Selgitustaotlus

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 24.09.2025 / 2-2/15-820 ; Riigikantselei / 24.09.2025 / 7-1.1/25-01791

Resolutsiooni teema: Kolme Riigikogu liikme arupärimine siseministrile (AP 820)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 10.11.2025

Lisainfo: Politsei tegevuse kohta Sinimägede mälestusüritusel.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 25.09.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Siseminister

hr Igor laro 22. septembril 2015

ARU PA RI MINE

Scoses politsel tcgcvuscga Sinimägcdc mäIcstusüritusci

Teatavasti on Sinimagede lahingud verisemad. mis kunagi Eesti pinnal peetud. Seal vOitiesid ka

eestlaste uksused Noukogude armee vastu. aga paraku pidid nad seda tegema \Vafkn SS vormis.

kuna Saksa seadused keelasid Saksa reguiaarvaes teenimise.

31. jaanuaril 1944 kuuiutati okupatsiooniorgani Ecsti Omavalitsuse pooh Eesti kajismiseks

vaija uidmobilisatsioon. Seda asusid toetarna ka Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesri

viimase peaministri Jun Uluotsaga. Isegi August Rd. sotsialist ja kirglik natsivastane, hilisem

eksilvalitsuse juht, kirjutas: ..Kui mdc ieistkordne allaneelamine sovjeuide poolt peaks toimuma

samuti. jima. et meie vaslupanu— ja elutahe miskisugusel viisiI tuleks avalikuit nahtavale, siis peal

kuIi karirna. et meie vabaduse ja iseseisvuse taastamiseks ci jää miskisuguseid shansse file,”

Need mehed, kes Sinimägedes vOitlesid. naitasid. et eestiastel on vastupanu- ja elutahe ja

nad on iseseisvust väärt. Nad astusid vastu boIevikele, kellelt ci olnud midagi head oodaia. kaitstes

oma vanemaid. naisi ja lapsi. ning astudes vaija selle eest. et anda hestile veel uks vOimalus

Saksamaa taganemise ja Venemaa runnaku vahel. millie reahseerumisvOimalus nflis toNal olemas

olevat, Voitlused Sinimfigedes aitasid pidada rinnet. millie tulemusena sal osa Eesti inimestest

siirduda eksiili. hoida seal poole sajandi valtel uleval kusimust Eesti okupeeritusest ja pakkuda

alternatiivi sovetiacgse Ecsti kuituuritoodanguie. Sinimagede voitlustest rflägiti okupatsiooniaastail

uhkeid legende.

Ehk teisisOnu: cesti meeste voilus Sinimagedes aitas eestlastel okupatsiooniaastatei

venesturnisest hoiduda fling Eesti riigii tans iseseisvuda. Eestlaste voitlusel Sinimagedes ega selie

tahistarnisel ci o]e mingit sidet Natsi-Saksamaa kunitegude toetamise ega Oigustamisega. Sellest

hoolimata on hesti niigivöitn ünitusest distantseerunud.

Eesti Vabaniigi politsei on aga kilitunud unitusel mitmeti. NLiib, ci suhtumine muntus alates

2024. nastast. mu Eesti Vabaniigi htiinni esitamise ajal p11th urituseit cemaidada Sinimagede

kangelase Paul Maitia ifitari. kuna ta kandis MTC’ Eesti Leegioni SOprade K luhi silrki. Rahva

sekkumise tOttu puhkes age vaidlus ning politsei taandus.

‘I’finavu 26. juulil Sinimagede mfiiestusUnitusei tegutses poiitsei teistmoodi. 15 minutit enne

flnituse loppu soovisid kaks isikut. Marko Saksing ja Kalle Pfitsepp minna Sinimagede muuseumi

juurde. et viia sinna JOgevalt kaasatoodud lauad ja pingid kulaliste toitlustamiseks. PoOsastcs

vanitses aga kaks poliiseiekipaai, kes nad vahistas. Kohale kutsuti ka hambuni relvastatud

ncljaliikmeline eriuksus. I Iilem x’iidi ahistatud parkiasse. kus oh veel kaks poli1scekipaai. nende

seas ka ekspert voi nn ekspcrt. Otsus naIl 2 minutiga — selle kohaseh oh tegemist natsisumboolikaga.

z\igatati menetius kanistusseadustiku paragrahv 151 loige I alusel. Vastav cestikeelne protokoil oil

juba echtaidetud. neid vahistanud niigikeclt mittevaidavad politseinikud poiekski sehlega kohapeal

hakkama saunud. \‘ahistatutel ci Onnestunud politseinikega suhelda ja seigitusi anda. kuna

politseinikud suutsid niigikecies oelda ja möista xraid mOningaid fnaase.

Eeltaidetud protokohlist selgus, nagu oleks isik eksponeeninud avahikult Natsi-Saksamaa

inimsusevastaste kuritegude kui ka selle kniminaalsete onganisatsioonidega scotud sumholit, nimelt

kandnud avahikus kohas Natsi—Saksamaa rahvussotsiahistide poolt stimbolina kasutatud \Vahkn SS

marki. mis oh kOrvalistehe isikutele nahtav. Scega eksponeerinud nad Natsi—Saksamaa

[nimsusevastaste kuritegude toimepanemisega seotud sumbohit neid tegusid toetaval vOi Oigustavni

mod.

Narvas 22. augustil vigases riigikeeles koostatud väarteotsuses seisab, et Oigusvastutust

valistavad asjaolud puuduvad. süUteokoosseis on taidetud, menetlusalune isik on toime pannud

lemale inkrimineeritud väärteo ning vaartcoprotokoll on koostatud Oigesti. Tsitaat: “NUrhergi

kohtuotsusega on süudi tunnistatud Natsi Saksamaa inimsuse vastastes kuritegudes kui ka nende

kriminaalsed organisatsioonid nagu SS!ST). Gestapo. org SAjne. Seega nende sumboolika on lEcstis

keelatud.” Saksingule ja Putsepale määrati rahatrahv 600 eurot.

Tegelikult ci ole Saksing ja Putsepp kunagi soovinud toetada ega Oigustada Natsi-Saksamaa

kuritegusid. vaid anda au Eesti eest voidelnutele, Nende polosarkidel on vüike kotka ja ruunidega

mark. mida ci ole kunagi kasutatud rahvussotsialistlikul Saksamaal ega ka uhegi Waffen SS väcosa

logona. ‘aid see pa•riies Bender Roger Jamesi ja Hugh Page Taylori raamatu “Uniforms.

Organization and lIistorv of the \\‘affen—SS” kaanelt. Nimetatud raamatu esmatrukk ilmus 1971.

aastal, hiljem on avaldatud kordusvaljaandeid. Raamatu kaanepildist ennevalt on ci ole polodc

markidel haakristi, Raamat. aga koos kaanepildil eksponeeritud haakristiga on muOgis koigis

suurcniates rahvusvahelistes raamatuid rniluvates kauplustes nagu Amazon.com voi Libristo.

Kasi mOOgaga (sama, mis Vabadusristil) ja ruunimargid olid ka Sinimägcdes voidelnud Sesti

Relva-SSi vormi kraenurkadel. Saksing ja Putsepp on nendesamade polodega kainud Sinimagcde

malestusürituscl koigil aastatel alates 2014. aastast. poordunud seal ka riigikeclt valdavate

politseinike poole kusimuscga. kas märgiga on koik korras ja saanud jaatava vastuse. Mccl

märkigem. et NUrnbergi (mitte NOrhergi. nagu virtcootsuscs) protsess lOi kUll pretsedendi. mUle

kohaselt saab riigijuhtc ja sOjaväelasi vOtta isiklikuli vastutavaks sojakuritegude ja inimsuscvasLstc

kuritcgudc cest, aga scile otsuscid pcctakse oiglaseks vOih-olla ainult Venemaal. Ajaloolased ja

oigustcadlascd ci kahtlc. et see oh valikulinc. mitte ncutraahw kohus. mule otsustele tugineminc on

grotcsknc. Pealegi tunnistati USAs juha iuOni aasta peale soda. et Ralti riikide kodanike osalemist

Waffen SS uksustes ci tule kasitleda sarnaselt teiste Waffen SS uksustcga. 13. septenibril 1950

teavitati Festi Vahariigi peakonsuli kohusetaitjat New Yorgis Johannes Kaivu, et Umberasustatud

iskute komisjon vOttis vastu järgmisc seisukoha: ,J3alti Waffcn—SS uksusi (Balti Leegione) tuleb

kasitleda oma eesmarkidelt. ideoloogialt, tegevuselt ja liikmcks astumise nouctelt craldi ja

eristatuna Saksa SS—ist. ScetOttu Iciab Komisjon. et need ci olnud Amecrika Uhendruikidc

valitsusele vaenulik liikumine Omberasustatud lsikutc Scaduse § 13 tahenduses.”

Seliega seoses on mdl Teile jflrgmiscd kusimused: 1. Kas Teile ci tundu. et Festi Vabariigi peaministri kutsel oma kodumaad kaitsnud sOjamecstc

rnälcstusUritusc hEliriminc ja scalviihivatc kodanike ahistamine mute ainult ci solva Ecsti patriootidc

voitlust. vaid kahjustab ka Eesti kaitsetahet?

2. Kas Tele arvates on Oiguspirane I ugeda ninictatud märgi kandinine Sini mägedc malestusUritusel kus antaksc au l3esti eest vOidel nutele , natsisumbol iks . inicla kantakse Natsi—Saksamaa tegusid oigustaval mod? 3. Kas Teie arvates on Oiguspärane ol ukord . his inimesi karistatakse vaartcokorras suinbol i kandrnisc ecst, mida nad on ii aastat samal (iritusel vabalt kasutanud ja mille lubatavust on varem politsci kinnitatud? Kas ja milliseid Oigusakte on vahepeal muudetud?

4. Kui vaarteoprolokoll oil eeltäidetud, sils tahendab see. et otsus neid vOi kedagi teist karislada oh

tchtud juba etle. Kes otsuse langetas?

5. [(as Eesti \‘abariigi pohitsei ci peaks valdama riigikeelt?

Jaak Vaige /lt *1 I lcnn Poll uaas Leo Kunnas a

Hr Keit Kasemets .09.2025 nr 2-2/15-820

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kolme Riigikogu liikme esitatud arupärimise siseminister Igor Tarole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine kahel lehel