Kooskõlastuse taotlemiseks esitatud detailplaneeringu tuleohutuseosa kooskõlastamine

Sisukord I SELETUSKIRI .............................................................................. 2 1. Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid ............... 2 2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ................................... 2 3. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid ................... 2 4. Planeeringus kavandatu kirjeldus ........................................... 3

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ........................................................ 3 4.2. Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ....................................................................................................... 3 4.3. Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad .............................................................................................. 3 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................ 4 4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ja asendusistutuse arvutus ................................................................................. 4 4.6. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted. Parkimiskohtade arvutus................................................................................. 6 4.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................. 7 4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .............................................. 9 4.9. Kehtivad ja planeeritud kitsendused .................................................... 9 4.10. Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ...................................................................................................11 4.11. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ........................................................................................11 4.12. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ......................12

5. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks .................................... 13 5.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded ................................................13 5.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ..................................................13 5.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks ..........................18

6. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele ....................................... 20 II PLANEERINGU JOONISED ........................................................ 29

1. Asukohaskeem ......................................................................................29 2. Põhijoonis M 1:500 ...............................................................................29 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 ...................................................29 4. Liiklusskeem M 1:500 ...........................................................................29

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

2

I SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

Detailplaneeringu koostamise alusteks on: - Tallinna Linnavalitsuse korraldus 09.12.2015 nr 1832-k

detailplaneeringu algatamiseks; - A 20 OÜ 01.07.2014 taotlus nr DP 39960 detailplaneeringu koostamise

algatamiseks; - Planeerimisseadus; - Tallinna linna ehitusmäärus.

Detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud (vt Detailplaneeringu lisad):

- topo-geodeetilise mõõdistuse teostas OÜ AdeGeo 05.10.2022, töö nr M030621/1;

- „A. Adamsoni tn 20 ja 20a kinnistute puittaimestiku haljastuslik hinnang“, koostas maastikuarhitekt Eleriin Tekko, aprillis 2014;

- „Tallinnas Kesklinna linnaosas Eha 12 dendroloogiline ülevaade ja hinnang“, töö nr 2220/15; koostas Ülle Jõgar, Tartu 2015;

- „Raadoonitasemete mõõtmise raport“ Finestum Ehitusekspertiisid OÜ, 11.12.2015.

- Naabermajade insolatsioonianalüüs koostatud ConArte OÜ poolt, töö nr 418, 05.05.2025.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Paldiski maantee, Eha tänava, A. Adamsoni tänava ja Ao tänava vahelises kvartalis.

Planeeritud maa-ala suurus on 0,17 ha.

3. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:

- inimmõõtmelise ning kasutaja vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine;

- keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva ja kujuneva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust;

- Kassisaba miljööväärtuslikku asumisse sobiva hoone planeerimine.

Eelpooltoodust lähtuvalt on detailplaneering koostatud eesmärgil moodustada A. Adamsoni tn 20d kinnistust, A. Adamsoni tn 20 kinnistust ja A. Adamsoni tn 20a kinnistust piiride muutmise teel üks elamumaa sihtotstarbega ja üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt, määrata moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 3 maapealse (3. korrus on ülejäänud korruste suhtes tagasiastega) ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ehitamiseks, määrata moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus krundile jääva 2-korruselise hoone järgi ning kruntide kasutamise tingimused.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

3

4. Planeeringus kavandatu kirjeldus

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette A. Adamsoni tn 20d kinnistust, A. Adamsoni tn 20 kinnistust ja A. Adamsoni tn 20a kinnistust piiride muutmise teel moodustada üks elamumaa sihtotstarbega ja üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt. Olemasolevate Eha tn 10 ja Eha tn 10a kruntide piire ei muudeta.

4.2. Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Pos 1 krundil olemasoleva hoone paiknemine A. Adamsoni tn 20 kinnistul paikneb 2-korruseline elamu. Elamu on teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” kohaselt väga väärtuslik ja see säilitatakse. Pos 2 krundile kavandatava hoone planeerimise põhimõtted Tulenevalt muinsuskaitselistest eritingimustest (vt detailplaneeringu lisad ptk 7) peavad ümberkaudsed väärtuslikud hooned (sh Adamsoni 20 tänavaäärne hoone) säilima ning jääma dominantseks ning hästi vaadeldavaks. Planeeritud uued hooned peavad suuruselt, paiknemiselt ning arhitektuurilt sobituma ajaloolisse keskkonda, vältida tuleb suuri kontraste. Uus hoone peab paiknema kinnistu tagumises osas. Hoone paigutamisel on arvestatud miljööväärtuslikul hoonestusalal välja kujunenud hoonestuslaadiga ja sobivusega lähialal asuvate väga väärtuslike hoonetega. Planeeritud hoone on kavandatud 4 m kaugusele A. Adamsoni tn 18 kinnistu piirist. Uus hoone on kavandatud 3-korruselisena, mille kolmas korrus on ülejäänud korruste suhtes tagasiastuv korrus. Planeeritud uus hoone ei tohi sulgeda Tallinna vanalinna muinsuskaitseala silueti vaadeldavust. Ümbritsevast hoonestusest mitte kõrgemad hooned vaadeldavust ei halvenda. Planeeritud hoone kõrgus on ümbritsevatest naaberhoonetest (Ao tn 7, Adamsoni tn 18, Eha tn 12) madalam ja ei varja Vanalinna silueti vaadeldavust.

4.3. Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad

Planeeringus määratud ehitusõigus.

Krundi aadress Lubatud hoonete alune pind (m.a/

m.p) Hoonete

arv krundil

Hoone suurim lubatud korruselisus (m.a/m.p), kõrgus maapinnast ja

abs kõrgus Pos 1 -/206 1 põhihoone -/2 /10,2m/abs 23,2 m Pos 2 -215/225 1 põhihoone 1/3/11,4m/abs 24,4 m

Märkus: m.a – maa-alune, m.p - maapealne Ajutistele kruntidele ehitusõigust ei määrata, ajutised krundid 1a ja 1b liidetakse omavahel krundiks A. Adamsoni tn 20, ajutised krundid 2a-2d liidetakse krundiks A. Adamsoni tn 20a.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

4

Krundid pos 3 Eha tn 10a ja pos 4 Eha tn 10 on olemasolevad krundid, mis on liidetud vastavalt Ao tn 7 ja Eha tn 12 kinnistutega, ja ei ole hoonestatavad. Kavandatud hoonestustihedus (suletud brutopind m² / planeeritud kinnistu pindala m²) Pos 1 krundil on 0,96 (364/380). Kavandatud hoonestustihedus Pos 2 krundil on 0,57 (538/946). Hoonestustihedused on sobivad antud piirkonda ja on piirkonna uute hoonetega võrreldes pigem väike (minimaalne kontaktvööndis on 0,21 ja maksimaalne 1,19). Planeeritud on kuue korteriga elamu. Olemasolev hoone on restaureeritud ühe korteriga äriruumidega (kodukohvikuga) elamuks.

4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna kõrgust ei ole kavandatud oluliselt muuta. Vertikaalplaneeringut täpsustatakse ehitusprojektis.

4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ja asendusistutuse arvutus

Planeeritud alal asuva kõrghaljastuse kohta on läbi viidud dendroloogiline hinnang (vt Detailplaneeringu lisad – „ptk 9. Tugiplaan“ ja „ptk 4. Dendroloogilised uuringud“). Ala puittaimestiku moodustavad peamiselt lehtpuud, sh viljapuud ja põõsad, okaspuudest on esindatud torkav kuusk ja harilik kadakas. Enamik alal kasvavaid puid on istutatud. Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette likvideerida kuni 6 haljastuslikku objekti, neist:

 likvideeritakse 2 III väärtusklassi puud, 2 põõsagruppi ja 1 viljapuude grupp, mis jäävad planeeritud hoonestusalale liiga lähedale, planeeritud tee alale või sellele liiga lähedale.

 likvideeritakse 1 II väärtusklassi puu, mis jääb planeeritud tee alale ja liiga lähedale A. Adamsoni tn 20 hoonele

Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 75. Likvideeritavate puude ja põõsaste arv on toodud kui maksimaalne võimalik, mida võib ehitusprojekti koostamise käigus vähendada. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutus:

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

5

Jr k

nr .

Pu itt

ai m

e ni

m et

us

Hi nd

am ise

ob

je kt

D - r

ai ut

av a

pu u

rin na

slä bi

m õõ

t, m

itm e

pu hu

l lä

bi m

õõ tu

de

su m

m a

cm

Ha lja

s- tu

sli k

vä är

tu s-

kl as

s

Pu ul

iig i

ko ef

its ie

nt -

k1

Pu u

se isu

ko rra

ko

ef its

ie nt

- k2

Ra ie

põ hj

us e

ko ef

its ie

nt -

k3

Ha lja

st us

e üh

ik ud

D*

(k 1+

k2 +k

3) /

3

Likvideeritavad puittaimed vastavalt tööle: „A. Adamsoni 20 ja 20a kinnistute puittaimestiku haljastuslik hinnang“ Koostanud: Eleriin Tekko, 2014.

1 arukask üksikpuu 51 II 1 2,5 0,7 71,4 9 h. sirel põõsas - - - - - -

10 h. kadakas üksikpuu 2,5 III 2 1 0,7 3,1 12 aedõunapuu üksikpuu 24 III - - - - 13 h. sirel põõsagrupp - - - - - - 15 viljapuuaed - - - - - -

KOKKU 75

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusega nr 17 kinnitatud „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”: § 3. Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimuste ja korra põhimõtted (2) Raieks ja hoolduslõikuseks ei ole vaja luba taotleda: 1) alla 8 cm rinnasläbimõõduga puule; 2) viljapuule; Põõsastele, viljapuudele ja V väärtusklassi puudele asendatava haljastuse ühikuid ei määrata.

Planeeritud ala haljaspinna osakaal on kokku 56%. Maastikuarhitekt Eleriin Tekko on esitanud ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks, mis on esitatud seletuskirja punktis „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.

Planeeritud krundile Pos 2 on ette nähtud jäätmekonteiner, mis asub kõvakattelisel alusel vahetult krundile sissesõidutee ääres. Krundile 2 määratakse juurdepääsuservituudi vajadusega ala prügikonteineri kasutamiseks krundi nr 1 kasuks.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

6

4.6. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted. Parkimiskohtade arvutus

Juurdepääs planeeritud alale säilib A. Adamsoni tänavalt. Pos 1 hoovialale pääseb läbi Pos 2, selleks on Pos 2-le seatud juurdepääsu servituudi vajadusega ala suurusega 139 m2 Pos 1-kasuks. Osaliselt jääb sissesõidutee ka Pos 1-le, mistõttu seatakse Pos 1-le ca 5 m2 suurune juurdepääsuservituut Pos 2 kasuks. Ka jalakäijate mugavamaks ning turvalisemaks juurdepääsuks on Pos 1-le jalgtee osas seatud servituut Pos 2 kasuks ca 25 m2 suurusega alale. Jalakäijad saavad Pos 1-le ka otse Adamsoni tänavalt.

Parkimiskohtade kontrollarvutus vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“

Positsiooni nr / Aadress Normatiivne parkimine

alal kus normi rakendatakse

Planeeritud parkimine

1 / A. Adamsoni tn 20

EK 80% ja Ä 20%: 1 korter x1,2=1,2 1 kodukohvik 32/20=1,6 Kokku: 3 parkimiskohta

-

2 / A. Adamsoni tn 20a EK 100%:

6 korterit x 1,2=7,2 Kokku: 7 parkimiskohta

4 +2 kohta A. Adamsoni tn 20 kasutusse

Kokku: 10 6

Parkimiskohtade kontrollarvutus on tehtud vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“, mis kehtis kuni 17.09.2020. Vastavalt HMS § 5 lg- le 5 kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnormi. Kuna A. Adamsoni tn 20 ja A. Adamsoni tn 20a kinnistud asuvad täies ulatuses hoonestusalal, kus Tallinna parkimise korralduse arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi, siis planeeringualale on kavandatud parkimiskohti vastavalt: A. Adamsoni 20 – 0 parkimiskohta A. Adamsoni 20a – 4+2=6 parkimiskohta.

Parkimiskohtade arv on planeeritud vastavalt dokumendi „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 - 2014” punktile 4.1.10. Parkimisnormatiivi ei rakendata parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Pos 1-le on määratud servituudi vajadus kahe parkimiskoha ulatuses (koht nr 5 ja 6), mis paiknevad pos 2-l, ala suurus kokku 25 m2. Pos 2-l on lisaks 4 parkimiskohta. Planeeritud alale on kavandatud kokku 6 hoovis asuvat parkimiskohta.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

7

4.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

Vee- ja kanalisatsioonilahendus Planeeritud ala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI väljastatud tehnilised tingimused nr PR/2248406-1, 20.09.2022. Planeeritud ala veevarustus (1,5 l/s) on lahendatud Adamsoni tn DN100mm ühisveetorustikust. Täpne veevarustuse vajadus selgub projekteerimise staadiumis. Planeeritud kruntide pos 1 ja pos 2 jaoks on kavandatud liitumispunktid 1 m kaugusele kinnistu piirist transpordimaale. Plan. veetorustiku ehitustöömaht kuni olemasoleva eelvoolutorustikuni on ca 8,7 m. Välistulekustutusvesi 15 l/s on tagatud Adamsoni tn 22 kinnistu kohal paiknevast hüdrandist. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhu 300 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Planeeringuala reovesi juhitakse Adamsoni tn de315mm kanalisatsioonitorustikku. Planeeritud kruntide pos 1 ja pos 2 jaoks on kavandatud liitumispunktid 1m kaugusele kinnistu piirist transpordimaale. Krundi pos 1 olemasoleva säilitatava hoone reoveevarustus säilib, on planeeritud uus liitumiskaev. Plan. kanalisatsioonitoru ehitustöömaht kuni olemasoleva eelvoolutorustikuni on ca 6 m. Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud isevoolse kanalisatsioonitoru sõlmpunktide orienteeruvad kõrgusmärgid, täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette nähtud immutada kruntide piires olevatel haljaspindadel. Sademevee täiendav juhtimine reoveekanalisatsioonitorusse on keelatud. Pos 1 on olemasolev hoone, mis on ette nähtud säilitada ning sademevete lahendust detailplaneeringuga ei muudeta. Kui piirkonnas ehitatakse välja lahkvoolne trass, siis pos 1 on võimalus liituda sademeveekanalisatsiooniga, milleks on ette nähtud perspektiivne ühendus (vt joonist nr 3 ). Planeeritud krundi pos 2 sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt omal kinnistul. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm) ja/või juhtida alalt kogutud ning puhastatud sademevesi plan. imbkraavi/imbväljakusse. Sobiv lahendus töötada välja projekteerimisel. Ehitusprojekti staadiumis tuleb sademevee immutamise võimalust täpsustada teostades ehitusgeoloogilised uuringud (vt lisaks pt 5.2). Kõvakattega aladel kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Kuna hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas, on soovitatav see koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada. Planeeritavad kruntide hinnangulised sademeveekogused on järgmised: pos 1 - 2,8 l/s ja pos 2 6,2 l/s.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

8

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud on ettenähtud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Detailplaneeringus on määratud servituudi vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) plan. vee- ja reovee torustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase omaniku kasuks. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 4.9.

Elektrivarustus Planeeritud ala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilised tingimused nr 421359, 29.08.2022. Plan. krundi pos 2 tarbeks on ette nähtud plan. 0,4 kV madalpinge maakaabelliini toomine algusega olemasolevast 1312 alajaamast (alajaam asub Adamsoni tn 26a kinnistul). Planeeritud kruntide sisene elektrilahendus antakse edasise projekteerimise käigus. A. Adamsoni tn 20 ja 20a kinnistutel on olemasolevad liitumised vanapingel (0,22 kV) peakaitsmetega vastavalt 3x10A ja 3x25A. Kinnistutele on välja ehitatud uue pinge (0,4 kV) võrk vastavalt jaotus- ja liitumiskilp nr. 21214JK ja 129060LK (A. Adamsoni tn 20) ning jaotus- ja liitumiskilp nr. 21212JK ja 118925LK (A. Adamsoni tn 20a). Tarbijate varustamine elektrienergiaga kuni uue ühenduse väljaehitamiseni on ette nähtud olemasoleva alajaama nr. 91 ning olemasolevate jaotus-ja liitumiskilpide baasil. Pos 1 liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub kinnistul hoone seina ääres eraldi alusel asuvas liitumiskilbis tarbija toitekaabli kingadel. Pos 2 liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub A. Adamsoni tn 22 ja A. Adamsoni tn 20 kinnistu piiril.

Tänavavalgustus Tänavavalgustus säilib, olemasolevat lahendust ei muudeta.

Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 36808347, 08.09.2022. Adamsoni tn alal paikneb Telia-le kuuluv sidekanalisatsioon sidekaevudega. Läbi kinnistu A. Adamsoni tn 20 on välja ehitatud 1-avaline Ø 50 mm sidekanalisatsiooni sisendid alates A. Adamsoni ääres paiknevast 5-avalisest sidekanalisatsioonist olemasoleva hooneni A. Adamsoni tn 20 ja olemasoleva hooneni kinnistul A. Adamsoni tn 20A. Planeeritud hoonestusele (pos 2) nähakse ette sidekanalisatsiooni ehitus A. Adamsoni tn 20a kinnistul olemasolevast sidekanalisatsiooni torustikust. Pos 1 sideühendus säilib olemasoleval kujul. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on lisatud ptk 5.3

Küte Planeeritud ala jääb kaugküttepiirkonda vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

9

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“. Olemasoleval hoonel säilib olemasolev gaasiküte. Olemasoleva hoone rekonstrueerimisel on võimalik hoone soojavarustus lahendada kaugkütte põhiselt, joonisel on näidatud trassi võimalik asukoht. Planeeritud hoone (pos 2) soojavarustus on lahendatud vastavalt AS Utilitas Tallinn tehnilistele tingimustele nr 22TT-01397, 07.09.2022. Ühendatav arvutuslik soojakoormus täpsustatakse hoone projekteerimisel (orienteeruvalt 0,150 MW). Pos 2 ühenduskoht soojustorustikuga on projekteeritav hargnemissõlm maa-alusel raudbetoonist kanalis paikneval soojustorustikul DN100 kambrite B17-1-1 ja B17-1 vahel. Perspektiivne pos 1 ühenduskoht soojustorustikuga on projekteeritav hargnemissõlm maa-alusel raudbetoonist kanalis paikneval soojustorustikul DN100 kambrite B17-1-1 ja B17-1 vahel Amandus Adamsoni tänav T2 // Ao tänav // Eha tänav // Loode tänava kinnistul (Ao tänaval). Ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus ja kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega. Soojuskoormuse ülekandeskeem-sõltumatu. Soojuskandja parameetrid:

- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6MPa; - maksimaalne temperatuur: 130oC.

Gaas Gaasivarustus lahendatakse vastavalt AS Gaasivõrk tehnilistele tingimustele nr 3- 5/160-22, 26.08.2022. A. Adamsoni tn 20 elamu (pos 1) on olemasolev liitumispunkt kinnistu piiris. Pos 2-le (A. Adamsoni tn 20a) planeeritud elamu maagaasiga liitumine on planeeritud eraldiseisvalt Adamsoni tänava gaasijaotustorustikult liitumispunktiga tänavapoolsel kinnistu piiril. Gaasi kasutamine on lubatud ainult tehnoloogiliseks otstarbeks, mitte kütteks.

4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeritud hoone sobib olemasolevasse linnaruumi nii oma suuruselt kui asukohalt. Antud juhul on avalik ruum planeeringualale jääv osa A. Adamsoni tänava maa-alast. Mõlemal pool tänavat on olemas kõnnitee. Avaliku ruumi lahendust käesolevas detailplaneeringus ei muudeta. Prognoositav suurem kasutustihedus mõjub positiivselt piirkonna turvalisemaks muutumisele ja linnaruumi ratsionaalsemale kasutamisele.

4.9. Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Planeeritud maa-ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (reg nr 2589 Tallinna vanalinn, I – II a-tuh – muinsuskaitseala) kaitsevööndisse ja kaitsevööndiga liituvatesse vaatesektoritesse (sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juurest kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale) Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Planeeritud maa-ala asub kultuuriministri 30. augusti 1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” lisaga 1 arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

10

16. sajandist pärit asulakohal, mis piirneb Tehnika tänava, A. Adamsoni tänava, Koidu tänava, Wismari tänava ja Toompuiesteega.

Kavandatud kitsendused: Pos 1 (A. Adamsoni tn 20):

 juurdepääsu servituudi vajadusega ala ~30 m2 POS 2 kasuks (sh 5 m2 sõidutee ja 25 m2 jalgtee osas);

 krundiga POS 2 ühiskasutusse määratud ala suurusega ~39 m2. Ala kasutatakse rekreatsiooniks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale liitumiskilbile, ala suurusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale sidekanalisatsioonile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale gaasitrassile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 2 (A. Adamsoni tn 20a):

 juurdepääsu servituudi vajadusega ala sõiduteele ja prügikonteinerile pindalaga ~139 m² POS 1 kasuks;

 parkimisservituudi vajadusega ala kahele parkimiskohale (ala suurus 25 m², kohad nr 5 ja 6), POS 1 kasuks;

 krundiga POS 1 ühiskasutusse määratav ala suurusega ~200 m2. Ala kasutatakse rekreatsiooniks;

 tehnovõrgu servituudivajadusega ala ol.olevale ja planeeritud sidekanalisatsioonile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudivajadusega ala ol.olevale liitumiskilbile, ala suurusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 3 (Eha tn 10a):  krunt on liidetud Ao tn 7 kinnistuga;  krunt ei ole hoonestatav;  tehnovõrgu servituudivajadusega ala ol.olevale ja planeeritud

küttetorustikule, koridoris laiusega 4m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 4 (Eha tn 10):  krunt on liidetud Eha tn 12 kinnistuga;  krunt ei ole hoonestatav;  tehnovõrgu servituudivajadusega ala ol.olevale ja planeeritud

küttetorustikule, koridoris laiusega 4m, võrguvaldaja kasuks.

Väljaspool planeeringu ala Adamsoni tänav T2 // Ao tänav // Eha tänav // Loode tänav:

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale ja plan. gaasitorustiku liitumispunktile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks;

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

11

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ol.olevale ja plan. kanalisatsioonitorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpingekaablile, ala suurusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks;

 tehnovõrgu servituudivajadusega ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4m, võrguvaldaja kasuks.

A.Adamsoni tn 26  tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpingekaablile, ala suurusega

2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks

4.10. Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Alljärgnevalt on kirjeldatud planeeritud ala ruumilise arengu eesmärkide saavutamist: - inimmõõtmelise ning kasutaja vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna

loomine Linnaruumis domineerivaks hooneks planeeritud alal jääb olemasolev väga väärtuslikuks tunnistatud A. Adamsoni tn 20 hoone, mis jääb tänava äärde. Planeeritud hoone on kavandatud säilitatavast hoonest piisavalt kaugele ja olemasoleva hoone taha ning jääb tänavalt vähe nähtavaks. Uue hoone osas on seatud arhitektuurinõuded, mille kohaselt planeeritud hoone peab sobima olemasoleva linnaruumiga. - keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva ja kujuneva

keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust; Uue haljastuse planeerimisel kasutada ajaloolisse miljöösse sobivaid kujundusstiile ja materjale. Parkimiskohtade kattena kasutatakse soovitatavalt murukivi. - Kassisaba miljööväärtuslikku asumisse sobiva hoone planeerimine. Hoone projekteerimiseks on määratud arhitektuuritingimused vastavalt piirkonna omapärale. Krundile määratud ehitusõigus on pigem väiksem võrreldes naaberkruntide kasutusintensiivsusega. Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega.

4.11. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele

Planeeritud korterelamu toob piirkonda uusi elanikke ja võimaldab senisest enamatel inimestel elada linna keskuse vahetus läheduses, mis omakorda tõstab piirkonna turvalisust, seejuures äriruumide kavandamine krundile pos 1 võimaldab ala segakasutust ja inimeste liikumise ka päevasel ajal. Planeeringus korrastatakse olemasolevat linnaruumi, nähakse ette rajada kõvakattega kõnniteed ja haljastuse korrastamine. Haljaspinda ja olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse võimalikult suures ulatuses. Kavandatud lahendus ei oma negatiivset mõju linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele. Kesklinna ala tihendamine mõjub positiivselt kogu linna liikluskoormusele, kuna sotsiaalteenused ja linnakeskus ei jää kaugele on ka väiksem vajadus auto kasutamise järele.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

12

4.12. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Kuna planeeritud krundil pos 1 on lubatud kuni 20% ulatuses äri sihtotstarve, siis on piirkond ka päevasel ajal kasutuses. Inimesed on kohal ööpäevaringselt, mis tagab sotsiaalse kontrolli olemasolu ning see omakorda tõstab turvalisust ja vähendab kuritegevuse riske. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovituste alusel. Säilib olemasolev väga väärtuslik A. Adamsoni tn 20 hoone ning selle vaadeldavus ja dominantsus. Tänavavalgustus säilib. Planeeritud ala korrastatakse, vanad amortiseerunud elu- ja abihooned likvideeritakse, DP koostamise perioodil on juba renoveeritud tänavaäärne väga väärtuslik hoone, hoovi rajatakse tänapäevane korterelamu ja jalakäijatele on ette nähtud rajada hoovi sisesed jalgteed, lahendatud on parkimine ja haljastus. Ala korrastatakse tervikuna ja kogu alast saab võrreldes praegusega kvaliteetsem linnaruum. DP algatamise ja A. Adamsoni tn 20 ja 20a kruntide piiride muutmise kokkulepetega tagati A. Adamsoni tn 20 väga väärtusliku hoone säilimine ühtse tervikuna (hoone oli kaasomandis ja puudus konsensus selle korda tegemiseks) ja selle ajastukohane renoveerimine. Lammutati risustavad abihooned (silikaadist kuurid). Lammutatakse piirkonda mittesobiv ja A. Adamsoni tn 20 hoonele liiga lähedal paiknev elamu (A. Adamsoni tn 20a). Korrastatakse ja haljastatakse hooviala, millega paraneb oluliselt vaade tänavalt ja väärtusliku hoone vaadeldavus. Lisaks lahendati DP koostamise käigus ilma iseseiva juurdepääsuta reformimata riigimaa erastamine, mille käigus jaotati antud maatükk kolmeks ning liideti naaberkinnistutega. Selle tulemusena ei jää piirkonda ilma konkreetse omanikuta ja hooldamata maatükki. Planeeritu on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

13

5. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks

5.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded Hoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud piirkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale (kivi, puit). Ehitatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega.

Arhitektuurinõuded on:  planeeringulahenduse elluviimisel peab moodustuma alal asuva hoone ja

naaberhoonetega ühtne ansambel;  planeeritud hoone kolmas korrus tuleb kujundada ülejäänud korruste suhtes

tagasiastuva korrusena, seejuures võib 3. korruse ehitisealune pind moodustada kuni 50% põhikorruse ehitisealusest pinnast. Tagasiaste, sh võimaliku terrassi, asukoht kuulub täpsustamisele hoone ehitusprojekti koostamisel;

 Planeeritava hoone rõdud, varikatused jmt väljaulatuvad, kuid hoone brutopinda mitte suurendavad ehituslikud elemendid võivad ulatuda detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoone ehitusjoonest lõuna poole planeeritud hoonestussala piires,

 moodustatavate kruntide omavahelisele piirile ei ole lubatud rajada piirdeaedu;  piirdeaia rajamine on vajadusel lubatud tänava äärde ja välisperimeetrile, sh

pos 2, pos 3 Eha tn 10a ja pos 4 Eha tn 10 vahelisele piirile;  säilitada väga väärtusliku A. Adamsoni tn 20 hoone vaadeldavus ja

dominantsus;  uue hoone viimistlemisel on keelatud kasutada imiteerivaid materjale (nt

plastikraamidega aknad, plastikvooder jne);  katuse tüüp: lamekatus või kaldkatus kaldega kuni 20 kraadi;  prügikonteinerid varjata arhitektuurilisi võtteid kasutades;  maa-alune hooneosa tuleb kavandada tervikuna mitte kõrgemale ümbritsevast

olemasolevast maapinnast;

5.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks Detailplaneeringus on määratud järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks:

- ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga enne ehitusloa taotlemist;

- Tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“)

- elu- ja kontoriruumide projekteerimisel võtta arvesse standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuded ning rajada nõuetekohane välispiirde ühisisolatsioon;

- Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid. Pöörata tähelepanu hoone katusele

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

14

paigutavate tehnoseadmete müra leviku tõkestamiseks, et vältida võimalikke mürahäiringuid tulevikus.

- Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega

aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

- Alajaama müratase peab vastama KeM määruse nr 71 normtasemetele.

- Arvestada, et maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § lg 2 ja 3 välja toodud normtasemeid.

- Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha igapäev tööpäevadel kella 07.00-19.00.

- Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

- arvestada Eesti standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

- Radoongaasi leviku vastased meetmed (vt täpsemalt detailplaneeringu lisad - Radooniuuring):  Korralik ehituskvaliteet (ühtlane vundament, seinaosade suletud

liitekohad jne);  Tõhustatud ventilatsioonisüsteem;  Radoonikile või vähese poorsusega tihedat betooni või

ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;  Alarõhu meetod - Sellisel juhul imetakse maja alt radoonirikas

õhk ära ning tekitatakse maja alla alarõhk. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna see sõltub pinnase aeratsioonist ning ehitise kvaliteedist.

 Õhkpadja meetod - Selle meetodi puhul pumbatakse hoonest võetav õhk maja alla, et tekitada sinna niinimetatud õhkpadi. Radooni sisse imbumine on välistatud, kui põrand on õhutihe ning ilma pragudeta. Vastasel juhul võib hoonealuse ülerõhu tõttu radoon hoopis intensiivsemalt sisse tungima hakata.

 Põrandaaluse ventileerimine - Põrandaaluse ventileerimine loomulikul tõmbel on rakendatav keldrita hoone puhul. Põrandaaluse ventileerimine mehhaanilise tõmbe juhul ühendatakse imamistorudega maja alla paigaldatavad drenaaž torud. Ventilaatori abil tõmmatakse radoonirikas õhk välja ühest või mitmest kohast hoone alt, sõltuvalt konkreetsest ehitisest ja pinnasetüübist. Põrandaalust ventileerimist saab kasutada siis, kui radoon pärineb pinnasest, kui radoon pärineb ehitusmaterjalist pole sellel mõtet.

 Radoonikaev - Radoonikaevu paigaldamine on võimalik vaid paksu ja hea aeratsiooniga pinnase puhul, milleks on näiteks

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

15

kruus ja liiv. Sellistes pinnases saab radoonikaev alandada rõhku suurel maa-alal. Radoonikaev paigaldatakse väljapoole maja ning peaaegu täielikult maa alla, välja jääb vaid toru ots.

 Esimesest korrusest loobumine - Kuna liikuvas õhus radoon sisuliselt puudub, võib kaaluda üldse hoone esimese korruse nõ ära jätmist ehk ehitada avatud majalusega näiteks postidel hoone. Sellisel juhul tuleks tagada, et kommunikatsiooni kaudu radoon ikkagi ei pääseks hoonesse. Peale hoone valmimist võiks läbi viia kontrollmõõdistusi, siis juba ruumiõhust, et hinnata elluviidud radoonitõrje meetodite tõhusust.

 Radoonivöö - Radoonivöö on kraav sügavusega 3,5-4m, mis kaevatakse, kas täielikult või osaliselt ümber maja. Täidetakse killustikuga, ning killustiku sisse asetatakse dreenitoru. Toruots tuuakse maapinnale ning vajadusel ventileeritakse automaatse ventilatsioonisüsteemiga.

- Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi nõuetele planeeritud hoones ning ka olemasolevas ning naaberkinnistutel asuvates hoonetes. Juhul, kui krundile pos 2 projekteeritakse detailplaneeringu põhijoonisel kujutatuga võrreldes erineva kujuga hoone või muudetakse hoone või hoone osade asukohta hoonestusala piires, tuleb planeeritud hoone lahenduse väljatöötamisel lähtuda nõudest tagada naaberhoonete eluruumides ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane piisav insolatsiooni kestus ning esitada ehitusprojekti koosseisus vastav insolatsiooni kestuse analüüs (nii olemasolevate kui ka planeeritud eluruumide kohta). Projekteerimisel tuleb arvestada, et ei kaasneks täiendavat mõju Ao 7 eluruumide insolatsioonile võrreldes DP lahendusega.

- moodustatavate kruntide pos 1 ja pos 2 omavahelisele piirile ei ole lubatud rajada piirdeaedu. Piirdeaia rajamine on vajadusel lubatud tänava äärde ja välisperimeetrile, sh pos 2, pos 3 Eha tn 10a ja pos 4 Eha tn 10 vahelisele piirile.

- viia alal läbi enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid arheoloogilised eeluuringud võimaliku arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt ettevõttelt. Uuringute põhjal selgitada välja ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel töödel.

- teha planeeritud krundi pos 2 välispiirile jääva piirdeaia jm piirirajatise, sh müüri, lahenduse väljatöötamisel ja/või rekonstrueerimisel koostööd vastavate naaberkinnistute omanikega.

- näha kinnistule või hoonetesse ette jalgrataste parkimiskohad, rattaparkla asukoht ja kohtade arv määrata hoone projektis.

- Pos 2 hoone maa-alusele korrusele võib ette näha panipaigad ja laiendada maapealse korruse kortereid. Eraldiseisvaid eluruume ja kortereid maa -alusele korrusele mitte kavandada.

- Planeeritud tulemüürile vastava seina ulatust ja lahendust või muude ehituslike abinõude vajadust ja ulatust tule leviku piiramiseks täpsustada koostöös Päästeametiga vastavalt hoone tegelikule lahendusele hoone pos 2 ehitusprojekti koostamisel. ALT2 tuletõkke lahenduse puhul tuleb lisaks

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

16

Päästeametile teha koostööd Eha tn 12 ja A. Adamsoni tn 18 kinnistu omanikuga ning ALT1 tuletõkke lahenduse puhul Eha tn 12 kinnistu omanike esindajaga.

- Olemasolevate hoonete restaureerimis- ja lammutusprojektid ning uue korterelamu ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

- Olemasolev A. Adamsoni tn kõnnitee näha ette taastatavana A. Adamsoni tn 20 kinnistu poolsel teel

- Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mille projekteerimistöödesse kaasatakse maastikuarhitekt

- Ehitusprojekti koostamiseks määrata parkimiskohtade arv vastavalt hoone ehitusloa väljaandmise ajal kehtivale parkimisnormatiivile ja -põhimõtetele.

- Hoone ehitusprojekti koostamisel ja hoone ehitamisel võtta kasutusele meetmed ja lahendused, mis loovad eeldused naaberhoonete püsivuse tagamiseks ja seisukorra säilimiseks planeeritud hoone ehitamise ajal s.h. teha ehitusekspertiis planeeritud hoonele lähimale A. Adamsoni tn 18 hoone ühekorruselisele osale enne ehitamisega alustamist, võtta vastav hooneosa geotehnilise kontrolli alla enne ehitamise algust, hoone olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ning konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. Esitada A. Adamsoni tn 18 hoone ühekorruselise osa ehitusekspertiisi tulemused A. Adamsoni tn 18 kinnistu omanikule. Ehitus- ja omanikujärelevalve tegija peab tagama, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldada konkreetselt tingimusi ehitustööde läbiviimiseks, sh anda meetmed kaevise seinte kindlustamiseks maa-aluse korruse ehitamisel ning kõigi naaberhoonete seisukorra säilitamiseks.

Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: - Olemasolevate hoonete restaureerimis- ja lammutusprojektid ning uue

korterelamu ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.

- Hoone ja tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

- Kõrghaljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord” nõuetest, puude istutusalal tagada nõutav tehnovõrkudest vaba ruum.

- jäätmekäitluse lahendus ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

- Võimalusel tuleks säilitada alal haljastuslikult väärtuslikud ja olulised puud ning tagada neile sobivad kasvutingimused.

- Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ning kaitse (juurestiku kaitse, tüvekaitse, võra kaitse) ehitustööde ajal, vastavad kaitsemeetmed tuleb esitada ehitusprojektis.

- Olemasolevatel säilitatavatel puudel kasutada ehitustööde ajal tüvekaitset ning juurekaitsemeetmeid (kaitsetsooni raadius meetrites = tüve läbimõõt cm-tes x

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

17

0,12) ning vältida pinnase tihenemist puujuurte alal ning perspektiivsetel kõrghaljastatavatel aladel.

- Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks taotletakse raieluba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist.

- Säilitada tuleks piirkonna väljakujunenud aedlinnalikku ilmet. - Puudel tuleks teostada regulaarselt hoolduslõikust. Selle käigus tuleks

eemaldada kõik kuivanud ja murdumisohtlikud oksad ning murdunud tüükad oksakrae pealt. Ära ei tohiks saagida jämedamaid kui 10 cm diameetriga oksi. Soovitav pole isegi üle 5 cm diameetriga okste eemaldamine. Vajadusel tuleb parandada võras valgustingimusi. Hooldustöid peaks läbi viima väljaõppinud arborist.

- Pärnal nr 4 tuleks toestada tänava poole kasvavaid harusid. - Kõrghaljastuse täiendamiseks hetkel vajadus puudub. Tulevikus võib

asendusistutusteks ja liigirikkuse suurendamiseks kasutada viljapuid, harilikku pihlakat, toomingaid, okaspuudest serbia kuuske. Põõsastest on miljööväärtuslikul alal soovitav kasutada traditsioonilisi liike nagu näiteks mage sõstar, harilik ja ungari sirel, puishortensia, must aroonia, taraenelas.

- käidelda sademevett võimalikult suures ulatuses kinnistul (immutada pinnasesse, kasutada kastmiseks, võtta kasutusele ühtlustusmahutid või immutusplokid, katusehaljastus jm). Krundi vertikaalplaneering peab tagama, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele;

- sademevee immutamise võimaluse täpsustamiseks tuleb projekteerimisel teostada ehitusgeoloogiline uuring.

Nõuded turvalisuse tagamiseks: - Tuleb säilitada olemasolev tänavavalgustus; - Rajada tänavapoolne piire.

Tuleohutusest tulenevad nõuded: - tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti standardi EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatava tuleohutusnõuded“ nõuetele. Hoone ehitatakse vastavalt siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ nõuetele. Põhijoonisel sinise punktiirjoonega näidatud alale tuleb rajada tulemüür või rakendada muid tulelevikut tõkestavaid meetmeid, juhul kui hoonete vaheline kuja on väiksem kui 8 m. Alternatiivselt on tulemüürile vastava tõkke rajamine võimalik ka joonisel lilla ja oranži punktiiriga näidatud aladel. Lõplik lahendus selgub hoone projekteerimise käigus. Tulekustutusvee võttu on kirjeldatud ptk 4.7.

- Juhul kui hoonete vahekaugused on alla 8 meetri, tuleb rakendada tulelevikut tõkestavaid ehituslikke või muid meetmeid.

- Juhul kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

18

- Hoone ehitusprojekt tuleb esitada Päästeameti Põhja päästekeskusele arvamuse saamiseks.

- Kolmekorruselise ehitise osa ette näha TP 2 klassi ehitisena. Muinsuskaitselistest eritingimustest tulenevalt:

- soovitatavalt juba enne projekteerimist, aga kindlasti enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid kinnistul läbi viia arheoloogilised eeluuringud võimaliku arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt ettevõttelt. Uuringute põhjal selgitatakse ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel töödel;

- detailplaneeringu alusel koostatavad projektid tuleb kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonnaga ja Muinsuskaitseametiga.

5.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks Telia Eesti AS: ­ Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. ­ Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) ­ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

­ Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

­ Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate- portaal

Elektrilevi OÜ: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. AS Gaasivõrgud: ­ tööprojekti koostamiseks taotleda AS-lt Gaasivõrk tehnilised tingimused; ­ Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise

tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

­ AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldiste gaasitöid (ehitustöid, sh isolatsiooni vahetust ja hülsi paigaldust) võib teostada tööprojekti alusel üksnes ettevõte, kes on AS Gaasivõrk raamlepingupartner.

­ Pärast tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

­ Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

­ Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

19

ehitusloakohustuslikku teist ehitist, EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Käesolev seisukoht ei ole nõusolek gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

­ AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojektikoostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

­ Käesolev seisukoht on esitatud AS-le Gaasivõrk esitatud detailplaneeringu lahenduse osas. Detailplaneeringu alal projekteerimistingimuste/ehitusloa andmise menetluses täpsemate tegevuste osas arvamuste andmisel ning gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust detailplaneeringu alal või selle läheduses asuvale gaasipaigaldisele.

­ Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasipaigaldiste kaitsevööndis kavandatud ehitustöödeks tuleb geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile [email protected].

­ Gaasitöid1 võib teha isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana gaasitööde eest vastutava isiku olemasolu korral ja tema pädevuse ulatuses.

­ Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasipaigaldiste (sh katoodkaitse rajatiste) kaitsevööndis tegutsemise nõusoleku saamiseks tuleb kavandatava tee ehitustööde projektid esitada saamiseks e-posti aadressile [email protected]. Gaasipaigaldiste projekteerimist ja gaasitöid võib teostada üksnes isik, kelle tegevusala on registreeritud majandustegevuste registris gaasipaigaldiste projekteerijana ja/või gaasitööde teostajana.

­ Gaasivõrguga liitumiseks tuleb esitada vastav avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.

AS Utilitas Tallinn: ­ Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda UTL

konkreetsed tehnilised tingimused. ­ Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeeritud soojustorustiku

kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI: ­ Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh

kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

­ Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

20

6. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele

Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja teemaplaneeringule „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine”

Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on korruselamute ala, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” kohaselt jääb planeeritud maa-ala Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala ehituspiirkonda nr 3. Piirkonnas on suurimaks hoonestustiheduseks lubatud 1,0 ja hoonete korruselisus võib olla 3–4 korrust. Teemaplaneeringu seletuskirjas p-s 3.1.10 esitatud hoone kõrguse arvutamise valemi järgi on lubatud hoone kõrguseks 11,4 m. Suurim hoonestatuse protsent on 40% ja hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet, v.a abihooned. Haljastuse osakaal peab olema 30% krundi pinnast ja kõrghaljastust 20% krundi pinnast. Teemaplaneeringu punkt 4.4, ütleb, et: „Kui krundile taotletakse väiksemat haljastusprotsenti, siis tuleb planeeritava ala hulka haarata terviklik kvartaliosa, kus on võimalik näidata haljastuse ümberjaotamine nii, et mõnel krundil jääb see väiksemaks ja teisel suureneb.“ Sellest tingimusest tulenevalt on arvestatud planeeritud ala keskmise haljastuse osakaalu määramisel planeeritud alale jäävad krundid pos 3 Eha tn 10a (mis on liidetud Ao tn 7 kinnistuga) ja pos 4 Eha tn 10 (mis on liidetud Eha tn 12 kinnistuga). Planeeringuga kavandatud krunte pos 3 Eha tn 10a ja pos 4 Eha tn 10, kruntidega hõlmatud maa- ala, ei ole lubatud hoonestada. Planeeritud näitajate võrdlus teemaplaneeringuga „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“:

Vastavalt teemaplaneeringule “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade

piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste

määramine”

Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 planeeritu d ala kohta keskmiselt

Haljastust krundi pindalast (sh kõrghaljastust krundi pindalast)

30%, sh kõrghaljastust 20%

37%, sh kõrg- haljastus t 12%

54%, sh kõrg- haljastus t 36%

100%, sh kõrg- haljastus t 67%

100%, sh kõrg- haljastus t 77%

56%, sh kõrg- haljastust 35%

Hoonestus- tihedus

1 0,96 0,57 - - 0,59

Maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)

3-4 2 3 - - -

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

21

Maksimaalne hoonestatus

40% 54%* 24% - 28%

Maksimaalne hoonete arv krundil (v.a abihooned)

1-2 1 1 - 2

* Pos 1 maksimaalne hoonestatus on suurem, kui teemaplaneeringus on määratud, sest olemasolev hoone säilitatakse. Planeeritud alal keskmiselt on hoonestatus 28%, mis on teemaplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneering on kooskõlas teemaplaneeringuga. Kehtiv detailplaneering Planeeritud maa-ala kohta ei kehti varem kehtestatud detailplaneeringut.

Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetele Lähtuvalt algatamise korraldusele on detailplaneeringu koostamisel arvestatud järgnevaid lisatingimusi:

1. hoovihoone kavandada kuni 3-korruseline, mille kolmas korrus on katusekorrus või ülejäänud korruste suhtes tagasiastuv korrus, arvestades miljööväärtuslikul hoonestusalal välja kujunenud hoonestuslaadiga ja sobivusega lähialal asuvate väga väärtuslike hoonetega;

Nõudega on arvestatud. Planeeritud hoone on 3-korruseline ja kolmas korrus on tagasiastega. Vastav nõue on lisatud ka ptk 5.1.

2. hoonestusala planeerida Ao tn 7 hoone lõunapoolse fassaadi pikenduseni;

Antud nõudest on loobutud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.03.2024 kirjas nr 3-2/1733 – 68 toodud seisukohale.

3. hoonestusala võib kavandada planeeritud maa-alaga piirneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa piirile lähemale kui 4 meetrit tingimusel, et Maa-amet nõustub detailplaneeringu lahendusega ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustub II väärtusklassi puu likvideerimisega;

Planeeritud maa-ala koosseisus olnud reformimata maa (praegu Eha tn 10, Eha tn 10a ja A. Adamsoni tn 20d maaüksuste) erastamisprotsess on läbi viidud paralleelselt DP menetlusega ja need on liidetud naaberkinnistutega järgnevalt: - ajutine krunt pos 2d A. Adamsoni tn 20d (96 m²) on liidetud krundiga pos 2 - krunt pos 3 Eha tn 10a (97 m²) on liidetud Ao tn 7 kinnistuga ja - krunt pos 4 Eha tn 10 (99 m²) on liidetud Eha tn 12 kinnistuga (vastavalt Tallinna Linnavaraameti 09.05.2019 otsusele nr 4.2-5/2830-1). Kõikide eeltoodud kinnistute osas on erastamisprotsess lõpuni viidud ning need kinnistud ei ole enam riigi omandis, ning seetõttu puudub ka täiendav kooskõlastamise vajadus Maa-ametiga. Samuti ei kavandata hoonestusala Pos 2 kinnistu uuest põhjapoolsest piirist lähemale kui 4 meetrit. Puu, mis kasvab kinnistu piiril on palsami pappel, Eha tn 12 kinnistule teostatud inventuuri käigus on puu hinnatud IV-väärtusklassi (vt detailplaneeringu lisad, ptk 4. Dendroloogilised uuringud).

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

22

4. määrata võimalus kavandada säilitatavasse A. Adamsoni tn 20 hoonesse äriruume, kuna algatamisettepaneku menetlemise ajal on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud projekteerimistingimused A. Adamsoni tn 20 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks äri- ja eluhooneks, millega kaasneb A. Adamsoni tn 20 katastriüksuse sihtotstarbe muutmine senisest elamumaa sihtotstarbest äri- ja elamumaaks;

Nõudega on arvestatud. Detailplaneeringu menetlemise ajal on krundi sihtotstarve muutunud ja A. Adamsoni tn 20 krundi sihtostarve on elamumaa 80% ja ärimaa 20%. Detailplaneeringu lahendus on viidud vastavusse olemasoleva olukorraga.

5. arhitektuurinõuete määramisel seada tingimuseks, et planeeringulahenduse elluviimisel moodustuks alal asuva hoone ja naaberhoonetega ühtne ansambel;

Nõudega on arvestatud, vt ptk 5.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded.

6. ehitusõiguse ulatuse määramisel tagada piisav insolatsiooni kestus kavandatava hoone ja olemasolevate hoonete eluruumides;

Insolatsioonianalüüs on teostatud – tagatud on piisav insolatsiooni kestus kavandatava hoone ja olemasolevate hoonete eluruumides (vt detailplaneeringu lisad – ptk 6. Insolatsioonianalüüs).

7. määrata detailplaneeringus nõue, et moodustatavate kruntide omavahelisele piirile ei ole lubatud rajada piirdeaedu. Alale kavandatav katendatav ala ja rekreatsiooniala mänguväljakuga määrata kummagi krundi omanike ühiskasutusse ning määrata vastavad servituudi vajadusega alad kummagi krundi omanike kasuks;

Nõudega on arvestatud, piirete rajamise keeld on lisatud seletuskirja vt ptk 5.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded. Servituudivajadusega ala on määratud juurdepääsuks ja parkimiseks. Hoonetevaheline roheala, mis sobib rekreatsiooniks, on määratud ühiskasutusse.

8. väga väärtusliku A. Adamsoni tn 20 hoone vahetusse lähedusse parkimiskohti mitte planeerida eesmärgil suurendada haljaspinna osakaalu ning säilitada ajaloolise hoone vaadeldavus ja dominantsus;

Nõudega on arvestatud, eskiislahenduses hoone äärde kavandatud parkimiskohtadest on loobutud.

9. säilitada õuehaljastus suurimal võimalikul määral;

Nõudega on arvestatud. Planeeritud hoone on planeeritud eemale olemasolevast A. Adamsoni tn 20 hoonest võimaldades säilitada õuehaljastust ja seda korrastada.

10. kujundada planeeritava ja olemasoleva hoone vahelisele alale kompaktne roheala. Olemasoleva hoone ja katendatava pinna vahele planeerida haljastus;

Nõudega on arvestatud ja kahe hoone vahele jääb piisavalt suur haljasala.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

23

11. käidelda sademevett võimalikult suures ulatuses kinnistul (immutada pinnasesse, kasutada kastmiseks, võtta kasutusele ühtlustusmahutid või immutusplokid, katusehaljastus jm). Krundi vertikaalplaneering peab tagama, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele;

Nõue on lisatud ehitusprojekti nõuetesse (vt ptk 5.2).

12. määrata nõue viia alal läbi enne mistahes ehitusega seotud pinnase- või kaevetöid arheoloogilised eeluuringud võimaliku arheoloogilise kultuurikihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt ettevõttelt. Uuringute põhjal selgitada välja ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel töödel;

Nõue on lisatud detailplaneeringu seletuskirja (vt ptk 5.2).

13. Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus kaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radooniohuga piirkonda. Teha radooniuuring, mille protokollis peab sisalduma mõõtepunktide asukoha skeem, mõõtmiste metoodika, mõõtmiste aeg, kasutatud aparaadi nimetus ja märge kalibreerimise kohta ning tõend mõõtja pädevuse kohta. Uuringust peavad selguma konkreetsetel tulemustel põhinevad radoonileevendusmeetmed, mis tuleb määrata detailplaneeringus nõuetena ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Uuring on teostatud (vt detailplaneeringu lisad ptk 5. Radooniuuring), radooni tase krundil on vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ kohati kõrgel ja peamiselt keskmisel (normaalsel) tasemel ning radoonitaseme vähendamise soovi korral saab kasutada mõõdukamaid meetmeid (lisatud ptk 5.2).

Vastavus tuleohutusnõuetele Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõue, et tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kõik hooned ehitatakse vastavalt siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ nõuetele. Juhul kui hoonete vaheline kuja on väiksem kui 8 m tuleb põhijoonisel sinise punktiirjoonega tähistatud piirkonnas või alternatiivselt lilla või oranži joonega tähistatud piirkonnas projekteerimise käigus täpsustada ehituslike abinõude rakendamise vajadust ja ulatust tule leviku piiramiseks. Vastavus radooniuuringule Vastavalt Finestum Ehitusekspertiisid OÜ 2015 aastal koostatud uuringule (Vt detailplaneeringu lisad – Radoonitasemete mõõtmise raport) on radoonitase krundil kohati kõrgel ja peamiselt keskmisel tasemel ning kasutusele tuleks võtta radooni vähendamise meetmed. Meetmed on lisatud ptk 5.2.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

24

Vastavus ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile: Detailplaneeringus on planeeritava hoone insolatsiooni hinnatud vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ning naaberelamute insolatsiooni analüüs on uuendatud vastavalt MKM poolt 18.03.2022 avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile. Insolatsiooni kestuse arvutamise põhimõtted on mõlemas lähtedokumendis, st nii kuni 31.12.2021 kehtinud Eesti standardis kui ka ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhendis, samad. Mõlemal juhul peetakse piisavaks kui korterite insolatsiooni kestuseks on vähemalt 2,5 tundi. Insolatsioonianalüüs on teostatud (vt detailplaneeringu lisad ptk 6. Insolatsioonianalüüs). Hinnatud on olemasolevate hoonete Ao tn 7, Ao tn 5a ja Eha tn 12 kinnistute 1.korruse kortereid. Hinnangu kokkuvõte on, et ümberkaudsete elamute insolatsiooniolukord säilib piisavana või valdavalt endises ulatuses. Hinnatud on ka planeeritud hoone esimese korruse kortereid ning ka nende insolatsiooni kestus kujuneb piisavaks. Vastavus standardile: Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeeritud parkla mõõdud vastavad standardile. Standardis on määratud parkla vähimaks kauguseks naaberkrundil asuva elamu akendeta seinast 3 meetrit ja elamu akendega seinast 8 meetrit. Planeeritud parkla asub Ao tn 7 kinnistul paikneva elamu akendega seinast 8 meetri kaugusel ja vahetult A. Adamsoni tn 22 kinnistul paikneva elamu akendeta seina ääres. Tulenevalt standardijärgsete vahekauguste mitte tagamisest on saadetud planeering koostöö tegemiseks A. Adamsoni tn 22 kinnistul paiknevate korterite omanikele, vastuväiteid neilt ei laekunud. Ao tn 7 kinnistu piiri ja planeeritavate parkimiskohtade vahele on planeeritud rajada 0,5 m laiune haljasriba koos madalhaljastusega. Muudatused võrreldes eskiislahendusega Võrreldes algatamise taotluse juures toodud eskiisiga on detailplaneeringus tehtud järgnevad muudatused:

- Planeeringualas on tehtud maakorralduslikud muudatused endise riigimaa osas. Endisest riigimaast on moodustatud kolm kinnistut: elamumaa Eha tn 10, elamumaa Eha tn 10a ja elamumaa A. Adamsoni tn 20d.

- Pos 1-lt on parkimiskohad eemaldatud ja määratud need parkimisservituudiga pos 2-le.

- Pos 1 sihtotstarvet on muudetud, lisatud on võimalus näha ette osaline ärimaa sihtotstarve.

- Hoonestusala on planeeritud ala põhjapoolsesse osasse ja Ao tn 7 hoonest tuleneva ehitusjooneni.

- Planeeritud hoone korruselisust on vähendatud 4-lt 3-ni. - A. Adamsoni tn 20 krundi sihtotstarve viidud kooskõlla krundi praeguse

sihtotstarbega.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

25

Planeeritud hoone kõrguse ja korruselisuse määramisel on arvestatud teemaplaneeringuga “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” ja ümbritsevate hoonete näitajatega ning Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 09.10.2015 nr 1832-k detailplaneeringu algatamiseks, mille kohaselt võib hoonestusala lõunapoolse otsa planeerida kuni Ao tn 7 hoone lõunapoolse fassaadi pikenduseni. Vastavus TLPA kirjaga 18.05.2018 nr 3-2/1733 – 43 esitatud seisukohtadele lähtuvalt avaliku väljapaneku tulemustest Avaliku väljapaneku tulemustest lähtuvalt on planeeringusse sisse viidud järgnevad muudatused

1. juhul, kui A. Adamsoni tn 20a krundile planeeritud hoovihoone ja A. Adamsoni tn 18 hoone vaheline kuja on alla 8 meetri, näha planeeritud hoonestusala A. Adamsoni tn 18 kinnistu poolsesse ossa ette piisava ulatusega tuleohutuse nõuetele vastav sein. Detailplaneeringus määrata nõue, et hoone ehitusprojekt tuleb esitada Päästeameti Põhja päästekeskusele arvamuse saamiseks;

Planeeritud hoone vahemaa olemasolevast A. Adamsoni tn 18 hoonest on 4 m. Olemasoleval hoonel on krundi piiril tulemüür. Planeeritud hoonel on ette nähtud A. Adamsoni tn 18 poolsesse külge piisava ulatusega tuleohutuse nõuetele vastav sein. Planeeringu seletuskirja ptk 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ on lisatud nõue: ehitusprojekt esitada Päästeameti Põhja päästekeskusele arvamuse saamiseks

2. tähistada põhijoonisel Ao tn 7 kinnistu planeeritud krundi poolsel piiril asuv müür selgesti. Määrata nõue ehitusprojekti koostamiseks teha planeeritud krundi pos 2 välispiirile jääva piirdeaia jm piirirajatise, sh müüri, lahenduse väljatöötamisel ja/ või rekonstrueerimisel koostööd vastavate naaberkinnistute omanikega;

Planeeritud ala ja Ao tn 7 kinnistu piiril paiknev müür on tähistatud põhijoonisel (vt joonis nr 2 – Põhijoonis) eraldi tingmärgiga. Seletuskirja ptk 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ on lisatud nõue: teha planeeritud krundi pos 2 välispiirile jääva piirdeaia jm piirirajatise, sh müüri, lahenduse väljatöötamisel ja/ või rekonstrueerimisel koostööd vastavate naaberkinnistute omanikega;

3. parandada põhijoonisel esitatud planeeritud heki tingmärgi loetavust; Heki tingmärk on asendatud paremini loetavamaga. Põhijoonisele on lisatud suurendatud väljavõte Ao tn 7 kinnistu piiri ja planeeritavate parkimiskohtade vahele kavandatud 0,5 m laiusest haljasribast;

4. kavandada krundile väiksem hoovihoone, mis jääb kinnistu põhjapoolsest piirist vähemalt 4 meetri kaugusele, st vähendada planeeritud hoonestusala ulatust. Muudatuse tulemusena kujuneb hoonestusala kompaktsemaks ja pinnalt Ao tn 7 hoonele enam sarnaseks ning ühtlasi on seeläbi võimalik A. Adamsoni tn 20a krundil tagada teemaplaneeringu kohane kõrghaljastuse osakaal ning kujundada senisest ulatuslikum ja naaberkruntidel asuvate aedadega terviku moodustav roheala;

Hoovihoone jääb planeeritud krundi pos 2 põhjapoolsest piirist 4 m kaugusele. Hoonestusala ulatust on vähendatud 13% (planeeritud hoonestatav pind on 283 m² varasema 325 m² asemel) ning seeläbi on suurenenud haljastatav ala;

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

26

5. tulenevalt maareformi seadusest tuleb viia reformimata riigimaa omandamise menetlus läbi samaaegselt detailplaneeringu menetlusega. Enne maaomandi küsimuse lahendamist ei saa amet võtta lõplikku seisukohta kavandatud krundi ehitusõiguse ning hoovihoone suuruse, kuju ja paiknemise kohta;

Planeeringulahenduses kajastub Tallinna Linnavaraameti 18.03.2019 koostatud ja 09.05.2019 kirjaga nr 4.2-5/2830 – 1 edastatud A. Adamsoni tn 20a, Ao tn 7, Ao tn 5a, Eha tn 12 ja A. Adamsoni tn 20 kinnisasjadega piirneva reformimata riigimaa piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt liidetakse:

- maaüksuse lõunapoolne maatükk ligikaudse suurusega 96 m² – ajutine krunt pos 2d – A. Adamsoni tn 20a kinnisasja koosseisu;

- maaüksuse põhjapoolsest osast läänepoolne maatükk suurusega 97 m² – krunt pos 3 Eha tn 10a – Ao tn 7 kinnisasja koosseisu.

- maaüksuse põhjapoolsest osast idapoolne maatükk ligikaudse suurusega 99 m² – krunt pos 4 Eha tn 10 – Eha tn 12 kinnisasja koosseisu.

Reformimata riigimaa on jaotatud 3 krundiks ja maade erastamise osas on toimunud järgmised protsessid:

-pos 2d A. Adamsoni tn 20d on elamumaa, maa on erastatud. -pos 3 Eha tn 10a on elamumaa, maa on erastatud. -pos 4 Eha tn 10 on elamumaa, maa on erastatud.

6. huvitatud isikul esitada Tallinna Linnavaraametile taotlus reformimata riigimaa erastamiseks.

Reformimata riigimaa on erastatud. Avalikustamise järel on tehtud muudatused Detailplaneeringu lahenduses avalikustamise järel on tehtud järgmised muudatused:

- On täpsustatud krundijaotust. On ette nähtud kahe hoonestatava krundi moodustamine ja kolme ajutise krundi moodustamine. On muudetud krundi pos 2 ja ajutise pos 3a krundi konfiguratsioonid. Ajutise krundi pos 3a on jaotud kaheks ajutiseks krundiks: pos 3 (Eha tn 10a) ja pos 4 (Eha tn 10). Endisest riigimaast on praeguseks moodustatud kolm krunti: Eha tn 10, Eha tn 10a ja A.Adamsoni tn 20d.

- On vähendatud ehitusõiguse ulatust, hoonestusala on planeeritud krundi pos 2 põhjapoolsest piirist 4 m kaugusele.

Pos 2 on vähendatud hoonealust pinda 13% võrra (maapealne ja maa-alune hoonetealune pind 325 m2 on vähendatud kuni 283 m2). Pos 2 on vähendatud suletud brutopinda 10% võrra (maapealne suletud brutopind 855m2 on vähendatud kuni 770 m2).

Krundi plan. suurus (m2)

Hoonetealune pind Suletud brutopind

m2 % m2 Hoonestus-

tihedus Pos 2 avalikustamisel 994 325 33% 855 0,86 Pos 2 korrigeerituna 946 283 30% 770 0,81 Vahe / muutus -42 -13% -85 -10%

 Detailplaneeringu maa-alal on suurendatud haljastuse osakaalu, haljastatav

pind 658 m2 on suurendatud kuni 714 m2 ning kõrghaljastuse pind 311 m2 on suurendatud kuni 420 m2.

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

27

Planeeritud kruntide pind kokku (m2)

Haljastus Kõrghaljastus

m2 % m2 % moodustatud kruntide pind kokku avalikustamisel 1520 658 43% 311 20% moodustatud kruntide pind kokku korrigeerituna 1522 714 47% 420 28%

Vahe / muutus 56 9% 109 35% Teistkordse avalikustamise järel tehtud muudatused vastavalt TLPA kirjades 29.11.2023 nr 3-2/1733-61, 25.03.2024 nr 3-2/1733-68 ja 20.12.2024 nr 3-2/1733 – 70 esitatud seisukohtadele. Detailplaneeringu lahenduses teistkordse avalikustamise järel on tehtud järgmised muudatused:

- Planeeritud hoone hoonestusala on viidud 2 kuni 3 meetri kaugusele Eha tn 12 kinnistu piirist ning selle võrra on suurendatud haljastatavat pinda.

- Täiendavalt on vähendatud hoonestusala ulatust lõuna suunas ja planeeritava hoone lõunakülg on viidud A. Adamsoni tn 18 kõrvalhoone loodenurgaga samale sihile. Selle tulemusena on oluliselt suurendatud kompaktset haljasala A. Adamsoni 20 ja planeeritava hoone vahel. Arhitektuurinõudena on seejuures lisatud täiendav tingimus, et planeeritava hoone rõdud, varikatused jmt ehituslikud elemendid võivad hoonestusala piires sellest eeltoodud sihist lõuna poole ulatuda (p.5.1.).

- Vähendatud on krundile pos 2 planeeritud parkimiskohtade arvu 3 parkimiskoha võrra ja selle võrra on suurendatud haljastuse osakaalu.

- Lisatud on arhitektuurinõue, et 3. korruse ehitisealune pind võib moodustada kuni 50% põhikorruse ehitisealusest pinnast (p.5.1.)

- Tagatud on krundi pos 1 ja 2 kohta kokku vastavus teemaplaneeringu kohasele hoonestatuse osakaalule, samuti on tagatud kõrghaljastatava ala osakaal oluliselt üle 20% kruntide pos 1 ja 2 kogupinnast, st ehitusõiguseta kruntide pos 3 ja 4 pinda arvestamata.

- Eelnevate muudatuste tulemusena on veelkord oluliselt vähendatud planeeritud hoone ehitusalust pinda ning maapealse osa suletud brutopinda ning sellest tulenevalt vähendatud korterite arvu lähtudes nõudest, et ühe korteri kohta oleks vähemalt 85m2 planeeritud hoone maapealse osa suletud brutopinda.

- Nii seletuskirjas kui põhijoonisel on toodud nõuded ja tähistus, et kui planeeritav hoone on naaberhoonetele lähemal kui 8m, siis tuleb koostöös Päästeametiga vastavalt hoone tegelikule lahendusele ehitusprojekti koostamisel täpsustada tulemüürile vastava seina ulatust ja lahendust või muude ehituslike abinõude vajadust ja ulatust tule leviku piiramiseks (p. 5.2. ja p. 6.). Põhijoonisele on lisatud ka alternatiivsed tulemüürile vastava tõkke rajamise võimalused vastavalt lilla ja oranži joonega ja nende rakendamisel tuleb lisaks Päästeametile teha koostööd vastavalt Eha 12 ja/või A. Adamsoni tn 18 kinnistute omanikega.

- Muudetud (oluliselt vähendatud mahuga) lahenduse kohta tehakse täiendav insolatsioonianalüüs kuigi ka senise suurema hoonega lahenduse põhjal tehtud analüüsi kohaselt ümberkaudsete elamute insolatsiooniolukord säilib piisavana või endises ulatuses.

- Lisatud on tingimus ehitusprojekti koostamiseks: määrata parkimiskohtade arv vastavalt hoone ehitusloa väljaandmise ajal kehtivale parkimisnormatiivile ja - põhimõtetele (p. 5.2.).

A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneering

28

- Määratud on täiendavad tingimused naaberhoonete püsivuse tagamiseks hoone ehitamise ajal (p.5.2).

Kõikide muudatuste tulemusena on peale teistkordset avalikustamist planeeritud hoone ehitisealust pinda täiendavalt vähendatud 20% e. 58 m2 võrra (283 m2-lt on vähendatud 225 m2-ni). Planeeritava hoone suletud brutopinda on vähendatud täiendavalt 30% e. 233 m2 võrra (770 m2-lt on vähendatud 538 m2-ni). Vähendatud on ka planeeritavate korterite arvu seitsmelt kuuele, lähtudes nõudest tagada korteri kohta 85m2 maapealse osa suletud brutopinda.

POS 2 ehitusõiguse muutus

Krundi planeeritud suurus (m2)

Hoonealune pind Suletud brutopind

m2 % m2 Hoonestus

tihedus II avalikustamine 946 283 30% 770 0,81

Peale teist avalikustamist korrigeeritud lahendus 946 225 24% 538 0,57

Muutus võrreldes teise avalikustamisega 0 -58 -20%

- 233 -30%

Detailplaneeringu maa-alal kokku on suurendatud haljastuse osakaalu, haljastatavat pinda on suurendatud 714 m2-lt kuni 848 m2-ni (osakaal 56% kogu planeeringu alast) ning kõrghaljastuse pinda on suurendatud 420 m2-lt kuni 526 m2-ni (osakaal 35% kogu planeeringu alast). Seejuures on Pos 1 ja Pos 2 vastavad näitajad kokku 652 m2 (49%) haljastuse osas, mis on peale teistkordset avalikustamist suurenenud 134 m2 (26%) võrra. Seejuures on kõrghaljastusele sobiv ala 385m2 (29%), mis on peale teistkordset avalikustamist suurenenud 106 m2 e. 38% võrra.

Planeeringuala kokku

Planeeritud kruntide

pind kokku (m2)

Haljastus Kõrghaljastus

m2 % m2 % II avalikustamine 1522 714 47% 420 28% Peale teist avalikustamist korrigeeritud lahendus 1522 848 56% 526 35% Muutus võrreldes teise avalikustamisega 0 134 19% 106 25%

II PLANEERINGU JOONISED

1. Asukohaskeem

2. Põhijoonis M 1:500

3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500

4. Liiklusskeem M 1:500