Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
Viit | 1.2-4/234-1 |
Registreeritud | 23.09.2025 |
Sünkroonitud | 03.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
Toimik | 1.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Ene Ginter (arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse büroo, süüteomenetluse toetuse grupp) |
Originaal | Ava uues aknas |
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.7.2025
COM(2025) 433 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
ET 1 ET
1. LISA
Ministrite komitee 134. istung
(Luxembourg, 13.–14. mai 2025)
Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu
PREAMBUL
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud asjaomasele konventsioonile allakirjutanud riigid,
tuletades meelde Reykjaviki deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja
valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (Reykjavik, 16.–17. mai 2023), kus Euroopa
Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid kindlat tahet tõhustada oma tööd Euroopa
Nõukogus keskkonna inimõigustega seotud aspektide valdkonnas, teha kindlaks planeedi
kolmikkriisist (reostus, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine) tulenevad probleemid
inimõiguste jaoks ning aidata töötada välja sellele ühist lahendust;
tuletades meelde inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ETS nr 5, 1950) ja selle
protokolle, Berni konventsiooni Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade
kaitse kohta (ETS nr 104, 1979) ja Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni (ETS nr 176,
2000);
võttes arvesse väljaandmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 24, 1957) ja selle protokolle,
kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (ETS nr 30, 1959) ja selle
protokolle, kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni (ETS nr 70, 1970),
kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 73, 1972), korruptsiooni
kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), 1999), küberkuritegevuse
konventsiooni (ETS nr 185, 2001) ja selle protokolle ning rahapesu ning kriminaaltulu
avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlevat Euroopa
Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, 2005);
võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni
(ETS nr 108, 1981) ja protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud
töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223, 2018);
tuletades meelde järgmisi ministrite komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele:
soovitus nr R (88) 18, milles käsitletakse juriidilise isiku staatusega ettevõtete vastutust nende
tegevuse käigus toime pandud süütegude eest, soovitus nr R (96) 8 Euroopa kriminaalpoliitika
kohta muutuste ajal, soovitus Rec(2001)11 organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse
juhtpõhimõtete kohta, soovitus CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta, soovitus
CM/Rec(2022)9 tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse kohta
ning soovitus CM/Rec(2022)20 inimõiguste ja keskkonnakaitse kohta;
MINISTRITE KOMITEE CM-dokumendid CM(2025)52-final 14. mai 2025
ET 2 ET
tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni (77) 28 kriminaalõiguse
panuse kohta keskkonnakaitsesse;
tuletades meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2398 (2021) ja
soovitust 2213 (2021) kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimuste käsitlemise kohta
kliimamuutuste kontekstis, resolutsiooni 2477 (2023) ja soovitust 2246 (2023)
relvakonfliktide keskkonnamõju kohta ning soovitust 2272 (2024), mis käsitleb turvalise,
puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõiguse süvalaiendamist Reykjaviki
protsessis ning kutsutakse üles tunnistama ökotsiidi, mis on juba hõlmatud Euroopa Nõukogu
teatavate liikmesriikide õiguses ja mida arutatakse rahvusvahelisel tasandil;
võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, milles on sätestatud olulised inimõiguste
ja keskkonna kaitse standardid;
pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta
direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning
millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ;
pidades silmas 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning 1998. aasta
keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis
asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni;
pidades silmas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (2000) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
korruptsioonivastast konventsiooni (2003);
pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise
konventsiooni (1973) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1992);
pidades silmas rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni
(MARPOL, 1973) ja selle protokolle, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel
(SOLASi konventsioon, 1974), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni (UNCLOS, 1982), piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja
kasutamise konventsiooni (1992) ning IMO Hongkongi konventsiooni laevade ohutu ja
keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (2009);
pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatust (1979),
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), osoonikihti kahandavate ainete Montreali
protokolli (1987), Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise
kontrolli kohta (1989), piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (1991),
tuumaohutuse konventsiooni (1994), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja
radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (1997), püsivate
orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (2001) ja Minamata
elavhõbedakonventsiooni (2013);
tuletades meelde ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni (1972) ning ÜRO Rio
keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtteid (1992);
tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi
21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis avati
allakirjutamiseks 22. aprillil 2016, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste
konverentsi 26. istungjärgul (COP 26) vastu võetud Glasgow kliimapakti, ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul (COP 28) vastu
võetud esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni osaliste 18. detsembril 2022 vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse
elurikkuse raamistikku;
ET 3 ET
tuletades meelde järgmisi ÜRO Peaassamblee resolutsioone: 16. detsembri 2020. aasta
resolutsioon A/RES/75/196 ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse programmi,
eelkõige selle tehnilise koostöö suutlikkuse tugevdamise kohta; 16. detsembri 2021. aasta
resolutsioon A/RES/76/185 keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamise ja nende vastu
võitlemise kohta; 28. juuli 2022. aasta resolutsioon A/RES/76/300, mis käsitleb inimõigust
puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, ja 25. augusti 2023. aasta resolutsioon
A/RES/77/325, mis käsitleb võitlust looduslike liikidega kaubitsemise vastu;
tuletades meelde järgmisi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioone: 25. juuli
2013. aasta resolutsioon 2013/40, mis käsitleb kaitsealuste looduslike looma- ja
taimeliikidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja kriminaalõiguslikke meetmeid;
24. juuli 2008. aasta resolutsioon 2008/25 Rahvusvahelise koostöö kohta metsasaaduste,
sealhulgas puidu, eluslooduse ja muude metsa bioloogiliste ressurssidega ebaseadusliku
kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel ning 23. juuli 1996. aasta
resolutsioon 1996/10 kriminaalõiguse rolli kohta keskkonnakaitses;
tuletades meelde Kyoto deklaratsiooni „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi
edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas“, mis võeti
vastu 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos toimunud ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse
14. kongressil;
tuletades meelde rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi järgmisi resolutsioone:
2022. aasta oktoobri resolutsioon 11/3, mis käsitleb riigiekspertide tehnilise abi töörühma ja
rahvusvahelise koostöö töörühma ühise temaatilise arutelu tulemusi seoses rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
konventsiooni kohaldamisega keskkonda mõjutavate rahvusvaheliste organiseeritud
kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kuriteoennetuse ja
kriminaalõigusemõistmise komisjoni 2022. aasta mai resolutsioon 31/1, mis käsitleb
rahvusvahelise koostöö rahvusvahelise õigusraamistiku tugevdamist looduslike liikidega
kaubitsemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning 2020. aasta oktoobri
resolutsioon 10/6, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate keskkonda
mõjutavate kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist;
tunnistades riikide esmast rolli ja vastutust keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu
võitlemise poliitika ja strateegiate määratlemisel;
võttes arvesse olemasolevaid uuringuid keskkonnakuritegevuse kulude kohta;
tunnistades, et organiseeritud keskkonnakuritegevus takistab ja õõnestab riikide jõupingutusi
kaitsta keskkonda, edendada õigusriiki ja saavutada kestlik areng;
tunnistades, et keskkonnakuritegudel on negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele,
inimeste ohutusele, toiduga kindlustatusele, elatusvahenditele ja elupaikadele;
tunnistades tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhjapanevat rolli keskkonnakuritegevuse
ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tunnistades seepärast seda, kui oluline on tegeleda
sellist koostööd takistavate rahvusvaheliste probleemide ja tõketega, need kõrvaldada ja neile
tulemuslikult reageerida;
tunnistades ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna,
valitsusväliste organisatsioonide, meedia, akadeemiliste ja teadusringkondade olulist panust
keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;
ET 4 ET
tunnistades ka, et keskkonnakaitse valdkonnas on kodanikuühiskonnal, sealhulgas
valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel oluline roll üldsuse teadlikkuse suurendamisel
keskkonnaküsimustes ning keskkonnakuritegude ennetamisel ja avastamisel;
tunnistades juriidiliste isikute hoolsuskohustuse olulisust keskkonnakaitse tagamisel ja
keskkonnakuritegude ennetamisel;
tunnistades, et keskkonnakuritegevusel on üha enam eksterritoriaalne mõju ja see esineb
rahvusvahelise ebaseadusliku kauplemise vormis, mis koos degradeerumisilmingute
(kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, loodusvarade ammendumine, elupaikade
hävitamine jne) kiirenemisega tingivad vajaduse kriminaalõiguse üldiste miinimumnormide
järele osana ühisest ja koostööl põhinevast rahvusvahelisest raamistikust;
tunnistades, et keskkonnakuriteod võivad esineda mitmes vormis, mis tuleb õigusnormides
selgelt, tulemuslikult ja proportsionaalselt kindlaks määrata, määratleda ja kriminaliseerida,
järgides täielikult seaduslikkuse põhimõtet;
tunnistades, et mõned käesoleva konventsiooniga hõlmatud tahtlikud teod võivad keskkonda
eriti tõsiselt kahjustada ja et seda tuleks pidada eriti raskeks kuriteoks,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk – Eesmärgid, kohaldamisala, mõisted ja diskrimineerimiskeeld
Artikkel 1 – Konventsiooni eesmärgid
1. Konventsiooni eesmärgid on
(a) ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda;
(b) edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd
keskkonnakuritegude vastu võitlemisel;
(c) kehtestada miinimumnormid, millest riigid juhinduksid oma riigisisestes
õigusaktides,
ning seeläbi edendada ja tõhustada keskkonnakaitset.
2. Et tagada konventsiooni sätete tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt,
nähakse konventsiooniga ette spetsiaalne järelevalvemehhanism.
Artikkel 2 – Konventsiooni kohaldamisala
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kooskõlas selle konventsiooniga
kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest
süüdistuse esitamise ja nende eest karistamise suhtes.
2. Konventsiooni kohaldatakse rahu ajal ning relvakonfliktide, sõjaaja ja okupatsiooni
korral.
Artikkel 3 – Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „õigusvastane“ – keskkonnakaitse eesmärgil vastu võetud riigisisese õigus- või
haldusnormi või pädeva asutuse otsuse rikkumine. Tegu on õigusvastane isegi
siis, kui see on toime pandud konventsiooniosalise pädeva asutuse loal, kui
luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel;
ET 5 ET
(b) „vesi“ – kõik pinnaveekogumite kategooriad, sealhulgas jõed, järved,
üleminekuvesi, rannikuvesi, kõik põhjaveekogumid ja kogu mereala,
sealhulgas ookeanid ja mered;
(c) „ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning
nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline tervik, mis moodustab nende
vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse. See hõlmab elupaigatüüpe,
liikide elupaiku ja liikide populatsioone;
(d) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära
visata või on kohustatud ära viskama.
Artikkel 4 – Diskrimineerimiskeeld
Konventsiooni sätete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma
diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, keele, vanuse, usutunnistuse, poliitiliste või
muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise, varalise
seisundi, sünni, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi, puude või muu seisundi alusel.
II peatükk – Lõimitud poliitika ja andmete kogumine
Artikkel 5 – Terviklik ja kooskõlastatud poliitika
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et
võtta vastu ja rakendada mõjusat, laiaulatuslikku ja kooskõlastatud poliitikat, mis
hõlmab asjakohaseid meetmeid kõigi asjaomase konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja nende vastu
võitlemiseks.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua
strateegilisel ja operatiivsel tasandil asjakohased kooskõlastus- ja
koostöömehhanismid kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamises ja nende vastu
võitlemises. Selliste mehhanismide eesmärk on
(a) tagada kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine
mõistmine ning ühiste prioriteetide ja tavade vastuvõtmine;
(b) teabevahetus strateegilistel ja operatiivsetel eesmärkidel riigisisese õiguse,
sealhulgas andmekaitsenormide piires, ning
(c) parimate tavade vahetamine.
3. Konventsiooniosalised kaaluvad ühe või mitme sellise organi määramist või loomist,
kes vastutaksid asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja meetmete kooskõlastamise,
rakendamise, järelevalve ja hindamise eest, võttes arvesse oma põhiseaduslikke
tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid.
4. Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid osalejaid,
nagu valitsusasutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud parlamendid ja asutused,
sealhulgas kohtud, prokurörid, õiguskaitseasutused ja vajaduse korral valitsusvälised
organisatsioonid ning muud asjaomased organisatsioonid ja üksused.
5. Konventsiooniosalised kaaluvad selliste spetsialiseerunud uurimisüksuste,
prokuröride ja kohtunike määramist, kes tegeleksid käesoleva konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise
ET 6 ET
ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes arvesse oma põhiseaduslikke
tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid, ning võttes nõuetekohaselt arvesse
õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.
Artikkel 6 – Riiklik strateegia
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et koostada ja
avaldada asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende
vastu võitlemise riiklik strateegia, milles käsitletakse järgmist:
(a) riikliku poliitika eesmärgid ja prioriteedid selles valdkonnas;
(b) pädevate asutuste ülesanded ja kohustused;
(c) vajalikud ressursid ja jõustamisega tegelevate töötajate spetsialiseerumise
toetamise võimalused;
(d) sellise riikliku strateegia eesmärkide saavutamise korrapärase hindamise kord
ning
(e) selliste rahvusvaheliste võrgustike abi, kes tegelevad küsimustega, mis on
otseselt seotud käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ja nendega seotud rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega.
Artikkel 7 – Ressursid
Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, et ennetada
käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemist ja nende vastu
võidelda.
Artikkel 8 – Spetsialistide koolitamine
1. Konventsiooniosalised pakuvad asjakohast ja korrapärast valdkondadevahelist,
tehnilist ja õigusalast koolitust valdkonna spetsialistidele, kes tegelevad käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise,
uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade
lahendamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja
ülesandeid reguleerivaid norme.
2. Konventsiooniosalised soodustavad asutustevahelise koordineeritud koostöö juhiste
lisamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusse, et käesoleva konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumeid oleks võimalik käsitleda
igakülgselt ja asjakohaselt.
Artikkel 9 – Andmete kogumine ja teadusuuringud
1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad selle osalised
(a) koguma korrapäraselt asjakohaseid statistilisi andmeid käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumite kohta
ning
(b) edendama teadusuuringuid keskkonnakuritegevuse valdkonnas, et uurida selle
algpõhjuseid ja mõju, esinemissagedusi ja süüdimõistmiste määra ning
konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust.
2. Konventsiooniosalised esitavad konventsiooni artikli 46 kohasele
konventsiooniosaliste komiteele käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe.
3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et
tagada käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe kättesaadavus üldsusele.
ET 7 ET
III peatükk – Ennetustegevus
Artikkel 10 – Üldised kohustused
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et takistada
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud mis tahes kuriteo toimepanemist füüsilise või
juriidilise isiku poolt, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste
organisatsioonidega.
Artikkel 11 – Teadlikkuse suurendamine
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et edendada ja korraldada
keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud teavitus- ja
teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna
ja valitsusväliste organisatsioonidega.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse seas
levitatakse laialdaselt teavet konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ennetamiseks kasutatavate meetmete kohta.
IV peatükk – Kriminaalõigus
1. jagu – Reostus, tooted ja ained
Artikkel 12 – Ebaseadusliku reostusega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik teatava koguse materjalide või ainete,
energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine, heitmine või viimine õhku, pinnasesse või vette,
mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või
olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
Artikkel 13 – Keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona sellise toote turulelaskmine õigusvastaselt ja tahtlikult ning
keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes, mille suuremahuline
kasutamine, nimelt toote kasutamine mitme kasutaja poolt olenemata nende arvust, toob kaasa
teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimise, heitmise või
viimise õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese
surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, vee või pinnase kvaliteedile või
loomadele või taimedele.
Artikkel 14 – Keemiliste ainetega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona selliste reguleeritud keemiliste ainete, mis võivad
olla puhasained, sisalduda segudes või toodetes, õigusvastane ja tahtlik tootmine,
turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine, importimine, eksportimine või
kasutamine, sealhulgas nende lisamine toodetesse, kui selline tegu on keskkonna
kaitsmisele suunatud riigisisese õiguse alusel keelatud ja see põhjustab või võib
tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju
õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
ET 8 ET
Artikkel 15 – Radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik radioaktiivse materjali või radioaktiivsete
ainete valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, hoidmine, ladustamine,
transportimine, importimine, eksportimine või lõpphoiustamine, kui selline tegu põhjustab või
võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu,
pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
Artikkel 16 – Elavhõbedaga seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -
segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, kasutamine, ladustamine,
importimine või eksportimine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada
inimese surm või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile
või loomadele või taimedele.
Artikkel 17 – Osoonikihti kahandavate ainetega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik osoonikihti kahandavate ainete tootmine,
turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste
toodete ja seadmete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, mis sisaldavad või
mille käitamiseks on vaja osoonikihti kahandavaid aineid.
Artikkel 18 – Fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik fluoritud kasvuhoonegaaside tootmine,
turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste
toodete ja seadmete turule laskmine või importimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on
vaja fluoritud kasvuhoonegaase.
2. jagu – Jäätmed
Artikkel 19 – Jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise,
kõrvaldamise või jäätmesaadetise vedamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik jäätmete kogumine,
töötlemine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, nimetatud protsesside
järelevalve ning ladustamiskohtade järelhooldus, kaasa arvatud toimingud
(jäätmekäitlus), mida teevad edasimüüjad või vahendajad, kui selline tegu
(a) hõlmab riigisisese õiguse kohaselt määratletud ohtlikke jäätmeid ja tegemist on
selliste jäätmete arvestatava kogusega või
(b) hõlmab muid kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud jäätmeid ning
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene jäätmesaadetise
vedamine, kui tegemist on arvestatava kogusega, olenemata sellest, kas see toimub
ühe saadetisena või mitme saadetisena, mis näivad olevat omavahel seotud.
ET 9 ET
3. jagu – Rajatised
Artikkel 20 – Süüteod, mis on seotud sellise rajatise käitamise või sulgemisega, kus
toimub ohtlik tegevus
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine
või sulgemine, kus toimub ohtlik tegevus, kui selline tegu põhjustab või võib
tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju
õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
Artikkel 21 – Ohtlike ainetega seotud rajatise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega
seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine
või sulgemine, kus ladustatakse või kasutatakse ohtlikke aineid või segusid, kui see
tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele
või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
4. jagu – Laevad
Artikkel 22 – Laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona see, kui laevaomanik jätab õigusvastaselt ja tahtlikult täitmata
kohaldatavad nõuded, millega nähakse ette laeva ringlussevõtt nõutavatele
keskkonnastandarditele vastavates laevade ringlussevõtu kohtades.
Artikkel 23 – Laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik laevadelt pärinevate saasteainete
merreheitmine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada vee kvaliteedi
halvenemist või kahjustada merekeskkonda.
5. jagu – Loodusvarad
Artikkel 24 – Pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik pinna- või põhjavee võtmine, mis
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada olulist kahju pinnaveekogude ökoloogilisele
seisundile või potentsiaalile või põhjaveekogumite kvantitatiivsele seisundile.
Artikkel 25 – Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või
sellest saadud toodete turule laskmine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole arvestatava
kogusega.
ET 10 ET
Artikkel 26 – Ebaseadusliku kaevandamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaevandamistegevus, mille
puhul on riigisisese õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine või
samaväärne keskkonnamenetlus, kui see toimub ilma riigisisese õiguse alusel
kehtestatud keskkonnaaspekte käsitleva õiguslikult nõutava arendusloata ning see
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele
või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks määrata riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
6. jagu – Elurikkus
Artikkel 27 – Kaitsealuse loodusliku looma- või taimeliikide ebaseadusliku tapmise,
hävitamise, äravõtmise ja omamisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või
taimeliikide isendi või isendite tapmine, hävitamine, äravõtmine või omamine, kaasa arvatud
isendite osade või neist saadu võtmine või omamine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole
selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
Artikkel 28 – Kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku
kauplemisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike
looma- või taimeliikide isendi või isendite või nende osade või neist saadu müük või
müügiks pakkumine, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite
arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene kauplemine
kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendite või nende osade või neist
saaduga, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava
kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
Artikkel 29 – Kaitseala elupaikade ebaseadusliku halvendamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik tegevus, mis põhjustab
kaitsealal elupaiga halvenemist või häirib kaitsealuste loomaliike kaitsealal, nagu on
määratletud riigisiseses õiguses, kui selline halvenemine või häirimine on
märkimisväärne.
2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks teha kaitsealal asuvad elupaigad ja
kaitsealused loomaliigid, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli
lõiget 1, ning teavitada neist sekretariaati.
Artikkel 30 – Invasiivsete võõrliikidega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses
õiguses kuriteona selliste invasiivsete võõrliikide õigusvastane ja tahtlik toomine riigi
territooriumile, turule laskmine, pidamine, aretamine, vedu, kasutamine, vahetamine,
paljunemise võimaldamine, pidamine või kasvatamine, keskkonda laskmine või levitamine,
ET 11 ET
mis on määratletud riigisisestes õigusaktides keskkonna jaoks probleemsete liikidena, kui
selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või
taimedele.
7. jagu – Eriti raske kuritegu
Artikkel 31 – Eriti raske kuritegu
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et käsitada kõiki
konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegusid eriti raske kuriteona, kui need on toime
pandud tahtlikult ja kui sellised kuriteod põhjustavad hävingut või tekitavad pöördumatut,
ulatuslikku ja olulist kahju või pikaajalist, ulatuslikku ja olulist kahju märkimisväärse suuruse
või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või
vee kvaliteedile.
8. jagu – Kriminaalõiguse üldsätted
Artikkel 32 – Süüteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja süüteokatse
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
kuriteona õigusvastane ja tahtlik konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegude toimepanemisele kihutamine või neile kaasaaitamine.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
kuriteona konventsiooni artiklite 12–21, 23–25, artikli 28 lõike 2 ja artikli 30
kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja
tahtlik.
3. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et
määratleda kuriteona konventsiooni artikli 27 ja artikli 28 lõike 1 kohaselt kindlaks
määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.
Artikkel 33 – Jurisdiktsioon
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada
jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,
(a) mis pannakse toime nende territooriumil;
(b) mis pannakse toime nende lipu all sõitva laeva pardal;
(c) mis pannakse toime nende seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või
(d) mille paneb toime nende kodanik.
2. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et
kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,
kui kuritegu on toime pandud tema kodaniku vastu.
3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada
jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuriteo suhtes, kui
väidetavad toimepanijad viibivad nende territooriumil ja neid ei saa teisele riigile
välja anda üksnes nende kodakondsuse alusel.
4. Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline taotleb jurisdiktsiooni konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjaomased
konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et määrata kindlaks kõige sobivam
jurisdiktsioon süüdistuse esitamiseks.
ET 12 ET
5. Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välistata
konventsiooniga konventsiooniosalise poolt riigisisese õiguse kohaselt teostatavat
kriminaaljurisdiktsiooni.
Artikkel 34 – Juriidiliste isikute vastutus
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
juriidilist isikut saab võtta vastutusele käesoleva konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või
juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kellel on juhtiv koht
juriidilises isikus ja kellel on:
(a) juriidilise isiku esindamise õigus;
(b) juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või
(c) juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus.
2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad konventsiooniosalised
vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele
võtta, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku järelevalve või kontrolli
puudumine on teinud võimalikuks konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo
toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega
füüsilise isiku poolt.
3. Lähtuvalt konventsiooniosalise õiguspõhimõtetest võib juriidilise isiku vastutus olla
kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.
4. Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.
Artikkel 35 – Karistused ja meetmed
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on toime pannud
füüsilised isikud, kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi,
mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust. Karistused hõlmavad vangistust ja
võivad hõlmata ka rahalisi karistusi.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
artikli 34 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse
mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad
kriminaalõiguslikke või muid rahalisi karistusi ning võivad hõlmata muid meetmeid,
näiteks:
(a) ettevõtluskeeld;
(b) riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine;
(c) avaliku sektori rahastuse saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas
hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest
ilmajätmine, ning lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine;
(d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;
(e) sundlõpetamine;
(f) nende lubade ja volituste peatamine, tagasi võtmine või kehtetuks
tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu
toime pandi;
ET 13 ET
(g) toimepandud keskkonnakuritegu käsitleva kohtulahendi täielik või osaline
avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust
või andmekaitsenormide kohaldamist, või
(h) kohustus luua hoolsuskohustuse süsteemid, millega parandada
keskkonnastandardite järgimist.
3. Konventsiooniosalised võtavad oma riigisisestes õigussüsteemides võimalikult
suures ulatuses seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et oleks
võimalik külmutada, arestida ja konfiskeerida
(a) kuriteovahendid – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes
viisil, täielikult või osaliselt konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo
või kuritegude toimepanemiseks, ning
(b) kriminaaltulu, mis on saadud konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegude toimepanemisega, või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule.
4. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist
kooskõlas oma riigisisese õigusega, et lisada keskkonna seisundi taastamine
füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste ja meetmete hulka
vastavalt järgmistele sätetele:
(a) teatavatel tingimustel võib pädev asutus anda seoses konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuriteoga korralduse keskkonna seisundi taastamiseks ning
(b) pädev asutus võib anda korralduse täita keskkonna seisundi taastamise
korraldus, mida ei ole täidetud, selle isiku arvel, kelle suhtes korraldus on
tehtud, või võidakse isiku suhtes selle asemel või sellele lisaks kohaldada muid
kriminaalkaristusi või muid karistusi.
Artikkel 36 – Raskendavad asjaolud
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et üht
või mitut järgmistest asjaoludest, kui need ei kuulu juba kuriteo koosseisu tunnuste
hulka, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega võtta konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse
raskendavate asjaoludena, täpsemalt järgmist:
(a) kuritegu tekitas ökosüsteemile tõsise ja laiaulatusliku või tõsise ja pikaajalise
või tõsise ja pöördumatu kahju;
(b) kuritegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni raames;
(c) toimepanija kasutas kuriteo toimepanemisel vale- või võltsitud dokumente;
(d) kuriteo pani(d) toime ametiisik või ametiisikud oma ülesannete täitmisel;
(e) kuriteo toimepanija on varem konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegudes lõplikult süüdi mõistetud või
(f) kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb, oluline rahaline kasu või
otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude
vältimist on võimalik kindlaks teha.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud raskendavat asjaolu ei kohaldata
käesoleva konventsiooni artiklis 31 nimetatud kuriteo suhtes.
ET 14 ET
Artikkel 37 – Teise konventsiooniosalise varem mõistetud karistused
Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et näha ette
võimalus võtta karistuste määramisel arvesse teise konventsiooniosalise poolt käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest mõistetud lõplikke karistusi.
V peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus
Artikkel 38 – Menetluse algatamine ja jätkamine
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse
esitamine ei sõltu kaebuse olemasolust ning et menetlus võib jätkuda ka pärast kaebuse
tagasivõtmist.
Artikkel 39 – Õigus osaleda menetluses
Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist
kooskõlas oma riigisisese õigusega, et anda isikutele, kellel on piisav huvi või kes väidavad,
et õigust on rikutud, samuti keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele
organisatsioonidele õigus osaleda kriminaalmenetlustes, mis puudutavad konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, ulatuses, milles selliste isikute ja organisatsioonide
nimetatud menetlusõigused on konventsiooniosaliste riigisisestes õigussüsteemides ette
nähtud muude kuritegude puhul järgitavates menetlustes, näiteks õigus osaleda
tsiviilhagejana.
VI peatükk – Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 40 – Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades
1. Konventsiooniosalised teevad üksteisega võimalikult ulatuslikku koostööd vastavalt
käesoleva konventsiooni sätetele ning kohaldades kriminaalasjades tehtavat koostööd
käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õiguslikke vahendeid ning
ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja riigisisese õiguse alusel sõlmitud
kokkuleppeid, et:
(a) ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, nende vastu
võidelda ja nende eest süüdistus esitada, mis hõlmab ka vara külmutamist,
arestimist ja konfiskeerimist;
(b) kaitsta tunnistajaid ja isikuid, kes teatavad konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegudest ja teevad õigusasutustega koostööd, ning
osutada neile abi;
(c) uurida ja menetleda konventsioonis kindlaksmääratud kuritegusid ning
(d) täita konventsiooniosaliste kohtuasutuste asjakohaseid kriminaalasjades tehtud
kohtulahendeid.
2. Kui konventsiooniosaline, kes seab väljaandmise või kriminaalasjades antava
vastastikuse abistamise sõltuvusse lepingu olemasolust, saab konventsiooniosaliselt,
kellega tal sellist lepingut ei ole, väljaandmistaotluse või taotluse õigusabiks
kriminaalasjades, võib ta täielikus kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest
tulenevate kohustustega ja taotluse saanud konventsiooniosalise riigisiseses õiguses
sätestatud tingimustel käsitada asjaomast konventsiooni väljaandmise või
kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusliku alusena seoses kuritegudega,
ET 15 ET
mis on määratletud vastavalt konventsioonile, ning võib sel eesmärgil kohaldada
mutatis mutandis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikleid 16 ja 18.
Artikkel 41 – Teave
1. Konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse piires ilma eelneva taotluseta
edastada teisele konventsiooniosalisele teavet, mis on saadud tema enda uurimise
käigus, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine võib aidata vastuvõtval
konventsiooniosalisel ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid
või algatada või läbi viia uurimisi või menetlusi seoses asjaomaste kuritegudega, või
et selline avalikustamine võib tuua kaasa asjaomase konventsiooniosalise
koostöötaotluse käesoleva konventsiooni artikli 40 alusel.
2. Konventsiooniosaline, kes saab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt mis tahes teavet,
esitab sellise teabe oma pädevatele asutustele, et algatada menetlus, kui seda
peetakse asjakohaseks, või selleks, et asjaomast teavet võiks võtta arvesse
asjaomastes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes.
3. Teavet edastav konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse kohaselt kehtestada
tingimusi, mille alusel teavet saav konventsiooniosaline sellist teavet kasutab. Need
tingimused on vastuvõtva konventsiooniosalise jaoks siduvad.
Artikkel 42 – Andmekaitse
Konventsiooniosaline edastab isikuandmeid käesoleva konventsiooni artiklite 40 ja 41 alusel
üksnes juhul, kui on täidetud isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides
ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimused.
VII peatükk – Kaitsemeetmed
Artikkel 43 – Ohvrite seisund kriminaaluurimises ja -menetluses
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
kaitsta ohvrite õigusi ja huve kriminaaluurimise ja -menetluse kõigis etappides
kooskõlas oma riigisisese õigusega, eelkõige
(a) teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning
taotluse korral nende kaebuse suhtes võetud järelmeetmetest, esitatud
süüdistustest ja kriminaalmenetluse seisust, välja arvatud erandjuhtudel, kui
selline teavitamine võib kahjustada juhtumi nõuetekohast menetlemist, ning
nende rollist selles ja nende juhtumite tulemustest;
(b) võimaldades neil kooskõlas riigisisese õiguse menetlusnormidega olla ära
kuulatud, esitada tõendeid ning valida vahendid oma seisukohtade, vajaduste ja
murede esitamiseks ja kaalumiseks kas otse või vahendaja kaudu;
(c) pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, et nende õigused ja huvid oleksid
adekvaatselt esitatud ja arvesse võetud, ning
(d) tagades meetmete olemasolu, et kaitsta ohvreid ja nende pereliikmeid teisese ja
korduva ohvristamise, hirmutamise ja kättemaksu eest.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
tagada ohvritele alates esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs
teabele asjaomaste kohtu- ja haldusmenetluste kohta.
ET 16 ET
3. Konventsiooniosalised tagavad, et kuriteoohvritel on juurdepääs õigusabile, kui nad
on kriminaalmenetluse osalised. Tingimused või menetlusnormid, mille alusel
ohvritel on juurdepääs õigusabile, määratakse kindlaks riigisisese õigusega.
4. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid
tagamaks, et sellise kuriteo ohvrid, mis on määratud kindlaks konventsiooni kohaselt
ja mis on toime pandud muu konventsiooniosalise territooriumil kui see, kus nad
elavad, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele, kui nad ei saa
seda teha selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kuritegu toime pandi, või kui
tegemist on raske kuriteoga selle konventsiooniosalise riigisisese õiguse tähenduses,
kus nad ei soovi seda teha.
5. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et anda
rühmade, sihtasutuste, ühenduste või valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide
liikmetele võimalus abistada ja/või toetada ohvreid nende nõusolekul konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid käsitlevas kriminaalmenetluses, kui ei ole
tehtud vastupidist põhjendatud otsust.
Artikkel 44 – Tunnistajate kaitse
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
tagada kriminaalmenetluses, milles käsitletakse konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegusid, tunnistajate ning vajaduse korral nende sugulaste ja
teiste lähedaste jaoks tulemuslik ja asjakohane kaitse mis tahes vormis kättemaksu
või hirmutamise eest.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka ohvrite suhtes, kui nad on tunnistajad.
Artikkel 45 – Kuriteost teatavate või õigusasutustega koostööd tegevate isikute kaitse
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada
tulemuslik ja asjakohane kaitse neile, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegudest või teevad uurimise või süüdistuse esitamise eest vastutavate asutustega muul
viisil koostööd.
VIII peatükk – Järelevalvemehhanism
Artikkel 46 – Konventsiooniosaliste komitee
1. Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.
2. Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle
esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist
kümnenda allakirjutanud riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud. Seejärel tuleb
komitee kokku iga kord, kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest või
peasekretär seda taotleb.
3. Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.
4. Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb
konventsiooniosaliste komitee tegevuse rahastamises. Euroopa Nõukogusse
mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja
kõnealune liige.
ET 17 ET
Artikkel 47 – Muud esindajad
1. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa
Kriminaalasjade Komitee ja muud asjaomased Euroopa Nõukogu valitsustevahelised
komiteed nimetavad igaüks konventsiooniosaliste komiteesse oma esindaja.
2. Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama pärast
konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist komiteesse esindaja.
3. Kodanikuühiskonna ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide esindajaid võivad
saada loa osaleda konventsiooniosaliste komiteesse vaatlejatena, järgides Euroopa
Nõukogu asjakohaste normidega kehtestatud menetlust.
4. Käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt määratud esindajad osalevad
konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.
Artikkel 48 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded
1. Konventsiooniosaliste komitee jälgib konventsiooni rakendamist.
Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks konventsiooni
rakendamise hindamise kord.
2. Konventsiooniosaliste komitee hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade
kogumist, analüüsi ja vahetamist riikide vahel, et parandada nende suutlikkust kaitsta
keskkonda kriminaalõiguse kaudu.
3. Konventsiooniosaliste komitee teeb vajaduse korral järgmist:
(a) hõlbustab konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist, sealhulgas
võimalike probleemide ja konventsiooni alusel tehtud avalduste või
reservatsioonide mõju kindlakstegemist, ning
(b) avaldab arvamust kõikides konventsiooni kohaldamisega seotud küsimustes
ning hõlbustab teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise
arengu kohta.
4. Konventsiooniosaliste komiteed abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel
Euroopa Nõukogu sekretariaat.
5. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli
lõigetes 1–3 nimetatud tegevustest.
IX peatükk – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega
Artikkel 49 – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega
1. Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest
tavaõigusest ja muudest rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osalised
konventsiooniosalised on või mille osalisteks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid
asjaomase konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.
2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid
kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või
karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete
kohaldamisele.
3. Konventsioon ei piira rahvusvahelisel õigusel põhinevaid riikide ja üksikisikute
õigusi, kohustusi ega vastutust.
ET 18 ET
X peatükk – Konventsiooni muudatused
Artikkel 50 – Konventsiooni muudatused
1. Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest
teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele
konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule, kõikidele riikidele, kes on vastavalt
artiklile 53 kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ja kõikidele riikidele, kes on
vastavalt artiklile 54 kutsutud konventsiooniga ühinema.
2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning
olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed,
võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu
statuudi artikli 20 punktis d.
3. Ministrite komitees käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud muudatuse tekst
edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.
4. Kõik käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik
konventsiooniosalised on teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile omapoolsest
vastuvõtmisest.
XI peatükk – Lõppsätted
Artikkel 51 – Konventsiooni mõju
1. Konventsiooni sätted ei piira riigisisese õiguse sätteid ega siduvaid rahvusvahelisi
kokkuleppeid, mis on juba jõus või mis võivad jõustuda ning millega antakse praegu
või tulevikus isikutele keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel
soodsamad õigused.
2. Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad oma
vastastikustes suhetes Euroopa Liidu norme, millega reguleeritakse konventsiooni
kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. See ei piira konventsiooni täielikku
kohaldamist nende suhetes teiste konventsiooniosalistega.
Artikkel 52 – Vaidluste lahendamine
1. Konventsiooni sätete kohaldamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva vaidluse
pooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil
või muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.
2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise
protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad
peaksid selles kokku leppima.
Artikkel 53 – Allakirjutamine ja jõustumine
1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,
konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.
2. Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või
heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele päevast, mil kümme allakirjutanut, kellest vähemalt kaheksa on
ET 19 ET
Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt väljendanud oma
nõusolekut end konventsiooniga siduda.
4. Iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes hiljem
väljendab oma nõusolekut end sellega siduda, jõustub konventsioon selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või
heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Artikkel 54 – Konventsiooniga ühinemine
1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast
konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse nõusoleku saamist
kutsuda riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni
väljatöötamises, konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20
punktis d sätestatud häälteenamusega ja ministrite komitees osalevate
konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.
2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb
kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu
peasekretärile.
Artikkel 55 – Territoriaalne kohaldamine
1. Iga riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes
käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
2. Iga konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud
avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud
territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on
volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele asjaomase avalduse
laekumisest peasekretärile.
3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud avalduse võib asjaomases avalduses nimetatud mis
tahes territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile
sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb
kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.
Artikkel 56 – Reservatsioonid
1. Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud
käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 käsitletud juhtudel.
2. Iga riik või Euroopa Liit võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega
deklareerida, et jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel
või -tingimustel sätteid, mis on sõnastatud konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis d.
3. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon ja selle organisatsiooni liikmesriigid
võivad oma ühtlustatud õiguse alusel allakirjutamisel või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile
saadetud avaldusega täpsustada
(a) konventsiooni artikli 3 punktis a kasutatud mõiste „õigusvastane“ ulatuse ning
ET 20 ET
(b) konventsiooni artiklites 13 ja 14, 19–22 ja 26–30 sätestatud kuritegude
määratlemisel kasutatavate mõistete „riigisisene õigus“, „riigisisesed sätted“,
„kaitstud“ ja „nõue“ ulatuse.
4. Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta,
teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri avaldusega. Avaldus jõustub
päeval, mil peasekretäri selle kätte sai.
Artikkel 57 – Denonsseerimine
1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu
peasekretärile saadetava teatega.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 58 – Teavitamine
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni
väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile
konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud
riikidele teatavaks iga
(a) allakirjutamise;
(b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
(c) konventsiooni artiklite 53 ja 54 kohase jõustumiskuupäeva;
(d) iga artikli 50 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise
kuupäeva;
(e) artikli 56 kohaselt tehtud reservatsioonid ja reservatsioonide tagasivõtmise;
(f) artikli 57 sätete kohase denonsseerimise või
(g) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud [...] [...] [202x] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on
autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab
tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni
väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga
ühinema kutsutud riikidele.
ET 21 ET
2. LISA
Reservatsioon seoses teatavate mõistete määratlemisega Euroopa Nõukogu
konventsioonis, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu
Konventsiooni (mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu) (edaspidi
„konventsioon“) artikli 56 lõike 3 kohaselt deklareerib Euroopa Liit, et Euroopa Liidu puhul
tähendab mõiste „riigisisene õigus“, mida kasutatakse mõiste „õigusvastane“ määratlemiseks
konventsiooni artikli 3 punktis a, liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu
keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 191 lõikes 1, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi
pädeva asutuse otsust, millega jõustatakse asjaomast liidu õigust. Sama tähendus kehtib
mõistete „riigisisene õigus“ ja „riigisisesed sätted“ puhul, mida kasutatakse asjaomase teo
määratlemiseks konventsiooni artiklite 14, 19, 20, 21, 26, 29 ja 30 raames. Lisaks
tõlgendatakse mõisteid „kaitstud“ ja „nõue“, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks
konventsiooni artiklite 13, 22, 27, 28 ja 29 raames, kooskõlas riigisisese õigusega, mis on
määratletud eespool.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.7.2025
COM(2025) 434 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
ET 1 ET
1. LISA
Ministrite komitee 134. istung
(Luxembourg, 13.–14. mai 2025)
Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu
PREAMBUL
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud asjaomasele konventsioonile allakirjutanud riigid,
tuletades meelde Reykjaviki deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja
valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (Reykjavik, 16.–17. mai 2023), kus Euroopa
Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid kindlat tahet tõhustada oma tööd Euroopa
Nõukogus keskkonna inimõigustega seotud aspektide valdkonnas, teha kindlaks planeedi
kolmikkriisist (reostus, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine) tulenevad probleemid
inimõiguste jaoks ning aidata töötada välja sellele ühist lahendust;
tuletades meelde inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ETS nr 5, 1950) ja selle
protokolle, Berni konventsiooni Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade
kaitse kohta (ETS nr 104, 1979) ja Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni (ETS nr 176,
2000);
võttes arvesse väljaandmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 24, 1957) ja selle protokolle,
kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (ETS nr 30, 1959) ja selle
protokolle, kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni (ETS nr 70, 1970),
kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 73, 1972), korruptsiooni
kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), 1999), küberkuritegevuse
konventsiooni (ETS nr 185, 2001) ja selle protokolle ning rahapesu ning kriminaaltulu
avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlevat Euroopa
Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, 2005);
võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni
(ETS nr 108, 1981) ja protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud
töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223, 2018);
tuletades meelde järgmisi ministrite komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele:
soovitus nr R (88) 18, milles käsitletakse juriidilise isiku staatusega ettevõtete vastutust nende
tegevuse käigus toime pandud süütegude eest, soovitus nr R (96) 8 Euroopa kriminaalpoliitika
kohta muutuste ajal, soovitus Rec(2001)11 organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse
juhtpõhimõtete kohta, soovitus CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta, soovitus
CM/Rec(2022)9 tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse kohta
ning soovitus CM/Rec(2022)20 inimõiguste ja keskkonnakaitse kohta;
MINISTRITE KOMITEE CM-dokumendid CM(2025)52-final 14. mai 2025
ET 2 ET
tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni (77) 28 kriminaalõiguse
panuse kohta keskkonnakaitsesse;
tuletades meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2398 (2021) ja
soovitust 2213 (2021) kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimuste käsitlemise kohta
kliimamuutuste kontekstis, resolutsiooni 2477 (2023) ja soovitust 2246 (2023)
relvakonfliktide keskkonnamõju kohta ning soovitust 2272 (2024), mis käsitleb turvalise,
puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõiguse süvalaiendamist Reykjaviki
protsessis ning kutsutakse üles tunnistama ökotsiidi, mis on juba hõlmatud Euroopa Nõukogu
teatavate liikmesriikide õiguses ja mida arutatakse rahvusvahelisel tasandil;
võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, milles on sätestatud olulised inimõiguste
ja keskkonna kaitse standardid;
pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta
direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning
millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ;
pidades silmas 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning 1998. aasta
keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis
asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni;
pidades silmas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (2000) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
korruptsioonivastast konventsiooni (2003);
pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise
konventsiooni (1973) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1992);
pidades silmas rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni
(MARPOL, 1973) ja selle protokolle, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel
(SOLASi konventsioon, 1974), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni (UNCLOS, 1982), piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja
kasutamise konventsiooni (1992) ning IMO Hongkongi konventsiooni laevade ohutu ja
keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (2009);
pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatust (1979),
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), osoonikihti kahandavate ainete Montreali
protokolli (1987), Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise
kontrolli kohta (1989), piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (1991),
tuumaohutuse konventsiooni (1994), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja
radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (1997), püsivate
orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (2001) ja Minamata
elavhõbedakonventsiooni (2013);
tuletades meelde ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni (1972) ning ÜRO Rio
keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtteid (1992);
tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi
21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis avati
allakirjutamiseks 22. aprillil 2016, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste
konverentsi 26. istungjärgul (COP 26) vastu võetud Glasgow kliimapakti, ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul (COP 28) vastu
võetud esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni osaliste 18. detsembril 2022 vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse
elurikkuse raamistikku;
ET 3 ET
tuletades meelde järgmisi ÜRO Peaassamblee resolutsioone: 16. detsembri 2020. aasta
resolutsioon A/RES/75/196 ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse programmi,
eelkõige selle tehnilise koostöö suutlikkuse tugevdamise kohta; 16. detsembri 2021. aasta
resolutsioon A/RES/76/185 keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamise ja nende vastu
võitlemise kohta; 28. juuli 2022. aasta resolutsioon A/RES/76/300, mis käsitleb inimõigust
puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, ja 25. augusti 2023. aasta resolutsioon
A/RES/77/325, mis käsitleb võitlust looduslike liikidega kaubitsemise vastu;
tuletades meelde järgmisi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioone: 25. juuli
2013. aasta resolutsioon 2013/40, mis käsitleb kaitsealuste looduslike looma- ja
taimeliikidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja kriminaalõiguslikke meetmeid;
24. juuli 2008. aasta resolutsioon 2008/25 Rahvusvahelise koostöö kohta metsasaaduste,
sealhulgas puidu, eluslooduse ja muude metsa bioloogiliste ressurssidega ebaseadusliku
kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel ning 23. juuli 1996. aasta
resolutsioon 1996/10 kriminaalõiguse rolli kohta keskkonnakaitses;
tuletades meelde Kyoto deklaratsiooni „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi
edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas“, mis võeti
vastu 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos toimunud ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse
14. kongressil;
tuletades meelde rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi järgmisi resolutsioone:
2022. aasta oktoobri resolutsioon 11/3, mis käsitleb riigiekspertide tehnilise abi töörühma ja
rahvusvahelise koostöö töörühma ühise temaatilise arutelu tulemusi seoses rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
konventsiooni kohaldamisega keskkonda mõjutavate rahvusvaheliste organiseeritud
kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kuriteoennetuse ja
kriminaalõigusemõistmise komisjoni 2022. aasta mai resolutsioon 31/1, mis käsitleb
rahvusvahelise koostöö rahvusvahelise õigusraamistiku tugevdamist looduslike liikidega
kaubitsemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning 2020. aasta oktoobri
resolutsioon 10/6, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate keskkonda
mõjutavate kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist;
tunnistades riikide esmast rolli ja vastutust keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu
võitlemise poliitika ja strateegiate määratlemisel;
võttes arvesse olemasolevaid uuringuid keskkonnakuritegevuse kulude kohta;
tunnistades, et organiseeritud keskkonnakuritegevus takistab ja õõnestab riikide jõupingutusi
kaitsta keskkonda, edendada õigusriiki ja saavutada kestlik areng;
tunnistades, et keskkonnakuritegudel on negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele,
inimeste ohutusele, toiduga kindlustatusele, elatusvahenditele ja elupaikadele;
tunnistades tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhjapanevat rolli keskkonnakuritegevuse
ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tunnistades seepärast seda, kui oluline on tegeleda
sellist koostööd takistavate rahvusvaheliste probleemide ja tõketega, need kõrvaldada ja neile
tulemuslikult reageerida;
tunnistades ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna,
valitsusväliste organisatsioonide, meedia, akadeemiliste ja teadusringkondade olulist panust
keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;
ET 4 ET
tunnistades ka, et keskkonnakaitse valdkonnas on kodanikuühiskonnal, sealhulgas
valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel oluline roll üldsuse teadlikkuse suurendamisel
keskkonnaküsimustes ning keskkonnakuritegude ennetamisel ja avastamisel;
tunnistades juriidiliste isikute hoolsuskohustuse olulisust keskkonnakaitse tagamisel ja
keskkonnakuritegude ennetamisel;
tunnistades, et keskkonnakuritegevusel on üha enam eksterritoriaalne mõju ja see esineb
rahvusvahelise ebaseadusliku kauplemise vormis, mis koos degradeerumisilmingute
(kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, loodusvarade ammendumine, elupaikade
hävitamine jne) kiirenemisega tingivad vajaduse kriminaalõiguse üldiste miinimumnormide
järele osana ühisest ja koostööl põhinevast rahvusvahelisest raamistikust;
tunnistades, et keskkonnakuriteod võivad esineda mitmes vormis, mis tuleb õigusnormides
selgelt, tulemuslikult ja proportsionaalselt kindlaks määrata, määratleda ja kriminaliseerida,
järgides täielikult seaduslikkuse põhimõtet;
tunnistades, et mõned käesoleva konventsiooniga hõlmatud tahtlikud teod võivad keskkonda
eriti tõsiselt kahjustada ja et seda tuleks pidada eriti raskeks kuriteoks,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk – Eesmärgid, kohaldamisala, mõisted ja diskrimineerimiskeeld
Artikkel 1 – Konventsiooni eesmärgid
1. Konventsiooni eesmärgid on
(a) ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda;
(b) edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd
keskkonnakuritegude vastu võitlemisel;
(c) kehtestada miinimumnormid, millest riigid juhinduksid oma riigisisestes
õigusaktides,
ning seeläbi edendada ja tõhustada keskkonnakaitset.
2. Et tagada konventsiooni sätete tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt,
nähakse konventsiooniga ette spetsiaalne järelevalvemehhanism.
Artikkel 2 – Konventsiooni kohaldamisala
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kooskõlas selle konventsiooniga
kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest
süüdistuse esitamise ja nende eest karistamise suhtes.
2. Konventsiooni kohaldatakse rahu ajal ning relvakonfliktide, sõjaaja ja okupatsiooni
korral.
Artikkel 3 – Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „õigusvastane“ – keskkonnakaitse eesmärgil vastu võetud riigisisese õigus- või
haldusnormi või pädeva asutuse otsuse rikkumine. Tegu on õigusvastane isegi
siis, kui see on toime pandud konventsiooniosalise pädeva asutuse loal, kui
luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel;
ET 5 ET
(b) „vesi“ – kõik pinnaveekogumite kategooriad, sealhulgas jõed, järved,
üleminekuvesi, rannikuvesi, kõik põhjaveekogumid ja kogu mereala,
sealhulgas ookeanid ja mered;
(c) „ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning
nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline tervik, mis moodustab nende
vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse. See hõlmab elupaigatüüpe,
liikide elupaiku ja liikide populatsioone;
(d) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära
visata või on kohustatud ära viskama.
Artikkel 4 – Diskrimineerimiskeeld
Konventsiooni sätete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma
diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, keele, vanuse, usutunnistuse, poliitiliste või
muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise, varalise
seisundi, sünni, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi, puude või muu seisundi alusel.
II peatükk – Lõimitud poliitika ja andmete kogumine
Artikkel 5 – Terviklik ja kooskõlastatud poliitika
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et
võtta vastu ja rakendada mõjusat, laiaulatuslikku ja kooskõlastatud poliitikat, mis
hõlmab asjakohaseid meetmeid kõigi asjaomase konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja nende vastu
võitlemiseks.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua
strateegilisel ja operatiivsel tasandil asjakohased kooskõlastus- ja
koostöömehhanismid kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamises ja nende vastu
võitlemises. Selliste mehhanismide eesmärk on
(a) tagada kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine
mõistmine ning ühiste prioriteetide ja tavade vastuvõtmine;
(b) teabevahetus strateegilistel ja operatiivsetel eesmärkidel riigisisese õiguse,
sealhulgas andmekaitsenormide piires, ning
(c) parimate tavade vahetamine.
3. Konventsiooniosalised kaaluvad ühe või mitme sellise organi määramist või loomist,
kes vastutaksid asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja meetmete kooskõlastamise,
rakendamise, järelevalve ja hindamise eest, võttes arvesse oma põhiseaduslikke
tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid.
4. Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid osalejaid,
nagu valitsusasutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud parlamendid ja asutused,
sealhulgas kohtud, prokurörid, õiguskaitseasutused ja vajaduse korral valitsusvälised
organisatsioonid ning muud asjaomased organisatsioonid ja üksused.
5. Konventsiooniosalised kaaluvad selliste spetsialiseerunud uurimisüksuste,
prokuröride ja kohtunike määramist, kes tegeleksid käesoleva konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise
ET 6 ET
ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes arvesse oma põhiseaduslikke
tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid, ning võttes nõuetekohaselt arvesse
õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.
Artikkel 6 – Riiklik strateegia
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et koostada ja
avaldada asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende
vastu võitlemise riiklik strateegia, milles käsitletakse järgmist:
(a) riikliku poliitika eesmärgid ja prioriteedid selles valdkonnas;
(b) pädevate asutuste ülesanded ja kohustused;
(c) vajalikud ressursid ja jõustamisega tegelevate töötajate spetsialiseerumise
toetamise võimalused;
(d) sellise riikliku strateegia eesmärkide saavutamise korrapärase hindamise kord
ning
(e) selliste rahvusvaheliste võrgustike abi, kes tegelevad küsimustega, mis on
otseselt seotud käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ja nendega seotud rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega.
Artikkel 7 – Ressursid
Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, et ennetada
käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemist ja nende vastu
võidelda.
Artikkel 8 – Spetsialistide koolitamine
1. Konventsiooniosalised pakuvad asjakohast ja korrapärast valdkondadevahelist,
tehnilist ja õigusalast koolitust valdkonna spetsialistidele, kes tegelevad käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise,
uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade
lahendamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja
ülesandeid reguleerivaid norme.
2. Konventsiooniosalised soodustavad asutustevahelise koordineeritud koostöö juhiste
lisamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusse, et käesoleva konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumeid oleks võimalik käsitleda
igakülgselt ja asjakohaselt.
Artikkel 9 – Andmete kogumine ja teadusuuringud
1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad selle osalised
(a) koguma korrapäraselt asjakohaseid statistilisi andmeid käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumite kohta
ning
(b) edendama teadusuuringuid keskkonnakuritegevuse valdkonnas, et uurida selle
algpõhjuseid ja mõju, esinemissagedusi ja süüdimõistmiste määra ning
konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust.
2. Konventsiooniosalised esitavad konventsiooni artikli 46 kohasele
konventsiooniosaliste komiteele käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe.
3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et
tagada käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe kättesaadavus üldsusele.
ET 7 ET
III peatükk – Ennetustegevus
Artikkel 10 – Üldised kohustused
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et takistada
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud mis tahes kuriteo toimepanemist füüsilise või
juriidilise isiku poolt, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste
organisatsioonidega.
Artikkel 11 – Teadlikkuse suurendamine
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et edendada ja korraldada
keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud teavitus- ja
teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna
ja valitsusväliste organisatsioonidega.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse seas
levitatakse laialdaselt teavet konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude
ennetamiseks kasutatavate meetmete kohta.
IV peatükk – Kriminaalõigus
1. jagu – Reostus, tooted ja ained
Artikkel 12 – Ebaseadusliku reostusega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik teatava koguse materjalide või ainete,
energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine, heitmine või viimine õhku, pinnasesse või vette,
mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või
olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
Artikkel 13 – Keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona sellise toote turulelaskmine õigusvastaselt ja tahtlikult ning
keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes, mille suuremahuline
kasutamine, nimelt toote kasutamine mitme kasutaja poolt olenemata nende arvust, toob kaasa
teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimise, heitmise või
viimise õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese
surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, vee või pinnase kvaliteedile või
loomadele või taimedele.
Artikkel 14 – Keemiliste ainetega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona selliste reguleeritud keemiliste ainete, mis võivad
olla puhasained, sisalduda segudes või toodetes, õigusvastane ja tahtlik tootmine,
turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine, importimine, eksportimine või
kasutamine, sealhulgas nende lisamine toodetesse, kui selline tegu on keskkonna
kaitsmisele suunatud riigisisese õiguse alusel keelatud ja see põhjustab või võib
tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju
õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
ET 8 ET
Artikkel 15 – Radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik radioaktiivse materjali või radioaktiivsete
ainete valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, hoidmine, ladustamine,
transportimine, importimine, eksportimine või lõpphoiustamine, kui selline tegu põhjustab või
võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu,
pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
Artikkel 16 – Elavhõbedaga seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -
segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, kasutamine, ladustamine,
importimine või eksportimine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada
inimese surm või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile
või loomadele või taimedele.
Artikkel 17 – Osoonikihti kahandavate ainetega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik osoonikihti kahandavate ainete tootmine,
turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste
toodete ja seadmete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, mis sisaldavad või
mille käitamiseks on vaja osoonikihti kahandavaid aineid.
Artikkel 18 – Fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik fluoritud kasvuhoonegaaside tootmine,
turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste
toodete ja seadmete turule laskmine või importimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on
vaja fluoritud kasvuhoonegaase.
2. jagu – Jäätmed
Artikkel 19 – Jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise,
kõrvaldamise või jäätmesaadetise vedamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik jäätmete kogumine,
töötlemine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, nimetatud protsesside
järelevalve ning ladustamiskohtade järelhooldus, kaasa arvatud toimingud
(jäätmekäitlus), mida teevad edasimüüjad või vahendajad, kui selline tegu
(a) hõlmab riigisisese õiguse kohaselt määratletud ohtlikke jäätmeid ja tegemist on
selliste jäätmete arvestatava kogusega või
(b) hõlmab muid kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud jäätmeid ning
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene jäätmesaadetise
vedamine, kui tegemist on arvestatava kogusega, olenemata sellest, kas see toimub
ühe saadetisena või mitme saadetisena, mis näivad olevat omavahel seotud.
ET 9 ET
3. jagu – Rajatised
Artikkel 20 – Süüteod, mis on seotud sellise rajatise käitamise või sulgemisega, kus
toimub ohtlik tegevus
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine
või sulgemine, kus toimub ohtlik tegevus, kui selline tegu põhjustab või võib
tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju
õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
Artikkel 21 – Ohtlike ainetega seotud rajatise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega
seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine
või sulgemine, kus ladustatakse või kasutatakse ohtlikke aineid või segusid, kui see
tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele
või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
4. jagu – Laevad
Artikkel 22 – Laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona see, kui laevaomanik jätab õigusvastaselt ja tahtlikult täitmata
kohaldatavad nõuded, millega nähakse ette laeva ringlussevõtt nõutavatele
keskkonnastandarditele vastavates laevade ringlussevõtu kohtades.
Artikkel 23 – Laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik laevadelt pärinevate saasteainete
merreheitmine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada vee kvaliteedi
halvenemist või kahjustada merekeskkonda.
5. jagu – Loodusvarad
Artikkel 24 – Pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik pinna- või põhjavee võtmine, mis
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada olulist kahju pinnaveekogude ökoloogilisele
seisundile või potentsiaalile või põhjaveekogumite kvantitatiivsele seisundile.
Artikkel 25 – Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või
sellest saadud toodete turule laskmine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole arvestatava
kogusega.
ET 10 ET
Artikkel 26 – Ebaseadusliku kaevandamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaevandamistegevus, mille
puhul on riigisisese õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine või
samaväärne keskkonnamenetlus, kui see toimub ilma riigisisese õiguse alusel
kehtestatud keskkonnaaspekte käsitleva õiguslikult nõutava arendusloata ning see
põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele
või taimedele.
2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks määrata riigisisesed sätted, mille suhtes nad
otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.
6. jagu – Elurikkus
Artikkel 27 – Kaitsealuse loodusliku looma- või taimeliikide ebaseadusliku tapmise,
hävitamise, äravõtmise ja omamisega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või
taimeliikide isendi või isendite tapmine, hävitamine, äravõtmine või omamine, kaasa arvatud
isendite osade või neist saadu võtmine või omamine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole
selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
Artikkel 28 – Kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku
kauplemisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike
looma- või taimeliikide isendi või isendite või nende osade või neist saadu müük või
müügiks pakkumine, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite
arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene kauplemine
kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendite või nende osade või neist
saaduga, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava
kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.
Artikkel 29 – Kaitseala elupaikade ebaseadusliku halvendamisega seotud süüteod
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik tegevus, mis põhjustab
kaitsealal elupaiga halvenemist või häirib kaitsealuste loomaliike kaitsealal, nagu on
määratletud riigisiseses õiguses, kui selline halvenemine või häirimine on
märkimisväärne.
2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks teha kaitsealal asuvad elupaigad ja
kaitsealused loomaliigid, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli
lõiget 1, ning teavitada neist sekretariaati.
Artikkel 30 – Invasiivsete võõrliikidega seotud süüteod
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses
õiguses kuriteona selliste invasiivsete võõrliikide õigusvastane ja tahtlik toomine riigi
territooriumile, turule laskmine, pidamine, aretamine, vedu, kasutamine, vahetamine,
paljunemise võimaldamine, pidamine või kasvatamine, keskkonda laskmine või levitamine,
ET 11 ET
mis on määratletud riigisisestes õigusaktides keskkonna jaoks probleemsete liikidena, kui
selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid
tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või
taimedele.
7. jagu – Eriti raske kuritegu
Artikkel 31 – Eriti raske kuritegu
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et käsitada kõiki
konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegusid eriti raske kuriteona, kui need on toime
pandud tahtlikult ja kui sellised kuriteod põhjustavad hävingut või tekitavad pöördumatut,
ulatuslikku ja olulist kahju või pikaajalist, ulatuslikku ja olulist kahju märkimisväärse suuruse
või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või
vee kvaliteedile.
8. jagu – Kriminaalõiguse üldsätted
Artikkel 32 – Süüteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja süüteokatse
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
kuriteona õigusvastane ja tahtlik konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegude toimepanemisele kihutamine või neile kaasaaitamine.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda
kuriteona konventsiooni artiklite 12–21, 23–25, artikli 28 lõike 2 ja artikli 30
kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja
tahtlik.
3. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et
määratleda kuriteona konventsiooni artikli 27 ja artikli 28 lõike 1 kohaselt kindlaks
määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.
Artikkel 33 – Jurisdiktsioon
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada
jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,
(a) mis pannakse toime nende territooriumil;
(b) mis pannakse toime nende lipu all sõitva laeva pardal;
(c) mis pannakse toime nende seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või
(d) mille paneb toime nende kodanik.
2. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et
kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,
kui kuritegu on toime pandud tema kodaniku vastu.
3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada
jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuriteo suhtes, kui
väidetavad toimepanijad viibivad nende territooriumil ja neid ei saa teisele riigile
välja anda üksnes nende kodakondsuse alusel.
4. Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline taotleb jurisdiktsiooni konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjaomased
konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et määrata kindlaks kõige sobivam
jurisdiktsioon süüdistuse esitamiseks.
ET 12 ET
5. Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välistata
konventsiooniga konventsiooniosalise poolt riigisisese õiguse kohaselt teostatavat
kriminaaljurisdiktsiooni.
Artikkel 34 – Juriidiliste isikute vastutus
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
juriidilist isikut saab võtta vastutusele käesoleva konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või
juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kellel on juhtiv koht
juriidilises isikus ja kellel on:
(a) juriidilise isiku esindamise õigus;
(b) juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või
(c) juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus.
2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad konventsiooniosalised
vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele
võtta, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku järelevalve või kontrolli
puudumine on teinud võimalikuks konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo
toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega
füüsilise isiku poolt.
3. Lähtuvalt konventsiooniosalise õiguspõhimõtetest võib juriidilise isiku vastutus olla
kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.
4. Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.
Artikkel 35 – Karistused ja meetmed
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on toime pannud
füüsilised isikud, kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi,
mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust. Karistused hõlmavad vangistust ja
võivad hõlmata ka rahalisi karistusi.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
artikli 34 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse
mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad
kriminaalõiguslikke või muid rahalisi karistusi ning võivad hõlmata muid meetmeid,
näiteks:
(a) ettevõtluskeeld;
(b) riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine;
(c) avaliku sektori rahastuse saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas
hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest
ilmajätmine, ning lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine;
(d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;
(e) sundlõpetamine;
(f) nende lubade ja volituste peatamine, tagasi võtmine või kehtetuks
tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu
toime pandi;
ET 13 ET
(g) toimepandud keskkonnakuritegu käsitleva kohtulahendi täielik või osaline
avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust
või andmekaitsenormide kohaldamist, või
(h) kohustus luua hoolsuskohustuse süsteemid, millega parandada
keskkonnastandardite järgimist.
3. Konventsiooniosalised võtavad oma riigisisestes õigussüsteemides võimalikult
suures ulatuses seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et oleks
võimalik külmutada, arestida ja konfiskeerida
(a) kuriteovahendid – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes
viisil, täielikult või osaliselt konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo
või kuritegude toimepanemiseks, ning
(b) kriminaaltulu, mis on saadud konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegude toimepanemisega, või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule.
4. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist
kooskõlas oma riigisisese õigusega, et lisada keskkonna seisundi taastamine
füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste ja meetmete hulka
vastavalt järgmistele sätetele:
(a) teatavatel tingimustel võib pädev asutus anda seoses konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuriteoga korralduse keskkonna seisundi taastamiseks ning
(b) pädev asutus võib anda korralduse täita keskkonna seisundi taastamise
korraldus, mida ei ole täidetud, selle isiku arvel, kelle suhtes korraldus on
tehtud, või võidakse isiku suhtes selle asemel või sellele lisaks kohaldada muid
kriminaalkaristusi või muid karistusi.
Artikkel 36 – Raskendavad asjaolud
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et üht
või mitut järgmistest asjaoludest, kui need ei kuulu juba kuriteo koosseisu tunnuste
hulka, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega võtta konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse
raskendavate asjaoludena, täpsemalt järgmist:
(a) kuritegu tekitas ökosüsteemile tõsise ja laiaulatusliku või tõsise ja pikaajalise
või tõsise ja pöördumatu kahju;
(b) kuritegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni raames;
(c) toimepanija kasutas kuriteo toimepanemisel vale- või võltsitud dokumente;
(d) kuriteo pani(d) toime ametiisik või ametiisikud oma ülesannete täitmisel;
(e) kuriteo toimepanija on varem konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegudes lõplikult süüdi mõistetud või
(f) kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb, oluline rahaline kasu või
otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude
vältimist on võimalik kindlaks teha.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud raskendavat asjaolu ei kohaldata
käesoleva konventsiooni artiklis 31 nimetatud kuriteo suhtes.
ET 14 ET
Artikkel 37 – Teise konventsiooniosalise varem mõistetud karistused
Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et näha ette
võimalus võtta karistuste määramisel arvesse teise konventsiooniosalise poolt käesoleva
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest mõistetud lõplikke karistusi.
V peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus
Artikkel 38 – Menetluse algatamine ja jätkamine
Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et
konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse
esitamine ei sõltu kaebuse olemasolust ning et menetlus võib jätkuda ka pärast kaebuse
tagasivõtmist.
Artikkel 39 – Õigus osaleda menetluses
Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist
kooskõlas oma riigisisese õigusega, et anda isikutele, kellel on piisav huvi või kes väidavad,
et õigust on rikutud, samuti keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele
organisatsioonidele õigus osaleda kriminaalmenetlustes, mis puudutavad konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, ulatuses, milles selliste isikute ja organisatsioonide
nimetatud menetlusõigused on konventsiooniosaliste riigisisestes õigussüsteemides ette
nähtud muude kuritegude puhul järgitavates menetlustes, näiteks õigus osaleda
tsiviilhagejana.
VI peatükk – Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 40 – Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades
1. Konventsiooniosalised teevad üksteisega võimalikult ulatuslikku koostööd vastavalt
käesoleva konventsiooni sätetele ning kohaldades kriminaalasjades tehtavat koostööd
käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õiguslikke vahendeid ning
ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja riigisisese õiguse alusel sõlmitud
kokkuleppeid, et:
(a) ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, nende vastu
võidelda ja nende eest süüdistus esitada, mis hõlmab ka vara külmutamist,
arestimist ja konfiskeerimist;
(b) kaitsta tunnistajaid ja isikuid, kes teatavad konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegudest ja teevad õigusasutustega koostööd, ning
osutada neile abi;
(c) uurida ja menetleda konventsioonis kindlaksmääratud kuritegusid ning
(d) täita konventsiooniosaliste kohtuasutuste asjakohaseid kriminaalasjades tehtud
kohtulahendeid.
2. Kui konventsiooniosaline, kes seab väljaandmise või kriminaalasjades antava
vastastikuse abistamise sõltuvusse lepingu olemasolust, saab konventsiooniosaliselt,
kellega tal sellist lepingut ei ole, väljaandmistaotluse või taotluse õigusabiks
kriminaalasjades, võib ta täielikus kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest
tulenevate kohustustega ja taotluse saanud konventsiooniosalise riigisiseses õiguses
sätestatud tingimustel käsitada asjaomast konventsiooni väljaandmise või
kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusliku alusena seoses kuritegudega,
ET 15 ET
mis on määratletud vastavalt konventsioonile, ning võib sel eesmärgil kohaldada
mutatis mutandis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikleid 16 ja 18.
Artikkel 41 – Teave
1. Konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse piires ilma eelneva taotluseta
edastada teisele konventsiooniosalisele teavet, mis on saadud tema enda uurimise
käigus, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine võib aidata vastuvõtval
konventsiooniosalisel ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid
või algatada või läbi viia uurimisi või menetlusi seoses asjaomaste kuritegudega, või
et selline avalikustamine võib tuua kaasa asjaomase konventsiooniosalise
koostöötaotluse käesoleva konventsiooni artikli 40 alusel.
2. Konventsiooniosaline, kes saab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt mis tahes teavet,
esitab sellise teabe oma pädevatele asutustele, et algatada menetlus, kui seda
peetakse asjakohaseks, või selleks, et asjaomast teavet võiks võtta arvesse
asjaomastes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes.
3. Teavet edastav konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse kohaselt kehtestada
tingimusi, mille alusel teavet saav konventsiooniosaline sellist teavet kasutab. Need
tingimused on vastuvõtva konventsiooniosalise jaoks siduvad.
Artikkel 42 – Andmekaitse
Konventsiooniosaline edastab isikuandmeid käesoleva konventsiooni artiklite 40 ja 41 alusel
üksnes juhul, kui on täidetud isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides
ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimused.
VII peatükk – Kaitsemeetmed
Artikkel 43 – Ohvrite seisund kriminaaluurimises ja -menetluses
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
kaitsta ohvrite õigusi ja huve kriminaaluurimise ja -menetluse kõigis etappides
kooskõlas oma riigisisese õigusega, eelkõige
(a) teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning
taotluse korral nende kaebuse suhtes võetud järelmeetmetest, esitatud
süüdistustest ja kriminaalmenetluse seisust, välja arvatud erandjuhtudel, kui
selline teavitamine võib kahjustada juhtumi nõuetekohast menetlemist, ning
nende rollist selles ja nende juhtumite tulemustest;
(b) võimaldades neil kooskõlas riigisisese õiguse menetlusnormidega olla ära
kuulatud, esitada tõendeid ning valida vahendid oma seisukohtade, vajaduste ja
murede esitamiseks ja kaalumiseks kas otse või vahendaja kaudu;
(c) pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, et nende õigused ja huvid oleksid
adekvaatselt esitatud ja arvesse võetud, ning
(d) tagades meetmete olemasolu, et kaitsta ohvreid ja nende pereliikmeid teisese ja
korduva ohvristamise, hirmutamise ja kättemaksu eest.
2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
tagada ohvritele alates esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs
teabele asjaomaste kohtu- ja haldusmenetluste kohta.
ET 16 ET
3. Konventsiooniosalised tagavad, et kuriteoohvritel on juurdepääs õigusabile, kui nad
on kriminaalmenetluse osalised. Tingimused või menetlusnormid, mille alusel
ohvritel on juurdepääs õigusabile, määratakse kindlaks riigisisese õigusega.
4. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid
tagamaks, et sellise kuriteo ohvrid, mis on määratud kindlaks konventsiooni kohaselt
ja mis on toime pandud muu konventsiooniosalise territooriumil kui see, kus nad
elavad, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele, kui nad ei saa
seda teha selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kuritegu toime pandi, või kui
tegemist on raske kuriteoga selle konventsiooniosalise riigisisese õiguse tähenduses,
kus nad ei soovi seda teha.
5. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et anda
rühmade, sihtasutuste, ühenduste või valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide
liikmetele võimalus abistada ja/või toetada ohvreid nende nõusolekul konventsiooni
kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid käsitlevas kriminaalmenetluses, kui ei ole
tehtud vastupidist põhjendatud otsust.
Artikkel 44 – Tunnistajate kaitse
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et
tagada kriminaalmenetluses, milles käsitletakse konventsiooni kohaselt
kindlaksmääratud kuritegusid, tunnistajate ning vajaduse korral nende sugulaste ja
teiste lähedaste jaoks tulemuslik ja asjakohane kaitse mis tahes vormis kättemaksu
või hirmutamise eest.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka ohvrite suhtes, kui nad on tunnistajad.
Artikkel 45 – Kuriteost teatavate või õigusasutustega koostööd tegevate isikute kaitse
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada
tulemuslik ja asjakohane kaitse neile, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud
kuritegudest või teevad uurimise või süüdistuse esitamise eest vastutavate asutustega muul
viisil koostööd.
VIII peatükk – Järelevalvemehhanism
Artikkel 46 – Konventsiooniosaliste komitee
1. Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.
2. Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle
esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist
kümnenda allakirjutanud riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud. Seejärel tuleb
komitee kokku iga kord, kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest või
peasekretär seda taotleb.
3. Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.
4. Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb
konventsiooniosaliste komitee tegevuse rahastamises. Euroopa Nõukogusse
mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja
kõnealune liige.
ET 17 ET
Artikkel 47 – Muud esindajad
1. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa
Kriminaalasjade Komitee ja muud asjaomased Euroopa Nõukogu valitsustevahelised
komiteed nimetavad igaüks konventsiooniosaliste komiteesse oma esindaja.
2. Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama pärast
konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist komiteesse esindaja.
3. Kodanikuühiskonna ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide esindajaid võivad
saada loa osaleda konventsiooniosaliste komiteesse vaatlejatena, järgides Euroopa
Nõukogu asjakohaste normidega kehtestatud menetlust.
4. Käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt määratud esindajad osalevad
konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.
Artikkel 48 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded
1. Konventsiooniosaliste komitee jälgib konventsiooni rakendamist.
Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks konventsiooni
rakendamise hindamise kord.
2. Konventsiooniosaliste komitee hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade
kogumist, analüüsi ja vahetamist riikide vahel, et parandada nende suutlikkust kaitsta
keskkonda kriminaalõiguse kaudu.
3. Konventsiooniosaliste komitee teeb vajaduse korral järgmist:
(a) hõlbustab konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist, sealhulgas
võimalike probleemide ja konventsiooni alusel tehtud avalduste või
reservatsioonide mõju kindlakstegemist, ning
(b) avaldab arvamust kõikides konventsiooni kohaldamisega seotud küsimustes
ning hõlbustab teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise
arengu kohta.
4. Konventsiooniosaliste komiteed abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel
Euroopa Nõukogu sekretariaat.
5. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli
lõigetes 1–3 nimetatud tegevustest.
IX peatükk – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega
Artikkel 49 – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega
1. Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest
tavaõigusest ja muudest rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osalised
konventsiooniosalised on või mille osalisteks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid
asjaomase konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.
2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid
kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või
karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete
kohaldamisele.
3. Konventsioon ei piira rahvusvahelisel õigusel põhinevaid riikide ja üksikisikute
õigusi, kohustusi ega vastutust.
ET 18 ET
X peatükk – Konventsiooni muudatused
Artikkel 50 – Konventsiooni muudatused
1. Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest
teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele
konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule, kõikidele riikidele, kes on vastavalt
artiklile 53 kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ja kõikidele riikidele, kes on
vastavalt artiklile 54 kutsutud konventsiooniga ühinema.
2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning
olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed,
võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu
statuudi artikli 20 punktis d.
3. Ministrite komitees käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud muudatuse tekst
edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.
4. Kõik käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik
konventsiooniosalised on teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile omapoolsest
vastuvõtmisest.
XI peatükk – Lõppsätted
Artikkel 51 – Konventsiooni mõju
1. Konventsiooni sätted ei piira riigisisese õiguse sätteid ega siduvaid rahvusvahelisi
kokkuleppeid, mis on juba jõus või mis võivad jõustuda ning millega antakse praegu
või tulevikus isikutele keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel
soodsamad õigused.
2. Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad oma
vastastikustes suhetes Euroopa Liidu norme, millega reguleeritakse konventsiooni
kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. See ei piira konventsiooni täielikku
kohaldamist nende suhetes teiste konventsiooniosalistega.
Artikkel 52 – Vaidluste lahendamine
1. Konventsiooni sätete kohaldamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva vaidluse
pooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil
või muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.
2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise
protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad
peaksid selles kokku leppima.
Artikkel 53 – Allakirjutamine ja jõustumine
1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,
konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.
2. Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või
heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele päevast, mil kümme allakirjutanut, kellest vähemalt kaheksa on
ET 19 ET
Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt väljendanud oma
nõusolekut end konventsiooniga siduda.
4. Iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes hiljem
väljendab oma nõusolekut end sellega siduda, jõustub konventsioon selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või
heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Artikkel 54 – Konventsiooniga ühinemine
1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast
konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse nõusoleku saamist
kutsuda riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni
väljatöötamises, konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20
punktis d sätestatud häälteenamusega ja ministrite komitees osalevate
konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.
2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb
kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu
peasekretärile.
Artikkel 55 – Territoriaalne kohaldamine
1. Iga riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes
käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
2. Iga konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud
avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud
territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on
volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu
esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele asjaomase avalduse
laekumisest peasekretärile.
3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud avalduse võib asjaomases avalduses nimetatud mis
tahes territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile
sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb
kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.
Artikkel 56 – Reservatsioonid
1. Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud
käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 käsitletud juhtudel.
2. Iga riik või Euroopa Liit võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega
deklareerida, et jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel
või -tingimustel sätteid, mis on sõnastatud konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis d.
3. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon ja selle organisatsiooni liikmesriigid
võivad oma ühtlustatud õiguse alusel allakirjutamisel või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile
saadetud avaldusega täpsustada
(a) konventsiooni artikli 3 punktis a kasutatud mõiste „õigusvastane“ ulatuse ning
ET 20 ET
(b) konventsiooni artiklites 13 ja 14, 19–22 ja 26–30 sätestatud kuritegude
määratlemisel kasutatavate mõistete „riigisisene õigus“, „riigisisesed sätted“,
„kaitstud“ ja „nõue“ ulatuse.
4. Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta,
teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri avaldusega. Avaldus jõustub
päeval, mil peasekretäri selle kätte sai.
Artikkel 57 – Denonsseerimine
1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu
peasekretärile saadetava teatega.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 58 – Teavitamine
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni
väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile
konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud
riikidele teatavaks iga
(a) allakirjutamise;
(b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
(c) konventsiooni artiklite 53 ja 54 kohase jõustumiskuupäeva;
(d) iga artikli 50 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise
kuupäeva;
(e) artikli 56 kohaselt tehtud reservatsioonid ja reservatsioonide tagasivõtmise;
(f) artikli 57 sätete kohase denonsseerimise või
(g) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud [...] [...] [202x] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on
autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab
tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni
väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga
ühinema kutsutud riikidele.
ET 21 ET
2. LISA
Reservatsioon seoses teatavate mõistete määratlemisega Euroopa Nõukogu
konventsioonis, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu
Konventsiooni (mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu) (edaspidi
„konventsioon“) artikli 56 lõike 3 kohaselt deklareerib Euroopa Liit, et Euroopa Liidu puhul
tähendab mõiste „riigisisene õigus“, mida kasutatakse mõiste „õigusvastane“ määratlemiseks
konventsiooni artikli 3 punktis a, liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu
keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 191 lõikes 1, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi
pädeva asutuse otsust, millega jõustatakse asjaomast liidu õigust. Sama tähendus kehtib
mõistete „riigisisene õigus“ ja „riigisisesed sätted“ puhul, mida kasutatakse asjaomase teo
määratlemiseks konventsiooni artiklite 14, 19, 20, 21, 26, 29 ja 30 raames. Lisaks
tõlgendatakse mõisteid „kaitstud“ ja „nõue“, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks
konventsiooni artiklite 13, 22, 27, 28 ja 29 raames, kooskõlas riigisisese õigusega, mis on
määratletud eespool.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.7.2025
COM(2025) 433 final
2025/0243 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
ET 1 ET
SELETUSKIRI
Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, (edaspidi „konventsioon“) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist.
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju
ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on
uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas
organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %1. Sellised
kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine,
osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad
oluliselt elurikkust, kahjustavad inimeste tervist ja hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest
tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud
rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat
tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal
keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst.
Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida
keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt
direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes
keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi
tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ
ja 2009/123/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“). Keskkonnakuritegude
direktiiviga kehtestatakse selleks, et keskkonda tulemuslikumalt kaitsta, kuritegude ja
karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti keskkonnakuritegude ennetamise
ja nende vastu võitlemise ning liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise
meetmed. Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad
liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.
Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna
kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,2 (edaspidi „1998. aasta konventsioon“), mis on esimene
rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, tunnistab samuti, et nende
kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi.
1998. aasta konventsioon ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja
ühinemiste arvu ei saavutatud.
Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna
tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee („Euroopa Kriminaalasjade Komitee“)
ekspertidest koosneva töörühma, mille tegevusala on keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse
kaudu, et kaaluda teostatavusuuringus3 võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva
1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja
1 UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment: „The Rise of Environmental Crime“
(Keskkonnakuritegevuse kasv), juuni 2016. 2 Konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172), vastu võetud
4. novembril 1998. 3 Teostatavusuuring keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (CDPC (2021)9-Fin).
ET 2 ET
asjakohane; töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on
teostatav ja asjakohane.
23. novembril 2022 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu volitused uue
ekspertide komitee jaoks, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu
(edaspidi „ekspertide komitee“)4. Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa
Kriminaalasjade Komitee alluvuses ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus
konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.
Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu
(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt
võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib
mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle
peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa
Komisjonile luba osaleda5.
Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu
õigusega, kooskõla keskkonnakuritegude direktiiviga ning konventsiooni kvaliteedi ja
lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.
Pärast mitut läbirääkimisvooru6 jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud
neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja avas selle
allkirjastamiseks [...].
Käesoleva ettepaneku eesmärk on algatada protsess konventsiooni allkirjastamiseks liidu
poolt, et see seejärel sõlmida, ja teha nõukogule ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse
liidule luba konventsioonile alla kirjutada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218
lõikele 5.
Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige keskkonnakuritegude
direktiiviga ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi
põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite
seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.
• Konventsiooni sisu
Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu
võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada
miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.
Konventsiooni kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest
vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“,
„vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses
sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.
4 Euroopa Kriminaalasjade Komitee – keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmise ekspertide komitee
(PC-ENV) volitused (CM(2022)148-add2final). 5 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba
osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse
ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
(ELS nr 172). 6 Läbirääkimisvoorud toimusid 16.–18. oktoobril 2023, 27.–29. veebruaril 2024 ja 4.–7. juunil 2024.
ET 3 ET
Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete
vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus
õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased
karistused ning mitu meedet, muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste
lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.
Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on
seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega, kuritegudega, mis
on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda,
osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste,
laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud
puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või
loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega
kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete
võõrliikidega seotud kuritegudega.
Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki
konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad
eriti tõsist kahju või hävingut.
Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole
kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute
vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt
varem mõistetud karistuste arvessevõtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka
peaks kuuluma vangistus ja võiks kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes
kohaldatavate karistuste hulka peaks kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised
karistused ning nende hulka võiks kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld,
ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele
ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama
käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja
kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.
Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel,
kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel
valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui
sellised õigused on konventsiooniosalisel olemas muude kuritegudega seotud menetlustes.
Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust
vastavalt konventsioonile ning kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate asjakohaste
rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu. Samuti võimaldab see
konventsiooniosalistevahelist teabevahetust, kuid järgida tuleb andmekaitse-eeskirju.
Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate või nende isikute
kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.
Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib
järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja
heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.
Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid
reservatsioone, sealhulgas piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalust täpsustada
konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.
ET 4 ET
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille
nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi.
Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, nagu on sätestatud ELi lepingu
artikli 3 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 191.
Konventsioon kajastab täpselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja
sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.
Konventsioonis esitatud õiguslikud määratlused ja terminoloogia on kooskõlas ELi õiguses
sätestatud asjakohaste õiguslike määratluste ja mõistetega, näiteks „ökosüsteemi“ määratlus
keskkonnakuritegude direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c ja konventsiooni artikli 3 punktis c.
Konventsioonis esitatud kuriteokategooriad vastavad keskkonnakuritegude direktiivis
nimetatud kuritegudele, samuti on kooskõlas sätted isikute vastutuse ja karistuste,
menetlusõiguste ja koostöö kohta; ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta.
Konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus on selgelt määratletud ja
kooskõlas ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud
kuritegude loeteluga. Konventsiooniga hõlmatud kuritegude loetelus on esitatud tahtlikud ja
õigusvastased teod ning see on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud
kuritegudega. Kuriteoliik „ebaseaduslik kalapüük“, mis sisaldus Euroopa Nõukogu esialgses
eelnõus, ei sisaldu eksperditasandil kokku lepitud tekstis, kuna konventsiooniosalised ei
jõudnud kokkuleppele. Samuti ei jõutud kokkuleppele kuriteoliigi „ebaseaduslik mineraalide
ja metallide kaevandamine ning nendega kauplemine“ ulatuse ja määratluse osas, mis pakuti
välja Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus. Asjaomane säte sõnastati ümber ja see hõlmab
nüüd üksnes kaevandamist, mis toimub ilma õiguslikult nõutava tegevusloata, ning on
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga. Lisaks määratletakse konventsioonis samamoodi
nagu keskkonnakuritegude direktiivis „eriti raske kuritegu“ hävimise või pöördumatu,
ulatusliku ja olulise kahju korral või pikaajalise, ulatusliku ja olulise kahju korral
märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale
elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.
Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja
hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori
osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu
konventsiooni lõpptekstis.
Konventsiooni sätteid ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja
andmete kogumise kohta muudeti ja need viidi sisuliselt vastavusse keskkonnakuritegude
direktiivi vastavate sätetega (nt keskkonnakuritegude direktiivi artiklid 16 ja 18).
Konventsioonis sisalduvad üldised kriminaalõiguse sätted, nagu kuriteole kihutamine,
kuriteole kaasaaitamine ja kuriteokatse, jurisdiktsioon, juriidiliste isikute vastutus, karistused
ja meetmed, arestimine ja konfiskeerimine ning raskendavad asjaolud, on suures osas
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kajastuvad need
sätted ka muudes ELi kriminaalõiguse õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1226 (direktiiv,
mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende
eest mõistetavaid karistusi) või direktiiv (EL) 2017/1371 (direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning direktiiv (EL) 2024/1260
(direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist).
Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas
keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi
ET 5 ET
ja kasutatakse sama sõnastust. Samuti on jurisdiktsiooni käsitlev konventsiooni artikkel 33
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 12, kuna mõlemaga määratakse kindlaks
sarnased kohustuslikud jurisdiktsiooni määramise alused ning konventsiooni rohkem kui ühe
osalise jurisdiktsiooninõudeid käsitlev säte vastab sisult ja laadilt keskkonnakuritegude
direktiivi sättele.
Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad
konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad
vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid,
nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad
kehtestada ka rahalisi karistusi. Need füüsilistele isikutele määratavaid karistusi käsitlevad
sätted on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja sisalduvad ka muudes ELi
kriminaalõiguse vahendites, näiteks direktiivis (EL) 2024/1226. Mõlemas õigusraamistikus on
sätestatud rahalised karistused juriidilistele isikutele ning lisakaristused või -meetmed, nagu
äritegevuse keeld, avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas
hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ning litsentsidest ja
lubadest ilmajätmine. Kõik konventsioonis sisalduvate karistuste ja meetmete liigid
sisalduvad ka keskkonnakuritegude direktiivis ning need on kooskõlas muude ELi
kriminaalõigusaktidega, näiteks direktiivi (EL) 2017/1371 artikliga 9 ja
direktiivi (EL) 2024/1226 artikliga 7.
Keskkonnakuriteo toimepanemise vahendite ja neist kuritegudest saadud tulu arestimine ja
konfiskeerimine, mis on kehtestatud vastavas õigusraamistikus, on sätestatud konventsiooni
artikli 35 lõikes 3 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 10. Lisaks on konventsiooni
artikli 35 lõikes 3 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja
konfiskeerimise mõiste kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu
tuvastamist ja konfiskeerimist, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Sarnased sätted kuriteo toimepanemise
vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise kohta on esitatud ka direktiivi (EL) 2024/1226
artiklis 10 ja direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 10.
Mõlemas õigusraamistikus on ette nähtud raskendavad asjaolud – konventsiooni artiklis 36 ja
keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 8. Kuigi konventsioon sisaldab samu raskendavaid
asjaolusid nagu keskkonnakuritegude direktiiv, loetletakse keskkonnakuritegude direktiivis
veel muid raskendavaid asjaolusid, nagu tõendite hävitamine või tunnistajate või kaebuse
esitajate hirmutamine õigusrikkuja poolt. Lisaks peegeldavad direktiivi (EL) 2024/1226
artiklis 8 sisalduvad raskendavad asjaolud peaaegu täielikult konventsioonis sisalduvaid
asjaolusid.
Seda, kui olulised on nende inimeste õigused osaleda menetlustes, kellel on piisav huvi või
kelle õigusi rikutakse, ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide
õigused osaleda menetlustes, on rõhutatud nii konventsiooni artiklis 39 kui ka
keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 15.
Kui keskkonnakuritegude direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude
suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu
liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab
konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva
lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu.
Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleks saavutada olukord, kus konventsioon on kooskõlas liidu
acquis’ga, mis aitab kaasa liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele ja
kajastab võimalikult palju uue keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala. Reservatsioon,
milles täpsustatakse konventsiooni artikli 56 lõikes 3 nimetatud terminite tähendust ja ulatust,
ET 6 ET
on vahend, millega tagatakse, et konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas
eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Konventsioon on täielikult kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ega nõua ELilt
eeskirjade, määruste või normide muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.
Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega,
mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.
Eelkõige on konventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte täielikult kooskõlas
liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ja edendab võrdõiguslikkuse kaalutluste
integreerimist konventsiooni rakendamisse.
Konventsioon on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega, millega
antakse liidule pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Lisaks
keskkonnakuritegude direktiivile on Euroopa Liit võtnud vastu ulatusliku õigusaktide kogumi,
et tõkestada muu kuritegevuse hulgas ka keskkonnakuritegevust. Sellesse õigusraamistikku
kuuluvad järgmised õigusaktid:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673
rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937
liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis
käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega
asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis
käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega
asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,
2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL,
millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse
miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;
• nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse kohta.
Lisaks on konventsioon kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga, sealhulgas
isikuandmete kaitse üldmääruse7 ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitleva
direktiiviga8. Konventsioon on kooskõlas ka praegu kehtiva või läbivaatamisel oleva
põhjaliku liidu keskkonnaõiguse normistikuga, mida hõlmab uus keskkonnakuritegude
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil
ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
raamotsus 2008/977/JSK.
ET 7 ET
direktiiv kui horisontaalne õigusakt. Liidu keskkonnaõigus ja keskkonnakuritegude direktiiv
on omavahel seotud sel viisil, et keskkonnakuritegude direktiivis sätestatud kuriteokoosseisud
tähendavad seadusevastast käitumist, st liidu keskkonnaõiguses määratletud kohustuste
rikkumist.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse luba konventsioon liidu nimel allkirjastada,
esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 5.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud otsused, „millega antakse luba
lepingule alla kirjutada“. Kuna ettepaneku eesmärk on saada luba konventsiooni
allkirjastamiseks, on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.
Materiaalõiguslik alus sõltub ennekõike kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust.
Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme kontrollimise käigus selgub, et sellega
taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav
peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema
üksainus õiguslik alus, st peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev
õiguslik alus.
Konventsioon kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiiviga. Kuna konventsiooni
peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude määratlemiseks,
kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude tulemuslikumaks
tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on keskkonnakuritegude direktiivi
õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 – ka konventsiooni sõlmimise
materiaalõiguslik alus.
• Liidu pädevus
Rahvusvaheliste lepingute olemus („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“)
sõltub liidu pädevusest konkreetses valdkonnas.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse
kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada
ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „[n]iisuguse
ohu [et rahvusvahelised kohustused mõjutavad ELi õigusnorme või muudavad nende
reguleerimisala] tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega
hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid“, vaid et „sellised kohustused [võivad] liidu
ühiseeskirjade reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui kohustused kuuluvad
valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“9. Liidu pädevuse olemuse
analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii ELi õigusnormide kui ka kavandatava lepingu sätetega
hõlmatud valdkondi, nende prognoositavaid arengusuundi ning nende normide ja sätete
olemust ja sisu, selleks et kontrollida, kas kõnealune leping võib kahjustada liidu
õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi
nõuetekohast toimimist10.
Kuna konventsiooni kohaldamisala kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiivi
kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende
kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.
9 Kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 69 ja 70. 10 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303, punkt 74.
ET 8 ET
Uus konventsioon peegeldab hästi keskkonnakuritegude direktiivi ülesehitust, olemust, sisu ja
kohaldamisala. Mõlemad sisaldavad ühtlustavaid sätteid eesmärgi ja kohaldamisala,
terminoloogia ja määratluste, kuritegude, juriidiliste isikute vastutuse, jurisdiktsiooni,
karistuste ja muude meetmete, raskendavate asjaolude, menetlusõiguste ja koostöö,
ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta. Lisaks jäeti läbirääkimiste käigus
välja mitu ekspertide komitee esitatud sätet, mis sisaldusid konventsiooni esialgses eelnõus, ja
see viis konventsiooni teksti veelgi enam kooskõlla keskkonnakuritegude direktiiviga. Näiteks
puudutasid väljajäetud sätted riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid
organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat,
keskkonnaväidete hindamist, ebaseaduslikku kalapüüki, keskkonnakaitse ja
keskkonnakuritegude vastaste meetmete eksperdirühma loomist, parlamendi osalemist
järelevalves ning reservatsioonide kehtivust ja läbivaatamist. Võrreldes esialgse eelnõuga
tehti olulisi muudatusi ka mitmes sättes, näiteks „õigusvastase“ ja eriti raske kuriteo (varem
„ökotsiid“) määratluses, mis kajastavad nüüd täpselt keskkonnakuritegude direktiivi sisu.
Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades
nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja
muutuvad liidu tasandil.
Kuna konventsioon kuulub valdkonda, mida suures osas reguleeritakse ELi ühiste
õigusnormidega, peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon kui ELi ainupädevusse
kuuluv leping liidu nimel allkirjastada.
Konventsioonis on sätestatud, et see on avatud allkirjastamiseks Euroopa Liidule (artikli 53
lõige 1). Konventsioon sisaldab ka sätteid reservatsioonide kohta, mis võimaldavad
deklaratsioonis täpsustada sellise mõiste nagu „õigusvastane“ ja selliste mõistete nagu
„siseriiklik õigus“, „siseriiklikud sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatust, mida kasutatakse
konventsioonis määratletud teatavate kuritegude puhul.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata.
• Proportsionaalsus
Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegudevastase võitluse
poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on juba keskkonnakuritegude direktiivi
vastuvõtmise kaudu teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.
Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni
suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning
nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et
need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja
proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad
keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.
• Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu otsuse,
millega antakse luba rahvusvaheline leping allkirjastada. Võttes arvesse kavandatava lepingu
eset, on asjakohane, et komisjon esitab sellekohase ettepaneku.
ET 9 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Euroopa komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.
Konventsiooni töötasid ühise jõupingutusena välja Euroopa Nõukogu ekspertide komitee, mis
tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu, ja kaasatud olid nii Euroopa Nõukogu
liikmesriigid kui ka vaatlejariigid, sealhulgas Püha Tool.
Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha mitmesuguste sidusrühmadega
koostööd, hõlmas konventsiooni väljatöötamine ka kodanikuühiskonna esindajate ja muude
rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO
narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), looduslike liikidega seotud kuritegevuse
lõpetamise ülemaailmse algatuse (EWC), programmi Wild Legal ja organisatsiooni Wildlife
Justice Commission panust.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Konventsiooni käsitlevad liidu läbirääkimisseisukohad on koostatud nõukogu
kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.
• Mõju hindamine
Ei kohaldata.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
• Põhiõigused
Konventsiooni eesmärk on parandada keskkonda, kuna selle suhtes kohaldatakse Euroopa
Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 37, ja seega ka kodanike heaolu ning
mõjutada positiivselt õigust elule (harta artikkel 2), õigust isikupuutumatusele (artikkel 3),
laste eest hoolitsemist ja nende heaolu (artikkel 24), õigust tervislikele töötingimustele
(artikkel 31) ja õigust ennetavale tervishoiule (artikkel 35).
Konventsiooniga tagatakse, et iga isikuandmete kaitse riive on vajalik ja proportsionaalne,
kuna on tagatud piisavad andmekaitsemeetmed konventsiooni artikli 42 kohaselt edastatavate
isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele
lepingutele.
Konventsioonis käsitletakse järgmisi põhiõigusi:
– ettevõtlusvabadus, kehtestades artiklis 34 juriidiliste isikute vastutuse ja määrates
selgelt kindlaks, millistel juhtudel võetakse juriidiline isik keskkonnakuritegude eest
vastutusele, ning nähes artikli 35 lõikes 2 ette juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad
karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama
seega ettevõtlusvabaduse riive vajalikkuse ja proportsionaalsuse;
– artiklis 35 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse
põhimõtted (harta artikkel 49), nähes ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust, ning käsitledes artiklis 31
eriti rasket kuritegu ja artiklis 36 raskendavaid asjaolusid;
ET 10 ET
– artiklis 37 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld sama kuriteo
eest kriminaalmenetluses (harta artikkel 50 – ne bis in idem), nähes ette võimaluse
võtta arvesse teise konventsiooniosalise kehtestatud lõplikke karistusi.
Konventsiooniosalised peaksid neid rakendama ja kohaldama, austades nõuetekohaselt neid
õigusi.
4. MÕJU EELARVELE
Konventsiooniga nähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline panus
konventsiooniosaliste komitee tegevusse. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad
oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile,
siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarveväliseid
osamakseid. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt
kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Konventsiooniga nähakse ette järelevalvemehhanism, mille kohaselt konventsiooni
rakendamist jälgib konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee.
Samuti hõlbustab see teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist
osaliste vahel, vajaduse korral ka konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist ning
avaldab arvamust kõigis selle kohaldamisega seotud küsimustes.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 selgitatakse konventsiooni eesmärki.
Artiklis 2 määratletakse konventsiooni kohaldamisala.
Artikkel 3 sisaldab konventsiooni oluliste mõistete määratlusi.
Artiklis 4 sätestatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine seoses konventsiooniga.
Artiklis 5 kehtestatakse konventsiooniosaliste terviklik ja kooskõlastatud poliitika.
Artiklis 6 sätestatakse riikliku strateegia koostamine ja avaldamine.
Artiklis 7 nähakse ette, et konventsiooniosalised eraldavad rahalisi vahendeid ja
inimressursse.
Artiklis 8 sätestatakse spetsialistide koolitamine konventsiooniosaliste poolt.
Artiklis 9 kehtestatakse andmete kogumise ja uurimise ulatus.
Artiklis 10 sätestatakse konventsioonist tulenev üldine kohustus võtta vajalikke
seadusandlikke või muid meetmeid konventsioonis käsitletud kuritegude ennetamiseks.
Artiklis 11 nähakse ette teadlikkuse suurendamise meetmed.
Artiklis 12 käsitletakse ebaseadusliku reostamisega seotud kuritegusid.
Artiklis 13 käsitletakse keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud
kuritegusid.
Artiklis 14 käsitletakse keemiliste ainetega seotud kuritegusid.
ET 11 ET
Artiklis 15 käsitletakse radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud kuritegusid.
Artiklis 16 käsitletakse elavhõbedaga seotud kuritegusid.
Artiklis 17 käsitletakse osoonikihti kahandavate ainetega seotud kuritegusid.
Artiklis 18 käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud kuritegusid.
Artiklis 19 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud jäätmete ebaseadusliku kogumise,
käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või saadetisega.
Artiklis 20 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtliku tegevusega seotud käitise
ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.
Artiklis 21 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtlike ainetega seotud käitise
ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.
Artiklis 22 käsitletakse laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud kuritegusid.
Artiklis 23 käsitletakse laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud kuritegusid.
Artiklis 24 käsitletakse pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegusid.
Artiklis 25 käsitletakse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud
kuritegusid.
Artiklis 26 käsitletakse ebaseadusliku kaevandamisega seotud kuritegusid.
Artiklis 27 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitsealuse loodusliku loomastiku või
taimestiku ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega.
Artiklis 28 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitstud loodusliku loomastiku või
taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega.
Artiklis 29 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud elupaikade ebaseadusliku halvendamisega
kaitsealal.
Artiklis 30 käsitletakse invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegusid.
Artiklis 31 sätestatakse, mida tuleb pidada eriti raskeks kuriteoks.
Artiklis 32 käsitletakse kuriteole kihutamist, sellele kaasaaitamist ja kuriteokatset.
Artiklis 33 sätestatakse, millistel juhtudel määravad konventsiooniosalised kindlaks oma
pädevuse seoses konventsiooniga.
Artiklis 34 sätestatakse juriidiliste isikute vastutus.
Artiklis 35 sätestatakse karistused ja meetmed.
Artiklis 36 sätestatakse raskendavad asjaolud.
Artikliga 37 nähakse ette võimalus võtta arvesse teise konventsiooniosalise tehtud varasemaid
süüdimõistvaid kohtuotsuseid.
Artiklis 38 käsitletakse menetluse algatamist ja jätkamist.
Artiklis 39 loetletakse juhud, mil konventsiooniosalised peaksid kaaluma isikutele ja
valitsusvälistele organisatsioonidele menetluses osalemise õiguse andmist.
Artiklis 40 sätestatakse rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades.
Artikliga 41 nähakse ette võimalus edastada teavet konventsiooniosaliste vahel ilma eelneva
taotluseta.
ET 12 ET
Artiklis 42 sätestatakse, et isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja
rahvusvahelistes lepingutes sätestatud isikuandmete kaitse norme tuleb järgida.
Artiklis 43 käsitletakse ohvrite seisundit kriminaaluurimises ja -menetluses.
Artiklis 44 nähakse ette konventsioonikohane tunnistajate kaitse.
Artikliga 45 nähakse ette selliste isikute kaitse, kes teatavad kuritegudest või teevad
konventsiooni alusel koostööd õiguskaitseasutustega.
Artikliga 46 nähakse ette konventsiooniosaliste komitee koosseis ja selle sisemenetlused.
Artiklis 47 loetletakse muud esindajad, kes nimetatakse või võidakse nimetada
konventsiooniosaliste komiteesse.
Artiklis 48 loetletakse konventsiooniosaliste komitee ülesanded.
Artiklis 49 käsitletakse suhet muude rahvusvahelise õiguse allikatega.
Artiklis 50 käsitletakse konventsiooni muudatusi.
Artiklis 51 käsitletakse konventsiooni mõju.
Artikliga 52 reguleeritakse konventsiooniga seotud vaidluste lahendamise mehhanismi.
Artiklis 53 käsitletakse konventsiooni allkirjastamist ja selle jõustumist.
Artiklis 54 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.
Artiklis 55 käsitletakse konventsiooni territoriaalset kohaldamist.
Artiklis 56 nähakse ette võimalus teha reservatsioone konventsiooni teatavate sätete suhtes,
eelkõige piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalus täpsustada konventsiooni
teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.
Artiklis 57 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.
Artiklis 58 nähakse ette juhud, mil Euroopa Nõukogu peasekretär esitab teated.
• Konventsiooni allkirjastamine ja tekst
Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.
Reservatsiooni tekst esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.
Aluslepingute kohaselt peab komisjon tagama konventsiooni allkirjastamise, eeldusel et see
sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
ET 13 ET
2025/0243 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2 koostoimes
artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) 28. septembril 2023 andis nõukogu komisjonile loa osaleda liidu nimel läbirääkimistel
Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, mis käsitleb keskkonna kaitsmist
kriminaalõiguse kaudu (edaspidi „konventsioon“)1.
(2) Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja see on kavas
avada allkirjastamiseks [...].
(3) Konventsiooni artiklis 53 on sätestatud, et konventsioon on avatud allkirjastamiseks
Euroopa Liidule.
(4) Konventsioonis sätestatakse konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala, õiguslikud
määratlused ja terminoloogia, kuriteod, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja muud
meetmed, raskendavad ja leevendavad asjaolud, menetlusõigused ja koostöö,
ennetusmeetmed ja kodanikuühiskonna osalemine seoses keskkonnakuritegudega.
(5) 11. aprillil 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 83 lõike 2 alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/1203,2 mis on konventsiooniga suures osas kooskõlas.
(6) Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja sisulised sätted kattuvad suurel
määral direktiiviga (EL) 2024/1203, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu
ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seega on liidul konventsiooni allkirjastamiseks
ainuvälispädevus.
(7) Selleks et tagada konventsiooni ja direktiivi (EL) 2024/1203 kooskõla, peaks liit
kasutama konventsiooni artikli 56 lõikes 3 sätestatud võimalust täpsustada
reservatsiooniga mõiste „õigusvastane“ ja muud mõisted, mida kasutatakse
konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel.
1 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba
osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse
ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
(ELS nr 172) (ELT L, 2023/2170, 16.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2170/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ
ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).
ET 14 ET
(8) Seepärast tuleks konventsioon liidu nimel allkirjastada ja reservatsioon heaks kiita.
(9) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21
(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist
osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule
ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja
Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)
artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,
ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega
kohaldatav.]
(10) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22
(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse
vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17253 artikli 42
lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse
[XXXX]4,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,
liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse5.
Artikkel 2
Reservatsioon kiidetakse heaks6.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub […].
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 4 ELT C […], […], lk […]. 5 Konventsiooni tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega. 6 Reservatsioon on avaldatud ELT L, [...].
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.7.2025
COM(2025) 434 final
2025/0244 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
ET 1 ET
SELETUSKIRI
Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, (edaspidi „konventsioon“) Euroopa Liidu nimel sõlmimist.
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju
ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on
uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas
organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %1. Sellised
kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine,
osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad
oluliselt elurikkust, kahjustavad inimeste tervist ja hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest
tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud
rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat
tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal
keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst.
Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida
keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt
direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes
keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi
tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ
ja 2009/123/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“). Keskkonnakuritegude
direktiiviga kehtestatakse selleks, et keskkonda tulemuslikumalt kaitsta, kuritegude ja
karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti keskkonnakuritegude ennetamise
ja nende vastu võitlemise ning liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise
meetmed. Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad
liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.
Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna
kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,2 (edaspidi „1998. aasta konventsioon“), mis on esimene
rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, tunnistab samuti, et nende
kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi.
1998. aasta konventsioon ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja
ühinemiste arvu ei saavutatud.
Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna
tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee („Euroopa Kriminaalasjade Komitee“)
ekspertidest koosneva töörühma, mille tegevusala on keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse
kaudu, et kaaluda teostatavusuuringus3 võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva
1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja
1 UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment: „The Rise of Environmental Crime“
(Keskkonnakuritegevuse kasv), juuni 2016. 2 Konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172), vastu võetud
4. novembril 1998. 3 Teostatavusuuring keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (CDPC (2021)9-Fin).
ET 2 ET
asjakohane; töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on
teostatav ja asjakohane.
23. novembril 2022 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu volitused uue
ekspertide komitee jaoks, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu
(edaspidi „ekspertide komitee“)4. Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa
Kriminaalasjade Komitee alluvuses ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus
konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.
Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu
(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt
võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib
mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle
peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa
Komisjonile luba osaleda5.
Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu
õigusega, kooskõla keskkonnakuritegude direktiiviga ning konventsiooni kvaliteedi ja
lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.
Pärast mitut läbirääkimisvooru6 jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud
neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja avas selle
allkirjastamiseks [...].
Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige keskkonnakuritegude
direktiiviga ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi
põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite
seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.
Konventsiooni sisu
Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu
võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada
miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.
Konventsiooni kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest
vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“,
„vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses
sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.
Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete
vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus
õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased
karistused ning mitu meedet, muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste
lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.
4 Euroopa Kriminaalasjade Komitee – keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmise ekspertide komitee
(PC-ENV) volitused (CM(2022)148-add2final). 5 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba
osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse
ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
(ELS nr 172) (ELT L, 2023/2170, 16.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2170/oj). 6 Läbirääkimisvoorud toimusid 16.–18. oktoobril 2023, 27.–29. veebruaril 2024 ja 4.–7. juunil 2024.
ET 3 ET
Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on
seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega, kuritegudega, mis
on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda,
osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste,
laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud
puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või
loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega
kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete
võõrliikidega seotud kuritegudega.
Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki
konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad
eriti tõsist kahju või hävingut.
Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole
kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute
vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt
varem mõistetud karistuste arvessevõtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka
peaks kuuluma vangistus ja võiks kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes
kohaldatavate karistuste hulka peaks kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised
karistused ning nende hulka võiks kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld,
ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele
ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama
käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja
kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.
Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel,
kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel
valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui
sellised õigused on konventsiooniosalisel olemas muude kuritegudega seotud menetlustes.
Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust
vastavalt konventsioonile ning kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate asjakohaste
rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu. Samuti võimaldab see
konventsiooniosalistevahelist teabevahetust, kuid järgida tuleb andmekaitse-eeskirju.
Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate või nende isikute
kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.
Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib
järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja
heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.
Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid
reservatsioone, sealhulgas piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalust täpsustada
konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille
nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi.
Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, nagu on sätestatud ELi lepingu
artikli 3 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 191.
ET 4 ET
Konventsioon kajastab täpselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja
sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.
Konventsioonis esitatud õiguslikud määratlused ja terminoloogia on kooskõlas ELi õiguses
sätestatud asjakohaste õiguslike määratluste ja mõistetega, näiteks „ökosüsteemi“ määratlus
keskkonnakuritegude direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c ja konventsiooni artikli 3 punktis c.
Konventsioonis esitatud kuriteokategooriad vastavad keskkonnakuritegude direktiivis
nimetatud kuritegudele, samuti on kooskõlas sätted isikute vastutuse ja karistuste,
menetlusõiguste ja koostöö kohta; ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta.
Konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus on selgelt määratletud ja
kooskõlas ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud
kuritegude loeteluga. Konventsiooniga hõlmatud kuritegude loetelus on esitatud tahtlikud ja
õigusvastased teod ning see on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud
kuritegudega. Kuriteoliik „ebaseaduslik kalapüük“, mis sisaldus Euroopa Nõukogu esialgses
eelnõus, ei sisaldu eksperditasandil kokku lepitud tekstis, kuna konventsiooniosalised ei
jõudnud kokkuleppele. Samuti ei jõutud kokkuleppele kuriteoliigi „ebaseaduslik mineraalide
ja metallide kaevandamine ning nendega kauplemine“ ulatuse ja määratluse osas, mis pakuti
välja Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus. Asjaomane säte sõnastati ümber ja see hõlmab
nüüd üksnes kaevandamist, mis toimub ilma õiguslikult nõutava tegevusloata, ning on
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga. Lisaks määratletakse konventsioonis samamoodi
nagu keskkonnakuritegude direktiivis „eriti raske kuritegu“ hävimise või pöördumatu,
ulatusliku ja olulise kahju korral või pikaajalise, ulatusliku ja olulise kahju korral
märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale
elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.
Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja
hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori
osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu
konventsiooni lõpptekstis.
Konventsiooni sätteid ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja
andmete kogumise kohta muudeti ja need viidi sisuliselt vastavusse keskkonnakuritegude
direktiivi vastavate sätetega (nt keskkonnakuritegude direktiivi artiklid 16 ja 18).
Konventsioonis sisalduvad üldised kriminaalõiguse sätted, nagu kuriteole kihutamine,
kuriteole kaasaaitamine ja kuriteokatse, jurisdiktsioon, juriidiliste isikute vastutus, karistused
ja meetmed, arestimine ja konfiskeerimine ning raskendavad asjaolud, on suures osas
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kajastuvad need
sätted ka muudes ELi kriminaalõiguse õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1226 (direktiiv,
mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende
eest mõistetavaid karistusi) või direktiiv (EL) 2017/1371 (direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning muudes õigusaktides, nagu
direktiiv (EL) 2024/1260 (direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist).
Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas
keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi
ja kasutatakse sama sõnastust. Samuti on jurisdiktsiooni käsitlev konventsiooni artikkel 33
kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 12, kuna mõlemaga määratakse kindlaks
sarnased kohustuslikud jurisdiktsiooni määramise alused ning konventsiooni rohkem kui ühe
osalise jurisdiktsiooninõudeid käsitlev säte vastab sisult ja laadilt keskkonnakuritegude
direktiivi sättele.
ET 5 ET
Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad
konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad
vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid,
nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad
kehtestada ka rahalisi karistusi. Need füüsilistele isikutele määratavaid karistusi käsitlevad
sätted on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja sisalduvad ka muudes ELi
kriminaalõiguse vahendites, näiteks direktiivis (EL) 2024/1226. Mõlemas õigusraamistikus on
sätestatud rahalised karistused juriidilistele isikutele ning lisakaristused või -meetmed, nagu
äritegevuse keeld, avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas
hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ning litsentsidest ja
lubadest ilmajätmine. Kõik konventsioonis sisalduvate karistuste ja meetmete liigid
sisalduvad ka keskkonnakuritegude direktiivis ning need on kooskõlas muude ELi
kriminaalõigusaktidega, näiteks direktiivi (EL) 2017/1371 artikliga 9 ja
direktiivi (EL) 2024/1226 artikliga 7.
Keskkonnakuriteo toimepanemise vahendite ja neist kuritegudest saadud tulu arestimine ja
konfiskeerimine, mis on kehtestatud vastavas õigusraamistikus, on sätestatud konventsiooni
artikli 35 lõikes 3 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 10. Lisaks on konventsiooni
artikli 35 lõikes 3 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja
konfiskeerimise mõiste kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu
tuvastamist ja konfiskeerimist, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Sarnased sätted kuriteo toimepanemise
vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise kohta on esitatud ka direktiivi (EL) 2024/1226
artiklis 10 ja direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 10.
Mõlemas õigusraamistikus on ette nähtud raskendavad asjaolud – konventsiooni artiklis 36 ja
keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 8. Kuigi konventsioon sisaldab samu raskendavaid
asjaolusid nagu keskkonnakuritegude direktiiv, loetletakse keskkonnakuritegude direktiivis
veel muid raskendavaid asjaolusid, nagu tõendite hävitamine või tunnistajate või kaebuse
esitajate hirmutamine õigusrikkuja poolt. Lisaks peegeldavad direktiivi (EL) 2024/1226
artiklis 8 sisalduvad raskendavad asjaolud peaaegu täielikult konventsioonis sisalduvaid
asjaolusid.
Seda, kui olulised on nende inimeste õigused osaleda menetlustes, kellel on piisav huvi või
kelle õigusi rikutakse, ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide
õigused osaleda menetlustes, on rõhutatud nii konventsiooni artiklis 39 kui ka
keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 15.
Kui keskkonnakuritegude direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude
suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu
liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab
konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva
lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu.
Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleks saavutada olukord, kus konventsioon on kooskõlas liidu
acquis’ga, mis aitab kaasa liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele ja
kajastab võimalikult palju uue keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala. Reservatsioon,
milles täpsustatakse konventsiooni artikli 56 lõikes 3 nimetatud terminite tähendust ja ulatust,
on vahend, millega tagatakse, et konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas
eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga.
ET 6 ET
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Konventsioon on täielikult kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ega nõua ELilt
eeskirjade, määruste või normide muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.
Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega,
mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.
Eelkõige on konventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte täielikult kooskõlas
liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ja edendab võrdõiguslikkuse kaalutluste
integreerimist konventsiooni rakendamisse.
Konventsioon on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega, millega
antakse liidule pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Lisaks
keskkonnakuritegude direktiivile on Euroopa Liit võtnud vastu ulatusliku õigusaktide kogumi,
et tõkestada muu kuritegevuse hulgas ka keskkonnakuritegevust. Sellesse õigusraamistikku
kuuluvad järgmised õigusaktid:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673
rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937
liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis
käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega
asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis
käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega
asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,
2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL,
millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse
miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;
• nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse kohta.
Lisaks on konventsioon kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga, sealhulgas
isikuandmete kaitse üldmääruse7 ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitleva
direktiiviga8.
Konventsioon on kooskõlas ka praegu kehtiva või läbivaatamisel oleva põhjaliku liidu
keskkonnaõiguse normistikuga, mida hõlmab uus keskkonnakuritegude direktiiv kui
horisontaalne õigusakt. Liidu keskkonnaõigus ja keskkonnakuritegude direktiiv on omavahel
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil
ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
raamotsus 2008/977/JSK.
ET 7 ET
seotud sel viisil, et keskkonnakuritegude direktiivis sätestatud kuriteokoosseisud tähendavad
seadusevastast käitumist, st liidu keskkonnaõiguses määratletud kohustuste rikkumist.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesolev ettepanek esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele
6.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige
kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme
kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte
valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on
kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või
ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.
Konventsioon langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiiviga. Kuna
konventsiooni peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude
määratlemiseks, kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude
tulemuslikumaks tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on
keskkonnakuritegude direktiivi õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 – ka
konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus.
Kuna ettepanek puudutab valdkonda, kus kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust (ELi
toimimise lepingu artikli 83 lõige 2), on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli
218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v, ning seetõttu on vaja Euroopa Parlamendi
nõusolekut.
• Liidu pädevus
Rahvusvaheliste lepingute olemus („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“)
sõltub liidu pädevusest konkreetses valdkonnas.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse
kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada
ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „[n]iisuguse
ohu [et rahvusvahelised kohustused mõjutavad ELi õigusnorme või muudavad nende
reguleerimisala] tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega
hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid“, vaid et „sellised kohustused [võivad] liidu
ühiseeskirjade reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui kohustused kuuluvad
valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“9. Liidu pädevuse olemuse
analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii ELi õigusnormide kui ka kavandatava lepingu sätetega
hõlmatud valdkondi, nende prognoositavaid arengusuundi ning nende normide ja sätete
olemust ja sisu, selleks et kontrollida, kas kõnealune leping võib kahjustada liidu
õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi
nõuetekohast toimimist10.
Kuna konventsiooni kohaldamisala langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiivi
kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende
kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.
9 Kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 69 ja 70. 10 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303, punkt 74.
ET 8 ET
Uus konventsioon peegeldab hästi keskkonnakuritegude direktiivi ülesehitust, olemust, sisu ja
kohaldamisala. Mõlemad sisaldavad ühtlustavaid sätteid eesmärgi ja kohaldamisala,
terminoloogia ja määratluste, kuritegude, juriidiliste isikute vastutuse, jurisdiktsiooni,
karistuste ja meetmete, raskendavate asjaolude, menetlusõiguste ja koostöö, ennetusmeetmete
ja kodanikuühiskonna osalemise kohta. Lisaks jäeti läbirääkimiste käigus välja mitu
ekspertide komitee esitatud sätet, mis sisaldusid konventsiooni esialgses eelnõus, ja see viis
konventsiooni teksti veelgi enam kooskõlla keskkonnakuritegude direktiiviga. Näiteks
puudutasid väljajäetud sätted riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid
organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat,
keskkonnaväidete hindamist, ebaseaduslikku kalapüüki, keskkonnakaitse ja
keskkonnakuritegude vastaste meetmete eksperdirühma loomist, parlamendi osalemist
järelevalves ning reservatsioonide kehtivust ja läbivaatamist. Võrreldes esialgse eelnõuga
tehti olulisi muudatusi ka mitmes sättes, näiteks „õigusvastase“ ja eriti raske kuriteo (varem
„ökotsiid“) määratluses, mis kajastavad nüüd täpselt keskkonnakuritegude direktiivi sisu.
Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades
nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja
muutuvad liidu tasandil. Kuna konventsioon kuulub valdkonda, mida suures osas
reguleeritakse ELi ühiste õigusnormidega, peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon
kui ELi ainupädevusse kuuluv leping liidu nimel sõlmida.
Konventsioonis on sätestatud, et see on avatud allakirjutamiseks Euroopa Liidule (artikli 53
lõige 1). Konventsioon sisaldab ka sätteid reservatsioonide kohta, mis võimaldavad
deklaratsioonis täpsustada sellise mõiste nagu „õigusvastane“ ja selliste mõistete nagu
„siseriiklik õigus“, „siseriiklikud sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatust, mida kasutatakse
konventsioonis määratletud teatavate kuritegude puhul.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata.
• Proportsionaalsus
Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegudevastase võitluse
poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on juba keskkonnakuritegude direktiivi
vastuvõtmise kaudu teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.
Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni
suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning
nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et
need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja
proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad
keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.
• Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu otsuse,
millega rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta. Võttes arvesse kavandatava lepingu eset, on
asjakohane, et komisjon esitab sellekohase ettepaneku.
ET 9 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Euroopa komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.
Konventsiooni töötasid ühise jõupingutusena välja Euroopa Nõukogu ekspertide komitee, mis
tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu, ja kaasatud olid nii Euroopa Nõukogu
liikmesriigid kui ka vaatlejariigid, sealhulgas Püha Tool.
Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha mitmesuguste sidusrühmadega
koostööd, hõlmas konventsiooni väljatöötamine ka kodanikuühiskonna esindajate ja muude
rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO
narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), looduslike liikidega seotud kuritegevuse
lõpetamise ülemaailmse algatuse (EWC), programmi Wild Legal ja organisatsiooni Wildlife
Justice Commission panust.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Konventsiooni käsitlevad liidu läbirääkimisseisukohad on koostatud nõukogu
kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.
• Mõju hindamine
Ei kohaldata.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
• Põhiõigused
Konventsiooni eesmärk on parandada keskkonda, kuna selle suhtes kohaldatakse Euroopa
Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 37, ja seega ka kodanike heaolu ning
mõjutada positiivselt õigust elule (harta artikkel 2), õigust isikupuutumatusele (artikkel 3),
laste eest hoolitsemist ja nende heaolu (artikkel 24), õigust tervislikele töötingimustele
(artikkel 31) ja õigust ennetavale tervishoiule (artikkel 35).
Konventsiooniga tagatakse, et iga isikuandmete kaitse riive on vajalik ja proportsionaalne,
kuna on tagatud piisavad andmekaitsemeetmed konventsiooni artikli 42 kohaselt edastatavate
isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele
lepingutele.
Konventsioonis käsitletakse järgmisi põhiõigusi:
– ettevõtlusvabadus, kehtestades artiklis 34 juriidiliste isikute vastutuse ja määrates
selgelt kindlaks, millistel juhtudel võetakse juriidiline isik keskkonnakuritegude eest
vastutusele, ning nähes artikli 35 lõikes 2 ette juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad
karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama
seega ettevõtlusvabaduse riive vajalikkuse ja proportsionaalsuse;
– artiklis 35 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse
põhimõtted (harta artikkel 49), nähes ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
ET 10 ET
meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust, ning käsitledes artiklis 31
eriti rasket kuritegu ja artiklis 36 raskendavaid asjaolusid;
– artiklis 37 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld sama kuriteo
eest kriminaalmenetluses (harta artikkel 50 – ne bis in idem), nähes ette võimaluse
võtta arvesse teise konventsiooniosalise kehtestatud lõplikke karistusi.
Konventsiooniosalised peaksid neid rakendama ja kohaldama, austades nõuetekohaselt neid
õigusi.
4. MÕJU EELARVELE
Konventsiooniga nähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline panus
konventsiooniosaliste komitee tegevusse. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad
oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile,
siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarveväliseid
osamakseid. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt
kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Konventsiooniga nähakse ette järelevalvemehhanism, mille kohaselt konventsiooni
rakendamist jälgib konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee.
Samuti hõlbustab see teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist
osaliste vahel, vajaduse korral ka konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist ning
avaldab arvamust kõigis selle kohaldamisega seotud küsimustes.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 selgitatakse konventsiooni eesmärki.
Artiklis 2 määratletakse konventsiooni kohaldamisala.
Artikkel 3 sisaldab konventsiooni oluliste mõistete määratlusi.
Artiklis 4 sätestatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine seoses konventsiooniga.
Artiklis 5 kehtestatakse konventsiooniosaliste terviklik ja kooskõlastatud poliitika.
Artiklis 6 sätestatakse riikliku strateegia koostamine ja avaldamine.
Artiklis 7 nähakse ette, et konventsiooniosalised eraldavad rahalisi vahendeid ja
inimressursse.
Artiklis 8 sätestatakse spetsialistide koolitamine konventsiooniosaliste poolt.
Artiklis 9 kehtestatakse andmete kogumise ja uurimise ulatus.
Artiklis 10 sätestatakse konventsioonist tulenev üldine kohustus võtta vajalikke
seadusandlikke või muid meetmeid konventsioonis käsitletud kuritegude ennetamiseks.
Artiklis 11 nähakse ette teadlikkuse suurendamise meetmed.
Artiklis 12 käsitletakse ebaseadusliku reostamisega seotud kuritegusid.
ET 11 ET
Artiklis 13 käsitletakse keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud
kuritegusid.
Artiklis 14 käsitletakse keemiliste ainetega seotud kuritegusid.
Artiklis 15 käsitletakse radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud kuritegusid.
Artiklis 16 käsitletakse elavhõbedaga seotud kuritegusid.
Artiklis 17 käsitletakse osoonikihti kahandavate ainetega seotud kuritegusid.
Artiklis 18 käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud kuritegusid.
Artiklis 19 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud jäätmete ebaseadusliku kogumise,
käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või saadetisega.
Artiklis 20 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtliku tegevusega seotud käitise
ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.
Artiklis 21 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtlike ainetega seotud käitise
ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.
Artiklis 22 käsitletakse laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud kuritegusid.
Artiklis 23 käsitletakse laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud kuritegusid.
Artiklis 24 käsitletakse pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegusid.
Artiklis 25 käsitletakse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud
kuritegusid.
Artiklis 26 käsitletakse ebaseadusliku kaevandamisega seotud kuritegusid.
Artiklis 27 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitsealuse loodusliku loomastiku või
taimestiku ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega.
Artiklis 28 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitstud loodusliku loomastiku või
taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega.
Artiklis 29 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud elupaikade ebaseadusliku halvendamisega
kaitsealal.
Artiklis 30 käsitletakse invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegusid.
Artiklis 31 sätestatakse, mida tuleb pidada eriti raskeks kuriteoks.
Artiklis 32 käsitletakse kuriteole kihutamist, sellele kaasaaitamist ja kuriteokatset.
Artiklis 33 sätestatakse, millistel juhtudel määravad konventsiooniosalised kindlaks oma
pädevuse seoses konventsiooniga.
Artiklis 34 sätestatakse juriidiliste isikute vastutus.
Artiklis 35 sätestatakse karistused ja meetmed.
Artiklis 36 sätestatakse raskendavad asjaolud.
Artikliga 37 nähakse ette võimalus võtta arvesse teise konventsiooniosalise tehtud varasemaid
süüdimõistvaid kohtuotsuseid.
Artiklis 38 käsitletakse menetluse algatamist ja jätkamist.
Artiklis 39 loetletakse juhud, mil konventsiooniosalised peaksid kaaluma isikutele ja
valitsusvälistele organisatsioonidele menetluses osalemise õiguse andmist.
Artiklis 40 sätestatakse rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades.
ET 12 ET
Artikliga 41 nähakse ette võimalus edastada teavet konventsiooniosaliste vahel ilma eelneva
taotluseta.
Artiklis 42 sätestatakse, et isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja
rahvusvahelistes lepingutes sätestatud isikuandmete kaitse norme tuleb järgida.
Artiklis 43 käsitletakse ohvrite seisundit kriminaaluurimises ja -menetluses.
Artiklis 44 nähakse ette konventsioonikohane tunnistajate kaitse.
Artikliga 45 nähakse ette selliste isikute kaitse, kes teatavad kuritegudest või teevad
konventsiooni alusel koostööd õiguskaitseasutustega.
Artikliga 46 nähakse ette konventsiooniosaliste komitee koosseis ja selle sisemenetlused.
Artiklis 47 loetletakse muud esindajad, kes nimetatakse või võidakse nimetada
konventsiooniosaliste komiteesse.
Artiklis 48 loetletakse konventsiooniosaliste komitee ülesanded.
Artiklis 49 käsitletakse suhet muude rahvusvahelise õiguse allikatega.
Artiklis 50 käsitletakse konventsiooni muudatusi.
Artiklis 51 käsitletakse konventsiooni mõju.
Artikliga 52 reguleeritakse konventsiooniga seotud vaidluste lahendamise mehhanismi.
Artiklis 53 käsitletakse konventsioonile allakirjutamist ja selle jõustumist.
Artiklis 54 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.
Artiklis 55 käsitletakse konventsiooni territoriaalset kohaldamist.
Artiklis 56 nähakse ette võimalus teha reservatsioone konventsiooni teatavate sätete suhtes,
eelkõige piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalus täpsustada konventsiooni
teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.
Artiklis 57 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.
Artiklis 58 nähakse ette juhud, mil Euroopa Nõukogu peasekretär esitab teated.
• Konventsiooni tekst ja teated
Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.
Reservatsiooni tekst esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.
Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama liidu nimel konventsiooni artiklis 58
ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.
Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama ka konventsiooni artikli 14 lõikes 2, artikli 20
lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 26 lõikes 2 ja artikli 29 lõikes 2 ettenähtud teated.
ET 13 ET
2025/0244 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2 koostoimes
artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1
ning arvestades järgmist:
(1) Kooskõlas nõukogu […] otsusega [XXX]2 allkirjastati […] Euroopa Nõukogu
konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (edaspidi
„konventsioon“), eeldusel et see hiljem sõlmitakse.
(2) Konventsioonis sätestatakse konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala, õiguslikud
määratlused ja terminoloogia, kuriteod, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja muud
meetmed, raskendavad ja leevendavad asjaolud, menetlusõigused ja koostöö,
ennetusmeetmed ja kodanikuühiskonna osalemine seoses keskkonnakuritegudega.
(3) 11. aprillil 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 83 lõike 2 alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/1203,3 mis on konventsiooniga suures osas kooskõlas.
(4) Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja sisulised sätted kattuvad suurel
määral direktiiviga (EL) 2024/1203, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu
ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seepärast on liidul konventsiooni sõlmimiseks
ainuvälispädevus.
(5) Selleks et tagada konventsiooni ja direktiivi (EL) 2024/1203 kooskõla, peaks liit
kasutama konventsiooni artikli 56 lõikes 3 sätestatud võimalust täpsustada
reservatsiooniga mõiste „õigusvastane“ ja muud mõisted, mida kasutatakse
konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel.
(6) Konventsioon ja reservatsioon tuleks heaks kiita.
(7) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21
(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist
1 Nõusolek avaldatud ELT L […]. 2 ELT L […], […], lk […]. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb
keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ
ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).
ET 14 ET
osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule
ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja
Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)
artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,
ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega
kohaldatav.]
(8) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22
(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse
vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
(9) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17254 artikli 42
lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse
XXXX5,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,
kiidetakse heaks6.
Artikkel 2
Reservatsioon kiidetakse heaks7.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub […]8.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 5 ELT C […], […], lk. […]. 6 Konventsiooni tekst on avaldatud ELT L, […]. 7 Reservatsioon on avaldatud ELT L, [...]. 8 Konventsiooni jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
11.09.2025
Nõukogu otsused kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel
allkirjastamise ja sõlmimise kohta COM(2025)433, COM(2025)434
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 25.09.2025
KOKi esitamise tähtpäev 01.10.2025
VV esitamise tähtpäev 09.10.2025
Peavastutaja: Justiits- ja Digiministeerium
Kaasvastutaja: Kliimaministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik, sotsiaalne või muu mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);
Sisukokkuvõte
Uue Euroopa Nõukogu konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.
Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased karistused ning mitu meedet ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.
Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi. Konventsioon kajastab täpselt uue EL keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid
2
küsimusi. Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu konventsiooni lõpptekstis.
Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi ja kasutatakse sama sõnastust. Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid, nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad kehtestada ka rahalisi karistusi.
Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja muutuvad liidu tasandil. Komisjoni hinnangul kuulub konventsioon valdkonda, mida suures osas reguleeritakse ELi ühiste õigusnormidega, ja seega peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon liidu nimel allkirjastada.
Konventsioon avatakse allkirjastamiseks 3.12.2025 ja allkirjastamissoovist peab andma teada hiljemalt 10.11.2025.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Jah
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei
Eesmärgid
Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.
Mõju ja sihtrühm
Kui keskkonnakuritegude direktiivi (EL) 2024/1203 kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab konventsioon endast võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu. Euroopa Nõukogu liikmeteks on 47 riiki.
3
Keskkonnakuritegudega seonduvate muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude menetlemisega. Arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu Eestis, ei ole tegemist olulise mõjuga ja ei saa rääkida tööülesannete märkimisväärsest kasvust või olulisest eelarvekulude kasvust. JDM varasema hinnangu kohaselt on uue keskkonnakuritegude direktiivi ja uue keskkonnakuritegude konventsiooni vastuvõtmisel vajalik muuta karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku (direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 21.05.2026).
Kaasamine
Informeerida avalikkust läbirääkimiste tulemusest.
Märkused
Eesti seisukohad keskkonnakuritegude Euroopa Nõukogu konventsiooni läbirääkimisi käsitleva nõukogu otsuse kohta kinnitati Vabariigi Valitsuse 14.09.2023 istungil.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiits- ja Digiministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01685
Resolutsiooni teema: Nõukogu otsused kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja sõlmimise kohta
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: -Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Convention on the protection of the environment through criminal law,COM (2025)433 -Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Convention on the protection of the environment through criminal law,COM (2025)434
EISi toimiku nr: 25-0535 Tähtaeg: 26.09.2025
Adressaat: Kliimaministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 25.09.2025
Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 09.10.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (01.10.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 26.09.2025.
Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 11.09.2025 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],
.