Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord

MINISTRI MÄÄRUS

01.10.2025 nr 54

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja häiringute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord. (2) Ühiskasutusega hooned käesoleva määruse tähenduses on lisa punktis 3 nimetatud hooned. (3) Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega kehtestatud piirväärtusi. (4) Määruse nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel. § 2. Üldvibratsiooni piirväärtused Üldvibratsiooni piirväärtused, sealhulgas lühiajalise vibratsiooni hindamise kord, on sätestatud lisas. § 3. Üldvibratsiooni hindamise kord (1) Üldvibratsiooni, sealhulgas lühiajalise vibratsiooni hindamiseks rakendatavad mõõteriistad, mõõte- ja arvutusmeetodid, samuti personali oskused peavad vastama aja- ja asjakohastele standarditele või muudele samaväärsetele dokumentidele. Hindamise aluseks olevaid suuruseid tuleb mõõta jälgitavalt kalibreeritud mõõteriistadega. (2) Üldvibratsiooni, sealhulgas lühiajalise vibratsiooni hindamiseks vajalike mõõtmiste teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus. (3) Mõõdetud või arvutatud vibratsioonitasemed elukeskkonnas, sealhulgas lühiajalise vibratsiooni tasemed, peavad vastama lisa punktis 3 nimetatud piirväärtustele.

2

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa. Üldvibratsiooni piirväärtused

Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ Lisa

Üldvibratsiooni piirväärtused 1. Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibratsioonikiirenduse väärtus (αv) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides. 2. Lühiajalise vibratsiooni hindamisel (nt raudtee- või trammiliikluse korral) tuleb kasutada libisevat ruutkeskmist väärtust (RMS) 1-sekundilises aknas. Tulemused tuleb esitada 95% protsentiilina. Minimaalne mõõteperiood valitakse vastavalt tabelis kehtestatud vibratsiooni toimeajale. 3. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal on esitatud tabelis:

Hooned ja ruumid Vibratsiooni toimeaeg

Vibratsiooni- kiirenduse αv piirväärtused (m/s2)

Vibratsiooni- kiirenduse Lαv piirväärtused (dB)

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, lasteaedade ja -hoidude elu-, rühma- ja magamistoad

Päeval Öösel

8,83 × 10–3 6,31 × 10–3

79 76

Majutusettevõtete majutusruumid Päeval Öösel

1,26 × 10–2 8,83 × 10–3

82 79

Tervishoiuteenuse osutamise ruumid, v.a haiglapalatid

Ööpäev läbi 1,26 × 10–2 82

Haiglapalatid Ööpäev läbi 6,31 × 10–3 76

Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö

Päeval 1,26 × 10–2 82

Bürood ja haldushooned Päeval 2,52 × 10–2 88

Sotsiaalministri määruse „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord. Võrreldes varasema määrusega sisulisi muudatusi ei tehta, kuid selguse eesmärgil täpsustatakse lühiajalise vibratsiooni hindamise korda. Vibratsioon on tahke keha mehaaniline võnkumine. Üldvibratsiooniks loetakse mehaanilist võnkumist, mis kandub üle seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu) ja kahjustub kuulmisnärv. Määrus on järgimiseks kõikidele vibratsiooniallika omanikele. Need on allikad, mis tekitavad madalsageduslikku mehaanilist vibratsiooni, mis levib maapinna, konstruktsioonide või õhu kaudu, püsivalt või korduva mustriga. Ülemäärast vibratsiooni võivad tekitada, olenemata sellest, kas nad asuvad elamute ja ühiskasutusega hoonete sees või väljaspool neid, näiteks ehitusmasinad ja - tööd, töömehhanismid nagu ekskavaatorid, kopad, puurimisseadmed, teekatet lõhkuvad või freesivad seadmed, rööbastransport (rongid, trammid, metroo), tööstusseadmed (nt kompressorid, turbiinid, generaatorid), tehnoseadmed jm. Kui vibratsiooniallikas tekitab üle piirtasemete vibratsiooni, siis peab allika omanik võtma meetmeid ning nõuetele vastavuse elamutes ja ühiskasutusega hoonetes tagama. Muudatused ei too kaasa lisakulusid ettevõtetele, vibratsiooni tekitavate allikate omanikele ja Terviseametile, sest mõju omavaid muudatusi võrreldes senise määrusega ei ole. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse koostamisel oli abiks Terviseameti rahvatervise labori füüsikavaldkonna vanemspetsialist Sergei Rušai ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus nr 78). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.1 Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

1 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.

2

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist ja ühest lisast. Määrusega kehtestatakse vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (nimetatud määruse lisas) ning vibratsiooni hindamise kord. Määrust ei ole võrreldes määrusega nr 78 sisuliselt muudetud, välja arvatud üks täpsustav säte, mis puudutab lühiajalise vibratsiooni hindamist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, milleks on kehtestada inimeste tervisekahjustuste ja häiringute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (nt koolid, lasteasutused, haiglad, hoolekandeasutused) ning vibratsiooni hindamise kord. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega kehtestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada ka ehitusprojektide koostamisel. Eesmärk on see, et juba projekteerimise faasis oleks vibratsiooni arvestatud ja terviseriskid maandatud. Määruse nõuded on aluseks vibratsiooniuuringute ja riikliku järelevalve tegemisel. Määrus võimaldab kontrollida elukeskkonna tingimusi ja vajaduse korral rakendada meetmeid vibratsiooni mõju vähendamiseks. Paragrahvis 2 on sätestatud, et üldvibratsiooni piirväärtused elukeskkonnas on sätestatud määruse lisas. Määruse lisas esitatud piirväärtusi võrreldes kehtiva määrusega nr 78 muudetud ei ole (välja on võetud määruses nr 78 sätestatud olemasolevate hoonete nõuded, sest nendele jäävad kehtima hoone projekteerimise ja ehitamisel ajal kehtinud nõuded). Vibratsiooni piirväärtuste kehtestamisel lähtutakse ajavahemikust (päevane ja öine), vibratsiooniallika iseloomust (püsiv või muutuv vibratsioon) ja asukohast (elamud ja ühiskasutusega hooned). Vibratsiooniallikaid omavad isikud peavad oma tegevuses (nii planeerimise faasis kui ka juba käitamisel) lähtuma määruses sätestatud piirväärtustest. Vibratsioon ei ole ainult ehitus- või tööstuslik nähtus – see mõjutab inimeste heaolu ja tervist elukeskkonnas. Vibratsioon levib hoonete konstruktsioonide kaudu ning võib häirida und ja puhkust, kehalist ebamugavust, näiteks peavalu, ärrituvust, stressi, tajutavat värisemist seintel, põrandal või mööblil, mis tekitab häiritust ja elukvaliteedi halvenemist. Pikaajaliselt võib vibratsioon tekitada ka psühhosomaatilisi sümptomeid, eriti haavatavatel elanikkonnarühmadel (nt eakatel ja lastel). Seetõttu on vaja kehtestada vibratsiooni piirväärtused elanikkonna kaitseks. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et madalsageduslik vibratsioon (vahemikus 1–80 Hz) võib juba suhteliselt madalatel tasemetel olla häiriv, isegi kui see ei ole kuuldav ega otseselt tunnetatav kui müra.2 Määruse lisas sätestatakse üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Piirväärtused ja nende logaritmilised tasemed põhinevad rahvusvahelises standardis ISO 2631-2 sätestatud inimkeha vibratsioonitundlikkuse baaskõverate väärtustel, mida kasutatakse laialdaselt paljudes Euroopa riikides (sh Saksamaa, Rootsi, Holland jt). Standardis määratakse inimeste kokkupuute hindamiseks korrigeeritud vibratsioonikiirendus αv, mis võtab arvesse vibratsiooni suunda ja sagedusvahemikku (1–80 Hz). Piirväärtused on määratud elamute ja ühiskasutusega hoonete kohta eraldi, arvestades inimeste nendes viibimise aega ja tundlikkust. Lisas nimetatud piirväärtuste puhul eristatakse pidevvibratsiooni ja impulssvibratsiooni, võimaldades hinnata ka lühiajalisi, kuid tugeva mõjuga sündmusi (nt löök, kukkumine, ehitustöö). Määruses nr 78 jäi ebaselgeks, kuidas täpsemalt käsitleda ja hinnata lühiajalist vibratsiooni, mis ei kuulu impulssvibratsiooni alla (nt mööduva trammi või rongi tekitatud vibratsioon). Näiteks Soomes hinnatakse lühiajalist vibratsiooni maksimaalsete vibratsioonikiiruse väärtuste vpeak põhjal, arvestades 95% protsentiilset väärtust (taset, mida vibratsioon ei ületa 95% mõõteperioodist).

2 World Health Organization (WHO) – Night Noise Guidelines for Europe, 2009.

3

Pertsentiili rakendamine sellise vibratsiooni puhul on väga oluline, kuna trammide ja rongide põhjustatud vibratsioon on väga varieeruv – seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu sõidukiirus, mass, trammi tehniline seisund jne. Vastavalt ISO 2631-2 metoodikale lühiajalise vibratsiooni hindamisel tuleks seega kasutada libisevat ruutkeskmist väärtust 1-sekundilises aknas (võimalik 1–5 s), seetõttu on määruse lisa punktis 2 kasutatud vastavat lühiajalise vibratsiooni hindamise tingimust. Võrreldes määrusega nr 78 on tegemist täpsustusega, mis lähtub rahvusvahelisest praktikast ja tagab õigusselguse. Määruse piirväärtused võimaldavad objektiivselt hinnata vibratsioonitaset ja vajaduse korral võtta kasutusele ohutusmeetmed või muuta ehitus- ja planeerimisotsuseid. Paragrahv 3 sätestab üldvibratsiooni hindamise korra, mis sätestab mõõtevahendite, mõõtja ja mõõtmise vastavuse nõuded. Lõike 1 eesmärk on tagada, et üldvibratsiooni hindamine toimub usaldusväärsete, kalibreeritud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud meetodite alusel, mis võimaldavad võrreldavat ja teaduslikult põhjendatud tulemuste tõlgendamist. Mõõtmise kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb järgida asjakohaseid tehnilisi standardeid ja soovitusi, sealhulgas näiteks ISO 2631-2 (üldvibratsioon hoonetes, et hinnata inimeste tervisemõjusid ja häiringut, keskendub vibratsioonile hoonetes, kus inimesed püsivalt elavad või töötavad), BS 6472-1:2008 (Briti standard, mis annab praktilised juhised vibratsiooni hindamiseks hoonetes elanike mugavuse ja häiringute osas), standardisari EVS-EN ISO 8041 (mõõteriistade nõuded), DIN 4150-2 (käsitleb pinna kaudu levivat vibratsiooni, mis mõjutab inimesi hoone struktuuri kaudu) jt asjakohased valdkonna standardid. Hindamise ja mõõtmise aluseks olevad standardid valitakse vastavalt olukorrale (nt hoonetüüp, vibratsiooniallikas) ning nende kasutamisel tuleb tagada jälgitavus ja kalibreeritus ning vastavus metoodika täpsusklassidele. Et tagada järelevalve ja vaidluste korral usaldusväärsus, objektiivsus ja ühtne alusandmestik, peab vibratsiooni mõõtmine toimuma akrediteeritud isiku või labori poolt, kellel on mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud määruse3 kohaselt välja antud akrediteerimistunnistus või erialast kompetentsust kinnitav tunnistus (nt valdkondliku pädevuse või kvalifikatsiooni kohta). See tagab mõõtja sõltumatuse ja usaldusväärsuse, võrreldava kvaliteeditaseme ja objektiivse aluse, mille põhjal teha otsuseid elukeskkonna häiringute ja tervisemõjude suhtes. Määruse lisas sätestatakse üldvibratsiooni piirväärtused. Selgitus lisaga kehtestatavate piirväärtuste kohta on § 2 juures. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Uue määrusega ei tehta võrreldes kehtiva määrusega olulist mõju omavaid sisulisi muudatusi, seetõttu mõjud puuduvad. Ainuke sisu puudutav muudatus on lühiajalise vibratsiooni hindamise käsitlus määruses. Lühiajalise vibratsiooni hindamise täpsustamine (RMS 1 sek, 95% protsentiil, vähemalt viis sündmust või 95% ületus) ei muuda võrreldes kehtiva määrusega üldvibratsiooni piirväärtusi, vaid täpsustab nende kohaldamist rahvusvaheliste standardite alusel. Mõju seisneb peamiselt õigus- ja järelevalvepraktika selguses: väheneb vaidlusruum, järelevalve on ühtsem ning ettevõtjatele ei loeta üksikut piirväärtuse ületust rikkumiseks. Elanike seisukohalt on muudatus neutraalne või positiivne, kuna see tagab ühtlase ja läbipaistva hindamise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

3 Majandus- ja taristuministri 13. detsembri 2018. a määrus 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele

pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“.

4

Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse ajakohastamisega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 5000 eurot (IT-arendused). Neid vahendeid taotletakse MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuste ettevalmistamise järel RES 2027–2030 raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Akustikainsener OÜ-le, Akukon Eesti OÜ-le, Kajaja Acoustics OÜ-le ja FIE-le Linda Madalik. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamise tingimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse märkused. Märkusi esitasid veel Terviseamet, Kajaja Acoustics OÜ ja Akukon OÜ. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas.

1

Sotsiaalministri määruse „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kliimaministeerium

1. Sotsiaalministeerium on edastanud Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ eelnõu.

Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu alltoodud märkustega arvestamisel.

§ 1 lõige 1 sätestab: Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja

häiringute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord.

Määruse tasemel on toodud välja nii elamud kui ka ühiskasutusega hooned, samas

ei ole viimaseid defineeritud ega seletuskirjas selgitatud. Määruse kohaldamisala on

lai ja defineerimata mõistete kasutamine (nt „ühiskasutusega hoone“) ei pruugi

tagada õigusselgust. Lisa kohaselt on seatud normväärtused elamutele, kontoritele,

sotsiaal- ja haridusasutustele ning kriitilistele kohtadele. Samas ühiskasutusega

hooned võivad olla majutushooned, toitlustushooned, büroohooned,

kaubandushooned, teenindushooned, transpordihooned ja terminalid, meelelahutus

ja haridushooned, muuseumid ja raamatukogud ja kõik mitteelamud. Arusaamatuks

jääb ka mõiste „kriitiline koht“ ning tekib küsimus kas need kohad peavad olema

olemas lisas viidatud ehitistes või võivad asuda ka muudes ühiskasutusega

hoonetes. Seega ei ole meie hinnangul määruse kohaldamisala selgelt arusaadav.

Juhul, kui määrus kohaldub vaid lisas 1 nimetatule, siis tuleks seda kohaldamisalas

selgesõnaliselt viidata. Üheks võimaluseks on lähtuda majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelust“. Juhime

Arvestatud. Ühiskasutusega hoonetele on viidatud §-s 1.

Mõistet „kriitiline koht“ enam ei kasutata.

Määruse lisas ei kasutata ka enam sihtväärtuse mõistet, sest

eelnõu versioonis oli tegemist ekslikult sisse jäänud

lahendusega, mida ei kavatsetud määruses käsitleda. Viga on

nüüdseks parandatud (piirväärtuste tabel vastab eelmise

määruse redaktsioonis esitatu tabelile koos ajakohastatud

kohendustega, ehk sisulisi muudatusi võrreldes eelmise

redaktsiooniga pole).

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tähelepanu, et viidatud määruses on elamute mõiste all nii ühe korteriga elamud kui

ka hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned.

Määruse eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt kasutatud vibratsiooni sihtväärtuse ja

piirväärtuse mõisteid. Näiteks on seletuskirjas: Piirväärtused on määratud elamute

ja ühiskasutusega hoonete kohta eraldi, arvestades inimeste viibimise aega ja

tundlikkust. Samuti on määratud madalamad sihtväärtused öisel ajal, kuna

vibratsioon võib une ajal oluliselt häirida inimese taastumist ja põhjustada stressi.

Lisas on omakorda välja toodud maksimumväärtuse mõiste. Kuna mõisteid ei ole

eraldi selgitatud, siis jääb ebaselgeks, mida nende all mõeldakse. Ühtlasi tekitab

segadust, milline normtase rakendub olemasolevatele ja milline uutele hoonetele.

Palume mõisteid täpsustada.

2. § 1 lg 2 sätestab: Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb

paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega kehtestatud piirväärtusi.

Sisukokkuvõttes on selgitatud, et: määrus on järgimiseks kõikidele

vibratsiooniallika omanikele, kes võivad ülemäärast vibratsiooni tekitada. Need

on allikad, mis tekitavad madalsageduslikku mehaanilist vibratsiooni, mis levib

maapinna, konstruktsioonide või õhu kaudu, püsivalt või korduva mustriga.

Tüüpilised näiteks ehitusmasinad ja -tööd, töömehhanismid nagu ekskavaatorid,

kopad, puurimisseadmed, teekatet lõhkuvad või freesivad seadmed,

rööbastransport (rongid, trammid, metroo), tööstusseadmed (nt kompressorid,

turbiinid, generaatorid). Samuti impulssvibratsiooni allikad (lühiajaline, kuid

tugeva mõjuga üksiksündmus või korduv löök), näiteks lõhketööd kaevandustes ja

pinnasetihendused.

Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu milliseid seadmeid ja masinaid

peetakse silmas vibratsiooniallikana sh kas ka hoone enda tehnosüsteeme. Ainult

sisukokkuvõte selgitab vibratsiooniallikaid, mis on peamiselt ehitusmasinad ja -

tööd, tööstusseadmed ja rööbastransport. Palume selgitada täpsemalt milliseid

seadmeid on peetud silmas ning millises menetluses ja kuidas need suhestuvad

Selgitatud. Ei näe vajadust ega põhjendust piiritleda loetelu,

sest ei ole võimalik ette näha kõiki olukordi, mis määruse

kohast käsitlemist vajaksid. Ka hoone enda tehnosüsteemid

võivad olla vibratsiooniallikad. Seletuskirja täiendatud.

Kui ehitatakse tee või raudtee (detailplaneering) , siis inimeste

elutingimused ei tohi halveneda. Vibratsiooni mõõdetakse

ainult sees mitte väljas.

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

olemasolevate hoonetega (näiteks olukorras, kus detailplaneeringus on planeeritud

uue vibratsiooniallika püstitamise).

Kajaja Acoustics

3. Täname võimaluse eest esitada omapoolne tagasiside määruse eelnõule ja sellega

kaasnevale seletuskirjale.

Määruse eelnõu

1. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

a. (1) „ühiskasutusega hoonetes“ asemel oleks ettepanek loetleda hooned või

ruumid, mille osas

määruse nõuded kehtivad.

b. Määruses tuleks eraldi välja tuua ka vibratsiooniallikatena liiklusvahendid (auto-

, rongi-,

trammiliiklus). Neid on kirjeldatud seletuskirjas, kuid määruses endas ei ole

loetletud.

c. Määruses võiksid olla eraldi esitatud vibratsiooni nõuded ka lühiaegsetele (mitte

alalistele)

tegevustele, nt ehitustööde teostamine. Analoogsed nõuded on paljude teiste riikide

vastavates nõuetes, juhendmaterjalides või standardites ka toodud. Antud teema on

aktuaalne

ka Eestis, kuna kehtiv määrus seda ei käsitle ja kaebuste korral ei ole millelegi

tugineda Eesti

seadusandluses (lahendus võib olla analoogne ehitustöödest põhjustatud mürale1,

kus

nõuded kehtestatakse ainult päevasele ajavahemikule vms). Samuti võiks olla

toodud ka

erijuhud/olukorrad, kus määruses toodud piirväärtuste lühiaegne ületamine on

aktsepteeritav.

a. Selgitatud. Määruse lisas loetelu esitatud.

b. Selgitatud. Kui norm on üks siis ei ole vaja eraldi välja tuua

määruses allikad – praegune sõnastus (muud allikad katab ära).

c. Arvestatud. Lühiajaline vibratsioon määruses ja lisas

käsitletud. Samuti käsitletud lühiaegne ületamine.

4. § 3. Üldvibratsiooni hindamise kord

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

a. “(2) Üldvibratsiooni hindamiseks vajalike mõõtmise teostajal peab olema

akrediteerimisasutuse

poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt välja antud

erialast

kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus”

i. Lõige (2) sõnastus tähendab, et määruse eelnõue raames kõikide normtasemete

mõõtmised eeldavad erialast kompetentsust kinnitava tunnistuse või

akrediteerimistunnistuse olemasolu. Kehtivas vibratsiooni määruses2 vastav nõue

puudub. Miks on mõõtmiste teostajat selliselt kitsendatud võrreldes kehtiva

määrusega?

ii. Sõnastust võiks täiendada näiteks selliselt, et ametlike kaebuste menetlemisel

või

kohtuvaidluste korral on antud nõude järgmine vajalik. Seletuskirjas on seda

selliselt

ka kirjeldatud. Samas vibratsioonitasemete mõõtmiste võidaks teostada ka teistel

eesmärkidel kui järelevalve või vaidlused, nt lähteandmete saamiseks

projekteerimisstaadiumis.

Selgitatud. Mõõteseaduse §-s 5 on juba kehtiva korra kohaselt

mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise põhimõte sees:

„Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud

pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks

mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat“.

Praktikas on probleem, et seadmeid on turul palju ning iga isik

võib mõõta ning nõuda nõuetele vastavust.

5. „Vibrokiirenduse siht- ja maksimumväärtused pidev- ja impulssvibratsioonile

(m/s2) 1-80 Hz on esitatud

tabelis“

a. Selliselt on nõuded esitatud ainult pidevale vibratsiooniallikale ja

impulssvibratsiooniallikale,

aga ei ole nõudeid esitatud lühiaegsetele vibratsioonisündmustele, nt mööduvate

rongide,

trammide, raskeveokite või vahelduva töörežiimiga seadmete põhjustatud

vibratsioonile.

b. Vibratsioonitasemete hindamine – Suurbritannia standardis BS 6471-1:2008

„Guide to

Selgitatud. Määruses ei kasutata enam sihtväärtuse mõistet,

sest tegemist oli ekslikult sisse jäänud lahendusega, mida ei

kavatsetud määruses käsitleda. Viga on nüüdseks parandatud

(tagasi toodud eelmise määruse piirväärtuste tabel koos

ajakohastatud kohendustega).

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

evaluation of human exposure to vibration in buildings Part 1: Vibration sources

other than

blasting“ kasutatakse vibratsiooni hindamiseks vibratsiooni doosi (ing.k. vibration

dose value

VDV), mis ühendab vibratsiooni taseme ja ajalise kestuse.

6. Määruse Lisas on esitatud sihtväärtused ja maksimumväärtused.

a. „1. Üldvibratsiooni tunnussuurus on ... või selle logaritmiline tase (Lαv)

detsibellides“.

i. Tabelis ei ole esitatud normväärtused detsibellides.

b. Võrreldes kehtiva määrusega on oluliselt vähendatud hooneid ja ruume, kus

vibratsiooni

nõuded kehtivad. Seletuskirja järgi põhimõtteline käsitlus ei pidavat muutuma, kuid

eelnõu

järgi on toimunud sisuline muutus.

c. Määruses ei ole selgitatud vibratsiooni hindamise telgede (x-, y- , z-telg)

suundasid.

d. Lisas esitatud vibratsiooni normväärtuste käsitlus on uus ja ei vasta seletuskirjas

toodud

väitele, et midagi ei muutu võrreldes kehtiva määrusega3. Kuna määruse ettepanek

on

põhimõtteid muuta, siis tuleks seda ka seletuskirjas selgitada, et miks muudatus on

tehtud?

Esitatud vibratsioonitasemete väärtused on akustilisest seisukohast

eesmärgipärased ja

nendele vastavate tingimuste korral on väga väike tõenäosus kaebuste

esilekerkimiseks.

e. Tabelis toodud „Kriitilised kohad“ märkuses on täpsustatud, et mõeldakse

haiglate

Selgitatud. Määruses ei kasutata ka enam sihtväärtuse mõistet,

sest tegemist oli ekslikult sisse jäänud lahendusega, mida ei

kavatsetud määruses käsitleda. Viga on nüüdseks parandatud.

Määruse lisa vastab nüüd eelmise (nüüdseks kehtetu) määruse

lisale koos ajakohastatud kohandustega ja lisatud on vaid

lühiajalist vibratsiooni puudutav punkt.

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

operatsioonisaale ja täppislaboreid (tundlikud seadmed). Kas nii spetsiifiliste nõuete

kehtestamine määruse tasemel on põhjendatud (samas kui näiteks haigla

patsiendiruumidele

nõudeid ei kehtestata)? Määruse § 3. lõige (3) on toodud „...üldvibratsiooni tasemed

elukeskkonnas...“.

f. Milliste väärtuste ületamist tõlgendatakse kui määruse nõuete ületamist ?

Akukon OÜ

7.

 Määrusest jääb ebaselgeks, kuidas täpsemalt käsitleda ja hinnata

lühiajalist vibratsiooni, mis ei kuulu impulssvibratsiooni alla, näiteks

mööduva trammi või rongi tekitatud vibratsioon. See küsimus on

aktuaalne ka kehtiva määruse puhul. Sama Austria juhend, kust

arvatavasti uued normtasemed pärinevad, soovitab lühiajalise vibratsiooni

hindamisel kasutada VDV (vibration dose value) näitajat, kuid selle jaoks

on vaja eraldi nõudeid, mis on juhendis samuti olemas (tabel 2.4).

 Lisa tabelis toodud vibratsiooni piirtasemed on nüüd esitatud eraldi z-, x-

ja y-telje jaoks. Seega ei ole tegemist enam summaarse korrigeeritud

vibrokiirendusega aᵥ, vaid sageduskaalutud vibrokiirenduse väärtustega

(Lisa p.1).

 Üldvibratsiooni piirväärtuste aluseks ei ole enam ISO 2631-2:1989

standardi baaskõver, vaid ilmselt mõni muu allikas (nt BS 6472?) (Lisa

p.2).

 Tabelis on toodud sihtväärtused ja maksimumväärtused, kuid juhised

nende rakendamiseks puuduvad. Mis saab juhul, kui sihtväärtus

ületatakse? Võib-olla tasuks jätta ainult siht- või maksimumväärtuste

tulbad või siis anda täpsemad juhised nende kasutamiseks.

 Kui uuemad nõuded on võetud Austria juhendist, siis seal on kirjas, et

vibratsioonitasemete hindamisel tuleb z-telje puhul kasutada Wg-kaalutust

ja x- ning y-telje puhul Wd-kaalutust. See info peab olema kajastatud ka

uues määruses, kuna varasemalt oleme rakendanud Wm-kaalutust

(vastavalt ISO 2631-2).

Selgitatud. Lühiajaline vibratsioon käsitletud määruses ja

lisas. Määruses ei kasutata ka enam sihtväärtuse mõistet, sest

tegemist oli ekslikult sisse jäänud lahendusega, mida ei

kavatsetud määruses käsitleda. Viga on nüüdseks parandatud.

Määruse lisa vastab sisuliselt nüüd eelmise (nüüdseks kehtetu)

määruse lisale koos ajakohastatud kohandustega ja lisatud on

vaid lühiajalist vibratsiooni puudutav punkt. Struktuurimüra

käsitluse sissetoomine vajab põhjalikumat arutelu, mida

tehakse edaspidi koostöös valdkonna ekspertidega (kaasame

ka Akukon Oü)

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kui uued vibratsioonitasemete piirväärtused on võetud juhuslikult ning nende

rakendamist ei ole plaanis, siis jääb aktuaalseks minu esimene märkus lühiajalise

vibratsiooni kohta. Näiteks Soomes hinnatakse lühiajalist vibratsiooni

maksimaalsete vibratsioonikiiruse väärtuste vpeak põhjal, arvestades 95%

protsentiilset väärtust (taset, mida vibratsioon ei ületa 95% mõõteperioodist).

Minu hinnangul on pertsentiili rakendamine sellise vibratsiooni puhul väga

oluline, kuna trammide ja rongide põhjustatud vibratsioon on väga varieeruv –

seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu sõidukiirus, mass, trammi tehniline seisund

jne. Kuna meie määruses reguleeritakse vibratsioonitasemeid vibrokiirenduse

(mitte kiiruse) abil, võiks vastavalt ISO 2631-2 toodud metoodikale lühiajalise

vibratsiooni hindamisel kasutada libisevat ruutkeskmist väärtust 1-sekundilises

aknas (võimalik 1–5 s). Uue määruse versioonis pakun kasutada järgmist

sõnastust:

„Lühiajalise vibratsiooni hindamisel (nt raudtee- või trammiliikluse korral) tuleb

kasutada libisevat ruutkeskmist väärtust (RMS) 1-sekundilises aknas. Tulemused

tuleb esitada 95% protsentiilina, arvestades kõikide üksikute sündmuste

vibratsioonikiirenduse hinnatud väärtusi minimaalselt 24-tunnise mõõteperioodi

jooksul.”

See on oluline punkt, kuna meie kogemus näitab, et praegu hinnatakse lühiajalist

vibratsiooni väga erinevalt ning ühist konsensust ei ole, eelkõige kehtiva määruse

vähese informatiivsuse tõttu.

Oleks väga hea, kui uues määruses kajastuksid ka struktuurimüra normid.

Struktuurimüra on sisuliselt samuti vibratsioon, kuid kõrgematel sagedustel,

mistõttu tajume seda enamasti kuulmise, mitte kehaga. Seetõttu esitatakse

struktuurimüra nõuded maksimaalse mürataseme kujul, kasutades „Slow“-

ajakarakteristikut. Mul on tunne, et seoses trammiteede laiendamisega on see

parameeter ja vastav normtase tulevikus väga vajalik. Praegu hindame seda üksnes

SOM 42 toodud maksimaalse normtaseme abil kortermajades ja

tervishoiuasutustes (LpA,max = 45 dB). Samas jäävad majutusasutused ja hotellid

sellise müra eest kaitseta. Soome seadusandluses on struktuurimüra tase eraldi

normeeritud ning selle piirtase on oluliselt rangem (35 dB(A) A2 klassi jaoks)

8

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

võrreldes tavalise liiklusmüra tasemega. Allpool toon informatiivse väljavõtte

ühest minu projektist, kus olen kirjeldanud Soomes kehtivaid struktuurimüra

norme:

NB! Kuna tegemist ei ole lihtsa teemaga ja see eeldab põhjalikku süvenemist

mõõtmis- ja arvutusmetoodikasse, on minu hinnangul akrediteerimise nõue

sarnaselt müratasemete mõõtmistele igati põhjendatud.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

8. Kommentaar puudutab eelnõu § 3 lõiget 1 ja seletuskirja vastava lõike selgitust (§

3 selgituse teise lõigu esimese lause algus).

Kuna seletuskirja põhjal ei ole eelnõu seotud Euroopa Liidu õigusega, on EVS-i

hinnangul eelnõu § 3 lõike 1 puhul tegemist riigisisese standardite järgimise

kohustusega (peavad vastama aja- ja asjakohastele normidele, standarditele ja

soovitustele). Juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6

kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate

kohustuste täitmisel.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastusi täiendatud.

9

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Seetõttu, kui standardite järgimise kohustus ei tulene ka rahvusvahelisest õigusest,

palume standarditele (ja soovitustele) viidata soovituslikuna (nt

vastavuseelduse andmine või samaväärsuse lisamine vm sobiv lahendus). Paar

võimalikku lahendust:

- kui normide all ei ole otseselt mõeldud õigusaktist tulenevaid norme, siis

üheks võimalikuks sõnastuseks võib olla: peavad vastama aja- ja

asjakohastele standarditele või muudele samaväärsetele dokumentidele.

- kuna hetkel ei ole sättes välja toodud nõuet, millele vastavust normide,

standardite ja soovituste järgimisega tahetakse tagada, siis võiks kaaluda

ka seletuskirjas välja toodud nõuete (üldvibratsiooni hindamine toimub

usaldusväärsete, kalibreeritud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud

meetodite alusel, mis võimaldavad võrreldavat ja teaduslikult põhjendatud

tulemuste tõlgendamist) toomist eelnõusse. Sel juhul on võimalus

kasutada ka näiteks vastavuseelduse andmise sõnastust, nt Üldvibratsiooni

hindamine toimub usaldusväärsete, kalibreeritud ja rahvusvaheliselt

aktsepteeritud meetodite alusel, mis võimaldavad võrreldavat ja

teaduslikult põhjendatud tulemuste tõlgendamist. Eeldatakse, et

hindamine, selleks rakendatavad mõõteriistad, mõõte- ja

arvutusmetoodid, samuti personali oskused on nõuetekohased, kui on

järgitud aja- ja asjakohaseid standardeid ja soovitusi.

Seletuskirja § 3 selgituses toodud standardi ISO 8041 puhul on kehtiv versioon

standardisarjana (kaks osa), mis on identsena üle võetud ka Euroopa ja Eesti

standardiks. Seetõttu palume viidet korrigeerida ja kasutada standardisari EVS-EN

ISO 8041 või viidata konkreetsele asjakohasele standardi osale.

Lisaks tekkis küsimus seoses lisa punktis 2 toodud standardiga ISO 2631-2, et kas

see on pigem kirjeldav (ei ole nõue) ja selle alusel on punktis 3 toodud väärtused?

Sellisel juhul oleks sõnastus sobiv.

10

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Terviseamet

Amet on tutvunud määruse „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ eelnõuga ning tulenevalt eelnõu § 1

lg 3, soovitab kaaluda määruse sidumist ka ehitusseadustiku § 11 lg 4 toodud

volitusnormiga. Samuti pöörab amet tähelepanu, et määruse eelnõu lisas p-s 3 on

vibrokiirenduse siht- ja maksimumväärtused pidev- ja impulssvibratsioonile lisaks

sotsiaal- ja haridusasutusele välja toodud ka kontorite puhul. Palume kaaluda selle

vajalikkust arvestades, et vibratsiooni normid on sätestatud ka töötervishoiu ja

tööohutusele kehtestatud nõuetes.

Arvestatud. Määruse volitusnormi täiendatud. Töökeskkonna

vibratsiooni määruse fookus on töökohal olevate

vibratsiooniallikate nõuded, aga käesoleva määruse fookus on

sellised töökohad, kus endas vibratsiooniallikaid ei pruugi olla

aga mis võivad olla välistest vibratsiooniallikatest mõjutatud.