Kiri

1

MÄÄRUS

Tallinn

EELNÕU

21.08.2025

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ning

majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord” muutmine

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4, § 37 lõike 8 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus- ja tehnilised nõuded ning kirjeldused

peavad vastama standardi EVS 922 või sellega samaväärsetele nõuetele. Samuti peavad tehnilised nõuded vastama käesoleva määruse lisas 3 ja 4 kehtestatud nõuetele.“;

3) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Turvangu- ja siderajatised ning -seadmed peavad olema kaitstud veovoolu, elektriliinide ning

pikselaengute segava ja ohtliku toime eest. Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmed peavad tagama elektriliste rööbasahelate või teljeloendurite pideva ja kindla töö. Rööbastee vooluahelal

põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus peab lähtuma tabelis 2 esitatud nõuetest. Tabel 2. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus

Rööbastee vooluahel Sagedusriba Rööbastee vooluahel CLC/TS 50238-2 lisas A

25 ja 50 Hz 25 ja 50 Hz Ei

Helisagedus Style TI21-4 1996, 2296, 1699, 2146, 1848, 1549, 2593, 2445 Hz

Jah

Tonaalrööbasahelad (АНШ- 1230)

425, 475, 725 Hz Ei

„ ;

5) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Raudteel kasutatakse alaliste signaalidena foore, millega edastatakse määruse lisas 3 ettenähtud signaalnäite. Foorisignaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja

manöövritöö korraldamine. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-, nähtavus- ja tehnilised nõuded ning kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 või samaväärsetele nõuetele.“;

6) paragrahvi 29 lõike 1 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „„Raudteealased rakendused.

Nõuded juhtratastega eriveeremile““; 7) paragrahvi 30 lõiked 1, 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 36 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 36 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu

korraldamise juhendiga. Raudteeliikluses ja manöövritöödel kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutus peavad vastama

standardi EVS 931 või sellega samaväärsetele nõuetele.“; 10) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) määruse lisa 3 asendatakse uue lisaga 3 (lisatud);

13) määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga 4 (lisatud).

§ 2. Majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja

tervisenõuded ja tervisekontrolli kord1“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord1“ § 2 tunnistatakse kehtetuks.

Kuldar Leis

Minister

Marten Kokk Kantsler

Lisa 3. Raudtee signalisatsioonijuhend Lisa 4. Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

1

Majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“

Lisa 3 (kliimaministri … määruse nr … sõnastuses)

Raudtee signalisatsioonijuhend

1. peatükk

Üldsätted

1. Üldsätted

1.1 Raudtee signalisatsioonijuhend (edaspidi ka signalisatsioonijuhend) määrab kindlaks avalikult kasutataval raudteel (edaspidi ka raudtee) nähtavate ja kuuldavate signaalide süsteemid ning tehnilised nõuded signaalvahenditele, mille abil korraldatakse rongiliiklust ja

manöövritööd.

1.2 Uute signaalvahendite, samuti raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivate või käsitlevate juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktide rakendamisel tuleb täpselt järgida signalisatsioonijuhendis kehtestatud nõudeid.

2. peatükk

Signaalid

2. Nähtavad signaalid

2.1 Signaalide abil tagatakse ohutu ning täpne raudteeliiklus. Raudteeliikluse korraldamisel

kasutatakse nähtavaid ja kuuldavaid signaale. 2.2 Nähtavad signaalid väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid

signaale edastatakse fooridega ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -lippude, -näidikute ja -märkide abil.

2.3 Nähtavad signaalid jagunevad kasutamisaja järgi: 2.3.1 päevasteks, mis on kasutusel ööpäeva valgel ajal. Neid signaale edastatakse

signaalketaste, -kilpide, -lippude ja -näidikute, pöörmenäidikute, teetõkke- ja veevõtukoha näidikute abil;

2.3.2 öisteks, mis on kasutusel ööpäeva pimedal ajal. Neid signaale edastatakse kehtestatud värvi signaaltulede (käsi-, rongi- ja muudes signaallaternates ning signaalnäidikutes) abil. Öiseid signaale tuleb kasutada ka päevasel ajal udu, tuisu ja muudel ebasoodsa nähtavuse

juhtudel, kui signaali nähtavus päevastel peatussignaalidel on alla 1000 m, kiiruse vähendamise signaalidel alla 400 m ja manöövrisignaalidel alla 200 m;

2.3.3 ööpäevasteks, mis on kasutusel pidevalt ja edastavad signaale ühesuguselt nii ööpäeva valgel kui ka pimedal ajal. Nendeks signaalideks on foorituled , matka- ja muud näidikud, alalised kiiruse vähendamise kettad, kollased ruudukujulised kilbid (nende tagumine külg on

roheline), kaubarongi saba tähistavad valgust peegeldava pinnaga kettad ning signaalnäidikud ja -märgid.

2

3. Kuuldavad signaalid

3.1 Kuuldavad signaalid väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis.

Kuuldavate signaalide edastamiseks kasutatakse veduri-, mootorrongi- ja dresiinide vilesid, käsivilesid, signaalpasunaid ja sireene.

3. peatükk

Alalised signaalid

4. Alalised signaalid

4.1 Alalised signaalid on foorid, mis jagunevad järgmiselt: 4.1.1 sissesõidufoor on rongi jaamavahelt jaama sõitmise lubamiseks või keelamiseks;

4.1.2 väljasõidufoor on rongi jaamast jaamavahele väljumise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.3 matkafoor on rongi jaama ühest rajoonist teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.4 läbisõidufoor on rongi ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või

keelamiseks; 4.1.5 kattefoor on raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini ühetasandilise

ristumiskoha, lahtikäiva silla ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu piiramiseks; 4.1.6 tõkkefoor on raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel liikuva rongi või muu liikuva raudteeveeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral. Tõkkefoori rakendatakse

samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel või järelevaatusel; 4.1.7 hoiatusfoor on põhifoori (sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori) näitudest eelteate

edastamiseks; 4.1.8 kordusfoor on eelteate edastamiseks väljasõidu- või matkafoori lubavast näidust või sorteerimismäefoori (edaspidi mäefoor) näidust neil juhtudel, kui eelnimetatud põhifooride

nähtavus normaalolukorras ei ole tagatud; 4.1.9 vedurifoor on teefoori näidu edastamiseks veduri või juhtvaguni kabiini ning teefooride

puudumisel rongi jaamavahe ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.10 manöövrifoor on manöövritöö lubamiseks või keelamiseks; 4.1.11 sorteerimismäefoor on mäelt raudteeveeremi allalaskmise lubamiseks või keelamiseks.

4.1.12 harutee tõkkefoor on harutee liikluse piiramiseks raudteeületuskoha ees, kui seal ei ole võimalik saavutada normpikkusega piirkondi lähenemiseks.

4.2 Erandjuhul võib ühel fooril olla ühel ajal mitu otstarvet (sisse- ja väljasõidufoor, väljasõidu- ja manöövrifoor, väljasõidu- ja matkafoor). Foori mitmeotstarbelise rakendamise

otsustab raudtee valdaja.

4.3 Fooris kasutatakse nii alaliselt põlevaid kui ka alaliselt mittepõlevaid ja vilkuvaid (kindla perioodi järel süttivaid ja/või kustuvaid) signaaltulesid. Automaatblokeeringuga liinil tähistatakse läbisõidufoorid numbritega ning muud foorid tähtedega või tähtede ja numbritega

raudtee valdaja sätestatud korras. Kehtestatud paaritu liiklemissuuna foore tähistatakse tähega A ja paaris liiklemissuuna foore tähega B.

4.4 Foori signaaltulede tähendused, sõltumata nende asukohast ja otstarbest, on järgmised: 4.4.1 üks roheline tuli lubab sõita raudtee valdaja kehtestatud suurima kiirusega (edaspidi

piirkiirus), järgmine foor on avatud; 4.4.2 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja

lubab sõita vähendatud kiirusega; 4.4.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud;

3

4.4.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab

pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on avatud; 4.4.5 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong

sõidab pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud; 4.4.6 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

4.5 Foor loetakse avatuks siis, kui selles põleb lubav signaaltuli, ja suletuks, kui fooris põleb keelav signaaltuli.

5. Sissesõidufoor

5.1 Sissesõidufooriga edastatakse järgmisi signaale: 5.1.1 üks roheline tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed,

järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 1);

Joonis 1

5.1.2 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed,

järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis 2);

Joonis 2

4

5.1.3 üks kollane tuli lubab rongil sõita jaama peateele valmisolekuga peatumiseks, järgmine

foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud (joonis 3);

Joonis 3

5.1.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 4);

Joonis 4

5.1.5 kaks kollast tuld lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 5);

Joonis 5

5

5.1.6 kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudtee valdaja kehtestatud korras vähendatud kiirusega sõita jaama pea- või kõrvaltee vabale teeosale ning liikuda punase

näiduga signaliseeriva manöövrifoorini, matkafoorini või signaalmärgini „Mootorrongi ühendamise koht“ ja signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem saabunud rong (joonis 6);

Joonis 6

5.1.7 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 7).

Joonis 7

5.2 Kui rongid võetakse jaama kõrvalteele mööda laugpöörmeid (pöörmed riströöpa margiga 1/18 ja pikemad, kuid mitte järsemad), kasutatakse sissesõidu- ja matkafooris järgmisi signaale:

5.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 8);

Joonis 8

5.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita

6

vähendatud kiirusega (joonis 9);

Joonis 9

5.2.3 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 10);

Joonis 10

5.2.4 üks roheline vilkuv tuli* lubab rongil sõita mööda peateed kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega

(joonis 11).

Joonis 11

* Kasutatakse vajadusel, sõltumata pöörme riströöpa margist.

7

6. Kutsesignaal

6.1 Üks valge vilkuv tuli lubab rongil jätkata sõitu foori punase või kustunud tule juures kuni

järgmise foorini või piirdetulbani kiirusega kuni 20 km/h, rakendades ülivalvsust (joonis 12).

Joonis 12

6.2 Kutsesignaali võib kasutada sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooris (välja arvatud

grupifooris). Väljasõidufoori kutsesignaaliga on lubatud rongi saata ainult automaatblokeeringuga kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed.

7. Väljasõidufoor

7.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.1.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või enam blokkpiirkonda (joonis 13);

Joonis 13

7.1.2 üks kollane tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 14);

Joonis 14

7.1.3 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on

avatud (joonis 15);

8

Joonis 15

7.1.4 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud (joonis 16);

Joonis 16

7.1.5 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 17).

Joonis 17

7.2 Rongi saatmisel mööda laugpööret kõrvalteele automaatblokeeringuga liinil edastatakse

väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 18);

9

Joonis 18

7.2.2 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud (joonis 19).

Joonis 19

7.3 Poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.3.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, jaamavahe on

vaba kuni järgmise jaamani (joonis 20);

Joonis 20

7.3.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 21);

10

Joonis 21

7.3.3 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani

(joonis 22);

Joonis 22

7.3.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud

kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani ja selle jaama sissesõidufoor on avatud (joonis 23).

Joonis 23

7.4 Rongi saatmiseks teeblokeeringuga haruteele või väljasõidumatka näitamiseks teeblokeeringuga mitmeteelisel liinil või ühe- ja kaheteelisel kahesuunaliseks liiklemiseks

ehitatud automaatblokeeringuga liinil, samuti kombineeritud teeblokeeringuga liinil võib väljasõidufoori tulesid täiendada matkanäidikuga.

7.5 Matkanäidiku puudumisel võib signaali rongi väljumiseks haruteele või ühe- ja mitmeteelise piirkonna ühele teele, samuti kahesuunalise automaatblokeeringuga liini

jaamavahe vastassuunalisele teele ning kombineeritud teeblokeeringuga jaamavahele edastada väljasõidufoori kahe rohelise tulega, mis automaatblokeeringu korral näitab tee vabaolekut

11

vähemalt kahe blokkpiirkonna ulatuses, poolautomaatblokeeringu ja kombineeritud

teeblokeeringu korral aga jaamavahe vabaolekut kuni järgmise jaamani (joonis 24).

Joonis 24

7.6 Rongi saatmisel kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil mööda

vastassuunalist teed on väljasõidufooris matkanäidiku või signaali „kaks rohelist tuld“ kasutamine kohustuslik.

7.7 Rongi väljasõidumatka valmisolekust väljasõidufooriga jaamas teeblokeeringuta haruteele signaliseeritakse ühe valge tulega.

7.8 Rong saadetakse haruteele saua või teeloaga. Sel juhul signaliseerib valge tuli

väljasõidufooris väljasõidumatka valmisolekust ja punane tuli ei põle (joonis 25).

Joonis 25

7.9 Rongi saatmisel automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed

liikumisega vedurautomaatsignalisatsiooni järgi, võib väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhi signaalnäidule ka näitu „üks valge tuli“. Üks valge tuli signaliseerib antud juhul liikumist vastassuunalisele teele, kus on signalisatsioonivahendina kasutusel veduri

automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsioonivahend (joonis 251).

Joonis 251

12

8. Matkafoor

8.1 Matkafooriga edastatakse järgmisi signaale: 8.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud;

8.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud;

8.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu. 8.2 Sõltuvalt matkafoori asukohast võidakse vajaduse korral kasutada järgmisi signaale:

8.2.1 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega;

8.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud; 8.2.3 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega, valmisolekuga peatumiseks jaamas,

rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud.

8.3 Kui matkafoorile järgnevas fooris on kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, on matkafooris lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja temale järgneva kiiruse vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel liikumine

kõrvalsuunas (joonis 252).

Joonis 252

9. Läbisõidufoor

9.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse läbisõidufooriga järgmisi signaale: 9.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või rohkem blokkpiirkonda (joonis 26);

13

Joonis 26

9.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis

27);

Joonis 27

9.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 28).

Joonis 28

9.2 Neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liini peateel edastatakse läbisõidu-, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooriga järgmisi signaale:

9.2.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kolm või rohkem blokkpiirkonda; 9.2.2 üks kollane ja üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks

blokkpiirkonda (joonis 29);

Joonis 29

9.2.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on vaba üks blokkpiirkond;

9.2.4 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

14

9.3 Automaatblokeeringuga liinil kasutatakse enne sissesõidufoori erimärgistusega foore,

mis signaliseerivad lisaks punktides 9.1 ja 9.2 nimetatule järgmiselt: 9.3.1 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on

avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 30);

Joonis 30

9.3.2 üks roheline vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on

avatud ja lubab sõita kiirusega kuni 80 km/h, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 31).

Joonis 31

9.4 Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil täiendatakse peateel nõutavast pidurdusmaa pikkusest lühemat blokkpiirkonda piirav sissesõidu-, matka-, väljasõidu- ja läbisõidufoor kahe valge noolekujulise näidikuga (joonis 27), sellele eelnev

hoiatusfoor aga ühe valge noolekujulise näidikuga (joonis 26).

10. Tinglubav signaal

10.1 Automaatblokeeringuga liinil kohas, kus tõusul paikneva läbisõidufoori ette

seismajäänud rong ei ole suuteline ilma abivedurita sõitu jätkama, kinnitatakse läbisõidufoori masti külge rombikujuline kilp, millel on läbipaistvatest helkuritest moodustuv T-kujuline märk

(joonis 32). 10.2 Märki nimetatakse tinglubavaks signaaliks, mis lubab kaubarongil erandkorras sõita punase tulega teefoorist mööda kiirusega kuni 20 km/h, ülivalvsusega ja valmisolekuga

15

peatumiseks.

Joonis 32

11. Katte- ja tõkkefoor

11.1 Kattefooriga edastatakse järgmisi signaale: 11.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega;

11.1.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

11.2 Tõkkefooriga edastatakse: üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 33). 11.3 Katte- või tõkkefoori ees paikneva hoiatusfooriga edastatakse: üks kollane tuli lubab sõita

valmisolekuga peatumiseks, katte- või tõkkefoor on suletud (joonis 34).

11.4 Harutee tõkkefooriga edastatakse: punane põlev tuli keelab signaalist möödasõidu, üks valge tuli lubab signaalist möödasõidu (joonis 35).

11.5 Normaalolekus kattefoori ja selle hoiatusfoori või harutee tõkkefoori signaaltuled põlevad ning tõkkefoori ja selle hoiatusfoori signaaltuled ei põle.

Joonis 33 Joonis 34

11.6 Katte- või tõkkefoori või harutee tõkkefoori keelavast signaalist võib mööda sõita erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras.

Joonis 35

16

12. Hoiatusfoor ja kordusfoor

12.1 Automaatblokeeringuta liinil edastatakse sissesõidu- ja kattefoori juurde kuuluva

hoiatusfooriga järgmisi signaale: 12.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, põhifoor on avatud (joonis 36);

Joonis 36

12.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, põhifoor on suletud (joonis 37);

Joonis 37

12.1.3 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja

lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele.

12.2 Kordusfoor signaliseerib ühe rohelise tulega, kui väljasõidu- või matkafoor on avatud (joonis 38).

Joonis 38

12.3 Tavaolukorras kordusfooris signaaltuli ei põle ja sel juhul fooril signaaltähendust ei ole.

13. Vedurifoor

13.1 Automaatblokeeringuga ja veduriautomaatsignalisatsiooniga liinil edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale: 13.1.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on rohelise tulega teefoor (joonis

39);

17

Joonis 39

13.1.2 kollane tuli lubab sõita, ees on ühe või kahe kollase tulega teefoor (joonis 40);

Joonis 40

13.1.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on punase tulega teefoor (joonis 41);

Joonis 41

13.1.4 punane tuli süttib vedurifooris punase tulega teefoorist möödasõidul (joonis 42);

Joonis 42

13.1.5 valge tuli vedurifooris (joonis 43) näitab vedurijuhile, et veduriautomaatsignalisatsiooni

seadmed on sisse lülitatud, kuid signaale teefoori signaalnäitudest mingil põhjusel vedurifoori ei kanta, vedurijuhil tuleb juhinduda ainult teefoori näitudest.

18

Joonis 43

13.2 Lisaks eelnimetatule signaliseerib vedurifoor:

13.2.1 rohelise tulega rongi lähenemisest ühe kollase vilkuva tulega või ühe rohelise vilkuva tulega või ühe kollase ja ühe rohelise tulega teefoorile; 13.2.2 kollase tulega rongi lähenemisest kahe kollase tulega, või nendest ülemine vilkuv,

teefoorile ning kõikide muude signaalnäitude korral teefooris, mis signaliseerivad rongi sõitmisest kõrvalteele.

13.3 Liinil, kus veduriautomaatsignalisatsiooni kasutatakse iseseisva rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendina, edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale:

13.3.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vabad kaks või rohkem blokkpiirkonda;

13.3.2 kollane tuli lubab sõita vähendatud kiirusega, ees on vaba üks blokkpiirkond; 13.3.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine blokkpiirkond on hõivatud.

13.4 Rongi sissesõitmisel hõivatud blokkpiirkonda hakkab vedurifooris põlema punane tuli.

13.5 Valge tuli näitab, et veduriautomaatsignalisatsiooni seadmed on sisse lülitatud, kuid teefooride signaale vedurile mingil põhjusel ei kanta.

13.6 Teefoorile lähenemisel edastavad vedurifoorid käesoleva juhendi punktis 13.1 ja 13.2

nimetatud signaale. 14. Inaktiivse foori tähistamine

14.1 Inaktiivse foori tuled tähistatakse kahe ristamisi kinnitatud liistuga vastavalt joonisel 44

näidatule.

Joonis 44

14.2 Inaktiivse foori tulede sisselülitamise korra kehtestab raudtee valdaja.

4. peatükk

Piiramissignaalid

19

15. Piiramissignaalid

15.1 Piiramissignaalideks nimetatakse ajutisi teisaldatavaid, mõlemalt poolt punast või ühelt

poolt punast ja teiselt poolt valget ristkülikukujulist kilpi, kollast (teine pool roheline) ruudukujulist kilpi ning teiba külge kinnitatud punast signaallippu või öösel signaallaterna punast tuld.

15.2 Piiramissignaalidega edastatakse järgmisi signaale:

15.2.1 päeval punane ristkülikukujuline kilp (või punane signaallipp teiba otsas) ja öösel punase tulega signaallatern teiba otsas keelavad sõita (joonis 45);

Joonis 45

15.2.2 päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp (joonis 46), mis signaliseerib sõltuvalt ohtliku koha asukohast järgmiselt: 15.2.2.1 jaamavahel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, kus tuleb peatuda või

mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega; 15.2.2.2 jaama peateel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, mis lubatakse läbida

vähendatud kiirusega; 15.2.2.3 jaama muudel teedel lubab sõita kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega, hoiatuse puudumisel kuni 25 km/h.

Joonis 46

15.3 Jaamavahe või jaama peatee äärde pandud kollase ruudukujulise kilbi roheline külg (joonis 47) signaliseerib nii päeval kui öösel raudteeveeremi juhile, et pärast ohtliku koha

läbisõitmist kogu rongiga võib sõita kehtestatud piirkiirusega.

Joonis 47

16. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamavahel

16.1 Igasugune koht jaamavahel, mis takistab või ohustab rongide liiklust, tuleb piirata ajutiste

signaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi saabumist takistuskohale või mitte, vastavalt joonisele 48.

20

Joonis 48

16.2 Töökoht jaamavahel, kus rong tuleb peatada, piiratakse kui takistuskoht jaamavahel.

16.3 Takistuskoha või töökoha piiramise täpne kord ja piiramisel rakendatavad tüüpskeemid olenevalt töökoha asukohast jaamavahel avaldatakse raudtee valdaja kinnitatud

raudteehoiutööde juhendis.

16.4 Ajutise kiiruse vähendamise signaal peab olema signalisti järelevalve all, ajutine punane signaal aga tööjuhi järelevalve all.

16.5 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma veovahendi ühe pika vile ja lähenemisel punast käsisignaali andvale signalistile kolm lühikest

vilet ning peatama rongi enne punast käsisignaali. 16.6 Ootamatu takistuse ilmnemise korral piirab selle avastaja takistuskoha viivitamata ja

paneb takistuskohale tee teljele ajutise peatussignaali, milleks päeval on punane kilp või signaallipp ja öösel punase tulega signaallatern (joonis 49).

Joonis 49

16.7 Mitmeteelises piirkonnas pannakse esimene punane signaal sellele rööbasteele, kust on oodata takistuskohale esimest rongi. Kui üheteelises piirkonnas ei ole teada, mis suunast

esimene rong takistuskohale saabub, pannakse punane ajutine signaal esmalt takistuskoha suhtes kallakupoolsele rööbasteele, tasandikul aga kõveriku- või süvendipoolsele rööbasteele. Täpne tegevuskord ootamatult avastatud takistuskoha piiramisel sätestatakse raudteehoiutööde

juhendis.

16.8 Töökoht, mille rong võib läbida ainult saaturi saatel kiirusega kuni 15 km/h, piiratakse kui liiklust takistav koht jaamavahel. Sel juhul antakse liinil töötavatele raudteeveeremi

21

juhtidele kirjalik hoiatus.

16.9 Kui rongide liiklus saaturiga kehtestatakse pikemaks perioodiks, on lubatud ajutiste

punaste signaalide asemel kasutada punase tulega põlevaid kattefoore (punkt 16.7 ja 16.8). Ohtliku koha kattefooriga piiramise nõuded kehtestab raudtee valdaja, informeerides liiklustingimuste muutustest kõiki asjaosalisi ettenähtud korras. Sel juhul liinil töötavatele

raudteeveeremi juhtidele kirjalikke hoiatusi ei anta.

16.10 Ajutised kollased kiiruse vähendamise signaalid ja signaalmärgid „Ohtliku koha algus“ (joonis 50) ja „Ohtliku koha lõpp“ (joonis 51) paigaldatakse raudteehoiutööde juhendis näidatud skeemide järgi. Signaalmärgid „Ohtliku koha algus“ ja „Ohtliku koha lõpp“

paigaldatakse ohtlikule kohale mitte lähemale kui 50 meetrit, ajutised kollased kiiruse vähendamise signaalid paigaldatakse vastavalt veeremi liikumise kiirusele antud piirkonnas,

kuid mitte lähemale kui 800 meetrit ja mitte kaugemale kui 1500 meetrit signaalmärgist „Ohtliku koha algus“.

Joonis 50 Joonis 51

16.11 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma ühe pika

vile ja läbima signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha lõpp“ piiratud teelõigu kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega. Hoiatuse puudumisel ei tohi kiirus olla suurem kui 25 km/h. Üldjuhul kinnitatakse signaalmärk „ohtliku koha lõpp“ signaalmärgi „ohtliku koha

algus“ tagumisele küljele.

16.12 Töökoht, mida ei piirata kiiruse vähendamise või peatussignaalidega, kuid tööliste hoiatamine rongi lähenemisest on siiski hädavajalik, piiratakse joonisel 52 näidatud ajutiste signaalmärkidega, millest möödasõitmisel peab raudteeveeremi juht andma vilet. Need

signaalid pannakse selle tee äärde, kus tehakse töid, ja iga külgneva naaberpeatee äärde vastavalt joonisel 52 näidatule.

22

Joonis 52

16.13 Vile andmise signaalmärgid pannakse raudteehoiutööde juhendis sätestatud skeemide

järgi. 16.14 Jaamavahel, kus rongid liiguvad kiirusega üle 120 km/h, pannakse vile andmise

signaalmärk töökoha piirist 800–1500 m kaugusele.

17. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamas

17.1 Iga raudteeveeremi liikumist ohustav takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata ajutiste

peatussignaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi või muu veeremiüksuse saabumist takistuskohale või mitte.

17.2 Jaamateel töö- või takistuskoha piiramisel peatussignaalidega seatakse takistuskohale viivad pöörmed nn kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil isoleeritakse töö- või takistuskoht

nii, et muudelt teedelt raudteeveerem sinna iseenesest või juhuse tõttu ei satu.

17.3 Kaitseasendisse seatud pöörmete riiv lukustatakse tabalukuga või nende kaitseasendis sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega.

17.4 Peale selle peab jaamakorraldaja rakendama liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud täiendavaid ennetusmeetmeid pöörmete ja signaalide juhtimisseadmel nii, nagu seda näeb ette

jaama tehnokorraldusaktis sätestatud tegevuskord. Töö- või takistuskohal pannakse tee teljele ajutine punane signaal (joonis 53).

23

Joonis 53

17.5 Kui töö- või takistuskohta pöörmete seadmisega muude teede suunas isoleerida pole

võimalik, piiratakse see mõlemalt poolt ajutiste punaste signaalidega, mis pannakse töö- või takistuskoha piirist 50 m kaugusele joonisel 54 näidatud skeemi järgi.

Joonis 54

17.6 Kui pöörme sulgrööpad on töö- või takistuskohale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine punane signaal pöörme sulgede vahele (joonis 55).

Joonis 55

17.7 Sõltuvalt töö- või takistuskoha paiknemisest jaamas (pöörmel või rööbasteel) sätestatakse

töö- või takistuskoha piiramise täpne tegevuskord jaamateel raudteehoiutööde juhendis.

17.8 Ohtliku koha avastamisel pöörmel on selle avastaja kohustatud rakendama otsekohe meetmeid selle piiramiseks. Neil juhtudel piiratakse liiklusele ohtlik koht ajutise punase

24

signaaliga ja juhtunust informeeritakse jaamakorraldajat või dispetšerit

(dispetšeritsentralisatsiooniga liinidel), kes vastavalt oma tegevusjuhendile peavad rakendama raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmeid.

17.9 Jaama peateel paiknev vähendatud kiirusega läbisõidetav koht piiratakse ajutiste kollaste kiiruse vähendamise signaalidega ja signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha

lõpp“, rakendades joonistel 56 ja 57 näidatud tüüpskeeme.

Joonis 56

25

Joonis 57

17.10 Kui kiiruse vähendamist nõudev koht asub muul jaamateel, piiratakse see ajutiste kollaste

kiiruse vähendamise signaalidega, rakendades joonisel 58 näidatud signaalide paigutamise tüüpskeemi.

Joonis 58

18. Raudteeveeremi piiramine jaamateel

18.1 Jaamateel remonditav või tehnohooldeks väljapandud raudteeveerem ja rongist eraldi

seisvad ohtlike veostega vagunid piiratakse 50 m kauguselt tee teljele pandavate ajutiste punaste signaalidega (läbisõidetavatel teedel mõlemalt poolt, tupikteedel ainult pöörme poolt).

26

18.2 Kui raudteeveerem seisab pöörme piirdetulbale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine

punane signaal tee teljele vastakuti pöörme piirdetulbaga.

18.3 Raudteeveeremi piiramiseks, järelevaatuseks või muuks tehnohooldeks võib kasutada tõkkefoori.

18.4 Raudteeveeremi piiramise täpse korra jaamateedel kehtestab raudtee valdaja.

19. Rongi piiramine jaamavahel

19.1 Reisirongi sundpeatumisel jaamavahel piirab rongi vedurijuhi korraldusel sabavaguni

saatja või konduktor järgmistel juhtudel: 19.1.1 päästerongi või abiveduri nõudmisel siis, kui on teada, et abi saabub rongi saba poolt;

19.1.2 kui reisirong saadeti kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta.

19.2 Muud rongid piiratakse sundpeatumisel jaamavahel ainult juhul, kui rong saadeti

jaamavahele kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel või mitmeteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta. Sel juhul piirab rongi vedurijuhi abi, kes rongi

peatumisel suundub vedurijuhi korraldusel rongi sappa, kontrollib sabasignaali nähtavust ja vajadusel rakendab meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks.

19.3 Kui on teada, et jaamavahel seisvale rongile saabub abi rongi pea poolt, tuleb vedurijuhil päästerongi või abiveduri lähenemisel anda üldhäiresignaal ja hoida prožektor pidevalt

sisselülitatuna.

19.4 Reisirongi piiramist toimetav sabavaguni saatja või konduktor võib pöörduda tagasi rongi juurde pärast päästerongi või abiveduri saabumist ja peatumist või piiramistoimingute üleandmist teisele, selleks volitatud isikule.

19.5 Kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel võib jaamavahel seisva

rongi sabaosa piiramist toimetav vedurijuhi abi pöörduda tagasi veduri juurde siis, kui kannulolev rong on peatatud või kui ta on vedurijuhilt saanud käesolevas juhendis kehtestatud helisignaali rongi piiramise lõpetamise ja veduri juurde tagasikutsumise kohta.

19.6 Reisirongi sundpeatamisel automaatblokeeringuga jaamavahel peab reisirongi

sabavaguni saatja kontrollima sabasignaalide nähtavust, jälgima tähelepanelikult jaamavahet ja vajadusel rakendama meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks.

19.7 Rongi sundpeatamisel kahe- või mitmeteelisel jaamavahel veduri või muu veeremi rööbasteelt mahamineku, kokkupõrke, veose teele varisemise tõttu või muul põhjusel, kui

naaberteel asuv takistuskoht on vaja piirata, peab jaamavahel seisva raudteeveeremi juht andma perioodiliselt üldhäiresignaali.

19.8 Jaamavahel seisva rongi piiramiseks, samuti kahe- ja mitmeteelisel jaamavahel naaberteel asuva takistuskoha piiramiseks on vedurijuhil õigus kaasata ja piiramisel rakendada

reisivagunite saatjaid ja konduktoreid ning teisi rongi teenindavaid isikuid.

27

5. peatükk

Käsisignaalid

20. Käsisignaalid

20.1 Käsisignaalidega, milleks on käes hoitavad kehtestatud kujuga ja värvi signaallipud ja -kettad või signaallaternad, edastatakse järgmisi signaale:

20.1.1 punane signaallipp päeval või punane käsisignaallaterna (edaspidi signaallatern) tuli öösel (joonis 59) on peatussignaal ja keelab sõita. Signaalvahendite puudumisel võib

peatussignaali edastada, liigutades käega ringikujuliselt kollast signaallippu, liigutades ainult kätt või käes mõnda eset päeval või mis tahes värvi tulega öösel (joonis 60);

Joonis 59

Joonis 60

20.1.2 kollane signaallipp päeval (joonis 61) või kollane signaallaterna tuli öösel lubab sõita raudteeveeremi juhile antud hoiatuses märgitud või raudtee valdaja käskkirjaga kehtestatud kiirusega, nende juhiste puudumisel aga kiirusega mitte üle 25 km/h. Signaallaterna kollast tuld

võib kasutada ainult jaamas.

Joonis 61

20.2 Kollase tulega signaallaterna puudumisel võib kiiruse vähendamise signaali edastada

28

öösel signaallaterna valge tulega, liigutades seda üles-alla (joonis 62).

Joonis 62

20.3 Jaamavahel antakse öisel ajal kiiruse vähendamise signaal ainult signaallaterna valget tuld üles-alla liigutades (joonis 62).

20.4 Üldjuhul tehakse automaatpidurite piduriproov raadioside vahendusel vedurijuhile antud

suusõnalise korralduse alusel. 20.5 Piduriproovi tegemisel antakse järgmisi käsi- ja helisignaale:

20.5.1 teha piduriproov – päeval vertikaalselt ülestõstetud käsi ja öösel ülestõstetud signaallaterna valge tuli (joonis 63). Vedurijuht vastab vedurivile ühe lühikese heliga ja alustab

piduriproovi;

Joonis 63

20.5.2 pidurid lahti lasta – päeval liigutused käega horisontaalselt enda ees ja öösel samased

liigutused signaallaterna valge tulega (joonis 64). Vedurijuht vastab vedurivile kahe lühikese heliga, laseb pidurid lahti ja lõpetab piduriproovi.

Joonis 64

20.6 Kui jaamakorraldaja saadab rongi, näitab ta raudteeveeremi juhile nii rongi jaamast

29

saatmisel kui ka peatuseta läbisõidul päeval vertikaalselt ülestõstetud musta äärisega valget

signaalketast (valge signaalketta tagumine külg on punane), signaalketta puudumisel rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna rohelist tuld (joonis 65), mis signaliseerib,

et rong võib väljuda jaamast või läbisõidul liikuda peatumata kehtestatud piirkiirusega. Seda signaali näitab jaamakorraldaja seni, kuni veovahend temast möödub ja raudteeveeremi juht vastab vile ühe pika heliga.

Joonis 65

20.7 Sõiduplaani järgi jaamast läbisõitva rongi peatamiseks näitab jaamakorraldaja raudteeveeremi juhile päeval punast signaalketast või punast signaallippu ja öösel

signaallaterna punast tuld (joonis 66).

Joonis 66

20.8 Jaamakorraldaja, kohates või saates rongi, peab kandma raudtee valdaja kehtestatud

punast ametimütsi.

20.9 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaama saabuvat rongi järgmiste signaalidega: 20.9.1 rongi peatuseta läbisõidul mööda peateed päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67);

30

Joonis 67

20.10 Rongi vastuvõtmisel kõrvalteele või jaamas peatusega päeval lahtirullitud lehviva kollase

signaallipuga ja öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 68).

Joonis 68

20.11 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaamast väljuvat rongi päeval rulli keeratud

kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67). 20.12 Rongi vagunisaatjatelt, saaturitelt jt antakse raudteeveeremi juhile peatussignaal päeval

punase signaallipuga, öösel signaallaterna punase tulega.

31

20.13 Reisirongi väljumisel jaamast või muust peatuskohast näitavad reisivagunite saatjad

reisijate ooteplatvormi poolt vedurijuhi suunas (kuni platvormist möödasõitmiseni) päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld, mis signaliseerib rongi ohutut

liikumist. 20.14 Raudteerajatiste või -ehitiste järelevalvetöötajad jaamavahel ning raudteeülesõidukoha

korraldajad kohtavad tee vabaolekul ronge, näidates päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld (joonis 69).

Joonis 69

6. peatükk

Signaalnäidikud ja signaalmärgid

21. Signaalnäidikud ja signaalmärgid

21.1 Matkanäidikuga (joonis 70) antakse rongile või muule liikuvale veeremiüksusele lisateavet liiklustingimuste kohta.

Joonis 70 Joonis 71

21.2 Liikumissuuna (joonis 70) näitamiseks kasutatakse numbrite, tähtede või signaalriba asendiga signaliseerivaid valgete tuledega matkanäidikuid, mis üldjuhul kinnitatakse teefoori masti külge või püstitatakse matkanäidikule oma mast.

21.3 Tee numbri näitamiseks, millelt lubatakse liikuda grupiväljasõidufoori või matkafoori

lubava signaali järgi, kasutatakse roheliste tuledega matkanäidikut (joonis 71). 21.4 Matkanäidikut võib kasutada tee numbri näitamiseks ka manöövritööl väljasõidu- või

matkafooris koos manöövreid teostada lubava valge tulega. Nende kasutamise kehtestab raudtee valdaja.

32

22. Pöörmenäidikud

22.1 Valgustiga üksikpöörmenäidik signaliseerib identselt vastupidistes suundades alljärgnevalt:

22.1.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidiku ristkülikukujuline külg valge klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 72);

Joonis 72

22.1.2 pöörang seatud kõrvalteele – päeval pöörmenäidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 73).

Joonis 73

22.2 Ristpöörmetel kasutatakse kahte tavalist pöörmenäidikut, mis paiknevad järjestikku ja signaliseerivad alljärgnevalt:

22.2.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidikutes ristkülikukujulised küljed valge klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes valged tuled (joonis 74);

Joonis 74

33

22.2.2 pöörang seatud sõitmiseks üle sirgtee kõrvalteele – päeval pöörmenäidikutes ruudukujulised küljed kollase ringikujulise klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes kollased

tuled (joonis 75);

Joonis 75

22.2.3 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna

näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ruudukujuline külg ringikujulise kollase klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on näha päeval ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 76);

Joonis 76

22.2.4 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb

pöörmenäidikus valge tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on päeval näha näidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli

(joonis 77).

Joonis 77

22.3 Tavaline pöörmenäidik valgustita signaliseerib järgmiselt:

22.3.1 pöörang on seatud sirgteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab sirgteele (joonis 78);

Joonis 78

34

22.3.2 pöörang on seatud kõrvalteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab kõrvalteele (joonis 79).

Joonis 79

23. Teetõkkenäidikud

23.1 Valgustiga teetõkkenäidikud signaliseerivad järgmiselt: 23.1.1 teele sõitmine tõkestatud (blokeeritud) – päeval on näha ruudukujulise signaalnäidiku must horisontaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must horisontaaltriip

signaalnäidiku valge tule taustal; 23.1.2 teele sõitmine lubatud (deblokeeritud) – päeval ruudukujulise signaalnäidiku must

vertikaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must vertikaaltriip valge tule taustal. 23.2 Tupiktee prisma asukohta tähistav teetõkkenäidik kinnitatakse tupiku prisma tugede

prussi parempoolse otsa külge ja see signaliseerib ainult rööbastee suunas (joonis 80).

Joonis 80

23.3 Teetõkkenäidikud võivad olla nii valgustiga kui ka valgustita. Nende paigutamise kohad

määrab raudtee valdaja.

24. Veevõtukoha näidik

24.1 Veevõtukoha pöördtoru peab olema värvitud signaalpunaseks ja omama valgustatavat

signaalnäidikut. Rööbasteega risti olev signaalpunane pöördtoru päeval või mõlemas suunas signaliseeriv punase tulega signaalnäidik öösel keelab möödasõidu veevõtukohast. Pöördtoru

normaalasendi puhul signaliseerib näidik tee mõlemas suunas öösel valge tulega. Kui pöördtoru on normaalasendis ehk rööbiti rööbasteega, põleb öösel veevõtukoha näidikus valge tuli.

24.2 Punktides 22–24 käsitletud signaale kasutatakse raudtee valdaja sätestatud korras.

25. Puksi kuumenemise signaalnäidik

25.1 Puksi kuumenemise automaatseadmete kontrollposti juurde pannakse kontaktvõrgu või

eraldi mastile joonisel 81 näidatud puksi kuumenemise signaalnäidik.

35

Joonis 81

25.2 Puksi kuumenemise signaalnäidikus tavaliselt tuli ei põle ja näidikul signaaltähendust ei

ole. Kuumenenud puksi või rattapaari vea avastamisel hakkab signaalnäidikus põlema valge tuli, mis nõuab vedurijuhilt kohest kiiruse vähendamist, jaama sissesõidu pöörmetel kuni 20 km/h, ja peatumist vastuvõtuteel, olenemata väljasõidusignaali näidust.

26. Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidik

26.1 Kontaktvõrgu sektsioonidevahelise lühise vältimiseks asetatakse õhkvahemiku ees olevale kontaktvõrgu mastile signaalnäidik „vooluvõtturi allalaskmine“ (joonised 82 ja 85).

Joonis 82

26.2 Valgustamata signaalnäidikul signaaltähendust ei ole, kuid sisselülitatult signaliseerib vilkuva valge tulega, mis nõuab vooluvõtturite viivitamatut allalaskmist.

27. Alalised signaalmärgid

27.1 Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ette pannakse joonisel 85 näidatud skeemi järgi alaline helkuritega signaalmärk „tähelepanu, õhkvahemik“ (joonis 83) ning õhkvahemiku järel

rongi liikumissuunas alaline signaalmärk „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 84).

Joonis 83 Joonis 84

36

Joonis 85

27.2 Kontaktvõrgu õhkvahemikku piiravatele mastidele või neil asuvatele kilpidele kantakse

joonistel 86 ja 87 näidatud mustvalge muster. Elektrirongi ei tohi peatada joonistel 86 ja 87 näidatud tähistusega mastide vahel.

Joonis 86

Joonis 87

27.3 Piirdetulbad pannakse teedevahe keskele ja kohta, kus ühinevate teede telgede

vahekaugus tagab ühinevatel teedel ohutu sõidu. Teedele seismapandud raudteeveerem ei tohi ulatuda piirdetulbast kaugemale teede ühinemiskoha või liitumiskoha poole.

37

Joonis 88 Joonis 89

27.4 Jaama pea- ja vastuvõtu-saateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp värvitakse

spiraalikujuliselt mustavalgetriibuliseks ning selle külge kinnitatakse helkurid (joonis 88). Muude teede ühinemiskoha piirdetulp värvitakse mustvalgeks vastavalt joonisel 89 näidatule.

27.5 Signaalmärgiga „jaama piir“ (joonis 90) tähistatakse jaama piiri koht kahe- või mitmeteelisel liinil. Pealkiri peab olema signaalmärgi mõlemal küljel.

Joonis 90

27.6 Alaliste signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ (joonis 91) ja „ohtliku koha lõpp“ (joonis 92) piiratakse rööbasteelõik, mis tuleb läbida lubatud piirkiirusest väiksema kiirusega.

Joonis 91 Joonis 92

27.7 Hoiatavad signaalmärgid: 27.7.1 vile andmise koht (joonis 93) pannakse enne tunnelit, silda, raudteeülesõidukohta või

muud rajatist ja kohta, millele lähenemisel tuleb vedurijuhil anda tähelepanusignaal (vedurivile pikk heli);

Joonis 93

27.7.2 veduri peatuskoht (joonis 94) või esimese vaguni peatuskoht (joonis 95);

38

Joonis 94

Joonis 95

27.7.3 mootorrongi ühendamise koht (joonis 96).

Joonis 96

27.7.4 lühiplatvormi signaalmärk „L“ (joonis 97) pannakse reisijate ooteplatvormide ette, mille pikkus on alla 150 m. Signaalmärk pannakse 200 m kaugusele signaalmärgist „Esimese vaguni peatuskoht“ sõidusuunas paremale poole teed .

Joonis 97

27.8 Need signaalmärgid paigutatakse raudtee-ettevõtja komisjoni otsusega määratud kohtadesse.

27.9 Elektrifitseeritud liinil kasutatavad signaalmärgid:

27.9.1 kontaktvõrgu lõppemisel riputatakse kontaktjuhtme ja rööbastee telje kohale alaline signaalmärk „kontaktvõrgu lõpp“ (joonis 98);

Joonis 98

39

27.9.2 ajutised signaalmärgid „valmistuda vooluvõtturi allalaskmiseks“ (joonis 99), „vooluvõttur alla lasta“ (joonis 100) ja „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 101) paigutatakse

joonisel 102 näidatud skeemi järgi.

Joonis 99 Joonis 100 Joonis 101

Joonis 102

27.10 Kui plaaniliste ehitus- ja remonttööde ajal on vaja sõita kontaktvõrguta teel või pöörmetel, pannakse ajutine signaalmärk „vooluvõttur alla lasta“ piiratavast kohast vähemalt 100 m

kaugusele.

27.11 Kontaktvõrgu vigastuse avastamisel peab vigastuse või rikke avastaja minema rikkekohast 500 m kaugusele esimese oodatava rongi suunas ja andma lähenevale rongile käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“:

27.11.1 päeval – liigutades ettesirutatud paremat kätt enda ees horisontaalselt, vasak käsi on üles tõstetud (joonis 103);

27.11.2 öösel – liigutades signaallaterna valget tuld vaheldumisi horisontaalselt ja vertikaalselt (joonis 104).

Joonis 103 Joonis 104

27.12 Saades ülaltoodud signaali, peab vedurijuht andma tähelepanusignaali (vedurivile pikk heli) ja vooluvõtturid alla laskma.

27.13 Vooluvõtturid võib üles tõsta alles pärast ohu möödumises veendumist.

27.14 Signaalmärk „piirkiiruse muutumine“ (joonis 105) pannakse peateel sõidukiiruse

40

muutumise kohta. Signaalmärgi üksiktahvel näitab kõikide rongide piirkiirust, kaksiktahvli

ülemine tahvel reisirongi ja alumine kaubarongi piirkiirust.

Joonis 105

28. Ajutised signaalmärgid

28.1 Talveks pannakse raudteeülesõidukohtade ja muude lumekoristustöid takistavate rajatiste

ette ajutised signaalmärgid, mis signaliseerivad järgmiselt: 28.1.1 lumesaha nuga üles tõsta ja tiivad sulgeda (enne takistuskohta, joonis 106); 28.1.2 lumesaha nuga alla lasta ja tiivad avada (pärast takistuskohta, joonis 107).

Joonis 106 Joonis 107

28.2 Need signaalmärgid paigutatakse joonisel 108 näidatud skeemi järgi.

Joonis 108

28.3 Kui kahe lähestikku paikneva takistuse vahekaugus ei võimalda teemasinal ohutult töötada, tähistatakse see koht signaalmärgiga, mis kinnitatakse ühe teiba otsa vastavalt joonisel 109 näidatule.

41

Joonis 109

7. peatükk

Manöövritöö signaalid

29. Manöövritöö signaalid

29.1 Manöövrifooriga edastatakse järgmisi signaale: 29.1.1 üks valge tuli lubab teha manöövreid (joonis 110); 29.1.2 üks sinine tuli keelab teha manöövreid (joonis 111).

Joonis 110 Joonis 111

29.2 Loa manöövritööks võib anda ka väljasõidu- või matkafoori valge tulega. Sel juhul punane tuli ja valge tuli üheaegselt ei põle.

29.3 Manöövripiirkonnas asuva väljasõidu- ja matkafoori punasest tulest võib läbi sõita, kui

grupimanöövrifooris põleb valge tuli. 29.4 Üheteelise liini jaamas ning kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelise liini

jaamas võib sissesõidufoori masti külge panna valge manöövrifooritule (signaliseerib suunaga jaama poole), mis lubab manöövrite ajal sõita jaamavahele (ehk jaama piiri taha).

29.5 aama kindlaksmääratud piirkonnas lubatakse grupimanöövrifooriga edastada manöövritöö signaale ühes ja vajadusel ka kahes liiklussuunas.

29.6 Manöövrifooris võib raudtee valdaja loal kasutada sinise tule asemel punast tuld, mis

42

keelab teha manöövreid.

29.7 Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaama manöövrifooris võib kasutada

signaali kaks valget tuld, mis signaliseerib, et selle fooriga piiratud tee on raudteeveeremist vaba ja võib sõita kehtestatud piirkiirusega.

29.8 Mäefooriga (joonis 112) edastatakse järgmisi signaale: 29.8.1 üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla suurima kehtestatud

piirkiirusega; 29.8.2 üks kollane tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla väikseima kehtestatud kiirusega;

29.8.3 üks kollane ja üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud piirkiiruse ja väikseima kiiruse vahelise kiirusega;

29.8.4 üks punane tuli keelab sõita; 29.8.5 üks punane tuli koos valgetest tulekestest signaalnäidiku näiduga „T“ käsib vabastada sorteerimismäe ning viia raudteeveeremi tagasi sorteerimismäe väljatõmbeteele või rongi

vastuvõtuparki.

Joonis 112

29.9 Vagunite sorteerimismäest allatõukamise kiirused mäefoori ühe rohelise, ühe kollase ja

ühe rohelise ning ühe kollase tule järgi kehtestab raudtee valdaja, võttes aluseks sorteerimismäe ehituse eripära.

29.10 Kui mäefoori signaalide nähtavus ei ole nõuetekohaselt tagatud, võib panna mäefoori ette kordusfoori või kasutada veduriautomaatsignalisatsiooni seadmeid. Sel juhul signaliseerivad

nii kordusfoor kui ka vedurifoor mäefoori näite. Vastuvõtupargi kordusfooris kasutatakse sinist tuld punase tule asemel.

29.11 Manöövriveeremi etteandmiseks vastuvõtupargi teedelt mäefoorini ja samuti sorteerimismäealustel teedel võib manöövritööks kasutada manöövrifoore.

29.12 Manöövritööl on punase tulega väljasõidu- ja matkafoorist läbisõitmine lubatud

jaamakorraldaja või tema volitatud manöövrijuhi antud korralduse või käsisignaali järgi. 29.13 Manöövritööl kasutatakse järgmisi käsi- ja helisignaale:

29.13.1 ülestõstetud käe liigutused pea kohal kollase lipuga päeval (joonis 113) ja signaallaterna valge tulega öösel (joonis 114) või üks pikk heli lubab sõita veduril juhtimisega

edasi;

43

Joonis 113 Joonis 114

29.13.2 allasirutatud käe liigutused põlvede juures kollase lipuga päeval (joonis 115),

signaallaterna valge tulega öösel (joonis 116) või kaks pikka heli lubab sõita veduril juhtimisega tagasi;

Joonis 115 Joonis 116

29.13.3 käega üles-alla liigutused külje pealt kollase lipuga päeval (joonis 117), signaallaterna valge tulega öösel (joonis 118) või kaks lühikest heli lubab sõita aeglaselt ja ettevaatlikult;

Joonis 117 Joonis 118

29.13.4 ringikujulised liigutused kollase lipuga või punase lipuga päeval (joonis 119), signaallaterna valge või mistahes muu signaaltulega öösel (joonis 120) või kolm lühikest heli keelab liikuda.

44

Joonis 119 Joonis 120

29.14 Manöövritööl antakse helisignaale käsivilega, signaalpasunaga või veduri vilega.

29.15 Manöövritööl antud käsisignaale peab raudteeveeremi juht kordama veduri vilega, mis kinnitab signaali vastuvõtmist täitmiseks.

29.16 Signalistile või pöörmeseadjale võib anda manöövrimatka seadmise ülesande kehtestatud

kokkuleppeliste helisignaalidega, veduri- või manöövrijuhi vilega või muude vahenditega jaama tehnokorraldusaktis määratud korras.

8. peatükk

Rongide, vedurite ja muu raudteeveeremi tähistamine

30. Raudteeveeremi tähistamine

30.1 Rongi pea tähistatakse üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel ööpäev läbi veduri kahe esilaterna ja prožektori valge tulega (joonis 121). Kaheteelise liini vastassuunalisel

teel asendatakse vasaku esilaterna valge tuli punasega (joonis 122).

Joonis 121

45

Joonis 122

30.2 Päeval üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel vaguni ees sõitva

kaubarongi pead ei tähistata. Öösel tähistatakse vaguni puhvriprussi juures signaallaterna valge tulega (joonis 123).

Joonis 123

30.3 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel näitab kaubarongi saatev töötaja päeval esimese vaguni vasakul pool punast signaallippu, öösel lisaks puhvriprussi juures asuva signaallaterna valgele tulele signaallaterna punast tuld (joonis 124).

Joonis 124

30.4 (punkt 30.4. tunnistatakse kehtetuks).

30.5 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel saatejaama naasev tõukevedur tähistatakse käesoleva juhendi punkti 30.1 kohaselt (joonis 122) ning vagunitega ees liikuv töörong

tähistatakse käesoleva juhendi punktide 30.2 ja 30.3 kohaselt (joonis 124). 30.6 Katkenud kaubarongi osa viimisel jaamavahelt jaama tähistatakse see päeval kollase

signaallipuga paremal pool puhvriprussi juures, öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 129).

46

Joonis 129

30.7 Viimane jaamavahelt jaama viidav kaubarongi osa tähistatakse punase signaalkettaga.

30.8 Mitmeteelisel liinil tähistatakse rongid signaalidega nii nagu ühe- ja kaheteelisel liinil, vastavalt kehtestatud liiklemise korrale mitmeteelise liini ühel või teisel teel.

30.9 Lumesahk üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel tähistatakse järgmiselt:

30.9.1 kui rongi peas on lumesahk, siis päeval kahe kollase lipuga lumesaha kere küljekonksudel ja öösel kahe kollase tulega külglaternates (joonis 130). Vedurilt on näha kaks valget kontrolltuld;

Joonis 130

30.9.2 kui rongi peas on vedur, siis ööpäev läbi veduri esilaterna kahe kollase tulega (joonis 131).

Joonis 131

47

30.10 Lumesaha ja saharongi saba tähistatakse nii nagu üksikvedur. Saharongi peas oleval

lumesahal ja vedurita liikuval lumesahal peab põlema prožektor ööpäev läbi.

30.11 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel tähistatakse lumesahk või saharong pea poolt päeval kahe kollase ja ühe punase signaallipuga vasakul pool kollase lipu all saha küljekonksudel, öösel vastavalt külglaternates kahe kollase ja ühe punase tulega (joonis 132).

Sel juhul on vedurilt näha kolm valget kontrolltuld.

Joonis 132

30.12 Kui saharongi peas on vedur, tähistatakse see vastavalt joonisel 131 näidatule.

30.13 Manöövritööl ning veduri rongi juurde või juurest sõitmisel peab ööpäev läbi põlema

veduri põhijuhtimispuldipoolsetes signaallaternates (nii ees kui taga) üks valge tuli. 30.14 Mahatõstetavad dresiinid, remondipukid elektrifitseeritud liinil, teerullikud ja muu teelt

mahatõstetav raudteeveerem jaamavahel tähistatakse järgmiselt: 30.14.1 üheteelisel liinil ja kaheteelise liini vastassuunalisel teel päeval mõlemalt poolt punane

signaalkilp või punane signaallipp ja öösel nii ette- kui tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern; 30.14.2 kaheteelise liini pärisuunalisel teel päeval ettepoole valge signaalkilp ja tahapoole

punane signaalkilp ja öösel ettepoole valge ja tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern.

30.15 Teelt mahatõstetavad remondipukid ja teerullikud jaamavahel piiratakse nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseerivate punaste käsisignaalidega või ajutiste teisaldatavate

signaalidega 1000 m kauguselt, mis üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga tõstetakse edasi või tagasi.

30.16 Jaamateel töötav mahatõstetav remondipukk ja teerullik tähistatakse päeval nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseeriva punase kilbi või punase signaallipuga ja öösel vastavalt

punase tulega signaliseeriva signaallaternaga.

30.17 Jaamateel või pöörmel töötav teelt mahatõstetav remondipukk ja teerullik piiratakse üldjuhul mõlemalt poolt punaste käsi- või ajutiste piiramissignaalidega vähemalt 50 m kauguselt, mis tõstetakse üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga

kas edasi või tagasi.

30.18 Raudteehoiutöödel kasutatava mahatõstetava raudteeveeremi piiramise täpne kord

48

sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. Kahe- või mitmeteelisel liinil võetakse naaberteel

sõitva rongi möödumise ajaks mahatõstetavat raudteeveeremit piirav punane signaal ajutiselt maha, mis pärast rongi möödumist pannakse tagasi.

30.19 Kaheteelisel elektrifitseeritud liinil, välja arvatud kahepoolse automaatblokeeringuga liinil ja liinil, kus reisirongid sõidavad kiirusega enam kui 120 km/h, võib mahatõstetavaid

remondipukke piirata ainult pärisuunalisel teel. Teelt mahatõstetavate remondipukkide piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis.

30.20 Raudteeveeremi piiramist toimetavad signalistid ning nende teel liikumist korraldavad töötajad varustatakse peale ajutiste piiramissignaalide veel signaalpasunate ja käsisignaalidega.

9. peatükk

Helisignaalid

31. Helisignaalid

31.1 Helisignaale antakse veduri või mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vilega,

signaalpasunaga, käsi(suu)vilega ja muude selleks otstarbeks kasutuselevõetud vahenditega.

Signaali heli Signaali tähendus Signaali andja

1 2 3

Kolm lühikest - - - Keelab sõita ja nõuab

liikluse peatamist

Raudteeveeremi meeskond, konduktor ja

teised raudteeliiklusega seotud töötajad.

Üks pikk – Rongi väljumine Jaamakorraldaja või tema korraldusel pargikorraldaja, pöörmeseadja, signalist , konduktor. Signaali vastuvõtmisest

teavitab raudteeveeremi juht. Kaksikveol kordab signaali teise

raudteeveeremi juht. Kui rong väljub väljasõidufooriga teelt, siis annab signaali raudteeveeremi juht pärast

väljasõidufoori avamist, kaksikveol kordab signaali teise raudteeveeremi

juht.

Kaks pikka – – Nõue rongi personalile pidurid lahti lasta

Vedurijuht, kaksikveo korral kordab signaali teise veduri vedurijuht.

Kolm pikka ja üks

lühike – – – -

Jaama saabumine ainult osa

rongiga

Vedurijuht, pöörmeseadjad ja

signalistid.

Kolm pikka ja kaks lühikest – – – - -

Vedurijuhi abi või vagunisaatja, töörongi tööjuhi või kokkuleppel

mõne teise töötaja veduri juurde kutsumine

Jaamavahel peatunud rongi vedurijuht.

Kaksikveol

Üks lühike - Nõue teise veduri

vedurijuhile vähendada vedu

Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri

vedurijuht.

Kaks lühikest - - Nõue teise veduri vedurijuhile suurendada

vedu

Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht.

49

Kaks pikka ja kaks

lühikest – – - -

Nõue teise veduri

vedurijuhile vooluvõttur alla lasta

Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri

vedurijuht.

Tõukeveduriga veol

Kaks lühikest - - Nõue alustada tõukamist Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht.

Üks lühike, üks pikk ja üks lühike - – -

Nõue tõukamine lõpetada, kuid rongist mitte maha jääda

Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht.

Neli pikka – – – – Nõue tõukamine lõpetada ja

pöörduda tagasi

Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri

vedurijuht. Märkus: 1. Punktis 31.1 mõistetakse vedurijuhi all rongi peas vedava veduri vedurijuhti. 2. Tõukeveduriga kaksikveol kordab teise veduri vedurijuht kõiki tõukevedurilt antavaid helisignaale. Sel juhul kehtestab raudtee-ettevõtja tõukeveduri vedurijuhi poolt signaali „vooluvõttur alla lasta“ andmise korra. 3. Kaksikveol või tõukeveduriga veol võib raadioside olemasolul helisignaale mitte kehtestada. Sel juhul toimuvad vedurijuhtide vahelised kõnelused liiklemistingimuste kohta raadioside vahendusel.

31.2 Tähelepanusignaal veduri, mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vile üks pikk heli

antakse: 31.2.1 rongi lähenemisel jaamale, teepostile, reisirongi peatuskohale, kiiruse vähendamist

nõudvale signaalile, vile andmist nõudvale signaalmärgile, süvendile, teekõverikule, tunnelile, raudteeülesõidukohale, mahatõstetavale dresiinile, remondipukile, teerullikule ja muule teelt mahatõstetavale raudteeveeremile;

31.2.2 rongi lähenemisel töökohale alates hoiatuses näidatule eelnevast kilomeetrist, olenemata ajutiste piiramissignaalide olemasolust; 31.2.3 signalisti antava käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“ vastuvõtmisel;

31.2.4 rongi lähenemisel teel töötavatele inimestele ja muudel raudtee valdaja kehtestatud juhtudel.

31.3 Sõitmisel mööda vastassuunalist teed, samuti udu, tuisu ja muudel halva nähtavuse juhtudel korratakse tähelepanusignaali perioodiliselt.

31.4 Tähelepanusignaali saamisel peavad signalistid, pöörmeseadjad, manöövrijuhid ja

rongikoostajad täiendavalt kontrollima oma tööpiirkonda ja vajadusel rakendama meetmeid ohutu liikluse tagamiseks.

31.5 Valvsussignaal antakse veduri, mootorrongi või muu veovahendi vilega ühe lühikese ja ühe pika heliga ja seda korratakse perioodiliselt kuni signaali andmise eesmärgiga seotud

valvsus on tagatud: 31.5.1 rongi lähenemisel tinglubavale signaalile ja edasisel liikumisel selle signaali järgi; 31.5.2 rongi möödumisel punase tulega, arusaamatu näiduga või kustunud läbisõidufoorist

pärast nende ees seismist ja edasisel liikumisel; 31.5.3 rongi vastuvõtmisel jaama kutsesignaaliga ja kõikidel muudel juhtudel keelava

signaalnäiduga või rongi vastuvõtmisel kustunud sissesõidufoori põhitulega; 31.5.4 vastassuunalisel teel sõitva rongi sissesõidul jaama ja kogu teekonna vältel jaamas.

31.6 Rongide kohtumisel kaheteelise liini jaamavahel antakse tähelepanusignaal (vedurivile ühe pika heliga) järgmiselt: esimene kord lähenemisel vastutulevale rongile ja teine kord

vastutuleva rongi sabaosast möödasõitmisel.

50

31.7 Rongi lähenemise helisignaale antakse: 31.7.1 jaamavahel raudteevalvurite, raudteeülesõidukoha korraldajate, kontaktvõrgu- ja

teetööjuhtide, mahatõstetavaid remondipukke ja teerullikuid saatvate töötajate poolt ühe pika heliga; 31.7.2 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt paaritusuunalise rongi lähenemisel ühe ja

paarissuunalise rongi lähenemisel kahe pika heliga; 31.7.3 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt rongi väljumisel signaalpasuna ühe pika

heliga. 31.8 Suurte linnade, asustatud punktide ja kuurortide ning haiglate piirides võib helisignaale

anda vedurite, mootorrongide või muude veovahendite vile tasase heliga, välja arvatud tõukeveduriga veol, inimestele või liiklustakistusele otsasõitmise ohu korral ja valvsus- või

häiresignaali andmisel.

10. peatükk

Häiresignaalid

32. Häiresignaalid

32.1 Häiresignaale antakse vedurite, mootorrongide, dresiinide või muude veovahendite

vilega, sireeniga, signaalpasunaga ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid.

32.2 Järgnevates punktides näidatud helisignaalide andmine löökidena toimub: 32.2.1 pikad helid – tihedalt üksteisele järgnevate löökidena; 32.2.2 lühikesed helid – harvade löökidena vastavalt lühikeste helide arvule.

32.3 Üldhäiresignaal antakse ühe pika ja kolme lühikese heli gruppidena järgmistel juhtudel:

-...-...-...

32.3.1 raudteeliiklust ähvardava rikke avastamisel;

32.3.2 rongi sundpeatumisel lumme kinnijäämise tõttu, rongiõnnetuse korral ja teistel juhtudel, kui vajatakse ja kutsutakse abi. Üldhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.

32.4 Tulekahjuhäiresignaal antakse ühe pika ja kahe lühikese heli gruppidena.

-..-..-..

32.5 Tulekahjuhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.

32.6 Raudteeveeremi meeskonna ja rongi teenindava personali hoiatamiseks rongi lähenemisest eluohtlikult saastatud kohale, mida ilma individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt) läbida ei tohi, piiratakse selline eluohtlikult saastatud

piirkond spetsiaalse näidikuga „saastatud“ (joonis 133).

51

Joonis 133

32.7 Signaalnäidik „saastatud“ pannakse nii jaamades kui ka jaamavahel saastatud koha piirist

mitte kaugemale kui 50 m. Jaamavahel piiratakse saastatud piirkond mõlemalt poolt, liikumissuunas paremalt poolt 1200 m kauguselt teise näidikuga „saastatud“. Signaalnäidik „saastatud“ pannakse rööbastee servale.

32.8 Raudteeveeremi juht peab näidikutega „saastatud“ piiratud või jaamakorraldaja

teatises näidatud koha (olenemata sellest, kas piirkond on näidikutega piiratud või mitte)

läbima suurima kehtestatud piirkiirusega. Öösel on need näidikud valgustatud.

1

Majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“

Lisa 4 (kliimaministri … määruse nr … sõnastuses)

Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

1. peatükk

Üldsätted

Reguleerimisala 1.1 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis

sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ning nende seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded.

1.2 Käesolev raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise

juhend kehtib kasutuses, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele raudteeülesõidukohtadele ja -ülekäigukohtadele.

2. peatükk

Raudteeületuskoha nõuded

2. Raudteeületuskoha üldnõuded

2.1 Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, kummist, puidust, asfaltbetoonist, betoonist või kombineeritud materjalist valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel ja mõlemal pool

raudteed, ulatudes vähemalt ühe meetri kaugusele rööpa välisküljest. Teekatte välispiir peab olema rööpaga võimalikult paralleelne.

2.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab nende valduses oleva kinnisasja ulatuses tagama raudteeületuskoha katte, rennide, liikluse reguleerimiseks mõeldud vahendite, teljeloendurite,

raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni, tõkkepuude, gabariiditähiste, valgustuse ja tähispostide ning muude asjakohaste tehniliste ja ohutust tagavate vahendite nõuetekohase

paigaldamise, korrashoiu, samuti punktis 7.6 esitatud nõuetekohase nähtavussektori olemasolu. 2.3 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm

rööpapea pealispinnast kõrgem ja väljaspool rööbet 40–100 millimeetri ulatuses rööpaga ühel tasapinnal, kui see on tehtud elastsest materjalist või 5–10 mm madalam rööpa pealispinnast.

2.4 Raudteeveeremi rattapaaride vaba läbisõidu tagamiseks peab raudteeületuskoha katte ja rööpapea töötavate pindade vahel olema renn, mille laius on olenevalt raudteeprojektist 70–100

millimeetrit, lubatud kõrvalekalle +/– kümme millimeetrit ja sügavus vähemalt 45 millimeetrit .

2.5 Avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada 75 mm.

2.6 Raudteeületuskoha katte ja rööparenni servade vahel ei tohi olla tühimikku üle kümne mm ega raudteeületuskoha katte või pinnase deformeerumist.

2

2.7 Raudteeinfrastruktuuri majandaja tagab, et raudtee signalisatsioonisüsteem võimaldab

signaali saamise raudteeveeremilt arvestusega, et raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul need lülituksid õigel ajal ja automaatselt.

2.8 Liiklusmärkide, ülesõidufooride ja kattemärgistuse (edaspidi ka liikluskorraldusvahend) ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks

liikluseks.

2.9 Liiklusmärgid peavad olema liiklejatele nähtavad ning ei tohi olla varjatud taimestiku, ehitise, reklaamtahvli või mistahes esemega.

2.10 Keelatud on kasutada liikluskorraldusvahendit, mis on deformeerunud või muul viisil rikutud. Liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus peab vastama standardite EVS 613,

EVS 614 ja EVS 615 või samaväärsetele nõuetele. 2.11 Teehooldustööd ei tohi kahjustada raudteeületuskoha katet, raudteed ja

liikluskorraldusvahendeid.

2.12 Hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks peavad raudteeületuskohad olema valgustatud. Kuni 31. detsembrini 2028. aastani on lubatud, et valgustatud peab olema üksnes olemasolev III kategooria raudteeülesõidukoht, kui sõidukijuhile ei ole see ümbritseva keskkonna (näiteks

teekõveriku, tõusu, languse, metsamassiivi või muu sarnase põhjuse) tõttu selgelt nähtav. Valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele ja linnapiirkonnas standardi EVS 843 nõuetele või olema nimetatud standardis esitatud nõuetega samaväärsed.

2.13 Eelteate ajad raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad vastama käesoleva juhendi 5. peatüki nõuetele.

2.14 Automaatikaga raudteeületuskoht varustatakse monitooringuseadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust raudteeületuskoha seadmete töös.

2.15 Hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks peab raudteele paigaldama raudteeületuskohast

kuni 500 meetri kaugusele rongide liikumise suunas paremale poole peateed kas rööbastee äärde või rööbasteede vahele alalised hoiatavad signaalmärgid „Vile andmise koht“. Kuni 31. detsembrini 2028. aastal on lubatud, et vileandmise signaalmärk on olemasolevast

raudteeülesõidukohast 300–800 meetri kaugusel ja olemasolevast raudteeülekäigukohast 200– 500 meetri kaugusel rongide liikumise suunas paremal pool teed. Olenevalt kohalikest oludest

võib signaalmärki korrata. Kui raudteeülesõidukoht ja raudteeülekäigukoht asuvad lähestikku, arvestatakse vile andmisel aeglasemalt reageeriva raudteeületuskohaga.

3. Raudteeületuskoha ülevaatus

3.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tegema iseseisvalt raudteeületuskoha ning selle

seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimist raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud juhendis määratud korrapärasusega, kuid mitte harvem, kui on ette nähtud raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetes

ekspluatatsioonitingimustes.

3.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja korraldab regulaarselt vastavalt käitustingimustele tema omandisse või valdusesse kuuluvate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende

3

seadmete ning raudteeületuskohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilist

ülevaatust.

3.3 Regulaarsed ülevaatuskomisjonid avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel peavad toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant.

3.4 Regulaarse ülevaatuskomisjoni koosseisu kaasab raudteeinfrastruktuuri majandaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse,

Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiameti esindaja või muu põhjendatud huvi või kompetentsusega isik.

3.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri majandaja, raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja

Piirivalveameti või Transpordiameti esindaja või asjasse puutuva kolmanda isiku põhjendatud ettepaneku alusel moodustab raudteeinfrastruktuuri majandaja või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni.

3.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja koostab ülevaatuskomisjoni elluviimiseks vajaliku

töödokumendi, mis sisaldab muu hulgas ülevaadet raudteeületuskohale kehtestatud nõuetest, kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetest ekspluatatsioonitingimustest ja muust teabest, mille alusel on võimlik hinnata raudteeületuskoha ohutuses.

3.7 Ülevaatuskomisjoni korraldaja vormistab komisjoni töö tulemused kirjalikult ja edastab

need kümne tööpäeva jooksul pärast paikvaatluse lõppemist ülevaatuskomisjoni liikmetele kinnitamiseks. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte vormistatakse kirjalikult ja edastatakse komisjoni liikmetele kinnitamiseks viivitamata pärast komisjonipoolse

ülevaatuse toimumist.

3.8 Ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid raudteeületuskoha ja kasutatud seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede tehnilise

olukorra ja nõuetele vastavuse kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita, peab raudteeületuskoha majandaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni või arvutustega, et

raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada. 4. Raudteeületuskoha sulgemine

4.1 Raudteeületuskoha lühiajaline plaaniline sulgemine on lubatud raudteeületuskoha hooldus- või remonttöödeks ning lühiajalisteks tegevusteks, mida raudteeületuskohta sulgemata

ei ole võimalik teha. 4.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud kümme tööpäeva enne

raudteeületuskoha lühiajalist plaanilist sulgemist teavitama sellest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning esitama kooskõlastamiseks sulgemisaegse liikluskorralduse

projekti, milles kirjeldatakse, kuidas tagatakse ajutisel raudteeületuskohal raudtee ületamise ohutus. Lühiajalisest sulgemisest tuleb eelnevalt teavitada ka tee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeameti ning kohaliku omavalitsust.

4.3 Raudteeületuskoha lühiajalisel sulgemisel:

4.3.1 pannakse raudteeülesõidukohale raudtee äärmisest rööpast kümne meetri kaugusele tee laiuselt hoiatustõkked ja liiklusmärgid 684 „Hoiatustara“ ja 331 „Sissesõidu keeld“;

4

4.3.2 paigaldatakse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja rakendatakse majandus- ja

taristuministri 13. juuli 2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid;

4.3.3 jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus; 4.3.4 lülitatakse raudteeületuskoha automaatsed foorisignalisatsiooni seadmed tööst välja ja

raudteeületuskohale tuleb paigaldada märk 222 „Peatu ja anna teed“, kui nõuetekohast nähtavussektorit ei ole võimalik tagada.“.

4.4 Raudteeülesõidukoha ühe teepoole lühiajalisel sulgemisel tuleb teeliikluse korraldamiseks kasutada reguleerijat.

4.5 Kui raudteeületuskoha, raudteed ületava viadukti või raudtee alt läbimineva tee hooldus-

või remontööde tegemise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde tegemise ajaks suunata liikluse mööda ajutist trajektoori, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid raudteeületuskohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või

remonttööde tegemise ajaks ajutine samatasandiline raudteeületuskoht.

4.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja teavitab raudteeületuskoha lammutamise alustamisest kirjalikult sõidutee, jalgtee või jalgrattatee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit , Päästeametit ja kohalikku omavalitsust vähemalt kolm tööpäeva ette.

4.7 Raudteeületuskoha läbipääs piiratakse lammutamise ajaks kogu ulatuses tõketega, näiteks

piirdeaia või muu sellisega, mis paigaldatakse mitte lähemale kui 10 meetrit raudteeületuskoha äärmisest rööpast ja mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk 684 „Hoiatustara“.

4.8 Alatiseks suletud raudteeületuskoht lammutatakse ehitusseadustikus sätestatud nõuete kohaselt. Lammutamisel eemaldatakse raudteeületuskoha kate ja demonteeritakse kõik

raudteeületuskoha seadmed ja liikluskorraldusvahendid.

3. peatükk

Raudteeülesõidukoha nõuded

5. Raudteeülesõidukoha üldnõuded

5.1 Raudteeülesõidukohad liigitatakse kasutuse alusel järgmiselt: 5.1.1 avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht;

5.1.2 tehnoloogiline raudteeülesõidukoht.

5.2 Tehnoloogiline raudteeülesõidukoht peab vastama katte ja liikluskorraldusvahendite poolest raudteeülesõidukoha kattele ja liikluskorraldusvahenditele sätestatud nõuetele. Tehnoloogiline raudteeülesõidukoht varustatakse hoiatava liiklusmärgiga 121 „Üherööpmeline

raudtee”, mis hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast, või liiklusmärgiga 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, mis hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta

raudteeülesõidukohast. Olenevalt kohalikest oludest ja raudteeülesõidukoha seadmestatusest kasutatakse ka liiklusmärki 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”, mis hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale, või liiklusmärki 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”,

mis hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale.

5.3 Raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha märgistamisel liiklusmärkide 123–128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on

5

piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja

mittevajalik ning kasutusele on võetud muud ohutust tagavad meetmed.

5.4 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös esineb häireid, lülitatakse foorisignalisatsioon välja ja foorid kaetakse kinni ning paigaldatakse liiklusmärk 596 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel kakskeelse tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“ ja „SIGNALS ARE NOT

WORKING“. Vajaduse korral kasutatakse liikluse reguleerijat ja rakendatakse majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“

sätestatud nõudeid. 5.5 Raudteeülesõidukoht, mis on varustatud automaatikaga, peab võimaldama sulgeda

raudteeülesõidukoha, arvestades 5. peatükis toodud läheneva rongi kiirusele ja lähenemispiirkonna pikkuse arvutamise nõuetele.

5.6 Kõvakattega asulavälisele sõiduteele tuleb paigaldada enne raudteeülesõidukohta teekattemärgis 979a täristi, mille ülesanne on tähistada teelõiku, kus tuleb olla eriti

tähelepanelik. Eeldatakse, et täristid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardile EVS 614 või muule samaväärsele lahendusele.

5.7 Raudteeülesõidukoha laius peab olema vähemalt sama lai tee kogulaiusega.

5.8 Keelatud on kasutada valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 20 protsendi valgusdioodidest ei tööta.

5.9 Raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni täiendatakse helisignaaliga, mis informeerib raudteeülesõidukoha kasutajaid lähenevast raudteeveeremist.

5.10 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööd peab saama jälgida

raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutav isik. 5.11 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb rike, kõrvaldab

raudteeinfrastruktuuri majandaja selle viivitamata. Raudteeülesõidukoha rikkest informeeritakse kohe asjaomaseid raudteeveeremi juhte.

5.12 Ülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale suubuvatelt teedelt. Kui ülesõidufoor ei ole nähtav, kasutatakse lisafoori.

5.13 Tõkkepuu poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest nii,

et vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses, välja arvatud IA kategooria raudteeülesõitudel. Ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses.

5.14 Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast, peavad tõkkepuude poomid

tõusma avatud asendisse ja ülesõidufoorid lõpetavad seejärel keelavate signaalide andmise. 5.15 Raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema kindlustatud akudelt saadava reservtoitega

katkestusteta kaheksa tunni jooksul tingimusel, et eelnenud 36 tunni jooksul ei ole olnud raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust.

6

5.16 Mitteavalikul raudteel asuval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole

võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, lülitatakse ülesõidufoorid sisse ja välja raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest

vabastamiseks kulunud aja möödumist peab manöövrifoori punane tuli rongi jaoks kustuma ja süttima valge signaaltuli. Veeremi poolt raudteeülesõidukoha vabanemisel peab signalisatsiooni juhtpuldist välja lülitama ülesõidufoorid, manöövrifooris peab sel juhul

kustuma valge tuli ning süttima punane.

5.17 Sõidukijuhile läheneva rongi nähtavuse tagamiseks automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidu kohal raiutakse mets või niidetakse muu taimestik ehitusseadustiku § 73 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt.

5.18 Raudteeülesõidukohast mõlemas suunas paigaldatakse kolm kollaste helkuritega

tähisposti ja ülejäänud tähispostide paigaldamisel kasutatakse valgeid helkureid. 5.19 Kollaste helkuritega tähispostina tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid 991k ja 992k. Valgete helkuritega tähispostidena

kasutatakse püstmärgiseid 991v ja 992v. 5.20 Kollaste helkuritega tähispostid paigaldatakse äärmisest rööpast kahe ja poole meetri

kaugusele. Teine tähispost paigaldatakse esimest tähispostist viie meetri kaugusele ja kolmas tähispost paigaldatakse teisest tähispostist kümne meetri kaugusele. Valgete helkuritega

tähispostid paigaldatakse sammuga 15 ja 25 meetrit, edasi vastavalt teel paiknevate postide sammule. Tähispostide kasutamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid” sätestatud nõuetest.

5.21 Kui raudteeülesõiduga seotud tähispostidele ei ole võimalik tagada vahekaugusi

25 meetrise või pikema sammuga, muudetakse eelmiste tähispostide vahekaugust. Muutus korrigeeritakse kahe tihedamini paigaldatud tähispostiga enne ja pärast raudteeülesõidule ette nähtud tähisposte.

5.22 Kui raudtee lõikub sõiduteega 90 kraadist erineva nurga all, mõõdetakse esimese

tähisposti kaugus täisnurkselt raudteega. 5.23 Tähispostid ja nende paigaldus peavad vastama standardis EVS 614 määratule või

samaväärsetele nõuetele.

5.24 Tähisposte ei paigaldata valgustusega asulasisestele lõikudele, kui nendel lõikudel on äärekiviga kõnnitee ja lubatud sõidukiirus on ≤ 50 km/h. Erandina on tähispostide paigutust lubatud muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel

võimalik kinni pidada.

5.25 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab avalikule raudteeülesõidukohale paigaldama majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 8 esitatud märgi 893, millel on kuvatud informatsioon,

kuhu edastada teavitus raudteel juhtunud õnnetustest või riketest. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardi

EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. Märgid paigaldatakse raudteeülesõidukohtadele hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks.

7

5.26 Raudteeülesõidukohale paigaldatud märgil 893 peavad olema vähemalt järgmised andmed:

5.26.1 raudteeülesõidukoha nimi; 5.26.2 raudteeliiklusregistri raudteeülesõidukoha registrinumber; 5.26.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber.

Raudteeülesõidukoha kategooriad

6.1 Raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja, lähtudes raudteeülesõidukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja raudteeülesõidukohta ööpäevas keskmiselt ületavate sõidukite arvu korrutisest ning

raudteeülesõidukohta läbivate rongide lubatud maksimumkiirusest, mille on kehtestanud raudteeinfrastruktuuri majandaja.

6.2 Tehnoloogilisele raudteeülesõidukohale kategooriat ei määrata.

6.3 Eritasandiline raudteeülesõidukoht ei kuulu ühtegi kategooriasse.

6.4 Kategooriasse määramisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil.

6.5 Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse täiendavate seadmetega.

6.6 Avalikult kasutatavad raudteeülesõidukohad määratakse kategooriatesse (tabel 1).

Tabel 1. Avalikult kasutatavate raudteeülesõidukohtade kategooriad

Raudteeveeremi

maksimum-

kiirus

Ületavate

rongide

ja sõidukite

korrutis

Alla 90 km/h 91–120 km/h 121–140 km/h 141–160 km/h

Üle 300 000

I B kategooria I B kategooria I B kategooria Eritasandiline

30 000 – 300 000

II kategooria II kategooria I B kategooria I A kategooria

Alla 30 000

III kategooria II kategooria II kategooria I B kategooria

6.7 I A kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooniga ja automaatsete tõkkepuudega, mis

tõkestavad liikluse kogu sõidutee laiuses, videojälgimis- ja salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 1 ja 2).

8

6.8 I B kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab hiljemalt

2028. aasta 31. detsembriks olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooniga ja automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega, mis tõkestavad liikluse ühe sõiduraja

laiuses, videojälgimis- ja salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 3 ja 4). Kuni

olemasolevate raudteeülesõidukohtade vastavusse viimiseni I B kategooria nõuetega hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, rakendatakse I kategooria raudteeülesõidukohtadele sätestatud

nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisas 4.

6.9 II kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud raudteeülesõidukoht, mis peab olema minimaalselt varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga ning

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 5 ja 6).

6.10 III kategooria raudteeülesõidukoht on reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis peab

olema minimaalselt varustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 7 ja 8).

7. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha tehnilised nõuded vastavalt

raudteeülesõidukoha kategooriale

7.1 Kui raudteeülesõidukohal muutub liikluskeskkond oluliselt ebasoodsamaks, seadmestatakse raudteeülesõidukoht vastavalt muutunud tingimustele.

7.2 I A ja I B kategooria raudteeülesõitude videojälgimis- ja salvestusvahendid peavad

tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast, et oleks võimalik jälgida sõidukite liiklust, raudteeülesõidukoha seisundit ja seadmete tööd. Raudteeinfrastruktuuri majandaja säilitab videosalvestised vähemalt 30 kalendripäeva.

7.3 I A ja I B kategooria raudteeülesõidukohal kasutatakse majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ülesõidufoori 71, 72 või 73.

7.4 Kui automaatikaga raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõidurad ade

kohale konsool lisafooridega.

7.5 Tõkkepuuta või väljaspool jaama asuvatel II kategooria raudteeülesõidukohtadel

kasutatakse ülesõidufoori 72 või 73.

7.6 III kategooria raudteeülesõidukohal tagatakse majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelis 5.15 sätestatud nähtavuskaugused (edaspidi ka nähtavussektor).

7.7 Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavussektor,

raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva

9

raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, seadmestatakse

raudteeülesõidukoht II kategooria raudteeülesõidukohale kehtivate nõuete kohaselt.

7.8 Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine, mis eeldab ehitustehnilisi muudatusi, lähtub raudteeinfrastruktuuri majandaja vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusest. Vähemalt 30 kalendripäeva enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist paigaldatakse

raudteeülesõidukoha nähtavasse kohta teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. Kategooria muutmise ehitustehnilised nõuded on reguleeritud ehitusseadustikus.

8. Uue raudteeülesõidukoha projekteerimise ja ehitamise lisanõuded

8.1 Uue raudteeületuskoha kavandamisel ja projekteerimisel eelistatakse eritasandilist

raudteeülesõidukohta. Juhul, kui eritasandiline raudteeületuskoht ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult otstarbekas, hinnatakse samatasandilise raudteeületuskoha rajamist enne

riskianalüüsi alusel. 8.2 Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel lähtutakse majandus- ja taristuministri

5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest.

8.3 Keelatud on rajada uut: 8.3.1 I A, I B või II kategooria raudteeülesõidukohta; 8.3.2 III kategooria raudteeülesõidukohta üle kahe- või enamateelise raudtee.

8.4 Keelatud on rajada avalikule raudteele uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta

olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui kaks kilomeetrit, välja arvatud siis, kui rajatakse uus raudtee, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega, ja avalikult kasutatava

raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga, et tagada väljakujunenud ühendused, ja selle lahendus tagab tingimused ohutult liigelda, arvestades võimalikke lisariske.

8.5 Kui avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat rööbasteed, ehitatakse juurde täiendav rööbastee, suletakse samatasandiline

raudteeülesõidukoht ja rajatakse eritasandiline raudteeülesõidukoht.

8.6 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp määratakse ehitusprojektiga. Rööbasahelad või muud rongituvastusseadmed peavad paiknema või olema seadmestatud nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha optimaalne kasutamine.

Raudteeülesõidukoha projekteerimisel arvestatakse raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldust.

8.7 Ülesõidufoorid paigaldatakse sõidukite sõidusuunas teest paremale või tee kohale. Ülesõidufooride nähtavuse suurendamiseks võib kasutada täiendavat foori, mis paigaldatakse

põhifoorist eraldi kinnituskonstruktsioonile või põhifoori mastile.

8.8 Raudteeveeremi lähenemisel raudteeülesõidukohale peavad vilkuvad punased ülesõidufoori tuled automaatselt tööle lülituma ehitusprojektis ettenähtud tingimustel ja ajavaruga, et tagada enne ülesõidufoori tulede töösse rakendumist sõitu alustanud sõidukite

ohutu ülesõit raudteest enne raudteeveeremi jõudmist raudteeülesõidukohale. Ülesõidufoorid katkestavad signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega vahetult pärast raudteeveeremi

läbisõitu raudteeülesõidukohast, misjärel avaneb ülesõidukoht sõidukite liikluseks.

10

8.9 Ülesõidufoori punased tuled vilguvad intervalliga 0,75 sekundit, lubatud kõikumine on

+/– 0,15 sekundit. Valgete tulede vilkumise intervall peab olema 1 sekund põleb, 0,5 sekundit kustunud, lubatav kõikumine on +/– 0,15 sekundit. Ülesõidufoorituled peavad olema

liiklejatele nähtavad valgel ja pimedal ajal ning neid ei tohi varjata taimestik, valgustusmast ega mistahes takistus.

8.10 Ülesõidufoori 72 või 73 valge vilkuv tuli lülitub sisse, kui möödunud raudteeveerem on raudteeülesõidukohast kaugenenud kaheteelise vastassuunalise liikluse korral vähemalt

150 meetrit. Punane foorituli lülitub sisse ja valge vilkuv tuli lülitub välja, kui veerem on lähenemispiirkonnas.

8.11 Automaatse tõkkepuu olemasolu korral peab see arvestusliku aja jooksul pärast raudteeveeremi sisenemist lähenemispiirkonda sulguma, et vabastada raudteeülesõidukoht

sõidukitest. Tõkkepuu poom peab sujuvalt laskuma horisontaalasendisse. Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast peab poom tõusma vertikaalasendisse ja vahetult pärast seda peavad välja lülituma punased ülesõidufooride tuled. Eelteateaeg

raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peab olema võimalikult optimaalse kestusega.

8.12 Tõkkepuude juhtimisskeemides tuleb olenevalt lubatud suurimast sõidukiirusest ette näha 8–16 sekundi viivitus raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni sisselülitamise

hetkest kuni tõkkepuude langemise alguseni.

8.13 Tõkkepuud paigaldatakse äärmisest rööpast 6–10 meetri kaugusele, põhjendatud juhul kaugemale.

8.14 Tõkkemehhanismid ja ülesõidufoorid asuvad sõidutee servast 0,5–2 meetri kaugusel. Lähemale kui 0,5 meetrit jääv ohtlik tõkkemehhanism või foorikonstruktsiooni osa tähistatakse

sõidu suunas liiklusmärgiga 686b „Ohtlik koht või teeäär“. 8.15 Tõkkepuu poomi küljed kaetakse kogu pikkuses puna-valgevöödilise II klassi valgust

peegeldava helkurmaterjaliga või tähistatakse punaste helkuritega. Tõkkepuude poomid kaetakse valgete-punaste vöötidega sõidu suunas vaadatuna kaldega 45–90°. Vöötide laius on

200–600 mm. Poomi otsal on punase vöödi laius 100–300 mm. Sõidu suunast vaadatuna võivad poomi vertikaalsed vöödid olla ühelaiused.

8.16 Mehaanilised tõkkepuud peavad katma kogu sõidutee või sõidutee ühe suuna telgjooneni.

8.17 Mitteavalikule raudteele ehitataval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelatega või anduritega, lülitatakse ülesõidufoorid sisse raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Kui raudteeülesõidukoha sõidukitest

vabastamiseks vajalik arvestuslik aeg on möödunud, peab rongile kustuma manöövrifoori punane tuli ja süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel peavad

ülesõidufoorid välja lülituma automaatselt või lülitatakse need välja raudteeülesõidukoha signaalpuldist, manöövrifooris peab kustuma valge tuli ja süttima punane tuli.

8.18 Raudteeülesõidukohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, kus on rongi- ja manöövrimatkade valmistamisega seotud raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon

või teatesignalisatsioon, automaatsed või poolautomaatsed tõkkepuud, nähakse ette kas automaatne või jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride

11

avamisega ja matkade lukustamisega, kui rong asub lähenemispiirkonnas, seejuures avanevad

foorid vajaduse korral viivitusega ning rongide väljasaatmisel ja manöövrikoosseisude liikumisel fooride keelavate näitudega.

8.19 Jaamas asuvatel raudteeülesõidukohtadel võib tõkkefooridena kasutada jaama rongiliikluse foore. Kui need asuvad raudteeülesõidukohast kaugemal kui 800 meetrit või kui

fooride asukohast pole vedurimeeskonnale raudteeülesõidukoht nähtav, paigaldatakse lisaks tõkke- või manöövrifoorid, mida on täiendatud punase tulega.

4. peatükk

Raudteeülekäigukoha nõuded

9. Raudteeülekäigukoha üldnõuded

9.1 Raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht jalgsi raudtee ületamiseks. Erandina on lubatud raudteeülekäigukohta sõites ületada puuetega või piiratud liikumisvõimega isikutel vastavate abivahenditega.

9.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja avalikustab oma koduleheküljel

raudteeülekäigukohtade riskianalüüsi hindamise juhendi, mida raudtee-ettevõtja saab riskihindamisel aluseks võtta.

9.3 Raudteeülekäigukoha seadmestamisel kasutatakse ohutusmeetmeid, mis arvestavad raudtee ületamise ohutust mõjutavate teguritega.

9.4 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga raudteeülekäigu kohta tegema riskianalüüsi, mille käigus tuvastab raudteeülekäigukoha ületamist mõjutavad tegurid.

9.5 Riskianalüüsi tegemine ei ole kohustuslik, kui rongide liikumiskiirust

raudteeülekäigukohal ajutiselt vähendatakse ja seejärel kehtestatakse rongide varem kehtinud liikumiskiirus.

9.6 Kui riskianalüüsi käigus jõutakse tulemuseni, et raudteeülekäigukohal esineb riske, mida ei ole muud moodi võimalik maandada, tuleb raudteeülekäigukoht ümber ehitada ja

liikluskorralduslikult ümber kujundada. Raudteeülekäigukoha ümber ehitamine ja seadmestamine eeldab projekti ja dokumentide esitamist, lähtudes ehituseadustiku nõuetest.

9.7 Raudteeülekäigukohad peavad tagama raudtee ületamise liiklejale võimalikult ohutult ja rööbasteede alal optimaalseimal trajektooril.

9.8 Raudteeülekäigukoht peab võimaldama sujuvat liikuda üle raudtee, arvestades raudteeülekäigukoha asukohast ja seda läbiva raudteeliikluse eripärast tulenevaid ohtusid.

9.9 Keelatud on rajada uut samatasandilist avalikult kasutatavat raudteeülekäigukohta üle

nelja või enama rööbastee ja asukohtades, kus raudteeülekäigukohta läbivate rongide suurim lubatud sõidukiirus on üle 121 km/h ning seda kohta ületavate rongide ja liiklejate korrutis ööpäevas on üle 30 000.

9.10 Raudteeülekäigukoht peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele.

12

9.11 Raudteejaamas ja peatuskohas paiknevad raudteeülekäigukohad peavad vastama

Komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 nõuetele, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste

tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (PRM KTK). 9.12 Raudteeinfrastruktuuri majandajal tuleb riskianalüüsiga välja selgitada kohad, kus

raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast piiratud aiaga, mis takistab raudtee ületamist selleks mitte-ettenähtud kohas ning suunab liiklejat raudteed ületama selleks ette nähtud

raudteeülekäigukohas. 2028. aasta 31. detsembriks peab raudteeinfrastruktuuri majandaja piirama riskianalüüsiga väljaselgitatud ohtlikud kohad piirdeaiaga.

9.13 Jalgtee või jalgrattatee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane ega tohi väljuda vahemikust 70°–110°.

9.14 Projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee ballastiprisma ja mulde stabiilsuse.

9.15 Raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge muld e

tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema ehitatud vähemalt ühepoolse käsipuuga varustatud trepp ja pandus.

9.16 Uus ja renoveeritav trepp ja pandus, samuti nende käsipuud peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“ nõuetele. 10. Raudteeülekäigukoha kategooriad

10.1 Raudteeülekäigukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja, lähtudes raudteeülekäigukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja

raudteeülekäigukohta ööpäevas keskmiselt ületavate liiklejate arvu korrutisest ning raudteeülesõidukohta läbivate rongide suurimast lubatud kiirusest, mille on kehtestanud raudteeinfrastruktuuri majandaja (tabel 2).

10.2 Eritasandiline raudteeülekäigukoht ei kuulu ühtegi kategooriasse.

10.3 Kategooriasse määramisel ei võeta arvesse raudteeülekäigukohta läbivate liiklejate arvu, kui see tuvastati rongi- või manöövrikoosseisu koostamiseks.

10.4 Raudteeülekäigukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülekäigukoht varustatakse

täiendavate seadmetega. 10.5 Raudteeinfrastruktuuri majandaja tuvastab raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arvu

enne kategooria määramist.

Tabel 2 Avalikult kasutatavate raudteeülekäigukohtade kategooriad

13

Raudteeveeremi

maksimaalne

kiirus

Ületavate

rongide ja

liiklejate korrutis

Alla 60

km/h

61–80 km/h 81–140 km/h 141–160 km/h

Üle 100 000

III

kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline

30 001 – 100 000 III

kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline

300 – 30 000

III

kategooria III kategooria II kategooria I kategooria

Alla 300

III

kategooria III kategooria III kategooria II kategooria

10.6 I kategooria raudteeülekäigukoht peab hiljemalt 2033. aasta 31. detsembriks olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete tõketega ning aktiivse ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 9). Kuni olemasolevate raudteeülekäigukohtade

vastavusse viimiseni I kategooria nõuetega, rakendatakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisas 4 kirja pandud

raudteeülekäigukohtadele sätestatud nõudeid. 10.7 II kategooria raudteeülekäigukoht varustatakse hiljemalt 2033. aasta 31. detsembriks

automaatse foorisignalisatsiooniga, tõketega ning aktiivse ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 10). Kuni olemasolevate raudteeülekäigukohtade vastavusse viimiseni

II kategooria nõuetega, rakendatakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisas 4 kirja pandud raudteeülekäigukohtadele sätestatud nõudeid.

10.8 III kategooria raudteeülekäigukoht peab hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks olema

varustatud tõketega ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 11). Kuni olemasolevate raudteeülekäigukohtade vastavusse viimiseni III kategooria nõuetega, rakendatakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määrus nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ lisas 4 kirja pandud raudteeülekäigukohtadele sätestatud nõudeid.

11. Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded olenevalt

kategooriast

11.1 Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded jagunevad aktiivseks ja

passiivseks.

11.2 Aktiivne märgistus koosneb järgnevast: 11.2.1 raudteeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsioon vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 35 punktile 2; 11.2.2 helisignaal, mis informeerib liiklejaid lähenevast raudteeveeremist.

11.3 Passiivne märgistus koosneb järgnevast:

14

11.3.1 kontrastriba, mis kantakse raudteepoolse tõkke joonele või selle puudumise korral

raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetri kaugusele kõvakattega osale. Kontrastribaks on vähemalt 100 mm lai kollane joon, mis tähistab raudtee ohutsooni piiri. Ooteplatvormi

olemasolu korral kantakse kontrastriba arvestusega, et platvormilt tulijale on raudtee ohutsooni algus näha ja arusaadav; 11.3.2 liiklusmärk „Raudteeülekäik“ paigaldatakse raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri

kaugusele. Kui raudteeülekäigukohalt saab liikuda ooteplatvormile, paigaldatakse ooteplatvormilt kõnnitee poole liikujate otsesuunas käigutee äärde lisaks liiklusmärk

„Raudteeülekäik“; 11.3.3 liiklusmärk 321 „Jalgrattaga sõidu keeld“ paigaldatakse raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri kaugusele ja sellisele kõrgusele, et märk on liiklejale hästi nähtav;

11.3.4 taktiilne hoiatus, milleks võivad olla jalaga kombatavad reljeefsed sillutisekivid või paigaldised. Need paigutatakse 50–60 cm enne tõkkepuud või tõkkeid.

11.4 Passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega piiritletakse raudteeülekäigukoht ja sellega seotud raudtee ohutsoon. Märgistus paigaldatakse liiklejatele nähtavale kohale ja nii, et see ei

mõjuta raudtee ületamise ohutust. Passiivne märgistus paikneb minimaalselt 3,1 meetrit raudtee teljest.

11.5 I, II ja III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal paigaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 esitatud märgi 893, millel on kuvatud informatsioon, kuhu edastada teavitus raudteel juhtunud õnnetusest või

rikkest. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahend ja selle paigaldus on nõuetekohane, kui see vastab standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. Märgid tuleb raudteeülekäigukohtadele paigaldada 2028. aasta 31. detsembriks.

11.6 Raudteeülekäigukohale paigaldatud märk 893 peab näitama järgmisi andmeid:

11.6.1 raudteeülekäigukoha nimi; 11.6.2 raudteeliiklusregistri raudteeülekäigukoha registrinumber; 11.6.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber.

11.7 III kategooria raudteeülekäigukohale paigaldab raudteeinfrastruktuuri majandaja ilma

automaatikata tõkked või muu samaväärse lahenduse, et liiklus enne raudteeülekäigukohta aeglustada ja enne raudtee ületamist suunata liiklejat vaatama mõlemale poole. Kaugus tõkete vahel peab olema 1,5 – 2 meetrit ja lähima tõkke kaugus raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetrit.

Tõkete või piirete asukoha valimisel arvestatakse raudteeülekäigukoha ja selle juurde viivate teede eripära ning võimaldatakse sujuvat liikumist, sh piiratud liikumisvõimega liiklejatel

raudteed ületada. Tõkked peavad olema puna-valgevöödilised, et need oleksid selgelt nähtavad. Tõkked paigaldatakse nii, et ühegi raudteeülekäigukoha tõkke või piirde alt ega kõrvalt ei ole võimalik läbi minna.

11.8 Raudteeinfrastruktuuri majandaja võib lisaks käesolevas määruses kehtestatule, ise

vajaduse kohaselt otsustada, milliseid liiklusseadusega sätestatud märgistusi soovib ta ohutuse tagamiseks raudteeülekäigukohale lisaks paigaldada.

5. peatükk

Juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks

12. Raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimise nõuded

15

12.1 Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle

rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeületuskohale sõltuvalt raudteeülesõidukoha või raudteeülekäigukoha arvutuslikust pikkusest. Eelteateaeg

peab olema vähemalt: 12.1.1 automaatsignalisatsiooni puhul – 30 sekundit; 12.1.2 teatesignalisatsiooni puhul – 40 sekundit.

12.2 Kui raudteeülekäigu- ja raudteeülesõidukoht asuvad kõrvuti, tuleb lähtuda mõlema

lähenemispiirkonna pikkuse sätestamisel pikemast eelteateajast.

13. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine kahe tõkkepuu

paigaldamisel

13.1 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas

kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud maksimumpikkust, mis on kuni 24 meetrit. Vajaduse korral tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride

avamisega viivitada.

13.2 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus (Larv s

) meetrites arvutatakse valemiga:

Larv s = Tteate

s × Vr

, kus

Tteate s

– rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Vr– antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis).

13.3 Eelteateaeg arvutatakse valemiga:

Tteate s =

Lü s + L

s + Lp s

V s

+ T s + Tr

s

, kus

Tteate s

– rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Lü s

– raudteeülesõidukoha pikkus meetrites;

L s

– sõiduki pikkus, mis loetakse võrdseks autorongi maksimumpikkusega 24 meetrit;

Lp s

– sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist, see loetakse võrdseks 5 meetriga;

V s – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, see võetakse võrdseks 8 km/h

ehk 8 km/h : 3,6 = 2,22 meetrit sekundis;

T s – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga;

Tr s – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks

suurim vajalik aeg, mis relee-baasil ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 4 sekundiga, elektroonilise ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul võib 4 sekundi asemel lugeda võrdseks 2 sekundiga.

13.4 Teatesignalisatsiooniga ja automaatsete tõkkepuudega varustatud raudteeülesõidukoha

puhul lisatakse eelteateajale 10 sekundit.

16

13.5 Raudteeülesõidukoha pikkuseks arvestatakse kaugus ülesõidufoorist või tõkkepuust, mis

on kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani, ja sellele lisatakse 2,5 meetrit, mis on vajalik autotranspordivahendi ohutuks peatumiseks pärast

raudteeülesõidukoha ületamist. 14. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine nelja tõkkepuu

paigaldamisel

14.1 Lisatõkkepuud paigaldatakse põhitõkkepuudega samale teljele autotee vasakule poole.

14.2 Põhi- ja lisatõkkepuu poomide vahe suletud asendis ei tohi ületada 0,3 meetrit.

14.3 Lisatõkkepuud ülesõidufooridega ei varustata.

14.4 Raudteeülesõidukohale nelja tõkkepuu paigaldamisel peab lähenemispiirkonna pikkuse arvutamisel arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud

maksimaalset pikkust, mis on kuni 24 meetrit sõidukite ülesõidufoori ees peatumiskohast (loetakse võrdseks 5 meetriga), väljaspoole lisatõkkepuid sõitmiseks nõutava aja arvestamine,

lisades 10 sekundit aega lisatõkkepuude sulgemiseks. Vajadusel tuleb nõutud teateaja ja ohutuse tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada.

14.5 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus (Larv s4 ) meetrites arvutatakse valemiga:

Larv s4 = Tteate

s4 × Vr , kus

Tteate s4 – rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Vr – antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis).

14.6 Eelteateaeg arvutatakse valemiga:

Tteate s4 =

Lü s4 + L

s4 + Lp s4

V s4

+T s4 + Tr

s4 + Ts s4

, kus

Tteate s4

– rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Lü s4 – raudteeülesõidukoha pikkus meetrites, mis nelja tõkkepuuga raudteeülesõidukoha jaoks

arvestatakse kõige kaugemal äärmisest rööpast asuvast raudteeülesõidufoorist kuni

vastaspoolse lisatõkkepuuni;

L s4– sõiduki pikkus, mis loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit;

Lp s4– sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga;

V s4 – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, mis võetakse võrdseks 8 km/h

ehk 8 km/h : 3,6 = 2,22 meetrit/sekundis;

T s4 – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga;

Tr s4– eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks

suurim vajalik aeg, mis loetakse võrdseks 4 sekundiga;

Ts s4 –lisatõkkepuude langemise aeg sekundites.

17

14.7 Põhitõkkepuude sulgemise alustamiseks viivitusaeg Tv/s määratakse 24 meetrit pika

sõidukiga, tagades selle ohutu väljasõidu väljaspoole põhitõkkepuude alast.

14.8 Kui ülesõidufoor ja tõkkepuu asuvad erinevates kohtades, siis põhitõkkepuu (sissepääsu tõkkepuu) lisaviivitus arvestatakse järgmiselt:

Tv/s = Lp

s4 +L s4+b

V s4

,kus

Lp s4 – sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga;

b – kaugus ülesõidufoorist tõkkepuuni (m);

L s4 – sõiduki pikkus, mis loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit;

V s4 – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, mis võetakse võrdseks 8 km/h

ehk 8km/h / 3,6 = 2,22 meetrit/sekundis.

14.9 Lisatõkkepuude paigaldamisel peab poomide langemine toimuma ajalise viivitusega Tv(v), mis võimaldaks 24 meetrise sõidukil ohutult läbida tõkkepuu ala ja väljuda

raudteeülesõidukohalt. 14.10 Lisatõkkepuude paigaldamisel peab poomide langemine toimuma ajalise viivitusega

Tv(v), mis võimaldaks 24 meetrise sõidukil ohutult läbida tõkkepuu ala ja väljuda raudteeülesõidukohalt.

14.11 Lisatõkkepuude paigaldamisel nende poomid peavad alustama langemist viivitusega, et tagada sõidukile pikkusega 24 meetrit väljasõit lisatõkkepuudest väljaspoole.

14.12 Lisatõkkepuude langemise alustamise viivitus määratakse valemiga:

Tv/v = Ls-v : V s4

,kus

L s-v – kaugus sissepääsu tõkkepuust väljuva tõkkepuuni;

V s4– sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, mis võetakse võrdseks 8 km/h

ehk 8km/h / 3,6 = 2,22 meetrit/sekundis. 14.13 Kui lisatõkkepuude arvestatud langemise viivitusaeg on vähem, kui 10 sekundid, siis

võetakse viivitusaeg võrdseks 10 sekundiga.

15. Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine

15.1 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja raudteeülekäigukohta kasutavate liiklejate

minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 3 km/h. Vajaduse korral tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada.

15.2 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus (Larv k ) meetrites arvutatakse

valemiga:

Larv k = Tteate

k × Vr

18

, kus

Tteate k

– rongi raudteeülekäigukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Vr– antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis).

15.3 Raudteeülekäigukoha pikkuseks arvestatakse kaugus raudteeülekäigufoorist, mis on

kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani, millele liidetakse 2,5 meetrit.

15.4 Eelteateaeg arvutatakse valemiga:

Tteate k =

Lü k + L

+ Lp

V

+T + Tr

, kus

Tteate k – eelteateaeg sekundites;

Lü k – raudteeülekäigukoha pikkus meetrites;

L – jalakäijate grupi pikkus, see loetakse võrdseks 3 meetriga;

Lp – jalakäija peatumiskaugus ülekäigufoorist, see loetakse võrdseks 5 meetriga;

V – jalakäija arvestuslik liikumiskiirus raudteeülekäigukohal, see võetakse võrdseks ühikuga

0,83 meetrit sekundis ehk 3 km/h;

T – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga;

Tr – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülekäigukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks

suurim vajalik aeg, mis relee-baasil automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 4 sekundiga, elektroonilise automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 2 sekundiga.

19

Lisa Joonised samatasandiliste raudteeületuskohtade miinimumnõuete kohta:

1. IA kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 1);

2. IA kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 2); 3. IB kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 3); 4. IB kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 4)

5. II kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 5); 6. II kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 6);

7. III kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 7); 8. III kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded (joonis 8); 9. I kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded (joonis 9);

10. II kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded (joonis 10); 11. III kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded (joonis 11).

20

IA kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 1

21

IA kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 2

22

IB kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 3

23

IB kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 4

24

II kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 5

25

II kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 6

26

III kategooria asulasisese raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 7

27

III kategooria asulavälise raudteeülesõidukoha miinimumnõuded joonis 8

28

I kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded joonis 9

29

II kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded joonis 10

30

III kategooria raudteeülekäigukoha miinimumnõuded joonis 11

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

02.10.2025 nr 1-4/25/4329

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ning

majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord” muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ning majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord1„ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Transpordiamet; Edelaraudtee AS;

AS Eesti Liinirongid; AS Eesti Raudtee; OÜ Operail; AS GoRail; EnefitPower OÜ

Marko Roots, 639 7656

[email protected]

1

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ ning majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse

nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord1“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja § 37 lõike 8 alusel.

Määrusega ajakohastatakse nii vormiliselt kui ka keeleliselt majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määrust nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ja selle lisas 3 sisalduvaid

nõudeid ning viiakse need vastavusse tänapäevaste vajadustega.

Määruse koostamisel on arvestatud ohutust mõjutavate tegurite ja õigusaktide muutumisega ajas ning senise riikliku järelevalve praktikaga, st määruses on arvestatud ka praktilises igapäevatöös ilmnenud vajadusi. Kuna Euroopa Komisjoni määrused on Eesti suhtes

otsekohalduvad ja asjaomasel juhul kehtestatakse nendega koostalitluse tehnilised kirjeldused, kustutatakse siseriiklikust õigusest kattuvad nõuded.

Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja ehitustöid tegevad ettevõtjad.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu muudatused peavad tagama ohutu liikluskorralduse ja tänapäevastele põhimõtetele vastava raudteeinfrastruktuuri majandamise.

Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine tagab, et raudteeinfrastruktuuri ja -veeremit kasutatakse ohutult ning eesmärgipäraselt tootja antud suuniste ning ELis kehtivate õiguslike

koostalitlusvõimet tagavate põhimõtete järgi. Määruse senine lisa 4 asendatakse uue lisaga 4. Selgitused tehtud muudatuste kohta on toodud

seletuskirja punktis 2 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Marko Roots (639 7656, [email protected]).

Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (626 2820, [email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide (5366 8522, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Määruse eelnõu §-s 1 tehakse majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ järgmised muudatused.

Määruse § 4 tunnistatakse kehtetuks, sest nimetatud paragrahvis sätestatud teede, rööbaste ja pöörmete korrashoiu nõudeid hõlmavad komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt

2

infrastruktuuri hooldamise nõuded. Seda valdkonda reguleerib komisjoni delegeeritud määrus

2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse

kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010. Ühised ohutusmeetodid ja ühised ohutusjuhised on ELi tasandil ühtlustatud , mistõttu puudub vajadus riigisiseseks lisaregulatsiooniks.

Määruse § 14 lõiget 2 muudetakse kuna kehtivas määruses on kasutatud standardite

dateerimata viiteid koos standardi pealkirjaga. Kuna alati soovitakse viidata viimasele kehtiva standardi versioonile, kaasneb standardi pealkirja nimetamisega oht, et standardi muudatuse või uustöötluse korral võib muutuda ka standardi pealkiri. Kui viidata standardile dateerimata ning

ilma pealkirja nimetamata, ei tekita pealkirja võimalik muudatus määruse kasutajas segadust.

Määruse § 15 tunnistatakse kehtetuks, sest nõudeid rongliikluse korraldamisele (signalisatsiooni- ja sidevahendid) hõlmavad juba komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt infrastruktuuri majandamise nõuded. Seda valdkonda reguleerivad ka

ohutusjuhtimissüsteemi nõuded komisjoni delegeeritud määruse 2018/762 alusel. Ühised ohutusmeetodid ja ühised ohutusjuhised on ELi tasandil juba ühtlustatud, mistõttu puudub

vajadus riigisiseseks lisaregulatsiooniks. Määruse § 24 lõikes 2 oleva tabeli 2 kolmanda veeru pealkirja täpsustatakse. Kehtivas

määruses on sõna „standard“ üleliigne.

Määruse § 27 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 jäetakse välja standardi pealkirjad, et standardi muudatuse või uustöötluse korral ei tekitaks selle pealkirja võimalik muudatus asjatut segadust. Tegemist on keelelise täpsustusega.

Määruse § 30 lõiked 1, 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, sest osaliselt hõlmavad raudteeveeremi

turvangu- ja sideseadmete nõudeid komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt infrastruktuuri hooldamise nõuded. Seda valdkonda reguleerivad juba ohutusjuhtimissüsteemi nõuded komisjoni delegeeritud määruse 2018/762 alusel. Ühised ohutusmeetodid ja -juhised on

ELi tasandil ühtlustatud, mistõttu puudub vajadus riigisiseseks lisaregulatsiooniks.

Määruse § 36 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid on juba komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt reguleeritud. See on valdkond, mida hõlmavad juba

ohutusjuhtimissüsteemi nõuded. Ühised ohutusmeetodid ja -juhised on ELi tasandil juba ühtlustatud, mistõttu puudub vajadus riigisiseseks lisaregulatsiooniks.

Määruse § 36 lõike 5 sõnastust täpsustatakse. Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri

majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. See võimaldab üheselt fikseerida ja sätestada raudteeliikluses ja manöövritöödel kasutatavate rongiliiklust

korraldavate tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning nõuded. Juhend peab vastama standardi EVS 931 või sellega samaväärsetele nõuetele, mis tagab juhenddokumendi kvalitatiivsuse ja

eesmärgipärasuse.

Määruse § 40 tunnistatakse kehtetuks, sest rongide liikumise korda hõlmab komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt rongide liikumisprotseduuri käsitlev teave. Osa

3

teabest kattub ja dubleerib komisjoni rakendusmääruse 2019/773 liideses B esitatud ühiseid

tegevusreegleid. Ühised ohutusmeetodid ja -juhised on ELi tasandil juba ühtlustatud, mistõttu puudub vajadus riigisiseseks lisaregulatsiooniks.

Määruse paragrahvi 42 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks, sest keeld panna kaubarongi ebagabariitse veosega raudteeveeremit on sätestatud komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa

kohaselt reisi- ja kaubarongide moodustamise nõuetes. See valdkond on reguleeritud juba ka ohutusjuhtimissüsteemi nõudes komisjoni delegeeritud määruse 2018/762 alusel.

Määruse lisa 3 asendatakse uue lisaga 3. HÕNTE reeglite kohaselt on lisatud terviktekst.

Määruse lisas 3 tehakse järgmised muudatused: Punktides 4.4.4 ja 4.4.5 asendatakse tekstiosa „rong sõidab kõrvalteele“ tekstiosaga „rong

sõidab pöörmel kõrvalekaldumisega“. Tegemist on tõlketäpsustusega. Punktis 5.1.6 täpsustatakse ja ajakohastatakse teksti reaalsete tingimuste järgi. Praegu on

kirjeldatav lahendus ASi Eesti Raudtee raudteetaristul juba kasutusel, st jaamas asuvale manöövrifoorile on antud ka matkafoori otstarve.

Punktis 5.2.1 täpsustatakse joonist. Laugpöörde asukohti muudetakse täpsemaks.

Punktides 7.1.3., 7.1.4., 7.2.2., 7.3.3 ja 7.3.4 asendatakse tekstiosa „rong sõidab kõrvale teele“ tekstiosaga „seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega“. Tegemist on

tõlketäpsustusega. Määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 7.9, mis sätestab, et rongi saatmisel

automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed mööda võib väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhisignaalnäidule ka näitu „üks valge tuli“. Üks valge

tuli signaliseerib kirjeldatud juhul liikumist vastassuunalisele teele, kus on signalisatsioonivahendina kasutusel veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsioonivahend. Määruse lisa täiendatakse joonisega 25¹.

Määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 8.3, mis sätestab, et kui matkafoorile järgnevas fooris on

kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, siis on matkafooris lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja sellele järgneva kiiruse vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalsuunas. Määruse lisa täiendatakse

joonisega 252.

Punktis 12.2 muudetakse joonist 38. Foori tähised kantakse foorile horisontaalselt või vertikaalselt. Kombineeritud kirjaviisist loobutakse.

Punkti 21.2 muudetakse ja täiendatakse. Teksti lisatakse selgitav märkus, et liikumissuuna näitamiseks kasutatakse valgete tuledega matkanäidikuid. Kehtivas määruses ei olnud

matkanäidikute tulede värvi sätestatud. Punktiga 13 asendatakse lisa 4 uue lisaga 4. HÕNTE reeglite kohaselt on lisatud terviktekst.

Määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga 4. HÕNTE reeglite kohaselt on lisatud terviktekst.

Määruse lisas 4 tehakse järgmised muudatused:

4

Punktis 8.4 lisatakse täiendus, mis sätestab, et keelatud on rajada ainult avalikule raudteele uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale

raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui kaks kilomeetrit, välja arvatud siis, kui rajatakse uus raudtee, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega, ja avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud

suure avaliku huviga, et tagada väljakujunenud ühendused, ja selle lahendus tagab tingimused ohutult liigelda, arvestades võimalikke lisariske.

Eesmärgiks on lubada rajada uut raudteeülesõidukohta üle mitteavaliku raudtee juhul, kui lähimad ülesõidud on alla kahe kilomeetri kaugusel. Samas tuleb järgida raudteeülesõidukoha rajamisel kõiki muid nõudeid, sh kategooriad ja nähtavuskolmnurk, ning vajadusel paigutada

lisaseadmed. Üldjuhul on mitteavalikul raudteel rongiliiklus hõre ja kiirused väikesed ning puudub

reisirongiliiklus, mistõttu on võimalike õnnetusjuhtumite tagajärjed väiksemad. Õnnetusjuhtumite arv ja raskusaste mitteavalikul raudteel on olnud väike, mistõttu puudub vajadus piirata samatasandiliste raudteeülesõidukohtade rajamist üle mitteavaliku raudtee.

Viimase kuue aasta jooksul on mitteavalikul raudteel raudteeülesõidukohal viga saanud ainult üks inimene ja siis puudus autojuhil kehtiv autojuhiluba.

Määruse lisas 4 kustutatakse punkt 9.10 ja ülejäänud numeratsiooni muudetakse vastavalt muutunud järjestusele. Euroopa Liidu Raudteeameti hinnangul on raudteeületuskohtade

ehitamise ja projekteerimisega seotud küsimused komisjoni rakendusmääruse 2019/773 lisa kohaselt raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi ülesanne, mistõttu ei vaja see

lisareguleerimist. Määruse eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 26. novembri

2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord 1“ § 2.

Määruse § 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõuded raudteetöötaja nägemisele ja kuulmisele on Euroopa Liidu Raudteeametilt saadud seisukoha järgi vastuolus komisjoni rakendusmääruse 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse

allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL, I lisaga, mis lubab ainult riiklikke eeskirju alkoholi, narkootikumide ja

psühhotroopsete ravimite kohta. Reegli kehtestamiseks puudub ka vajadus, sest ühised ohutusmeetodid ja -juhised on ELi tasandil juba ühtlustatud ning seetõttu ei ole vaja riigisiseseid eeskirju eraldi kehtestada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõus sätestatud muudatused aitavad kaasa eelnõu paremale rakendamisele. Määruse muudatused korrastavad õiguskorda ega too endaga liigselt kaasa korralduslikke muudatusi, mis tähendab, et kehtiva korraga võrreldes ei teki raudtee-ettevõtjatel olulisel määral uusi õigusi

või kohustusi, küll aga muudetakse olemasolevad protsessid läbipaistvamaks ning selgemaks.

Määruse sotsiaalne, sh demograafiline mõju

5

Eelnõu ajakohastamine mõjutab raudteeohutuse kaudu inimeste turvalisust ja seeläbi avaldub

ka mõningane sotsiaal-majanduslik mõju. Suurem turvalisus raudteel aitab populariseerida raudteetransporti ning vähendada transpordiga kaasnevaid negatiivseid välismõjusid

(ummikud, liiklusõnnetused, saastatus, müra jms). Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.

Määruse mõju majandusele

Eelnõus on õigusselguse suurendamiseks tehtud keelelisi täpsustusi ning harmoniseeritud riigisisest õigust ELi õigusega, mistõttu eelnõul puudub otsene majanduslik mõju.

Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõus on õigusselguse suurendamiseks tehtud üldjuhul keelelisi ja vormilisi täpsustusi, mistõttu eelnõul puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju regionaalarengule

Eelnõus on õigusselguse suurendamiseks tehtud keelelisi täpsustusi, mistõttu eelnõul puudub mõju regionaalarengule.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele eelnõus uusi nõudeid ei sätestata, mistõttu

sellekohased mõjud puuduvad. Eelnõu jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesannete ega pädevuse jaotus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu jõustumisega ettevõtjatele lisakulu ei kaasne. Eelnõus tehtavad muudatused on üldjuhul keelelised ning tehtud õigusselguse suurendamise eesmärgil.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektroonilise infosüsteemi

EIS kaudu Transpordiametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Edelaraudtee ASile, ASile Eesti Liinirongid, ASile Eesti Raudtee, OÜ-le Operail, ASile GoRail

ja EnefitPower OÜ-le. Laekunud ettepanekud vaadatakse läbi ning võimalusel võetakse arvesse. Seletuskirjale lisatakse kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 1).

Lisa Kooskõlastustabel

1

majandus- ja taristuministri määruse

„Raudtee tehnokasutuseeskiri“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitatud märkused Märkuste arvestamine või arvestamata jätmine

Parem õigusselgus,

vähem bürokraatiat

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“

ning majandus- ja taristuministri 26. novembri 2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja

tervisenõuded ja tervisekontrolli kord” muutmine

1. Miks me seda teeme?

Soovime vähendada bürokraatiat, muuta asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks ning ajakohastada

normtehnilisi reegleid vastavalt muutunud vajadustele.

2. Mis muutub?

Kõige olulisemad muudatused. Mis muutub võrreldes kehtiva õigusega? 1. Raudtee tehnokasutuseeskirjas tunnistatakse kehtetuks siseriiklikud õigusnormid, mis

on juba otsekohalduvate EL määrustega kehtestatud: näiteks tunnistatakse kehtetuks teede, rööbaste ja pöörmete korrashoiu nõuded, rongide liikumise kord. Neid nõudeid

peab edaspidi järgima üksnes ELi tasandil reguleeritud ühistes ohutusmeetodite ja ühiste ohutusjuhiste kohaselt.

2. Määruse lisas 3 tehakse tõlketäpsustusi ja ajakohastatakse teksti reaalsete tingimuste

järgi. Nii näiteks antakse ASi Eesti Raudtee raudteetaristul juba kasutusel olevale manöövrifoorile ka matkafoori otstarve.

3. Määruse lisas 4 lisatakse täiendus, mis sätestab, et keelatud on rajada ainult avalikule raudteele uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale. Eesmärgiks on lubada rajada uut

raudteeülesõidukohta üle mitteavaliku raudtee juhul, kui lähimad ülesõidud on alla kahe kilomeetri kaugusel. Samas tuleb järgida raudteeülesõidukoha rajamisel kõiki

muid nõudeid, sh kategooriad ja nähtavuskolmnurk, ning vajadusel paigutada lisaseadmed.

4. Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli korras tunnistatakse kehtetuks § 2,

mis näeb ette töötaja nägemise ja kuulmise nõuded. Kuna komisjoni rakendusmäärus 2019/773, lubab riiklikke eeskirju ainult alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete

ravimite kohta, siis ei ole vaja riigisiseseid eeskirju nägemise ja kuulmise nõuete kohta eraldi kehtestada.

3. Keda ja kuidas see mõjutab?

Inimesed, organisatsioonid, ettevõtted, keda ja kuidas muudatused otseselt mõjutavad

• Määruse eelnõu sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja ehitustöid tegevad ettevõtjad.

Parem õigusselgus,

vähem bürokraatiat

4. Eelarveline mõju

Millist kulu või tulu toob see inimestele/huvigruppidele/riigile, sealhulgas kohalikule võimule? Kelle eelarvesse on kulu planeeritud?

• …Määruse muutmisega ei kaasne eelarvelisi tulusid ega kulusid.

5. Millal muudatus jõustub? Määrus jõustub üldises korras.

(6. Vajadusel: Mida veel peaks kindlasti silmas pidama?

Millised on muudatuse ohud/riskid?)

• Määruse muutmisel peaks kindlasti silmas pidama, et õigusselgus muutub paremaks;

• Määruse muutmisega ei kaasne teadaolevaid ohtusid/riske.