Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 18.09.2025 nr

MTÜ Eesti Muusikafestivalid

[email protected] Meie 03.10.2025 nr 10-7/973-2

Päring 16. septembril 2025 a. saadetud

infokirjas kajastatud muudatuste kohta

Lugupeetud Mari-Liis Rebane,

Vastan alljärgnevalt Teie ja MTÜ Muusikafestivalid küsimustele.

– Palun selgitage lähemalt otsuse motiive. Tegemist on ühe ministeeriumi pikaajalisema

rahastusvooruga. Millistel põhjustel ning kelle otsusel on muudatus vastu võetud? Kas otsus

tuleneb ministeeriumi sisemisest prioriteetide muutusest ning muusikafestivalide mitmekesisus

ning järjepidev toimimine ei ole enam Kultuuriministeeriumi jaoks oluline prioriteet Eesti

muusikamaastiku kujundamisel?

Eesti Kultuurkapitali tulu laekub hasartmängumaksust ning alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Aastate

jooksul on organisatsiooni tulud kasvanud hüppeliselt, kuid prognooside järgi tõusevad järgmise

viie aasta jooksul need veelgi, ligi 10 miljoni euro võrra. Lisaks jõustuvad aastast 2026

muudatused Kultuurkapitali seaduses, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele

tegevustele toetuste andmise maht. See tähendab, et sihtkapitalide vahendid on ainuüksi sel

kümnendil mitmekordistunud. Näiteks helikunsti sihtkapitali vahendid on kasvanud aastast 2021,

mil see oli 2,2 miljonit selliselt, et tuleval aastal on helikunsti sihtkapitalil jagada juba 3,9 miljonit

eurot.

Kui Eesti Kultuurkapitali tuleb eelarvevahendeid juurde, siis Kultuuriministeeriumi edasiantavate

toetuste eelarve väheneb. Eesti Kultuurkapitalis kärpimise survet ei ole.

Ka praegusel hetkel menetleb helikunsti sihtkapital suures osas samu festivale, mida menetleti ka

ministeeriumi muusikafestivalide voorus. See tähendab aga topeltbürokraatiat nii taotlejale kui

raha jagajatele. Kultuurkapitali vahendite kiire tõus tagab, et kultuuriprojektide ja festivalide

rahastus ei kahane, vaid kasvab, sest senisest suurem osa vahenditest liigub sisutegevuste

toetamiseks. Lisaks muutub taotlusprotsess festivalikorraldajatele lihtsamaks ja vähendab

korraldajate bürokraatilist koormust, sest edaspidi tuleb esitada ainult üks taotlus ja üks aruanne.

Eesti Kultuurkapital on Kultuuriministeeriumi haldusalas, selle nõukogu esimees on

kultuuriminister ja nii jääb ka Kultuurkapitalis kehtima kultuuripoliitiline otsus, mida toetavad

valdkondlikud eksperdid. Ka sihtkapitalide otsuseid teevad oma ala professionaalid, kes tunnevad

valdkonda ja aitavad nii kujundada Eesti muusikamaastikku. 

– Kas ministeeriumil on ülevaade, kui paljusid festivalikorraldajaid see otsus otseselt puudutab

ning milliseid analüüse või mõjuhinnanguid tehti enne otsuse langetamist festivalide ja

suursündmuste taotlusvooru kaotamise kohta?

Kultuuriministeeriumil on ülevaade senistest taotlejatest ja toetuse saajatest, keda see muudatus

puudutab. Oleme arutanud koos Kultuurkapitaliga ka praeguste toetussummade põhiselt, mis see

muudatus nende nõukogule kaasa toob.

– Kas ja milliste huvigruppidega on enne otsuse langetamist konsulteeritud? Palume täpsustada,

milliseid organisatsioone sellesse protsessi kaasati. Kui huvigruppidega mingil põhjusel ei

konsulteeritud, siis miks?

Muudatust on arutatud mitmete festivalikorraldajatega nii muusika- kui ka etenduskunstide

valdkonnas. Muusikavaldkonnas näiteks MTÜ Pärnu Muusikafestival, MTÜ Muusikanädal

(festivalid Tallinn Music Week ja Station Narva), Eesti Pärimusmuusika Keskus (Viljandi

Pärimusmuusika Festival ning Pärimusmuusika Lõikuspidu), MTÜ Jazzkaare Sõprade Selts

(festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz), samuti on ministeeriumi esindajad kohtunud valdkondadeülese

mitteformaalse ühinguga KNOPKA, kuhu kuuluvad mitmed suuremad kultuurikorraldajad.

Tihe koostöö on toimunud muudatuste elluviimisel Eesti Kultuurkapitaliga, samuti olen isiklikult

suhelnud sel teemal ka helikunsti sihtkapitali esimehega ja aseesimehega (viimane on ühtlasi

katusorganisatsiooni Music Estonia juht, kuhu samuti kuulub erinevaid festivale).

– Milline on ministeeriumi hinnang festivalide ja suursündmuste jätkusuutlikkusele uues

rahastusmudelis?

Nagu üleval kirjutasin, siis muudatused tagavad, et kultuuriprojektide ja festivalide rahastus ei

kahane, vaid kasvab, sest Eesti Kultuurkapitalil ei ole kärpesurvet (erinevalt

Kultuuriministeeriumist), vaid nende tuluprognoos on lähiaastatel kasvav ning tänu jõustuvale

seadusemuudatusele liigub senisest suurem osa vahenditest sisutegevuste toetamiseks. 

Juunikuu koosolekul muutis oma raha jagamise korda ka Eesti Kultuurkapitali nõukogu. Uued

reeglid soodustavad projekte, millel on üleriigiline haare ja suur kultuuriline mõju, samas on

väiksematele festivalidele loodud soodsamad tingimused nõukogusse jõudmiseks. Taotlejale

soodsamaks läks ka sihtkapitalide kaasosalusprotsent, millega taotlust nõukokku suunata, mis

võimaldab seeläbi ka sihtkapitalidel toetada rohkem väiksemaid tegijaid.

– Kas see otsus on edastatud ka kohalikele omavalitsustele, et nad teaksid arvestada taotluste ja

menetlemiste mahu võimaliku suurenemisega?

Kohalikke omavalitsusi ei ole praegu eraldi teavitatud. Julgustame kultuurikorraldajaid ise

suhtlema oma partneritega omavalitsustes.

Muusikanõunikuna tutvustan kultuuriministeeriumi muusikavaldkonna toetusmeetmeid ja

tegevusi oktoobris Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatava kohalike omavalitsuste

kultuurijuhtide arenguprogrammi osalejatele.

– Kas on juba teada, kuidas see summa jaotatakse sihtkapitalide vahel?

Sellele küsimusele annavad kõige parema ülevaate infopäeval näidatud graafikud, mille leiate

Eesti Kultuurkapitali veebilehelt: https://kulka.ee/uudised/muutus-kultuurkapitali-noukogu-raha-

jagamise-kord-fookuses-suurema-mojuga-projektid

– Juhul kui Eesti muusikafestivalide rahastamise surve kandub Eesti Kultuurkapitalile, siis kuidas

on tagatud, et festivalide eripära (hooajalisus, rahvusvahelisus, regionaalne mõju) ei kao üldiste

kategooriate alla sulandudes?

Eesti Kultuurkapitalis teevad rahastusotsuseid valdkonna esitatud esindajad. Sihtkapitali

nõukogusse kuuluvad valdkonnas tegutsevad inimesed, oma ala professionaalid ja eksperdid.

Praeguste Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude volitused lõppevad 2025. aasta lõpuga.

Ootame valdkondade ühendusi, sealhulgas MTÜ-d Eesti Muusikafestivalid, tegema ettepanekuid

uueks koosseisuks.

– Kuidas tagatakse, et senine festivalide toetuseks eraldatud ca 0,5 miljonit eurot suurendaks

festivali- ja suurürituste tegevuse toetamist läbi Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali?

Eesti Kultuurkapitali nõukogu muutis juunikuu koosolekul raha jagamise korda. Olulisemad

muudatused puudutavad projektitoetuste menetlemist ja rahastamist. Eesti Kultuurkapitali

nõukogu raha jagamise korra uued tingimused puudutavad eeskätt valdkondade üleseid ja suurema

mõjuga projekte, mille rahastamise üle otsustab Eesti Kultuurkapitali nõukogu.

See tähendab, et nagu on olnud osaliselt ka varasem praktika, siis suuremad festivalid lähevad

nõukokku, väiksemad on jätkuvalt sihtkapitalis. Oluliselt soodsamaks läks sihtkapitali

kaasosalusprotsent, millega taotlust nõukokku suunata, mis võimaldab seeläbi ka sihtkapitalidel

toetada rohkem väiksemaid tegijaid.

Sihtkapitalide osas tuleb arvestada, et selle liikmed vahetuvad iga kahe aasta tagant ning oma

valikutes ja otsustes on sihtkapital vaba.

Kultuuriministeerium ei saa Eesti Kultuurkapitali otsuste osas tagatisi anda. Küll aga tuleb Eesti

Kultuurkapitali vahendeid juurde ja festivalide toetamine on üks Eesti Kultuurkapitali nõukogu

fookustest lisanduvate vahendite kasutamisel.

– Kas ministeerium plaanib lähiaastatel taastada festivali- ja suursündmuste taotlusvooru, kui

ilmneb, et uus süsteem ei tööta?

Kindlasti teeme aasta pärast kokkuvõtteid ja vaatame, kui suuri muudatusi rahastatud festivalide

nimekirjas ja toetussummades on olnud. 

Septembri lõpus toimus Eesti Kultuurkapitali infopäev muusika- ja teatrifestivalide korraldajatele.

Infopäeva materjalid leiate Eesti Kultuurkapitali lehelt, kus on toodud ka nõukogu uuendatud raha

jagamise kord.

Olen tänulik, kui levitate selle kohta teavet oma liikmeskonna seas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Aksiim

muusikanõunik

Kertu Aksiim

[email protected]