Õigusakti eelnõu

1

21.08.2023

Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Siseministeerium algatab abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) uue tervikteksti koostamise. Eesmärk on luua abipolitseinikele mitmekesisemad ja paindlikumad võimalused abistada

Politsei- ja Piirivalveametit (edaspidi PPA). Vaja on tagada ka kvaliteetne turvalisuse teenus, arvestades, et ühiskonna ootused siseturvalisuse teenuste kiirusele, ulatusele ja kvaliteed ile

kasvavad ning töösisu muutub keerulisemaks.1 Samal ajal ei ole kasutatud täielikult abi- politseinike potentsiaali, teadmisi ja oskusi.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha järgmised muudatused:

1) laiendada abipolitseiniku pädevust, et abipolitseinikku oleks võimalik kaasata laiemalt PPA tegevusse, kui on praegu lubatud, ja luua eraldi õiguslik alus kaasata vabatahtlikke, kes ei

ole abipolitseinikud; 2) luua paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks, sealjuures võimalused, et

abipolitseinikud saaksid paremini tegutseda iseseisvalt PPA nimel; 3) muuta sisukamaks senine väljaõpe ja luua abipolitseiniku karjäärisüsteem, milles on abi-

politseiniku pädevus ja õigused seotud väljaõppega;

4) kaasajastada abipolitseinike tervisenõude id ja -kontrolli; 5) anda abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kaalutlusõigus ja muuta selgemaks

abipolitseiniku vastutus. PPA tegutseb koos oma partnerite, sealhulgas abipolitseinikega, selle nimel, et inimesed

tunneksid ennast avalikus kohas kaitstuna ja turvaliselt ning abi saamine ja osutamine oleks ohu korral kiire ja asjatundlik. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“2 on seatud eesmärgiks

kindlustada siseturvalisuse valdkonna vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus, mitmekesistades vabatahtlike kaasamise võimalusi ja suurendades vabatahtlike motivatsiooni. Abipolitseinike le on vaja luua mitmekesisemad võimalused ka selleks, et tagada PPA võimekus pakkuda oma

teenuseid võimaliku ulatusliku kriisi korral, nagu koroonakriis või sõda Ukrainas.

1 Siseministeerium 2021. Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ning töötasu analüüs . 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

2

Sisukord

1. Luua paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks PPA

tegevusse .................................................................................................................................... 4

1.1. Probleem: abipolitseinikel on piiratud võimalused abistada PPA-d ülesannete täitmise l

ja PPA- l ei ole piisavalt mitmekesiseid võimalusi abipolitseinikke kaasata .......................... 4

1.2. Kehtiv regulatsioon.......................................................................................................... 8

1.3. Saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 11

1.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ..................................................... 12

1.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ............................................................................... 13

2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks,

sealhulgas suurendada IPAP-i volitusi ................................................................................. 16

2.1. Probleem: abipolitseinikule, eelkõige IPAP-ile, lubatud KorS-i meetmed ei ole piisavad,

et PPA-d abistada ja tegelikult ülesandeid täita .................................................................... 16

2.2. Kehtiv regulatsioon........................................................................................................ 20

2.3. Saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 24

2.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ..................................................... 24

2.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ............................................................................... 25

3. Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust .................................... 33

3.1. Probleem: abipolitseiniku väljaõpe vajab arendamist ja parendamist ........................... 33

3.3. Kehtiv regulatsioon........................................................................................................ 34

3.2. Saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 35

3.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ..................................................... 36

3.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ............................................................................... 36

4. Kaasajastada abipolitseinike tervisenõudeid ja -kontrolli ............................................. 38

4.1. Probleem: abipolitseiniku tervisenõuded ja -kontroll vajavad kaasajastamist .............. 38

4.2. Kehtiv regulatsioon........................................................................................................ 38

4.3. Saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 39

4.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ..................................................... 39

4.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ............................................................................... 40

5. Anda abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kaalutlusõigus ning muuta

selgemaks abipolitseiniku vastutus ja järelevalve abipolitseinike üle ............................... 41

3

5.1. Probleem: kehtivas õiguses puudub võimalus peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt ja

ei ole määratletud abipolitseiniku staatusest vabastamist kooskõlas õigusselguse

põhimõttega. Järelevalve abipolitseinike üle ei ole üheselt selge. ........................................ 41

5.2. Kehtiv regulatsioon........................................................................................................ 42

5.3. Saavutatava olukorra kirjeldus ...................................................................................... 43

5.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ..................................................... 43

5.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ............................................................................... 44

6. Sihtrühm.............................................................................................................................. 45

7. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad................................................ 46

8. Tehtud uuringud................................................................................................................. 48

9. Kaasatud pooled ................................................................................................................. 53

10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida ................................................................... 54

10.1. Ühendkuningriigi süsteem ........................................................................................... 54

10.2. Madalmaade süsteem ................................................................................................... 55

11. Regulatiivsete võimaluste Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega määratud raamid .......................................................................... 57

12. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud ................................................................. 61

12.1. Luua paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks PPA

tegevusse ............................................................................................................................... 61

12.2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks,

sealhulgas suurendada IPAP-i volitusi ................................................................................. 64

12.3. Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust ................................... 65

12.4. Kaasajastada abipolitseinike tervisenõudeid ja -kontrolli ........................................... 68

12.5. Anda abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kaalutlusõigus ning muuta

selgemaks abipolitseiniku vastutus ja järelevalve abipolitseinike üle .................................. 70

13. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele........................... 71

14. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja

tulud ......................................................................................................................................... 72

15. Edasine mõjude analüüs .................................................................................................. 75

16. Valitav lahendus ............................................................................................................... 76

4

1. Luua paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks PPA

tegevusse

1.1. Probleem: abipolitseinikel on piiratud võimalused abistada PPA-d ülesannete

täitmisel ja PPA-l ei ole piisavalt mitmekesiseid võimalusi abipolitseinikke kaasata

Kehtiv regulatsioon võimaldab kaasata abipolitseinikke eelkõige selleks, et tõrjuda ohtu

avalikule korrale, kuid PPA kogu tegevus ei ole riiklik järelevalve ja ohutõrje. Lisaks ei ole iseseisva pädevusega abipolitseinikul (edaspidi IPAP) sageli võimalik täita oma ülesandeid

täies mahus.

Taust

Abipolitseinike, sealhulgas IPAP-ide piiratud pädevus on esimene probleem, mida VTK-s on kavandatud lahendada. Hetkel ei ole abipolitseinikel üldjuhul võimalust abistada PPA-d

piirivalves, merepäästes, isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel, migratsioonijäre le- valves, isikute kinnipidamisel ega erinevates toetavates tegevustes, nagu koolitamine,

kommunikatsioon ja arendus. 2022 aasta juuli kuus jõustus APolS muudatus, millega loodi abipolitseinikul võimalus võtta

kriisiroll. Kriisirolli saab määrata abipolitseinikule, kes on läbinud vastava väljaõppe ja on andnud nõusoleku kriisi lahendamisel politseile appi tulla. Kriisirolli määramine põhineb

vabatahtlusel, siis saab abipolitseinik kriisirollist igal ajal loobuda. Muudatuse väljatöötamine oli tingitud sellest, et hädaolukorra riskianalüüsi koostamise ja

riigikaitse planeerimise käigus oli tuvastatud, et PPA isikkoosseis ei ole piisav, et erinevate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi põhiülesandeid, nagu näiteks avaliku korra

tagamine, piiri kaitsmine, massilise korratuse ohjamine ja objekti kaitsmine. PPA-s on praegu teenistuses selline hulk politseiametnikke, mis võimaldab täita politsei ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus lühiajaline.3

Kõik PPA tegevused ei ole avaliku korra kaitsega otseselt seotud, küll aga toetavad seda

kaudselt, näiteks organisatsiooni tugi- ja toetavad tegevused, mille lõppeesmärk on, et politsei saaks oma riikliku järelevalve ülesandeid paremini täita. Samas ei ole võimalik PPA-l kaasata muud liiki vabatahtlikke, kelle taust oleks kontrollitud ja kes saaksid abistada just mitte

korrakaitselistes tegevustes, kus neile seatud tervise ja kehalise ettevalmistuse nõuded ei pea olema samaväärsed abipolitseinikega ja kus nende välja oleks kiirelt korraldatav.

Väga selgelt näitas COVID-19 kriis, et inimesed soovivad politseid abistada, kuid ei näe

ennast abipolitseinikuna, nimelt sai sel perioodil PPA hulga erinevaid pakkumisi kodanikelt,

kes soovisid appi tulla. Kuid puudub võimalus, et aktiivsed kodanikud, saaksid PPA-d

abistada, ilma, et hakkaksid abipolitseinikuks.

Järgnevalt on kirjeldatud mõnda kitsaskohta, miks abipolitseinikel on PPA abistamiseks piiratud võimalused.

3 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu

seletuskiri. Lk 86-87

5

1) Arendustegevus

Viimastel aastatel on PPA jõudsalt tegelenud nii innovatsiooni kui ka arendustegevusega, kuid abipolitseinike kaasamine arendustegevusse ei ole praegu APolS järgi võimalik. Selle

võimaluse puudumine tingib selle, et abipolitseinikud, kellel on tänu oma igapäevatöö le eriteadmised ja -oskused, mida politseiametnikel ei pruugi sellises ulatuses olla, ei saa oma

panust anda. 2) Isikute kinnipidamine

Politsei ülesannete hulka kuulub ka töö kinnipeetud isikutega, mis hõlmab tegelemist:

 kainenema toimetatud isikutega;

 kuriteo toimepanemises kahtlustatavatena kinnipeetud isikutega;

 väärteomenetluses kinnipeetud isikutega;

 sundtoodud isikutega;

 kinnipeetud väljasaadetavate välismaalastega;

 eelvangistuse ja aresti täideviimisega seotud tegevusi. Kainenema toimetamine on riikliku järelevalve üks erimeetmetest ning õigused ja alused

tulenevad KorS-i §-st 42. KorS-i § 42 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan toimetada joobeseisundis täisealise isiku kainenema politsei

arestimajja, arestikambrisse või tema elu- või ööbimiskohta, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

 Kui joobeseisundis isik toimetatakse kainenema vanglasse, teeb politsei vaid isiku üleandmiseks vajalikud toimingud, tuvastab võimalusel joobe ja vormistab kainenema toimetamise protokolli ning edasised toimingud teeb vanglatöötaja, lähtudes vangistus -

seadusest.

 Kui joobeseisundis isik toimetatakse kainenema arestimajja või arestikambrisse, juhindub politsei vangistusseadusest, arestimaja sisekorraeeskirja st, kinnipidamiskeskuse kodukorrast ja PPA lühiajalise kinnipidamiskoha tööjuhendist. Abipolitseinikul ei ole praegu võimalik nende aktide alusel abistada, kuna tema pädevus

piirdub KorS-iga.

Hetkel võib abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, toimetada isiku kainenema politsei arestimajja, arestikambrisse või vanglasse. Küll aga ei ole seda võimalust IPAP-il. Kuna kainenema toimetatakse aastas ca 13 000 isikut, vajab politsei neile teenuse pakkumisel abi

eelkõige selleks, et tagada nii kinnipeetute kui ka politseiametnike turvalisus. Kuna alkoholi- või narkojoobes isiku käitumine võib olla väga ettearvamatu, on oluline, et ta ei saaks ennast

või teisi vigastada. Probleem seisneb aga selles, et abipolitseiniku pädevus lõppeb

kainenema toimetamisega. See tähendab, et puudub võimalus abistada politseid

kainestusmajas edasistes toimingutes, sest see ei ole enam osalemine avalikku korda

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

Probleem on ka see, et toimingud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipeetud

isiku, väärteomenetluses kinnipeetud isiku ja sundtoodud isikuga ning eelvangistuse ja

aresti täideviimisega seotud tegevused alluvad arestimajas vangistusseadusele. Kinni- peetud välismaalase regulatsioon on sätestatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

(edaspidi VSS), milles on ühtlasi reguleeritud kinnipidamiskeskuse tööd. Kuna abipolitseiniku

6

pädevus piirdub KorS-iga, puudub tal pädevus abistada politseid tegevuses, mida tehakse

vangistusseaduse või VSS-i alusel. Seega ei ole võimalik abipolitseinikul aidata teostada järele- valvet kinnipidamiskohta paigutatud isiku üle, näiteks viia isik jalutama, videoistungile, helistama või arsti juurde.

3) Tegevus- ja relvaload

Turvalisus on otseselt seotud sellega, et füüsilised isikud, kellele on usaldatud relvaluba ja tulirelv, oleksid õiguskuulekad ja usaldusväärsed ning ettevõtjad, kellele on väljastatud

tegevusluba turvaettevõtluse või tulirelvadega seotud tegevusalal, oleksid usaldusväärsed ja kontrollitud. Seisuga 31.12.2022 oli füüsilisest isikust relvaloa omajaid 25 698. 2022. aastal oli

relvaloa esmataotlejaid 1411. Hetkel ei ole võimalik abipolitseinikke kaasata, näiteks appi

järgmistesse ülesannetesse:

 relvaloa omajate ja taotlejate tausta kontroll avalikest allikatest;

 relvahoiutingimuste kontroll;

 relvaeksamite vastuvõtmine;

 järelevalve turvaettevõtjate üle.

Arvestades, kui palju on füüsilisest isikust relvaomanikke, võtab relvahoiutingimuste kontroll paratamatult ressurssi ja abipolitseinike potentsiaali saaks selleks paremini kasutada.

4) Kodakondsuse ja migratsiooni valdkond

Erinevad kriisid on toonud PPA teenindusse rohkem inimesi või mõjutanud teeninduse töö- korraldust. 2022. aastal algas Ukrainas sõda, mis tõi kaasa suurema huvi dokumendi taotlemise vastu, sealhulgas rohkem sõjapõgenikke, PPA teenindustes. 2022. aastal esitati rekordarv

rahvusvahelise kaitse taotlusi: ca 3000. Tavapäraselt on see olnud alla 100 aastas. Samuti esitati 2022. aastal ca 42 000 ajutise kaitse taotlust. Samal ajal kasvas Eesti kodakondsuse soovijate

arv veerandi võrra. PPA teeninduste töökorraldust ja kliendivoogu ei mõjuta mitte üksnes kriisid, vaid aastati dokumendi kehtivusaja lõppemise lained ning aasta ringi erinevad perioodid, näiteks pensionipäevad, pühadejärgne aeg, suvekuud, koolivaheajad ja

klienditeenindajate eemalviibimine näiteks puhkuse, haiguse või koolituse tõttu.

Suur hulk PPA tööajast kulub koduteenindusele. See on seaduses sätestatud mugavusteenus, mida PPA osutab Eesti elanikele ca 4000 korda aastas isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 alusel. Selle lõike 1 kohaselt tähendab koduteenindus seda, et juhul, kui terviseseisund

püsivalt ei võimalda Eestis viibijal pöörduda biomeetriliste andmetega dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse ja isiklik pöördumine on nõutav, võib PPA võtta taotluse vastu,

taotleja isiku tuvastada või kontrollida tema isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema Eesti elu- või viibimiskohas. Arvestades, et maailma rahvastik vananeb, ja toetudes Statistikaameti andmetele, et pensioniealiste, st 65-aastaste ja vanemate inimeste

osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0% 2014. aastal) 2040. aastaks 27,6%-ni, võib arvata, et vajadus koduteeninduse järele suureneb.

Hetkel ei ole võimalik abipolitseinikke kaasata appi koduteenidus teenuse pakkumisele

ega ka laiemalt kodakondsuse valdkonnas, sh teenindussaalides, kuna nende tegevuste

puhul ei ole tegemist avaliku korra kaitse ega riikliku järelevalve tegevustega.

7

5) Süüteomenetlus

PPA uurimised saavad olla tulemuslikud siis, kui juba sündmuskohal on tehtud kõik võimalik ja menetlustes suudetakse vältida tarbetut bürokraatiat. Praegu ei ole abipolitseinike teadmis i

ja oskusi süüteomenetlust toetavates tegevustes piisavalt rakendatud, näiteks avalikest allikatest info otsimisel ja analüüsimisel ning mahukal läbiotsimisel perimeetri valvamisel.

6) Piirikontrolli teostamisel ja riigipiiri valvamisel

Abipolitseinikud ei saa kehtiva õiguse alusel panustada piirikontrolli ega riigipiiri

valvamisse. Seda põhjusel, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt on piirivalveametnik

spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppega professionaal. Samuti peab piirivalve- ametnikul olema riigisisene pädevus, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid

ja rakendada vajalikke meetmeid. Probleem seisneb selles, et abipolitseinikel ei ole riigisisest pädevust, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid. Riigisisene pädevus teha vajalikke toiminguid ja õigus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid on PPA-le, Maksu- ja

Tolliametile ning Kaitseväele antud RiPS-iga.

Abipolitseinikud saavad praegu abistada PPA-d piiripatrullis, kus nende ülesanne on avaliku korra kaitse.

Arvestades, et rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka edaspidi, on üha olulisem tagada välispiiride tõhus valvamine ja sealse piirikontrolli kõrge

kvaliteet. Lisaks seadusliku rändevoo suurenemisele peab arvestama vajadusega tulla välispiir i l toime hübriidrünnakutega, nagu on Valgevene rakendanud Läti, Leedu ja Poola välispiir i l. Muutunud julgeolekuolukorras peavad liikmesriigid abistama sõjapõgenikke ja olema samal

ajal valmis uuteks hübriidrünnakuteks, millega püütakse liikmesriike destabiliseer ida. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda tuleb leida juurde võimalusi, kuidas ka piiriva lve

valdkonnas saaks PPA kaasata juba olemasolevaid abipolitseinikke. 7) Migratsioonijärelevalve

PPA üks oluline eesmärk on ennetada ja tõkestada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja

töötamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on abipolitseinikel piiratud võimalused: nad saavad osaleda eelkõige ennetuses, kuna järelevalve selles valdkonnas ei lähtu KorS-ist. Hetkel ei ole võimalik kaasata abipolitseinikke näiteks kontrollkäikudesse ja reididesse , kus nad

saaksid aidata tagada perimeetri valvet ja abistada muudes toetavates tegevustes, mis on seotud migratsioonijärelevalvega.

Mitmekesiste ja paindlike panustamisvõimaluste puudujäägile viitab ka see, et uuringute 4,5 kohaselt ei ole politseipensionärid huvitatud asuma abipolitseinikeks, sest nad ei soovi enam

teha patrullpolitseiniku tööd, kuna on selle etapi juba ammu läbinud. Pigem võivad nad abipolitseinikke koolitada või juhendada. Teisisõnu on politseipensionärid huvitatud pigem

eripensionäridena vabatahtlikult PPA-d abistama. Lisaks ei ole võimalik politseipensionär ide l

4 Seimoja, Meelis 2013. Politseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut. Magistritöö. 5 Roosimägi, Ivo 2022. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja ja Ida prefektuuris töötavate eripensionäride ja

pensionieelikute ootused ja võimalused tööelus kaasatuseks . Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.

8

oma teadmisi ja oskusi täiel määral realiseerida, kuna abipolitseinikena on nende tegevus

oluliselt piiratum.

 Puudub ühte IT-lahendus

Peab arvestama sellega, et praegune abipolitseinike kaasamise ja haldamise süsteem on

ebatõhus, sest puudub keskne rakendus. Abipolitseinike andmed on teema ja sisu järgi erinevates infosüsteemides ning puudub tervikülevaade. Abipolitseinikke kaasatakse

kaootiliselt ja aeglaste kanalite kaudu, jättes kasutamata täieliku potentsiaali. Puudulik on panustatud aja ülevaade ja valmisolekus abipolitseinikud. Seega on praegused lahendused killustunud ning vabatahtlike juhtimine ei arvesta vabatahtlike vajadusi ega ka tööspetsiifikat.

Kui luua abipolitseinikele juurde panustamise võimalusi, siis praegune kaasamise ja haldamise süsteem ei toeta seda.

 Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on nimetatud sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohale

Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale. Piirang on vajalik eelkõige selleks, et tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, kuid PPA on lahendanud ja lahendab ka edaspidi erinevaid tsiviilkriise, mille jaoks

ei ole neil tänase APolS regulatsiooni järgi võimalik sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid kriisirolliga abipolitseinikeks ette valmistada. Krisirolli võtmisel saab abipolitsenik aga täiendavad koolitused, varustuse, mis aitab tagada valmisolekut ootamatusteks. Hetkel on PPA

kriisirolliga abipolitseinike värbamisel tuvastanud, et piisavalt suur protsent kandidaate on kehtivalt määratud sõjaaja ametikohale. Kuigi kõnealustel kandidaatidel on oluline roll sõjalises

riigikaitses, siis ei ole põhjendatud nende kriisireservist välja jätmine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kriisirolliga abipolitseinikud vabastatud erinevatest Kaitseväe õppekogunemistest ja seega ei mõjutaks sõjaaja ametikohale määratud isikute nimetamine

kriisirolliga abipolitseinikuks oluliselt kehtivat korda. Olulisim erisus tekib vaid mobilisatsiooni ja sõjaaja olukorras, kus kriisirolliga abipolitseinik peaks täitma eelkõige Kaitseväe ülesandeid. Siseministeeriumi hinnangul ei ole aga põhjendatud selliste isikute

eemale hoidmine tsiviilkriiside lahendamisest kriisirolliga abipolitseinikuna.

1.2. Kehtiv regulatsioon

Kui APolS-i § 1 lõikes 1 on sätestatud väga laialt APolS-i eesmärk kaasata abipolitseinikke

politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks , siis APolS- i § 2 lõikes 2 on piiritletud, et politsei tegevuses osalemine on olukord, kus abipolitseinik täidab

koos politseiametnikuga abipolitseiniku pädevuses ülesannet või politsei ülesandel ise- seisvalt APolS-i § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet. Lisaks võib APolS-i § 3 lõike 3 kohaselt piirduda abipolitseiniku pädevus tema taotlusel ainult politsei abistamisega süüteoennetuses

KorS-i §-s 18 sätestatud alustel.

APolS-i § 3 lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku pädevuses politsei abistamine avalikku

korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamisel. See on äärmiselt lai tegevuskogum, mis hõlmab kõiki üksikisiku ja

avaliku võimu tegevusi, mille eesmärk on kaitsta avalikku korda, sõltumata kahju tekkimise tõenäosuslikust faasist, st ohuennetusest kuni korrarikkumise kõrvaldamiseni, või muudest

asjaoludest.

9

APolS-i § 3 lõike 2 kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning tõrjuda politsei ülesandel avalikku

korda ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu.

Politsei mõiste on sisustatud politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 1 lõikes 2. Politseid on määratletud väga laialt kui täidesaatva riigivõimu institutsiooni, mis kuulub Sise-

ministeeriumi valitsemisalasse ning mille põhiülesanded on:

 kaitsta avalikku korda;

 korraldada piirihalduse asju;

 avastada ja likvideerida merereostust;

 korraldada merel otsingu- ja päästetöid;

 korraldada kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asju. Täpsemalt on politsei ülesanded sätestatud PPVS-i § 3 lõikes 1.

Politseiametnikku on määratletud PPVS-i § 34 lõikes 1, mille kohaselt on politseiametnik isik, kes on PPA, Kaitsepolitseiameti või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistuses politsei- ametniku ametikohal. Seega ei ole iga PPA ametnik tingimata politseiametnik PPVS-i § 34

lõike 1 tähenduses.

Koos politseiametnikuga tegutsemist ei ole APolS-is väga täpselt sisustatud. Seda on täpsustatud APolS-i eelnõu 633 SE seletuskirjas6, milles on toodud, et koos tegutsemine võib tähendada, et:

1) patrulltoimkond koosneb politseiametnikust ja abipolitseinikust või 2) politseioperatsioonil on näiteks ühes lõigus avaliku korra tagamisel vastutav konkreetne

politseiametnik, kellele on allutatud teatud arv abipolitseinikke. Koos tegutsemise lahti mõtestamisel tuleb arvestada konkreetseid elulisi asjaolusid ning

konkreetsetes olukordades olevaid inimesi ja nende oskusi. Seega võib teatud olukordades koos tegutsemine tähendada ka sidevahendi kaudu kontaktis olemist ja kaugelt juhiste andmist.

Keerulisemates olukordades, mis eeldavad eriteadmisi ja oskusi, peavad politseiametnik ja abipolitseinik kindlasti vahetult koos tegutsema.

Politsei ülesannete täitmisel võib abipolitseinik kasutada APolS-is lubatud korrakaitse üld- ja erimeetmeid ning rakendada politseiametniku korraldusel vahetut sundi, kui see on vältimatult

vajalik. Samuti lubab APolS eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal rakendada abi- politseinikul täiendavaid erimeetmeid. Korrakaitsemeetmete rakendamisel on abipolitseinikul kohustus järgida KorS-i põhimõtteid, nagu proportsionaalsus, otstarbekus, õiguste kaitse ja

inimväärikuse tagamine.

Piirivalve valdkonnas peame arvestama Schengeni piirieeskirjadega, mis mõjutavad

oluliselt abipolitseinike kaasamise võimalusi. Piiri valvab piirivalveametnik. See hõlmab nii piirikontrolli piiripunktis kui ka patrull- ja vaatlustegevust piiripunktidevahelisel alal. Euroopa

Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb

isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Pärast seda, kui Eesti ühines Schengeni alaga 2007. aasta lõpus maismaa- ja merepiiril ning 2008. aasta algul

6 XI Riigikogu 633 SE seletuskiri, lk 3.

10

õhupiiril, avanes isikutel võimalus ületada riigipiiri ilma piirikontrollita liikmesriik ide

vahelistel riigipiiridel.

Piirivalveametnik on Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 14 järgi riigisisese õiguse

kohaselt piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse määratud ametiisik, kes täidab kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja riigisisese õigusega piirikontrolliga seotud ülesandeid.

Kuigi Schengeni piirieeskirjade kohaselt peab piirivalveametnik olema ametiisik, ei ole sätte mõte reguleerida liikmesriigi avalikku teenistust ja teenistussuhteid. Määratluse üks eesmärk on tagada, et piirivalvefunktsioone täidab riik, mitte erasektor. APolS-is sisaldub põhimõte,

mille kohaselt on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja ja tegutseb PPA nimel. Seega ei ole abipolitseinike piirivalve valdkonda laiemal kaasamisel vastuolu

Schengeni piirieeskirjadega, kuigi piirivalveametnikku määratletakse kui ametiisikut. PPA õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja

töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle tuleb VMS-i § 296 lõikest 1. Migratsioonijärelevalvet on reguleeritud veel VSS-is, ELKS-is, haldusmenetluse seaduses ja

KorS-is. Migratsioonijärelevalves on PPA-l samuti lubatud kohaldada KorS-i §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks, kui kontrollitakse välismaalas i, rakendatakse KorS-i erimeetmeid esmajoones VMS-i alusel. Kui aga selgub, et välismaa la ne

viibib riigis ebaseaduslikult, rakendatakse erimeetmeid edaspidi VSS-i alusel. Kriisirolliga abipolitseiniku regulatsioon tuleb APolS peatükist 61. APolS § 421 lg 1 kohaselt

määratakse kriisiroll abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab

nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisi

lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. APolS § 421 lg 2 sätestab, et kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle pädevuses on kriisi

lahendamise ajal APolS § 3 lõike 1 kohaselt politsei abistamine. APolS § 421 lg 3 seab piirangu, et kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes asub riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi

sõjaaja ametikoht).

APolS § 421 lg kohaselt on PPA-l enne abipolitseinikule kriisirolli määramist ja enne kriisiro ll i jätkumist APolS § 423 lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist

teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

APolS § 423 sätestab kriisirolliga abipolitseiniku staatuse erisus. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on sätestatud, et kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohale määratakse

riigikaitseline töökohustus, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik PPA-le sellesisulise avalduse. APolS § 423 lg 2 näeb ette, et kriisiroll iga

abipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. APolS § 423 lg 3 kohaselt kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt või

sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Staatuse jätkamiseks esitab isik PPA-le sellesisulise avalduse.

APolS § 425 näeb ette erisused kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhtes. APolS § 425 lg 1 kohaselt on kriisirolliga abipolitseinikul õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures,

11

kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Ning 425 lg 4 sätestab,

et kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvit ise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

APolS § 422 lg 1 kohaselt otsustab kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise politsei tegevusse Vabariigi Valitsus oma korraldusega kuni 30 päevaks, lg 2 kohaselt teeb selleks ettepaneku

valdkonna eest vastutav minister. Ministrile peab omakorda vastava info ja vajaduse viima PPA, kes teab kõige paremini, milline on vajadus lisaressursi kaasamiseks. APolS § 422 lg 3 annab Vabariigi Valitsusel võimaluse otsustada pikendada kriisirolliga abipolitseiniku

kaasamist kriisi lahendamiseks iga 30 päeva tagant kuni 30 päeva võrra.

Seega on juba hetkel kriisirolliga abipolitseinike kaasamine hoolikalt läbi mõeldud ning Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et kaasamine ei saa toimuda kergekäeliselt.

1.3. Saavutatava olukorra kirjeldus

Abipolitseinike panus suureneb aasta-aastalt ja nad on siseturvalisuse tagamisel järjest olulisemad partnerid. Seega on oluline luua kvaliteetse siseturvalisuse teenuse pakkumiseks paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks PPA tegevusse.

 Abipolitseinikku on võimalik kaasata kõikidel PPA ametnikel. Abipolitseinik saab

abistada võimalikult paljudes PPA tööliinides. PPA võimekus tulla toime kriisides on

suurenenud.

Kõik tegevused, kus abipolitseinik abistab, ei eelda ühesuguseid kehalise ettevalmis tuse nõudeid ja tervisenõudeid. Osa tegevusi on võimalik teha ka tööampsudena, mis on

abipolitseiniku jaoks paindlikum ja motiveerivam. VTK üldine eesmärk on laiendada abipolitseinike rolli ja pädevust PPA kui üldkorra -

kaitseorgani abistajana. Abipolitseinike regulatsioon on selle loomisest alates olnud suunatud klassikalisele politseitööle. Samas täidab PPA ülesandeid ka selliste eriseaduste

alusel, nagu riigipiiri seadus (edaspidi RiPS), välismaalaste seadus (edaspidi VMS), VSS, Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mille kohaselt ei ole PPA Euroopa Liidu õiguse tähenduses politseiasutus,

vaid piirivalveasutus, immigratsiooniasutus või viisasid väljastav asutus. Need on vald- konnad, kuhu abipolitseinike senisest enam kaasamise korral on võimalik riigil tervikuna

võita: nii abipolitseinikel endal läbi teostusvajaduse realiseerimise kui ka PPA-l, kes saaks olemasolevale tööjõule olulise täienduse.

 Abipolitseinikul on võimalik spetsialiseeruda, st on loodud abipolitseiniku karjääri-

süsteem.

Abipolitseinikul tekib võimalus valida suund, mille l oma teadmisi ja oskusi arendada ning PPA-d abistada. Sarnane põhimõte on ka politseiametnikel: tavapäraselt tegeleb patrulli-

tööga patrullpolitseinik, kriminaalmenetlusega kriminaalpolitseinik, kogukonnapolitse i - tööga piirkonnapolitseinik jne. Kui tekib abipolitseiniku karjäärisüsteem, on võimalik

planeerida talle vajalikke koolitusi valitud valdkonnas pädevuse saavutamiseks. See annab lõppkokkuvõttes kindlustunde nii abipolitseinikule kui ka teda kaasavale PPA teenistuja le ja kodanikule, kes siseturvalisuse teenust tarbib.

12

Abipolitseinike laiemaks kaasamiseks piirivalve valdkonnas peab: 1) abipolitseinikul olema vajalik riigisisene pädevus, et täita piirikontrolliga seotud

ülesandeid;

2) abipolitseinik olema saanud nõuetekohase väljaõppe, st Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ameti koolituse.

 Võetud on kasutusele mugavad ja kaasaegsed IT-lahendused abipolitseinikele ja

PPA-le.

Abipolitseinik saab ise valida, millised on tema eelistused abistamiseks ning vastavalt sellele

saab ta suunatud kaasamisinfot. Lisaks saab abipolitseinik ise kontrollida endaga seonduvat infot.

 On loodud võimalus kriisiroll võtta ka neil isikutel, kes on nimetatud sõjaaja

ametikohale.

Erisus on see, et kui algab mobilisatsioon ja pole enam tsiviilkriisi, siis need isikud liiguvad

täitma Kaitseväe ülesandeid. Kuid nagu eelpool toodud, siis PPA-l seisab suure tõenäosusega

tulevikus ees mitmete tsiviilkriiside lahendamine (nagu olid selleks Ukraina sõjapõgenikest ja

Covid 19 tingitud kriisid) ning sellisel juhul on võimalik neid kriisirolliga abipolitseinike

kaasata PPA ülesannete täitmissess.

Ühtlasi tagab muudatus võimaluse, et PPA saab ka sõjaaja ametikohale määratud kriisiroll iga

abipolitseinikud täiendavalt ette valmistada ja neile varustuse tagada. Teiselt poolt annab see

kriisirolliga abipolitseinikule õiguse keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest

oma tööandja juures, kui ta tuleb PPA-le appi kriisi lahendama. Kui ta samal ajal ei saa teha

oma põhitööd, siis pole tööandjal kohustust maksta talle ka töötasu. Kuid juba kehtiv APolS

annab võimaluse PPA-l maksta kriisirolliga abipolitseinikule hüvitist, ajal, mil ta on kaasatud

kriiside lahendamisse politseid abistama, et tema ega tema perekonna sissetulek ei väheneks.

1.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

 Avalikkuse teavitamine. Probleemi ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel, kuna probleemid on kehtivas õiguses.

 Rahastuse suurendamine. Kindlasti on vaja suurendada rahastust, et hoida praegust vabatahtlike kaasamise võimekust ja arvestada abipolitseiniku arvu suurenemisest tingitud vajadustega. Aastaks 2030 on PPA strateegiline eesmärk, et 80% olemasolevatest

abipolitseinikest oleksid aktiivsed, st abistaksid vähemalt 60 tundi aastas.

13

Kulutõhusam on tõsta olemasolevate abipolitseinike aktiivsust kui värvata ja koolitada

rohkesti uusi abipolitseinikke. Samas ainuüksi rahastuse suurendamisega ei teki mitmekesisemaid panustamise võimalusi. Rahastus aitab tagada eelkõige abipolitseinikule vajaliku varustuse olemasolu, ülesande täitmiseks ajakohase väljaõppe korraldamise,

motivatsiooni hoidmise ja tublimate tunnustamise, kuid ei anna õigust ega pädevust konkreetseid ülesandeid täita.

 Olemasoleva olukorra säilitamine. Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et abipolitseinik saab ka edaspidi abistada avaliku korda ähvardava ohu ennetamisel ja tõrjumisel vaid koos politseiametnikuga. See ei võimalda PPA-l abipolitseinikke mitmekesisemalt kaasata ega abipolitseinike potentsiaali täielikult rakendada. PPA-l on 31

põhiteenust ja 38 tugiteenust, mille toetamiseks saaks rakendada väga mitmekülgsete oskustega inimesi. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse

tagamine ei ole senise olukorra säilitamisel võimalik.

 Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise.

Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest: mitteregulatiivsed lahendused ei

võimalda lahendada probleeme ega saavutada soovitud eesmärke.

1.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Luuakse võimalused abipolitseinike mitmekesisemaks ja paindlikumaks kaasamiseks PPA-s. Lisaks saavutatakse parem valmisolek PPA-s kriisidega toimetulekuks.

1) Laiendatakse abipolitseiniku pädevust, et senise avaliku korra kaitse ja turvalise

ühiskonna tagamise asemel oleks abipolitseinikku võimalik kaasata laiemalt PPA

tegevustesse ja teenustesse.

Selleks, et luua võimalused laiemalt ja paindlikumalt panustada, tuleb teha teinegi põhi- mõtteline muudatus: kaotada piirang, et abipolitseinik saab tegutseda ainult koos politsei-

ametnikuga. See kitsendab oluliselt abipolitseinike võimalike kaasajate ringi, kuna PPA-s on palju teenistujaid, kellel on huvi abipolitseinikke appi võtta.

Et tagada mitmekesisem ja paindlikum kaasamine, on vaja siduda abipolitseiniku

pädevus politsei põhiülesannetega, luues erisused, mis ülesandeid ei saa abipolitseinikule

anda. VTK-ga ei nähta ette, et abipolitseinik hakkab süütegusid menetlema, küll aga saab ta aidata menetlust toetavates tegevustes. Abistamine seotakse seega PPA ülesannete ja

tegevusvaldkondadega. Politsei ülesanded on loetletud PPVS-i § 3 lõikes 1 ning PPA

põhimääruse7 §-s 8, lisaks on PPA põhimääruse §-s 7 on loetletud PPA tegevusvaldkonnad. Abipolitseiniku pädevuse laiendamisel on vaja tagada, et tema kaasamine oleks lubatud lisaks

PPVS-is toodud põhiülesannetele ka PPA põhimääruses loetletud ülesannete täitmisse. Seega, VTK-ga kavandatakse muudatusi, mis loovad abipolitseinikule võimaluse abistada

PPA-d muu hulgas (see ei ole lõplik kinnine loetelu):

 piirikontrollis ja riigipiiri valvamisel, sealhulgas piiripatrulli tegevustes veekogudel;

7 Siseministri 17. juuli 2014. aasta määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“.

14

 kinnipidamiskohta paigutatud kinnipeetu üle järelevalve teostamisel, näiteks saab abi- politseinik viia isiku jalutama, videoistungile, helistama või arsti juurde;

 konvoeerimisel ehk kinnipeetu saatmisel arestimajas ja väljaspool seda;

 järelevalves, mille eesmärk on tuvastada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist, näiteks kontrollkäigud ja reidid;

 tegevus- ja relvalubade väljastamisel ning järelevalves, näiteks turvaettevõtja le esitatavate ja laskevõistluse nõuete kontroll ning füüsilisest isikust relvaomanike ja

relvahoiutingimuste järelevalve;

 koduteeninduses ja teenindussaalides, näiteks kliendivoo juhtimine ning juhendamine teenindussaalis ja digikioski kasutamisel;

 menetlust toetavates tegevustes, näiteks menetleja koostatud kutse toimetamine isikule, mahukad videovaatlused, avalikest allikatest teabe kogumine ja selle süstematiseer i- mine, menetlustoimingute ajal perimeetri puutumatuse ning kinnipeetavate ja objektide valve tagamine, kannatanute transpordi korraldamine kiireloomuliste toimingute

eesmärgil ning teiste logistiliste küsimuste lahendamine;

 arendustegevuses, näiteks vabatahtlikele suunatud uuenduste väljatöötamine ja katsetamine;

 koolituste ja treeningute ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

 kommunikatsioonis, näiteks koos veebipolitseinikuga sotsiaalmeediapostituste ette- valmistamisel või küberturvalisuse koolituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

2) Luuakse eraldi õiguslik alus kaasata vabatahtlikke, kes ei ole abipolitseinikud. Neid

võib nimetada PPA vabatahtlikeks.

Eesmärk on luua võimalused kaasata vabatahtlikke eelkõige mitte korrakaitselisse tegevusse

nagu nt logistika, kommunikatsioon, analüüs, arendus, koolitus jms. Vabatahtlike kaasamisele eelneb nende tausta kontroll nagu praktikandi puhulgi. Selline lahendus annab võimaluse eelkõige kriisis aktiivsetel kodanikel tööampsuna politseid abistada. PPA vabatahtlikud saavad

abistada nendes tegevustes, kus ei ole vaja abipolitseinike teadmisi ja oskusi. PPA vabatahtlikule ei kohaldu abipolitseiniku tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded. Ta läbib

PPA-d tutvustava koolituse ning saab ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. PPA vabatahtlikke võib olla selliseid, kes tulevad vaid konkreetse ülesande täitmiseks politse ile appi, ja selliseid, kes soovivad regulaarselt politseid abistada, aga ei taha olla abipolitseinikud.

Sarnaselt abipolitseinikele tuleb tagada PPA vabatahtlike sotsiaalsed garantiid.

See võimaldab paremini pakkuda kaasumist just noortele ja eakamatele, sealhulgas politseipensionäridele, ning olenevalt olukorrast ühekordseid ajakriitilisi või mahukaid ülesandeid, kus rakendada mikrovabatahtlikkust. Dagmar Agu-Kruusmaa on oma magistritöös

„Vabatahtlike motivatsioon siseturvalisuse tagamisel politsei- ja päästevaldkonna näitel“8 teinud samuti ettepaneku, et nõuded „abipolitseinike isikuomadustele võiksid võimaldada

vabatahtlikul jätkata tegutsemist ka siis, kui tema tervislik seisund või füüsiline vorm enam esitatavatele nõuetele ei vasta. Seetõttu tuleks täiendada ülesannete ringi, mille täitmisse

vabatahtlikke kaasata“.

8 Agu-Kruusmaa, Dagmar 2014. Vabatahtlike motivatsioon siseturvalisuse tagamisel politsei- ja päästevaldkonna

näitel. Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut. Magistritöö, lk 71.

15

3) Laiendatakse IPAP-i pädevust, andes talle õiguse reageerida ja lahendada sündmusi

lisaks vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ka vahetu olulise ohu tõrjumisel.

Kehtivas õiguses on nähtud ette, et IPAP võib politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet

avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. VTK koostamisel on analüüsitud ja jõutud arusaamisele, et politsei abistamiseks on vaja seda laiendada, andes õiguse

ka vahetu olulise ohu tõrjumiseks. Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega

varalisele hüvele või keskkonnale või sellise kuriteo toimepanemise oht, mis ei ole

hõlmatud kõrgendatud ohu mõistega.

4) Loodav õiguslik regulatsioon toetab uute IT-lahenduste kasutuselevõttu. Siseturvalisuse

vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud IT-lahendustega. Luuakse IT- lahendus, mis toetab abipolitseinike kaasamist ning selleks vaja olevate ressursside haldamist.

16

2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks,

sealhulgas suurendada IPAP-i volitusi

2.1. Probleem: abipolitseinikule, eelkõige IPAP-ile, lubatud KorS-i meetmed ei ole

piisavad, et PPA-d abistada ja tegelikult ülesandeid täita

IPAP-id ei saa sageli ka oma ülesandeid tõhusalt iseseisvalt täita. Lisaks on erinevates kriisides

PPA-l abipolitseinike rakendamiseks piiratud võimalused.

Taust

2022. aasta lõpu seisuga oli PPA-s 345 IPAP-i. Kokku abistasid IPAP-id 2022. aastal ca 8000

tundi, mis on võrreldes kogu abipolitseinike panusega (126 000 h) väike osakaal. Seega on potentsiaali IPAP-ide paremaks ja tõhusamaks rakendamiseks.

Kui IPAP-i patrull tegutseb iseseisvalt väljas, on palju olukordi, kus ta peab sündmuse lahendamisel kutsuma kohale politseipatrulli. Teatud piirkondades võib see võtta kaua aega ja

on politseipatrulli kasutamine ebamõistlik. Sellised olukorrad on näiteks:

 isikusamasuse tuvastamine rahvastukuregistri kaudu;

 joobeseisundis isiku kainenema toimetamine;

 narkojoobe tuvastamine indikaatorvahendiga;

 valdusesse sisenemine;

 tõendusliku alkomeetri kasutamine. Elulise näitena saab tuua, et Kagu politseijaoskonna IPAP-i patrull peab Põlvamaal teatud

juhtudel joobes isiku kainenema toimetamiseks ootama politseipatrulli Valgamaalt, kus see lahendab samal ajal väljakutset. IPAP-i patrull võib seetõttu oodata abi tunde, sest vahemaad on pikad ja politseipatrullid hõivatud.

Alljärgnevalt on esitatud mõned näited abipolitseinikule, sealhulgas IPAP-ile, lubatud KorS

meetmetega seotud probleemidest. 1) KorS-i § 32 „Isikusamasuse tuvastamine“

Vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, ja IPAP kontrollida dokumendile kantud või isiku esitatud andmete

õigsust rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või Eesti seaduse alusel

loodud andmekogust. Kuid Vajadus KorS-i § 32 lõike 4 meetme rakendamise järele on aga

igapäevane näiteks järgmistes olukordades.

 Kui abipolitseinik on välitööl patrullis koos politseiametnikuga, puudub tal politsei abistamisel võimalus tuvastada õigusrikkuja isikut rahvastikuregistri kaudu, välja arvatud eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. Selle võimaluse loomine annaks politse ile

võimaluse suhelda samal ajal asjaolude väljaselgitamiseks õigusrikkuja või abivajajaga.

 2022. aastal kulus PPA-l liiklusjärelevalveks 425 000 töötundi. Liiklusjärelevalve on ka IPAP-i pädevuses, kuid praktiline probleem on, et kui IPAP-i patrull peab liiklusjäreleva lve käigus kinni sõiduki ja autojuhil pole kaasas ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti, on isikusamasuse ja juhtimisõiguse kontroll raskendatud. IPAP peab kutsuma selleks kohale

politseipatrulli, kellel on õigus isikusamasus tuvastada. Sageli on aga lähim politseipatrul l teiste ülesannetega hõivatud ning kohale jõudmine võtab aega, kulutab ebamõistlikult

17

ressurssi ja paneb isiku sageli ka tarbetult ootama. Isikusamasust ei ole võimalik tuvastada

näiteks raadioside teel, sest sellisel juhul ei saa isikusamasuses veenduda. Isikusamasuse tuvastamise vajadus tekib IPAP-il ka siis, kui ta teostab järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle. Näiteks, kui avalikus ruumis on noored, kes tarvitavad alkoholi, ei

saa IPAP veenduda, kas nad on alaealised või täiskasvanud, kui neil pole kaasas isikut tõendavat dokumenti. Seetõttu ei saa IPAP seda olukorda lahenda, ilma et kaasaks teise

politseipatrulli. See ei ole ressursi kasutamise otstarbekust silmas pidades mõistlik ega vajalik.

2) KorS-i § 38 „Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal“ ja § 39 „Isiku

toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja

juurde“

Nii abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP ei oma õigust

tuvastada alkoholijoove kohapeal tõendusliku alkomeetriga ning ei või toimetada isikut alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde.

Probleemid tekivad nt olukorras, kus abipolitseinik osaleb operatsioonis „Kõik puhuvad“, siis puudub tal võimalus abistada politseid tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamise l.

Tõendusliku alkomeetri kasutamisega ei teki kaalutlusõigust ja selle kasutamine pärast väljaõpet on jõukohane kõigile abipolitseinikele.

Alkoholijoobe kahtluse korral on määrava tähtsusega aeg. Mida kiiremini isiku alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga kinnitatakse, seda parem. Tõenduslikku alkomeetrit hoitakse politsei-

jaoskonnas või politseiautos. Näiteks olukorras, kus IPAP-i patrull on tuvastanud indikaator- vahendiga sõidukijuhi alkoholijoobe, tuleb saada kinnitus ka tõendusliku alkomeetriga. IPAP-i

patrull ei saa aga toimetada joobekahtlusega isikut politseijaoskonda, kus tõenduslik alkomeeter on olemas. Seega peab IPAP-i patrull jääma ootama, kuni sündmuskohale jõuab politseipatrul l.

3) KorS-i § 41 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise

või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine“

IPAP-il ei ole õigust tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund indikaatorvahendiga. IPAP-il on vaja

õigust tuvastada indikaatorvahendiga narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund selleks, et juhtumeid efektiivsemalt lahendada.

Indikaatorvahendiga tuvastamine aitaks eemaldada kohe liiklusest ohtlikud sõidukijuhid. Seeläbi suureneb ka liiklusturvalisus. Seega, kui IPAP-i patrull avastab liiklusjäreleva lve käigus kahtlaselt käituva sõidukijuhi, saab ta kontrollida indikaatorvahendiga alkoholi

sisaldumist tema väljahingatavas õhus. Kui selgub, et sõidukijuht ei ole alkoholi tarvitanud, ja on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, näiteks selle põhjal, et

pupillid ei reageeri valgusele või koordinatsioon on häiritud, puudub IPAP-il pädevus seda indikaatorvahendiga tuvastada. Seetõttu tuleb jällegi kutsuda kohale politseipatrull.

4) KorS-i § 42 „Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine“

IPAP-il ei ole õigust toimetada joobeseisundis täisealine isik tema elu- või ööbimiskohta

või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

18

Joobeseisundis isikuga seotud väljakutsed on politseile tehtavate väljakutsete esireas. Väga suur

maht politseipatrullide tööst on seotud isikute kainenema toimetamisega. Näiteks toimetati 2020. aastal Tallinnas arestimajja kainenema 6209 isikut ja 2022. aastal kogu riigis

kainenema ca 12 500 isikut. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise väljakutsete arv on

aga palju suurem, kuivõrd enamasti toimetatakse joobeseisundis isik koju või talle turvalisse paika. Vaid kodu või turvalise paiga puudumise korral toimetatakse isik kainenema. Kui IPAP-

i patrull abistab politseid ja tuleb lahendada joobeseisundis isiku juhtum, puudub IPAP-il õigus iseseisvalt otsustada joobeseisundis isiku koju või muusse turvalisse kohta toimetamine ja isik sinna toimetada. Selleks tuleb kutsuda kohale politseipatrull, mis aga üldjuhul võtab aega. Siin

peab silmas pidama seda, et joobeseisundis isikut ei saa ega tohi käsitada joodikuna ehk kellenagi, kes peab arestimajas olema ja saama karistada. Enamikul juhtudest on tegemist

abivajajaga. 5) KorS-i § 44 „Viibimiskeeld“

Abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga ja IPAP ei oma õigust kohaldada

viibimiskeeldu isiku suhtes, ainult koha suhtes on õigus viibimisekeeldu kohaldada. Lisaks on kitsendus, et IPAP-il on õigus viibimiskeeldu kohaldada koha suhtes vaid eriolukorra ja

erakorralise seisukorra ajal kuni ühe tunni.

On mitmeid elulisi olukordi, kus oleks võimalik juhtumit paremini lahendada, kui abi-

politseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP-il oleks õigus kohaldada nii isiku kui ka koha suhtes viibimiskeeldu. Politsei jaoks on kriitilised sündmused, kus kellegi elu ja tervis on ohus või kus tuleb näiteks tagada sündmuskoha puutumatus, kui ei ole kehtestatud

eriolukorda ega erakorralist seisukorda. Kui IPAP-i patrull jõuab esimesena sündmuskohta, kus tuleb tagada, et jäljed ei häviks, või kus on vaja olukord külmutada näiteks lähisuhtevägiva l la

korral, et tagada kannatanu turvalisus, puudub IPAP-il võimalus kohaldada viibimiskee ldu isiku ja koha suhtes ning abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, isiku suhtes.

6) KorS-i § 45 „Sõiduki peatamine“

Vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, sõiduki sundpeatada, kui sõidukijuht ei täida sõiduki peatamise märgu- annet, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud

erivahendit. IPAP-il neid õigusi ei ole.

Liikluses on väga suur oht nii joobes juhid kui ka kiiruseületajad. Sagedasti on liiklusõnne tuse

põhjus just alkoholijoove ja liiga suur kiirus. Selliste juhtide eemaldamine liiklusest aitab luua turvalisust laiemalt kogukonnas. 2022. aastal hukkus liikluses 50 inimest ja toimus 1700 inim- kannatanuga liiklusõnnetust. Politseil on õigus sõiduk sundpeatada, kui juht ei täida märguannet

peatuda. Kui näiteks juht, kes käitub liikluses ohtlikult, ei peatu politseipatrulli märguande peale, puudub läheduses IPAP-i patrullil võimalus sundpeatamisvahendit kasutades abistada

sõiduki peatamist. See aga tähendab, et liikluses on võimalik ohtlik juht, kes ei riski mitte ainult enda eluga, vaid seab ka ümbritsevad inimesed ohtu.

Kui abipolitseinik teostab koos politseiametnikuga ilma vormiriietuseta tsiviilvärvides politsei- sõidukiga liiklusjärelevalvet ja tekib kiire vajadus peatada sõiduk valgusseadme abil, on seda

keeruline teha politseiametnikul, kes on samal ajal autoroolis. Ta ei saa aga anda korraldust lülitada valgusseade sisse abipolitseinikule.

19

7) KorS-i § 46 „Isiku kinnipidamine“

Kui abipolitseinik tegutseb koos politseiametnikuga või iseseisvalt ja lahendab näiteks juhtumit, millega on seotud hulk alaealisi, ei saa ta abistada nende kinnipidamises, üleandmises

ega toimetamises ohututesse tingumustesse. Sellise juhtumi lahendamine võib olla osa nii patrullitööst kui ka piirkondlikust politseitööst, kus teostatakse järelevalvet. Seda seetõttu, et ei

abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ega IPAP-il ole õigust pidada isik kinni, kui:

 isik vajab abi terviseseisundi või vanuse tõttu ja ta on vaja abi osutamiseks anda üle pädevale isikule ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel;

 täiskasvanud saatjata alla 16-aastane laps on vaja anda üle tema vanemale või seaduslikule esindajale või laps on vaja toimetada tema vanema või seadusliku esindaja

juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumis - piirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas;

 hädaohus olev laps on vaja toimetada ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa üldse või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.

8) KorS-i § 47 „Turvakontroll“

Mitmete juhtumite lahendamisel, ei saa IPAP tagada enda ja teiste turvalisust, kuna tal puudub võimalus teha turvakontrolli vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, kui:

 isikul on vaja siseneda avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile ;

 tuleb tagada valvatava objekti ohutus või

 IPAP-ile lubatud KorS-i meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik PPA-sse või muu haldusorgani asukohta, näiteks joobeseisundis isiku kainenema

toimetamisel või abivajava lapse toimetamisel turvalisse kohta.

9) KorS-i § 49 „Vallasasja läbivaatus“

Mitmete juhtumite lahendamisel ei saa IPAP tagada enda ja teiste turvalisust, kui tal puudub

võimalus vaadata vallasasi läbi meeleliselt või tehnilise vahendi abil ka siis, kui:

 vallasasja kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile või

 see on vajalik valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

Seda põhjusel, et IPAP võib vaadata vallasasja läbi, kui seda kannab kaasas isik, kellele võib

seaduse alusel teha turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata. KorS-i § 49 meetmeid on vaja kohaldada näiteks siis, kui IPAP-i patrull toimetab politseijaoskonda isiku, kellel on kaasas seljakott ja kes keeldub selle läbivaatusest, kuid turvalisuse huvides on vaja

veenduda, et selles ei ole ohtlikke esemeid.

10) KorS-i § 50 „Valdusesse sisenemine“

IPAP-il ei või siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud

kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. Kuid selline vajadus on näiteks juhul, kui:

20

 ta reageerib esimesena juhtumile, kus korteris on isik, kes soovib võtta endalt elu, ja seda on vaja tõrjuda või

 naabrid annavad teada, et kõrvalkorteris on hädaohus isik, näiteks eakas või imik, ja oleks vaja sisenda kohe eluruumi.

11) KorS-i § 52 „Vallasasja hoiule võtmine“ Abipolitseinikul, sh IPAP-il tuleb aidata lahendada juhtumeid, kus olemasolevatest alustest

vallasasja hoiule võtmiseks ei piisa, sest ei ole võimalik tagada turvalisust ja lõpetada korrarikkumine. Näiteks, kui:

 IPAP tuvastab turvakontrollis kanepit meenutava segu, on vaja teha ekspertiis, et tuvastada, kas see võib olla narkootiline aine, või

 isik on toime pannud korrarikkumise, mille ese on vaja võtta hoiule, kuid tegemist ei ole süüteomenetlusega.

Eeltoodud on vaid mõned näited sellest, kuidas abipolitseinikel ei ole praegu võimalik tegelikult politseid ega ka kodanikku kiirelt ja tõhusalt abistada.

2.2. Kehtiv regulatsioon

APolS-i § 16 lõigetes 1 ja 2 on nähtud ette abipolitseinikule, sealhulgas IPAP-ile, õigus rakendada riikliku järelevalve meetmeid. Järgnevalt on toodud, millises ulatused abipolitsenik

KorS meetmeid võib kohaldada. 1) KorS-i § 32 „Isikusamasuse tuvastamine“ lõiked 1–4

Nii abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP võib isiku teadmisel

kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse KorS-i §-s 32 sätestatud korras. Lisaks võib KorS-i § 32 lõike 4 alusel eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal

abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP kontrollida dokumendile

kantud või isiku esitatud andmete õigsust rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu

õigusakti või Eesti seaduse alusel loodud andmekogust.

KorS-i § 32 lõike 4 meetme kohaldamise õigus loodi alles hiljuti COVID-19 kriisi ajal, et politsei saaks täita oma ülesandeid tõhusamalt. Abipolitseinikel oli varem andmekogude

kasutamise õigus ainult liiklusseaduse alusel. Muudatuse tingis see, et eriolukorras, kui abi- politseinikke kaasatakse politsei tegevusse rohkem, võib osutuda vajalikuks senisest enam teha

toiminguid, mis aitavad kaasa eriolukorra piirangute järgimisele, näiteks kodus viibimise kohustusega isiku koju suunamine.

2) KorS-i § 38 „Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal“ ja KorS-i § 39

„Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse

osutaja juurde“

 Nii abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP võib kontrollida indikaatorvahendiga alkoholi sisaldust isiku väljahingatavas õhus, kuid neil puudub õigus

tuvastada alkoholijoove kohapeal tõendusliku alkomeetriga.

 Ei abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ega IPAP või toimetada isikut alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde.

21

Juhul, kui kahtlustatakse, et on pandud toime süütegu, mis on seotud mootor-, õhu- või

veesõiduki, raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega , ei või alkoholijoobe tuvastamisel piirduda indikaatorvahendiga. Seega, iga kord, kui on kahtlus, et näiteks mootorsõiduki juht on alkoholijoobes, tuleb politseil selle tõendamiseks kasutada

tõenduslikku alkomeetrit. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alko- meetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi

uuringuga. 3) KorS-i § 41 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise

või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine“

Abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, on õigus tuvastada narkootilise ,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund

indikaatorvahendiga. IPAP-il seda õigust ei ole.

4) KorS-i § 42 „Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine“

Abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, on õigus toimetada joobeseisund is täisealine isik tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või aresti-

kambrisse või vanglasse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. IPAP-il seda õigust ei ole.

5) KorS-i § 44 „Viibimiskeeld“

Abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, on õigus viibimiskeeldu kohaldada

koha, kuid mitte isiku suhtes. See tähendab, et tal on õigus kohustada isikut teatud kohast

lahkuma või hoiduma kohale teatud kaugusele lähenemisest. IPAP-il on õigus viibimiskee ldu kohaldada koha suhtes vaid eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal kuni ühe tunni.

6) KorS-i § 45 „Sõiduki peatamine“

Abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP-il on õigus anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile käe, saua, helkurketta, alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääld iga liiklusseaduses kehtestatud korras märguanne peatada sõiduk või maastikusõiduk, kui see

on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvalda - miseks.

Eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib abipolitseinik, kes tegutseb koos

politseiametnikuga, sõiduki sundpeatada, kui sõidukijuht ei täida sõiduki peatamise märgu-

annet, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit. IPAP-il neid õigusi ei ole.

7) KorS-i § 46 „Isiku kinnipidamine“

Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud meedet kohaldada, kui:

 see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;

 see on vältimatu isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;

 isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja tema isikut ei ole tuvastatud või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud vahetut sundi ning on küllaldane alus

22

eeldada, et vahetu sunni kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise

toimepanemist. Ei abipolitseinikul, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ega IPAP-il ole õigust pidada isik

kinni KorS-i alusel, kui:

 isik vajab abi terviseseisundi või vanuse tõttu ja ta on vaja abi osutamiseks anda üle pädevale isikule ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel;

 täiskasvanud saatjata alla 16-aastane laps on vaja anda üle tema vanemale või seaduslikule esindajale või laps on vaja toimetada tema vanema või seadusliku esindaja

juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumis- piirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas;

 hädaohus olev laps on vaja toimetada ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa üldse või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.

8) KorS-i § 47 „Turvakontroll“

IPAP võib turvakontrolli teha juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Abipolitseinik, kes tegutseb koos politsei-

ametnikuga, võib turvakontrolli teha kõikidel KorS-i § 47 alustel. 9) KorS-i § 49 „Vallasasja läbivaatus“

IPAP võib vaadata vallasasja läbi, kui seda kannab kaasas isik, kellele võib seaduse alusel teha

turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata. Abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, võib vaadata vallasasja läbi kõikidel KorS-i § 49 alustel.

10) KorS-i § 50 „Valdusesse sisenemine“

Abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. IPAP-il seda õigust ei ole.

12) KorS-i § 52 „Vallasasja hoiule võtmine“

IPAP ja abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, võivad võtta hoiule turva-

kontrollis või isiku läbivaatuses tuvastatud vallasasja, millega isik võib ohustada ennast

või teist isikut või mille valdamine on isikul seadusega keelatud. Selle meetme kohta on APolS-is eriregulatsioon, mis teatud ulatuses kattub KorS-iga, aga ei ole sama.

Kokkuvõte

Tabel 1. Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP-ile lubatud KorS-i riikliku järelevalve erimeetmed kehtivas õiguses

Riikliku järelevalve erimeetmed

KorS Lubatud koos

politsei-

ametnikuga

Lubatud

iseseisvalt

Erisused abipolitseinikule Lubatud

PPA-le

23

§ 30. Küsitlemine ja

dokumentide nõudmine + +

Ei ole õigust kasutada meetmete

rakendamisel vahetut sundi. +

§ 31. Kutse ja

sundtoomine - - +

§ 32. Isikusamasuse

tuvastamine

§ 32 lg 1 – 4

§ 32 lg 1 – 4

Ei ole õigust:

1) kasutada vahetut sundi;

2) toimetada isikut selleks

ametiruumi;

3) teha rahvastikuregistrist või

andmekogudest järelpäringuid.

NB! Eriolukorra ja erakorralise

seisukorra ajal võib kaasatud

abipolitseinik ja IPAP teha

päringuid!

+

§ 33. Isikusamasuse

tuvastamine erilise

tuvastusmeetmega

- - +

§ 34. Isikuandmete

töötlemine jälgimis-

seadmestiku

kasutamisega

+ - +

§ 35. Isikuandmete

töötlemine andmete

saamisega

sideettevõtjalt

- - +

§ 38. Alkoholijoobe

kontrollimine ja

tuvastamine kohapeal

+ +

Õigus kasutada

indikaatorvahendit, st

tõenduslikku alkomeetrit ei või

kasutada.

Abipolitseinik peab andma isiku

viivitamata üle politseile:

1) indikaatorvahendi positiivse

näidu korral või 2) kui isik

keeldub alkoholijoobe

kontrollimisest indikaator-

vahendiga.

+

§ 39. Isiku toimetamine

alkoholijoobe

tuvastamiseks

ametiruumi ja

tervishoiuteenuse

osutaja juurde

- - +

§ 41. Narkootilise või

psühhotroopse aine või

muu joovastava aine

tarvitamise või sellest

põhjustatud

joobeseisundi

tuvastamine

+ - Õigus kasutada tuvastamiseks

vaid indikaatorvahendit. +

§ 42. Joobeseisundis

isiku kainenema

toimetamine

+ - +

§ 44. Viibimiskeeld

+ -/+

Õigus kohaldada viibimiskeeldu

koha, mitte isiku suhtes.

+

24

NB! Eriolukorra ja erakorralise

seisukorra ajal võib viibimis-

keeldu kohaldada ka IPAP kuni

üks tund.

§ 45. Sõiduki peatamine

+ +

Sõiduki võib peatada vaid

maismaal ja ohutusvesti kandes.

Sundpeatamise õigust ei ole.

NB! Eriolukorras ja erakorralise

seisukorra ajal on kaasatud

abipolitseinikul õigus sõidukit

sundpeatada.

+

§ 46. Isiku kinni-

pidamine + +

Õigus kasutada vahetut sundi9.

Isik tuleb anda viivitamata üle

politseile.

+

§ 47. Turvakontroll + + Võib kasutada vahetut sundi. +

§ 48. Isiku läbivaatus + + Võib kasutada vahetut sundi. +

§ 49. Vallasasja läbi-

vaatus + + Võib kasutada vahetut sundi. +

§ 50. Valdusesse

sisenemine + - Võib kasutada vahetut sundi. +

§ 51. Valduse

läbivaatus + - Võib kasutada vahetut sundi. +

§ 52. Vallasasja hoiule-

võtmine + +

Võib kasutada vahetut sundi.

Võib hoiule võtta vaid turva-

kontrollis või läbivaatuses leitud

asja.

+

2.3. Saavutatava olukorra kirjeldus

VTK eesmärk ei ole võrdsustada IPAP-i politseiametnikuga, vaid luua paremad võimalused teatud ülesannete täitmiseks.

 Abipolitseinikule, sealhulgas IPAP-ile, ülesande täitmiseks lubatud KorS-i meetmed

ja õigused arvestavad nii PPA kui ka kodanike vajadustega saada kiiret ja tarka abi.

Edaspidi IPAP-i pädevuses meetmed sarnanevad rohkem politseiametniku pädevuses

olevatega. See annab IPAP-ile võimaluse täita oma ülesandeid paremini ja abistada kodanikke. Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, lubatud meetmed

sarnanevad samuti rohkem politseiametnikule lubatutega, et nende koostegevus tõhustuks.

2.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

9 KorS-i § 74 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva

või lahingumoonaga. APolS-i § 28 lõike 2 kohaselt on abipolitseinikul õigus kohaldada vahetut sundi

politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik selleks, et saavutada eesmärk, milleks politseiametnik

riikliku järelevalve meedet kohaldab.

25

 Avalikkuse teavitamine. Probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel, kuna probleemid on kehtivas õiguses.

 Rahastuse suurendamine. Kindlasti on vaja suurendada rahastust, et hoida praegust vabatahtlike kaasamise võimekust ja arvestada abipolitseiniku arvu suurenemisest tingitud vajadustega. Samas ainuüksi rahastuse suurendamisega ei teki abipolitseinikele volitus i

juurde PPA abistamiseks. Rahastus aitab tagada eelkõige abipolitseinikule vajaliku varustuse olemasolu, ülesande täitmiseks ajakohase väljaõppe korraldamise, motivatsiooni

hoidmise ja tublimate tunnustamise, kuid ei anna õigust konkreetseid ülesandeid täita.

 Olemasoleva olukorra säilitamine . Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et abipolitseinik saab ka edaspidi abistada avaliku korda ähvardava ohu ennetamisel ja tõrjumisel vaid koos politseiametnikuga. See ei võimalda abipolitseinike potentsiaa li

täielikult rakendada. Lisaks ei saa IPAP-id oma ülesandeid tõhusalt täita ja teatud juhtudel tuleb endiselt kutsuda politseipatrull tegema lihtsamaid tegevusi. See aga kulutab ka

kodaniku aega ja vähendab usaldusväärsust riigi teenuste vastu. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ei ole senise olukorra säilitamise l võimalik.

 Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise.

Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest: mitteregulatiivsed lahendused ei

võimalda lahendada probleeme ega aita saavutada järgmisi eesmärke:

 abipolitseinike mitmekesisem ja paindlikum kaasamine PPA-s;

 abipolitseiniku, sh IPAP-i võimalus lahendada teatud ülesandeid iseseisvalt lõpuni;

2.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Järgnevalt on toodud, milliseid KorS-i meetmeid kavandatakse laiendada, et võimaldada

abipolitseinikul, sealhulgas IPAP-il, PPA-d tõhusamalt abistada. Abistamise eesmärk on omakorda tagada kiire ja tark abi ühiskonnale.

1) KorS-i § 32 „Isikusamasuse tuvastamine“ lõike 4 kohaldamise õigus antakse tava-

olukorras nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP-ile .

Nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP-ile antakse õigus

kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.

Eriti puudutab see IPAP-i patrulle, kuna neil tekib tihti vajadus tuvastada sõidukijuht ja veenduda, et tal on kehtiv juhtimisõigus, kui tal ei ole kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat

dokumenti. Samuti võib IPAP-il olla vaja avaliku korra tagamisel tuvastada, kas isik on alaealine või mitte, et otsustada, mida edasisi teha.

26

Lisaks rakendatakse seda meedet piirikontrollis, et piiripunktidevahelisel alal isikuid tuvastada.

Piirikontrollis on kohustus teha isiku kohta päringud asjaomastesse Euroopa Liidu andme- kogudesse. Migratsioonijärelevalves on see samuti igakordne meede: on kohustus teha isiku kohta päringud asjaomastesse Euroopa Liidu andmekogudesse.

2) KorS-i § 38 alusel antakse nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga,

kui ka IPAP-ile õigus tuvastada kohapeal alkoholijoove lisaks indikaatorvahendile

tõendusliku alkomeetriga.

Muudatus võimaldab rakendada tööjõudu parimal moel ja tagada, et isiku joove tuvastatakse võimalikult kiiresti. See on oluline, et otsustada, mida edasi teha, st kas tegemist on kriminaa l-

või väärteomenetlusega. Eelkõige on vaja meedet kohaldada IPAP-il. 3) Nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, kui ka IPAP-ile antakse

õigus toimetada:

 KorS-i § 39 lõike 1 alusel isiku alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga korrakaitseorgani ametiruumi, kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik;

 KorS-i § 39 lõikes 2 sätestatud korras isiku tervishoiuteenuse osutaja juurde või

riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks , et tuvastada alkoholijoove

vereproovi uuringuga;

 KorS-i § 39 lõike 3 alusel vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise tema vanema või seadusliku

esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse , sõltumata sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust.

Lähtudes sellest, et abipolitseinikule antakse õigus tuvastada alkoholijoove tõendusliku alko- meetriga, on eelkõige IPAP-i patrulli puhul nii kodaniku kui ka politsei ressurssi ja tõendite

kogumise vaates kõige tõhusam, kui abipolitseinik saab toimetada isiku ametiruumi või tervis - hoiuteenuse osutaja juurde. Juhul, kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise

kontrollimisest indikaatorvahendiga, tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga . Tõenduslik alkomeeter asub aga sageli politseijaoskonnas. Seetõttu saab abipolitseinik õiguse toimetada isik politsei ametiruumi, kus on võimalik teha edasisi toiminguid. Kui isik keeldub

alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga tervishoiuteenuse osutaja juures. Seetõttu

saab abipolitseinik edaspidi toimetada isiku ka tervishoiuteenuse osutaja juurde, kus tegeleb isikuga edasi politseipatrull. Lisaks tekib abipolitseinikul võimalus alkoholijoobes abivajav alaealine toimetada turvalisse paika.

4) KorS-i § 41 alusel antakse IPAP-ile õigus tuvastada indikaatorvahendi abil

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemine organismis ning

toimetada isik bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral tervise -

seisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisi-

asutusse.

Näiteks liiklusjärelevalves on vaja kiiresti tuvastada võimaliku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund, et saaks hiljem menetluses seda tõendada. IPAP saab edaspidi indikaatorvahendiga kohe ise seda kontrollida,

mitte ei pea jääma ootama politseipatrulli. Kui isik keeldub tuvastamisest indikaatorvahend iga,

27

selgitatakse talle, et võimaliku aine või sellest põhjustatud joobeseisund tuvastatakse bio-

loogilise vedeliku prooviga. Selleks, et IPAP saaks täita oma ülesande lõpuni, antakse talle õigus toimetada isik bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Kui tekib vajadus kasutada

vahetut sundi bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks või viia läbi süüteomenetluse toiminguid, tuleb endiselt kohale politseipatrull.

5) KorS-i § 42 alusel antakse IPAP-ile õigus toimetada joobeseisundis:

 täisealine isik tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või

arestikambrisse või vanglasse , kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks;

 alaealine isik kainenema arestimajja või arestikambrisse või vanglasse , kui teda ei ole võimalik üle anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

Enamasti toimetab politsei joobeseisundis isiku koju või talle turvalisse paika. Politsei

arestimajja või arestikambrisse või vanglasse kainenema võib isiku toimetada üksnes juhul, kui isikul puudub viibimiskohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu- või ööbimiskoht või kui sinna ei ole võimalik teda toimetada. Seega antakse IPAP-ile õigus

toimetada politsei korraldusel joobeseisundis isik kainenema. See aitab isiku jaoks juhtumit kiiremini lahendada ja võimaldab politseiametnikel tegeleda teiste kriitiliste ülesannetega.

6) KorS-i § 44 lõike 1 alusel antakse nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politsei-

ametnikuga, kui ka IPAP-ile õigus tavaolukorras kohaldada nii koha kui ka isiku

suhtes viibimiskeeldu.

a) Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, antakse õigus kohaldada viibimiskeeldu lisaks kohale ka isiku suhtes KorS-i §-s 44 sätestatud korras.

b) IPAP-ile antakse õiguse kohaldada viibimiskeeldu nii koha kui ka isiku suhtes lisaks

eriolukorrale ja erakorralisele seisukorrale ka tavaolukorras järgmistel juhtudel:

 KorS-i § 44 lg 1 p 1: kui esineb isiku elu või tervist ähvardav vahetu oht, näiteks kui IPAP jõuab esimesena sündmuskohale, saab ta külmutada lähisuhtevägiva l la juhtumi, kus kohapeal selgub, et vägivallatseja on agressiivne, ja on vaja tagada kannatanu turvalisus;

 KorS-i § 44 lg 1 p 3: kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, näiteks olukorras, kus on tehtud pommiähvardus kaubanduskeskusele või tulirelvaga isik

ähvardab avalikus ruumis;

 KorS-i § 44 lg 1 p 5: süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks, näiteks selleks, et tagada sündmuskoha puutumatus.

Muudatus on vajalik, et sündmuskohale esimesena jõudev IPAP-i patrull saaks kehtestada viibimiskeelu, et kaitsta süüteo sündmuskohta kolmanda isiku sekkumise eest või tagada isiku ohutus, elu ja tervis.

7) KorS-i § 45 alusel antakse abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja

IPAP-ile õigus sundpeatada sõiduk tavaolukorras ning abipolitseinikule, kes tegutseb

koos politseiametnikuga, lisaks peatada tsiviilvärvides sõidukist ja õigus peatada

veesõiduk.

28

a) Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, antakse lisaks eriolukorrale ja

erakorralise seisukorrale ka tavaolukorras õigus sundpeatada sõiduk KorS-i §-s 45 sätestatud korras, välja arvatud relvaga. Lisaks antakse abipolitseinikule õigus anda veesõiduki peatamiseks märguanne ja peatada sõiduk tsiviilvärvides sõidukist

valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit liiklusseaduses kehtestatud korras.

b) IPAP-ile antakse õigus sõiduk sundpeatada, välja arvatud relvaga. IPAP-il on vaja seda

õigust kasutada olukorras, kus IPAP-i patrull on lähiümbruses ainus autopatrull ja sõiduk ei

peatu peatumismärguande peale, näiteks maapiirkonnas.

Muudatused on vajalikud, et abipolitseinikul oleks võimalus kohe reageerida ning kõrvaldada enesele ja teistele ohtlikud juhid liiklusest. Kui aga politseiametnik on kaasanud abipolitseinik u tegevusse, kus nad ei kanna vormiriietust ja liiklevad tsiviilvärvides politseisõidukiga, aitab

sõiduki peatamise õigus abipolitseinikul anda politseiametniku korraldusel kiirelt ja turvalise lt sõidukile peatumismärguanne, eriti olukorras, kus politseiametnik on ise roolis. Samuti on

sõiduki peatamise õigus vältimatult vajalik piirikontrollis, kuna piiri saab ületada nii jalgsi kui ka transpordivahendiga. Sõiduki peatamise õigus on vajalik ka piiripunktidevahelisel alal patrullides.

8) KorS-i § 46 alusel antakse abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja

IPAP-ile juurde õigus pidada isik kinni vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise

ärahoidmiseks ja isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu

tõrjumiseks.

Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP-ile antakse lisaõigus pidada

isik kinni KorS-i §-s 46 sätestatud korras järgmistel juhtudel: a) terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks pädevale isikule abi

osutamise eesmärgil ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või korra-

rikkumise kõrvaldamisel; b) täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või

seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumis- piirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas;

c) hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.

Kui abipolitseinik lahendab näiteks alaealisega seotud juhtumit, on lapse huvides, et ta toimetatakse ohutusse kohta võimalikult kiiresti. Sellise juhtumi lahendamine võib olla osa nii

patrullitööst kui ka piirkondlikust politseitööst, kus teostatakse järelevalvet. Tuleb arvestada, et alaealisega seotud juhtumi lahendamiseks on vaja tagada abipolitseinikule ka väljaõpe.

Abipolitseinikul võib olla vajadus pidada isik kinni olukorras, kus tabatakse ebaseaduslik piiriületaja või kus piirikontrollis selgub, et isikul puudub õigus Eestisse siseneda.

9) KorS-i § 47 alusel antakse IPAP-ile lisaks vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisele ja

seaduse alusel vabaduse võtmisele turvakontrollis lisaõigused.

29

IPAP-ile antakse juurde õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise

teel või tehnilise vahendi abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid, järgmistel juhtudel:

 sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;

 valvatava objekti ohutuse tagamiseks;

 kui APolS-is sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik PPA-sse või muu haldusorgani asukohta.

Muudatused on vajalikud, et IPAP saaks täita oma ülesandeid turvaliselt lõpuni, näiteks kui on vaja toimetada isik:

 alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga korrakaitseorgani ametiruumi;

 vereproovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga;

 seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealine tema seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse või

 joobeseisundis täisealine isik kainenema. Turvakontroll on nendel juhtudel vajalik, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid, sealhulgas abipolitseinikku.

10) KorS-i § 49 alusel antakse IPAP-ile vallasasja läbivaatuse lisaõigused lisaks olemas-

olevale õigusele vaadata vallasasi läbi, kui seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib

seaduse alusel teostada turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata.

IPAP võib edaspidi valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil

vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, ka juhul, kui:

 vallasasja kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;

 see on vajalik valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

Muudatused on vajalikud, et IPAP saaks täita oma ülesandeid turvaliselt lõpuni, näiteks

objektile sisenemisel või joobeseisundis isiku kainema toimetamisel. Vallasasja läbivaatus on

IPAP-ile turvakontrolli jätkutegevus.

11) KorS-i § 50 lõike 1 alusel antakse IPAP-ile õigus siseneda valdaja nõusolekuta tema

valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi,

sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui:

a) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; b) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik,

kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud.

Seda õigust on vaja kasutada näiteks juhul, kui:

 korteris on isik, kes soovib võtta endalt elu, ja seda on vaja tõrjuda või

 naabrid annavad teada, et kõrvalkorteris on hädaohus isik, näiteks eakas või imik, ja kohe oleks vaja sisenda eluruumi.

12) KorS-i § 52 alusel antakse nii abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga,

kui ka IPAP-ile vallasasja hoiulevõtmisel lisaõigused

30

Edaspidi võivad abipolitseinik, kes tegutseb koos politseiametnikuga, ja IPAP võtta vallasasja hoiule näiteks ka järgmistel juhtudel:

 vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

 kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdajal puudub;

 kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ja on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks, võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;

 kui asja on lubatud vaadata APolS-i § 49 alusel läbi ja asi on vaja võtta hoiule, et võtta selle kohta proov või seda mõõta või teha ekspertiis;

 kui turvakontrollis on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.

Muudatused on vajalikud eelkõige selleks, et tagada turvalisus juhtumi lahendamisel ja

lõpetada korrarikkumine. Olukordi, kus abipolitseinikul on vaja võtta vallasasi hoiule, on mitmeid. Näiteks juhul, kui:

 joobeseisundis isik kannab relva ning seetõttu esineb 1) vahetu oht, et ta võib mingi olukorra korral seda kasutada, ja 2) korrarikkumine, kuna relvaseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt on keelatud kanda joobeseisundis olles relva10;

 alla 14-aastasel isiku valduses on alkohol või tubakatoode, mis on talle keelatud;

 isik kannab narkootilist ainet kaasas arsti ettekirjutuseta;

 isik sisenes politseimajja ja turvakontrollis leiti valge pulbriga kott, millele on vaja teha ekspertiis, et tuvastada, kas see võib olla narkootiline aine11, mida ei või enamasti ühtlasi

üle riigipiiri tuua ega viia.

Kokkuvõte

Tabel 2. Abipolitseinikule, sh IPAP-ile, lubatud KorS-i riikliku järelevalve erimeetmed pärast muudatust

KorS Pärast muudatust

§ 32. Isikusamasuse

tuvastamine

Õigus nii koos politseiametnikuga tegutseval abipolitseinikul (edaspidi mõlemal), kui

ka IPAP-il tavaolukorras dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust

kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel

loodud andmekogust.

§ 38. Alkoholijoobe

kontrollimine ja

tuvastamine kohapeal

Mõlemal õigus kasutada:

1) indikaatorvahendit;

2) tõenduslikku alkomeetrit.

§ 39. Isiku toimetamine

alkoholijoobe tuvasta-

miseks ametiruumi ja

tervishoiuteenuse osutaja

juurde

Mõlemal õigus toimetada:

1) isik alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga korrakaitseorgani

ametiruumi, kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik;

2) isik vereproovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga;

3) seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis

alaealine seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse.

10 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne 2017, § 52 kommentaar 1.1. 11 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne 2017, § 52 kommentaar 1.5.

31

§ 41. Narkootilise või

psühhotroopse aine või

muu joovastava aine

tarvitamise või sellest

põhjustatud joobe-

seisundi tuvastamine

Mõlemal õigus:

1) kasutada indikaatorvahendit;

2) toimetada isik bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral

terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku

ekspertiisiasutusse.

§ 42. Joobeseisundis isiku

kainenema toimetamine

IPAP-il õigus toimetada:

1) joobeseisundis täisealine isik tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei

arestimajja või arestikambrisse või vanglasse;

2) joobeseisundis alaealine kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või

vanglasse.

§ 44. Viibimiskeeld Mõlemal tavaolukorras õigus kohaldada viibimiskeeldu nii koha kui ka isiku

suhtes.

IPAP võib seda teha, kui:

1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;

2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks;

3) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks.

§ 45. Sõiduki peatamine Mõlemal tavaolukorras õigus sõiduk sundpeatada, välja arvatud relvaga.

Koos politseiametnikuga õigus:

1) peatada tsiviilvärvides sõidukist;

2) anda märguanne veesõiduki peatamiseks.

§ 46. Isiku kinnipidamine Mõlemal õigus pidada isik kinni:

1) terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks pädevale isikule abi

osutamise eesmärgil ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või

korrarikkumise kõrvaldamisel;

2) täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või

seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja

juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud

liikumispiirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas;

3) hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja

nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.

§ 47. Turvakontroll IPAP-il lisaks õigus teha turvakontrolli:

1) isiku sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;

2) valvatava objekti ohutuse tagamiseks;

3) kui APolS-is sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik

PPA-sse või muu haldusorgani asukohta.

§ 49. Vallasasja läbi-

vaatus

IPAP-il lisaks õigus vaadata vallasasi läbi, kui seda kannab kaasas isik, kellele võib

seaduse alusel teha turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata, kui:

1) isik siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;

2) see on vajalik valvatava objekti ohutuse tagamiseks .

§ 50. Valdusesse

sisenemine

IPAP-il õigus valdusesse siseneda, kui:

1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;

2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik,

kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline

puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud.

§ 52. Vallasasja hoiule-

võtmine

Mõlemal õigus võtta vallasasi hoiule järgmistel juhtudel:

1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

2) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdajal puudub;

3) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik

kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks, võõra asja

kahjustamiseks või põgenemiseks;

32

4) kui asja on lubatud APolS-i § 49 alusel läbi vaadata ning asi on vaja võtta hoiule,

et võtta selle kohta proov või seda mõõta või teha ekspertiis;

5) kui turvakontrollis on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib

ohustada isikut ennast või teist isikut.

33

3. Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust

3.1. Probleem: abipolitseiniku väljaõpe vajab arendamist ja parendamist

Praegu ei ole väljaõpe süsteemselt korraldatud ja abipolitseinikud saavad täiendkoolitus i

võimaluse järgi. 40-tunnise baasväljaõppega (esimese astme õppega) ei ole võimalik valmis tada abipolitseinikku ette abistama politseid erinevates ülesannetes, näiteks patrullis, piirkondlik us politseitöös ja piiripatrullis. Baasväljaõppega on võimalik anda üksnes algteadmised ja

baasoskused. Ei ole süsteemset korraldust, et abipolitseinikud saaksid erialast täiendust vastavalt tegelikele vajadustele, sh kriisiolukordades abistamiseks.

Taust

Kitsaskoht on see, et 40 tunniga ei ole võimalik anda neid oskusi abipolitseinikule edasi sellise l määral, et ta ülesande täitmisel oskaks õpitut ka rakendada. Selleks, et tekiksid ja kinnistuks id

vajalikud oskused, on vaja õpitut praktiseerida. Praktika ei ole praegu õppe osa, mistõttu vajab esimese astme õppe läbinud abipolitseinik näiteks patrulltegevuses abistades tegelikult juhendamist ja nõustamist, et õpitut rakendada. Paralleeli saab tuua politseiõppega :

politseikadett omandab koolis esmased teadmised ja oskused ning suundub seejärel praktikale. Oma esimesel praktikal tutvub ta organisatsiooniga ning alles järgmistel praktikatel omandab

praktilised oskused ning teadmised konkreetsetest tööliinidest ja ülesannetest, näiteks avaliku korra kaitsmine, süüteomenetlus ja piirikontroll. Politseiametniku kutseõpe kestab 1,7 aastat ja politseikõrghariduse omandamine kolm aastat.

Abipolitseinik on politsei abistaja ning politseiametnikul tuleb enne iga ülesande andmist

hinnata, kas tal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. Seetõttu on väljaõppel väga oluline roll. Kui abipolitseinik on näiteks abis patrullitöös, on politseiametniku ootus, et tal on kõrval vääriline partner, kes teab, mida ja kuidas teha ning kellel on piisavalt õigusi olukordade

lahendamiseks. Seda ilmestavad ka näited uuringust „Abipolitseinike patrulltegevusse kaasamisega seonduvad arendusvajadused Kesk-Eesti politseijaoskonna näitel“12. Uuringust

selgus, et:

Suurem osa patrullpolitseinikest võivad olla koos abipolitseinikuga patrullis, kuid eelistavad enda kõrvale siiski teist politseiametnikku. Peamiste põhjendustena toodi välja, et tihti abipolitseinikud vajavad palju õpetamist ning pole kõrval teist ametnikku, kellega saaks vajadusel arutada. [---] Abipolitseinikelt, kes asuvad patrullis tööle, oodatakse enam-vähem samal tasemel oskuseid patrullpolitseinikega. Seetõttu on oluline, et abipolitseinik[k]e oleks piisavalt koolitatud ja [nad oleksid] võimelised patrullis toetama paarilist enda pädevuste piires.13

Abipolitseinik aitab lahendada erinevaid olukordi ja vajab selleks erinevaid, sealhulgas vald- konnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Näiteks, kui abipolitseinik teeb patrullitööd, reageerib ta

väljakutsetele, mis võivad olla seotud naabritevahelise tüli või lähisuhtevägivalla ga. Samuti tuleb tegeleda õigusrikkujatega, kes võivad olla kauplusest alkoholi varastajad või ööklubis kaklema läinud agressiivsed ja joobes isikud, või tuleb lahendada abivajavate alaealis te ga

seotud juhtumeid, toimetades nad turvalisse kohta. Lisaks kaasneb erinevate haldusmenetlus- dokumentide vormistamine, milles saab abipolitseinik abistada, kui tal on olemas vajalikud

12 Rekker, Stella 2022. Abipolitseinike patrulltegevusse kaasamisega seonduvad arendusvajadused Kesk-Eesti

politseijaoskonna näitel. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž. Lõputöö. 13 Sealsamas, lk 24 ja 26.

34

oskused. Oskused omandatakse väljaõppes ja kinnistatakse praktika käigus. Oluline on tagada

ka see, et abipolitseinik ise ei satuks ohtu ja oskaks oma paarilist ohu korral kaitsta. Kui abipolitseinik tunneb, et ta ei ole hästi ette valmistatud ja tema abi seisneb eelkõige vaatlemises, ei motiveeri see teda tegelikult oma vaba aega ja tahet riigile andma.

Abipolitseinike küsitlus näitab, et ligikaudu pool vastajatest peab piisavaks väljaõppe mahtu ja

pisut enam sisu (62%). Samas keskmiselt neli abipolitseinikku kümnest ei pea väljaõpet

piisavaks. Abipolitseinike küsitlusest tuleb välja, et nähakse probleemi selles, väljaõppe sisu on liiga teoreetiline, näiteks ei saa proovida erinevate protokollide täitmist, töövahend ite ,

näiteks indikaatorvahendite kasutamist ega teenistuslehe täitmist.

2022 aasta 1. juulil jõustus APolS muudatus, millega loodi kriisirolliga abipolitseiniku regulatsioon. Probleem seisneb selles, et hetkel puudu võimalus inimesel võtta koheselt ainult kriisiroll. See tähendab, et kui kodanik soovib PPA-d abistada vaid kriisiolukorras, ei soovi

aktiivselt PPA tegevustes osaleda, tuleb tal ikkagi läbida 40 tunnine abipolitseiniku baasväljaõpe, mis sisaldab endas muuhulgas teemasid, mille teadmine ei ole tema jaoks

ilmtingimata vajalik, nt politsei ennetustöö või piirkondlikpolitseitöö. Kriisirolli võtnutele on eraldi täiendus õpe loodud.

Abipolitseinikud ei saa kehtiva õiguse alusel panustada piirikontrolli ega riigipiiri

valvamisse. Seda põhjusel, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt on piirivalveametnik

spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppega professionaal, abipolitseinikel seda väljaõpet ei ole. Selleks, et pakkuda abipolitseinikele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti õppekavade kohast väljaõpet, ei ole vaja õigusruumi muuta. Vaid Sisekaitseakadeemia kaudu

vastavat väljaõpet anda, ainuüksi sellest aga ei piisa sest hetkel ei ole abipolitseinikel riigisisest pädevust, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid.

3.3. Kehtiv regulatsioon

Nõuded abipolitseiniku ja abipolitseiniku kandidaadi väljaõppele on kehtestatud APolS-i §-s 8. APolS-i § 8 lõike 1 kohaselt tuleb abipolitseiniku kandidaadil läbida esimese astme õpe ,

mis kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega ning annab õiguse osaleda politsei

tegevuses koos politseiametnikuga. Esimese astme õppes omandatakse abipolitseiniku

tööks vajalikud algteadmised ja -oskused. See millised teadmised ja oskused peab abi-

politseinik omandama esimese astme õppes ja teise astme õppes kirjeldab Siseministr i 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64: „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku välja -

õppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord“. Nimetatud määruse § 2 kohaselt abipolitseiniku kandidaadi esimese astme õppe läbinul on:

 teadmised riigi põhikorra, isikute õiguste ja vabaduste ning politsei tegevust reguleerivate õigusaktide kohta;

 teadmised ja oskused avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamise l, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel osalemiseks;

 teadmised piirkondlikust politseitööst ja süüteoennetusest;

 teadmised ja oskused liiklusturvalisuse tagamisel osalemiseks;

 teadmised ja oskused liiklusjärelevalve teostamisel osalemiseks;

 teadmised ja oskused APolS-is sätestatud meetmete rakendamiseks ja vahetu sunni kohaldamiseks;

 teadmised ja oskused infosüsteemi POLIS kasutamiseks ning teadmised teabeturbe ja andmekaitse kohta; oskused esmaabi andmiseks;

35

 teadmised ja oskused külmrelvade ja gaasirelvade ning erivahendite käsitsemiseks. Nimetatud määruse §-s 41 on reguleeritud kriisirolliga abipolitseiniku erialaõpet, mille läbinul

on teadmised ja oskused: 1) politsei ülesannete täitmiseks hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, era- korralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal;

2) riigikaitse tagamiseks.

APolS-i § 8 lõike 2 kohaselt võib täita iseseisvalt ülesannet abipolitseinik, kes on läbinud

teise astme õppe ja sooritanud arvestuse. Teise astme õppe eeldus on, et abipolitseinik on läbinud edukalt esimese astme õppe ja osalenud politsei tegevuses vähemalt 100 tundi. Teise

astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ning selles omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.

APolS-i § 8 lõikes 3 on sätestatud, et esimese ja teise astme õppe läbimise nõue ei laiene :

 isikule, kes on olnud teenistuses politseiametniku või piirivalveametnikuna;

 julgeolekuasutuse ametnikule ja

 turvatöötaja kvalifikatsiooniga isikule, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe. Lisaks on APolS-i § 8 lõike 4 kohaselt abipolitseinikul kohustus vähemalt üks kord kalendri-

aastas läbida kvalifikatsiooni tagamiseks täiendusõppe ja sooritada arvestus.

Kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda tulirelva, peab abipolitseinik APolS-i § 8 lõike 5 järgi läbima lisaks esimese astme õppele tulirelvaõppe, mis kestab vähemalt 40 tundi ja lõppeb arvestusega, ning lõike 6 kohaselt sooritama vähemalt kord aastas laskmisarvestuse. Kui

abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda elektrišokirelva, peab abipolitseinik APolS - i § 8 lõike 52 kohaselt läbima lisaks esmaõppele elektrišokirelva õppe, mis kestab vähemalt

16 tundi ja lõppeb arvestusega. 3.2. Saavutatava olukorra kirjeldus

 Abipolitseiniku väljaõpe on osa politseihariduse mudelist. Väljaõpe on pidev ja

süsteemne, arvestab võimalusega panustada erinevates PPA tegevusvaldkondades ning on praktilisem.

 Abipolitseiniku õigused, sealhulgas meetmete kohaldamise õigus, on seotud läbitud väljaõppega. Mida rohkem on abipolitseinikul teadmisi ja oskusi, seda rohkem on tal ka

õigusi ja seda paremini saab ta politseid abistada.

 Abipolitseinike laiemaks kaasamiseks piirivalve valdkonnas on loodud võimalused, et abipolitseinik saaks nõuetekohase väljaõppe, st Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

koolituse.

 Arvestades, et abipolitseiniku väljaõpe hakkab rohkem sarnanema politseiametniku omaga ja abipolitseinike kaasamise võimalused laienevad, on vaadatud üle abipolitseinikuks

saamise protsess. Kvaliteedi tagamiseks on vajalik, et tulevaste abipolitseinikega

viiakse läbi sarnane vestlus nagu politseiametnikega.

36

3.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

 Avalikkuse teavitamine. Probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel.

 Rahastuse suurendamine. Kindlasti on vaja suurendada rahastust, et hoida praegust vabatahtlike kaasamise võimekust ja arvestada abipolitseiniku arvu suurenemisest tingitud vajadustega. Rahastus aitab tagada eelkõige abipolitseinikule väljaõppe loomise ja selle

korraldamise, vajaliku varustuse olemasolu, motivatsiooni hoidmise ja tublimate tunnustamise, kuid ei anna õigust ega pädevust konkreetseid ülesandeid täita.

 Olemasoleva olukorra säilitamine . Olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda PPA-l abipolitseinikke mitmekesisemalt kaasata ega abipolitseinike potentsiaali täielikult rakendada. Abipolitseinike väljaõppe ei muutuks politseihariduse osaks ja kui väljaõpe ei uuene, pole võimalik ka abipolitseinikule pädevusi ja volitusi juurde anda. Siseturvalisuse

valdkonna vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ei ole senise olukorra säilitamisel võimalik.

 Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise.

Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest: mitteregulatiivsed lahendused ei

võimalda lahendada probleeme ega saavutada soovitud eesmärke.

3.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Eelmistes punktides kirjeldatud muudatustega laiendatakse abipolitseinike pädevust ja

volitusi, mistõttu vajavad abipolitseinikud täiendavat väljaõpet. Kavas on muudatused nii

väljaõppe mahus kui ka sisus. Läbiviidud küsitlus abipolitseinike seas näitab, et enamik vastajaid (79%) toetab seisukohta siduda abipolitseinike võimalused ja õigused politseilis tes

tegevustes väljaõppe mahuga.

1) Muuta abipolitseiniku väljaõppe süsteem osaks politseihariduse mudelist

 Kirjeldatakse abipolitseiniku pädevust: ülesandeid ning nende täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. See aitab aru saada, milliseid ülesandeid saab abipolitseinik täita ja mis osa on täiendusõpet. Piirikontrolli ja riigipiiri valvamisse kaasamine eeldab eraldi väljaõppe

läbimise kohtusust tulenevalt Schengeni piirieeskirjadest.

 Väljaõpe seotakse politseihariduse mudeliga. See võimaldab arvestada abipolitseiniku varasemaid õpinguid ja töökogemust14, kui ta asub õppima politseiametnikuks.

14 Haridus- ja Teadusministeerium 2023. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine. Vaadatud 18.07.2023.

37

 Väljaõpe korraldatakse nii, et see on paindlik, süsteemne ning seotud praktika ja

konkreetsete ülesannetega. Luuakse erisused endistele politseiametnikele.

 Eraldi väljaõpe korraldatakse abipolitseinikule, kes soovib abistada PPA-d ainult kriisis, st kriisirolliga abipolitseinikule, sealhulgas sellisele, kes politsei tegevuses aktiivselt ei osale.

 Abipolitseiniku õigused, sealhulgas õigus kasutada riikliku järelevalve meetmeid, seotakse väljaõppega. Mida rohkem teadmisi ja oskusi abipolitseinikul on, seda rohkem on tal õigusi ja seda paremini saab ta PPA-d abistada.

 Luuakse uus baasõpe (esimese astme õpe), mis on kõigile kohustuslik ning annab esmase arusaama PPA-st kui organisatsioonist ja tema ülesannetest.

 Baasõppe läbinul on võimalik osaleda selle valdkonna väljaõppes, millele ta kavatseb spetsialiseeruda. See tagab talle vajalikud teadmised ja oskused.

 Olemasolevad abipolitseinikud saavad loodavas väljaõppes ennast täiendada vajalike moodulite kaudu, et spetsialiseeruda. Luuakse süsteem, kus nad saavad oma kompetentse tõestada ja vastavalt sellele PPA-d abistada. Teatud juhtudel võib see tähendada täiendavad

väljaõppes osalemist, teatud juhtudel saab arvestada abipolitseiniku varasemat kogemust ja panustamist PPA-s nt arvestuste kaudu.

Sisekaitseakadeemia pakub ka praegu politseiharidust. Seega on igati loogiline, et pärast muudatusi korraldab abipolitseiniku (kutse)õpet samuti Sisekaitseakadeemia. See tagab, et

nii abipolitseinik kui ka politseiametnik, kes täidavad hiljem koos ülesandeid, on saanud sarnase väljaõppe. See aitab lahendada ka omavahelist usaldamatuse probleemi, mis tuleneb abi-

politseiniku vähesest väljaõppest.

38

4. Kaasajastada abipolitseinike tervisenõude id ja -kontrolli

4.1. Probleem: abipolitseiniku tervisenõuded ja -kontroll vajavad kaasajastamist

Kogu abipolitseinike tervisekontrolli ja tervisetõendi regulatsioon tuleb vaadata tervikuna üle,

et tagada sarnasemad nõuded PPA ametnike või politseiametnikega olenevalt sellest, mille le abipolitseinik spetsialiseerub.

Taust

Üks probleemidest seisneb selles, et abipolitseinikuks astuda soovijal tuleb teha esmane

tervisekontroll oma kulul perearsti juures, sest tervisetõend tuleb koos teiste vajalike dokumentidega esitada PPA-le. Sageli on perearsti juures esmase tervisekontrolli tegema PPA

kontrollib esitatud andmeid ja hindab isiku sobivust osaleda abipolitseinikuna politsei tegevuses ning alles siis vestleb abipolitseinikuks astuda soovijaga. Seetõttu kulutab abi-

politseinikuks astuda soovija aega ja raha, aga see ei taga, et temast saab abipolitseinik. Seevastu politseiametnikuks astuda soovija, kellest saab politseikadett, läbib tervisekontro ll i alles pärast seda, kui temaga on tehtud vestlus ja on teada, et teisi välistavaid asjaolusid ei ole.

Lisaks ei ole abipolitseinike puhul rakendatud põhimõtet, et tervisenõuded peavad tulenema

reaalsetest ülesannetest, st iga konkreetse nõude aluseks peab olema ülesanne, mille

(tervisele) ohutuks täitmiseks on vajalik organismi teatud tasemel talitlus. Samas politsei- ametnikud saab jaotada kaheks: sisetöö ja välitöö ametnikud. Kõikidele politseiametnikele on

tervisenõuete kontroll kohustuslik, olenemata sellest, kas nad teevad sise- või välitööd, kuid neil on erinevad tervisenõuded.

4.2. Kehtiv regulatsioon

APolS-i §-s 6 on reguleeritud abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervise- kontrolli. APolS-i § 6 lõikes 1 on nähtud ette, et abipolitseinik peab läbima perioodilise lt

tervisekontrolli ja abipolitseinikuks astuda soovija lisaks tervisekontrolli enne abi-

politseinikuks kandideerimist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt väljastab tervisetõend i perearst või PPA-ga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates eriarste.

APolS-i § 6 lõike 11 kohaselt ei pea abipolitseinikuks astuda soovija läbima tervisekontrolli ja

lõike 14 kohaselt abipolitseinik perioodilist tervisekontrolli, kui neil on nii kehtiv mootorsõiduk i juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba või sama paragrahvi lõikes 1 sätestatuga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend. Siseministri 1. juuli 2022. aasta

määruse nr 20 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmise l

tulirelva ja elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 7 kohaselt loetakse abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolliga samaväärseks Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud

politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontroll, kui see vastab selle määrusega kehtestatud nõuetele. Samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimist tõendab

selle kohta väljastatud kehtiv tervisetõend. APolS-i § 6 lõigete 12 ja 13 kohaselt ei pea abipolitseinikuks astuda soovija või abipolitseinik ,

kes soovib osaleda või osaleb ainult politsei abistamisel süüteoennetuses KorS-i §-s 18

39

sätestatud alustel, läbima kandideerimiseelset tervisekontrolli või perioodilist tervisekontro ll i.

Samas ei ole arusaadav, miks ei ole vaja kontrollida selle isiku terviseseisundit, kes puutub ennetustöös kokku haavatavama sihtrühmaga, nagu lapsed ja eakad.

Abipolitseinikuks kandideerimisel APolS-i § 7 järgi esitab abipolitseinikuks astuda soovija PPA-le:

1) kirjaliku taotluse; 2) abipolitseiniku ankeedi; 3) haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti hariduse infosüsteemis;

4) eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole eksamite infosüsteemis;

5) tervisetõendi; 6) iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult või abi-

politseinikult.

Abipolitseinikuga sarnase funktsiooni ja rolliga on ka kaitseliitlane, kellelt on 2022. aastast

nõutud samuti mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks vajalikku terviseseisundit. Lisaks on jätkuvalt Kaitseliidu liikmeks astumisel tervisekontrollist vabastatud isik, kellel on kehtiv relvaluba või kes on läbinud tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või

abipolitseiniku tervisekontrolli ja kellel on relva kandmise õigus.

4.3. Saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on sarnastada abipolitseiniku tervisekontroll ning tervise- ja kehalise ettevalmis tuse

nõuded sama tööd tegevate PPA teenistujate omadega.

 Tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded on vastavuses sellega, milliseid ülesandeid

abipolitseinik täidab, ning tervisekontroll sarnaneb politseiametniku omaga.

Loodud on tervisenõuete erisused olenevalt sellest, millele on abipolitseinik spetsialisee ru- nud. Kui abipolitseinik abistab PPA-d eelkõige sisetöös, näiteks koolitused, arendus ja

kommunikatsioon, erinevad tema tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded selle abi- politseiniku omadest, kes abistab eelkõige välitöös ja puutub kokku kodanikega ning rakendab korrakaitsemeetmeid, näiteks patrull, piirivalve ja piirkondlik politseitöö.

 PPA suunab abipolitseinikuks astuda soovija terviskontrolli pärast kutsesobivus-

vestlust.

4.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

 Avalikkuse teavitamine. Probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel.

40

 Rahastuse suurendamine. Kindlasti on vaja suurendada rahastust, et hoida praegust vabatahtlike kaasamise võimekust ja arvestada abipolitseiniku arvu suurenemisest tingitud vajadustega. Samas ainuüksi rahastuse suurendamine ei aita tagada tervise ja kehalise

ettevalmistuse nõuete sarnasemaks viimist PPA ametnikega. Eelkõige annab rahastuse suurendamine võimaluse ka abipolitseinikuks astuda soovijate tervisekontrolli kulude tasumist PPA poolt.

 Olemasoleva olukorra säilitamine . Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et abi- politseinikuks astuda soovijal tuleb teha esmane tervisekontroll oma kulul perearsti juures, sest tervisetõend tuleb koos teiste vajalike dokumentidega esitada PPA-le. Lisaks olemas-

oleva olukorra säilitamisel ei saa abipolitseinike puhul rakendatud põhimõtet, et tervise - nõuded peavad tulenema reaalsetest ülesannetest.

 Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise.

Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest: mitteregulatiivsed lahendused ei

võimalda lahendada probleeme ega saavutada soovitud eesmärke.

4.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Abipolitseiniku tervisenõuded muudetakse sarnasemaks nõuetele, mis on kehtestatud PPA

ametnikele või politseiametnikele, arvestades spetsialiseerumist.

1) Muudetakse abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimusi ja korda.

Protsessis muudetakse seda, et tervisekontrolli teeb abipolitseinikuks astuda soovija siis, kui

temaga on vesteldud. Praegu tuleb tervisetõend esitada sooviavaldusega. Muudatus aitab kodanikul vältida kulutusi juhul, kui ta abipolitseinikuks ei kvalifitseeru.

Uuendatakse abipolitseiniku tervisenõudeid nii, et need oleksid kooskõlas abipolitseiniku valitud tegevusvaldkonnaga. See tähendab, et iga konkreetse nõude alus on tegevus, mille

(tervisele) ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemel talitlus. Kui abi- politseinik soovib abistada eelkõige toetavates tegevustes ja ei puutu kokku kodanikega, ei pea tema nõuded olema samaväärsed abipolitseinikuga, kes abistab patrullis või piirivalves. Täpsed

tervisenõuded määratakse eelnõu koostamisel, kaasates vajalikke pooli.

Abipolitseiniku tervisekontrolli sageduse regulatsioon ei ole veel selge. Politseiametniku tervisekontroll sageneb teatud vanusest15. Samas töötab politseiametnik iga päev oludes, mis võivad tema tervist ohustada, abipolitseinik on aga sellistes tingimustes oluliselt harvem, sest

see ei ole tema põhitöö. Seega on hetkel seiskoht, et tervisekontrolli sagedust politseiametniku omaga ei võrdsustata. Täpne lahendus leitakse eelnõu koostamisel. Samuti tuleb kaaluda, kas

saab arvestada juhiloa tervisetõendit. Selge on aga see, et teatud vanusest tuleb pöörata tervisele rohkem tähelepanu, kui abipolitseinik abistab PPA-d välitööl.

15 Välitööd tegev politseiametnik peab tervisekontrolli läbima eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäe vast

arvates: 1) alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ja 2) alates 50. eluaastast ühe aasta järel. Siseministri 20. juuni

2022. aasta määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi

nõuded“.

41

5. Anda abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kaalutlusõigus ning muuta

selgemaks abipolitseiniku vastutus ja järelevalve abipolitseinike üle

5.1. Probleem: kehtivas õiguses puudub võimalus peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt

ja ei ole määratletud abipolitseiniku staatusest vabastamist kooskõlas õigusselguse

põhimõttega. Järelevalve abipolitseinike üle ei ole üheselt selge.

Taust

1) Abipolitseiniku vabastamine

Probleem seisneb selles, et APolS näeb ette, et abipolitsenik vabastatakse ilma kaalutlemata,

kui ta käitub sobimatult, sealhulgas rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt või ei vasta APolS-is seatud nõuetele.

Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli lektor Silva Kirsimägi on koostanud põhjaliku analüüsi „Abipolitseiniku õiguslikust vastutusest“16, milles ta samuti sellele probleemile juhib

tähelepanu:

Abipolitseinikuna tegutseva isiku põhiseaduslike õiguste kaitse seisukohalt peab vabastamine olema üheselt selge, põhjendatud ja arusaadav. Kui abipolitseinik käitub õigusvastaselt, siis õigusvastase teo kindlakstegemiseks on tarvis õigusselguse põhimõttest tulenevalt selgeid menetluslikke reegleid, et tagada menetlusaluse isiku ärakuulamisõigus, järgida uurimis- ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning rakendada kaalutlusõigust. [---] Abipolitseiniku seaduse

§ 42 punkt 3 sätestab imperatiivselt, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega, kui ta

rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt. Sõnastus „muul viisil õigusvastaselt“ lubab õiguse rakendajal väga laialdast tõlgendusruumi ning arvestades, et de lege lata puuduvad abipolitseiniku järelevalve menetlust reguleerivad normid, on autor seisukohal, et abipolitseiniku staatusest vabastamine võib rikkuda ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Välistada ei saa, et politseiliste ülesannete täitmisel koos tegutsevad ja sama õigus - rikkumise (näiteks ülemäärase jõu kasutamine) toime pannud politseiametniku ja abi- politseiniku suhtes tehtavad õiguslikud otsused on erinevad. Kui politseiametniku puhul määratakse distsiplinaarkaristus sõltuvalt süü vormist, siis abipolitseiniku puhul tuleb ta abi- politseiniku staatusest vabastada õigusvastase käitumise korral ehk siis igasuguse õigusvastase käitumise korral. On selge, et abipolitseinik peab olema seaduskuulekas, aga kas saab lugeda põhjendatuks, et iga rikkumisega peab kaasnema staatusest vabastamine, liiatigi veel, kui abipolitseiniku staatusest vabastamist reguleerivaid menetluslikke norme pole sätestatud.17

Abipolitseiniku staatusest vabastamise regulatsioonis on ka teine probleem: puudub võimalus

peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt. Nimelt tuli abipolitseinike seas läbiviidud küsitluses välja ka see, et mõnel perioodil ei pruugi abipolitseinikul olla võimalik nii palju politseid

abistada või pole võimalik seda üldse teha, näiteks tervislikel põhjustel või kui abipolitse inik on lapseootel. Samuti mõjutavad panustamist see, milline on hetkel abipolitseiniku põhitöö, ja perekondlikud sündmused. Probleem on, et abipolitseinikul on ka sel perioodil kohustus läbida

iga-aastane täiendkoolitus, või kui abipolitseinikule on väljastatud relv, sooritada laskmis- arvestus vähemalt üks kord kalendriaastas. Lisaks peab tal olema ka kehtiv tervisetõend, mida

tuleb iga kolme aasta tagant uuendada. Kui abipolitseinik ei vasta nendele nõuetele, tuleb ta

16 Kirsimägi, Silva 2020. Abipolitseiniku õiguslikust vastutusest. – Riigikogu Toimetised 42, lk 201–208. 17 Kirsimägi 2020, lk 207–208.

42

APolS-i kohaselt abipolitseiniku staatusest vabastada. Samas on see igati eluline ja

mõistetav, et teatud perioodil ei ole võimalik abipolitseinikuna aktiivselt panustada, ning riik ei tohiks heita teda siis kohe kõrvale.

2) Abipolitseiniku vastutus ja järelevalve tema üle

Probleem seisneb selles, et õiguslikult ei ole abipolitseinike vastutust ja järelevalvet

reguleerivad menetluslikud normid üheselt selged. Abipolitseinik ei ole PPA-ga teenistus- suhtes, mistõttu ei kohaldata talle ka politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse

regulatsiooni.

Kirsimärgi toob samuti esile vajaduse reguleerida järelevalvet ja vastutust:

Abipolitseiniku suhe riigiga on avalik-õiguslik, mis algab tema nimetamisega abipolitseinikuks. [---] Abipolitseinik ei ole Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus ei töötajana ega ka ametnikuna. Tema üle teostatav kontroll vajab eraldi reguleerimist.18 Arvestades, et abipolitseinikule on lubatud sekkuda isikute põhiõigustesse, kerkib küsimus,

kas kehtiv õigus tagab ühese ja õigusselge regulatsiooni juhtudeks, kui abipolitseinik põhjustab politseiliste ülesannete täitmisel oma tegevusega isikule kahju.19

5.2. Kehtiv regulatsioon

1) Abipolitseiniku vabastamine

Abipolitseiniku vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust. Kui menetluse tulemusel selgub, et abipolitseinik on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse abipolitseiniku staatusest, vormistatakse selle kohta otsus, st haldusakt, mille le

saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse. Abipolitseiniku tegevus lõppeb seega siis, kui PPA peadirektor või tema volitatud ametnik vabastab ta abipolitseiniku staatusest.

APolS § 42 lg 1 kohaselt abipolitseinik vabastatakse:

1) abipolitseiniku algatusel;

2) tema mittevastavuse korral APolS §-des 4 ja 5 ning § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele;

3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas kui abipolitseinik rikub

avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt, või

4) abipolitseiniku surma korral.

2) Abipolitseiniku vastutus ja järelevalve tema üle

APolS-i §-s 39 on sätestatud küll võimalused, milline on vastutus juhul, kui abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitati abipolitseiniku ülesande täitmise tõttu kahju, kuid on reguleerimata vastutus, kui kahju tekitab abipolitseinik ise. Abipolitseinik on küll politsei-

süsteemi lahutamatu osa, kuid ta ei ole politseiametnik ehk riigiteenistuja, kellele saaks kohaldada ametniku vastutust reguleerivaid norme.

18 Sealsamas, lk 206. 19 Sealsamas, lk 203.

43

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) 8. peatükis on käsitletud ametnike distsiplinaa r-

vastutust. 2022. aasta juulist on lähtutud sellest ka politseiametniku distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Ametnikule saab teenistuskohustuste rikkumise eest määrata distsiplinaa r - karistuse. Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. ATS-i § 70 järgi võib

politseiametnikule määrata distsiplinaarkaristusena noomituse, ametipalga vähendamise kuni 30% võrra kuni kuueks kuuks või teenistusest vabastamise. Lisaks on võimalik politseiametnik

kõrvaldada teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks ATS-i § 78 alusel. Kehtib põhimõte, et politseiametnikku ei vabastata teenistusest, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Oluline on seegi, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud ei abipolitseinikele ,

ega vabatahtlikele merepäästjatele ega vabatahtlikele päästjatele.

5.3. Saavutatava olukorra kirjeldus

 Abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kasutatakse kaalutlusõigus t,

arvestades õiguse üldpõhimõtetega ning kaaludes kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

 On loodud võimalus peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt perioodil, kui tal ei ole

võimalik aktiivselt abistada või kui näiteks politseikadett, kes on ka abipolitseinik,

vormistatakse praktikaks politseiteenistusse

 Abipolitseiniku vastutuse menetluslik regulatsioon on õiguslikult üheselt selge, seal-

hulgas on mõeldud läbi järelevalve, mida abipolitseiniku üle tehakse.

5.4. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

 Avalikkuse teavitamine. Probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel, kuna probleemid on kehtivas õiguses.

 Rahastuse suurendamine. Kindlasti on vaja suurendada rahastust, et hoida praegust vabatahtlike kaasamise võimekust ja arvestada abipolitseiniku arvu suurenemisest tingitud vajadustega. Samas ainuüksi rahastuse suurendamisega abipolitseiniku üle teostava järele-

valve ei muutu selgemaks ning vabastamisel ei teki kaalutlusõigust. Rahastus aitab tagada eelkõige abipolitseinikule vajaliku varustuse olemasolu, ülesande täitmiseks ajakohase

väljaõppe korraldamise, motivatsiooni hoidmise ja tublimate tunnustamise, kuid ei anna õigust ega pädevust konkreetseid ülesandeid täita ja täitmise üle järelevalvet teha.

 Olemasoleva olukorra säilitamine . Olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et abi- politseinik saab ka edaspidi abistada avaliku korda ähvardava ohu ennetamisel ja tõrjumise l

vaid koos politseiametnikuga. Ning abipolitseiniku üle teostav järelevalve on endiselt ebaselge ning puudub võimalus teatud juhtudel abipolitseiniku staatust peatada.

44

 Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise.

Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest: mitteregulatiivsed lahendused ei

võimalda lahendada probleeme ega saavutada soovitud eesmärke.

5.5. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

1) Järelevalvet abipolitseiniku üle reguleeritakse täpsemini ja tekitatakse abipolitseiniku

vabastamisel kaalutlusõigus. See toob kaasa abipolitseiniku vabastamise paindlikuma regulatsiooni.

2) Võimaldatakse teatud juhtudel abipolitseiniku staatus ajutiselt peatada. See tagab, et

alati ei ole vaja isikut abipolitseiniku staatustest vabastada, kui ta ei saa teatud eluperiood il

aktiivselt abistada või kui ta on politseikadett, kes vormistatakse praktika ajal politsei- ametnikuks, ja ta ei saa samal ajal olla abipolitseinik. Kavandatakse, et abipolitseiniku

staatust on võimalik ajutiselt peatada kuni kolmeks aastaks. Töötatakse välja õppemoodul või täiendusõpe juhuks, kui isik soovib jätkata pärast staatuse

ajutist peatamist aktiivselt abipolitseinikuna ning tal on vaja oma teadmisi ja oskusi aja- kohastada. Samuti tagatakse piisav aeg selleks, et tagada abipolitseiniku vastavus seadusest

tulenevatele nõuetele, näiteks tervisetõend ja relvaeksam.

45

6. Sihtrühm

Kõikidel eelkirjeldatud probleemidel on samad sihtrühmad.

1) Abipolitseinikuks astuda soovijad, keda on igal aastal ca 180–220.

2) Abipolitseinikud. 2023. aasta jaanuari seisuga oli 1109 abipolitseinikku, sealhulgas aktiivseid abipolitseinikke20 501, IPAP-e 345, tulirelva kandmise õigusega 453 ja elektri-

šokirelva kandmise õigusega 197.

3) PPA. 1. jaanuari 2022. aasta seisuga oli PPA-s täistööajaga tööl 4591 teenistujat, kellest 3768 olid politseiametnikud ja 823 muud teenistujad.

4) VTK-ga kavandatavad muudatused mõjutavad ka Eesti elanikke, kuid mitte kõiki, vaid eelkõige neid, kellel on mingil põhjusel PPA-ga kokkupuude. Kaudselt mõjutab aga PPA

töö igaühte.

5) Väljaõppe muudatused mõjutavad veel Sisekaitseakadeemiat.

20 Abipolitseinik on aktiivne, kui ta on kalendriaasta jooksul abistanud politseid vähemal 60 tundi. See on PPA-s

kokkulepitud põhimõte.

46

7. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Seadused

1) Abipolitseinikud on Eestis tegutsenud 1994. aastast, kui võeti vastu esimene APolS, millega määrati abipolitseinike staatus, eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös

osaleda. Kehtiv APolS võeti vastu 24.11.2010 ja jõustus 01.01.2011. APolS-is on sätestatud abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, et kaasata vabatahtlikke politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Üheteist aasta jooksul

on PPA ja Siseministeerium seadnud eesmärke uute abipolitseinike värbamiseks, uuendanud abipolitseinike väljaõpet ja täiendanud abipolitseinike teenistusse kaasamise

korraldust. Samas on praktikas ilmnenud küsimusi, mis takistavad vabatahtlike potentsiaa li täiel määral rakendamist.

2) KorS-is on sätestatud avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korraldus ning

reguleeritud abipolitseinikule lubatud meetmeid. 3) PPVS-is on sätestatud politsei ülesanded, õigused ja korraldus ning politseiteenis tuse

õiguslikud alused. Politsei ülesannetest lähtudes on võimalik kaasata abipolitseinikke. 4) Liiklusseaduses on antud abipolitseinikule õigus teostada liiklusjärelevalvet.

Määrused

1) Siseministri 27. augusti 2019. aasta määrus nr 26 „Abipolitseiniku eritunnused ning

eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“ 2) Siseministri 1. juuli 2022. aasta määrus nr 20 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks

astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist

välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektri-

šokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi

nõuded“ 3) Siseministri 1. juuli 2022. aasta määrus nr 21 „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ 4) Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja

abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise kord“ 5) Siseministri 21. detsembri 2022. aasta määrus nr 50 „Abipolitseinikule väljastatud

erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ 6) Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 68 „Abipolitseiniku kutsesobivuse

nõuded“

7) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määrus nr 187 „Abipolitseiniku ülesande

täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise

kahju hüvitamise tingimused ja kord“

Arengukavad ja strateegiad

1) Siseturvalisuse arengukava 2020–203021 üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe

panust turvalisuse tagamisse. On olemas tugevad eeldused suurendada elanike osalust

enda ja kodukoha turvalisuse parandamises. Turvalisusega seotud vabatahtliku tegevuse suurendamisel on samuti potentsiaali. Arengukavas on rõhutatud, et „[v]abatahtlikel on

oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös“22. Eesmärk on luua

mitmekesised võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses ja tagada, et kaasajad

oleksid professionaalsed ning olemas oleks sobiv vabatahtlike koolitus- ja

tunnustussüsteem.

21 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 22 Sealsamas, lk 20.

47

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.1.2 „Terviklikum ja igaühe

panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks“ üks olulisemaid tegevussuundi on kindlustada vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus, milleks on vaja:

 luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna, näiteks ennetustöös osalemiseks või muul moel vabatahtlike töösse panustamiseks;

 tõsta asutuste ja vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata;

 motiveerida vabatahtlikke toetuste ja tunnustavate tegevustega osalema ning tagada neile vajalik varustus ja töökeskkond.

2) PPA strateegias 203023 on seatud eesmärgiks, et vabatahtlikud on aktiivselt kaasatud

turvalisuse tagamisse. Strateegilised valikud selle saavutamiseks on:

 suurendada organisatsiooni võimekust kaasata vabatahtlikke;

 teha vabatahtlikuna panustamine võimalikult lihtsaks ja mugavaks;

 suurendada igaühe teadlikkust vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest. Vajalikud eeldused ja tegevused eesmärgi saavutamiseks on:

 töötada välja vabatahtlike kaasamise mudel, mis võimaldab vabatahtlikul temale sobivas vormis panustada oma võimete ja oskustega just temale sobivasse teenusesse;

 luua vabatahtlike koolituse ja täiendusõppe mudel, mis arvestab vabatahtliku oskusi ja kaasamise valdkondi;

 ühendada vabatahtlike ressursside haldamine PPA ressursside haldamise süsteemiga;

 suurendada organisatsioonis ametnike teadlikkust ja suutlikkust vabatahtlikke kaasata;

 laiendada vabatahtlike kaasamise võimalusi ja vorme;

 lihtsustada vabatahtlikuks kandideerimist e-lahenduste kaudu;

 luua e-lahendused, mis võimaldavad vabatahtlikul panustada võimalikult lihtsalt ja paindlikult;

 rakendada vabatahtlike välja- ja täiendusõppes e-õpet;

 teha järjepidevat ja sihistatud teavitust vabatahtlikuna panustamise võimalustes t, vabatahtlikest ja nende edulugudest;

 teha aktiivset koostööd kohaliku omavalitsuse üksuste ja mittetulundussektor i võtmeisikutega nende teadlikkuse suurendamiseks;

 teha koostööd haridusasutuste ja õpilasliitudega vabatahtlikkuse idee õppe- programmidesse lõimimiseks;

 toetada vabatahtlike ühenduste ja liitude loomist ning tegevust.24

PPA strateegias 2030 on toodud välja ka, et „hädasolija jaoks on kõige tähtsam, et abi jõuaks

temani ruttu ning teeks päriselt midagi paremaks . Abi kvaliteet sõltub eelkõige

vormikandja oskustest, teadmistest ja suhtumisest“25.

23 Politsei- ja Piirivalveamet 2019. Politsei- ja Piirivalveameti strateegia 2030. Tallinn: Ecoprint. 24 Sealsamas, lk 34. 25 Sealsamas, lk 9.

48

8. Tehtud uuringud

Vabatahtluse ja abipolitsei valdkonnas on läbiviidud mitmeid uuringuid, analüüse ning lõpu- ja

magistritöid. Lisaks on Siseministeerium viinud VTK ettevalmistamisel läbi küsitlus i. Järgnevalt on toodud peamised uuringud koos kokkuvõtte ja järeldustega.

1) Abipolitseinike seas läbiviidud küsitlus 2023 (asutusesiseseks kasutamiseks, edaspidi

AK). 2023. aasta jaanuaris viisid PPA ja Siseministeerium läbi küsitluse, et mõista, millised

on abipolitseinike hinnangud ja hoiakud mitmekesisema kaasamise, süsteemsema ja põhjalikuma väljaõppe ning riikliku motivatsiooni suhtes. Küsitlus viidi läbi LimeSurvey

keskkonnas. Kutse vastata saadeti kõikidele abipolitseinikele, st 1100 inimesele. Kokku laekus 333 vastust, mis tähendab, et küsitlusele vastas 30% abipolitseinikest. Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et:

 vastajatest 82% märkis, et neid motiveerib oluliselt see, kui neile pakutakse riiklike

hüvesid, kui nad osalevad aktiivselt abipolitseinike tegevuses;

 hinnangud, kas senine väljaõpe on piisav või mitte, jaotusid üsna võrdselt – ligikaudu

pool vastajatest peab piisavaks mahtu, pisut enam sisu (62%) –, kuid keskmiselt

neli abipolitseinikku kümnest ei pea väljaõpet piisavaks;

 75% vastajatest peab kutsestandardi loomist vajalikuks ;

 enamik vastajatest (82%) toetab seisukohta suurendada abipolitseinike väljaõppe

mahtu;

 enamik vastajatest (79%) toetab seisukohta siduda abipolitseinike võimalused ja

õigused politseilistes tegevustes väljaõppe mahuga;

 enamik vastajatest (81%) toetab vabatahtliku töö miinimumtundide seadmist, kuid maksimumi seadmisele ollakse pigem vastu (52%).

2) PPA teenuseomanike seas läbiviidud küsitlus 2022 (AK). 2022. aasta suvel viisid PPA ja Siseministeerium läbi küsitluse, et mõista, kas ja kuidas saaks vabatahtlikke PPA-s

erinevate teenuste osutamisel mitmekesisemalt kaasata ning millised on tänased kitsas- kohad. Küsitlus viidi läbi LimeSurvey keskkonnas. Kutse vastata saadeti kõikidele teenuse- omanikele, st 68 inimesele. Kokku laekus 33 vastust, mis tähendab, et küsitlusele vastas

47% teenuseomanikest. Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et:

 61% vastajatest peab vabatahtlikke oma teenuse osutamiseks vajalikeks ja 39% on kaasanud oma teenuse osutamisse vabatahtlikke;

 72% vastajate arvates võiks lisaks abipolitseinike süsteemile olla PPA-s võimalus

kaasata vabatahtlikke ka teistel alustel, st vähemate nõuete ja õigustega näiteks abiks koolituste või treeningute läbiviimise l;

 57% vastajate hinnangul on abipolitseiniku kaasamisel piirav just APolS-is

piiritletud pädevus, mis ei võimalda abipolitseinikku teenuse osutamisse kaasata;

 39% vastajate hinnangul ei anna abipolitseinike esimese astme õpe kaasamiseks piisavaid teadmisi ja oskusi, 30% ei arva nii ja 30% ei oska seda hinnata.

3) Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 202226. Turu-uuringute AS viis 2022. aasta 25. aprillist 8. maini Siseministeeriumi tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu Eesti

elanikkonna seas. Uuringu sihtrühm oli Eesti vähemalt 15-aastased elanikud. Valimi suuruseks seati 1000 vastajat. Kokkuvõtlikult võib välja tuua, et:

26 Turu-uuringute AS 2022. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022.

49

 elanike hoiakud ei ole kahe aasta jooksul muutunud selles, et jätkuvalt tajutakse hästi inimeste omavastutust ohtude ennetamisel, sealhulgas arvatakse, et inimesed ise

peaksid aktiivselt osalema enda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (90%);

 elanike usaldus turvalisuse valdkonna vabatahtlike suhtes ei ole muutunud ja on jätkuvalt kõrge: vabatahtlikud päästjad (83%), vabatahtlikud merepäästjad (74%) ja

abipolitseinikud (74%);

 viimase 12 kuu jooksul on 27%27 Eesti elanikest võtnud osa mõnest turvalisuse valdkonna vabatahtlikust tegevusest;

 turvalisusega seotud vabatahtlikes organisatsioonides mitteosalemise põhjustest on

elanikele peamine ajapuudus (58%), millele järgnevad vanuse ja tervisega seotud

põhjused (43%), soovimatus võtta sellega seonduvaid kohustusi (19%) ning vähene teadlikkus või infopuudus (16%);

 abipolitseinikuks astumisest on huvitatud 14% elanikest;

 mehed on väljapakutud vabatahtliku tegevuse võimalustest naistega võrreldes üldise lt rohkem huvitatud, vanuserühmade võrdluses paistab silma suurem huvi 25–34-aastaste seas ja nii vabatahtliku pääste kui ka abipolitseiga liitumise vastu on huvi mitte-eestla ste

seas võrreldes eestlastega suurem (vastavalt 26% vs. 15% ja 20% vs. 12%).

4) Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 201828. 2018. aastal Balti Uuringute Insti-

tuudis läbiviidud uuringu peamine eesmärk oli anda ülevaade vabatahtlikus tegevuses osalemisest Eestis ja selle valdkonna muutustest. Tegemist oli kordusuuringuga.

 Uuringu tulemused näitasid, et viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis

kasvanud: 31%-lt 49%-le. Viimase 12 kuu jooksul on vabatahtlikuna panustanud seega umbes 477 831 inimest. 40% elanikest pole olnud kunagi vabatahtlikud.

 Iga vabatahtlik aitab varasemast rohkemates valdkondades. See viitab mikrovabataht-

likkusele, mida on märgata ka teistes riikides ning mille tõttu väheneb regulaarsete

vabatahtlike osakaal ja kasvab ühekordsete abistajate osakaal. Uuringu aruandes on aga tõdetud:

Samal ajal tunnevad organisatsioonid puudust just püsivabatahtlikest, st neist, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures korrapäraselt ja pikema aja jooksul. Lähiaastate suurim risk seisneb seega selles, et Eesti organisatsioonide vajadused ja valmisolek

vabatahtlikke kaasata on vastuolus elanike ootuste ja võimalustega vabatahtlikuna tegutseda.29,30

 15–24-aastastest tegutseb vabatahtlikena 69%, kes moodustavad kõigist vabatahtlikest 19%. Uuringu aruandes on öeldud:

Vanemaks saades väheneb teadvustamata vabatahtlike määr märkimisväärselt, mis viitab noorte potentsiaali alakasutamisele. Nad on vabatahtlikkuse kultuuri järelkasv. Seepärast tuleb suurendada nende teadlikkust vabatahtlikkusest, et nad ka pärast 24. eluaastat vabatahtlikuna jätkaksid.31

27 Protsenti, kui palju osalevad elanikud turvalisuse valdkonna vabatahtlikus töös , ei saa tervikuna eelmise

uuringuga võrrelda, kuna vastuste loetelusse lisandus uus variant ja ühte varianti täiendati. 28 Käger, Maarja, Maiu Lauring, Anastasia Pertšjonok, Kristjan Kaldur, Oliver Nahkur 2019. Vabatahtlikus

tegevuses osalemise uuring 2018. Aruanne. Balti Uuringute Instituut.

29 Sealsamas, lk 6. 30 Esiletõst pärineb tsiteeritud allikast. 31 Sealsamas.

50

 Võimalusi, kuidas ja millal vabatahtlikuna tegutseda, on tulnud juurde:

Kui inimestel on väga palju võimalusi eneseteostuseks ja -arenguks ning oma vaba aja sisustamiseks, on konkurents vabatahtlikele suur. See, kes teeb neile asja lihtsamaks, mugavamaks ja huvitavamaks, pälvib tähelepanu. [---] organisatsioonid küll eelistavad pikaajalisi vabatahtlikke, sest nende juhendamine ja koordineerimine on kulutõhusam [---], kuid üha enamad vabatahtlikud otsivad lühiajalisi võimalusi. Seega on mikrovabatahtlikkus ühelt poolt kriitiline suundumus ning surve vabatahtlikke vajavatele organisatsioonidele [---] Teiselt poolt võimaldab selle suundumusega arvestamine kaasata nooremaid põlvkondi ja neid elanikerühmi, kellel vaba aega napib.32

5) Vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitseinike kaasamise kitsaskohad

202233. Oma 2022. aasta analüüsis keskendus Diana Marnot vabatahtlikele, keda kaasatakse peamiselt siseturvalisuse tagamisse: vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad ning abi-

politseinikud. Ta järeldas muu hulgas järgmist:

1. Selleks et turvalisusega seotud vabatahtlikud peaksid aina suuremas mahus tegelema avaliku korra kaitsmise ja pääste ülesannetega, siis on riigi elanikel õigustatud ootus saada neid riikliku vastutusega teenuseid kvaliteetselt. See eeldab vabatahtlike korralikku

väljaõpet, kuid ka sobilikku varustust. Sama oluline on olemasolevate ja tulevaste vabatahtlike motivatsiooni hoidmine ja tunnetus, et nende osalust riiklike teenuste toetamisel väärtustatakse. [---]

2. Kui riigi eesmärk on suurendada kodanike panust turvalisuse tagamisse, siis tuleks

abipolitseinikele leida veel laialdasemat rakendust. PPA-s on 2021. aasta detsembri seisuga 31 põhiteenust ja 38 tugiteenust, mille töö toetamiseks saaks rakendada väga mitmekülgsete oskustega inimesi.

3. Abipolitseinikuks saamine võiks olla liigendatud isikute võimetele vastavalt. Selleks et enam vabatahtlikke saaks oma tsiviilelu ekspertiisiga toetada PPA tegevust, ei ole

ilmtingimata kõikidel vabatahtlikel vaja patrullpolitseinikega võrdseid kehalise ettevalmistuse eeldusi. Nii saaks ühiskondlik potentsiaal paremini kasutatud. Kui eristada kehalise ettevalmistuse nõudeid vastavalt erialale, saaks kaasata ka näiteks puudega ja vanemaid ning muidu füüsiliselt vähem võimekamaid inimesi, näiteks spetsiifilisemale analüütilisele tööle või muude tugiteenuste toetamiseks.

4. Abipolitseinikega tegelevad rühmajuhid peaksid saama rohkem aega ja tasu, et tegeleda

põhjalikumalt vabatahtlikega. Nendega suhtlemine, tööülesannete organiseerimine ja motivatsiooni hoidmine on suuremates piirkondades arvestatav lisatöö, aga tasu pole selle eest kohane. Lisaks peaks vabatahtlikega tegelev ametnik sellest ülesandest huvitatud olema, et ta ei pärsiks oma vastumeelse suhtumisega vabatahtlike motivatsiooni. Arvestades vabatahtlike arvu planeeritud suurenemist, tuleks kaaluda võimalust nendega tegelemiseks palgata eraldi PPA ametnik.34

6) Abipolitseinike motivatsiooni ja rahulolu analüüs 2021 (AK). PPA analüüsi eesmärk oli

kirjeldada abipolitseinike sotsiaaldemograafiliste gruppide motivatsiooni organisatsioonis panustada, abipolitseinike rahulolu organisatsiooniga ja vajadust mentorlussüsteemi järele,

32 Sealsamas, lk 16. 33 Marnot, Diana 2022. Vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitseinike kaasamise kitsaskohad.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut. 34 Sealsamas, lk 19–20.

51

lähtudes 2021. aasta mais ja juunis läbiviidud abipolitseinike motivatsiooni- ja rahulo lu-

küsitlusest. Analüüsis leiti, et:

 peaaegu kõik vastajad tunnevad uhkust oma abipolitseiniku staatuse üle (97%), samuti tunneb enamik (88%), et nad on organisatsioonile olulised ;

 88% vastajatest soovitaks abipolitseinikuks astumist ka oma sõpradele ja tuttavate le, rohkem soovitavad abipolitseinikuks astumist noored;

 motivatsiooni üldteguritest osutusid abipolitseinike jaoks kõige olulisemaks enda huvi valdkonna vastu ja PPA pakutavad koolitused (98%), samuti võimalus

panustada kogukonna turvalisusesse, enesearengu ja -teostuse võimalus ning

võimalus olla kaasatud erinevates ülesannetes (97%);

 89% vastajatest tunneb, et nende areng on jätkunud ja et nad õpivad pidevalt uusi asju;

 43% vastajatest näeb ennast tulevikus politseiametnikuna, kindel on selles neljandik (25%).

7) Siseministeeriumi audit „Abipolitseinike tegevuse juhtimise tõhusus“ 2020 (AK). Audit tõi välja mitmed olulised kitsaskohad ja ettepanekud APolS-i muutmiseks. Auditi raames hinnati, kas abipolitseinike tegevust on arendatud ja juhitud tõhusalt ning kas see on

olnud kooskõlas strateegiliste eesmärkidega.

8) Abipolitseiniku õiguslikust vastutusest35 2020. Silva Kirsimägi tõi oma analüüs välja, et:

 kehtivas õiguses ei ole õigusselguse põhimõtte kohaselt määratletud abipolitseiniku

staatusest vabastamist, mistõttu võib abipolitseiniku staatusest vabastamine rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet;

 abipolitseiniku vastutuse menetluslikud normid ei ole õiguslikult üheselt selged;

 on vaja sätestada abipolitseiniku õigus keelduda täitmast tema enda või teise isiku elule, tervisele või varale ohtlikku korraldust.

9) Abipolitseinike värbamiseks sobiliku rahvastiku analüüs 2021 (AK). PPA analüüs i

eesmärk oli kirjeldada, kui suurt osa rahvastikust on võimalik abipolitseinikuks värvata. Analüüsi olulisemad järeldused olid järgmised.

 Abipolitseinikuks sobiliku rahvastiku osakaalu hindamisel on kaks aspekti: 1) kui suur

osa elanikkonnast vastab abipolitseinikuks värbamise nõuetele ja 2) kuivõrd

valmis on inimesed ise abipolitseinikuks hakkama.

 Abipolitseinikuks sobiliku rahvastiku osatähtsus kogurahvastikus on hinnanguliselt 1– 5% ehk 10 000–65 000 inimest. Need on elanikud, kes vastavad abipolitseinikuks

värbamise nõuetele ja eeldustele ning on ka ise huvitatud abipolitseiniku staatusest.

 Samas on Eestis maakondades väga erinev rahvastiku koosseis, mis seab ka värbamise le piirid. Seetõttu peaks igas piirkonnas abipolitseinike värbamise eesmärke seades arvestama, kui palju just selles piirkonnas sobivaid vabatahtlikke on.

10) Abipolitseinike väljaõppe korralduse hindamine 2017 (AK). 2017. aastal analüüs is Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi tellimusel abipolitseinike väljaõppe korraldust.

Analüüs on jaotatud neljaks osaks: 1) ülevaade abipolitseinike koolituse õiguslikust raamistikust; 2) väljaõppekavad ja nende võrdlus; 3) sisuline ülevaade väljaõppe korraldusest ja 4) ettepanekud väljaõppe korraldamiseks. Kokkuvõtlikult saab välja tuua

järgmised ettepanekud:

35 Kirsimägi 2020.

52

 vaadates kutseharidusstandardit36, tasuks kaaluda abipolitseiniku koolituse korraldamist teise ja kolmanda taseme kutseõppe kohaselt ning võtta eeskujuks nende õpiväljundid;

 võttes aluseks kutsekvalifikatsiooni põhimõtted, saaks abipolitseinikud paigutada ühtsesse politseihariduse süsteemi, mis saaks ka olla üks karjääri alustamise astmeid;

 abipolitseinike koolituse sisustamisel ja läbiviimisel saaks lähtuda politsei õppekavade koostamise ja rakendamisega sarnastest põhimõtetest;

 alternatiivina saaks võtta kasutusele täienduskoolituse standardis37 sätestatud õppekava nõuded ja koostada nende alusel väljundipõhine õppekava.

36 Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. aasta määrus nr 130 „Kutseharidusstandard“. 37 Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. aasta määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.

53

9. Kaasatud pooled

1) VTK ettevalmistuse esimeses etapis viidi 2022. aasta alguses Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne

prefektuuris läbi kaasamise seminarid, kus osales kokku ca 150 inimest. Nende seas oli nii PPA ametnikke (politseiametnikud ja muud teenistujad), abipolitseinikke, Sisekaitse-

akadeemia esindajaid kui ka Siseministeeriumi töötajad. Töötubades kaardistati tänaseid takistusi abipolitseinike kaasamisel ja pakuti neile lahendusi. Samuti koondati infot võimalike tegevuste kohta, kuhu oleks tulevikus vaja kaasata rohkem abipolitseinikke, ning

selle kohta, millised õigused ja kohustused vajavad laiendamist. 2) PPA teenuseomanike seas viisid Siseministeerium ja PPA ühiselt 2022. aasta suve

alguses läbi küsitluse. Kutse küsitlusele vastata saadeti kõikidele teenuseomanikele, st 68 inimesele, vastas 47%.

3) VTK ettevalmistusse kaasati Eesti Abipolitseinike Kogu, mis on 2011. aastal loodud

iseseisev mittetulundusühing ja mille eesmärk on ühendada abipolitseinikud ühise organisatsiooni alla ning tagada seeläbi ühtne areng, kvaliteet, omavaheline kogemuste

jagamine ja infovahetus. Kogu koondas abipolitseinike vaates APolS muutmiseks kirjalikud ettepanekud, kaasates sellesse abipolitseinikke.

4) 2022. aasta sügisel toimusid kaasamise seminarid töögruppides :

 Sisekaitseakadeemia esindajate ja PPA abipolitseinike koordinaatoritega abipolitse i - niku väljaõppe süsteemi võimaluste leidmiseks;

 PPA ametnike ja abipolitseinikega mõjuhinnang VTK-ga kavandatavate muudatuste kohta.

5) 2023. aasta jaanuaris viisid Siseministeerium ja PPA ühiselt läbi küsitluse abi-

politseinike seas. küsitlusele vastata saadeti kõikidele abipolitseinikele, st 1100 inimese le, vastas 30%.

6) 2023. aasta jaanuaris toimus teiste ministeeriumide ja asutustega seminar, milles

tutvustati VTK-d. Osalesid Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium ning Kutsekoda. 7) 2023. aasta alguses viidi läbi kümne PPA teenuseomanikuga ekspertintervjuu, mille

eesmärk oli saada aru, kuidas kavandatavad muudatused tagaksid võimaluse kaasata

abipolitseinikke paindlikumalt ja mitmekesisemalt ning aitaksid siseturvalisuse teenust paremini pakkuda.

8) 2023. aasta aprillis edastati VTK kirjalikult tutvumiseks ning tagasiside ja ette-

panekute esitamiseks partneritele: PPA-le, Eesti Abipolitseinike Kogule, Kutsekojale, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Sise-

kaitseakadeemiale.

54

10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüs itud

või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Kuigi Eesti abipolitseinike süsteem on üsna ainulaadne maailmas, on sarnased süsteemid veel Madalmaades ja Ühendkuningriigis.

10.1. Ühendkuningriigi süsteem

Esiteks on abipolitseinike süsteemi laiendamisel Eestis plaanis analüüsida Ühendkuningr iigi süsteemi, sest selles on mitmeid sarnaseid jooni. Seda on kirjeldanud oma lõputöös lühidalt ka

Stella Rekker38. Ühendkuningriigis abipolitseinikuks astuda soovijad peavad läbima värbamis- protsessi ja väljaõppe nagu Eestiski. Abipolitseinikuks astuda soovija peab vastama tervise- nõuetele ja läbima füüsilised katsed. Lõpetuseks on vestlus. Pärast värbamisprotsessi peab

läbima erikonstaabli esmaõppe. Erikonstaabli esmaõpe põhineb politseitöö riiklikul õppekaval ning selles saavad abipolitseinikuks astuda soovijad teadmised kriminaalõigusest ja

-menetlusest, inimõiguste õigusaktidest, otsustusmudelitest, politseivarustusest, vahistamis- protseduuridest, isikute läbiotsimisest, ohvitseride ohutusest ja esmaabist. Selle tulemuse l saavad nad oskused ja õiguse patrullida koos politseiametnikuga.39 Tulevikus oleks

otstarbekas, kui ka Eesti abipolitseiniku väljaõpe põhineks politseitöö riiklikul õppekaval,

mille erinevate moodulite läbimine annaks piisavad teadmised ja oskused.

Ühendkuningriigi süsteemi kohta on veelgi täpsema ülevaate andnud Kristjan Jaadla oma lõputöös „Abipolitseinike väljaõpe ja nende rakendamine patrulltegevuses Põhja prefektuur i

näitel“40. Ta toob muu hulgas esile, et:

[Ühendkuningriigis] on vabatahtlikuna politseitegevuses osalemine väga populaarne ja kõrgel tasemel arenenud. Vabatahtlikud saavad valida endale meelepärase tegevuse ning tulenevalt oma valikust määratakse nad liikmeks ühte alljärgnevatest üksustest:

 Piirkondlik politseiüksus (Special Constabulary) - Eriväljaõppe saanud vabatahtlikud võtavad osa piirkonnapolitsei tööst, nad on kaasatud minimaalselt neli tundi nädalas ning nad on oluliseks lüliks politsei ja kogukonna vahel. Eriväljaõppe saanud vabatahtlikel on samad

volitused, kui politseikonstaablil ning nad kannavad politseiametnikega sarnast vormi- riietust;

 Politsei vabatahtlike tugiüksus ( Police Support Volunteers) – selles üksuses osalevad vabatahtlikud asendavad politseiametnikke administratiivsetes ülesannetes erinevate aruannete sisestamisel ja politseiasutuse valvelauas külastajate vastuvõtmisel; [---]

 Kuritegude peatamise üksus (Crime Stoppers) – selle üksuse liikmed võtavad vastu kõnesid anonüümsetelt helistajatelt, kes teavitavad kurjategijatest. Teavituse saatmiseks on loodud ka e-maili aadress. Selles üksuses osaleb üle 500 liikme, kes ööpäevaringselt võtavad vastu teateid ja edastavad saabunud info politseiametnikele;41

38 Rekker, Stella 2022. Abipolitseinike patrulltegevusse kaasamisega seonduvad arendusvajadused Kesk-Eesti

politseijaoskonna näitel. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž. Lõputöö. 39 Sealsamas, lk 10–11. 40 Jaadla, Kristjan 2014. Abipolitseinike väljaõpe ja nende rakendamine patrulltegevuses Põhja prefektuuri näitel.

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž. Lõputöö. 41 Sealsamas, lk 18.

55

Arvestades, et Ühendkuningriigis kasutatakse abipolitseinikke juba üle 100 aasta, on Eestil neilt

kindlasti üht-teist õppida. Nii on Ühendkuningriigis abipolitseinikel põhjalik väljaõppesüsteem ja väljaõppe läbinutel politseiga sarnased õigused.

10.2. Madalmaade süsteem

2018. aastal toimus Eesti ja Madalmaade politsei kohtumine, kus saadi ülevaade, kuidas on Madalmaade abipolitseinike süsteem üles ehitatud. Madalmaadel on abipolitseinike koolitamise ja kaasamise pikaajaline kogemus ning üks vanemaid abipolitseinike süsteeme

Euroopas.

Abipolitseinikuks astumine on Madalmaades suhteliselt keeruline ja abipolitseinikuks astumisel kehtivad peaaegu samad nõuded nagu politseiametnikuks saamisel. Näiteks tuleb läbida füüsilised katsed, taustakontroll, vestlus psühhiaatriga ja sobivusvestlus. Abipolitseiniku

väljaõpe kestab umbes 2,5 aastat, kuid mitte täiskoormusega, vaid 1–2 korda nädalas, ja seda on võimalik läbida ka põhitöö kõrvalt. Väljaõpe koosneb üheksast moodulist. Esmalt läbitakse

mooduli teooriaosa ja seejärel kohe praktika. Pärast igat moodulit on eksam. Väljaõppes langevad aga väga paljud välja, kuna koolitus ja eksamid on keerulised ning väljaõpe pikk. Eestis võiks seda võrdsustada bakalaureuseõppe kaugõppekoormusega. Pärast väljaõppe

läbimist ei saa aga veel teenistusrelva kanda, vaid selleks tuleb läbida lisaõpe, mis hõlmab nii teenistusrelva õpet kui ka väljakutsete teenindamist.

Madalmaade süsteem erineb Eesti omast selle poolest, et kui inimene on saanud

abipolitseinikuks, ei tehta edaspidi politseiametnikul ja abipolitseinikul vahet. Mõlemal

on samad õigused, kohustused ja vormiriietus. Sarnased on ka auastmed: alates

konstaablist ja lõpetades komissariga.

Madalmaades kaasatakse abipolitseinikke peaaegu kõikidesse politsei struktuuriüksustesse: nii patrulli, kriminaalmenetlusse kui ka näiteks kriminalistikasse. Madalmaades kaardistatakse ka

abipolitseinike tsiviiloskusi ja üritatakse rakendada neid politseitöös nii hästi kui võimalik. On näiteks abipolitseinikke, kes on igapäevaelus audiitorid ja politseis aitavad lahendada

majanduskuritegusid. Madalmaades on reguleeritud abipolitseinike miinimum- ja maksimumtöötunnid aasta

kohta ehk palju võib abipolitseinik aastas politseitöös abistada. Miinimum on100 tundi ja maksimum 576 tundi. Sellesse ei arvestata koolitustunde. Miinimum võimaldab jätta välja

inimesed, kes on vaid nimekirjas, kuid ei abista, ning maksimum vältida ületöötamist, et igal abipolitseinikul jääks aega ka puhkamise, pere ja eraelu jaoks. Madalmaades toimib hetkel töötunnipõhine kuluhüvitus: hüvitis on määratud töötunni kohta ning see võimaldab

hüvitada näiteks transpordi ja toidukulud.

Sarnaselt Ühendkuningriigile on Madalmaades põhjalik väljaõpe ja abipolitseinikel on politsei- ametnikega samad õigused. Lisaks hüvitavad Madalmaad kulusid töötunni kohta, mitte kulude tekkimise kohaselt nagu Eestis.

Kokkuvõtteks

 Nagu eespool kirjeldatud, põhineb Ühendkuningriigi erikonstaabli, st abipolitseinik u esmaõpe politseitöö riiklikul õppekaval. See tähendab, et erikonstaabli esmaõpe on

konkreetses seoses politseiametniku õppega. Seda oleks otstarbekas rakendada ka Eestis, et

56

tagada kvaliteetsem väljaõpe ja luua abipolitseinikule paremad võimalused tulevikus

politseiametniku õppe läbimiseks.

 Lisaks on mõistlik tekitada Eestis Ühendkuningriigiga sarnane võimalus spetsialiseeruda näiteks piirkondlikule politseitööle, administratiivtööle või patrullitööle. See annaks võimaluse kaasata eriväljaõppega abipolitseinikke erinevates valdkondades.

 Madalmaade abipolitseiniku moodulipõhine väljaõpe, kus läbitakse esmalt mooduli teooria- osa ja seejärel kohe praktiline osa, lisaks ka Eesti väljaõppesse praktilisust, millest tunnevad abipolitseinikud küsitluse põhjal puudust.

 Veel on igati otstarbekas sarnaselt Madalmaadega kaardistada abipolitseinike tsiviiloskus i, et neid vajadusel politseitöös rakendada.

 Transpordi- ja toidukulude hüvitamine on Madalmaades samuti aktuaalne ja küsitluse põhjal oleksid abipolitseinikud sellest ka Eestis huvitatud.

57

11. Regulatiivsete võimaluste Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega määratud raamid

VTK-ga kavandatavad muudatused, eeskätt muudatus, millega laiendatakse abipolitseinik u õigust rakendada riikliku järelevalve meetmeid, puudutavad eelkõige järgmisi Eesti Vabariigi

põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi.

 § 3 lg 1 – riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel. Seaduse reservatsiooni põhimõtte kohaselt ei tohi küsimust, mida olulisuse ja sisu poolest tuleb reguleerida seadusega, reguleerida määruse või muu seaduse alusel antava õigusakti või sõlmitava lepinguga.

 § 11 – õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse

piiramine muu põhiseadusliku väärtuse kaitseks on eelkõige seadusandja ülesanne – põhiõiguse piirangu proportsionaalsuse kontroll –, mis ei välista kitsamalt määratletud kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale riigivõimule.

 § 13 lg 2 – seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Määratletuse põhimõtte kohaselt peab täidesaatva riigivõimu tegevus olema seaduses piisavalt täpselt reguleeritud,

et kohus saaks tõhusalt kontrollida selle vastavust seadusele. Määratlemata õigusmõisted, abstraktsed koosseisud ja kaalutlusõigus pole küll välistatud, aga mida intensiivsem on

põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema seaduse tekst. Õigusselguse põhimõte tähendab, et seadused ja muud õigusaktid peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik neid mõista ja selle kohaselt

seada oma käitumist.

 § 14 – õiguste ja vabaduste tagamine on nii seadusandliku, täidesaatva kui ka

kohtuvõimu kohustus. Seadusandja on kohustatud kehtestama piisavalt määratletud ja PS-iga kooskõlas õigusnormid, täidesaatev võim järgima kehtestatud õigusnorme ning

kohtuvõim kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust nendele.

 § 26 – igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

 § 33 – igaühe kodu on puutumatu ja kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ei või

tungida ega neid läbi otsida. Kodu mõiste hõlmab lisaks eluruumile, kus inimene alalise lt või peamiselt elab, ka suvilaid ja haagissuvilaid, laiemalt ka ameti- ja äriruume. Kodu puutumatust riivavad lisaks sissetungimisele, läbiotsimisele ja väljatõstmisele ka pealt-

kuulamis- ja jälgimisseadmete abil eluruumis, valduses või töökohas toimuva jälgimine ilma neisse kohtadesse sisenemata.

 § 34 – igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste

õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuha ige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.

PS-i § 3 lõikest 1 tuleneb „seaduse reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigus i

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja

58

pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhi-

õigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitus- normi alusel“.42 Seega:

Sisemise rahu ja julgeoleku tagamise ning põhiõiguste garanteerimise eesmärgil isikute põhiõiguste riive on oluline küsimus, mille peab otsustama seadusandja. Pädevus- ja volitus-

normide sätestamisega määratleb seadusandja täidesaatva riigivõimu (korrakaitseorganite) toimimise sisu, ulatuse ja viisi ohutõrjeõiguses.43

Kalle Merusk44 on haldusreformi kohta öelnud:

Eestis läbiviidava haldusreformi üheks eesmärgiks ongi riigivalitsemise funktsioonide delegeerimine ning selle kaudu kulutuste vähendamine tingimusel, et kannatada ei tohi funktsioonide täitmise kvaliteet ja kättesaadavus kodanikele. Siin on üheks oluliseks aspektiks

avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele.45

Ka VTK-ga kavandatavate muudatuste lõppeesmärk on võimaldada abipolitseinikel tagada ja arendada kogukondlikku turvalisust – tegevus, mis võib avaliku sektori piiratud rahaliste vahendite tõttu olla raske. See, et avalikul sektoril napib raha, on üldjuhul ka peamisi põhjuseid,

miks luuakse võimalusi kaasata avalike ülesannete täitmisse erasektorit.

Eesti on PS-i kohaselt õigusriik. PS-is on ka sätestatud riigiasutuste ja funktsioonide täitmise üldine korraldus ja olulisemad nõuded haldusele. Seega tuleb määrata õiguslikud piirid, milleni tohib minna avalike ülesannete üleandmisel eraõiguslikele isikutele, ning selgitada välja riskid

ja õigusprobleemid.46 Riik peab üldjuhul teostama võimuhaldust ise. See tagab kõige optimaalsemalt õigusriigi printsiibist tuleneva õiglase ja ausa isikute kohtlemise ning efektiivse põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Samas tuleb möönda, et teatud piirides on võimupädevusega ülesannete üleandmine võimalik, ilma, et see kahjustaks põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid. Nii võib kõne alla tulla selliste ülesannete osaline üleandmine, kus eraõiguslikud isikud täidavad sisuliselt abistavat funktsiooni, kuigi esinevad õigussuhetes enda nimel.47

Seega ei pea riik kõiki temale määratud ülesandeid täitma ise, vaid võib nende täitmiseks

kaasata ka erasektori. Janar Jäätma on selgitanud, et põhiseaduse kohaselt ei kao seadusliku aluse nõue ära pelgalt seetõttu, et jõu rakendamist ega riivehaldust ei teosta riik ise, vaid erasektor. Seega eraisikule jõu rakendamise ja riivehalduse volituste andmine riigi poolt eeldab tingimata seda, et ühe eraisiku tegevus teise eraisiku põhiõiguste riivamisel põhineks seaduslikul alusel (nii pädevus- kui ka volitusnormidel). [---] Sellest tulenevalt ei saa erasektori poolt riivehalduse ülesande täitmisel teise eraisiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramine toimuda ilma seadusliku aluseta. Samuti on Jäätma selgitanud, et juhul kui seadusandja soovib

42 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. mai 2023. aasta otsus nr 5-23-5/15, p 18. 43 Jäätma, Janar 2015. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Tartu Ülikooli

õigusteaduskond. Doktoritöö, lk 180. 44 Merusk, Kalle 2000. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid: konstitutsiooni- ja

haldusõiguse aspekte. – Juridica 8, lk 499–507. 45 Sealsamas, lk 499. 46 Sealsamas. 47 Sealsamas, lk 501.

59

väheintensiivse riivehalduse halduslepinguga anda erasektorile, peab halduslepingu aluseks olevast

volitusnormist üheselt nähtuma delegatsiooninormi piirid, mõte ja eesmärk.48

Vastavate ülesannete üleandmise volitus saab tulla üksnes seadusest ning üleandmine toimub kas seadusega või seaduse alusel haldusakti või halduslepinguga. Siin võib nimetada juba eespool mainitud veterinaararsti ning kriminaalhooldusülesannete üleandmist mittetulundusühingutele. Selliste näidetena võib tuua veel piletikontrolöre, kellel on õigus trahvida piletita sõitvaid isikuid bussides, trammides jne, notareid, ehitusjärelevalve insenere, eraettevõtjaid ja mittetulundusühinguid, kes teostavad tuletõrje- ja päästetöid.49

Ka Riigikohtu üldkogu on möönnud:

riigi karistusvõim kuulub riigi nn tuumikfunktsioonide hulka ning et selle üleandmine eraõiguslikule

juriidilisele isikule on üldjuhul välistatud. [---] Samas peab üldkogu vajalikuks märkida, et

karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab otseselt ja vahetult vaid

süüteomenetlusi ega laiene näiteks süüteomenetluste eelnevatele järelevalvelise iseloomuga

haldustoimingutele.50

Seega võib järeldada, et üldine põhimõte, mille kohaselt ei tohi riigivõimu delegeerida, kehtib

eelkõige karistusvõimu delegeerimise kohta.

Politsei tegevuse õiguslik alus tuleneb PPVS-ist ning abipolitseiniku tegevuse õiguslik ja

meetmete rakendamise alus APolS-ist. VTK-ga kavandatavate muudatustega kehtestatakse

riikliku järelevalve meetmete rakendamise alused seaduses. ApolS-i § 2 lõike 1 kohaselt on

abipolitseinik isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses seaduses

sätestatud alustel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu, kuid politsei

tegevuses osalemise ajal on ta riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks

kohustuslikud.

Õiguskantsler Indrek Teder oma arvamuses öelnud, et abipolitseinikel on teenistussuhtele olemuslikult

sarnane suhe ning abipolitseiniku teenitusuhe algab ja lõpeb avalik-õiguslikus suhtes antud

haldusaktiga51. Seaduses on ka sätestatud kodakondsuse, hariduse ja vanuse nõue, on sätestatud ka

kutsesobivuse nõuded, põhjalikult on ette nähtud abipolitseiniku kandidaadi staatus ning kaheastmeline

väljaõpe, sätestatud sotsiaalsed garantiid.52

PPVS-i § 3 lõike 1 punktis 1 on sätestatud PPA ülesandena avaliku korra kaitse, millega

iseenesest ei kaasne isiku põhiõiguste riivet. Riivehaldus kaasneb aga ülesannete täitmiseks

vajalike meetmete rakendamisega. Meetmete all mõeldakse toiminguid, mis riivavad isikute

põhiõigusi, st APolS-is on loetletud juhud, millal ja kuidas on abipolitseinikul õigus isiku

põhiõigusi riivata. Meetme riive ulatus sõltub konkreetsest ülesandest ja meetme olemusest.

Küll aga ei kaasne riive automaatselt iga meetmega. Samuti teostavad abipolitseinikud mitmeid

toiminguid, mis ei riiva isiku põhiõigusi.

48 Jäätma 2015, lk 164. 49 Merusk 2000, lk 505. 50 Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. aasta otsus nr 3-1-1-86-07, p. 26. 51 Abipolitseinik nimetatakse abipolitseinikuks PPA peadirektori käskkirjaga. 52 Niidas 2012, lk 29.

60

Nii nagu PPA, peavad ka abipolitseinikud lähtuma oma tegevuses ja meetmete

kohaldamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Abi- politseinik kohustub haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 alusel „haldusülesannete täitmise l järgima haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, nagu näiteks isikute põhiõiguste ja vabaduste

austamine, tegutsemine eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele“53. Samuti ei tohi riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel kalduda

kõrvale rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest, näiteks ebainimliku ja julma kohtlemise keelust.

Seega peab abipolitseiniku otsus riikliku järelevalve meedet rakendada olema:

1) seaduslik – otsuse tegemisel ei tohi ületada seadusega antud volitusi;

2) proportsionaalne – otsus peab olema kaalutletud, proportsionaalne, kohane ja vajalik

eesmärgi saavutamiseks ning saavutatav eesmärk peab olema võrdeline isikule tekitatava

põhiõiguste riivega, näiteks kui meede ei aita enam eesmärki saavutada või esineb

alternatiivmeede, lasub korrakaitseorganil kohustus lõpetada ise meetme rakendamine või

asendada see õiguspärase ja proportsionaalse meetmega;

3) otstarbekas – eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada viisi, mis riivab isiku põhiõigusi kõige

vähem. Meedet kasutatakse isiku suhtes, kellest oht lähtub või kes on ise ohustatud. Kui

isik ei ole ohustatud ega kujuta enda tegevusega teistele ohtu, ei ole abipolitseinikul õigust

isiku põhiõigusi riivata.

Tagamaks, et abipolitseinikud oskaksid rakendada neile ülesannete täitmiseks ette

nähtud riikliku järelevalve meetmeid võrdväärselt politseiametnikega, parendatakse ka

abipolitseiniku väljaõpet. Abipolitseiniku väljaõpe muudetakse osaks politseihariduse mudelist. Abipolitseiniku õigused, sealhulgas õigus kasutada riikliku järelevalve meetmeid,

seotakse tema väljaõppega. Luuakse uus põhjalikum baasõpe, mis on kõigile kohustuslik ning annab esmase arusaama PPA-st kui organisatsioonist ja tema ülesannetest. Iga uue meetme rakendamisega tuleb abipolitseinikul läbida valdkonna erimoodulid ja praktika, mis tagab talle

ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpe on vältimatu, et saada lisavolitused. Samuti on nähtud ette abipolitseiniku tegevuse üle kohtulik kontroll. See on küll osa kontrollist

PPA tegevuse üle, kuna ApolS-i § 2 lõike 31 kohaselt vastutab PPA abipolitseiniku tegevuse eest PPA tegevuses osalemise ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab meetmeid või kohaldab vahetut sundi, kuna ta tegutseb PPA nimel.

Isiku õigus nõuda enda õiguste ja vabaduste rikkumise lõpetamist võimaldab kohtuvõimul kontrollida täidesaatva riigivõimu ohutõrjeõiguslikku tegevust. Kohtu sisuline kontroll politsei- ja

korrakaitseorganite ohutõrjeõigusliku tegevuse üle tagab seda, et politsei- ja korrakaitseorgani ebaseaduslikku tegevust piiratakse ning seeläbi vähendatakse riigivõimu omavoli ohtu.54

53 Kirsimägi 2020, lk 201. 54 Jäätma 2015, lk 183.

61

12. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

12.1. Luua paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks

PPA tegevusse

Muudatuse tulemusena on PPA-l mitmekesisemad ja paindlikumad võimalused abi-

politseinike kaasamiseks ning abipolitseinikel on võimalik spetsialiseerudes abistada

politseid nendes tegevustes, milles nad on omandanud vajaliku pädevuse.

Muudatusega tekib abipolitseinikul võimalus abistada politseid mitte ainult avaliku korra

kaitseks riiklikus järelevalves, vaid politsei põhiülesannete täitmises . Sealjuures tekib võimalus abistada PPA toetavate tegevuste osutamisel, kuna ka nende lõppeesmärk on, et politsei saaks oma riikliku järelevalve ülesandeid täita paremini ja kiiremini. Nii Ukraina sõda

kui ka COVID-19 kriis on selgelt näidanud, et PPA-l on vajadus ja abipolitseinikel huvi abistada politseid ka nendes tegevustes, milles kehtiv õigus seda teha ei võimalda. Kaotades

piirangu, et abipolitseiniku saab kaasata ainult politseiametnik, kasvab võimalike kaasajate arv. Lisaks on tulnud kriisides esile probleem, et kuigi kodanikud on valmis tulema teatud ülesannete täitmisel appi, puudub PPA-l võimalus kaasata vabatahtlikke muul viisil kui

abipolitseinikena.

12.1.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks astuda soovijad

2023. aasta alguse seisuga oli PPA-s 1109 abipolitseinikku, mis on elanikkonnast 0,08%. Igal aastal lisandub ca 180–220 abipolitseinikku. Huvi siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutseda

näitab ka 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring: abipolitseinikuks astumisest on huvitatud 14% elanikest ehk ca 182 000 inimest ja 2% on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud

abipolitseiniku, vabatahtliku päästja või merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna55. Seega

on sihtrühm väike.

Sotsiaalne mõju

Abipolitseiniku tegevusvaldkonna laiendamine mõjutab positiivselt kõigi Eesti elanike võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja aidata vabatahtlikuna luua turvalisust. APolS võimaldab küll PPA-l abipolitseinikke kaasata, aga piiratud valdkondades, st abipolitse inik

saab abistada eelkõige avaliku korra üle järelevalves, eelkõige välitööl. Edaspidi saab abi- politseinik spetsialiseeruda teda huvitavale valdkonnale ja kujundada ise oma abipolitseiniku

karjääri. See tõstab abipolitseiniku pikaajalist motivatsiooni osaleda aktiivselt abipolitseitöös. Võimalus spetsialiseeruda võimaldab tegutseda abipolitseinikuna erinevas eas ja erinevate

võimetega inimestel. Seega mõjutab muudatus positiivselt erinevate sotsiaalsete rühmade , näiteks noorte, vanemaealiste, naiste ning erinevate ametite, oskuste ja teadmistega inimeste

võimalust hoida vabatahtlikuna oma aktiivsust ja heaolu ning aitab vähendada ka sotsiaalset tõrjutust. Ka aitab suurem osalemisvõimaluste paindlikkus ja mitmekesisus ühitada paremini vabatahtlikku tegevust töö- ja pereeluga.

Võib kaasneda risk, et suurema spetsialiseerumise tõttu seatakse kohustus läbida suuremas

mahus väljaõpe nii uutele kui ka olemasolevatele abipolitseinikele. Samas 2023. aasta algul abipolitseinike seas läbiviidud küsitlusel toetas enamik vastajaid (82%) ettepanekut suurendada

55 Turu-uuringute AS 2022, lk 56 ja 59.

62

abipolitseiniku väljaõppe mahtu, et omandada politseiametnikuga sarnane kvalifikatsioon ja

pädevus, et võrdse partnerina politsei ülesandeid täita. Säilib võimalus jätkata abipolitseiniku- na, läbides väljaõppe praeguses mahus, kui töökogemus ja oskused on hinnatud samaväärsele tasemele.

Abipolitseinikele avaldab positiivset mõju ka loodav uus IT-lahendus, kuna abipolitseinik saab

ise valida, millised on tema eelistused abistamiseks ning vastavalt sellele saab ta suunatud kaasamisinfot ning saab osa mitmekesistest tegevustest.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatusega kokku

ebaregulaarselt ja harva. Abipolitseinikuna tegutsemine on vabatahtlik. Seega sõltub

suuresti mõju ulatus ja sagedus sellest, millise karjäärimudeli keegi valib.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem laiendatakse valikuvabadust. Samas võib tähendada valikuvabaduse kasutamine siiski

ka uusi kohustusi läbida lisaväljaõpe. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele väheoluline.

12.1.2. PPA

2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest, kellest 3961 olid politseiametnikud (82%) ja 877 muud teenistujad (18%). 2023. aasta mai seisuga on PPA-s 68 teenust, millest saaks

abipolitseinike kaasamise potentsiaalne võimekus tekkida hinnanguliselt 37-s. Seega on

sihtrühma suurus keskmine.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

1) Mitmekesisemate ja paindlikumate kaasumisvõimaluste loomise üks eeldusi on suurendada abipolitseinike pädevust. Seega on vaja suurendada abipolitseiniku väljaõppe sisu ja mahtu, mis toob kaasa suurema vajaduse koolitusspetsialistide järele, et toetada prefektuur ide

koordinaatoreid ja rühmajuhte. Kaasumisvõimaluste kasvatamisel ja spetsialiseerumis- süsteemi loomisel on oluline, et rühmajuht suudaks abipolitseinikke hallata ja juhtida.

Seetõttu on vaja iga 60 abipolitseiniku kohta ühte täiskohaga rühmajuhti. Kuigi keskseks väljaõppeasutuseks saab Sisekaitseakadeemia, jäävad PPA kanda sisekoolitused ja regulaartreeningud, mis saavad toimuda tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel. Seetõttu võib

tekkida vajadus värvata uusi instruktoreid, et politseiametnike ja abipolitseinike vajadused saaks kaetud. Väljaõppesse praktika lisamine eeldab samuti juhendajate leidmist, mis on ka

PPA ülesanne. See tekitab lisakohustusi eelkõige rakendusüksuste ametnikele, mis omakorda võib tuua kaasa lisaraha vajaduse, et maksta juhendustasusid.

Positiivse mõjuna saab tuua esile, et suure tõenäosusega toovad mitmekesisemad ja paindlikumad võimalused abipolitseinikke ja PPA vabatahtlikke juurde ning olemasolevad

saavad oma pädevust täiendada. See toob kaasa selle, et PPA saab oma põhiülesande id

paindlikumalt täita. Usaldus politsei vastu on seotud vabatahtlike laiapõhja l ise kaasamisega. Mida mitmekülgsem ja paindlikum suudab PPA olla, seda suurem osa

ühiskonnast saab kaasuda.

63

Mõju seisneb ka selles, et nii abipolitseinike hoidmiseks kui ka nende aktiivsuse tõstmiseks

on vaja suurendada nende motivatsiooni. Motivatsiooni aitavad hoida ja suurendada nii erinevad tänu -ja motivatsiooniüritused, ergutused, koolitused ja treeningud kui ka vajaliku varustuse olemasolu. Seega, kui suureneb abipolitseinike arv ja aktiivsus, suureneb

koolituste ja treeningute iga-aastane maht, kuluhüvitiste taotluste arv ja nendega seotud väljamaksed ning tänu- ja motivatsiooniürituste kulutused. Samuti kasvab vajadus

erivahendite ja relvade ning instruktorite ja rühmajuhtide järele. Muudatus toob kaasa ka lisakulud riigile, eelkõige PPA-le.

Et hinnata PPA vajadust ja valmidust kaasata abipolitsinikke suuremas mahus või teistel

viisidel, peeti 2022. aasta kevadel kõigis prefektuurides aruteluseminarid ja viidi läbi küsitlus PPA teenuseomanike seas. Küsitlusele vastajatest 61% peab vabatahtlikke oma

teenuse osutamisel vajalikuks, kuid ainult 39% on seni neid kaasanud. Ülesannetena,

kuhu on vajadust ja huvi vabatahtlikke kaasata, nimetati näiteks toetavaid tegevusi kinnipeetavate ja kainestusmajas kainenejatega, piiripatrulli, migratsioonivaldkonna

kontrollkäike ja reide, arendustegevust, koolitus i ja treeninguid ning tööd teenindussaa l is. Nendest ülesannetest mitut oleks abipolitseinik võimeline täitma ka, ilma et ta läbiks praeguses mahus ja sisuga abipolitseiniku väljaõppe. Samuti pole kõik abipolitseinikule

esitatavad nõuded ja antud õigused selleks vajalikud. Seega, PPA vajadus laiemalt kaasata on olemas ja muudatus loob selleks võimalused.

2) Töökorraldus. Muudatusel on mõningane mõju PPA töökorraldusele. Abipolitseinik ule

mitmekesisemate ja paindlikumate osalemisvõimaluste loomisel tuleb tagada ka PPA

võimekus abipolitseinikke rakendada. See toob kaasa näiteks vajaduse arendada abi- politseinike paremaks haldamiseks IT-süsteeme ja lisakulutusi abipolitseinike varustuse le,

uuele väljaõppe süsteemile üle minemisele, motivatsioonile, kuluhüvitistele, uute ameti- kohtade loomisele jne. Kuivõrd töökorralduse muudatus täiendab pigem olemasolevat töö- korraldust ja see on ühekordne, on mõju pigem keskmine. PPA-le kaasnevad aga lisakulud.

3) Uued ülesanded. Võib eeldada, et pärast muudatust on vaja korraldada lisaseminare

või -koolitusi PPA ametnikele ja abipolitseinikele. Täiendada tuleb ka PPA pakutava abipolitseinike väljaõppe sisu ja mahtu. Ühtlasi saab PPA ülesande arendada välja abi- politseiniku karjäärisüsteem ja luua võimalused spetsialiseerumiseks. Kui abipolitseinik on

valmistatud paremini ette, annab see tema kaasamiseks ka kindlustunde PPA-le.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA puutub muudatusega kokku eba-

regulaarselt.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem

laiendatakse kaasamisvõimalusi. Muudatuse mõju PPA-le on otseselt seotud sellega,

millises mahus on abipolitseinikel võimalik panustada ja milline on PPA vajadus

abipolitseiniku kaasamiseks. Muudatuse laiem positiivne mõju on see, et PPA saab

endale rohkemates valdkondades appi kvalifitseeritud abipolitseinikke, kes aitavad täita

PPA põhiülesandeid otseselt või kaudselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on

väike.

64

Kokkuvõttes on mõju PPA-le oluline, kuid see on soovitud mõju asutuse tegevusele. Eelnõu

koostamisel on plaanis mõju põhjalikumalt analüüsida.

12.2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks,

sealhulgas suurendada IPAP-i volitusi

Muudatusega laiendatakse abipolitseinikule, sh IPAP-ile, lubatud KorS-i meetmete

ulatust, tänu millele saab PPA pakkuda paremini siseturvalisuse teenust, sealhulgas

kriisis. Edaspidi sarnanevad IPAP-i pädevuses olevad KorS meetmed rohkem politseiametniku

pädevuses olevatega. See annab IPAP-ile võimaluse täita oma ülesandeid paremini ja abistada kodanikke. Abipolitseinikule, kes tegutseb koos politseiametnikuga, lubatud meetmed

sarnanevad samuti rohkem politseiametnikule lubatutega, et nende koostegevus tõhustuks.

12.2.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks astuda soovijad

2023. aasta alguse seisuga oli PPA-s 1109 abipolitseinikku, mis on elanikkonnast 0,08%. Igal aastal lisandub ca 180–220 abipolitseinikku. Huvi siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutseda näitab ka 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring: abipolitseinikuks astumisest on

huvitatud 14% elanikest ehk ca 182 000 inimest ja 2% on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud abipolitseiniku, vabatahtliku päästja või merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna56. Seega

on sihtrühm väike. Sotsiaalne mõju

Edaspidi saab abipolitseinik spetsialiseeruda teda huvitavale valdkonnale ja kujundada ise oma

abipolitseiniku karjääri. Abipolitseinikku motivatsiooni tõstab see, et ta saab paremini abistada politseid, sest temale volitused suurenevad. Teisisõnu, ta tunneb, et temast on päriselt ka abi, mitte ei ole ta ainult politsei tegevuse vaatleja. KorS meetmete volituste laiendamine IPAP-i

puhul suurendab tõenäoliselt abipolitseinike huvi ja soovi oma kodukohas enam politseid abistada. Seda eelkõige nendes piirkondades, kuhu politsei ei pruugi ennetavalt jõuda.

Võib kaasneda risk, et suurema spetsialiseerumise ja volituste laiendamise tõttu seatakse kohustus läbida suuremas mahus väljaõpe nii uutele kui ka olemasolevatele abipolitseinike le.

Samas 2023. aasta algul abipolitseinike seas läbiviidud küsitlusel toetas enamik vastajaid (82%) ettepanekut suurendada abipolitseiniku väljaõppe mahtu, et omandada politseiametnikuga

sarnane kvalifikatsioon ja pädevus, et võrdse partnerina politsei ülesandeid täita. Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatusega kokku

ebaregulaarselt ja harva. Abipolitseinikuna tegutsemine on vabatahtlik. Seega sõltub

mõju ulatus ja sagedus suuresti sellest, millise karjäärimudeli keegi valib.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem laiendatakse valikuvabadust ja tagatakse võimalused paremini PPA-d abistada. Samas võib tähendada valikuvabadus siiski ka uusi kohustusi läbida lisaväljaõpe.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

56 Turu-uuringute AS 2022, lk 56 ja 59.

65

Kokkuvõttes on mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele väheoluline.

12.2.2. PPA

2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest, kellest 3961 olid politseiametnikud (82%) ja

877 muud teenistujad (18%). 2023. aasta mai seisuga on PPA-s 68 teenust, millest saaks abipolitseinike kaasamise potentsiaalne võimekus tekkida hinnanguliselt 37-s. Seega on

sihtrühma suurus keskmine.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mitmekesisemate ja paindlikumate kaasumisvõimaluste loomise ning abipolitseinike volituse laiendamise üks eeldusi on suurendada abipolitseinike pädevust. Seega on vaja suurendada

abipolitseiniku väljaõppe sisu ja mahtu, mis toob kaasa suurema vajaduse koolitusspetsialis t ide järele, et toetada prefektuuride koordinaatoreid ja rühmajuhte. Kuigi keskseks

väljaõppeasutuseks saab Sisekaitseakadeemia, jäävad regulaartreeningud, mis saavad toimuda tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel. Seetõttu võib tekkida vajadus värvata uusi instruktoreid, et politseiametnike ja abipolitseinike vajadused saaks kaetud.

Positiivse mõjuna saab tuua esile, et suure tõenäosusega toovad mitmekesisemad ja

paindlikumad võimalused ning täiendavate volitustega kaasnevad paremad võimalused PPA abistamiseks abipolitseinikke juurde. See toob kaasa selle, et PPA saab oma põhiülesande id

paindlikumalt täita. Usaldus politsei vastu on seotud vabatahtlike laiapõhjalise kaasamisega .

Mida mitmekülgsem ja paindlikum suudab PPA olla, seda suurem osa ühiskonnast saab kaasuda.

Uued ülesanded. Võib eeldada, et pärast muudatust on vaja korraldada lisaseminare või -koolitusi PPA ametnikele ja abipolitseinikele. Täiendada tuleb ka PPA pakutava

abipolitseinike väljaõppe sisu ja mahtu. Kui abipolitseinik on valmistatud paremini ette, annab see tema kaasamiseks ka kindlustunde PPA-le.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus kohanemistegevuste järele.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA puutub muudatusega kokku eba-

regulaarselt, juhuslikult ja harva.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem laiendatakse abipolitseinike volitusi, mis annab PPA-le paremad võimalused luua

turvaline elukeskkond ja täita oma ülesandeid. Muudatuse mõju PPA-le on otseselt seotud sellega, millises mahus on abipolitseinikel võimalik panustada ja milline on PPA

vajadus abipolitseinikke kaasata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju PPA-le väheoluline.

12.3. Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust

Muudatused tulemusel on abipolitseiniku väljaõpe pidev ja süsteemne, võimaldab

spetsialiseerumist ning on seotud praktika ja konkreetsete ülesannetega. Kuna tekib

abipolitseiniku karjäärisüsteem, saab abipolitseinik valitud tegevusvaldkonnas ka väljaõppe, mis tagab ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Abipolitseiniku õigused ,

66

sealhulgas õigus kasutada KorS-i meetmeid, on edaspidi seotud väljaõppega. Mida rohkem

teadmisi ja oskusi abipolitseinikul on, seda paremini saab ta politseid abistada. Väljaõppeelne kandideerimine ja kandidaadi sobivuse hindamine sarnastatakse politseiametniku omaga.

Abipolitseiniku õpe saab osaks politseihariduse mudelist, see toetab elukestvat õpet ja abipolitseiniku karjääri ka muudes valdkondades, näiteks turvatöötaja, kohaliku omavalitsuse

korrakaitseametniku või munitsipaalpolitseiametnikuna. Tänu varasemate õpingute ja töö- kogemuse arvestamisele57 tekib abipolitseinikul lihtsam võimalus asuda õppima hiljem politsei- ametnikuks. PPA saab seeläbi juurde motiveeritud teenistujaid. See on oluline positiivne mõju,

sest lähiaastatel siirdub suur hulk politseiametnikke pensionile ja politseiametnikke jääb prognoosi kohaselt igal järgmisel aastal puudu 75–115.

12.3.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks astuda soovijad

2023. aasta alguse seisuga on PPA-s 1109 abipolitseinikku, mis on elanikkonnast 0,08%. Igal aastal lisandub ca 180–220 abipolitseinikku, kuid samas suurusjärgus abipolitseinike ka lahkub. Lahkujatest ca 25% asuvad õppima politseiametnikuks. 2022. aasta siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuringu kohaselt on abipolitseinikuks astumisest huvitatud 14% elanikest, st ca 182 000 inimest.58 Seega on sihtrühm väike.

Sotsiaalne mõju

Positiivne mõju on, et abipolitseinik omandab uued oskused, tekib võimalus jätkata sujuva lt õpinguid ja alustada politseikarjääri ning paranevad võimalused tööturul.

Negatiivne mõju võib ilmneda selles, et mahukam õpe ei köida inimesi enam abipolitseinikuks astuma. Seda riski saab maandada, luues paindliku õppe ja e-õppe võimaluse. Lisaks ei teki

kõigil abipolitseinikel vajadust läbida väljaõpe samas mahus ja säilib isiku vaba tahe. Abi- politseinike seas läbiviidud küsitlus näitab, et enamik vastajatest (82%) toetab seisukohta

suurendada abipolitseinike väljaõppe mahtu. Väljaõppe mahuks, mida ollakse nõus läbima, nimetati kõige sagedamini 100–300 tundi (38%) ja kuni 100 tundi (33%).

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Kõigil abipolitseinikel ei teki samas mahus välja- õppe läbimise vajadust, vaid säilib isiku vaba tahe.

 Mõju avaldumise sagedus on väike. Abipolitseinikud ei puutu muudatusega kokku iga

päev, küll aga teatud regulaarsuse ja reeglipärasusega.

 Mõju on eelkõige positiivne , kuna muudatus annab võimaluse kujundada süsteemse lt oma vabatahtliku karjääri ning arendada tunnustatud haridusasutuses on teadmisi ja oskusi.

 Negatiivse alatooni võib anda asjaolu, et pikeneb väljaõppe aeg ja maht. See võib hirmutada abipolitseinikku, kuna tal võib olla keeruline leida aega põhjalikumaks

õppeks. Seda enam, kui väljaõppe koht võib asuda kodust liiga kaugel, eriti kui näiteks on kodus väikesed lapsed või pole juhilube. Selle riski maandamiseks tuleb luua paindlikum õppevorm kui politseiametnikel, sealhulgas väljaõppe kestus ja e-õppe

võimalus, ning jätta võimalus panustada praegusega samas mahus baasõppe läbimise l

57 Haridus- ja Teadusministeerium 2023. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine. Vaadatud 19.07.2023. 58 Turu-uuringute AS 2022, lk 59.

67

toetavatesse ja tugiteenustesse. Seega kaasneb muudatusega vähene negatiivne

mõju.

Kokkuvõttes on mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele oluline, kuid

pigem positiivne. Eelnõu koostamisel on kavandatud mõju põhjalikumalt analüüsida.

12.3.2. Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia on Eestis ainus õppeasutus, kus õpetatakse sisejulgeoleku valdkonna

spetsialiste. Ümmarguselt õpib koolis 1000 õpilast, kellest magistriõppes on ca 110, kõrg- haridusõppes 520 ja kutseõppes 220.59 Sisekaitseakadeemias töötab 249 inimest. Sisekaitse- akadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis korraldab täiendusõpet kolm töötajat ja otseselt

õppetööd umbes 35 õppejõudu60. Seega on sihtrühm väike, kuna muudatus puudutab ainult

ühte õppeasutust.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Uue väljaõppesüsteemi loomine mõjutab eelkõige Sisekaitseakadeemia ja PPA tööd,

sealhulgas nende koostööd. Sisekaitseakadeemia on siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus ja

on igati loomulik, et ka abipolitseiniku baasväljaõpe kuulub edaspidi nende valdkonda. See

aitab tagada abipolitseinikule ja politseiametnikule sarnastel alustel kvaliteetse ja ajakohase

väljaõppe. Sisekaitseakadeemia jaoks tähendab see uue võimekuse loomist ja võib-olla

muudatusi töökorralduses. Vaja on valmistuda uue väljaõppe loomiseks ja andmiseks ning

tagada koolitajad ja vahendid, sealhulgas ruumid. Muudatus toob Sisekaitseakadeemiale kaasa

ka lisakulud. Kulud tulenevad esmalt uue väljaõppesüsteemi loomisest ja hiljem selle ellu-

viimisest, näiteks õppejõu-, ruumi- ja vahendikulud.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on suur, kuna tuleb teha muudatusi Sisekaitseakadeemia senises õppe-

korralduses ja struktuuris ning see eeldab sihiteadlikku kohanemist.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Sisekaitseakadeemia ei hakka viima

abipolitseinike õpet läbi iga päev, vaid teeb seda teatud intervalliga. Sisekaitse-

akadeemia on mõjutatud kõige enam uue väljaõppe süsteemi loomisel.

Mõju on eelkõige positiivne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju Sisekaitseakadeemiale oluline, kuid soovitud. Eelnõu koostamisel on kavandatud mõju põhjalikumalt analüüsida.

12.3.3. PPA

2022. aasta andmetel töötas PPA-s ca 4838 inimest, kellest 3961 olid politseiametnikud (82%) ja 877 muud teenistujad (18%). Seega on sihtrühm väike, kuna muudatus mõjutab vaid ühte

siseturvalisuse asutust Siseministeeriumi haldusalas.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

59 Sisekaitseakadeemia, lk 2 ja 4 [slaidid]. 60 Andmed pärinevad Sisekaitseakadeemiast.

68

PPA kõrval on süütegude ennetamisel ja lahendamisel märkimisväärne roll abipolitseinike l. Süsteemne ja politseiametnikega sarnane väljaõpe suurendab abipolitseinike pädevust, mis võimaldab PPA-l veelgi tulemuslikumalt reageerida süütegudele ning ennetada ja tõkestada

nende toimepanemist. Politseiametnikega sarnane väljaõpe tugevdab abipolitseinike kuvandit ühiskonnas ja seeläbi suureneb usaldusväärsus nii abipolitseinike kui ka PPA vastu tervikuna.

Kui politseiametnikud teavad, et abipolitseinikel on nendega sarnane väljaõpe, suurendab see usaldust ja soovi kaasata abipolitseinikke senisest enam. Samuti, kui abipolitseinik omandab

paremad teadmised ja oskused, tekib tal soov panustada PPA töösse rohkem. Seega suureneb turvalisuse eest seisjate ring.

PPA jaoks on oluline, et abipolitseiniku väljaõpe vastaks reaalsetele ülesannetele. Kuna välja- õppe lahutamatu osa on ka praktika, on PPA kohustus tagada, et abipolitseinikul oleks praktika

ajal asjakohane ja motiveeritud juhendaja. Samas toob see kaasa lisakulud praktika juhendajate tasustamiseks ja koolitamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid

nendega ei kaasne kohanemisraskusi.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA puutub muudatusega kokku eba- regulaarselt ja harva. PPA on mõjutatud kõige enam uue väljaõppe süsteemi loomisel. Mõju on eelkõige positiivne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju PPA-le väheoluline.

12.4. Kaasajastada abipolitseinike tervisenõude id ja -kontrolli

Muudatuse tulemusel on tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded vastavuses sellega, millise id ülesandeid abipolitseinik täidab, ning tervisekontroll sarnaneb politseiametniku omaga. See

tähendab, et kui abipolitseinik abistab PPA-d eelkõige sisetöös, näiteks koolitused, arendus ja kommunikatsioon, erinevad tema tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuded selle abi-

politseiniku omadest, kes abistab eelkõige välitöös ja puutub kokku kodanikega ning rakendab korrakaitsemeetmeid, näiteks patrull, piirivalve ja piirkondlik politseitöö. Lisaks muudetakse seda, et tervisekontrolli teeb abipolitseinikuks astuda soovija siis, kui temaga on juba vesteldud,

mitte enne sooviavaldust.

12.4.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks astuda soovijad

2023. aasta alguse seisuga oli PPA-s 1109 abipolitseinikku, mis on elanikkonnast 0,08%. Igal aastal lisandub ca 180–220 abipolitseinikku. Huvi siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutseda

näitab ka 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring: abipolitseinikuks astumisest on huvitatud 14% elanikest ehk ca 182 000 inimest ja 2% on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud

abipolitseiniku, vabatahtliku päästja või merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna61. Seega

on sihtrühm väike.

Sotsiaalne mõju

61 Turu-uuringute AS 2022, lk 56 ja 59.

69

Abipolitseinikuks astuda soovijate motivatsiooni suurendab tõenäoliselt see, et muudetakse abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimusi ja korda. Muudetakse seda, et tervisekontrolli teeb abipolitseinikuks astuda soovija alles siis, kui temaga on vesteldud, mitte

ei tule seda esitada sooviavaldusega. Muudatus aitab kodanikul vältida kulutusi (aeg ja raha) juhul, kui ta abipolitseinikuks ei kvalifitseeru. Kui luuakse eraldi PPA vabatahtliku vorm, siis

seal on nõuded tervisele ja füüsilisele ettevalmistusele väiksemad, kui abipolitseinikule. Seega spetsialiseerumise korral on võimalik hinnata vabatahtliku puhul just selleks ülesandeks sobivaid nõudeid nii tervisele kui füüsilisele ettevalmistusele, mis annab võimaluse oma panuse

andmiseks ka eakamatel ja noortel. Seega kavandatavad muudatused mõjutavad positiivse lt erinevate sotsiaalsete rühmade (nt noored, vanemaealised, naised, erinevate ametite, oskuste ja

teadmistega inimesed jne) võimalust vabatahtlikuna oma aktiivsust ja heaolu hoida ja see aitab vähendada ka sotsiaalset tõrjutust. Tekib politsei pensionäride teadmiste ja oskuste parem rakendamise võimalus. Laiapõhjalisem kaasamine võimaldab võrreldes tänasega rohkemal

hulgal kogukonna liikmetest olla osa siseturvalisuse loomisest.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumine eriti ei muutu ja puudub tarvidus kohanemistegevuste järele.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatusega kokku eba-

regulaarselt ja harva.

Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem laiendatakse valikuvabadust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele väheoluline.

12.4.2. PPA

2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest, kellest 3961 olid politseiametnikud (82%) ja 877 muud teenistujad (18%). 2023. aasta mai seisuga on PPA-s 68 teenust, millest saaks

abipolitseinike kaasamise potentsiaalne võimekus tekkida hinnanguliselt 37-s. Seega on

sihtrühma suurus keskmine.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Positiivse mõjuna saab tuua esile, et suure tõenäosusega toovad mitmekesisemad ja paindlikumad võimalused ning spetsialiseerumisele vastavad tervise ja füüsilise ettevalmis tuse

nõuded PPA abistamiseks abipolitseinikke juurde. Mida erineva spetsialiteediga abipolitseinike on, seda suurem kasu PPA-le ja ühiskonnale. Näiteks on abipolitseinik silmad ja kõrvad kogukonnas. Saab välja tuua, et kui abipolitseinik käib aktiivselt politseil abis, siis oskab ja

tahab ta ka igapäevaelus anda oma panuse õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Teisisõnu on tänu abipolitseinikele rohkem inimesi, sh erinevad sotsiaalsed grupid kursis sisejulgeo leku

teemadega ja kriisides toime tulek on parem. Seega toob muudatus kaasa selle, et PPA saab

oma põhiülesandeid paindlikumalt täita.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

70

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA puutub muudatusega kokku eba-

regulaarselt, juhuslikult ja harva.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem luuakse PPA-le paremad võimalused kaasata erinevaid sotsiaalseid rühmi ülesannete täitmisse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju PPA-le oluline ja eelnõu koostamisel on plaanis seda põhjalikumalt analüüsida.

12.5. Anda abipolitseiniku staatusest vabastamise menetluses kaalutlusõigus ning

muuta selgemaks abipolitseiniku vastutus ja järelevalve abipolitseinike üle

Muudatuse tulemusel on loodud võimalus peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt ning

abipolitseiniku vastutuse menetluslik regulatsioon on õiguslikult üheselt selge, sealhulgas on mõeldud läbi järelevalve, mida abipolitseiniku üle tehakse. Abipolitseiniku vabastamine muudetakse paindlikumaks.

12.5.1. Abipolitseinikud ja abipolitseinikuks astuda soovijad

2023. aasta alguse seisuga oli PPA-s 1109 abipolitseinikku, mis on elanikkonnast 0,08%. Igal aastal lisandub ca 180–220 abipolitseinikku. Huvi siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutseda

näitab ka 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring: abipolitseinikuks astumisest on huvitatud 14% elanikest ehk ca 182 000 inimest ja 2% on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud abipolitseiniku, vabatahtliku päästja või merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna62. Seega

on sihtrühm väike.

Sotsiaalne mõju

Positiivset mõju omab abipolitseiniku staatuse ajutise peatamise võimaluse loomine. See tagab,

selle, et alati ei ole vaja isikut abipolitseiniku staatustest vabastada, kui ta ei saa teatud eluperioodil aktiivselt abistada ja ei vasta samal ajal APolS nõuetele. Kuna töötatakse välja

eraldi õppemoodul või täiendusõpe juhuks, kui isik soovib jätkata pärast staatuse ajutist peatamist aktiivselt abipolitseinikuna, et oma teadmisi ja oskusi ajakohastada, siis see aitab isikul lihtsamini vabatahtliku tegevusega jätkata ja olla aktiivne kodanik.

Positiivset mõju omab ka muudatus, millega abipolitseiniku vabastamine muudetakse

paindlikumaks. Sest on selge, et abipolitseinik peab olema seaduskuulekas, aga iga rikkumisega ei pea alati kaasnema staatusest vabastamine. See kõik annab abipolitseinikule parema selguse ja kindluse, et tema üle teostav järelevalve on põhjalik.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumine eriti ei muutu ja puudub tarvidus kohanemistegevuste järele.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatusega kokku eba-

regulaarselt ja harva.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid

luuakse õigusselgus ja paindlikkus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

62 Turu-uuringute AS 2022, lk 56 ja 59.

71

Kokkuvõttes on mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele väheoluline.

12.5.2. PPA

2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest, kellest 3961 olid politseiametnikud (82%) ja

877 muud teenistujad (18%). 2023. aasta mai seisuga on PPA-s 68 teenust, millest saaks abipolitseinike kaasamise potentsiaalne võimekus tekkida hinnanguliselt 37-s. Seega on

sihtrühm väike.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

PPA-le omab positiivset mõju kui tekib võimalus abipolitseiniku staatuse ajutiseks peatamiseks. See annab võimaluse juba väljaõpetatud abipolitseiniku hoidmiseks

organisatsiooniga ning ei tekita lisa bürokraatiat. Kuna töötatakse välja eraldi õppemoodul või täiendusõpe juhuks, kui isik soovib jätkata pärast staatuse ajutist peatamist aktiivse lt

abipolitseinikuna, et oma teadmisi ja oskusi ajakohastada, siis see aitab PPA abipolitseiniku kaasata tegevustesse juba peale täiendava õppe läbimist. PPA jaoks on abipolitseinikud usaldusväärsed partnerid.

Positiivset mõju omab ka muudatus, millega abipolitseiniku vabastamine muudetakse

paindlikumaks. Sest on selge, et abipolitseinik peab olema seaduskuulekas, aga iga rikkumisega ei pea alati kaasnema staatusest vabastamine. See annab PPA-le võimaluse selgemini hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks.

Seega saab välja tuua, et kavandatav muudatus aitab kaasa sellele, et PPA saab oma

põhiülesandeid paindlikumalt täita. Mida mitmekülgsem ja paindlikum suudab PPA olla , seda suurem osa ühiskonnast saab kaasuda.

Uued ülesanded. Võib eeldada, et pärast muudatust on vaja üle vaadata tööprotsessid.

Järeldus mõju olulisuse kohta

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sellega võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA puutub muudatusega kokku eba- regulaarselt, juhuslikult ja harva.

 Mõju on eelkõige positiivne. Muudatusega ei seata otseselt uusi kohustusi, vaid pigem luuakse padilikumad võimalused vabastada abipolitseinik abipolitseiniku staatusest ja

peatada abipolitseiniku staatus ajutiselt. Kui järelevalve abipolitseiniku üle on edaspidi selge, annab see kindluse, et abipolitseiniku koheldakse õiglaselt ja võrdselt politsei-

ametnikuga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju PPA-le väheoluline.

13. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Muudatused ei mõjuta oluliselt halduskoormust.

72

14. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

1) Abipolitseinike aktiivsuse ja arvu kasvust tingitud kulud

Olemasolevate abipolitseinike hoidmiseks ja nende aktiivsuse tõstmiseks on vaja suurendada nende motivatsiooni. Motivatsiooni aitavad hoida ja suurendada nii erinevad tänu- ja motivatsiooniüritused, ergutused, koolitused ja treeningud kui ka vajaliku varustuse olemasolu.

Arvestama peab sellega, et kui suureneb abipolitseinike arv ja aktiivsus, suurenevad ka treeningute ja koolituste iga-aastane maht, kuluhüvitiste taotluste arv ja väljamaksed ning tänu-

ja motivatsiooniürituste kulutused. Samuti suureneb vajadus erivahendite ja relvade ning instruktorite ja rühmajuhtide järele. Lisaks peab PPA tugisüsteem suutma pakkuda samaväärset teenust, st logistika, personal, koolitus jne. Selleks kõigeks on vaja lisaraha, kuid vajaduse

suurust on VTK raames keeruline hinnata. Kulude katmiseks tuleb tagada PPA-le riigi-

eelarvest püsirahastus. PPA on esitanud lisavajaduse taotluse eelpoolnimetatud kulude

katmiseks summale 5 394 485€ aastateks 2024-2027, selle eesmärgiks on vabatahtlike kaasamise võimekuse suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

2) Abipolitseiniku väljaõppe muutmise kulud

Sisekaitseakadeemial on oma esialgse prognoosi kohaselt vaja abipolitseiniku väljaõppe - süsteemi ühekordseks arenduseks ca 65 000 eurot. Täpne vajadus selgub eelnõu koostamisel. Abipolitseiniku väljaõpe muudetakse osaks politseihariduse mudelist, st luuakse uued

spetsialiseerumispõhised õppekavad, näiteks patrull, piirkondlik politseitöö ja piirivalve. Seega kaasnevad kulud, et muu hulgas valmistada ette õppematerjalid, luua õppekavad ja e-kursused

ning viia läbi koolitajatele täiendkoolitus. Kulude katmiseks tuleb tagada

Sisekaitseakadeemiale riigieelarvest püsirahastus, mis hõlmaks arenduse ühekordseid

kulusid ja IT lahenduse elukaare kulusid.

3) Iga-aastased abipolitseinike väljaõppe kulud

Sisekaitseakadeemial on oma esialgse prognoosi kohaselt vaja abipolitseinike väljaõppeks iga aasta ca 40 000 eurot. Täpne vajadus selgub eelnõu koostamisel. Kui esimeses etapis

valmistatakse ette uus abipolitseiniku väljaõppe süsteem, kaasnevad sellega iga-aastased

väljaõppe andmise püsikulud, sealhulgas õppejõu-, ruumi- ja vahendikulud. Lisaks tuleb

Sisekaitseakadeemia eelarvesse planeerida abipolitseiniku majutamise kulud, kui abipolitse inik osaleb mitmepäevases väljaõppes oma elukohast eemal. Lisaks on vaja Sisekaitseakadeemia eelarvesse planeerida väljaõppes osalevate abipolitseinike toitlustamise kulud. Kui Sisekaitse-

akadeemia pakutava väljaõppe maht suureneb, võib suureneda ka vajadus ruumide ja õppe- jõudude järele. Seda kulu on praegu keeruline hinnata. Kulude katmiseks tuleb tagada

Sisekaitseakadeemiale riigieelarvest püsirahastus. 4) Abipolitseiniku praktika juhendamise kulud

Abipolitseiniku väljaõppesse lisandub praktika ning selleks, et praktika juhendaja oleks

motiveeritud ja aitaks abipolitseinikuks astuda soovijal omandada vajalikud teadmised ja oskused, tuleb juhendajale maksta ka lisatasu. Juhendamine on lisatöö, mis vajab hoolikat ettevalmistamist ja pühendumist. Juhendamistasu arvutamisel saab võtta aluseks, et

politseiametnikule, kes juhendab Sisekaitseakadeemia politseikadette, makstakse kuni

73

225 eurot kuus, arvestades, et tunnitasu on 1,34 eurot. Hetkel ei ole teada, kui palju

politseiametnikke hakkavad juhendamistasu saama või mitu tundi juhendamine nende tööajast võtab. Kulude katmiseks tuleb tagada PPA-le püsirahastus riigieelarvest.

5) Abipolitseinike värbamise ja turunduskulud

Arvestades varasemaid kampaaniakulusid, on PPA-l oma esialgse prognoosi kohaselt vaja iga- aastasteks abipolitseiniku värbamise ja turunduskuludeks, mis hõlmab endas ka ühte-kahte suuremat sihistatud kampaaniat, ca 55 000 eurot aastas. Uute abipolitseinike leidmiseks on

vaja inimesi süsteemselt ja sihistatult värvata. See tagab, et abipolitseinikuks astuda soovijal on pärast kandideerimist võimalik läbida kohe ka väljaõpe. Seetõttu on vaja pöörata senisest enam

tähelepanu aktiivsele ja läbimõeldud turundusele ja värbamisele. Kulude katmiseks tuleb

tagada PPA-le püsirahastus riigieelarvest.

6) Tervisekontrolli kulud

Abipolitseinikuks astuda soovija esmast ja abipolitseiniku perioodilist terviskontrolli hakkab tegema PPA-ga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst ning selle kulud katab PPA. Tervisekontrolli kulude arvutamisel saab võtta aluseks politseiametnike terviskontrolli, mille

maksumus ühe isiku kohta on: 1) spetsialistil või kontoritöötajal ca 100 eurot ja

2) välitööd tegeval politseiametnikul ca 220 eurot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab abipolitseinik tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel

eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Hetkel võimalik täpsemalt kulusid hinnata. Tervisekontrolli kulud ei ole praegu PPA eelarves sellises mahus planeeritud.

Seega on vaja planeerida PPA-le riigieelarvest suuremat püsirahastust. 7) Transpordi ja toitlustuse hüvitamisega seotud kulud

 Transpordi kulud

Nagu eespool selgitatud, on praegu võimalik hüvitada abipolitseinikule transpordi-, side- ja

muud kulud. VTK-ga kavandatakse anda abipolitseinikule võimalus läbida süsteemsem ja sisukam väljaõpe, kuid see võib kaasa tuua lisakulutused transpordile. Kui abipolitseinik sõidab oma transpordivahendi või ühistranspordiga väljaõppes osalemiseks Sisekaitseakadeemia

pakutud kohta, tuleb tagada temale selle eest ka soovi korral hüvitis. See tähendab, et abipolitseinikule ei tohiks tekkida lisakulud, kui ta osaleb oma vabast ajast väljaõppes.

Hetkel on PPA arvestanud eelarves transpordi kulude hüvitamisega vaid nendeks kordadeks, kui abipolitseinikul tekivad kulud konkreetsele ülesandele appi sõitmiseks, nt abipolitse inik

sõidab oma autoga kodust politseijaoskonda. Seega on transpordi kulude katmiseks vaja

planeerida PPA-le riigieelarvest suuremat püsirahastust.

8) IT-arenduse kulud

Praegune abipolitseinike kaasamise ja haldamise süsteem on ebatõhus, sest puudub keskne rakendus. Selleks, et pakkuda abipolitseinikele ja PPA-le kaasaegseid IT-lahendus i

kaasamiseks ja kaasumiseks, valmib 2023. aasta suvel Siseministeeriumi tellitud IT-

74

arenduse analüüs. Täpsemalt valmib IT-probleemide lahendamise tegevuskava, mida saab

hakata viima koos PPA ja Päästeametiga ning SMIT-iga ellu. Seega selgub pärast analüüs i,

kuidas on vaja IT-d arendada ja mis võiks olla selle ligikaudne maksumus .

75

15. Edasine mõjude analüüs

Kavandatava eelnõu mõju on VTK koostamisel analüüsitud. Hiljem lisanduvate teemade või

muudatuste mõju hinnatakse eelnõu koostamisel. VTK koostamisel on tuvastatud, et põhjalikumalt on vaja analüüsida järgmiste muudatuste mõju.

1) Luua paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused abipolitseinike kaasamiseks PPA

tegevusse

VTK koostamisel on tuvastatud, et PPA-le on sellel muudatusel oluline, kuid soovitud mõju.

Seega on plaanis eelnõu koostamisel mõju põhjalikumalt analüüsida. 2) Uuendada abipolitseiniku väljaõppe sisu, mahtu ja korraldust

VTK koostamisel on tuvastatud, et abipolitseinikele ja abipolitseinikuks astuda soovijatele on

sellel muudatusel oluline, kuid pigem positiivne mõju. Seega on plaanis eelnõu koostamisel mõju põhjalikumalt analüüsida.

Samuti on sellel muudatusel oluline, kuid soovitud mõju Sisekaitseakadeemiale. Seega on plaanis eelnõu koostamisel mõju põhjalikumalt analüüsida.

3) Kaasajastada abipolitseiniku tervisenõudeid ja -kontrolli

VTK koostamisel on tuvastatud, et PPA-le on sellel muudatusel oluline mõju. Seega on plaanis eelnõu koostamisel mõju põhjalikumalt analüüsida.

76

16. Valitav lahendus

VTK-ga kavandatakse muudatuste rohkuse tõttu koostada APolS-i uus terviktekst. Uue tervikteksti koostamisel on võimalik saavutada järgmised seatud eesmärgid:

 abipolitseinike mitmekesisem ja paindlikum kaasamine PPA-s;

 nii abipolitseinikule kui ka politseiametnikule selge ja arusaadav õigusruum, sealhulgas riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel;

 karjäärisüsteem ja spetsialiseerumine;

 kolmas vabatahtluse vorm: PPA vabatahtlik.

16.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

X 16.2. Muudatused tehakse senise seaduse

struktuuris

16.3. Selgitus VTK koostamisel on jõutud järeldusele, et kõige mõistlikum on tunnis tada

senine regulatsioon kehtetuks ja koostada uus ApolS-i terviktekst. VTK koostamisel kaaluti ka lahendust viia regulatsioon üle PPVS-i. PPVS-i

regulatsiooni üleviimist toetaks asjaolu, et abipolitseinik on politsei tegevuses osalejana riigivõimu esindaja ning tegutseb PPA-ga koos ja PPA

nimel. Näiteks on PPVS-i 51. peatükis reguleeritud vabatahtliku merepääste osalust politseilistes tegevustes. Vabatahtlike päästjate ja Häirekeskuse vabatahtlike regulatsioon on päästeseaduses. Seega oleks võimalik lisada ka

abipolitseiniku regulatsioon PPVS-i.

Kuna aga võrreldes näiteks vabatahtlike merepäästjatega on abipolitseiniku valdkond rohkem reguleeritud, on eraldi seaduses reguleerituna abi- politseiniku regulatsioon lihtsam leida ning see on ka rakendaja jaoks

arusaadavam. Samuti võimaldab see abipolitseinikul lihtsamini teada oma õigusi, kohustusi jms.

VTK koostamise käigus kaaluti lahendusena ka olemasoleva APolS- is muutmist, kuid jõuti järeldusele, et vajalik on koostada uus terviktekst. Seda

põhjusel, et muudatusi on niivõrd palju, et APolS-i muutmisel tekiks hulgaliselt muudetud sätteid ja ülaindeksiga paragrahve ning APolS-i oleks

raske järgida. Kuna ajakohastamist vajab kogu regulatsioon, on otstarbekam ja normitehniliselt mõistlikum koostada uus terviktekst, mis sisaldab nii kehtivast APolS-i allesjäävat kui ka uut regulatsiooni.

17. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

APolS, PPVS, KorS, vangistusseadus, isikut tõendavate dokumentide seadus, VSS, RiPS,

VMS, liiklusseadus ja mõõteseadus ning vajadusel seotud määrused.

18. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Eelnõu ja seletuskiri saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lisaks peetakse muudatuste läbirääkimiseks eraldi arutelusid abipolitseinike katusorganisatsiooni Eesti Abipolitseinike Kogu, PPA ja seotud ministeeriumide – Haridus-

ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Siseministeeriumi – esindajatega.

Esialgne ajakava

 Aprill kuni august 2023 – VTK kooskõlastamine, sealhulgas paralleelse lt konsultatsioonid huvitatud pooltega (Eesti Abipolitseinike Kogu, PPA, ministeeriumid)

 September 2023 – VTK esimene kooskõlastusring

77

 Oktoober kuni detsember 2023 – laekunud ettepanekute arutelud ja arutelud huvitatud pooltega (katusorganisatsioon, PPA, ministeeriumid)

 August 2024 – seaduseelnõu esimene kooskõlastusring;

 Oktoober 2024 – seaduseelnõu teine kooskõlastusring ning laekunud ettepanekute arutelud ja arutelud huvitatud pooltega;

 Märts 2025 – Vabariigi Valitsus on seaduseelnõu kinnitatud

 III kvartal 2025 – seaduseelnõu menetlus Riigikogus

19. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Kavandatava eelnõu mõju on VTK koostamisel analüüsitud, teatud muudatuste puhul on

vajalik lisaanalüüs, mis on planeeritud teha 2024. aasta esimeseks pooleks. Lisaks hinnatakse hiljem lisanduvate teemade või muudatuste mõju eelnõu koostamisel.

20. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1

lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele

saatmise aeg (kui järgmise sammuna

koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei koostata.

21. Eeldatav eelnõu avaliku

konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

August 2024

22. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2026

23. Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed  Nurmely Mitrahovitš, nõunik, 612 5122,

[email protected]

 Kristi Käsper, õigusnõunik, 612 5217, [email protected]

 Kaspar Lepper, õigusnõunik, 612 5016, [email protected]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

21.08.2023 nr 1-6/2823-1

Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsus

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse andmiseks abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK).

VTK-ga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Kooskõlastusi ning arvamusi palume esitada hiljemalt 28.09.2023 alates VTK avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Arvamuse andmiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet Eesti Abipolitseinike Kogu

Sisekaitseakadeemia Teadmiseks:

Riigikogu Riigikantselei