Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord

EELNÕU 25.09.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise

ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning

testimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 131 lõike 11 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem hädaolukorra seaduse § 131 lõike 2

tähenduses;

2) käivitaja – ohuteate edastamise otsustanud isik või asutus hädaolukorra seaduse § 131

lõike 5 tähenduses;

3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik hädaolukorra seaduse § 131 lõike 4

tähenduses;

4) kõrgema taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides

keelduda ohuteate saamisest, eelkõige mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, kõrgema

taseme võrgupõhine välkteavitus, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav ohuteade;

5) madalama taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt teinud

tegevusi ohuteavituse saamiseks, eelkõige laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse

teavitusi lubava funktsionaalsuse, külastanud veebilehte või jälginud sotsiaalmeedias

vastavat asutust.

§ 2. EE-ALARM terviklikkuse tagamine

EE-ALARM-i terviklikkuse eest vastutab Päästeamet koostöös

Häirekeskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Riigiside

Sihtasutusega.

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 3. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse protsessi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;

2) viib läbi ohuteavitussüsteemi testimised;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt

õppusi ja koolitusi;

4) tagab EE-ALARM-i edasi arendamise vastavalt riigi riskipildi muutusele ning

tehnoloogilistele võimalustele;

5) teavitab elanikkonda EE-ALARM-i ja viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest ja

käitumisjuhistest, sealhulgas EE-ALARM-i testimise ja tehniliste testide läbi viimisest;

6) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi;

7) esitab sundvalduse seadmise taotluse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamiseks;

8) tagab koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

§ 4. EE-ALARM kasutamise otsustamine

(1) EE-ALARM-i terviku või osade kasutamise üle otsustavad hädaolukorra seaduse § 131

lõikes 5 nimetatud käivitajad vastavalt eelseisva või toimuva sündmuse mõjule inimeste

elule või tervisele või riigi julgeolekule.

(2) Käivitaja töötab välja asutusesisese viivitamatu ohuteate edastamise protsessikirjelduse,

mille kooskõlastab Päästeametiga.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

§ 5. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab käivitaja. Sõltuvalt ohu liigist ja prognoositava või

toimuva sündmuse raskusastmest valib käivitaja ohuteate taseme ning edastamiseks

kasutatavad lahendused.

(2) Ohuteavituse tekst sisaldab käitumisjuhised ja lisainformatsiooni allikaid, mille

eesmärk on säästa inimest tervist või elu või tagada riigi julgeolek.

(3) Viivitamatu ohuteate tekst peab, arvestades piirkonnas enim mõistetud keeli, lisaks eesti

keelele olema üldjuhul koostatud ka vene ja inglise keeles.

(4) Viivitamatu ohuteate edastamisel tagab käivitaja ohuga seotud teabe, sealhulgas

käitumisjuhiste, edastamise Häirekeskuse kriisiinfo teenuse, kriis.ee veebilehe, meedia

ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(5) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada ka madalama taseme

ohuteavituse kanaleid. Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb

kasutada teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.

(6) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane teavitus üldjuhul viivitamatu ohuteate

edastamisega samas vormis. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu

lõpetatakse ohu möödumisel.

§ 6. Nõuded EE-ALARM testimisele ja õppustel kasutamisele

EE-ALARM kasutamisel hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud alustel kohustub

testimise või õppuse korraldamise eest vastutav asutus:

1) eelnevalt teavitama avalikkust ning testimisel puudutatud elanikkonda testimise

eesmärgist, toimumise ajast, testimisel kasutatavatest EE-ALARM lahendustest ja

kaasnevatest igapäevaelu häiringutest ning oodatavast käitumisest;

2) teavitama testimisel kaasatud ja eeldatavalt ohuteate edastamisega seotud isikuid ja

asutusi vähemalt kolm kuud varem;

3) tagama nii testimisele või õppuse eel, kestel ja järgselt info edastamise partneritele,

elanikkonnale ning EE-ALARM terviklikkuse eest vastutavatele osapooltele;

4) kandma kõik testimise või õppusega kaasnevad kulud.

§ 7. EE-ALARM-i edastamine

(1) EE-ALARM kaudu edastatakse teavitusi kasutades:

1) mobiilsidevõrke kogu riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega

piirkonnas või piirkondades;

2) televiisoriekraane meediateenuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuse edastaja või taasedastaja vahendusel;

3) raadioid meediateenuste seaduse § 4 lõikes 2 raadioteenuse edastamisel

multipleksimisteenuse vahendusel;

4) digitaalseid meediaplatvorme;

5) riiklikke mobiilirakendusi;

6) avalikus ruumis paiknevaid elektroonilise teabeekraane;

7) sireeniseadmeid.

(2) EE-ALARM kaudu tagatakse lisaks hädaolukorra seaduse § 131 lg 4 nimetatud

kohustatud isikutele liidestumise võimalus teiste edastusviiside ühendamiseks.

(3) Liidestamise viis ja tingimused sätestatakse edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse

vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

3. peatükk

Kulude hüvitamine

§ 8. Kulude hüvitamise üldised põhimõtted

Hädaolukorra seaduse § 131 lg 4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse viivitamatu ohuteate

edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja sellega seotud kulud, eelkõige peajaama riist- ja

tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise kulud riigieelarvest või muudest

rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Kulude täpsem hüvitamise

kord määratakse kindlaks edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud

koostöökokkuleppes.

§ 9. Ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine

(1) Ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulude hulka arvatakse sidevõrgu

sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatavad riist- ja tarkvara

kasutamise kulud ning rändlusteenusega seotud kulud. Kulud hüvitatakse Häirekeskuse

ja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise

kokkuleppe alusel kord kalendrikuus, lähtudes edastatud lühisõnumite arvust,

kokkulepitud lühisõnumi hinnast ja rändlusteenuse keskmistatud hinnast.

(2) Võrgupõhise välkteavituse (edaspidi CB) kanali liitumise ja sellega seotud kulude hulka

arvatakse eelkõige CB keskuse ja raadiovõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kulud.

Kulude täpsem hüvitamise kord määratakse kindlaks Häirekeskuse ja

mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 10. Sireeniseadmete kasutuselevõtt

Sireeniseade peab vastama järgmistele nõuetele:

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina

sireeniseadme kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) võimaldama alternatiivseid käivitusviise.

§ 11. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustamürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis

suunab seda kuulvaid inimesi koheselt varjuma koheselt lähimasse siseruumi.

§ 12. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.

§ 13. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja sireeniseadme kasutusele

võtul ja hooldaja hooldustööde teostamisel vastavalt vajadusele.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse kolme

kuni nelja sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-

ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-

ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu,

haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu eesmärk on kehtestada riikliku

ohuteavituse süsteemi selged vastutusalad ja protsessid.

Kui 2023. aasta algusest on võimalik edastada ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele

asukohapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega EE-ALARM, siis tänaseks on juba

lisandunud mitmed muud lahendused (Eesti Rahvusringhäälingu, edaspidi ERR, kanalid,

mobiilirakendused, sireeniseadmed) ja samuti on arendusplaanid tulevikuks.

24.09.2025. a Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(662 SE)muudatusega toodi kogu ohuteavituse regulatsioon üle hädaolukorra seadusesse

(edaspidi HOS) kui üldseadusesse ning elektroonilise side seadusesse (edaspidi ESS) lisati

mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja kohustus tagada HOS §-s 131 sätestatud viivitamatu

ohuteate edastamise kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse

kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ning selle ülesande täitmiseks õigus töödelda

mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid. Tehtud muudatusega

koondatakse kõik ohuteavitusega seonduv käesolevasse rakendusakti, mis toetab ohuteavituse

protsessi ning erinevate osapoolte õiguste ning kohustuste paremat jälgitavust ning aitab kaasa

õigusselgusele elanikkonna teavitamiseks elu, tervist või riigi julgeolekut ohustava sündmuse

puhul.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas (kadi.luht-

[email protected]) Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast peatükist ja kolmeteistkümnest paragrahvist.

2

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.

Punktis 1 tuuakse välja, et viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse

süsteemi EE-ALARM (HOS § 131 lõige 2).

Punktis 2 avatakse käivitaja mõiste vastavalt pädevusele ohuteate kasutamise otsustanud isikule

või asutusele HOS § 131 lõike 5 tähenduses. Ohuteavituse süsteemis on loodud käivitajatele

olukorrateadlikkus infosüsteemis kõiki ohuteavituse kanaleid koondav ning kriisinfo

vahendamist võimaldav platvorm. Sündmust lahendav asutus peab tegema otsuse ohuteavituse

kasutamiseks ning vastavalt sellele seatakse ohuteavitusele sündmuse tüüp, vastav ohutase ning

vajalikud käitumisjuhised.

Käivitajatele suunatud platvormi ajakohastatakse pidevalt vastavalt lisanduvate osapoolte

vajadusele ning lahenduse ligipääsetavuse ja käideldavuse ootustele vastamiseks. Platvormilt

liigub ohuteavitusega seotud info Häirekeskusesse, kus vastavalt ohuteavituse protsessile ning

koostöökokkulepetele edastatakse kas automaatselt või täiendava valideerimisega (asjakohastel

platvormidel) ohuteavitus edastajale, kelle süsteemist toimub lõppkasutajale edastamine

automaatselt.

Punktis 3 avatakse edastaja mõiste. Edastajana käsitletakse süsteemiga liidestatud kolmandaid

osapooli, eeskätt EE-ALARM-iga liituma kohustatud isikuid hädaolukorra seaduse § 131 lõike

4 tähenduses, kelle teenustele vastav liidestus tagatakse ning edastatakse vastavalt ohu tasemele

lõppkasutajale.

Termineid aitab näitlikustada viivitamatu ohuteate edastamise lihtsustatud joonis (vt joonis 1),

kus HOS §131 lõikele 5 või 9 vastav asutus võib otsustada kasutada paljude inimeste elu või

tervist või julgeolekut ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle

lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade (HOS § 131 lõige 1).

Joonis 1. Viivitamatu ohuteate seotud osapooled

Punktides 4 ja 5 sätestatakse ohuteate tasemed. Viivitamatu ohuteate edastamisel eristatakse

kõrgema ja madalama taseme teavitusi. Tasemete kasutamisel lähtutakse rahvusvahelisest

standardist ETSI TS 102 900 V1.4.1 (2023-06) Emergency Communications (EMTEL);

European Public Warning System (EU-ALERT) using the Cell Broadcast Service (vt tabel 1).

Kõrgema taseme viivitamatu ohuteatena käsitletakse hoiatussõnumeid elanike hoiatamiseks

peatselt läheneva või juba saabunud ohtliku situatsiooni eest. Edastamisel kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides

•Kõrge

tase

•Madal

tase

Käivit

aja

EE-

ALARM Edasta

ja

Lõpp-

kasuta

ja

3

keelduda ohutate saamisest või peab sellest loobumiseks midagi tegema. Kasutatakse kolme

kõrgemat raskusastet (vt tabel 1 EU-Alert level 1-3): tõsine, äärmuslik ja riigijuhi poolt

edastatavad teavitus, võttes arvesse asjaolu, et tõsise ja äärmusliku taseme teavitused saab

lõppkasutaja oma seadmes välja lülitada.

Madalama taseme viivitamatu ohuteatena käsitletakse infoteateid, mille puhul vahetut ohtu

inimesele ei ole, kuid millega edastatakse olulisi ja soovitatud juhiseid. Samuti kasutatakse

erinevate ohuteavituse elementide testimise ajal ning elanikkonna koolitamiseks ja avalikkuse

teavitamiseks. Edastamiseks kasutatakse lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab

inimene olema eelnevalt teinud tegevusi ohuteavituse saamiseks, eeskätt laadinud

mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse, külastanud veebilehte või jälginud

sotsiaalmeedias vastavat asutust.

Tabel 1. Hoiatustasemete liigitus1

EU-Alert liigitus Sarnane liigitus

CMAS2-iga

Kirjeldus

EU-Alert level 1 Presidendi

teavitus

Presidential

Alert

Kõrgeim ohutase, mille puhul on vaja viivitamatut avalikku

hoiatamist.. Lõppkasutajal ei ole võimalik teavitusest loobuda.

EU-Alert level 2 Äärmuslik

Extreme Alert

Äärmuslikud ohud: liigitatakse ohtudeks elule ja varale, nagu

eelseisev katastroofiline ilmastikunähtus (orkaan, tsunami, taifuun,

üleujutus), haigusepideemiahoiatused või terrorirünnakud.

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada.

EU-Alert level 3 Tõsine Severe

Alert

Tõsised ohud: vähem tõsised kui äärmuslikud ohud, need võivad olla

eelmisega sama tüüpi olukorrad, kuid väiksema mõjuga.

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada

EU-Alert level 4 Avaliku

ohutuse

teavitus Public

Safety Alert

Nõuandeteavitused.

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada.

EU-Info Puudub EU-info, avaliku turvalisuse sõnumid, et edastada olulisi ja

soovitatud tegevusi, mis võivad päästa elusid või vara (nt

hädavarjupaigad või veekeetmise käsk).

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada.

EU-Amber Kadunud laps

Child

Abduction Alert

Konkreetsed hoiatused, mille eesmärk on leida kadunud laps.

Lõppkasutaja peab teavitused sisse lülitama.

EU-Monthly

Test

Kohustuslik

igakuine test

Required

Monthly Test

Riiklikud regulaarsed testimised.

Lõppkasutaja võib teavitused sisse lülitada.

EU-Test State/Local

Test

Kohalikud testimised

EU-Exercise Exercise Harjutustel ja õppustel kasutamine uuringute tegemiseks, nt

arendusvajaduste välja selgitamiseks.

EU-Reserved Reserved for

CMSP3 use

Reserveeritud operaatoritele spetsiifiliseks kasutamiseks. EU-Alert

puhul reserveeritud riiklike taotluste esitamiseke operaatoritele.

EU-Geo-fencing

trigger message

Geo-fencing

trigger

Eraldatud seadmepõhist geopiiret4 käivitava sõnumi jaoks.

1 TS 102 900 V1.4.1 jt põhjal koostatud 2 Commercial Mobile Alert System, peamiselt USA-s kasutusel olev liigitus 3 Commercial Mobile Service Provider 4 Geopiire on virtuaalne perimeeter, mis on loodud reaalse geograafilise ala piiritlemiseks. Hoiatusala

koordinaadid lisatakse kärjeteatesse, mis võimaldab seadmel vastavalt operatsioonisüsteemi võimele, näiteks

kasutades GPS ja wi-fi abil hinnatama oma asukohta hoiatusala suhet

4

Eelnõu §-ga 2 määratakse EE-ALARM-i terviklikkuse eest peavastutajaks Päästeamet ning

määratakse ära seotud osapooled. Vastavalt HOS § 131 lõikele 2 on EE-ALARM protokollide,

protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.

Protsessidega seotud tegevused viiakse ellu valitsemisala elanikkonnakaitse- ja

kriisireguleerimisalase tegevuse eest vastutava Päästeameti poolt. Päästeameti roll on

sätestatud HOS § 131 lõikega 3 ning eelnõu §-ga 6. Ohuteavituse edastamisel on kriitilise

tähtsusega valideerimine ja EE-ALARM rikke korral ohuteate edastamise tagamine.

Häirekeskuse roll on sätestatud HOS § 131 lõikega 6 ja tugineb päästeseaduse § 3 lõikele 4,

mille järgi on kriisiinfo teenus erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse

teavitamise teenus.

EE-ALARM tehnoloogilised lahendused ja liidestamine tagatakse Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) ja Riigiside Sihtasutuse (edaspidi RIKS)

poolt pakutavate teenuste abil. Üldjuhul vastutab käivitaja poolsete lahenduste eest SMIT ning

sidevõrkudega seotud liidestamiste eest RIKS, kui protsessides ei lepita kokku teisiti.

Eelnõu teise peatükiga täpsustatakse viivitamatu ohuteate edastamise protsessi tuues välja EE-

ALARM kasutamise otsustamise peamised põhimõtted, liidestamise põhialused ning nõuded

viivitamatu ohuteate edastamisele.

Eelnõu §-ga 3 täpsustatakse HOS § 131 lõikes 3 toodud Päästeameti rolli viivitamatu ohuteate

edastamiseks valmistumise koordineerimisel.

Punktiga 1 toetatakse käivitajaid eelnõu § 4 lõikes 2 viidatud protsessikirjelduse välja

töötamisel ning tagatakse ühetaoline lähenemine paljude inimeste elu ja tervist või riigi

julgeolekut puudutavate sündmuste korral elanike teavitamiseks. Protsessi välja töötamine

vajab erinevate asutuste vahelist koostööd ning sisendit, mistõttu on vajalik tegevus määruse

tasandil reguleerida.

Punktis 2 tuuakse välja Päästeameti ülesanne viia läbi ohuteavitussüsteemi testimist. Tegevus

on vajalik, et veenduda EE-ALARM-i osade vastavuses edastajatega sõlmitud

koostöökokkulepetele ning elanike pädevuskoolituseks ja avalikkuse teavitamiseks,

eesmärgiga tagada kriisiolukorras adekvaatne märkamine ja käitumine. Ülesanne on seotud

HOS § 131 lõikes 7 punktis 3 sätestatud volitusega kasutada ohualapõhist kiiret ohuteavitust

EE-ALARM-i testimiseks.

Punktiga 3 sätestatakse Päästeameti ülesanne korraldada viivitamatu ohuteate edastamisega

seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi ja koolitusi. Eestis on ESS-i mõistes

ohualapõhist kiiret ohuteavitust kasutatud 2023. aastal seoses nelja ja 2024. aastal seoses kolme

sündmusega, mis on pädevate asutuste hulka arvestades väike kasutuskoormus ning seetõttu on

ülimalt oluline, et kõik asutused, kellel on õigus EE-ALAARM-i kasutada, saaksid oma asutuse

eelnõu §-s 4 sätestatud tegevuste täitmiseks vastavalt ette valmistatud ning asutuse õppustes

oleks viivitamatu ohuteate edastamise protsessid läbi mängitud.

Punkti 4 eesmärk on tagada EE-ALARM ajakohasus ning kasutatavaus kiiresti muutuvas

maailmas, et edasi arendamine vastaks riigi riskipildi muutustele ning tehnoloogilistele

võimalustele.

5

Punktis 5 sätestatakse Päästeamet ülesanne teavitada elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt

viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest ja käitumisjuhistest, sealhulgas testimise ja tehniliste

testide läbi viimisest. Ülesande sätestamine on vajalik tagamaks viivitamatu ohuteate

edastamisega seotud kommunikatsiooni koordineeritus ning ühetaolisus sõltumata lahendusi

kasutatavate asutuste eripäradest. Päästeametile antav ülesanne on kooskõlas Päästeameti

põhimääruses kajastatud ennetustööalaste teavituskampaaniate ja elanike kriisivalmiduse

tegevuse korraldamisega.

Punktid 6-8 reguleerivad Päästeameti ülesandeid seoses sireeniseadmetega. Punkt 6 seab

Päästeameti pädevaks otsustama sireeniseadmete paigaldamise piirkonna ja paigalduskohtade

üle. Päästemetil on oma tegevusest lähtuvalt hea ülevaade nii piirkondlikest ohtudest kui ka

elanikkonnast ja seetõttu on tal ka pädevus otsustamaks, kas ja millisel alal on vajalik

sireeniseadme paigaldamine. Konkreetsete alade ja paigalduskohtade määramisel lähtutakse

vastavatest analüüsidest, et tagada otsuste jälgitavus ja hilisem ümbervaatamine, kui asjaolud

on muutunud. Punkt 7 on seotud asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 rakendamisel sireeniseadme

sundvalduse taotluse esitamisega. Punkti 8 kohaselt tagab Päästeamet koostöös SMIT-iga

sireeniseadmete võrgustiku toimimise.

Eelnõu § 4 määrab EE-ALARM kasutamise otsustamise tuues välja käivitaja kohustused

viivitamatu ohuteate edastamisel.

Lõikega 1 täpsustatakse HOS § 131 lõikes 5 nimetatud käivitaja kohustust oma vastutusalas

esinevate riskiliikide jälgimiseks ja konkreetse sündmuse mõjuga võrdlemisel. Asutuste

jaotusel lähtutakse eeskätt HOS § 14 lõikes 1 ja § 15 lõike 3 alusel määratletud hädaolukorra

lahendamist juhtivate asutuste kohta sätestatust ning asutuste pädevusest.

Lõikega 2 kohustatakse käivitajat töötama välja protsessikirjeldus elanikkonna hoiatamiseks

vastavalt sündmusele ning EE-ALARM tehnilistele lahendustele. Haldusalade üleselt

elanikkonnale ühetaolise hoiatuse tagamiseks on vajalik protsessikirjeldus kooskõlastada

Päästeametiga. Protsessikirjelduse loomisel on soovituslik lähtuda rahvusvahelisest standardist

ISO 22322:2022 Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public

warning.

Lõikes 3 sätestatakse käivitaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahelise koostööleppe

sõlmimine tagamaks EE-ALARM viivitamata käivitamine, kiire lisainformatsiooni edastamine

1247 telefonile ning rikete korral alternatiivsete käivituslahenduste kasutamine.

Koostöökokkuleppes võidakse täpsustada ka eelmises lõikes nimetatud protsessikirjeldusest

tulenevaid poolte kohustusi (nt milline osapool sisestab ohuteavituse EE-ALARM-i, kes

valideerib ja vajadusel nõustab jmt)

Eelnõu § 5 sätestatakse peamised nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele.

Lõikega 1 täpsustatakse, et käivitaja peab vastavalt eelnõu § 4 lõikes 2 viidatud

protsessikirjeldusele määrama ohuteate edastamiseks kasutatavad lahendused, sisustama

ohuteate teksti vastavalt riski tüübile ning sündmuse raskusastmele.

Lõikega 2 rõhutatakse viivitamatu ohuteate peamist kasutuseesmärki, milleks on

käitumisjuhiste andmine inimeste tervise või elu säästmiseks või riigi julgeoleku tagamiseks. EE-

6

ALARM-i kasutamine ilma käitumisjuhiseta on väärkasutus. Kõrgema taseme viivitamatu

ohuteate puhul peab käitumisjuhis selgelt suunama ohutule käitumisele ning madalala taseme

viivitamatu ohuteate (infoteate) kasutamisel peab sisaldama nõuandeid või infot ohu puudumise

kohta (et lõppkasutaja üheselt mõistaks, et ei ole vaja teistmoodi käituda).

Lõike 3 kohaselt peab ohuteate tekst olema üldjuhul koostatud kolmes keeles (eesti, vene ja

inglise), mida vastavalt edastamiseks kasutatavale lahendusele kuvatakse lõppkasutajale kas

ühes või mitmes keeles. Eestis on 2021. aasta rahvaloenduse andmetel ca 28% venekeelne

elanikkond ja linnalistes asulates läheneb venekeelne elanikkond 40%-le, mistõttu ei pruugi

ainult eestikeelne sõnum olla arusaadav. Vajadusele viitab ka Euroopa Komisjon5:

„Hoiatussõnumid peaksid olema kättesaadavad, selged ja järgitavad ning võimaluse korral

tuleks need esitada mitmes keeles, et tagada nende jõudmine kõigi elanikkonnarühmadeni,

sealhulgas turistide, hooajaliste elanike ja rändajateni.“ Ohuteavitust käsitlevas standardis6 on

viidatud EL-i seisukohale, et ohuteavituse sõnumid tuleb välja saata kasutaja emakeeles, aga

kui see ei ole otstarbekas, siis sõnumi algataja keeles. Õiges keeles ohuteavitus on kiireim ja

lihtsaim viis vahetu ohu korral inimesi ohustatud alalt eemal hoida ning seeläbi vähendada

reageerivate ressursside (eeskätt 112 ja 1247 kõnekoormus ja kohapeal tegutsevate

operatiivressursside töö) töökoormust.

Lõikega 4 sätestatakse viivitamatu ohuteavituse info edastamine Häirekeskuse kriisiinfo

teenuse, kriis.ee veebilehe, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Üldjuhul on

viivitamatu ohuteavituse tekst lühike ja seetõttu tekib inimestel täiendavaid küsimusi.

Ohuteavituse edastamisel lisatakse üldjuhul ka viide täiendava info asukohale, enamasti 1247

telefoninumber ning kriis.ee veebileht. Selleks et infovajadust rahuldada on oluline täiendav

teave maksimaalselt suurele auditooriumile edastada ning juhinduda soovitusest, et esialgne

info tuleb edastada võimalikult varajases faasis ning tagada sündmuse käigus teabe ajakohasus.

Mida rohkem teavet suudab asutus ise väljapoole kuvada, seda väiksem on koormus sündmust

lahendava ja kaasatud asutuste kommunikatsiooniosakondadele.

Lõikes 5 täpsustatakse, et kui käivitaja otsustab rakendada kõrgema taseme viivitamatu

ohuteate lahendused, siis tuleb tagada puhul ka madala taseme viivitamatu ohuteate lahendused,

mis kasutavad teisi edastusmeetodeid, nt ohualapõhise lühisõnumi edastamisel peab teavitus

olema edastatud ka mobiilirakenduses.

Lõikega 6 sätestatakse käivitajale kohustus ohu möödumisel edastada sellekohane teavitus

üldjuhul ohuteate edastamisega samades kanalites, välja arvatud sireeniseade. Oluline on

püüelda ohu möödumisel varasema teavituse saanud elanike maksimaalset katvust, et lõpetada

kasutusele võetud kaitsemeetmete rakendamine ning pöörduda tagasi tavapäraste tegevuste

juurde, kui olukord seda võimaldab.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded EE-ALARM kasutamisele õppustel, väljaõppel ning

testimisel. Eelnevalt on määruses välja toodud regulatsioon, et tagada viivitamatu ohuteate

edastamise ühetaolisus asutuste üleselt. Sarnaselt on vajalik sätestada selgus ka ohuteavituse

testimisel ja õppustel kasutamise osas, sest süsteemi usaldusvääruse kõige olulisemaks aluseks

on luua elanikkonnas kindlustunne, et EE-ALARM on olemas ning töökindel ja samal ajal

tagada, et liigse elanikkonna häirimisena lahendust ei devalveeritaks, sest see võiks kaasa tuua

5 Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid, 2023 6 Emergency Communications (EMTEL); European Public Warning System (EU-ALERT) using the Cell

Broadcast Service (TS 102 900 V1.3.1).

7

olukorra, kus inimesed ei reageeri ohuteatele, sest peavad seda järjekordseks testimiseks või

eeldavad, et niikuinii pole midagi tõsist juhtunud.

Punktis 1 seatakse kõigi EE-ALARM-i testimiste ja õppustel kasutamise eeltingimuseks

testimisel ja/või õppusel puudutatava avalikkuse varasema teavitamise. ESS-ist on üle toodud

õigus lisaks elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavale sündmusele kasutada EE-ALARMi

 Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOS § 18 lõikes 3 nimetatud

õppusel ning Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud

sõjaväelisel väljaõppel. HOS-is on laiendatud õigustatud isikute ringi EE-ALARM

laiaulatuslikkuse tõttu andes täiendav testimise õigus Päästeametile EE-ALARM-i testimiseks.

Eelnev teavitamine on vajalik, et elanikud saaksid võtta kasutusele vajalikud meetmed, et

testimise või õppuse raames edastatavate teavitustega minimeerida häirimist või kaasneda

võivaid riske (nt koduvägivalla puhul peidetud seadmete võimalik ilmsiks tulek). Teiste riikide

kogemusest on näiteks soovitatud üle mobiiltelefoni seadete minevate teavituste testimisel

selleks ajaks lõppkasutajatel seade välja lülitada. Samuti aitab teavitamine näiteks vältida või

just uudistama tulla sireeniseadmetega kaetud alasid.

Punktis 2 tuuakse välja kohustus eelnevalt teavitada partnereid, et tagada kõigi seotud osapoolte

teadlikkus testimisest ja valmidus kõrgendatud tähelepanuga oma süsteemide jälgimiseks.

Testimine võimaldab näiteks mõõta erinevate edastuslahenduste kiirust, edukust jmt, et

võimalikud probleemkohad tuleks välja kriisivälisel ajal. Partnerite eelnevaks teavitamiseks

sätestatakse vähemalt kolme kuu pikkune tähtaeg, et tagada vajalike ressursside planeerimine

ning elanikkonnale tehtav teavitustöö.

Punktis 3 kohustatakse õppuse või testimise korraldajat tagama kõikidele osapooltele

testimisele ja/või õppusele eelneva, toimumisaegse ning järgse info. Eelnev info peab sisaldama

testimisel ja/või õppusel kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende kasutamise eesmärki ning

sisu lühikirjeldust, samuti infot korraldaja ja kontaktide kohta. Õppuse ja/või testimise aegne

infovahetus peab tagama probleemide ilmnemisel kiire osapoolte teavitamise, eriti juhul kui

võib kaasneda oht EE-ALARM samal ajal ohuolukorras kasutamisele või elanikkonnas paanika

tekkimisele. Õppuse ja/või testimise järgne info peab tooma välja peamised õpituvastused ja

ilmnenud arendusvajadused.

Punktis 4 täpsustatakse ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulud hüvitab Siseministeeriumi

valitsemisalale õppuse või väljaõppe korraldaja. Lisaks peab testimise ja/või õppuse korraldaja

arvestama partneritele tekkivate kulude hüvitamisega, eeskätt Häirekeskuse 1247 teenuse

kõrgendatud valmidusest tingitud kulutused.

Eelnõu § 7 tuuakse välja EE-ALARM poolt kasutatavad viivitamatu ohuteate edastamise

viisid.

Lõikega 1 täpsustatakse HOS § 131 lõikes 4 toodud EE-ALARM-iga liidestuma kohustatud

isikute ringi. Termin „massiteabevahend7“ on varasemalt HOS-is kasutatav üldmõiste, mida

7Hädaolukorra seadus 205 SE seletuskirja lk-l 40 on massiteabevahendi kohta kirjutatud järgmist:

„Massiteabevahendit pole õigusaktides defineeritud. Kõige lihtsamalt öelduna on massiteabevahend selline kanal,

portaal või muu selline, mille kaudu on võimalik paljusid inimesi korraga teavitada. Massiteabevahend on näiteks

avaliku levikuga ajaleht, laiemalt kasutatav uudisteportaal, raadio- ja telekanal, mis on avalikkusele kättesaadav

jne. Massiteabevahend võib olla nii trükis, veebileht, televisioon kui ka raadio. Massiteabevahendajate kaudu on

võimalik operatiivselt esitada vajalik teave kogu elanikkonnale või selle osale.“ Hädaolukorra seaduse 205 SE

8

piiritletakse viivitamatu ohuteate vaates nende kanalitega, mille puhul digitaalne liidestamine

EE-ALARM- i on võimalik. Eeskätt peetakse silmas audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuse

edastamist ning taasedastamist, digitaalseid meediaplatvorme/uudisteportaale.

Punktis 1 tuuakse välja, et riikliku ohuteavituse edastamiseks kasutatakse mobiiltelefonivõrku

edaspidi ESS § 2 punkt 31 tähenduses. Mobiiltelefonivõrgu kasutamisel lähtutakse nii

varasemalt ESS §1051 käsitletud ohualapõhise kiire ohuteavituse lahendusest kui ka

lähitulevikus kasutusele võetavast võrgupõhisest välkteavituse (cell broadcast või CB)

lahendusest.

Punktis 2 täpsustatakse liidestamise kohustust meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 4

lõikes 1 toodud audiovisuaalmeedia teenuseid edastavate ja taasedastavate sideettevõtjatega.

Eelnõus on lahendust täpsustatud televiisori ekraaniga. MeeTS § 4 lõige 1 kohaselt jaguneb

audiovisuaalmeedia teenus televisiooniteenuseks, tellitavavaks audiovisuaalmeedia teenuseks

ja audiovisuaalseks äriteateks8. Meediateenuse edastaja või taasedastaja poolt teate edastamise

lahendusel on edastamine liidestatud teenust edastatava ettevõtte juurde, nt digitaalset

teleteenust vahendava süsteemi kaudu, siis on teade sõltumatu telejaamast ja teavitus jõuab

kõigini, kes digiteenust tarbivad. Lahendamine sõltub teenuse edastusviisist. ESS § 2 punktis 8

sätestatakse, et muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks sõltumata nende kaudu edastatava

informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk,

ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide

edastamiseks või suunamiseks. ESS käsitleb televisiooni või raadioprogrammide edastamise

teenustena kaabelleviteenust9 ja multipleksimisteenust10. Eraldi on reguleeritud

audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel ja taasedastamisel11. ESS

§ 902 lõige 2 punkt 3 ja 4 toovad välja erisuse, mille kohaselt sideettevõtjale, kes edastab või

taas edastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, ei kohaldata

hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu audiovisuaalmeedia teenuste

lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise osas ilma selle

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.

Märtsis 2024 Turu-uuringute AS12 poolt läbi viidud uuringu andmete põhjal jõuab telepilt

enamiku inimesteni kaabli või interneti (sh arvuti) kaudu (73% - laiendades kogu elanikkonnale

on see hinnanguliselt 796 330 inimest), millele järgneb oluliselt väiksema osakaaluga mobiili

(11% - 119 553) ja toas või õues asuva antenni kasutamine (11% - 120 593; üle poolte nendest

kasutab tasulist meediateenust), samasse suurusjärku jääb ka nende vastajate hulk, kes ei oska

seletuskiri. Internetis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188-c9c2-4673-9fb6-

ad324ec9a36c . 8 MeetS § 14 lg 2 kohaselt on audiovisuaalmeedia teenused: 1) televisiooniteenus, mida osutatakse saatekava

alusel saadete samaaegseks vaatamiseks. Televisiooniteenused on eelkõige telesaade, teleprogramm ja äriteade;

2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse

kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel; 3) audiovisuaalne äriteade, mis on eelkõige telereklaam,

sponsorteave, otsepakkumised ja tootepaigutus. 9 ESS § 2 p 11: kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale

televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest; 10 ESS § 2 p 322: multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik muudab

meedia- või andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks ja edastab selle raadiosaateseadmete kaudu; 11 ESS § 902: kohaldub sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuseid. 12 Telepildi jõudmine vaatajateni -III. Märts 2024. Levira, Turu-uuringute AS:

9

öelda või ei vaata mingil moel telerit (11%). Satelliitvastuvõtja ja kombineeritud telepildi

vaatamine on mõlemad 4% (hinnanguliselt mõlemal 43 663 inimest).

Ohuteavituse edastamise vaatest on oluline eristada nö tavapärast elu-olu, milles inimesed ei

kasuta kriisiinformatsiooni edastamiseks ette nähtud kanaleid, kriisiajast. Seetõttu on

ootamatult tekkivate olukordade puhul ohuteate edastamiseks vajalik kasutada lahendusi, mida

inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille puhul ei ole eelduseks elutähtsa teenuse osutamine,

sest ohuteade edastatakse nii varases sündmuse faasis, et eeldatavalt on enamik

teavituslahendusi veel kasutatavad ja ohuteate edastamise abil on võimlaik inimesi suunata

edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku lepitud, et ametlikud

kriisinfo kanalid on ET, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest lähtuvalt on ka elutähtsa

teenuse edastajana määratud Levira ja ERR.

Vastavalt ESS § 902 lõikele 2 on edastamisel ja taasedastamisel lubatud hoiatusteatega üle katta

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt loodud sisu. Vastavalt HOS § 131 lõike 4 punktis 1

toodule tagatakse selline üle katmine automaatselt.

Punktis 3 täpsustatakse, et lisaks audiovisuaalmeedia teenuse edastamisele ja taasedastamisele

laieneb EE-ALARM liidestamise kohustus raadioteenusele, tagades nii ka arendatava dab+13

võrgu puhul multipleksimisteenuses ohuteate edastamise. Lahendus on vajalik, et tagada

ohuteavituse saabumine ka nende inimesteni, kelle mobiiltelefon ei ole hetkel kasutatav (nt

sõites autoga, teises toas jt põhjused, mida on kirjeldatud Siseministeeriumi poolt 2022. aastal

läbi viidud uuringus14). Edastatav ohuteavitus vajab maksimaalselt suurt sihtrühma või

täiendava alternatiivse lahenduse kasutamist.

Punktis 4 täpsustatakse HOS § 131 lõikes 4 toodud massiteabevahendina digitaalseid

meediaplatvorme ehk uudisteportaale. Lahendus on vajalik, et tagada ohuteavituse saabumine

ka nende inimesteni, kes kasutavad küll arvutit, kuid kelle mobiiltelefon ei ole kuuldeulatuses,

edastatav ohuteavitus vajab maksimaalselt suurt sihtrühma või täiendava alternatiivse

lahenduse kasutamist.

Punktis 5 nimetatakse riiklik mobiilirakendus, mille all täna nähakse „Eesti“ mobiilirakendust.

Õigusruumis sellise täpsustuse tegemine on vajalik, et anda riigi poolt mobiilirakenduste

levitajatele (eeskätt Google Play pood ja Apple App store) kinnitus, et konkreetse äpi kaudu

vastava taseme ohuteavitus võib minna üle kasutaja seadete. Mobiilirakenduse kasutamine

ohuteavituse kanalina on oluline, et võimaldada lõppkasutajal saada teavitusi ka väljaspool oma

tegelikku asukohta (vastavalt rakenduses valitud asukohale), edastada täiendavat infot

võrreldes LB-SMS ja CB lahendustele ning toetada ohuteavituse levikut ka mobiilsidevõrgu

rikete korral, sest mobiilirakendus saab töötada ka wi-fi võrgus ning edaspidi on planeeritud

„Eesti“ mobiilirakendusele edastada ka ohuteavitusi Galileo satelliidi vahendusel.

Punktis 6 tuuakse välja ühe lahendusena avalikus ruumis paiknevad elektroonilised

teabeekraanid. Siinkohal peetakse silmas eeskätt suurte rahvahulkade kogunemise ja

liikumisega seotud kohtades (nt suured väljakud, sadam, ühistransport) paiknevaid

teabeekraane, mille kasutamine ohuteavituse edastamisel annab täiendava efekti, sest

13 DAB (Digital Audio Brodcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard, milles on kasutusel hädaolukorra

hoiatusfunktsioon Alarm Announcement Switching (AAS), mis võimaldab suunata DAB+ vastuvõtjaid

konkreetsele raadioteenusele, mis edastab hädaolukorra teavet, juhiseid ja suuniseid reaalajas 14 Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring 2022

10

mürarikkas asukohas ei ole mobiiltelefoni teavitused kergesti märgatavad, kuid teavitus vajab

edasiste tegevuste planeerimiseks reageerimist (nt varjumise või marsruudi muutmise juhis).

Punktis 7 nimetatakse teavituste edastamise lahendusena sireeniseadmeid, mis võrreldes kõigi

eelpool kirjeldatud lahendustega ei oma igapäevaselt teist kasutusotstarvet ja mis on loodud

spetsiaalselt varjumist vajavate ohuteavituste edastamiseks. Sireeniseadmetele esitatavad

nõuded on kirjeldatud eelnõu peatükis 4.

Lõikega 2 võimaldatakse EE-ALARM-ga liidestumist ka HOS § 131 lõikes 4 nimetamata

teenustele. Üks selline olemasolev ohuteavituse kanal on Ole valmis! mobiilirakendus.

Täiendavad võimalused EE-ALARM-iga liitumiseks laiendavad ohuteavituse levikut ning

aitavad kaasa ohuteavituse jõudmisele just sellesse meediumisse, mida inimene

kasutab. Selliste lahendustena nähakse ka näiteks veebiportaale, nt kohalike omavalituste

veebilehti, uudisteportaalide rakendusi.

Lõikega 3 suunatakse edastajate ja EE-ALARM terviklikkuse eest vastutajad omavahelisele

koostöökokkuleppele, et tagada protokollide, protsesside ja tehnoloogiate selge ning ühetaoline

kasutamine, et tagada ohuteavituse edastamine kiirelt ja usaldusväärselt.

Määruse peatükk 3 reguleerib kulude hüvitamist.

Eelnõu § 8 tuuakse välja kulude hüvitamise üldised põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse eelnõu § 7 lõike 1 punktides 2-7 toodud edastamise viiside kulude

hüvitamine. Lõikes 2 sätestatakse ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude

hüvitamine, mis osaliselt oli reguleeritud varasemalt ESS § 1051 lõike 6 alusel antud

siseministri 27.detsembri 2022 määruses nr 52 „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale

ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“.

HOS § 131 lõikes 4 nimetatud liitumise kohustuse puhul kaetakse liidestamisega seotud kulud

riigieelarvest või muudest rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Kulude hüvitamine on põhjendatud, kuna vastava tehnilise lahenduse loomine ei ole seotud

ettevõtja äriteenuste osutamisega, küll aga on selgelt tegemist avalikes huvides osutatava

teenusega.. Vastavalt HOS § 131 lõikele 4 on liidestamine teatud tingimustele vastavate

ettevõtjate kohustus ja millega kaasnevate kulude hüvitamine ei ole valikuline ega loo teiste

ettevõtjatega võrreldes majanduslikku eelist. Riiklike mobiilirakenduste liidestamisel kulude

katmist ette ei nähta, sest tegemist on riigile kuuluvate lahenduste kasutamisega. Alljärgnevalt

kirjeldatakse kulude hüvitamise põhimõtteid vastavalt edastusviisile.

Meediateenuste liidestamise kulude hüvitamine. Lahenduse puhul peetakse silmas televiisori

ekraanile edastatavat audiovisuaalmeediat ning raadioteenust multipleksimisteenusena. Kulude

hüvitamise puhul on oluline välja tuua, et kulukomponendid sõltuvad tehnilisest lahendusest.

Digitaalne videoringhääling digital video broadcast (DVB)15 on erinevate standardite kogum,

mis käsitleb video edastamist kasutades satelliit-, kaabel- ja maapealse ringhäälingu

infrastruktuure. 2013. aastast võimaldavad kõik põhilised DVB edastusstandardid (DVB-S, S2,

T, T2, C, C2, IPTV) integreerida hädaolukorra hoiatussüsteemi DVB-SI standardi kaudu16.

Peamised edastusstandardid on:

15 https://www.techtarget.com/searchmobilecomputing/definition/Digital-Video-Broadcasting 16 https://dvb.org/news/dvb-emergency-warning-system/

11

• DVB-T, DVB-T2 (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'maapealne digivideolevi') on

ETSI standard ja tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse

levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi. DVB-T

võrgus saab vaadata kõiki tasuta kanaleid ja sobiva vaatajakaardi pesa puhul ka Elisa

Klassik üle õhu poolt müüdavaid tasulisi kanaleid (eeldab Elisaga lepingut, Elisa annab

vaatajakaardi)17. DVB-T2 on uuema põlvkonna maapealse digilevivõrgu standard ning

selles võrgus on võimalik vastu võtta parema pildi- ja helikvaliteediga HD (high

definition) kanaleid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA)

andmete põhjal pakuvad teenust kaks teenuse osutajat, mõlema hinnanguline kasutajate

hulk üle 30 000.

• DVB-C, DVB-C2 (Digital Video Broadcast - Cable ehk 'digitaalse videosignaali

ülekanne – kaabel') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks

koaksiaalkaabelvõrgu kaudu seal seni edastatud analoogtelevisiooni signaali asemel.

Eestis peamine teenuse pakkuja STV. TTJA andmete põhjal pakuvad teenust viis

teenuse osutajat, neist kahel hinnanguline kasutajate hulk üle 50 000, teistel alla 10 000.

• DVB-S, DVB-S2 (Digital Video Broadcasting – Satellite) on standard, mis määrab

kindlaks, kuidas edastada satelliittelevisiooni signaali satelliitside võrgu kaudu.

Euroopas vahendavad kõige rohkem ringhäälingusaateid satelliidid Astra ja Eutelsat.

TTJA andmete põhjal Eesti teenuse osutajad puuduvad, teenust kasutavate klientide

hulk on suurusjärgus 50 000.

• IPTV (Internet Protocol TeleVision) on digitaaltelevisiooni edastamise liik, kus

televisioonisignaali kandev andmevoog liigub läbi interneti ja kohtvõrgu

andmepakettidena telerisse internetiprotokolli ehk -reeglistiku alusel. Andmevoog

liigub võrgus multiedastusena, s.t võib jõuda korraga mitmesse sihtkohta. Kasutatakse

digiboksi või nutitelerit vastava privaatvõrgus teleteenuse kasutamise toega. Hädaohu

hoiatussüsteemi (ATIS0800010) spetsifikatsioonid - Hädaohu hoiatussüsteem (EAS)

IPTV jaoks laiendab EASi sõnumite edastamist mõnelt lineaarselt kanalilt kogu IPTV-

le, mis hõlmab kõiki tegevusi, mis on seotud otseülekannete ja salvestiste vaatamisest

kuni mängude, interneti ja muude teenuste vaatamiseni oogedastuse ja tellitud sisu

kaudu. Eesmärgiks on pakkuda hädaolukorrateateid igale IPTV teenust kasutavale

isikule, sõltumata tegevusest18. Hetkel on Eesti lahenduses arendatud API (Application

Programming Interface) ja CAP (Common Alerting Protocol) in/out lahendused ning

planeeritud on avaliku CAP feed-i loomine. TTJA andmete põhjal pakuvad teenust

seitse teenuse osutajat, nendest kahel vähemalt 70 000 tarbijat, teistel tuhatkond või

vähem.

• OTT (Over-the-Top) - tavaliselt edastatakse voogesitusseadme (nt nutiteleri,

tahvelarvuti või nutitelefoni) kaudu. Erinevalt IPTV-st ei vaja OTT digiboksi ega

privaatvõrku, mida haldab teenusepakkuja. Selle asemel edastatakse otsetelevisiooni,

tellitava video (VOD) ja järelevaatamise sisu avatud Interneti kaudu ning vaatajad

17 https://digilevi.ee/nouded-seadmetele/ 18 Maisonneuve, Julien & Deschanel, Muriel & Heiles, Juergen & li, Wei & Liu, Hong & Sharpe, Randy & Wu,

Yiyan. (2009). An overview of IPTV standards development. Broadcasting, IEEE Transactions on. 55. 315 -

328. 10.1109/TBC.2009.2020451.

12

pääsevad sellele juurde kõikjalt maailmast. TTJA ei kogu kõigi pakkujate kohta teavet,

teave on olemas ühe pakkuja kohta.

Peamiselt on ohuteavituse edastamine erinevates standardites lahendatud kasutades CAP

(Common Alerting Protocol) võimalusi, mis tähendab, et käivitaja poolel ei ole vajalik

täiendavaid kulutusi teha ning edastajale jääb ülesandeks CAP protokollile vastavalt lahendada

automaatne kuvamine televiisori ekraanil. Üldjuhul on erinevatel standarditel ka vastavad

lahendused olemas.

Raadioteenuste osas on liidestamisel eeskätt silmas peetud Dab (Digital Audio Brodcasting) on

digitaalse raadioringhäälingu standardile vastavat raadioteenuse edastamist, mis on Eestis

kasutusel alates 2025. aasta septembrist. Dab+ raadiosüsteemil on Alarm Announcement

Switching (AAS) nimeline funktsioon, mis võimaldab suunata Dab+ vastuvõtjaid konkreetsele

raadioteenusele, mis edastab hädaolukorra teavet, juhiseid ja suuniseid reaalajas.

Eelnõu §-s 9 reguleeritakse ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine.

Lõige 1 kordab sisuliselt varasemalt ESS § 1051 lõike 6 alusel antud siseministri 27.detsembri

2022 määrust nr 52 „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega

seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“. Ohuteavituse sõnumi edastamise kulud

hüvitatakse Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude

hüvitamise kokkuleppele kord kalendrikuus, lähtudes edastatud lühisõnumite arvust ja

kokkulepitud lühisõnumi hinnast. Kuupõhine arveldamine on kõigile osapooltele mugavam,

sest kulu kujuneb sarnaselt tavapäraste lühisõnumite kulule ja seetõttu ei ole vajalik

sideettevõtjatel eraldi arveldamisformaati välja töötada. Kulukomponentidena on sarnaselt

varasema regulatsiooniga sätestatud lühisõnumite tasu, sidevõrgu sõnumikeskuses,

tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kasutamise kulud, samuti

rändlusteenusega seotud kulud.

Lõikes 2 sätestatakse arendamisel oleva cell broadcast’i ehk võrgupõhise välkteavituse EE-

ALARM süsteemi liidestamise ning sellega seotud kulude hüvitamine. Eelnõu menetlemise ajal

on lahenduse hankimiseks rahastus otsustatud ja hankemenetlus ettevalmistamisel.

Mobiilsideoperaatorite poolse kuluna nähakse ette mobiilsideoperaatorite võrku täiendava cell

broadcast’ikeskuse litsentsiga, sellega kaasneb tarkvara litsentsi, arenduse ja halduskulu.

Samuti mobiilsideoperaatorite raadiovõrku täiendava võimekuse loomisega kaasneva tarkvara

litsentsi, arenduse ja halduskulu. Lisaks on lahenduse juurutamisel vajalik, et iga operaator peab

suhtlema peamiste mobiiltelefoni operatsioonisüsteemi tootjatega, et lubada lõppkasutaja

seadmetes ohuteavituse kuvamine.

Määruse 4. peatükis sätestatakse sireeniseadmetega seonduv. HOS § 131 lõikes sätestatakse,

et sireeniseadmena käsitletakse EE-ALARM-i tehnoloogilist osa, mis on omavahel ühendatud

seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet. Sireenide eesmärk on

toota valju keskkonna tavahelidest eristuvat heli. Sellega on võimalik välitingimustes saada

avalikkuse kiiret tähelepanu ning eelneva teavitustegevuse toel ka esmane õige käitumine, et

vähendada otsest ohtu elule ja tervisele. Oluliseks eeliseks on ka see, et hoiatuse saajad ei pea

omama ühtegi spetsiaalset seadet, millega teadet vastu võtta (erisus on vaegkuuljate ja

kurtidega).

Sireeniseadmed on teiste liidestatavate lahendustega võrreldes erandlikud, kuna neid

kasutatakse ainult ohuteavituse edastamiseks ning kogu lahendus on üles ehitatud ainult ühel

13

eesmärgil. Vastavalt HOS § 131 lõikele 10 korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu Päästeamet

täpsustatakse eelnõu selles peatükis  sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

nõudeid.

Eelnõu §-s 10 esitatakse kriteeriumid sireeniseadmete kasutusele võtmiseks.

Punktis 1 täpsustatakse, et Eestis kasutusele võetava sireeniseadme heli genereerimise

tööpõhimõtteks on digitaalne/elektriline sireen – helivõimendi ja valjuhääldi ning kõlari abil

esitatakse etteantud helisalvestis. Sireeniseade võimaldab esitada nii erinevaid helisid, kui ka

teksti (näiteks Iisraelis on heli ja tekst kombineeritud). Alternatiividena oleks olnud kasutada

mehaanilised19 või pneumaatilised20 sireeniseadmed. Sireeniseade peab võimaldama

viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme kaudu.

Punktis 2 täpsustatakse, et sireeniseadmete paigaldamine ning süsteemi liidestamine peab

toimuma kõrgkäideldavuse tingimustele lähedaselt ning välistama valehäirete tekkimise.

Valehäired põhjustavad elanikkonnas süsteemi usaldusväärsuse vähenemist, mis omakorda

toob kaasa teavitusvajadusega sündmuse puhul käitumisjuhiste mittejärgimise.

Punktis 3 täpsustatakse, et digitaalsed sireeniseadmed ühendatakse keskselt juhitavasse

süsteemi, mis peab võimaldama alternatiivseid käivitusviise, eelkõige tagama ühenduse

erinevate sidevõrkude vahendusel ning manuaalse käivitamise.

Eelnõu §-s 11 lõigetes 1 ja 2 tuuakse välja nõuded sireeniseadme helisignaalile. Heli levimise

vaates on oluline analüüsida keskkonda, kus heli levima peab. Oluline on arvestada

olemasoleva taustamüraga (liiklus, meri jms) ja helilevimist takistavate objektidega (kõrged

ehitised). Sireeniseadmed paigaldatakse üldjuhul mastidesse või katustele. Heli leviku

seisukohast on eelistatud sireenide paigutamine võimalikult kõrgele, et viia ümbritseva

hoonestuse tõkestav mõju võimalikult madalaks. Selleks sobivad hästi olemasolevad rajatised

- mobiilsidemastid, korstnad jms. Antud projektis on sireenide kõrgus maapinnast valitud 5m

kõrgusele olemasolevate kõrgrajatiste tipust (eelkõige korstnad) või kõrgemate rajatiste

(eelkõige sidemastid) puhul maksimaalselt 50m maapinnast, kõrgemale paigaldamine ei anna

üldjuhul täiendavat efekti, sest hooned on oluliselt madalamad.

Sireenide parema kuuldavuse jaoks saab planeerida ka sireenide heli levimise suunda

(valjuhääldite kindlasse suunda suunamine). Kuuldavaks peetakse heli, mille helirõhk on

vähemalt 60-70 dB.

Sireeniseadme heli puhul on oluline, et see oleks elanikkonnale üheselt mõistetav. Kuigi

maailmas on levinud mitme erineva heli tüübi kasutamine, näiteks valmisolek, oht,

alarmeerimine, siis rahvusvahelised uuringud on näidanud, et erinevate helide ära tundmine ei

ole üldiselt elanikkonnas levinud. Sellest tulenevalt on otsustatud Eestis süsteemi rajamisel

võtta kasutusele üks heli, milleks on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis suunab seda

kuulvaid isikuid koheselt varjuma. Kirjeldatud helignaal on kasutusel ka ohtlike ja

19 Mehaaniline sireen - rootori pöörlemisega tekitatakse õhuvool läbi seda ümbritseva staatori labade ja

avade ning sellise vaheldumise abil tekitatakse helilained; pöörlemiseks on vajalik rootori pöörlema panemine,

seda saab teha elektrimootori või käsiajamiga; võimaldab luua tonaalsuselt ühtlast või tõusvat. 20 Pneumaatiline sireen - suruõhusüsteemi kaudu juhitakse õhk läbi pasuna / vile, mis tekitab helilained;

süsteemi töötamiseks on vajalik õhukompressor, suruõhureservuaar ja survetorustik pasuna / vileni. Võimaldab

luua tonaalsuselt ühtlast heli, võimalik vähene tõusev / langev vahemik.

14

suurõnnetuseohuga ettevõtete sireenide kasutamisel ning on seetõttu ka juba elanikkonnale

tuttav. Kasutatavate helide valik on üldiselt seotud ka valitud sireenitüübiga (nt mehaanilise

sireeniga saab heli puhul varieeruda püsiva tooni või tõusva langeva tooni pikkusega; digitaalse

sireeni puhul saab kombineerida erinevaid toone ja neid ka koos esitada, lisades sinna juurde

ka teksti). Helisignaali eelistamine ilma audio tekstita on esialgne valik, sest sireenivõrgu

arendamisel on vajalik esmalt tagada toimimine ning heli levik. Mitmetes riikides on kasutusel

audiotekst, kuid selle kasutamisel on eelduseks, et tekst on hästi kuuldav ning kõigile aru

saadav, mis võib olla problemaatiline, sest mitmes keeles audiotekst on raskesti jälgitav, kuid

vaid eestikeelse teksti kasutamine võib paljudes piirkondades olla problemaatiline ja tekitada

seeläbi rohkem segadust kui asjakohast reageerimist.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse sireeniseadmetega kaetavate alade valiku kriteeriumid.

Lõikes 1 tuuakse välja, et alade valiku puhul on oluliseks kriteeriumiks asustustihedus, mille

määramisel lähtutakse, kas rahvaloenduse või muu sarnase (nt liikuvusandmete) alusel kogutud

andmetest. Edaspidi on vajalik regulaarselt seirata asutustiheduse muutusi, eeskätt täiendavate

tiheasustustusalade tekkimisel laiendada sireeniseadmed ka nendele aladele. Eraldi

kriteeriumina võetakse arvesse ohtlikke tööstuspiirkondi, kus ohuteavituse vajadus võib olla

toomisest tingituna oluliselt suurem kui teistes piirkondades ning seetõttu on ohustavate

sündmuste esinemise risk suurem. Selles vaates on oluline pöörata kõrgendatud tähelepanu

riiklikult oluliste piirkondade ning regiooni- ja maakonnakeskuste kaetusele.

Lõikes 2 määratakse Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus sireeniseadme

paigaldamiseks vajalike akustiliste ja strateegiliste analüüside teostajaks.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse sireeniseadmete tehnilise testimise põhimõtteid. Tegemist on

sireeniseadme tehnilise testimisega, mis ei kuulu HOS § 131 lõike 7 punkti 3 mõistes EE-

ALARM testimise alla.

Lõikes 1 sätestatakse tehnilise testimise põhimõte. Sireeniseadme paigaldamisel ning

kasutuselevõtul on vajalik veenduda, et seade käivitub vastavalt ette nähtud tehnilisele

kirjeldusele, mistõttu ei saa seadet kasutusse võtta ning töid teostatuks lugeda, kui

sireeniseadme paigaldaja ei ole teostanud tehnilist testimist ning tõendanud sellega seadme

töökorras olekut. Süsteemi hooldajal võib olla vajadus hilisemateks täiendavateks

kontrollimisteks ning seetõttu antakse testimise õigus paigaldajale sireeniseadme paigaldamisel

ning hooldajale süsteemi hooldamiseks.

Lõikes 2 sätestatakse tehnilise testimise helisignaali nõuded. Testimisel kasutatakse ühekordset

kolme kuni nelja sekundi pikkust pikka tooni. Lühiajalise helisignaali kasutamine ei oma

eelduslikult olulist häiringut ümbruskonnas viibivatele inimestele. Ühe pika tooni kasutamine

lühikesel ajahetkel eristub oluliselt häireteatena kasutatavast tõusvast ja langevast helist. Sellise

lahendusega antakse võimalus süsteemi töötamist kontrollida ning vajalikke mõõdistusi

teostada, aga minimeeritakse võimalikku ohuteatega segi ajamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

15

Sihtrühm I: käivitajad

Käivitajatele kõiki ohuteavituse kanaleid koondav ning kriisinfo vahendamist võimaldav

platvorm aitab kaasa ohuteavituse kiirele ja efektiivsele välja saatmisele. Päästeameti poolt

täidetav edastamiseks valmistumise roll toetab kõikidel teistel asutustel ohuteavituse

rakendamise protsesside välja töötamist ning ohuteavituse edastamiseks valmistumist.

Muudatusega kaasneb koolitusvajadus ning teadmiste ja oskuste pideva säilitamise vajadus

vastavalt asutuse ohuteavituse edastamise protsessikirjeldusele. Kuigi tänasega võrreldes

laieneb ohuteavituse edastamiseks kasutatavate lahenduste valik ning otsustavatel asutustel

kaasneb sellega laiem vastutus, siis tagatakse sellega elanikkonna kiirem ja efektiivsem

teavitamine. Kui ohuteavitus on õigeaegne ning maksimaalsel määral ohustatud inimestele

edastatud, siis väheneb seeläbi ka reageerivate asutuste töökoormus sündmuse lahendamisel

ning tagajärgede likvideerimisel.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus käivitajatele keskmine. Kokkuvõttes on

negatiivne mõju väheoluline.

Sihtrühm II: EE-ALARM terviklikkuse eest vastutavad asutused (Siseministeerium koos

Päästeameti, Häirekeskuse, SMIT-i ja RIKS-iga)

Päästeamet

Viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on Päästeametil loodud ja

täidetud ametikoht, et töötada välja ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtted ning

koostöös partnerasutustega pöörata senisest suuremat tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest

teadlikkuse suurendamisele. Mõju kogu isikkoosseisule on väike, sest puudutab üksikuid

töökohti ning teavituskampaaniate läbiviimise kogemus on Päästeametil olemas. Mõningal

määral suureneb Päästeameti töökoormus seoses AÕS-i § 1581 lõike 11 lisatava sireeniseadme

talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmisest tulenevate tegevustega. Kuna

suurel osal sireeniseadmetest on olemas kehtivad üürilepingud, siis ei kaasne seaduse

muudatusega ootamatult suurt lisatöökoormust ning uute sundvalduste seadmise ja

olemasolevate üürilepingute ühtlustamine on võimalik hajutada üürilepingute kehtivuse ajale

(viis aastat sõlmimisest).

Häirekeskus

Viivitamatu ohuteate edastamisega kaasnev Häirekeskuse edastaja roll ei too asutusele senisega

võrreldes olulist töökoormuse kasvu, sest KRIT-teenus on juba tegevustesse liidestatud ja rolli

täitmine tähendab lisatöökoormust vaid reaalse sündmuse korral ning on arendustegevuste ja

õppuste puhul planeeritav.

SMIT

SMIT-il on eelnõust tulenevalt kaks rolli: EE-ALARM käivitaja poolsete tehnoloogiliste

lahenduste ja liidestamise tagamine ning SMIT-i ülesanne paigaldada sireeniseadmed. Koos

seadmete paigaldamisega kaasneb SMIT-ile ka sireeniseadmete hooldamise kohustus. EE-

ALARM käivitaja poolsete tehnoloogiliste lahenduste tagamine on osaliselt kaetud senise

olukorrateadlikkuse infosüsteemi tagamisega, mis on tänastele vajadustele ligilähedaselt

mehitatud. Eelnõu suunab ohuteavituse osale täiendavat tähelepanu ning täiendavate

edastamise lahenduste puhul on vajalik käivitaja poolses platvormis vajalik teha vastavalt

Päästeametiga välja töötatud protsessikirjeldustele täiendusi. Seetõttu suureneb töökoormus

ajutiselt lähimateks aastateks ning mõningal määral suureneb ka püsikulu pikas perspektiivis.

16

Sireeniseadmete paigaldamise ja hooldamisega seotud ülesannete täitmiseks on SMIT-is

loodud kolm töökohta. Tegemist on ülesandega, mida SMIT juba praegu täidab ja mille täitmine

jätkub eelduslikult ka pärast eelnõu jõustumist. Seega eelnõu SMIT-i töökorraldusele olulist

mõju kaasa ei too.

RIKS

Vastavalt eelnõule vastutab EE-ALARM sidevõrkudega seotud liidestamiste eest RIKS, kui

protsessides ei lepita kokku teisiti. Täiendavate edastusviiside kasutusele võtuga mõningal

määral töökoormus suureneb, kuid mõju ei ole oluline.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju EE-ALARM terviklikkuse eest vastutavad asutustele mõõdukas kuid

negatiivne mõju väheoluline.

4.2. Mõju edastajatele

EE-ALARM-iga liituma kohustatud ja viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud isikud

(massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevõtjad, multipleksimisteenuse osutajad,

avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani valdajad).

Massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja Süsteemi kasutuselevõtt ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik hüvitab

viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/-protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks

edastatakse viivitamatu ohuteade üksnes paljude inimeste elu või tervist ohustava, vahetult

eelseisva või juba toiminud sündmuse või selle lõppemise korral, mis eelduslikult leiab aset

haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi valdaja saatega või

elektroonilisel teabeekraanil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis, audiovisuaalmeedia

teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi. Häirekeskus ei võta

nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde või raadio ekraanile.

Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhul ei kata ohuteavitus kogu teatetahvli välja.

Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised. Liitumiskohustus on eelnõus seotud HOS § 53

lõikest 21 tulneva lisatähtajaga, millega tagatakse liitumiseks mõistlik aeg.

Üheks sihtrühmaks on elektroonilise side ettevõtjad, kes edastavad teleteenuseid. TTJA

andmete alusel on praegu Eestis neli teenuseosutajat (maapealne digilevi, kaabellevi,

internetipõhine teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000.

Ohuteate edastamiseks digiplatvormidel tuleb lisaks juba lahendatud ERR-i portaalidele

kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Eesti Meediaettevõtete Liidu avalikule

statistikale21 ja ettevõtete infole, puudutab eelnõuga planeeritav muudatus nelja digiplatvormi.

Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste

osutajate õigusi mõjutatakse lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal viivitamatu

ohuteate. Teabeekraanide omanike õigusi mõjutatakse selliselt, et Häirekeskus edastab

elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on väikeste mõõtudega,

võib ohuteate tekst katta kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse valdaja õigusi

21 Meedialiit. Statistika 2024.

17

mõjutatakse selliselt, et mobiilirakenduse kasutajatele edastatakse teavitus, mis ei ole otseselt

mobiilirakenduse valdaja koostatud.

Avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja

Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paikneva elektroonilise

teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe ja

kasutuses olevad süsteemid on üldjuhul ühetaolised. Praegu teadaolevalt puudutab liidestamine

vähem kui kümmet teabeekraani valdajat. Kuna tegemist on valdavalt kesksete süsteemidega,

siis ühe liidestamise tulemusena kaetakse oluliselt suurem hulk ekraane.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud

isikutele väikesed. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeameti kulud

Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on viivitamatu

ohuteate edastamise teenuse standardite loomine ning kasutuskordade koordineerimine

ohuteavituse terviksüsteemi kasutajatega koostöös. Lisaks tekivad Päästeametile kulud

ohuteavituse terviksüsteemi testimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse

terviksüsteemi testimisega kaasneb peamiselt SMS-ide saatmise ja avalikkuse teavitamise kulu.

Arvestusega, et adressaadile on võimalik saata keele eelistusest tulenevalt üks sobivas keeles

SMS ning sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja teine lõpus –

u-1,3 miljonile saajale üle kogu Eesti. Sõnumite edastamise kulu koos teavituskampaaniaga,

mis hõlmaks erinevate infotarbimise harjumustega ühiskonnakihte, on kokku ligikaudu 265 000

eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme talumiskohustuse seadmisega,

mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud eelarveliste vahendite arvelt.

Häirekeskuse kulud

Viivitamatu ohuteate edastamisega kaasnevad tegevused Häirekeskusele ei too asutusele

senisega võrreldes olulist täiendavat kulu, sest kriisiinfo teenus on juba tegevustesse liidestatud

ja rolli täitmine tähendab lisatöökoormust vaid reaalse sündmuse korral ning on

arendustegevuste ja õppuste puhul planeeritav. Siiski tuleb esile tuua, et kui õppustel,

väljaõppel või testimisel ohuteavituse kasutamine on väga sage, tuleb selleks planeerida ka

täiendavaid ressursse personalikulude hüvitamiseks.

Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud

Eelnõuga kaasneb üldjuhul EE-ALARM-iga ühekordne liidestamise kulu edastajatele ja selle

katab riik, püsiv halduskulu ei ole enne arenduste teostamist võimalik täpselt määrata.

Esialgsete prognooside kohaselt ei kaasne täiendavaid hüvitamist vajavaid kulusid riikliku

mobiilirakenduse valdajatele.

Mobiilsidevõrus liidestatava välkteavituse arendamisega kaasnevad kulutused on juulis 2025

Vabariigi Valitsus arendamiseks eraldanud 3,67 miljonit eurot, mis katab eelduslikult kõigi

osapoolte kulud, lisaks mobiilsidevõrgule Päästeameti, SMIT-i ja RIKS-i kulud. Hilisemate

halduskulude suurus sõltub tehnilisest arendusest.

18

Meediateenuse ja avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajatele liidestamise

teostamiseks hüvitatavad kulud on prognoositud suurusjärku 200 000 eurot ning hilisemad

liidestuse tagamise kulud on pigem suurusjärkude võrra väiksemad. Suurimad kulutused

kaasnevad elektroonilise side ettevõtjatel, kes edastavad teleteenuseid väga erinevate

sidevõrkude vahendusel (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipõhine teleteenus) ning

kasutavad mobiilirakendusi juba olemasolevates lahendustes (kaasnevad kulud olemasoleva

lahenduse täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav vajadus on kuni 1,5 miljonit eurot,

mis on planeeritud katta riigieelarves ohuteavitusele eraldatud rahastusega ja kaasates ka

välisrahastust (nt EL-i elanikkonnakaitse mehhanism ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja

Norra toetuste 2021–2028 perioodi rahastuse toel).

Kuigi eelnõu § 7 lõige 2 lubab lisaks hädaolukorra seaduse § 131 lg 4 nimetatud kohustatud

isikutele liidestumise võimaluse, siis nende puhul riik kulude hüvitamist ette ei näe.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Häirekeskusele,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Riigiside Sihtasutusele, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ja Eesti Meediaettevõtete Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

03.10.2025 nr 1-6/3266-1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate

edastamise ning selleks valmistumise, EE-

ALARM-iga liitumise ning sellega seotud

kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning

sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

tingimused ja kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul

alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. Eelnõu 5-l lehel

2. Eelnõu seletuskiri 18-l lehel

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Häirekeskus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Riigiside Sihtasutus

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

2 (2)

Eesti Meediaettevõtete Liit

Kai Reinhold

[email protected]