Vastuskiri kooskõlastamiseks esitatud eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 12.09.2025 nr MKM/25-1004/-1K

Meie: 03.10.2025 nr 1-7/263-3

Vastuskiri kooskõlastamiseks esitatud eelnõule

Oleme tutvunud kooskõlastamiseks esitatud „Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (bürokraatia vähendamine)“ eelnõuga. Siseministeerium saab eelnõu kooskõlastada

juhul, kui arvesse võetakse alljärgnevaid märkusi ja ettepanekuid.

Alkoholiseaduse muudatused.

Siseministeerium toetab eesmärki vähendada ettevõtjate liigset halduskoormust, kuid eelnõuga

kavandatud lahendused praegusel kujul võivad muuta alkoholi kättesaadavamaks, sealhulgas

alaealistele, ning raskendavad järelevalvet.

Alkoholitarvitamise kahjud on oluliselt laiemad kui vaid tarbija poolt endale tekitatud

tervisekahju. Alkoholitarvitamine on otseselt seotud õigusrikkumisega. Pea kõik tapmised ja

valdav osa vägivallakuritegudest (sh lähisuhtevägivald) pannakse toime joobetunnustega

inimeste poolt. Alkoholi tarvitamisest tingitud juhtumid moodustavad arvestatava osa

siseturvalisuse sektori töökoormusest: Häirekeskusele tehakse aastas üle 116 000 alkoholiga

seotud hädaabikõne ning ainuüksi joobes sarihelistajate menetlemiseks kulub riigil ligi 30 000

eurot. Politsei pidi 2023. aastal sekkuma 35 737 korral joobes isikutega seotud juhtumitesse –

see on ligi neljandik kõigist väljakutsetest. Lisaks toimetati kainenema 13 000 inimest. Avaliku

korra rikkumised, liiklusõnnetused, tulekahjud ja kodused vigastused alkoholi tarvitamise

tagajärjel nõuavad olulisi ressursse politseilt, kiirabilt ja päästeametilt ning mõjutavad seeläbi

võimekust reageerida teistele kiireloomulistele sündmustele. Ka liikluses tekitatav kahju

mõjutab otseselt teiste inimeste elu, tervist ja turvalisust. 2023. aastal registreeriti peaaegu 6300

autoroolis alkoholi piirmäära ületamist ja kriminaalses joobes juhtimist ning 134

inimkannatanuga liiklusõnnetust, kus osales joobes juht.

Alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis iga aastaga kasvanud. 2024. aasta mai seisuga on

Eestis 9614 alkoholimüügikohta, mis tähendab, et Eestis on alkoholi müügikohti 13 korda

rohkem kui patrullpolitseinikke (2025. a seisuga ca 700 patrullpolitseinikku). Samal ajal kui

alkoholimüügikohtade arv kasvab igal aastal umbes 400 võrra (2023. aastal 9374), väheneb

politseinike arv aastas keskmiselt 150 võrra. Pea 90% inimestest jõuab kodust lähimasse

müügikohta kuni kümne minutiga, samas kui politseipatrull on sama ajaga kättesaadav kõigest

45-le protsendile Eesti inimestest. Praktikas tähendab see, et alkoholipood on täna Eesti

inimesele lähemal kui perearst, apteek, koolimaja, politsei või päästeüksus.

Leiame, et alkoholi e-kaubanduse mõistliku paindlikkuse ning alkoholiseaduse (AS) laiemaid

eesmärke täitvate nõuete ja piirangute hea tasakaalu (sh kohased tõhusad ja samas mõistliku

2 (3)

halduskoormusega järelevalve võimalused) leidmiseks on vaja süvenenumat regulatsiooni

revisjoni.

Eelnõuga kavandatud muudatustega luuakse veebipoena tegutsevale müüjale otsene võimalus

vabaneda vastutusest alkoholi alaealistele kättesaadavaks tegemisel, kuivõrd puudub nõue

tehingu fikseerimisel vanust kontrollida. Täiendatakse küll AS § 47 lõiget 3 ning lisatakse

dokumendikontrolli kõrval e-identimise tehnoloogiliste lahenduste kasutamise õigus, kuid see

kehtib alkohoolse joogi valduse üleandmisel. Sätte sisu lähtub jätkuvalt klassikalise

müügisaalis kauplemise loogikast, kus üleandjaks on müüja. E-kaubanduse eripärast tulenevalt

langeb vastav kohustus seega paljudel juhtudel pakiautomaadi teenusepakkujale või kullerile,

kellel enamasti puudub teave saadetise sisu kohta, mistap on alaealisele üleandmise etteheite

tegemine talle küsitav või võimatu. Puudub ka nõue vastava teenuse osutajat teavitada, et

saadetis sisaldab alkoholi ning rakendub vanuse kontrollimise nõue. Seega lahustub vastutus

nii, et juba praegu mittetoimuv piirangu täitmine kahaneb veelgi, nagu ka võimalus seda

järelevalve abil mõjutada. Ühtlasi viiakse eelnõus pakutud lahendusega vanuse kontrollimiseks

kogu e-identimise tehnoloogia kasutusele võtmise halduskoormus ning kulud alkoholimüügiga

tegelevalt ärisektorilt üle pakiautomaadi- või kullerteenust pakkuvale sektorile.

Seega ei vasta praeguses sõnastuses tõele eelnõu seletuskirjas toodud väide justkui tagatakse

muudatustega, et alkohol ei oleks alaealistele kättesaadav. Kavandatud kujul muudatused

hõlbustavad alkoholi müüki ja teevad alaealistele praktilises elus kättesaadavamaks.

Sellega seoses teeme ettepaneku eelnõud täiendada järgmiseid põhimõtteid arvesse võttes.

 Lisada eelnõusse nõue, et alkoholi e-kaubanduses tuleb ostja vanus tuvastada juba tehingu

tegemise hetkel, kasutades kõrge usaldusväärsusega e-identimise lahendust.

 Sätestada kohustus fikseerida kõik e-kaubanduse tehingud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, et tagada järelevalvevõimekus.

 Jätta välja või piirata oluliselt müügisaali nõude kaotamine toitlustusasutustes, et vältida

alkoholi müügi suurendamist, alkoholi kohapeal tarbimist ja avaliku korra rikkumisi.

 Müügisaali nõude kaotamine e-kaubanduses eeldab täiendavate lisameetmete rakendamist.

 Töötada välja täiendavaid meetmeid alkoholi kaugmüügi piiramiseks, arvestades, et just

kõrge riskiga tarbijad kasutavad enim e-kaubanduse võimalusi.

 Kehtestada üheselt mõistetavad kohustused alkoholi kohaletoimetajatele vanuse

kontrollimiseks, et vältida alkoholi jõudmist alaealisteni.

 Täiendada seletuskirja, tuues välja kavandatud muudatuste mõju siseturvalisusele,

müügikohtade arvule ning järelevalve koormusele kohalikele omavalitsustele ja

riigiasutustele.

Lõhkematerjaliseaduse muudatused.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 muudetakse lõhkematerjaliseadust, asendades Eesti territooriumi

piires lõhkematerjali loakohustuse teatamiskohustusega. Kavandatud LMS § 371 kohaselt tuleb

edaspidi lõhkematerjali vedamiseks Eestis esitada Politsei - ja Piirivalveametile hiljemalt kolm

tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis. Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on

oluline, et ka Kaitsepolitseiametile jõuaks teave lõhkematerjali veost ning amet saaks

julgeoleku kaalutlustel nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja täiendada LMS §-i 371 lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab veoteatise Kaitsepolitseiametile.

3 (3)

(3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist

lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Ain Peil 6125262

[email protected]