Kiri

1

EELNÕU

18.09.2025

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja

elektroonilise side seaduse muutmise seadus

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Muude elektroonilise side seaduses sätestatud andmeliiklusandmete kohta võib elektroonilise

side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku

loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.”;

2) paragrahvi 901 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Menetleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud päringu kirjalikus või

elektroonilises vormis. Elektroonilise side ettevõtja vastab eelnimetatud päringule kiireloomulise

päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne

tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu

arvestades võimalik.“;

3) paragrahvi 901 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Sideandmete“ sõnadega „päringus või“.

§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu

elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta elektroonilise side seaduse tähenduses,

mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses

on kirjalik või elektroonilises vormis päring andmete saamiseks konkreetse telefonikõne,

elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi

kohta.“.

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) andmeliiklusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543, mis

käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste

tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike

2

karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180) artikli 3 punktis 11

nimetatud andmed;“;

2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus

temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras

uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1

nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“;

3) paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinnas … ………………. 2025

______________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

………… 2025. a nr

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja

elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Kokkuvõte:

Euroopa Kohus otsustas, et riigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda kõikide klientide sideandmete

(kes, millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) üldist ja ühetaolist säilitamist ega nende

andmete kasutamist süüteomenetluses. Süüteomenetluses võib Euroopa Kohtu otsuse järgi

kasutada ainult neid sideandmeid, mida sideettevõte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks

(näiteks teenuste planeerimiseks, teenusekvaliteedi tagamiseks ja arvete esitamiseks). Kuna

kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste sideandmete kasutamine on tõendina lubatud,

on tekkinud olukord, kus kohtute seisukohad on sideandmete päringute esitamise ning sel viisil

saadud tõendite lubatavuse osas erinevad ja nii on tekkinud õigusselgusetus. Nii aga on väga

keeruline tõendada näiteks Interneti ja telefoni vahendusel toime pandavaid kuritegusid,

sealhulgas näiteks telefonikelmusi või kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad

suhtlevad omavahel justnimelt Internetis ja telefonitsi.

Selle eelnõuga muudetakse seadusi nii, et neid sideteenuste andmeid, mida sideettevõtjad

niikuinii oma tarbeks säilitavad, saavad ka uurimisasutused ja kohtuvälised menetlejad,

sealhulgas politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada. Telefonikõnede ja sõnumite sisu

see seadus ei puuduta.

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse

seadustikku (VTMS) ja elektroonilise side seadust (ESS) ning lahendada praktikas tekkinud

probleemid KrMS § 901 lõikes 2 nimetatud sideandmete päringute ja sideandmete kasutamisega

kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste andmeliiklusandmete

pärimist sideettevõtjatelt; sideseansside sisule (sõnumite, kõnede, alla ja üles laetud failide sisu)

juurdepääsu eelnõuga ei reguleerita.

Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis võimalik kriminaal- ja väärteomenetluse raames kasutada

sideandmeid, mis on saadud sideettevõtjatelt üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse

tulemusena. Euroopa Liidu Kohus on aga leidnud, et selliselt kogutud sideandmeid ei tohi

süüteomenetluses kasutada, sest see ei vasta Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse

kaitse nõuetele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tehtavad sideandmete päringud ja nende andmete kasutamine

oleks Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi lubatud

kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid, mida sideettevõtjad on säilitanud üldise

ja ühetaolise säilitamiskohustuse alusel. Muudatus näeb ette, et edaspidi tekib

õiguskaitseasutustel võimalus kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid nende

sideandmete kohta ja kasutada neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma äriliste

eesmärkide täitmise jaoks. Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna iga-

aastane päringute maht eeldatavasti jääb samasse suurusjärku võrreldes senisega. Kuna

sideettevõtjad säilitavad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks, siis

muudatus ei too neile kaasa täiendavat halduskoormust.

Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning suurendab

elanike põhiõiguste kaitset ja Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus toob

2

inimestele selgema kaitse nende sideandmete kasutamisel, sideettevõtjatele täpse õigusliku

aluse päringutele vastamiseks ning ilma suurt lisakoormust tekitamata õiguskaitseasutustele

kindlad protseduurireeglid, mis ühtlustavad ja lihtsustavad andmete kättesaamist kriminaal- ja

väärteomenetluses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 14,

väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 19 ja elektroonilise side seaduse

redaktsiooni RT I, 02.01.2025, 23. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole

eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel

tekkinud probleemide lahendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa

Liidu Kohtu praktikaga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga muudetakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i teksti ning viiakse kriminaal- ja

väärteomenetluse eesmärgil sideandmete päringute tegemine ja sideandmete kasutamine

kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Hetkel on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab

üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses.

Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete

päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab

isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda kuritegevusega.

Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele, mida

sideettevõtjad säilitavad ärilistel eesmärkidel, ning nende kasutamiseks kriminaal- ja

väärteomenetluses.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2

Tulenevalt 13.05.2024. a Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 on praktikas tekkinud

olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses

3

kasutada. Prokuratuur on loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901

alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo

tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina

kriminaalmenetluses lubatud, on vaja nii KrMS-i kui ka ESS-i muuta nii, et uurimisasutustel

tekiks võimalus teha kriminaalmenetluse jaoks päring sideandmete kohta, mida sideettevõtjad

säilitavad omal algatusel ning sõltumata riigi pandud säilitamiskohustusest.

01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise

tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Vastava eelnõu (kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud

seletuskirjas selgitati eelnõu eesmärgi kohta muu hulgas, et nii Euroopa Liidu Kohtu praktika,

eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-746/18, kui ka Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16-

6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on

sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad

töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks

infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning see ei ole seotud

riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega.

Sellel põhjusel leidis seadusandja juba toona, et juhul kui päring tehakse ärilisel eesmärgil

töödeldavate andmete kohta, on sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS

§ 1111 alusel säilitatud andmeid.

Samas, kuna ESS § 1111 jäi senisel kujul kehtima, võimaldas see Tartu Ringkonnakohtul

eeldada, et andmed on esitatud ning saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest

– või vähemalt ei ole võimalik lausalise säilitamiskohutuse tõttu säilitatud andmete edastamist

võimalik välistada. Seetõttu on vaja KrMS § 901 ning andmete esitamisega seotud ESS-i sätteid

muuta. KrMS § 901 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus

sideandmete päringu ja sideettevõtja poolt andmete edastamise faktiga seoti ESS § 1111 alusel

säilitatud andmed ning eeldati, et isegi juhul, kui päringu objektiks olid ärilisel eesmärgil

töödeldavad andmed, edastas sideettevõtja (ka) andmed, mis on tal olemas tulenevalt ESS-is

pandud säilitamiskohustusest. Seetõttu jäetakse eelnõu kohaselt KrMS-ist välja viide ESS §-le

1111.

Praegu näeb ESS § 112 ette päringule vastamise korra ja tähtajad. Kuna see säte viitab

omakorda ESS §-le 1111, ei oleks see viide eelnõu jõustumisel enam korrektne. Sellel põhjusel

lisatakse eelnõuga KrMS §-i 901 lõige 21, millega nähakse ette päringule vastamise tähtajad.

Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ning jäetakse sealt välja viide ESS §-le

1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. Selle asemel

nähakse ette, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta

ESS tähenduses. Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka

kohus, kuna see võib olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel

ei ole kohtumenetluses rolli, mistõttu kehtiv sätte sõnastus ei ole ses osas kooskõlas menetluse

üldise loogikaga. Kuna muudatusega antakse päringu tegemise õigus ka kohtutele,

täpsustatakse ka paragrahvi lõiget 4, mis ei räägi edaspidiselt ainult päringu loast, vaid ka

(kohtu) päringust, milles peavad olema kajastatud lõike 4 punktides 1–3 nimetatud info.

Uues sõnastuses viidatakse päritavatele andmetele kui andmeliiklusandmetele (traffic data).

See termin tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/15431 artikli 3 punktist

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja

4

11 ning lisatakse ka ESS-i teksti. Andmeliiklusandmed tähendavad tehnilist laadi andmeid

sideseansi kohta ja ei hõlma seansi käigus edastatava informatsiooni sisu. Sideseansi käigus

edastatava teabe sisule juurdepääsemise kohta kehtivad eeskätt kriminaalmenetluse seadustiku

jälitustoiminguid puudutavad sätted ning neid eelnõuga ei muudeta.

Ühtlasi täiendatakse KrMS § 901 lõikega 21, millega nähakse ette päringu tegemine kas

kirjalikus või elektroonilises vormis, samuti päringule vastamise tähtajad. Vormi juures on

oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st mingi

andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, nt elektronposti teel.

Sideettevõtja, kellele menetleja on esitanud andmete kohta päringu, peab kiireloomulise

päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muudel juhtudel

kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on

päringu sisu arvestades võimalik, andma menetlejale teavet kõnesolevas paragrahvis ettenähtud

andmete kohta. Sarnane päringute regulatsioon ja tähtajad on sätestatud ka kehtivas ESS §-s

112. Seega päringute tegemine ja nendele vastamine toimub nagu varem, muutub aga õiguslik

alus kriminaalmenetluse eesmärgil päringute tegemiseks.

Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 2

VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eespool toodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega.

Paragrahvist jäetakse välja viide ESS §-le 1111 ning tuuakse sisse andmeliiklusandmete termin.

Päringu tegemise alused ja eesmärgid jäävad samaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada

päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta

sarnaselt KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päringuga.

Elektroonilise side seaduse muutmine

Eelnõu § 3 p-d 1–3

ESS § 2 täiendatakse punktiga 11 ja võetakse kasutusele andmeliiklusandmete termin. Sama

andmeliiklusandmete termin tuuakse sisse ka kriminaalmenetluse seadustikku. Kehtiv ESS ei

defineeri andmeliiklusandmeid ning selle asemel on antud andmekategooriate loetelu ESS §

1111 lõigetes 2 ja 3. Selleks, et KrMS-i alusel tehtavat päringut eraldi määratleda, on otstarbekas

võtta kasutusele andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu määruse (EL)

2023/1543 artikli 3 punktist 11. Andmeliiklusandmete näol on tegemist sideseanssi kirjeldavate

tehniliste andmetega, sideseansi sisu andmeliiklusandmed ei hõlma.

Määruse kohaselt on andmeliiklusandmed teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud

andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse

kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1741863396896, artikkel 3 „Mõisted“. 11) „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda

teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis,

näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus,

suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning

andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja

lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine.

5

või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse

allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut,

formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning

andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi

alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest

väljalogimine. Kuna määruses toodud definitsioon ei anna ammendavat loetelu

andmekategooriate kohta ning jätab selle lahtiseks, jääb see lahtiseks ka ESS-is. Kuna tegemist

on Euroopa Liidu määrusega, ei ole võimalik seda riigisisese õigusega kitsendada.

Siin tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et määruse definitsioon täpsemate andmekategooriate

kohta ei ole ammendav ning on tingitud ühelt poolt soovist olla paindlik ning teiselt poolt

vajadusest olla õigusaktis tehnoloogianeutraalne. Oluline on arvestada tehnoloogia arenguga

ning vajadusega hõlmata ka muid tulevikus kasutatavate tehnoloogiliste lahendustega tekkida

võivaid andmeid. Samas ei hõlma need andmed mitte mingil juhul teenuse osutamisel

edastatavate sõnumite sisu. Tegemist on metaandmetega, mis tekivad sideettevõtja poolt

kasutatavates süsteemides ning on seotud sõnumi edastamise ja vastuvõtmise fakti ja muude

asjaoludega, nagu näiteks allikas, sihtkoht, asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, formaat. Lisaks

sõltuvad andmete hulk ning nende kategooriad sideettevõtja osutatavatest teenustest ning

kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest, millest ühe puhul võib tekkida rohkem ning teise

puhul vähem metaandmeid. Kuna siinse eelnõu kohaselt saab päringut esitada andmete kohta,

mida sideettevõtja säilitab ärilisel eesmärgil, sõltub päringu objektiks olevate andmete hulk ja

koosseis oluliselt ka konkreetsest sideettevõtjast ning tema antud hinnangutest ja tehtud

otsustest andmete vajalikkuse ning säilitamisaja kohta.

ESS § 102 muudatuse ning uue lõikega 21 nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge

kohustus avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule

sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Muudatuse kohaselt saaks

sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse KrMS-is ja VTMS-is sätestatud korras ja

alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901 muudatuse kui ka VTMS § 312

muudatusega, kus nähakse ette tingimused ja alused andmeliiklusandmete saamiseks

sideettevõtjale päringu esitamise kohta.

ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koostoimes ESS §-dega 103 ja 104

sideettevõtja võimaluse ja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse

kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on

lubatud kliendi nõusolekuta andmeid avaldada. Et tagada selgus, et päringuid võib teha ning

andmeid avaldada ka kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, on

vaja lisada uus lõige. Oluline on eristada andmeid, mida sideettevõtja säilitab ilma riigi pandud

säilitamiskohustuseta ärilisel eesmärgil, ning andmeid, mida sideettevõtja säilitab vaid seetõttu,

et talle on pandud selline kohustus ESS § 1111 kohaselt. Kuna viimati nimetatud alusel säilitatud

andmete kasutamine ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud, sätestataksegi, et

süüteomenetluse käigus esitatud päringutele vastamisel võib sideettevõtja esitada ainult neid

andmeid, mida ta säilitaks ka juhul, kui tal ESS § 1111 alusel andmete säilitamise kohustust ei

oleks. Andmeid, mida sideettevõtja oma ärilistel eesmärkidel säilitaks lühema perioodi vältel

kui ESS §-s 1111 sätestatud aeg, saab kriminaalmenetluse eesmärgil väljastada vaid siis, kui

need andmed oleksid sideettevõtjal olemas ka ilma ESS §-s 1111 sätestatud

säilitamiskohustuseta. Regulatsiooni kehtestamisel kaaluti ka võimalust sätestada KrMS-is, et

lausalise sideandmete säilitamise tõttu olemas olevate andmete kasutamine tõendina ei oleks

lubatud. Üksnes tõendite lubatavuse tagantjärele hindamisel ja lubamatute tõendite

tõendikogumist väljaarvamisel põhinev kriminaalmenetluslik regulatsioon ei kaitseks aga

piisavalt inimeste õigust eraelu puutumatusele, kuna sideandmed saaksid siis ikkagi

uurimisasutusele teatavaks.

6

Paragrahvi 1111 muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõike 11 punktid 1 ja 3.

ESS § 1111 lõige 11 näeb ette asutused, kellel on õigus esitada päring ESS § 1111 alusel

säilitatud andmete kohta. Punktides 1 ja 3 nähakse praegu ette võimalus esitada päring nende

andmete saamiseks kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil.

Riigikohus leidis oma 18.06.2021. a otsuses nr 1-16-6179, et kuna ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei ole

nende andmete kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud. Seetõttu on vaja kehtetuks

tunnistada normid, mis võimaldavad teha ESS § 1111 alusel säilitatud andmete kohta päringuid

kriminaal- ja väärteomenetluse jaoks.

Kuna edaspidi toimuks KrMS-i järgi päringutele vastamine ESS § 102 alusel ja üksnes ärilisel

eesmärgil töödeldavate andmete kohta, puudub vajadus saada ESS § 1111 kohaselt säilitatavaid

andmeid. Muudatuse tulemusena ei saaks KrMS-i ega VTMS-i järgi tehtud päringuid enam

seostada andmetega, mille kohta on riik kehtestanud ESS § 1111 kohaselt säilitamiskohustuse.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Vastavalt PS §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal kriminaal- ja

väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse

kehtiv õigus ka kooskõlla Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga sideandmete päringute

tegemise ja kasutamise kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest,

täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/15432.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i regulatsiooni, et tagada sideandmete kohta

päringute tegemine kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse jaoks ning viia Eesti õigus

vastavusse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete

termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2023/1543.

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmad on eelkõige kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, prokuratuur ja

kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal-

ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud

uurimisasutused3 ja ka kohtud. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VtMS § 312

lõikes 1 loetletud kohtuvälistel menetlejatel4. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, 12. juuli 2023, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks 3 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 4 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet.

7

sideandmete saamise võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud

kohtupraktikat, kus viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud

sideandmete kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga

tekitatav selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada.

Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad5, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada

andmeid, mida nad on säilitanud ärilistel eesmärkidel. Sideettevõtjatele eelnõukohase

regulatsiooni jõustumisega täiendavaid kohustusi ei panda.

Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side

teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt ESS §-le 102 ärilisel eesmärgil

säilitada. Eelnõuga laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset.

Päringute tegemise alused nii KrMS-s kui ka VtMS-s jäävad sarnaseks. Päringute objektiks on

edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ärilisel eesmärgil ning

sõltumata ESS-is sätestatud säilitamiskohustusest. Sellel põhjusel ei too muudatused kaasa ka

sotsiaalseid mõjusid. Muudatuste tulemusena viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu

Kohtu praktikaga ning nendega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid,

kuna nähakse ette selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus nende

andmete kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. See aitab lahendada kohtupraktikas

kujunenud olukorda, kus Eesti seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu

on sideandmete tõendina kasutamine praktiliselt üldse võimatu. Päringute võimaldamine

tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese

kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi kohtuväliste

menetlejate, uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. Päringute tegemise alused

on jätkuvalt KrMS-is ja VTMS-is, kuid muutub õiguslik alus andmete väljastamiseks

sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks võimaldab tulevikus vähendada

vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete kasutamise kohta.

Senine praktika on näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel

tehakse suhteliselt erandlikult ning kuni 31.10.2024 on päringute arv aastas järjest vähenenud.

Kui 2022. aastal esitati 291 taotlust ja 2023.aastal 280 taotlust ning perioodil 01.01.2024–

31.10.2024 esitati sideandmete päringuks kokku vaid 153 taotlust.

6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele)

Sideettevõtjate jaoks võib halduskoormus suureneda, kuna kuigi päringute maht jääb

eelduslikult sarnasele tasemele nagu eelnevatel aastatel peavad nad edaspidi lähtuma

päringutele vastamisel ärilistel eesmärkidel säilitatavatest andmetest. Samas säilitavad

5 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2.

8

sideettevõtjad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks. Eelnõuga muutub

oluliselt selgemaks õiguslik regulatsioon sideandmete päringute tegemise kohta.

Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus

õigusselgust - praegu kohtupraktikas valitsev mõnetine segadus lahendatakse selge

regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi selge, milliseid sideandmeid ja missuguses mahus saab

süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide jaoks tähendab eelnõukohaste muudatuste

jõustumine seda, et nendele osutatavate sideteenuste tehnilisi andmeliiklusandmeid saab

edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses, milles need

andmed on sideettevõtjal olemas ettevõtja enda äriliste eesmärkide täitmiseks. Võrreldes ESS

§-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid

vähem ning neid säilitatakse lühemat aega, mistõttu andmesubjekti eraelu puutumatus on

eelnõu jõustumise järel kaitstud seni seaduses sätestatust suuremas mahus.

Seadusandja on lisaks juba varasemalt väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses on

võimalik päringuid teha ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega seoses. Näiteks Riigikogu poolt

15.12.2021 vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE6

kolmanda lugemise seletuskirjas on märgitud muuhulgas järgmist.

„See ei tähenda aga, et kriminaalmenetluse eesmärgil (ning kõnesoleva eelnõuga sätestatud

tingimustel) ei võiks kohtu loal teha päringuid nende sideandmete osas, mis on sideettevõtjal

olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. Nii näiteks töötlevad

sideettevõtted sideandmeid ka ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi põhimõtete

järgimise eesmärgil (vt nt ESS § 87 lõike 1 punktid 1, 2, 3, 7 ja 10, § 102 lg 4 ja § 103) sõltumata

riigi poolt sätestatud säilitamiskohustusest (vt ka Riigikohtu otsused 1-16-6179, p 75 ja 3-1-1-

51-14, p 22.3). Sideettevõtjad ei säilita andmeid, mida nad sideteenuse osutamise käigus ei loo

ega töötle (ESS § 1111 lõige 4 esimene lause). Eelnõuga (392 SE) kavandatav KrMS § 901 lg 2

viitab küll ESS § 1111 lg-s 2 loetletud andmetele, kuid mitte ESS § 1111 lg 2 alusel säilitatud

andmetele. Kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni saab seega Riigikohtu

otsusest nr 1-16-6179 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kõnesoleva

eelnõuga kavandatud KrMS § 901 lg-s 2 sätestatud päringuga küsida välja üksnes andmeid,

mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. See

kitsendus ei kohaldu KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn identiteedipäringutele (vt ka 1-16-6179,

p 106).“.

Vastav muudatus jõustus 01.01.2022 ning seda rakendati probleemideta kuni oktoobrini 2024.

Seega ei ole arutelud ärilisel eesmärgil säilitatud andmete pärimisest ja kasutamist midagi uut

ja seninägematut ning vastav loogika on toiminud kuni oktoobrini 2024.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne

muudatustega eelduslikult kulude kasvu ega vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu

mõjutaks riigi tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks

rakendusakte.

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2- 3827044cfb50/kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus/

9

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu üldises korras jõustumine jätab nii menetlejatele kui ka

sideettevõtjatele piisava aja muudatuste rakendamiseks valmistumiseks. Ühtlasi on vajalik

kiirem jõustumine, et tagada õigusselgus ning päringute tegemine süüteomenetluse

eesmärkidel.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule,

Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule,

Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale.

Ministeeriumitest esitas märkused Siseministeerium. Arvamuse esitasid Andmekaitse

Inspektsioon, Riigiprokuratuur, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Eesti Advokatuur,

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tartu

Ülikooli õigusteaduskond.

Märkused ja ettepanekud on teadmiseks võetud ning neid on muuhulgas plaanis käsitleda

tulevikus plaanitavas eraldi seaduseelnõus.

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seaduseelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium edastab Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa:

1) Eelnõu tekst 2) Seletuskiri 3) Seletuskirja lisad

Markko Künnapu 53911687 [email protected]

Meie 03.10.2025 nr 8-1/8041-1

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel

Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvestamine

Siseministeerium

1. KrMS § 901 lõike 2 puhul tekib küsimus, kas kohus

kohtumenetluses ei või omal algatusel seda päringut teha, vaid

prokuratuur peab selleks taotluse esitama ning uurimisasutus

pärast kohtult loa saamist päringu tegema? Siseministeeriumi

hinnangul tuleks arusaamatuste vältimiseks kohtumenetluse

osa eraldi välja tuua nagu kehtivas seaduses on sätestatud -

uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja

eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu

loal kohtumenetluses. Seda eeldusel, et prokuratuur või kohus

sideettevõtjale otse päringut esitada ei soovi.

ARVESTATUD.

Sätte sõnastust vastavalt

muudetud. Seonduvalt täpsustatud

ka sama paragrahvi lõiget 4

(lisatud eraldi punktiga eelnõusse).

2. Siseministeeriumi hinnangul tuleks VTMS-s loobuda mõistest

„üksikpäring“, kuna:

1) kannatanu ei tea minutilise täpsusega, mis kell

sideseanss talle tehti, eriti puudutab see eakamaid

inimesi. Samuti ei väljasta sideettevõtja kliendile

sissetulevate kõnede eristust.

2) ühe sideseansi põhjal ei ole võimalik tuvastada

ettemakstud kõnekaardi omanikku.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu eesmärk on

lahendada üksnes

süüteomenetluses sideandmete

päringute õiguslik alus ning

võimalus andmete saamiseks.

Hetkel ei ole soov päringute

tegemise kohaldamisala

laiendada. Seetõttu tuleks selle

küsimuse juurde tulla tagasi

planeeritud hilisema eelnõu puhul.

3. Märgime, et süütegude menetlemine ja toimepandud tegude

tõendamine on riigi positiivne kohustus, mis tuleneb nii

põhiseadusest kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsioonist. Tänapäeva digiühiskonnas on

elektroonilise side teenuse osutajate andmed määrava

tähtsusega, olgu siis tegemist internetis või väljaspool seda

toime pandud süütegudega. Seetõttu on oluline, et riigi poolt

oleks paika pandud, mis andmeid ja mis aja perioodi kohta

peavad teenusosutajad pädevatele asutustele järelepärimiste

korral edastama. Olukorras, kus eelnõu jõustumisel saavad

uurimisasutused kriminaalmenetlustes sideettevõtjatelt üksnes

ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis need andmed ei

pruugi enam olla ühetaolised – ühel ettevõttel võivad olla ühed

andmeid ja teisel teistsugused. Samuti on võimalik, et

sideettevõtja ärilised eesmärgid ajas muutuvad ja ettevõte ei

säilita tuleviks, kas üldse või säilitab oluliselt lühema aja

jooksul vajalikke andmeid. Seega võib tulevikus teatud

faktiliste asjaolude tõendamine sõltuda sellest, millise

ANTUD SELGITUS

Nõustume toodud selgitustega, et

eelnõu kohaselt ei pruugi tulevikus

enam andmed olla kättesaadavad

samasuguses ulatuses nagu

varasemalt.

Samas leiame, et riigil ei ole

võimalik kehtestada regulatsiooni

teatud andmete säilitamiseks

ärilistel eesmärkidel, kuna see

tähendaks sisuliselt üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse

jätkamist ning see ei oleks

kooskõlas EL Kohtu praktikaga.

2

sideettevõtte klient on süüdistatav või kannatanu. Kokkuvõttes

muudab see uurimisasutuste töö keerukamaks, kuna puudub

kindlus ja teadmine, kas või mis andmeid on võimalik

kasutada. Seetõttu me ei nõustu eelnõu seletuskirja peatükis

„Mõju riigiasutuste töökorraldusele“ tooduga, et kavandatavad

muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi.

Mööname, et arvestades seniseid Euroopa Kohtu (EK)

lahendeid ei ole lihtsat lahendust viimaks olemasolev

sideandmete üldine säilitamiskohustus kooskõlla EK

otsustega. Sihistatud või teatud kriteeriumite alusel

säilitamiskohustuse kehtestamisega tekivad muud õiguslikud

ja tehnilised küsimused, sh kooskõla PS §-ga 12.

Eestis tegutsevad kolm suuremat sideettevõtet on

elutähtsateenuse osutajad, mistõttu on teatud andmete

säilitamine vajalik ka sidevõrgu turvalisuse ja terviklikkuse

ning teenuste koostalitusvõime tagamiseks, sh tehnilise

toimepidevuse jälgimiseks ja rikete analüüsiks. Sellised

andmed on muuhulgas vajalikud tuvastamaks vaenulike

välisriikide küberluuret. Seega oleks riigil võimalik sarnaselt

ESS § 87 lõikele 2 kehtestada regulatsioon teatud andmete

säilitamiseks ärilistel eesmärkidel. Sellisel juhul oleks ka

KrMSi ja VTMS alusel küsitud

sideandmete/andmeliiklusandmete puhul tagatud ühetaolisus

nii andmete koosseisu kui tähtaja osas.

4. Lisaks süüteomenetluses sideandmete jätkuvale

kasutamisvõimalusele on samavõrd oluline õiguslikult tagada

sideandmete säilitamine, juurdepääs ja nende kasutamine

julgeolekuasutustele riigi julgeoleku eesmärgil, seda nii ESS §

1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kui ka muude tekkivate

andmete puhul.

1) Eelnõu 3 punktiga 2 täiendatakse ESS § 102 lõikega 21 ja

nähakse ette õiguslik alus ning sideettevõtjale kohustus

avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele,

prokuratuurile ja kohtule sideteenuse osutamisel teatavaks

saanud ja säilitatud andmeid. Siseministeeriumi hinnangul

tuleks õigusselguse huvides sätestada sideettevõtjale ka õigus

väljastada ärilistele eesmärkidel säilitatavaid andmeid, s.o ESS

§ 111 lõigetes 2 ja 3 nimetamata andmeid, julgeolekuasutusele.

Kehtiva JAS § 26 lg 3 p 4 ja § 31 lg 1 p 6 kohaselt tuleb

julgeolekuasutustele õigus küsida ja saada sideettevõtjalt ka

neid ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, mida ESS § 1111

lõiked 2 ja 3 ei kohusta neid säilitama. Kuivõrd eelnõu § 3

punktiga 2 luuakse sideettevõtjatele eraldi alus ärilistel

eesmärkidel säilitatud andmete väljastamiseks, siis tuleks

ANTUD SELGITUS

Eelnõuga ei muudeta

julgeolekuasutuste poolt päringute

tegemise korda ning juurdepääsu

andmetele. Julgeolekuasutuste

juurdepääs jääb alles vastavalt ESS

§ 1111 regulatsioonile.

Julgeolekuasutuste poolt päringute

tegemine, andmete säilitamise ja

andmetele juurdepääsu

regulatsiooni muutmine on

kavandatud hiljem eraldi eelnõuga.

3

õigusselguse huvides täiendada eelnõu sõnastust ja lisada sinna

juurde kohustus väljastada ärilistel eesmärkidel

säilitatud andmeid ka julgeolekuasutustele. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku sõnastada ESS § 102 lõige 21 näiteks

järgmiselt:

„(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi

nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks

saanud ja säilitatud andmeid julgeolekuasutuste seaduses ja

menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras

julgeolekuasutusele, uurimisasutusele, prokuratuurile ja

kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1

nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“.

2) Teeme ettepaneku täiendada ESS § 1111 lõikeid 1 kuni 3 ja

lisada sõnastusse andmete säilitamise eesmärgiks riigi

julgeoleku tagamine ja raske kuritegevuse vastu võitlemine.

Euroopa Kohus on öelnud, et sideandmete üldine säilitamine

on küll EL õigusega vastuolus, kuid lubab säilitamist, kui on

vajalik lahendada rasket kuritegu või esineb tõsine ja reaalne

oht riigi julgeolekule. Arvestades, et Eesti idanaabriks on

Venemaa Föderatsioon, kes alates 24.02.2022 peab

täiemahulist agressioonisõda Ukrainas ja kelle režiimi on

Riigikogu 18.10.2022 kuulutanud terroristlikuks, on oht Eesti

riigi julgeolekule püsiv. Riigi julgeoleku seisukohast on

oluline, et seaduse tasandil oleks selge õiguslik alus üldiseks

sideandmete säilitamiseks ja nendele juurdepääsuks. Tuleb

arvestada, et vastavalt Euroopa Liidu aluslepingu artikli 4

punkti 2 kohaselt jääb riigi julgeolek iga liikmesriigi

ainuvastutusse, mistõttu riigi julgeolekuga seotud küsimused

on riigi enda kehtestada.

Tagamaks riigi julgeoleku eesmärgil sideandmete säilitamise

ja sel eesmärgil tehtud päringute õiguspärasus teeme

ettepaneku sõnastada ESS § 1111 lõigete 1 kuni 3 sissejuhatav

tekst näiteks järgmiselt:

„(1) Sideettevõtja on kohustatud riigi julgeoleku ja raskete

kuritegude vastu võitlemise eesmärgil säilitama andmed, et

oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:“;

„(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja

mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud riigi

julgeoleku ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil

säilitama järgmised andmed:“;

„(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni

teenuse osutaja on kohustatud riigi julgeoleku ja raskete

kuritegude vastu võitlemise eesmärgil säilitama järgmised

andmed:“.

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel

Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvestamine

Riigiprokuratuur

1. Prokuratuur soovib tähelepanu juhtida eelnõu seletuskirja

ebatäpsusele. Seletuskirjas on tsitaat:

„Kuna kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste

sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, keelasid Eesti

kohtud sideandmete tõendina kasutamise Eestis üldse ära. Nii

aga on väga keeruline tõendada näiteks telefonikelmusi või

kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad suhtlevad

omavahel justnimelt internetis ja telefonitsi.“. Tegelikkuses

kohus sideandmete tõendina kasutamist täielikult keelanud

pole. Kohasem oleks tsitaat: „Kohtute seisukohad on

sideandmete päringute esitamise ning sel viisil saadud tõendite

lubatavuse osas erinevad ja nii on tekkinud õigusselgusetus.“.

ARVESTATUD

Seletuskirja on täpsustatud.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Andmesubjekti õigus saada sideettevõtjalt isikuandmete

töötlemise teavet

Eelnõuga luuakse menetlejale võimalus teha päring ESS § 102

alusel säilitatud andmete kohta KrMS-s või VTMS-is

sätestatud korras. AKI hinnangul vajab täiendavat selgust

regulatsioon, mis puudutab sideettevõtja poolt andmesubjekti

IKÜM artiklist 15 tuleneva õiguse piiramist juhul, kui tegemist

on vastusega õiguskaitseasutuse päringule.

AKI praktikast tulenevalt on olukorra kitsaskoht selles, et kui

andmesubjekt küsib sideettevõtjalt isikuandmete töötlemise

teavet, siis IKÜM artikli 15 järgi peaks sideettevõtja justkui

sellise teabe väljastama. Tänases regulatsioonis ei nähtu

selgeid sätteid selle kohta, kuidas sideettevõtja peaks inimese

taotlusele reageerima juhul, kui sideettevõtja teab, et mingid

isikuandmed on edastatud süüteomenetluses

õiguskaitseasutusele. Andmesubjekti õiguste piiramise aluseks

on IKÜM art 23 (täpsemalt lg 1 punkt d) ja nii peaks ka

andmesubjekti õiguste piiramisega seonduvad sätted vastama

IKÜM art 23 lg 2 tingimustele.

Kui isikuandmeid töödeldakse pädeva asutuse poolt nimetatud

eesmärgil, on sellise tegevuse aluseks õiguskaitseasutuste

direktiiv (EL) 2016/680.1 Eestis on õiguskaitseasutuste

direktiiv üle võetud IKS-iga. Oluline on silmas pidada, et IKS

4. peatükile saab tugineda üksnes õiguskaitseasutus

süüteomenetlust läbi viies, mitte aga muud isikud. Seega

sideettevõtja ei saa tugineda IKS 4. peatüki sätetele.

ANTUD SELGITUS

Leiame, et viidatud KrMS § 214

on piisav alus ning sellest saavad

lähtuda ka sideettevõtjad.

Tegemist on horisontaalse sättega,

mille kohaselt on vajalik

kriminaalmenetluse raames

säilitada päringute

konfidentsiaalsus ning kui see võib

ohustada kriminaalmenetluse

läbiviimist, siis on sellist

informatsiooni keelatud avaldada.

Samas leiame, et seda küsimust

tuleks hiljem analüüsida ning

vajadusel seadust täiendada.

2

Kuigi KrMS § 214 lg 1 näeb ette, et kohtueelse menetluse

andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema

määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud tingimustel, vajab siiski andmesubjekti õiguste

piiramise regulatsioon täpsustamist. Nimelt peaks piirangu

kohaldamise õigus olema ka andmeandja ehk sideettevõtja

osas selgemini reguleeritud.

Kehtiv regulatsioon jätab lahtiseks näiteks küsimuse, kuidas

realiseerub andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud,

välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki,

täpsustamata on andmesubjekti õigustele seatud piirangu

ulatus ja kestus, sh reguleerimata on andmesubjekti ESS alusel

andmete edastamisest teavitamise kord juhul, kui piirang on ära

langenud.

2. Kaotatakse ära lausaline andmete säilitamise kohustus,

kuid sellega kaasnevad muud seadusnormide edaspidise

rakendamisega seotud küsimused

Päringute tegemisel soovitakse õigusliku alusena minna

eelkõige KrMS või VTMS vastava sätte peale. Samas on

sideettevõtjale tehtava päringu puhul varasemalt tuginetud ka

ESS §-le 112. Kuna eelnõuga EES § 112 muudatusi ette ei

nähta, küsitavaks jääb, kuidas suhestub muudatustega edaspidi

ESS § 112.

Näiteks ESS § 112 lõige 3 võimaldab õiguskaitseasutusele

mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha

tuvastamise reaalajas. Teisalt planeeritava muudatusega KrMS

§ 90¹ lõike 2¹ järgi tuleb menetlejal teha päring kirjalikult ja

vastata tuleb sellele sõltuvalt päringu kiireloomulisusest kas

kümne tunni või kümne tööpäeva jooksul. Selgusetu on, kuidas

need omavahel suhestuvad ja kas ESS § 112 lõikes 3 nimetatud

võimalus säilib.

Sarnaselt võimaldab ESS § 112 lõige 4 saada ESS § 112 lõikes

3 nimetatud teabe kirjaliku lepingu alusel ning pideva

elektroonilise ühendusega. See tähendab, et

õiguskaitseasutusel võib andmete saamiseks olla pidev

elektrooniline ühendus. Tekib küsimus, kuidas see võimalus

edaspidi toimib, kui KrMS ütleb, et peab tegema päringuid.

Arvestades, et ESS § 112 lg 1 ja 2 ei laiene enam ESS § 1111

lõige 11 punktides 1 ja 3 nimetatud asutustele, võiks eeldada,

et ka § 112 lg 3 ja 4 võimaluse on soovitud võimaldada hetkel

ainult julgeolekuasutustele. Kui see on nii, siis peab siiski

muutma ka § 112 lg 3 sõnastuse. Olukorrale võib aidata selguse

luua ka seletuskirja täiendamine, kuidas on sätete omavaheline

suhestumine edaspidi planeeritud olema.

ANTUD SELGITUS

Käesolev eelnõu ning

kavandatavad muudatused ei

puuduta andmete kogumist

terminalseadme reaalajas asukoha

tuvastamise kohta. Nimetatud

toimingu puhul on tegemist

jälitustoiminguga ning kehtivad

eraldi KrMS sätted ja nõuded.

Seetõttu leiame, et ESS § 112

täiendav muutmine ei ole vajalik.

3. Päringu vorminõue ja päringule vastamise tähtaeg

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KrMS § 90¹ lõikega 2¹,

millega nähakse ette KrMS § 90¹ lõikes 1 või 2 nimetatud

päringu tegemine kirjalikus või elektroonilises vormis.

Seletuskirjas on täpsustatud, et vormi juures on oluline

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõuga ei muudeta

päringute tegemise korda ning

eelnõu kordab selles osas juba

kehtivas õiguses sätestatut.

3

paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st

mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt elektronposti

teel. Peame vajalikuks pöörata tähelepanu, et kirjalik vorm ei

hõlma kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, mis on oma

olemuselt leebem, kuna ei nõua allkirjastamist. Palume

seletuskirja täpsustada, et see oleks seaduses toodud

vorminõudega kooskõlas.

Päringule vastamise tähtaja osas on eelnõus märgitud, et

päringule vastatakse kümne tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on

päringu sisu arvestades võimalik. Juhime tähelepanu, et selline

sõnastuse juures jääb arusaamatuks, mis on maksimaalne

taotlusele vastamise tähtaeg.

Tartu Ringkonnakohus

1. Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada

arvamust eelnõu kohta, mis reguleerib sideettevõtjate klientide

sideandmete säilitamist ärilistel eesmärkidel ning nende

andmete kasutamist süüteomenetluses. Kahjuks tundub, et

eelnõukohaste muudatustega põhiprobleemi ei lahendata:

elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 järgne sideandmete

lausaline säilitamine jätkub. Seetõttu on Eesti õigus ilmselt

edaspidigi Euroopa õigusega vastuolus.

ANTUD SELGITUS

Oleme teadlikud sellest, et ESS §

1111 alusel säilitamiskohustus

säilib ning samuti

julgeolekuasutuste juurdepääs

säilitatud andmetele.

Käesoleva eelnõu eesmärgiks on

üksnes lahendada andmetele

juurdepääs süüteomenetluses.

Andmete säilitamise regulatsiooni

ning juurdepääsu muudel

eesmärkidel käsitletakse hilisemas

eraldi seaduseelnõus.

2. Lisaks sellele on keeruline mõista, kuidas saab olla kindel

selles, et andmevaldaja ei edasta tulevikus süüteomenetlejale

selliseid andmeid, mida ta säilitab just ESS § 1111 alusel. Mil

viisil saab kontrollida, et edastatavad andmed pärinevad äriliste

eesmärkide täitmiseks vajalikust „potist“, mitte ESS § 1111

alusel loodud andmekogust? Kas ärilistel eesmärkidel üldse on

tarvis neid andmeid säilitada? Lisaks sellele tekib küsimus, kas

üldse oleks (Euroopa) õiguse pärane, kui mõni äriühing hoiaks

iseenda initsiatiivil (ärihuvides) selliseid sensitiivseid

isikustatud andmeid enda valduses pikka aega. Enamik ärilisi

huve saaks ilmselt tagada ka anonüümitud andmete abil.

ANTUD SELGITUS

Vastavalt ESS §-le 102 võib

sideettevõtja koguda ja töödelda

andmeid ärilisel eesmärgil. Äriline

eesmärk sõltub konkreetsest

sideettevõtjast ning tema

vajadusest. Võib eeldada, et

ärilisel eesmärgil ei ole vajalik

säilitada andmeid sellises mahus ja

tähtaja jooksul nagu on sätestatud

ESS §-s 1111. Vajaliku hinnangu,

et mis andmeid ja kui kaua on

vajalik säilitada saab anda

sideettevõtja ning juhul, kui

andmed ei ole enam ärilisel

eesmärgil vajalikud, siis tuleb need

kustutada.

Harju Maakohus

1. Eelnõus sätestatud päringule vastamise tähtaeg võib teatud

menetluslikes olukordades osutuda problemaatiliseks. Nimelt

on eelnõu järgi sideettevõtjal kohustus vastata päringule

kiireloomulisel juhul hiljemalt 10 tunni jooksul, muul juhul aga

ANTUD SELGITUS

Eelnõu pakutud päringute

tegemise kord lähtub juba kehtivas

õiguses sätestatust.

4

10 tööpäeva jooksul. Kui päring tehakse uurimisasutuse või

prokuratuuri poolt eeluurimise staadiumis, on selline tähtaeg

üldjuhul praktikas piisav ega tekita olulisi menetluslikke

takistusi.

Olukord on aga teistsugune kohtumenetluses, kus päringu võib

teha kohus poole taotluse (enamasti kaitsja või muu esindaja

taotluse) alusel. Vastavalt KrMS § 297 regulatsioonile

esitatakse sellised taotlused sageli täiendavate tõendite voorus,

mis leiab aset kohtuliku uurimise lõppfaasis. Selles

menetlusetapis on kohtul tavaliselt juba varasemalt paika

pandud istungite ajakava, arvestades ka poolte hõivatust. Kui

sideettevõtjale on seadusega ette nähtud kuni kümne tööpäeva

pikkune vastamistähtaeg (nt kaitsja täiendava tõendikogumise

taotluse rahuldamisel), võib selline ooteaeg segada kohtu

ajakava ning viia istungite edasilükkamiseni.

Praktiliselt oleks keeruline põhjendada „kiireloomulisust“

üksnes menetluspoolte hõivatuse argumendile tuginedes, sest

seadusandja ilmselt ei ole sellise erisätte loomisel seda silmas

pidanud. Kokkuvõttes tähendab aga tavalise 10 tööpäeva

pikkuse tähtaja rakendamine, et menetluse kestus pikeneb

põhjendamatult ja see võib kahjustada nii menetlusökonoomiat

kui ka õigusemõistmise mõistlikkuse põhimõtet.

Seetõttu teeb kohus ettepaneku, et kohtumenetluses kohtu

poolt esitatud päringuid käsitletaks alati kiireloomulistena.

Kuna selline taotlus saaks tekkida ainult kohtumenetluses, siis

eelduslikult on see päring seotud süüküsimuse kiire ja õiglase

lahendamise vajadusega ning võiks olla ka erikoheldud. See

tagaks, et kohtumenetluse lõppfaasis esitatud taotlused ei

takistaks istungite kavandatud kulgemist ning aitaks vältida

olukordi, kus kohtul tuleb protsessi venitamise tõttu menetlust

uuesti korraldada. Võib eeldada, et selliste taotluste hulk, mille

kohus (kohtumenetluses) rahuldab, ei ole suur (maksimaalselt

mõnikümmend), seega halduskoormus ka sideettevõtjatele ei

ole märkimisväärne.

Samas leiame, et seda küsimust

tuleks hiljem analüüsida ning

vajadusel seadust täiendada.

Tartu Ülikool

1. Eelnõu ei kaota ära sideettevõtete kohustust säilitada

elektroonilise side andmeliiklusandmeid ühe aasta jooksul

sõltumata sellest, kas selleks on vajadus lähtuvalt sideettevõtte

ärihuvidest. ESS § 1111 lõige 4 kohustab sideettevõtjat

säilitama ESS lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid üheks aasta,

alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise

käigus on loodud või neid on töödeldud. Euroopa Kohus on

selgitanud, et sideandmete üldine säilitamine on

demokraatlikus ühiskonnas erandiks, seega on endiselt üleval

küsimus ESS-i § 1111 õiguspärasuses, kui jääb kehtima

andmete üldine ja vahet tegemata säilitamine kõikide

sideteenuseid kasutavate inimeste kohta.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu eesmärgiks on

üksnes lahenduse leidmine ning

uue õigusliku aluse loomine

süüteomenetluses sideandmete

päringute tegemiseks.

ESS, sealhulgas § 1111 suurem

muutmine ning üldise ja ühetaolise

säilitamiskohustuse ärakaotamine

on kavandatud hiljem eraldi

seaduseelnõuga.

5

Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse seadusi nii, et „neid

sideteenuse andmeid, mida sideettevõtjad niikuinii oma

tarbeks säilitavad, saab ka politsei süütegude tõendamisel

kohtu loal kasutada.“ KrMS § 901 lg 2 sõnastuses ei ole aga

märgitud andmete kogumine oleks mingil moel võrreldes

varasemaga piiritletud. Veelgi enam, laiendatakse nende

võimalike andmete hulka, mida saaks sideettevõtjalt välja

küsida, sest lisatav ESS § 2 lg 21 järgi on sideettevõtja

kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta kõiki

sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja

säilitatud andmeid. Sideteenuse osutamise käigus kogutakse ka

endiselt ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, mistõttu

ei ole võimalik vahet teha, millisel eesmärgil kogutud andmeid

võib menetleja välja küsida. Seega on tulemus eelnõu

jõustumise järel sama, kui seda võrrelda kehtivaga.

Seadus ei näe ette loetelu

andmetest, mida sideettevõtjad

säilitavad oma ärilistel

eesmärkidel ning nende säilitamise

tähtaegu. Võib eeldada, et ärilistel

eesmärkidel ei pruugita enam

säilitada kõiki andmeid, samuti

võib säilitamise tähtaeg osade

andmekategooriate puhul muutuda

oluliselt lühemaks.

2. Kuigi seletuskiri väidab, et KrMS ja VTMS hakkavad lubama

kasutada ainult sideettevõtete poolt ärilistel eesmärkidel

säilitatavaid andmeliiklusandmeid, siis eelnõu tekst ei piira

selgesõnaliselt, millisel alusel säilitatud andmeliiklusandmeid

süüteomenetluses saab sideettevõttelt välja nõuda. Eelnõu ei

too selgust juurde, sest puudub asjakohane mõiste, mida võiks

seletuskirja pidada ärilisel eesmärgil kogutud ja säilitatud

andmeteks. Sideettevõtja on märkinud, et ärilisel eesmärgil ei

ole vajadust säilitada andmeid, samuti ei ole vajadust suure

hulga isikustatud andmete hoidmise järele. Eelnõuga

jätkamiseks tuleks enne teha põhjalikke uuringuid, et

veenduda, milliseid andmeid sideettevõtjad oma

majandustegevuses vajavad. Seejärel saaks teha sisulisi

ettepanekuid seaduste täiendamiseks, mis defineeriks selgelt

äriliselt kogutud andmete sisu.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu ja muudatuste

ettevalmistamisel on muuhulgas

konsulteeritud ka

sideettevõtjatega. Seda, et mida ja

kui pika perioodi jooksul säilitada,

otsustab iga sideettevõtja eraldi

lähtudes oma ärimudelist ja

vajadustest. Juhul, kui teatud liiki

andmeid ei ole sideettevõtjal

ärilisel eesmärgil vajalik säilitada,

siis on ta kohustatud need

kustutama.

3. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et

andmeliiklusandmeid võib süüteomenetluses sideettevõttelt

välja nõuda ainult raskete kuritegude vastu võitlemiseks.

Eelnõu jätab alles võimaluse kasutada andmeliiklusandmeid

kõigi (s.t. ka kergete) kuritegude menetlemisel ning isegi

väärteomenetluses. Väärteomenetluses peaks sideandmete

kasutamist selgemalt piiritlema, nt juhtudega, kui

sidevahendiga on väärtegu toime pandud või kui sidevahend

on teoobjektiks. Liiga lai võimalus väärteomenetluses

päringute tegemiseks on selgelt ebaproportsionaalne isikute

tõhusat põhiõiguste kaitset silmas pidades.

ANTUD SELGITUS

Euroopa Kohus on oma otsustes ka

leidnud, et sideandmete

kasutamisel on vajalik muuhulgas

lähtuda proportsionaalsuse

põhimõttest. Euroopa Liidu

tasandil ei ole ühtset mõistet

raskete kuritegude osas ning see on

jäetud liikmesriikide otsustada.

4. Praeguse regulatsiooni probleemiks on sideandmete üldine

andmete säilitamise kohustus, kuid seejuures ei ole takistusi

andmete säilitamiseks, kui seda tingib kriminaalmenetluse

huvi. Kui on teada, et isikute suhtes on vaja teha korduvaid

päringuid, siis võiks KrMS näha ette võimaluse säilitada kohtu

loal etteulatuvalt teatud perioodi sideandmeid. Nimetatu on

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2023/1543, mille alusel võivad liikmesriigid teha koostööd

ANTUD SELGITUS

Saame nõustuda, et sideandmete

üldise ja ühetaolise säilitamise

regulatsiooniga on probleeme.

Samas on käesoleva eelnõu

eesmärk lahendada hetkel ainult

süüteomenetluse raames

sideandmetele juurdepääsu

6

kriminaalasjades sideandmete säilitamiseks ja edastamiseks.

Sideteenuse osutaja salvestab selliselt kõiki loas nähtuvaid

andmeid, mistõttu ei teki ka küsimust sellest, kas need on

ärilisel või muul eesmärgil säilitatud.

küsimus. Üldise ja ühetaolise

andmete säilitamise regulatsiooni

juurde on kavas tulla tagasi hiljem

eraldi seaduseelnõuga.

Eelnõu väljatöötamisel on

muuhulgas kaalutud ka nn quick

freeze lahendust, kuid siiski leitud,

et see ei ole piisav ning ei lahenda

praktikas tekkinud probleeme.

Lahenduseks ei ole ka EL

määruses 2023/1543 pakutu, kuna

määruse kohaselt saab esitada

Euroopa andmesäilitamismääruse

ainult olemasolevate, mitte

tulevikus tekkida võivate andmete

kohta.

5. Võttes arvesse, et sideandmete päringuga riivatakse oluliselt

isikute põhiõiguseid, siis on ilmne vajadus kohaste

õiguskaitsevahendite kehtestamiseks. Praegu ei ole ette nähtud

võimalust kohtu loa vaidlustamiseks määruskaebe korras,

õiguste rikkumisele saab tähelepanu pöörata alles

kohtumenetluses. Menetlusvälised isikud ei saa teada, et nende

kohta on sideandmete päringuid tehtud, mistõttu ei saa nad ka

võimalikele eksimustele tähelepanu pöörata (nt võidakse teha

päring sideandmete saamiseks, kui on alust arvata, et

kahtlustatav kasutab tuttava telefoni). Need on isikud, kes on

olnud puutumuses kuriteoga või menetlusega, kuid ei osale ise

kriminaalmenetluses, mistõttu ei saa nad menetlusvälise

isikuna kriminaalasja toimikuga tutvuda. Seega tuleks

kehtestada kord, mis kohustab kohtueelset menetlejat teatama

sideandmete päringute tegemisest isikutele, kes ei ole

kriminaalasjas kahtlustatavaks ega ka muu subjekt ning

võimaldama neil kaevata kohtu loa peale.

ANTUD SELGITUS

Nõustume seisukohaga, et

sideandmete päring nagu ka iga

muu teine kriminaalmenetluse

toiming riivab isikute põhiõigusi.

Siinkohal on oluline, et enamasti

on vajalik päringu tegemise fakti

andmesubjekti eest varjata

sarnaselt jälitustoimingute

tegemisega. Kahtlustatava ja

süüdistatava saavad nad päringu

tegemise faktist teada hiljemalt

kriminaaltoimiku materjalide

tutvustamisel.

Kaalume lisaks võimalusi

kehtestada regulatsioon

menetlusvälise isiku teavitamiseks

selliselt, et see ei kahjustaks

kriminaalmenetlust.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

1. Eelnõuga soovitakse tekitada uus regulatsioon, mille alusel

hakkaks toimuma sideandmete kasutamine kriminaal- ja

väärteomenetluses ja milles tuginetakse sideettevõtete poolt

ärilisel eesmärgil säilitatud andmetele. Samal ajal jääks

paralleelselt kehtima praegu elektroonilise side seaduses

sisalduv sideandmete säilitamiskohustus. See tähendab kahte

erinevat regulatsiooni ja kahte erinevat tehnilist lahendust.

ANTUD SELGITUS

Oleme teadlikud sellest, et teatud

ajaks jääb kehtima kaks erinevat

regulatsiooni. Käesoleva eelnõu

eesmärgiks on samas lahendada

üksnes süüteomenetluse raames

sideandmetele juurdepääs.

ESS täiendav muutmine,

sealhulgas üldise ja ühetaolise

säilitamiskohustuse kaotamine on

plaanitud näha ette tulevikus eraldi

seaduseelnõuga.

7

2. Ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmetele tuginemisel on

mitmed puudused, millised me ka varem oleme välja toonud:

a) Kui uurimisasutused toetuvad vaid sideettevõtjate ärilistel

eesmärkidel kogutud andmetele, tähendab see, et

andmekoosseis ja säilitamise kestus ei ole sideettevõtjatel

ühetaolised ega püsivad ning see võib mõjutada

süüteomenetluste tagajärgi.

b) Andmekoosseis võib ajas pidevalt muutuda, kuna muutuvad

nii ettevõtete ärilised vajadused, kohtupraktika kui ka

tehnoloogia. See omakorda hakkab mõjutama uurimiste

kvaliteeti ja menetluste stabiilsust.

ANTUD SELGITUS

Oleme nende puuduste ning

tekkida võivate probleemidega

kursis ning sellega on arvestatud.

Samas ei näe me hetkel muud

alternatiivi ärilisel eesmärgil

säilitatud andmete kasutamisel

süüteomenetluses, sest muud

kaalutud variandid, sealhulgas

isikupõhine säilitamine või

geograafilise tunnuse alusel

säilitamine tekitaksid nii

õiguslikke kui ka praktilisi

probleeme.

3. Eelnõuga tuuakse Eesti õigusesse uus mõiste

andmeliiklusandmed, mis tekitab rea küsimusi.

a) Eelnõu § 3 punkt 1 viidatakse andmeliiklusandmete

definitsiooni osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1543 artikkel 3 punktile 11. Viidatud sättes antakse

selle mõiste sisu lahtise loeteluna:

i. „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse

osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse

kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida

töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või

muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha

andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat,

kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise

side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed

ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi

alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg,

teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine.

ii. See tähendab, et tehniliselt jääb ebamääraseks, milliseid

konkreetseid andmeid edaspidi küsima võidakse hakata. Kuna

andmete väljastamine käib tehnilise lahendusega, siis peab

olema kokku lepitud täpne andmestik ja formaat. See tähendab,

et eelnõus sisalduv lahendus ei ole praktiliselt rakendatav.

b) Andmeliiklusandmete mõiste lisandumisega seoses jääb

segaseks uue mõiste ja ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

sideandmete seos: millises osas need kattuvad ja millises osas

on erinevad.

c) Seletuskirjas on märgitud et sõnumite sisu need kumbki ei

hõlma, ning andmeliiklusandmed ei hõlma ka

abonentandmeid, s.t kliendi ja kliendilepingu andmeid nagu

nimi ja aadress (mis ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 koosseisus on).

Selgusetuks jääb, kas näiteks ESS „kärjetunnus kõne

alustamise ajal“ ja „tugijaama geograafiline asukoht viitega

kärjetunnusele“ on ka andmeliiklusandmete koosseisus või

mitte.

d) Kas eelnõud koostades kaaluti lahendust, et muuta ka ESS §

1111 lõigetes 2 ja 3 sisalduvad andmete loetelud

ANTUD SELGITUS

Eelnõu väljatöötamisel leiti, et

selle asemel, et hakata erinevaid

võimalikke andmekategooriaid

loetlema ja neid vajadusel

defineerima, on otstarbekam

kasutada sideandmete juures

Euroopa Liidu määruses sisalduvat

mõistet.

Sideettevõtja saab ise hinnata,

missuguseid andmeid ja mis

perioodi jooksul on vajalik ärilisel

eesmärgil säilitada.

Eelnõu seadusena jõustumisel on

võimalik uurimisasutustel leppida

sideettevõtjatega kokku täpsemad

üksikasjad.

Andmete eristamisel kasutatakse

üldiselt kolme erinevat

kategooriat, milleks on kasutaja-

või abonendiandmed,

andmeliiklusandmed ja

sisuandmed. Lähtudes sellest

loogikast saab näiteks

kärjetunnuse ja asukohaandmed

lugeda andmeliiklusandmeteks.

Plaanitud on täiendav ESS,

sealhulgas ESS § 1111

ülevaatamine, kuid see toimub

hiljem eraldi seaduseelnõuga.

Eelnõu seadusena jõustumisel on

vajalik, et sideettevõtja hindab

ärilistel eesmärkidel säilitatavate

andmete ulatust, sealhulgas

andmekategooriaid ja säilitamise

tähtaega, kuna käesoleva eelnõu

8

tehnoloogianeutraalseks? See tähendab, et muuta

reguleerimisobjektiks „andmeliiklusandmed“ pluss

andmekategooriad, mis andmeliiklusandmete alla ei mahu (nt

abonentandmed) ja mida tuleb julgeoleku tarbeks täiendavalt

veel säilitada.

e) Kui andmeliiklusandmete kategooria lisanduks ESS-is juba

sisalduvate sideandmete kõrvale paralleelselt, siis peaks

sideettevõtjad erinevatele asutustele hakkama väljastama

erinevaid andmeid või isegi samadele asutustele erinevatel

õiguslikel alustel koondatud, s.t oma ulatuselt erinevalt

piiritletud andmeid, mis suurendab oluliselt nii päringute

täitmise keerukust juriidilises vaates kui ka tehnilise

võimekuse loomist päringutele vastamiseks.

kohaselt saab süüteomenetluses

esitada päringu ärilisel eesmärgil

säilitatud andmete kohta.

4. Selgusetu on, kuidas peaks hakkama toimuma uue

regulatsiooni kohaselt andmeliiklusandmete päringute

tegemine. Eelnõust saab järeldada, et uurimisasutused,

prokuratuur ja kohtud ning kohtuvälised menetlejad hakkavad

andmeid pärima üksikpäringute kaudu. Nimelt ei muudeta

eelnõuga ESS § 112, mis sätestab, et elektroonilise ühenduse

võib ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks

lepingu alusel võimaldada § 1111 lõikes 11 toodud asutustele.

ESS § 1111 lõikest 11 võetakse eelnõuga kriminaal- ja

väärteomenetlust läbiviivad asutused välja.

Seega säilivad elektroonilised liidesed ainult

julgeolekuasutuste jaoks. See tähendab tagasiminekut

tehnoloogilises arengus, suurendades käsitsi töö mahtu ja

kulusid nii riigiasutuste kui ka sideettevõtjate poolel. Kui me

oleme valesti aru saanud ning ka eelnõu kohase andmete

küsimise korral soovitakse elektroonilist liidest kasutada, siis

tuleb selle loomise ja ülalpidamise kulud katta riigieelarvest.

Samuti näha ette aeg selliste uute ühenduste väljatöötamiseks,

testimiseks ja rakendamiseks.

ANTUD SELGITUS

Nagu ka eelnõust nähtub jääb

süüteomenetlus ESS § 1111

kohaldamisalast välja. Päringute

tegemine hakkab toimuma

vastavalt KrMS-le.

Elektrooniliste liideste ja nende

kasutamise juurde on võimalik

tagasi tulla järgmises etapis kui

valmistatakse ette täiendav eelnõu

ESS muutmiseks.

5. Eelnõuga ei adresseerita muid sideandmete säilitamise ja

kasutamise vaatest probleemseid sätteid. Näiteks on väga

problemaatiline praktikas ESS § 1141, mille alusel on

tsiviilkohtutel õigus küsida sideandmeid. Oleme selle sättega

seotud probleemidele samuti korduvalt ministeeriumi

tähelepanu juhtinud. Kooskõlastamisel oleva eelnõu puhul

tekib küsimus, kas tsiviilkohtumenetluses tehtavad päringud

on riigi hinnangul sama kaaluga nagu julgeolekuasutuste poolt

riigi julgeoleku tagamiseks tehtavad päringud, mistõttu on

otsustatud, et tsiviilkohtutele jääb õigus saada seadusest

tuleneva kohustuse alusel säilitatud andmeid, kuid

kriminaalmenetluses tuleb edaspidi hakkama saada üksnes

ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega. Leiame, et

tsiviilkohtumenetlust puudutav regulatsioon vajab samuti

muutmist ning neile väljastavate andmete maht peab muutuma

väiksemaks ja säilitavate andmete periood lühemaks.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu eesmärk on

lahendada andmetele juurdepääs

süüteomenetluse eesmärgil.

Eelnõus ei käsitleta andmete

säilitamist ega kasutamist muudel

ESS-s loetletud eesmärkidel ning

nende küsimuste juurde tullakse

tagasi järgmises etapis järgmise

seaduseelnõuga.

9

6. Me ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas sisalduva väitega, mille

kohaselt puudub mõju sideettevõtetele, kuna uusi kohustusi

neile ei panda. Praktikas see väide ei pea paika –

sideettevõtetele jääb endiselt kohustus andmeid säilitada ja

neid väljastada. Samas lisandub kohustus töötada välja ja

rakendada halduslikud ja tehnilised lahendused, et eristada

julgeolekualaste kohustuste tõttu säilitatud andmete ja ärilisel

põhjustel säilitatud andmete päringud ning neid erinevatel

alustel täita. See toob kaasa olulisi ja kulukaid tehnilisi ning

organisatsioonilisi muudatusi. Samuti suureneb oluliselt

sideettevõtete halduskoormus, kui kriminaal- ja

väärteomenetluses hakatakse tegema üksikpäringuid andmete

saamiseks.

ANTUD SELGITUS

Sideettevõtte jaoks on vajalik, kui

ta säilitab ärilisel eesmärgil

andmeid, omada ülevaadet nendest

andmetest ja

säilitamistähtaegadest.

Nõustume, et uus regulatsioon ja

uuel õiguslikul alusel andmete

päringud võivad kaasa tuua teatud

täiendava halduskoormuse.

7. Eelnõul ei ole üleminekuaega. Seadus on planeeritud jõustuma

üldkorras. Samas nõuab süsteemide ümberehitamine aega ja

ressursse, mistõttu on realistlik üleminekuaeg kindlasti vajalik.

ITL-i ettepanek on, et see võiks olla 12-18 kuud.

MITTE ARVESTATUD

Eelnõu on plaanitud jõustuma

üldises korras, et tagada

süüteomenetluse raames

juurdepääs andmetele ja seeläbi

süütegude menetlemine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus on tunnistatud

vajadust täpsustada elektroonilise side andmeliiklusandmete

kasutamist süüteomenetluses. Kuid leiame, et eelnõu pakutud

lahendused on segadust tekitavad ega lahenda praktikas

ilmnenud probleeme. Muu hulgas on üheks probleemiks ka

eelnõu menetlemine. Nimelt ei ole kõiki huvigruppe üldse

kaasatud (nt ei ole kaasatud Kaubanduskoda ega Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu).

ANTUD SELGITUS

Eelnõu ettevalmistamise käigus on

konsulteeritud erinevate

osapooltega ning korraldatud ka

kohtumisi ja arutelusid

analüüsimaks tekkinud probleeme

ja leidmaks lahendusi.

Aruteludesse on olnud kaasatud ka

sideettevõtete esindajad.

2. ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 andmed ja andmeliiklusandmed Kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 111¹ lõike 4 järgi

peab sideettevõtja säilitama lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid

ühe aasta alates side toimumise ajast. Säilitada tuleb muu

hulgas telefonikõnede algus- ja lõpuaeg, kõne poolte

telefoninumbrid, kärjetunnus kõne alustamise ajal ja

asukohaandmed. Eelnõu § 3 punktiga 3 on plaanis jätta ESS §

1111 lõikest 11 välja punktid 1 ja 3, mille kohaselt selle sätte

alusel kogutavaid andmeid ei edastata kriminaal- ja

väärteomenetluses uurimisasutusele, jälitusasutusele,

prokuratuurile, kohtule ning kohtuvälisele menetlejale. Kuid

nimetatud andmete säilitamise kohustust ei muudeta. Lisaks

täieneb eelnõu § 3 punkti 1 järgi ESS § 2 punktiga 11, võttes

üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1543

tulenev andmeliiklusandmete mõiste. EL-i määruse kohaselt

on andmeliiklusandmed: „teenuseosutaja pakutava teenuse

osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse

kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida

töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu eesmärgiks on

lahendada tekkinud olukord ning

näha ette õiguslik alus saamaks

juurdepääs andmetele

süüteomenetluse läbiviimise

eesmärgil.

ESS täiendav muutmine,

sealhulgas § 1111 muutmine on

kavandatud hiljem eraldi

seaduseelnõuga.

Riik ei saa seadusega ette kirjutada

ärilisel eesmärgil andmete

säilitamise kohustust ning anda

loetelu andmete kategooriatest.

Seetõttu kasutatakse eelnõus üldist

mõistet – andmeliiklusandmed.

Andmete säilitamise, sealhulgas

andmekategooriad ja säilitamise

10

muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha

andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat,

kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise

side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed

ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi

alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg,

teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine“.

Seega eelnõu kohaselt jätkub ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 toodud

andmete üldine säilitamine ning lisandub uute

andmeliiklusandmete säilitamine ehk tekib 2 kõrvuti

regulatsiooni sideettevõtjale andmete säilitamise kohta.

Seejuures ei ole selgu eelnõust, millises osas ESS § 1111

loetletud andmed kattuvad eelnõuga lisanduvate

andmeliiklusandmetega. Seletuskirja kohaselt sõnumite sisu ei

hõlma ei kehtiva seaduse alusel kogutavad andmed ega ka

lisanduv mõiste andmeliiklusandmed. Samas on märgitud, et

andmeliiklusandmed ei sisalda sellist infot nagu nt kliendi nimi

ja aadress, kuid ei ole arusaadav kas nt kärjetunnus kõne

alustamise ajal on ka andmeliiklusandmete mõiste koosseisus

või mitte. Mistõttu näeme, et selline eelnõu lahendus on poolik

ning tekitab rohkem segadust kui lahendab probleemi.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teeme ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et ei tekiks

mitut regulatsiooni andmete säilitamise kohustusega

ettevõtjatele.

tähtajad otsustab konkreetne

sideettevõtja ning sellest

omakorda sõltub ka andmetele

juurdepääsu ulatus.

Nõustume, et seni kuni ei ole üle

vaadatud ja muudetud ESS § 1111,

tekib kaks erinevat regulatsiooni

andmetele juurdepääsuks. Samas

kavas on ka ESS § 1111

ülevaatamine ning üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse

kaotamine, milleks valmistatakse

ette eraldi täiendav seaduseelnõu.

3. Andmete väljastamine sideettevõtja poolt

Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse ESS-i § 102 lõige 2¹, mille järgi

„sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi

nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks

saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud

alustel ja korras uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule

ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1 nimetatud

kohtuvälisele menetlejale“. Lisaks täieneb eelnõu § 1 punkti 2

kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) paragrahv 901

lõikega 21, mille kohaselt menetleja esitab

andmeliiklusandmete kohta päringu kirjalikus või

elektroonilises vormis, millele sideettevõtja peab

kiireloomulisele päringule vastama esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne

tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Eelnõu § 2 näeb

ette väärteomenetluse seadustiku (VTMS) muutmise nii, et

andmeliiklusandmete kohta tuleb esitada samuti kirjalik või

elektrooniline üksikpäring andmete saamiseks konkreetse

telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või

muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.

Samas ei muudeta eelnõuga hetkel kehtivat korda, et ESS-i §

1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid väljastatakse ESS §

ANTUD SELGITUS

Ärilistel eesmärkidel andmete

säilitamise otsustab sideettevõtja

lähtudes oma ärimudelist ja

vajadustest. Riik ei saa kohustada

sideettevõtjat säilitama ärilisel

eesmärgil andmeid, andma

andmekategooriad ning määrama

tähtajad.

Nõustume, et seni kuni ei ole üle

vaadatud ja muudetud ESS § 1111,

tekib kaks erinevat regulatsiooni

andmetele juurdepääsuks. Samas

kavas on ka ESS § 1111

ülevaatamine ning üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse

kaotamine, milleks valmistatakse

ette eraldi täiendav seaduseelnõu.

11

1111 lõikes 11 toodud teistele asutustele, nt

julgeolekuasutusele.

Seletuskiri rõhutab, et KrMS-i ja VTMS-i muudatused

võimaldavad edaspidi kasutada ainult neid andmeid, mida

sideettevõtjad säilitavad ärilisel eesmärgil. Samas ei ole üheselt

selgelt lahti seletatud, milliseid andmeid peetakse ärilistel

eesmärkidel säilitatuks ning millises ulatuses need kattuvad

andmeliiklusandmetega või kehtiva seaduse järgi säilitatavate

andmetega. Eelnõu § 3 punktiga 2 ESS-i lisanduv § 102 lõige

2¹ kohustab sideettevõtjat avaldama sisuliselt kõik temale

teatavaks saanud ja säilitatud andmed uurimisasutusele,

prokuratuurile, kohtule ja kohtuvälisele menetlejale. Kuna

samal ajal jääb kehtima ka ESS § 111¹ lõigetes 2 ja 3 toodud

üldine säilitamiskohustus, siis näeme, et praktikas ei ole

sideettevõttel võimalik vahet teha, kas tegemist on ärilisel

eesmärgil või kohustuslikult kogutud andmetega, mida tuleb

päringu alusel edastada. Kahe kõrvuti andmete säilitamise

regulatsiooni puhul tuleb lisaks andmete eristamise

probleemile, ettevõtjatel hakata erinevatele asutustele

väljastama erinevaid andmeid või hoopis samale asutusele

erinevate nõuete alusel kogutud andmeid. Hetkel on olemas

elektroonilised liidesed päringute jaoks, kuid eelnõu järgi ei saa

seda enam kriminaal- ja väärteomenetluses uurimisasutuse,

jälitusasutuse, prokuratuuri, kohtu ning kohtuvälisele

menetleja puhul kasutada. See tähendab, et muudatused teevad

päringutele vastamise ettevõtjatele oluliselt keerulisemaks,

aega nõudvamaks ning kulukamaks, sest on vaja teha vastavaid

arendusi sideettevõtete süsteemides.

Seega ei lahenda eelnõu praegusel kujul eelnõu eesmärki viia

regulatsioon Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla ning

lõpetada sideandmete lausaline säilitamine, vaid tekitab

segadust ja tõstab halduskoormust.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, milliseid andmeid,

kellele ja kuidas päringute alusel väljastada tuleb.

4. Kaubanduskoja hinnangul ei ole võimalik seletuskirjas

sedastada, et eelnõuga puudub mõju sideettevõtetele. Hetkel ei

selgu eelnõust, milliseid andmeid tuleb koguda, mis osas

kehtiva regulatsiooni alusel kogutavad andmed kattuvad

lisanduva andmeliiklusandmete mõistega ja mis on ikkagi

ärilisel eesmärgil kogutavad andmed. Samuti ei ole selge,

milliseid andmeid tuleb menetlejale edastada ja kuidas

andmepäringutele vastamine toimuma hakkab. Lisaks peavad

ettevõtted tegema kulutusi oma süsteemide muutmisel, et

andmekaitse reegleid rikkumata andmeid säilitada ja väljastada

erinevatele asutustele. Kui seejuures tuleb kriminaal- ja

ANTUD SELGITUS

Sideettevõtja jaoks on vajalik, kui

ta säilitab ärilisel eesmärgil

andmeid, omada ülevaadet nendest

andmetest ja

säilitamistähtaegadest.

Nõustume, et uus regulatsioon ja

uuel õiguslikul alusel andmete

päringud võivad kaasa tuua teatud

täiendava halduskoormuse.

12

väärteomenetluses hakata tegelema üksikpäringutele

vastamisega, siis sideettevõtte halduskoormus hoopis kasvab.

Seega ei saa meie hinnangul väita, et mõju ettevõtetele puudub.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teeme ettepaneku täiendavalt eelnõu seletuskirjas

analüüsida eelnõu mõjusid sideettevõtetele.

5. Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras. Meie hinnangul

kulub sideettevõtjatel oma süsteemide muutmisele, et andmeid

säilitada ja menetlejate päringutele vastama hakata

andmekaitsenõudeid täites, rohkem aega, kui eelnõu ette näeb.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teeme ettepaneku kehtestada eelnõule üleminekuaeg

pikkusega vähemalt 12 kuud.

MITTE ARVESTATUD

Eelnõu on plaanitud jõustuma

üldises korras, et tagada

süüteomenetluse raames

juurdepääs andmetele ja seeläbi

süütegude menetlemine.

Eesti Advokatuur

1. Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatustega ei ole

võimalik saavutada seatud eesmärki ega kõrvaldada probleemi,

mis on tekkinud sideandmete üldisest ja vahet tegemata

säilitamiskohustusest. Seetõttu ei toeta advokatuur eelnõu

esitatud kujul. Selgitame oma seisukohta järgnevalt.

Eestis puuduvad Euroopa Kohtu lahendis SpaceNet AG (EKo

C793/19 ja C794/19) esile toodud nõuetele vastavad

kriteeriumid sideandmete kogumiseks. Euroopa Kohtu korduv

praktika kinnitab, et euroopalikus õigusruumis ei ole

sideandmete säilitamise kohustus aktsepteeritav, seda eriti

eelnõus toodud kujul. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et

sideandmete üldiselt ja vahet tegemata säilitamisega kaasneb

eriti raske ja ulatuslik põhiõiguse riive (EKo C-140/20 p 122;

EKo C-203/15 ja C-698/15 p 100), milline on võrreldav

jälitustoiminguna salajase pealtkuulamisega (EKo C-203/15 ja

C-698/15 p 99; EKo C-793/19 ja C-794/19 p 61:

„Täpsemalt võimaldavad need andmed koostada asjaomaste

isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades

sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise“). Eelnõu viidatud

murekohti ei lahenda.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõuga reguleeritakse

sideandmete kasutamist

süüteomenetluse eesmärgil ning

nähakse juurdepääs andmetele,

mis ei ole saadud üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse

tulemusena. Edaspidi on päringu

tegemine eelpool nimetatud

eesmärgil lubatud üksnes andmete

puhul, mida sideettevõtja on

säilitanud ärilisel eesmärgil.

2. Eelnõuga ei ole plaanis muuta ESS §- 1111 ning ka pärast

kavandatavate seadusemuudatuste jõustumist oleks

sideettevõtjatel kohustus 1 aasta jooksul säilitada kõiki

sideandmeid, sh liiklus- ja asukoha andmeid. Kuigi muudatuste

kohaselt ei saaks süüteomenetluses andmeid küsida ESS § 1111

alusel, vaid ainult ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis

jääb jätkuvalt lahendamata küsimus, kuidas on võimalik

eristada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil kogutud andmeid

ja ESS § 1111 alusel kogutud andmeid. Seletuskirjast ei nähtu,

milliseid andmeid sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil.

ANTUD SELGITUS

Ärilisel eesmärgil andmete

säilitamine on konkreetse

sideettevõtja otsus tulenevalt tema

ärimudelist ja vajadustest. Riik ei

saa kehtestada kohustust säilitada

andmeid ärilisel eesmärgil ning

määrata sealjuures andmete

kategooriad ning säilitamise

tähtajad.

13

Seega on jätkuvalt kõrvaldamata oht, et edaspidi KrMS § 901

alusel päringutele vastates edastavad sideettevõtjad andmeid,

mida neil on kohustus valimatult säilitada.

Eelmises lõigus kirjeldatud oht ei ole spekulatiivne ja hõlmab

isegi sensitiivsemaid andmeid. Näiteks senises õiguspraktikas

on esinenud lausa juhtumeid, kus uurimisasutused on KrMS §

215 alusel esitatud päringutega nõudnud sideettevõtjatelt

koguni nende juures säilitatavate sõnumite sisu.

Riigiprokuratuur on vähemalt ühes pooleliolevas

kriminaalmenetluses väitmas, et e-postkasti sisu sellisel viisil

sideettevõtjalt küsimine olevat tavapärane ja

menetluspraktikas aktsepteeritav toiming. Kuigi küsimus on

kohtumenetluses vaidlusalune, ei saa välistada, et vaatamata

muudetavale KrMS § 901 sätetele võivad uurimisasutused

püüda (nt KrMS § 215 alusel) sideettevõtjatelt küsida siiski

välja ka neid andmeid, mis jäävad KrMS § 901 kohaldamisalast

välja ja millele vastavad piirangud (eelkõige kohtu loa

kohustus) selgesõnaliselt ei laiene. Eelnõus kavandatud ESS §

102 lõike 21 täiendus võib probleemi isegi süvendada, sest

sellega on hõlmatud mis tahes menetlusseadustikus toodud

alused, mille alusel võiks kolmandatelt isikutelt (sh

sideettevõtjad) andmeid küsida (mitte ainult KrMS § 901) ja ka

kohtu puhul mitte ainult kriminaalmenetluses (nt ka TsMS §

279, VTMS § 31 lg 2). Selliselt ei ole piiratud andmete

avaldamine isegi mitte ainult süütegude lahendamisega.

Seega, on vajalik, et sideettevõtja

oskaks ise andmete säilitamise

olukorda hinnata ning andmeid

lähtuvalt säilitamise eesmärgist

eristada.

ESS, sealhulgas ESS § 1111

detailsem ülevaatamine ja

muutmine on kavandatud hiljem

eraldi seaduseelnõuga.

Käesolev eelnõu käsitleb üksnes

andmeliiklusandmeid ning ei

reguleeri juurdepääsu säilitatud

sõnumite sisule.

3. Juhime ka tähelepanu, et kehtiva VTMS § 312 alusel tohib

väärteomenetluses teha sideettevõtjale päringuid andmete

saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja,

elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi

edastamisega seotud sideseansi kohta. Ehk et jätkuvalt

võimaldavad kogutavad andmed teha kindlaks isiku telefoni

või mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja,

kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja

mobiilsideseadme kasutamise asukoha, ilma et sideseanss

oleks tingimata toimunud. Veel võimaldavad need andmed

teha kindlaks kasutaja ja teatavate isikute sidepidamise

sageduse kindla ajavahemiku vältel. Kui KrMS-s on piiratud

kuritegude ringi, mille puhul on võimalik kõneeristusi küsida,

kuriteo raskuse ja laadiga, siis väärteomenetluses sellist

piirangut sätestatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas

väärteomenetluses on võimalik tõendina kasutada

sideettevõtjalt saadud informatsiooni, kui Euroopa Kohtu

praktika kohaselt tohiks selliseid andmeid kasutada ainult

võitluseks raske kuritegevusega või riigi julgeolekut ähvardava

ohu tõrjumiseks.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu kohaselt on

võimalik esitada päringuid

andmete kohta, mida sideettevõtja

säilitab omal algatusel ärilisel

eesmärgil ning see ei puuduta

andmeid, mida säilitatakse

tulenevalt riigi poolt kehtestatud

üldisest ja ühetaolisest

säilitamiskohustusest.

Üksikpäring on päring konkreetse

kõne, sõnumi, sideseansi kohta.

Leiame, et kuigi ka üksikpäring

riivab isikute põhiõigusi, ei

võimalda see isiku detailse profiili

koostamist, samuti põhjalikuma

pildi saamist isiku tegevuste,

harjumuste ja veendumuste kohta.

Euroopa Liidu tasandil ei ole

määratletud raske kuritegevuse

mõistet. Lisaks on ka kohus oma

otsustes selgitanud vajadust

14

lähtuda proportsionaalsuse

põhimõttest andmete saamisel.

4. Eesti riigil on seejuures võimalik kehtestada regulatsioon, mis

võimaldab vajadusel nt julgeolekuohu tõrjumiseks ajutiselt

sideandmeid koguda. EL direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lõikega

1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8

ja 11 ning art 52 lõikega 1 on Euroopa Kohtu praktika kohaselt

kooskõlas liikmesriigi seadusandlikud meetmed, mis

võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha

elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada

liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata

olukordades, kus asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi

julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub tõeliseks ja

vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise

otsust võib tõhusalt kontrollida kas kohus või sõltumatu

haldusasutus – kelle otsus on siduv –, selleks et teha kindlaks,

kas esineb üks neist olukordadest ning kas on järgitud

tingimusi ja tagatisi, mis peavad olema ette nähtud, ning

ettekirjutus peab olema ajaliselt piiratud sellega, mis on

tingimata vajalik, kuid seda võib ohu püsimise korral

pikendada (EKo C-793/19 ja C-794/19, resolutsioon).

Taoline ettekirjutuse tegemise kord Eestis puudub. Samuti

puuduvad õiguskaitsevahendid ja sõltumatu kontroll selle üle,

kas ettekirjutus on ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga.

Senikaua kuniks ei ole kehtestatud Euroopa Liidu õigusega

kooskõlas olevat regulatsiooni ja leiab aset sideandmete

säilitamine ning nendele juurdepääsu andmine, ei ole inimeste

õigused tagatud.

Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks

vaid paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 ning samadel

uurimisasutustel, kellelt võetakse õigus andmeid tõendina

esitada, on jätkuv õigus neid töödelda teiste seaduste alusel (nt

PPVS-i alusel), seega ei ole õiguskindlust, et nt

süüteomenetlust läbi viivad uurijad siiski ei saa enda

valdusesse neile huvi pakkuvaid sideandmeid. Eelnõus

nähakse ette ka paragrahvi 1111 lõike 11 punktide 1 ja 3

kehtetuks tunnistamine, "lahendades süüteomenetlustes

tekkinud EL õiguse vastuolu", kuid samaaegselt jätab

seadusandja alles õiguse küsida lauskogumisega saadud teavet

mitte ainult julgeoleku- ja jälitusasutustele, vaid ka kohtule

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Omakorda on

andmetele juurdepääs näiteks Finantsinspektsioonil (FIS § 481

lg 2; VPTS § 2303 lg 1 ja 2), kusjuures Finantsinspektsiooni

puhul andme mahtu ei piirata ning ei ole ka kohtu eelneva loa

tingimust. Seega vajab eelnõu läbimõtlemist ja lahendamist ka

laiemalt.

ANTUD SELGITUS

Nõustume märkusega osas, mis

puudutab võimalust kehtestada

regulatsioon sideandmete ajutiseks

säilitamiseks riiki ähvardava tõsise

ja vahetu julgeolekuohu korral.

ESS põhjalikum muutmine ning

sellise võimaluse kaalumine on

plaanitud hiljem eraldi

seaduseelnõuga.

Samas märgime, et sellisel viisil

ajutiselt säilitatud andmed ei aita

kuidagi kaasa süüteomenetluse

eesmärgil andmete juurdepääsule,

sest kohus on korduvalt märkinud,

et riigi julgeoleku eesmärgil

säilitatud andmete kasutamine

muul eesmärgil, sealhulgas

kriminaalmenetluse eesmärgil, ei

ole lubatud.

15