh on ära näidatud ja arusaadav, millised tegevused on projekti tegevuste eeldused ja millised arenguplaani tegevused ja millistel tingimustel järgnevad projekti tegevustele.
*Projekti tegevuskavas on kõik tegevused asjakohased ning optimaalsed, vastutajad ja tähtajad määratud, tegevuskava tähtaegne elluviimine tõenäoline.
*Projektijärgsed tegevused on läbi mõeldud ja aitavad kaasa ettevõtja pikemaajalise arengu jätkumisele.
*Riskide (sh finantsriskide) avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast on madal või maandatav kavandatud tegevuste abil.
3
Vahepealne hinnang
2
Projekti põhjendatus on keskpärane, sest:
*Taotlejal on pikaajaline arengustrateegia, kuid projekti ning selle tegevuste panus strateegias defineeritud eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisele on keskpärane.
*Projekti eesmärgid on üldsõnalised ning osaliselt kooskõlas arenguplaaniga. Kõiki eesmärke ei ole võimalik mõõta.
*Eesmärkide saavutamine projekti lõpuks on siiski tõenäoline.
*Projekti valmisolek rakendamiseks on keskpärane. Taotluses esitatud eeldused ning nendel põhinevad prognoosid on valdavalt asjakohased ja realistlikud, kuid neis esineb küsitavusi või need on üldised.
*Projekti tegevuste konkurentsianalüüs sihtturgude ja otseste konkurentide osas on tehtud, kuid selles võib esineda mõningaid puudusi.
*Projekti tegevuskava on kooskõlas arenguplaaniga, sh on ära näidatud ja arusaadav, millised tegevused on projekti tegevuste eeldused ja millised arenguplaani tegevused ja millistel tingimustel järgnevad projekti tegevustele.
*Projekti tegevuskava sisaldab asjakohaseid tegevusi, kuid võib osutuda ebapiisavaks prognoositud tulemuste saavutamisel või puuduvad projekti seisukohast mõned vajalikud tegevused.
*Projektijärgsed tegevused on osaliselt läbi mõeldud ja aitavad kaasa ettevõtja arengu jätkumisele.
*Riskide (sh finantsriskide) avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast on keskpärane, nendega toimetulek riski ilmnemisel ei ole täies mahus tagatud ja/või kõik tegevused nende maandamiseks ei ole asjakohased.
1
Vahepealne hinnang
0
Projekti põhjendatus on puudulik, sest:
*Taotlejal puudub pikemaajalisem strateegia, projekti eesmärkide võrdlemine eesmärkidega ei ole seetõttu võimalik.
*Projekti eesmärgid on ebarealistlikud ning neid ei ole võimalik mõõta. Projekti eesmärgid ei ole kooskõlas arenguplaaniga.
*Eesmärkide saavutamine projekti lõpuks ei ole tõenäoline.
*Projekti valmisolek rakendamiseks on nõrk. Taotluses ning taotlusega kaasnevates dokumentides esitatud eeldused ning nendel põhinevad prognoosid on ebarealistlikud ja puudulikud.
*Konkurentsianalüüsi sihtturgude ja otseste konkurentide osas ei ole tehtud. Taotleja ei oma selget ülevaadet sihtturgude konkurentsiolukorra osas ning ettevõtte konkurentsivõimega kaasnevaid olulisi asjaolusid ei ole hinnatud.
*Projekti tegevuskava ei ole kooskõlas arenguplaaniga, sh ei ole ära näidatud ja arusaadav, millised tegevused on projekti tegevuste eeldused ja millised arenguplaani tegevused ja millistel tingimustel järgnevad projekti tegevustele.
*Projekti tegevuskava ei ole asjakohane, tähtaegade ja vastutajate osas puudub selgus, tegevuste elluviimise tõenäosus ettenähtud mahus, ajas ja kvaliteedis on väike.
*Projekti jätkutegevused puuduvad või ei oma positiivset mõju ettevõtja edasisele arengule.
*Projekti valmisolek rakendamiseks on madal. Esineb risk, et projekti elluviimine ja tulemuslik realiseerimine satub ebapiisava ettevalmistustöö ning analüüside nõrkuse tõttu ohtu. Riskide (sh finantsriskide) avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast on suur ning nende maandamine ei ole tagatud. On tuvastatav muu väline risk, mis seab kahtluse alla projekti elluviimise.
3
Projekti kulutõhusus
20%
Hinnatakse, kas projektis ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhusad planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; kas planeeritud eelarve on realistlik.
4
Projekti kulutõhusus on väga hea, sest:
*Projekti eelarve on tegevuste elluviimiseks optimaalne ning planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks kulutõhus.
*Planeeritud eelarve on detailne ja läbipaistev ning toetatavateks tegevusteks planeeritud kulud on põhjendatud ja realistlikud.
3
Vahepealne hinnang
2
Projekti kulutõhusus on keskpärane, sest:
*Projekti eelarve on tegevuste elluviimiseks optimaalne, kuid planeeritud väljundeid ja tulemusi arvestades mitte piisavalt kulutõhus.
*Planeeritud eelarve ei ole avatud piisava detailsuse ning läbipaistvusega, mistõttu saab toetatavateks tegevusteks planeeritud kulude põhjendatust ja realistlikkust hinnata osaliselt.
1
Vahepealne hinnang
0
Projekti kulutõhusus on puudulik, sest:
*Projekti eelarve ei ole tegevuste elluviimiseks ja planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks optimaalne ja kulutõhus.
*Projekti eelarve ei ole läbipaistev ja toetatavateks tegevusteks planeeritud kulud ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja realistlikud.
4
Taotleja võimekus projekti ellu viia.
25%
4.1
Juhtkonna ja meeskonna võimekus ning teostusvõimekus.
Hinnatakse taotleja asjakohasust personali, tehnoloogia, tootmis- ja äriprotsesside ning infrastruktuuri osas.
60%
4
Juhtkonna ja meeskonna võimekus ning teostusvõimekus on väga hea, sest:
*Arenguplaani ja projekti elluviimiseks on komplekteeritud kompetentne meeskond, tegevuste eest vastutajad on määratletud. Meeskond on piisav projektis ettenähtud tegevuste teostamiseks.
*Ettevõtte juhtkonnal ning projektimeeskonnal on visioon ettevõtte tulevikust, kõrge valdkondlik ja ekspordialane kompetents ning kogemused, nad on hästi motiveeritud. *Ettevõttel on pikaajaline arengustrateegia, mis lubab eeldada müügimahtude jätkuvat kasvu ka peale projekti lõppemist. Ettevõtte omanikud toetavad strateegia elluviimist.
*Taotleja personal, tehnoloogia, tootmis- ja äriprotsessid ning infrastruktuur on kõrgtasemel ning tagavad toote müügi (mh. vajaminevad tootmismahud) või teenuse pakkumise vajalikus mahus ja kvaliteedis ning kinnipidamise tarnetähtaegadest sh. ka projekti prognoosides eeldatust suuremate mahtude korral.
3
Vahepealne hinnang
2
Juhtkonna ja meeskonna võimekus ning teostusvõimekus on keskpärane, sest:
*Arenguplaani ja projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskond on piisav ettenähtud tegevuste teostamiseks, kuid võib esineda teatud kahtlusi meeskonna teadmiste ja oskuste vastavuses.
*Ettevõtte juhtkonnal ning projektimeeskonnal on visioon ettevõtte tulevikust, kuid keskmisel tasemel valdkondlik ja ekspordialane kompetents ning kogemused. Arenguplaani elluviimise võimekus ei ole täies ulatuses tõendatud.
*Ettevõtte omanike tahe strateegia elluviimise osas on ebaselge.
*Taotleja personal, tehnoloogia, tootmis- ja äriprotsessid ning infrastruktuur on keskpärasel tasemel, mis tagab toote müügi (sh. vajaminevad tootmismahud) või teenuse pakkumise vajalikus mahus ja kvaliteedis ning kinnipidamise tarnetähtaegadest, arenguplaani prognooside täitmiseks.
1
Vahepealne hinnang
0
Juhtkonna ja meeskonna võimekus ning teostusvõimekus on puudulik, sest:
*Meeskond arenguplaani ja projekti elluviimiseks on puudulikult komplekteeritud ja/või on meeskonna arenguplaani elluviimiseks vajalikud teadmised ning oskused ebapiisavad.
*Ettevõtte juhtkonna ja meeskonna valdkondlik ja ekspordialane kompetents on vähene või puudub. Arenguplaani elluviimise võimekus ei ole tõendatud.
*Ettevõtte omanikud ei toeta strateegiat elluviimist või siis on nende seotus ettevõttega arenguplaani elluviimise perspektiivis küsitav.
*Taotleja personal, tehnoloogia, tootmis- ja äriprotsessid ning infrastruktuur on ebapiisaval tasemel ja ei suuda tagada eesmärkide saavutamiseks vajalikus mahus ja kvaliteedis ning kinnipidamist tarnetähtaegadest. Olemasolev toote müügi (sh vajaminevad tootmismahud) või teenuse pakkumise võimekus ei suuda tagada arenguplaani prognoosides ette nähtud mahtusid.
4.2
Finantsvõimekus.
Hinnatakse finantsressursside olemasolu ja taotleja üldist finantsseisundit projekti eesmärkide saavutamiseks.
40%
4
Taotleja finantsvõimekus on väga hea, sest:
*Taotleja olemasolevatele finantsnäitajatele ning finantsprognoosidele (sh. rahavoogude prognoos) tuginedes on taotleja finantsvõimekus ettevõtte pikaajalise strateegia (sh. käesoleva projekti) elluviimiseks väga hea. Jooksvate kohustuste katmine ei ohusta projekti ning ettevõtte strateegia elluviimist.
*Omafinantseeringuks vajalikud vahendid on tagatud, s.h arenguplaani kui terviku ulatuses. Arenguplaani elluviimisesse kaasatakse lisavahendeid.
*Risk, et projekti teostamine venib või katkeb ebapiisavate finantsvahendite tõttu on väga väike.
3
Vahepealne hinnang
2
Taotleja finantsvõimekus on keskpärane, sest:
*Taotleja olemasolevatele finantsnäitajatele ning finantsprognoosidele (sh. rahavoogude prognoos) tuginedes võib ettevõtte võimekust strateegia elluviimiseks pidada rahuldavaks.
*Omafinantseeringuks vajalikud vahendid on tagatud. Projektiväliste arenguplaani tegevuste osas on finantseerimisskeemis mõningaid küsitavusi.
*Risk, et projekti teostamine venib või katkeb taotlejapoolse omafinantseeringu ära langemise tõttu on keskmine.
1
Vahepealne hinnang
0
Taotleja finantsvõimekus on puudulik, sest:
*Taotleja olemasolevad finantsnäitajad ning finantsprognoosid (sh. rahavoogude prognoos) ei tõesta taotleja suutlikkust tagada projekti elluviimine ettenähtud ajaperioodil. Jooksvate kohustuste katmine võib ohustada projekti elluviimist, taotleja võime katta oma kohustusi on väga madal (nii lühi- kui pikaajalisi). Taotleja finantsvõimekus ei võimalda jätkusuutlikku arendustegevuste ning strateegia elluviimist.
*Taotleja ei suuda tagada minimaalset nõutud omafinantseeringu määra ning projektiväliste arenguplaani tegevuste finantseerimine ei ole tagatud. Taotleja ei kaasa lisavahendeid.
*Väga suure tõenäosusega mõjutavad negatiivsed finantsriskid projekti elluviimist ja rakendamist.