Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231700149

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.09.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Natalja Vester

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231700149

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles xxx kahtlustatakse KarS §

263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema viibides

04.06.2025. a kella 16.00 paiku avalikus kohas, s.o xxx, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus avalikus

kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1-2-st (avalikus kohas on

keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu

seades või käitudes muu viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul

moel solvata, hirmutada või ähvardada) ja Korrakaitseseaduse § 54-st (avalik koht on määratlemata

isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum

või selle osa, samuti ühissõiduk), tungis alaealisele kannatanule xxx kallale, haaras kannatanut

juustest kinni ja hakkas tirima, paiskas põrandale, mille tagajärjel lõi kannatanu oma pea vastu tualetti

ära. Oma tegevusega tekitas xxx kannatanule xxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse: punetus kukla

tagal.

Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas. Vaidlust ei

ole antud juhul selles, et kahtlustuses nimetatud koht xxx on avalik koht KorS § 54 järgi, kuivõrd see

on koht, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. KarS § 263 eeldab asjasse

mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist

näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku

õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu

sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi.

(Riigikohtu lahend nr nr 1-18-7276; 1-16-10326 p. 31). Käesolevas kriminaalasjas sellist isikut ei

ole tehtud kindlaks. Seega ei ole täidetud KarS § 263 süüteo objektiivse koosseisu tunnused ning

kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida: xxx pani toime inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekiva

kehalise väätkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kahtlustatavana ülekuulatud xxx tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses tehtut,

kuid selgitas, et kannatanu provotseeris teda. xxx oli koos oma tütre xxx ja elukaaslase xxx xxx, kui

nendest läks mööda võõras tüdruk, kes rääkis telefoniga ja ropendas kõvasti. xxx tegi talle märkuse

ja palus, et tüdruk ei ropendaks, kuna pargis mängisid lapsed ja nad kuulevad tema roppusi. Tüdruk

ütles, et xxx ei tohi talle teha märkusi ning läks sealt minema. Seejärel tuli ta tagasi koos teiste lastega,

kes hakkasid ropendama ja xxx-nimeline neiu sõimas xxx litsiks. xxx läks närvi ning palus sõimamist

lõpetada, kuid tüdruk sõimas edasi. Xxx ütles, et kui ta ei lõpeta, siis xxx võtab tal juustest kinni ja

raputab teda, kuid tüdruk ei reageerinud sellele. Tüdruk sõimas veelkord xxx litsiks ning jooksis

vetsu. xxx läks talle järele ning kui xxx vetsu ukse avas, siis ta võttis xxx juustest kinni ja tiris neid.

Lahti lastes tüdruk kukkus maha ning hakkas vabandama. Mõni aeg hiljem tulid poisid xxx juurde,

kes ütlesid, et xxx kukkus vastu vetsupotti. xxx sai aru, et ei tohtinud nii käituda, kuid tüdruk ise

provotseeris ja sõimas ebatsensuursete sõnadega.

Kannatanuna ülekuulatud xxx selgitas, et ta oli koos oma sõpradega xxx ning ta ütles ebatsensuurse

sõna, mille peale ta kuulis enda suunas solvangut. Solvajaks oli naisterahvas, kes sõimas xxx ja xxx

solvas naist vastu, mille peale naisterahvas tõusis püsti ja hakkas xxx järele tulema. xxx läks vetsu,

kuhu tuli ka naisterahvas ja xxx sõbrad ning kui xxx ukse avas, siis hakkas naisterahvas xxx tirima

juustest ja erinevatesse suundadesse, misjärel paiskas xxx põrandale. xxx kukkus vastu tualetti, mille

tagajärjel tundis xxx valu ja hirmu.

Tunnistajana üle kuulatud xxx, xxx, xxx selgituste kohaselt olid noored xxx ning kinnitasid, et xxx

ütles naisele lita, mille peale naine omakorda sõimas xxx litsiks ja sõnelus jätkus kuni naine tõusis

püsti ning xxx jooksis eest ära vetsu. Naine läks järele ja kui xxx tegi vetsu ukse lahti, siis naisterahvas

haaras xxx juustest kinni, hakkas juustest tirima, mille järel xxx kukkus ja lõi oma pea vastu

vetsupotti. xxx vabandas mitu korda, misjärel naine läks minema.

Olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt

KrMS § 202 sätetest. Kuigi isik on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja uus kuritegu on toime

pandud katseajal, siis on tegemist eriliigilise kuriteoga (eelnevalt karistatud 04.12.2023 Harju

Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu alustas

provotseerimist, sõimates kahtlustatavat ebatsensuursete sõnadega, ning kuigi kahtlustatav tiris

kannatanut juustest, siis kannatanule ei jäänud raskeid vigastusi. Sellest tulenevalt on otstarbekam

isikut suunata vägivallast loobuma.

Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava teo suhtes, kuivõrd tegemist on teise

astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas avalik menetlushuvi, süü ei ole

suur, varalist kahju ei ole tekkinud.

Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud

õiguspäraselt. Prokuratuuri hinnangul ei saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele

signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS

§ 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja

tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu

heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus

kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700149 menetlus.

2. xxx (xxx; e-posti aadress xxx) on kohustatud:

a. Tegema 10 tundi üldkasulikku tööd;

b. Osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille

eesmärgiks on vägivallasüütegude edasine ärahoidmine.

Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 29.03.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx ja tema seaduslikule esindajale xxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Natalja Vester

ringkonnaprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi ning need on mulle arusaadavad. Olen kätte saanud määruse koopia:

______________________

xxx