1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887

9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn,

Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn) ning seetõttu muuta ka eelarveridu.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26.

oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12 ja 19. detsembri

2024. a käskkirjaga nr 214).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepanku

pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa

vald ja Pärnu linn). Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike

ja sihtrühmadega ning piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes

omavalitsustes, kus sihtrühmade liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest.

Partnerluslepingud Tallinna ja Tartu linnaga kestaks kuni 30.06.2029 ning Pärnu ja Rakvere

linnaga ning Saaremaa vallaga kuni 31.12.2028.

Seniste partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöö - nad on olnud aktiivsed,

motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku suhtluse, mis

võimaldab tegevusi tulemuslikult ellu viia. Lisaks on nad sisuteadlikud ja hästi kursis TAT

eesmärgi ning sihtrühma vajadustega, mis tagab järjepidevuse ja väldib vajadust alustada uute

partneritega nullist.

Olulised alused ja tulemused on juba koos partneritega loodud: partnerid on käivitanud

osaluskogude loomise protsesse, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikke, loonud

koostöövõrgustikke sidusrühmadega, viinud läbi sihtrühma uuringuid ning käivitanud teenuseid

sihtrühmale. Partnerluse jätkamine on vajalik, et neid tegevusi lõpuni viia, arendada ja laiendada.

Lisaks arendustegevustele kaasavad partneromavalitsused sihtrühma enda korraldatud

sündmustele, kus osalemise eelduseks ei ole sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht

ning pakutakse vajadusel nõustamisteenust. Kui nõustamise käigus selgub vajadus konkreetse

elukohajärgses KOV-is pakutava teenuse järele, suunatakse sihtrühma esindajad elukohajärgse

KOV-i poole.

2

Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi – Tallinnas, Tartus ja

Pärnus. Rakvere on eriline partner, pakkudes väikese linna kontekstis toimivat koostöömudelit.

See loob võimalusi laiemaks piirkondlikuks koostööks ja muudab Rakvere oluliseks lüliks TAT-i

tegevuste tervikpildis. Samuti on Saaremaa oluline partner, esindades geograafiliselt eraldatud ja

hajusalt asustatud piirkonda, kus sihtrühma vajadused on olemas, kuid lahendused vajavad

paindlikku ja kohalikku eripära arvestavat lähenemist. Saaremaa kogemused on väärtuslikud ka

teistele sarnastele piirkondadele üle Eesti.

Lepingute katkestamine või partnerite vahetus ohustaks senist tööprotsessi ja saavutatud

tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine võtaks aega ning vajaks täiendavaid

ressursse. Lühiajalised lepingud või partnerivahetused takistaksid TAT tegevuste stabiilset

elluviimist, sealhulgas ametikohtade kinnitamist ja hangete korraldamist. Seetõttu on seniste

partneritega lepingute pikendamine oluline jätkusuutlikkuse ja riskide vältimise seisukohalt.

Partnerluslepingute pikendamist toetavad ka allolevad statistilised näitajad. Rahvastikuregistri

andmetel on perioodil 2020-2024 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige

rohkem elama tulnud Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad

elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse (Allikas: randestatistika-2025-est-1105.pdf).

TOP 5 linna Kolmandate

riikide

kodanikud

Tallinn Tartu Pärnu

Maardu Kohtla-

Järve

5 211 842 452 213 197

Euroopa

Liidu

kodanikud

Tallinn Tartu Valga Narva Pärnu

1 948 563 64 55 46

Alloleval kaardil on välja toodud 2024. aasta esmakordsed Euroopa Liidu ja kolmandate riikide

kodanike elukoha registreerimised erinevates Eesti maakondades (randestatistika-2025-est-

1105.pdf).

Allolev tabel näitab rahvastikuregistriandmeid seisuga 1. jaanuar, arvud kajastavad eelneva aasta

(perioodil 01.01.-31.12.) tagasipöördujate esmast registreerimist KOV-i.

3

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2023

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2024

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2025

1. Tallinn 842 1. Tallinn 691 1. Tallinn 638

2. Tartu 146 2. Tartu 134 2. Tartu linn 126

3. Pärnu 109 3. Pärnu 109 3. Pärnu linn 82

5. Kohtla-Järve 54 5. Kohtla-Järve 47 5. Saaremaa 46

6. Saaremaa 49 6. Saaremaa 45 10. Kohtla-Järve 30

10.-11- Jõhvi 30 12.-13. Rakvere 24 13.-15. Rakvere 27

15.-16. Haapsalu 26 18.-21. Haapsalu 21 20.-22. Haapsalu 19

20.-21. Rakvere 24 27.-28. Jõhvi 18 72.-73. Jõhvi 4

Tartu linna partnerluslepingu summaks kujuneb 550 000 eurot, millest 385 000 eurot on

Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 165 000 eurot riiklik kaasfinantseering.

Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 350 000 eurot.

Tegevuse raames pakub sihtgrupile rahvastikutoiminguid ning nõustamist Tartu linna

rahvastikutoimingute osakonna koordinaator (1 koht) ning Tartu linna kohanemis- ja

lõimumisvaldkonna juht (0,9 kohta), kes tegeleb valdkondliku planeerimis- ja arendustegevusega

ning panustab nõustamistegevustesse.

Tartus elavate sihtgrupi liikmete osaluskogu luuakse rahvakogu meetodit kasutades 2025. aasta

lõpuks. Lähtuvalt piloteeritud rahvakogu meetodil osaluskogu tulemustest jätkatakse aastatel

2026-2029 osaluskogu tegevust või modifitseeritakse selle vormi kuni leitakse sobiv ja toimiv

osaluskogu meetod.

Ühiselt koos Teenuskeskuse töötajaga pakutakse sihtgrupile nõustamisteenuseid, isikukoodide

moodustamist, elukoha registreerimist, bussikaartide isikustamise võimalust, sotsiaalse suhtluse

klubides osalemise võimalust. Teenuskeskuses sihtrühmaga seonduva nõustamisteenuse

pakkumine ja arendamine toimub one-stop-shop põhimõttel ning sellest tuleneva statistika

kogumine. Toimingute järgselt jagatakse sihtgrupile teavet vajalikest tegevustest ametiasutustes

(nt PPA), abistatakse vastuvõtule broneerimisel ning tutvustatakse täiendavalt vajadusel ka

ühiskonnas osalemise võimalusi nt hobi- või kogukondlikus tegevuses jms.

Teenuskeskuses kaasatakse sihtrühmi regulaarselt toimuva eesti keele lõimumisklubi kaudu, kus

pakutakse eesti keeles sotsiaalse suhtluse ning kohaliku keele ja kultuurilooga tutvumise

võimalusi, vajadusel pakutakse täiendavat tuge ja selgitusi kas inglise või vene keeles.

Lõimumisklubis keskendutakse omavahelisele suhtlusele, kogemuste jagamisele, eesti keele ja

kultuuri tundma õppimisele. Lõimumisklubis antakse muu hulgas ülevaade ühiskonnas ja

piirkonnas toimuvast.

Kogu valdkondlik vajalik info on koondatud ühtsesse füüsilisse ja virtuaalsesse ruumi.

Igapäevaelu ja toiminguid puudutavat infot täiendatakse regulaarselt Teenuskeskuse kodulehel

inglise keeles ning hallatakse jooksvat uudisvoogu Teenuskeskuse Facebooki lehel. Aidatakse

kaasa KOV ja teiste partnerite veebilehtede arendamisele lähtudes sihtrühma vajadustest. Aastal

2025 tõlgiti ja trükiti „Abiks tartlasele“ ja „Sündis tartlane“ infokogumik. Lähtuvalt sihtgrupi

vajadustest täiendatakse veebivorme ja trükiseid ning koostatakse või tõlgitakse täiendavaid

infokandjaid.

4

Jätkub kohalikul tasandil sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku arendamine

teineteise toetamiseks ja parimate praktikate jagamiseks, probleemide analüüsimiseks ja

lahendamiseks. Kohaliku tasandi võrgustiku arendamisega, st suhete loomise, hoidmise ja

regulaarsete kohtumiste korraldamisega tegelevad käesoleva projektiga seotud töötajad.

Kokkusaamistel jagatakse kohtumiste vahepeal toimunu kohta infot, hoitakse vastastikku kõiki

ühtses infovoos tulevikus planeeritavate suuremate arenduste või tegevuste osas,

koordineeritakse planeeritavate tegevuste ajakava selliselt, et välditakse kattuvust sama

piirkonna sihtgrupile suunatud tegevuste osas. Vajadusel analüüsitakse töös ette tulnud

keerulisemaid juhtumeid ja leitakse neile ühiselt parimad lahendused.

Projekti koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht osalevad vastavalt temaatikale

ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Tallinna linna partnerluslepingu kogusumma on 1 300 000 eurot, millest 910 000 eurot tuleb

Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 390 000 eurot riiklikust kaasfinantseeringust.

Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 800 000 eurot.

Tallinnas jätkab tööd üks lõimumisjuht (0,9 kohta), kes tegeleb rände-, lõimumis- sh

kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega kohalikul tasandil, korraldab vajalikke

võrgustikukohtumisi partnerite ja sihtrühmade paremaks kaasamiseks, analüüsib sihtrühma

vajadusi, tegeleb tagasiside kogumisega ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogu töö

korraldamine) ning teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks.

Teine töötaja, arendusjuht (1,0 kohta) tegeleb avalike teenuste osutamise võimekuse

arendamisega, valmistab lähtuvalt sihtrühma vajadustest ette uusi teenuseid ja koordineerib

nende käivitamise protsessi, teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika

kujundamiseks. Kolmas töötaja, lõimumise koordinaator (0,75 kohta) vastutab süsteemse ja

jätkusuutliku koostöö, sh osapoolte vahelise kommunikatsiooni eest.

Jätkatakse sihtrühma ja erinevate rahvusgruppide katusorganisatsioonidega kontaktide hoidmist,

korraldatakse Tallinna tasandil rahvusgruppide koostöövõrgustiku ehk Lõimumiskoja tööd

(kohtumised kuni 4 korda aastas). Tegemist on avatud võrgustikuga, kuhu on sihtrühmal

võimalik jooksvalt liituda.

Pakutakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid sihtrühmale, sh tõlketeenuse korraldamine ning

psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse toe osutamine (vaimse tervise teenuse arendamine).

Korraldatakse sihtrühmale lõimumise, sh kohanemise alaseid seminare kuvandinime all

„Lõimumisaken“, et tagada osapoolte vaheline tõhus kommunikatsioon ning julgustada

sihtrühma omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetust. Jagatakse infot Tallinnas osutatavate

teenuste kohta sihtrühmale suunatud veebilehtedel, sotsiaalmeedias, messidel, laatadel,

teabeüritustel jmt sündmustel.

Jätkuvad ametkondade (nii linna- kui ka riigiasutuste) ja kolmanda sektori (nii sihtasutuste kui

mittetulundusühingute) ühise võrgustiku korrapärased (ca üks kord kvartalis) kohtumised

koostöö arendamiseks ja kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh

olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest).

Tallinna Rändekeskuse juhataja, lõimumisjuht ning arendusjuht osalevad vastavalt temaatikale ja

vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

5

Rakvere linna partnerluslepingu kogumahuks on 292 250 eurot, sealhulgas 204 575 eurot

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 87 675 eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 135 000 eurot.

Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas jätkab tööd kaks juhtumikorraldajat, kelle vahel

jaguneb 1,0 koormus 0.75/0.25. Juhtumikorraldaja ülesanneteks on koordineerida, toetada ja läbi

viia erinevaid lõimumisega seotud tegevusi sihtrühmale Rakvere linnas, koguda sihtrühma kohta

andmeid, selgitada välja nende abivajadus ja nõustada neid linna poolt pakutavatest toetustest ja

teenustest.

Rakvere Raamatukogus viiakse ka edaspidi läbi erinevaid tegevusi sihtgrupile. Sihtrühmale

toimuvad harivad infotunnid ja kohtumised koostööpartneritega (nt Eesti Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa jne). Eesmärk on jagada infot ja

vahetada kogemusi, kuidas toetada sihtrühma lõimumisel, sealhulgas kohanemisel ja aidata

kaasa inimeste paremale toimetulemisele Eestis. Koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga

ja kolmanda sektoriga korraldatakse sihtrühmale sündmusi tutvustamaks Eesti ühiskonna

toimimist, kultuuriruumi tavasid ja kombeid. Jätkatakse Lõimumiskohviku läbiviimisega, kus

sihtrühma esindajad saavad turvalises ja toetavas keskkonnas suhelda kohaliku kogukonna

esindajatega. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026.

aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.

Jätkatakse ülevaate kogumist piirkonda elama asuvatest uussisserändajatest, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimestest ja tagasipöördujatest. Toimuvad personaalsed nõustamised ja

kohtumised vastavalt sihtrühma vajadustele. Koostöös sihtrühma esindajatega arendatakse

sihtrühmale mõeldud teenuseid (sh vaimse tervise teenus) ja töötatakse välja tõhus

kommunikatsiooniplaan.

Osaletakse Lääne-Virumaa sisserändajate Facebooki gruppide ja teiste teemakohaste

sotsiaalvõrgustike arendamisel ja koordineerimisel koostöös grupi loojatega – panustatakse aja-

ja asjakohase info postitamisega. Täiendatakse ja uuendatakse Rakvere linna kodulehel olevat

mitmekeelset infot vastavalt vajadusele. Meedias jagatakse regulaarselt tegevuste kohta infot.

Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks.

Projekti kontaktisik ja juhtumikorraldaja osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija

poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Saaremaa valla partnerluslepingu kogusumma on 362 960 eurot, millest 254 072 eurot on

Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 108 888 eurot riiklik kaasfinantseering.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 150 000 eurot.

2026. aastal jätkavad täiskohaga tööd seni projektis töötanud kaks ametnikku – sisserändajate

heaoluspetsialist ja lõimumiskoordinaator. Sisserändajate heaoluspetsialisti roll on valdavalt

teenuste ja toetuste vahendamine abivajajatele neile sobivas keeles. Sisserändajate

lõimumiskoordinaator vastutab TAT tegevuste eesmärgipärase täitmise, aruandluse, strateegilise

planeerimise, kohaliku, eestisisese ning rahvusvahelise koostöö, infokaardistuse ja sisuloome

eest. Vajadusel on töötajad võimelised üksteise rolle vahetama. Uuel lepinguperioodil

6

keskendutakse muuhulgas ettevalmistustöödele, mis võimaldaks 2027. aastal jätkata ühe

ametnikuga.

Vahendatakse ja viiakse läbi lõimumist toetavaid tegevusi koostöös Eesti Pagulasabiga ning

jätkatakse kogukondlikku lõimumist ja tööturule jõudmist soodustavad tegevusi. Nende

tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse

kohaliku tasandi osaluskogusse.

Jätkatakse seniste tegevustega, mis tagasid sihtrühmale võrdsed võimalused teenuste ja toetuste

kättesaadavuse osas. Töötatakse selle nimel, et sihtrühma liikmed saaksid kasutada Eestis

pakutavaid keeleõppe võimalusi ning seeläbi looksid endale parema lõimumisplatvormi.

Tulenevalt 2025. aasta sihtrühma uuringu tulemustest arendatakse edasi juhtumipõhist

integratsiooniplaani, et tagada iga kliendi individuaalse lõimumiskava toimimine. Ühtlasi

keskendutakse teenuste kättesaadavuse tagamisele pärast lepinguperioodi lõppu.

Jätkatakse kontaktinfobaasi haldamist ning sihtgrupi teavitamist telefoni, e-posti ja

sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutades (vastavalt sihtgrupi info hankimise eripäradele). Oluline

osa kommunikatsioonitööst on usalduse loomine sihtgrupi esindajate.

Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks.

Sisserändajate lõimumiskoordinaator ja heaoluspetsialist osalevad vastavalt temaatikale ja

vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Pärnu linna partnerluslepingu kogumahuks kujuneb 373 573 eurot, sealhulgas 261 501,10 eurot

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 112 071,90 eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 262 923 eurot.

Nimetatud perioodil jätkab TAT tegevuste elluviimisel lõimumise projektijuht 1,0 koormusega.

Tema ülesanneteks on tagada TAT tegevuste eesmärkide täitmist ning juhtida tegevuste

elluviimist Pärnu linnas, sh tegevuskavas planeeritud programme, eelarvet ning arendada

kohalikku koostöövõrgustikku ning osaluskogu. 2026. aastal värvatakse projektijuhile lisaks

TAT tegevuste elluviimise toetamiseks lõimumise koordinaator 1,0 koormusega. Koordinaatori

ülesanneteks on pakkuda sihtrühmale nõustamisteenust, koordineerida kohanemisteekonna

piloteerimisel lisanduvaid tegevusi ning toetada lõimumise projektijuhti vajalikes tegevustes.

Pärnu linnas jätkab tuleval projektiperioodil lõimumisklubi „Eestikeelne HUUB“ (eelnevalt

nimetatud Eesti keele HUUB), mille ülesandeks on pakkuda Pärnu linnas elavale sihtrühmale

vajalikku praktilist eestikeelset suhtlemise kohta. Eestikeelne HUUB annab sihtrühmale

võimaluse harjutada eesti keeles suhtlust ja täidab läbi selle ka teisi sihtrühma vajadusi, milleks

on Eesti kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine, Pärnu linna ja riikliku informatsiooni

kajastamine, sihtrühma kogukonna arengu toetamine ning lõimumine nii kohalikul kui riiklikul

tasandil. Nimetatud tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026.

aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.

Uuel lepinguperioodil vastutab lõimumise projektijuht riiklikest kanalitest (nt ministeeriumid,

ametid, sihtasutused) pärineva lõimumisvaldkonna teabe edastamise eest kohalikule

koostöövõrgustikule ja asjakohastele sidusrühmadele. Lõimumise koordinaator tagab operatiivse

infovahetuse Pärnu Linnavalitsuse ning sihtrühma vahel, vahendades teavet teenuste, võimaluste

ja tegevuste kohta. Vastavalt vajadusele korraldatakse sihtrühmale infopäevi, teavitustegevusi

7

või jagatakse kohandatud infomaterjale, et tagada info kättesaadavus ning toetada sihtrühma

teadlikkust ja kaasatust kohalikes tegevustes. 2026. aastast alates jätkatakse parnu.ee veebilehe

arendamist, mis koondab Pärnu linna informatsiooni sihtrühmale. Veebilehte uuendatakse ning

vajadusel korraldatakse veebilehe haldus ümber, et tagada lehe ajakohasus ning

kasutajasõbralikkus.

Jätkuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Arendatakse edasi

eelneval lepinguperioodil välja arendatud koostöövõrgustiku omavahelisi suhtluskanaleid,

milleks on rakendus Discord („Integration in Pärnu“ kanal) ja sotsiaalmeedia kanal

„International House of Pärnu“. Kanalite eesmärk on ellu viia tõhusat suhtlust liikmete vahel,

koondada ja säilitada infot TAT tegevuste kohta.

Pärnu linna lõimumise projektijuht ja koordinaator osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele

elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 ja 3 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi.

Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna

vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu tunnistatakse

käskkirja eelnõu punktidega 4 ja 5 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve

täitmine kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks.

Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5.

Suurendatakse uute partnerluslepingute tõttu viie partneri eelarveid, mille sisu on kirjeldatud

käskkirja eelnõu seletuskirja punktis 1. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu.

TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata

ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Tehnilise muudatusena viiakse eelarverea

1.1.3.3 nimetus vastavusse TAT-is toodud tegevuse nimetusega. Vähendatakse eelarverida

„1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele“ summas 20 000 eurot. Planeeritud

kommunikatsioonitegevusi on võimalik jätkata olemasolevate rahaliste vahenditega, kasutades

kuluefektiivseid ja kaasaegseid digilahendusi. Tänapäevased veebipõhised kanalid võimaldavad

infot edastada, koguda ning analüüsida tõhusalt ja säästlikult. Samuti toimub koostöö KOV-

idega, nõustamine ja info vahendamine juba olemasoleva struktuuri ja võrgustiku kaudu,

mistõttu ei ole vajalik täiendav rahastus samas mahus.

Vähendatakse ka eelarverida „1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise

võimekuse tõstmine“ summas 200 000 eurot. Koolitus- ja arendustegevusi on võimalik

korraldada ressursitõhusamalt, kombineerides erinevaid formaate (nt koolitused,

kogemuskohtumised, infopäevad ja võrgustikukohtumised) ning planeerides õppereise ja

kohtumisi kuluefektiivselt. Lisaks viivad sarnaseid koolitusi läbi ka mitmed teised sidusrühmad

ja nende partnerid (nt Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Sotsiaalministeerium jt),

mistõttu TAT roll on pigem koordineeriv ja dubleerimist vältiv. Koolituste osaline viimine veebi

ning Digiriigi Akadeemia kasutamine toetavad samuti kulude kokkuhoidu ja paremat

ligipääsetavust.

Vabanevad vahendid summas 220 000 eurot suunatakse eelarvereale „1.1.3.5 Sihtrühmale

teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“, mille mahtu suurendatakse vastavalt.

Samuti suunatakse eelarverealt „1.1.3.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste

toetamine“ 1 477 923 uuteks partnerluslepinguteks, sest antud eelarvereal kajastusid uuteks

partnerluslepinguteks planeeritud summad. Muudatuste põhjendus seisneb selles, et KOV-ide

8

tegevusplaanide koostamine ning sisutegevuste elluviimine on TAT eesmärkide saavutamisel

võtmetähtsusega. Kohalikul tasandil sihtrühmade toetamiseks vajalike teenuste ja tegevuste

arendamine eeldab piisavat rahalist tuge. Lisarahastus suurendab KOV-ide võimekust viia ellu

sisulisi ja pikaajalise mõjuga tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja

lõimumisele. Samuti aitab see tagada parema regionaalse katvuse ja tegevuste jätkusuutlikkuse.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta

ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest

pikendatakse partnerluselepinguid viie olemasoleva partneriga.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Partnerluslepingute mahtude

suurendamine on olemasoleva projekti eelarve piirides.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade

ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere

linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Lisaks saadeti

eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esitatud kommentaaridele on vastatud kooskõlastustabelis.

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 03.10.2025 nr 141

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

2) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks,

rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“;

3) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul

toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“;

4) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks;

5) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks;

6) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Toetatava tegevuse "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel" koguperioodi detailne eelarve

Abikõlblikkuse periood: 1.01.2023-31.10.2029

Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tegevuste

tulemus

Tegevuste

väljund

Rea nr Kulukoht Kokku

1 2 3

1

Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 5 859 037,00

1.1 Otsesed kulud 5 475 735,51

1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 592 000,00

1.1.2 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli

kulud 26 000,00

1.1.3 Sisutegevuste kulud 4 857 735,51

On partnerlusleping

sõlmitud 7 KOViga 1.1.3.1

KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja

sisutegevuste toetamine 3 711,51

KOVides on

väljatöötatud

rakendatud

kohanemis- ja

lõimumisteekonnad

1.1.3.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamine ja rakendamine KOV ides 180 000,00

On ellu viidud tõhus

valdkondlik

kommunikatsioon

1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele 300 000,00

On tõstetud KOV

ametnike ja

töötajate võimekust

TATi

sihtrühmadega

töötada

1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise

võimekuse tõstmine 580 000,00

1.1.3.5 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine

KOV piirkonnas 3 794 024,00

1.1.3.1.1 sh Tartu linn 550 000,00

1.1.3.1.2 Tallinna linn 1 300 000,00

1.1.3.1.3 Rakvere linn 292 250,00

1.1.3.1.4 Saaremaa vald 362 960,00

1.1.3.1.5 Pärnu linn 373 573,00

1.1.3.1.6 Jõhvi vald 253 403,00

1.1.3.1.7 Haapsalu linn 304 158,00

1.1.3.1.8 Kohtla-Järve linn 357 680,00

Horisontaalsed

kulud 1.2 Kaudsed kulud 383 301,49

S u

u re

n e

n u

d o

n k

o h

a lik

e o

m a

v a

lit s u

s te

s u

u tl ik

k u

s p

a k k u

d a

t u

le m

u s lik

u lt l õ

im u

m is

e ,

s e

a lh

u lg

a s k

o h

a n

e m

is e

t e

e n

u s e

id

u u

s s is

s e

rä n

d a

ja te

le ,

e ri

n e

v a

k e

e le

- ja

k u

lt u

u ri

ta u

s ta

g a

i n

im e

s te

le j a

t a

g a

s ip

ö ö

rd u

ja te

le .

Horisontaalsed

kulud

On arendatud ja

pakutud teenuseid

KOV piirkonnas

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste ja

ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Regionaal- ja

Põllumajandusmi

nisteerium

Palume lisada selgitus, miks Jõhvi valla, Haapsalu ja Kohtla-

Järve linnaga lepingut ei pikendata. Statistika näitab, et Ida-

Viru maakonnas on jätkuvalt suur sisserändajate arv.

Selgitame. Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna ja Haapsaluga

linnaga sõlmis elluviija partnerluslepingud TATi

muudatuse järgselt käesoleva aasta alguses. Kui need

partnerluslepingud hakkavad lõppema (2026 lõpp/2027),

siis kaalume ka nende pikendamist elluviija ettepaneku

alusel.

Palume lisada kirjeldus, kuidas toetust saavad omavalitsused

oma omavalitsusest väljaspool elavaid sisserändajaid toetavad,

arvestades, et teenust ei pakuta vaid lepingulise omavalitsuse

piires.

Selgitame. TATis on sätestatud partnerite ülesandena:

3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine

KOV piirkonnas.

Partneromavalitsused kaasavad sihtrühma enda

korraldatud sündmustele, kus osalemise eelduseks ei ole

sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht ning

pakutakse vajadusel nõustamisteenust. Kui nõustamise

käigus selgub vajadus konkreetse elukohajärgses KOV-is

pakutava teenuse järele, suunatakse sihtrühma esindajad

elukohajärgse KOV-i poole.

Seletuskirja lk 2 kaardil on vanad maakonnapiirid. Palme

uuendada.

Selgitame. Kaart pärineb Euroopa Rändevõrgustiku lehel

(https://www.emn.ee/randestatistika-valjaanded/)

avaldatud statistika brošüürist ”Rändestatistika 2020-

2024”, mis annab ülevaate, millisel eesmärgil saabusid

kolmanda riigi kodaniku peamiselt Eestisse ning kuidas

mõjutasid sõda Ukrainas ja majanduslangus Eesti

rändestatistikat. Viitame ka kaardi allikale, kuid antud

visuaali muutmine ei ole meie võimuses.