Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/87-6 |
| Registreeritud | 03.10.2025 |
| Sünkroonitud | 06.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon |
| Vastutaja | Gerlin Lõhmus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(19318 tm).
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
EIKE KÄSI
PNOEE-45509110315
2025-10-03 10:20:49
Sotsiaalministeerium
Teie: 23.09. 2025
Meie: 03.10.2025 nr 17
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (edaspidi ELNHÜ, ESTA liige) ning Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing) tänavad võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale“ eelnõu kohta. Peame kavandatavaid muudatusi seadusandluses oluliseks. Üldjoontes on need vajalikud ja põhjendatud, kuid kohati tekib küsimus, kas lähenemine ei ole liialt lihtsustatud, eeldades, et seletuskirjas korduvalt viidatud WHO üldised soovitused on kõigile teenuseosutajatele juba teada ja arusaadavad. Samas muudab selline lähenemine teenuseosutajate töö kindlasti lihtsamaks.
Seletuskirjas
1.1. Sisukokkuvõte (lk3):
• “Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks (lisaks konditsioneeride kasutamisele sobib kasutada ventilaatoreid, pakkuda jahedat juua, jahedaid kompresse, ruume tihedamini tuulutada või kasutada muid temperatuuri mõju leevendavaid võtteid ehk võimalik on kasutada mitte suuri rahalisi kulutusi nõudvaid meetmeid).”
Meie mõte: kui toodud on kõrgeima temperatuuri osas regulatsioon, siis peaks kindalasti ka madalama regulatsiooni osas olema viidatud. Vanas määruses leidub detailsemat teavet, mis on tegelikult kasulik abimaterjal.
2. jagu
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 2. Maa-ala
(3) Maa-ala peab olema heakorrastatud, ohutu ja ligipääsetav. Vajaduse korral piiratakse maa ala haljastuse või piirdeaiaga ohutuks liikumiseks ja teenuseosutaja teadmata lahkumise takistamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
Seletuskirjas on: Terviklikult hooldatud haljastus ja väliskeskkond toetavad teenusesaajate heaolu, turvatunnet ja eneseväärikust. Uuringud on näidanud, et füüsiline keskkond mõjutab märkimisväärselt inimeste vaimset ja emotsionaalset heaolu. Laste puhul on eriti oluline arvestada nende loomupärast uudishimu ja soovi ümbritsevat käega katsuda ja maitsta, mistõttu võivad mürgiste marjade või lehtedega taimed kujutada endast tõsist terviseriski. Seetõttu ei piisa pelgalt järelevalvest või keeldude selgitamisest, vaid teenuse osutamise maa-alal tuleb tagada keskkonna ohutus mürgistuste vältimiseks. Mürgiste marjade ja lehtedega taimed on tõsine ohu allikas. Näiteks sisaldavad paakspuumarjad mürgist sinihapet, koralltomati viljad ja lehed võivad põhjustada raske mürgistuse. Jõulutäht on mürgine, põhjustades nahapõletikku ja silma sattudes nägemiskahjustuse, söömine aga surma. Piibelehe kõik osad, eriti marjad ja seemned on väga mürgised ja neid ei tohi istutada lastega seotud teenuse maa-alale.
Meie mõttekoht, ettepanek: Selliselt sõnastatud teksti lugedes jääb tunne, et piibeleht on ainus, mis on keelatud taim ja ülejäänud on justkui pigem informatiivsed näited. Kui seletuskirja jätta sisse need taimede näited tuleks ehk selguse mõttes veelgi selgemalt välja tuua, et need on vaid mõned näited ja haljastuse rajamisel tuleks alati veenduda kasutatavate taimede ohutuses tuginedes kaasajastatud teaduslikele allikatele.
Lisada võiks toimiva lingi (info kontakti kohta), kust saada adekvaatne nimekiri taimedest, mis nii sise- kui ka välisruumides kasutamiseks on lubatud/ mittelubatud/ ohtlikud/ mürgised. Lisatud lingilt https://www.etis.ee/ ei suutnud me vastavat infot leida.
Lisaksime ka viite, et tähelepanu võiks juhtida mitte ainult laste puhul vaid ka eakate ja puuetega inimeste puhul.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
“.... Samavõrd oluline on ennetada ka teenusesaajate teadmata lahkumist maa-alalt, mis kujutab endast riski nii lahkujale endale kui ka teiste turvalisusele.”
Meie küsimus/ettepanek: Praegu jääb mulje, et teenusesaaja teadmata lahkub keegi asutusest. Ehk peaks sõnastust pisut parendama. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: “Samavõrd oluline on ennetada olukordi, kus teenusesaaja lahkub asutusest sellest teada andmata, sest see ohustab nii tema enda kui ka teiste turvalisust.”
(4) Maa-alal paikneva mänguala seadmed ja atraktsioonid peavad vastama kasutajate eale, kasvule ja erivajadustele. Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud.
Seletuskirjast väljavõte (lk 6):
Batuutide kasutamine mängualal ei ole soovitatav, kuna nendega kaasneb suur õnnetusjuhtumit risk.
Meie mõttekoht: Kuna asendushooldusteenusel soovime, et teenus oleks lastele võimalikult peresarnane, siis batuutide mittesoovitamine seda ei soodusta.
Meie ettepanek: Seletuskirjas sõnastada, see mõte näiteks nii: batuutide kasutamisel mõelda väga hoolikalt läbi nende kasutamise turvalisus, kindlasti tuleb kasutada turvavõrku või eelistada näiteks maapealset batuuti.
(5) Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
... Looduskeskkond võib isegi vähendada psühhotroopsete ravimite vajadust...”
Meie mõte: Kui seletuskirjas viidatakse justkui tõestatud faktile, siis peaks antud seisukoht ka olema põhjendatud/viidatud.
§ 3. Hoone ja ruumid
(2) Ruumid ja nende sisustus peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning vastama nii ruumide funktsioonile kui ka teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eelistustele. Varjupaigateenuse puhul lähtutakse ruumide korraldamisel üksnes teenusesaajate põhjendatud vajadustest. Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
“... Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks”.
Meie küsimus/ettepanek: Varjupaiga teenus on vabatahtlik teenus. Miks seal ruumist väljumist piiratakse? Mida siin täpsemalt mõeldud on?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
Näiteks tuleb elektripistikud vajadusel korral varustada kaitsekattega. See aitab tagada ohutuse ja vältida olukordi, kus teenusesaajad või töötajad võivad end või teisi ohtu seada.
Meie küsimus: Mida mõeldakse elektripistikute kaitsekatete all. Kui mõeldud on pistikupesa kaitsekatet, tekib küsimus, kas tänapäeva pistikud ei ole juba nn beebikindlad? Kui ei, siis kas tõesti on vaja näiteks väikelapse puhul peres või ootamatu käitumisega lapse puhul terve maja pistikupesad kaitsekatetega turvata?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
“Nõue piirata ruumidest väljumist, kui see on vajalik teenuse osutamiseks, on seotud olukordadega, kus teenusesaaja ei pruugi olla suuteline ise oma turvalisust tagama. Näiteks võib see olla oluline dementsete täiskasvanute puhul, et nad ei lahkuks ruumidest järelevalveta ega satuks eksimis- või õnnetusohu alla. Samuti võib see olla vajalik eelkooliealiste või erivajadusega laste puhul, kelle puhul on oluline tagada, et nad ei pääseks omal käel asutuse ruumidest või territooriumilt välja. Nõude eesmärk on kaitsta teenusesaajate turvalisust ja tervist, ennetades olukordi, kus nad jäävad järelevalveta keskkonda, mis võib osutuda neile ohtlikuks."
Meie küsimus/ettepanek: Siin peaks selgitama lahti, mida on mõeldud piirata ruumidest väljumist. Seadusest tulevalt ei tohi uksi lukustada välja arvatud asutuste puhul, kus see on lubatud kohtumääruse alusel. Siin peaks märkima, kuidas piiranguid kohaldatakse. Nt lisatakse turvaheli, mis annab ukse avamisest märku või mõni muu lahendus. Praegu jääb justkui mulje, et uksi tuleks lukustada.
(8) Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.
Seletuskirjast väljavõte (lk 10):
Lõike 8 kohaselt peab teenusesaajale olema tagatud võimalus suhelda lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. See on vajalik, et välistada teiste teenusesaajate juurdepääs nähtavale või kuuldavale teabele….. Privaatsus on oluline teenusesaaja inimväärikuse, autonoomia ja vaimse tervise kaitsel, samuti emotsionaalse heaolu ja sotisaalsete sidemete säilitamisel. Teenusesaaja peab saama oma pere, sõprade või eestkostjaga suhelda ilma pealtkuulamise või teiste juuresolekuta ning tal peab olema võimalus arutada tundlikke küsimusi, sealhulgas tervise või rahaga seotud teemasid, konfidentsiaalses keskkonnad. Samuti on privaatsuse tagamine vajalik meditsiiniliste toimingute puhul, et vältida nii teenusesaaja kui ka teiste isikute jaoks ebamugavaid või väärikust riivavaid olukordi. Eraldi ruum esmaabi andmiseks ja esmaseks läbivaatuseks võimaldab kiiret ja diskreetset reageerimist ootamatule terviseprobleemile, toetab koostööd tervishoiutöötajatega (nt perearst, koduõde) ning aitab vältida olukordi, kus meditsiiniline tegevus tuleb läbi viia üldkasutatavates või sobimatutest ruumides. See vastab ka tervishoiuteenuse kättesaadavuse miinimumstandarditele….
Meie mõttekoht: Et oleks kõigile üheselt mõistetav, palume täpsustada, kas antud lõikes kirjeldatud privaatseks ruumiks sobib ka näiteks töötajate tuba või kahe lapse ühine tuba, kui vajaduse tekkimisel teine laps lahkub toast? Siin on oluline võimalikult selge sõnastus, et ei tekiks olukorda, kus meil näiteks asendushooldusteenusel, lapsehoiuteenusel või laste turvakoduteenusel peaks olema veel eraldi ruum taolisteks privaatseteks olukordadeks (meie näeme, et see kindlasti ei oleks mõistlik nõue). Lisaks tekkis ka küsimus, kas see ruum võib asuda ka samal territooriumil asuvas kõrval majas (näiteks admin maja) tingimustele vastavas ruumis?
2. peatükk
Ruumi ja sisustuse erinõuded sotsiaalteenuste osutamisel lastele
§ 6. Ruumid ja sisustus
(1) Magamis- ja vaba aja veetmise ruumis viibijale peab olema vähemalt 4 m² põrandapinda. Kui magamis- ja vaba aja veetmise ruumid on eraldi, peab kummaski ruumis olema igale viibijale vähemalt 2 m² põrandapinda.
Meie tähelepanek: Praegune sõnastus loob olukorra, kus ka näiteks asendushooldusteenuse puhul magamisruum (on vaba aja ruumist eraldi) võib olla kahe lapse puhul kokku põrandapinnaga vaid 4 m² ja see ei tundu asendushooldusteenuse osas mõistlik. Suure tõenäosusega seda keegi nii küll ei rakendaks, aga see punkt iseenesest looks sellise võimaluse. Ehk oleks siinkohal mõistlik tuua välja, et asendushooldusteenuse puhul on magamistoas nõutav vähemalt 4 m² põrandapinda iga ruumis viibija kohta.
Meie küsimus: Kas saame õigesti aru, et sotsiaalteenuste osutamisel lastele rohkem ruutmeetrinõudeid ei rakendata või kui neid rakendatakse, siis kus need kirjas on? Kui lähtuda praeguse määruse jagu 2, §3 lõige 6 põhimõttest (põhjendatud juhul võib teenusesaaja kohta arvestatav ruumi pindala olla käesolevas määruses nõutust kuni 10% väiksem, kui see on sobiv ning turvaline), siis sotsiaalteenuste osutamisel lastele puudutab see üksnes magamis- ja vaba aja veetmise ruume?
(4) Lapsel peab olema ainult tema kasutatav voodipesu, kuivatusrätikud ja muud isiklikuks tarbeks ettenähtud hügieenivahendid. Voodipesu vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel.
Meie mõttekoht ja ettepanek: Mõistame nõuet vahetada voodipesu mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel, kuid arvestades, et asendushooldusteenust osutatakse 24/7 ja ka lapsehoiuteenust ning turvakoduteenust tihtilugu ööpäevaringselt esmaspäevast pühapäevani, oleks lastel ja töötajatel lihtsam järge pidada, kui sõnastust muudetaks mitte harvem kui 14 kasutuspäeva järel. Vajaduspõhine sagedasem voodipesu vahetus toimub nagunii.
§ 8. Riskianalüüsi koostamine
(1)Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ning vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse teenuseosutaja poolt riskianalüüs iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral. Riskianalüüs võib olla osa teenuseosutaja sisehindamisest.
Meie küsimus ja ettepanek: Millest tuleneb, et varasema iga-aastase riskianalüüsi asemel tuleb sotsiaalteenuste osutamisel lastele riskianalüüsi koostada edaspidi iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral? Ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tulemise korral.
(2) Riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid ning asjaomaseid teisi osapooli.
Seletuskirjast väljavõte (lk 17):
Lõikes 2 on sätestatud, et riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid. See tagab, et kogu teenuse personal on teadlik tuvastatud riskidest ning vajalikest ohutusmeetmetest.
Meie küsimus ja ettepanek: Kas saame õigesti aru, et riskianalüüsi ei pea enam koostama teenust osutavad töötajad (nt asendushooldusteenusel konkreetse peremaja kasvatajad/ perevanemad, lapsehoiuteenusel lapsehoidjad jne), vaid edaspidi koostab riskianalüüsi keegi asutuse töötajatest (nt juhataja) ning oluline on vaid tutvustada seda kõigile teenuseosutaja töötajatele ilma neid ennast protsessi kaasamata?
Ettepanek on muuta määruse sõnastust nii, et säiliks nõue, et riskianalüüsi koostamise protsessi tuleb kaasata ka teenust osutavad töötajad.
§ 10. Nõuded ööpäevaringse erihooldusteenuse eraldusruumile
Seletuskirjast väljavõte (lk 21):
“... lapse õigusi ja ohustada vaimset tervist, eriti juhul kui eraldumine kestab mitu tundi järjest. Samuti vastab 8 m² nõue eluruumidele kehtestatud nõuetega.”.
Meie küsimus/ettepanek: Kas siin on mõeldud ainult last või ka täiskasvanud inimest?
Eelnõu fail
§ 3 p3 “Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust, välja arvatud varjupaigateenuse korral.”
Meie küsimus ja ettepanek: Lausest tuleb arusaam, et varjupaigateenuse korral ei ole privaatsus ja turvalisus olulised. Ettepanek sõnastada p3, juhul kui varjupaigateenust on lubatud keldrikorrusel osutada: Elutuba ja magamistuba ei tohi asuda keldrikorrusel, välja arvatud varjupaigateenuse korral. Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust.
§ 3 p8 “Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu
spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.”
Meie küsimus ja ettepanek: Siit tekib küsimus, miks varjupaigateenuse kliendile ei ole spetsialistiga turvaline suhtlemine ja terviseuuringute privaatsed toimingud olulised.
§ 5 p3 “...kemikaalid hoitakse teenust saavatele isikutele kättesaamatus kohas.”
Meie küsimus ja ettepanek: “...kemikaalid hoitakse teenuse saajatele kättesaamatus kohas.”
§ 9 p7 “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt...”
Meie küsimus ja ettepanek: Seinakontakt peaks olema igal majutujal. Ettepanek sõnastuseks: “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt majutuja kohta...”
§ 12 p1 “Ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab olema selline, et teenuseosutajale võimaldada vajadusel juurdepääs voodile mõlemalt poolt”
Meie küsimus ja ettepanek: Sõna "vajadusel" on siinkohal üleliigne. Sama kehtib ka § 12 p2 kohta.
Peamised tähelepanekud ja ettepanekud:
• Temperatuurinõuete puhul tuleks reguleerida ka minimaalsed piirid, mitte ainult maksimaalsed.
• Haljastuse nõuetes võiks lisada viite usaldusväärsele allikale mürgiste ja ohtlike taimede kohta; oluline on arvestada ka eakate ja erivajadustega inimeste vajadustega.
• Sõnastus teenusesaaja „teadmata lahkumise“ kohta võiks olla selgem, et rõhk oleks ohutuse tagamisel, mitte lahkumise iseloomustamisel.
• Batuutide kasutamise osas oleks mõistlik mitte seada keelu- muljet, vaid rõhutada turvalisuse tagamist.
• Väited, mis viitavad loodusliku keskkonna mõjule ravimite vajaduse vähenemisel, vajavad viitamist usaldusväärsetele allikatele.
• Varjupaigateenuse puhul vajab täpsustamist, miks peetakse vajalikuks ruumist väljumise piiramist, kui tegemist on vabatahtliku teenusega.
• Elektripistikute kaitsekatted vajavad lahti seletamist, kas tegemist on lisameetmega või standardnõudega. Seinakontaktide nõue võiks olla seotud majutujate arvuga, mitte vaid ruumiga tervikuna.
• Ruumidest väljumise piirangute puhul tuleks selgitada, et see ei tähenda uste lukustamist, vaid turvasüsteemide kasutamist.
• Privaatsuse tagamise nõuete osas tuleks täpsustada, kas privaatseks ruumiks võib olla ka töötajate tuba või ajutiselt kohandatud magamistuba.
• Asendushooldusteenuse puhul peaks magamistoa pindala olema vähemalt 4 m² iga lapse kohta.
• Voodipesu vahetamise intervalli võiks muuta praktilisemaks, näiteks iga kahe nädala järel.
• Riskianalüüsi sagedust ei tohiks vähendada, ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tuleku korral.
• Varjupaigateenuse puhul tuleb selgelt tagada, et privaatsus ja turvalisus oleksid sama olulised kui muudel teenustel.
• Spetsialistidega suhtlemise ja terviseuuringute privaatsuse tagamine peab olema kõigile teenusesaajatele võrdselt oluline, sh varjupaigateenuses.
• Mõnest sõnastusest võiks eemaldada üleliigseid täpsustusi, mis võivad põhjustada ebatäpseid tõlgendusi.
Lugupidamisega
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (ESTA liige)
Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing)
Allkirjastatud digitaalselt
Eike Käsi
ESTA juhatuse Esimees
Sotsiaalministeerium
Teie: 23.09. 2025
Meie: 03.10.2025 nr 17
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (edaspidi ELNHÜ, ESTA liige) ning Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing) tänavad võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale“ eelnõu kohta. Peame kavandatavaid muudatusi seadusandluses oluliseks. Üldjoontes on need vajalikud ja põhjendatud, kuid kohati tekib küsimus, kas lähenemine ei ole liialt lihtsustatud, eeldades, et seletuskirjas korduvalt viidatud WHO üldised soovitused on kõigile teenuseosutajatele juba teada ja arusaadavad. Samas muudab selline lähenemine teenuseosutajate töö kindlasti lihtsamaks.
Seletuskirjas
1.1. Sisukokkuvõte (lk3):
• “Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks (lisaks konditsioneeride kasutamisele sobib kasutada ventilaatoreid, pakkuda jahedat juua, jahedaid kompresse, ruume tihedamini tuulutada või kasutada muid temperatuuri mõju leevendavaid võtteid ehk võimalik on kasutada mitte suuri rahalisi kulutusi nõudvaid meetmeid).”
Meie mõte: kui toodud on kõrgeima temperatuuri osas regulatsioon, siis peaks kindalasti ka madalama regulatsiooni osas olema viidatud. Vanas määruses leidub detailsemat teavet, mis on tegelikult kasulik abimaterjal.
2. jagu
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 2. Maa-ala
(3) Maa-ala peab olema heakorrastatud, ohutu ja ligipääsetav. Vajaduse korral piiratakse maa ala haljastuse või piirdeaiaga ohutuks liikumiseks ja teenuseosutaja teadmata lahkumise takistamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
Seletuskirjas on: Terviklikult hooldatud haljastus ja väliskeskkond toetavad teenusesaajate heaolu, turvatunnet ja eneseväärikust. Uuringud on näidanud, et füüsiline keskkond mõjutab märkimisväärselt inimeste vaimset ja emotsionaalset heaolu. Laste puhul on eriti oluline arvestada nende loomupärast uudishimu ja soovi ümbritsevat käega katsuda ja maitsta, mistõttu võivad mürgiste marjade või lehtedega taimed kujutada endast tõsist terviseriski. Seetõttu ei piisa pelgalt järelevalvest või keeldude selgitamisest, vaid teenuse osutamise maa-alal tuleb tagada keskkonna ohutus mürgistuste vältimiseks. Mürgiste marjade ja lehtedega taimed on tõsine ohu allikas. Näiteks sisaldavad paakspuumarjad mürgist sinihapet, koralltomati viljad ja lehed võivad põhjustada raske mürgistuse. Jõulutäht on mürgine, põhjustades nahapõletikku ja silma sattudes nägemiskahjustuse, söömine aga surma. Piibelehe kõik osad, eriti marjad ja seemned on väga mürgised ja neid ei tohi istutada lastega seotud teenuse maa-alale.
Meie mõttekoht, ettepanek: Selliselt sõnastatud teksti lugedes jääb tunne, et piibeleht on ainus, mis on keelatud taim ja ülejäänud on justkui pigem informatiivsed näited. Kui seletuskirja jätta sisse need taimede näited tuleks ehk selguse mõttes veelgi selgemalt välja tuua, et need on vaid mõned näited ja haljastuse rajamisel tuleks alati veenduda kasutatavate taimede ohutuses tuginedes kaasajastatud teaduslikele allikatele.
Lisada võiks toimiva lingi (info kontakti kohta), kust saada adekvaatne nimekiri taimedest, mis nii sise- kui ka välisruumides kasutamiseks on lubatud/ mittelubatud/ ohtlikud/ mürgised. Lisatud lingilt https://www.etis.ee/ ei suutnud me vastavat infot leida.
Lisaksime ka viite, et tähelepanu võiks juhtida mitte ainult laste puhul vaid ka eakate ja puuetega inimeste puhul.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
“.... Samavõrd oluline on ennetada ka teenusesaajate teadmata lahkumist maa-alalt, mis kujutab endast riski nii lahkujale endale kui ka teiste turvalisusele.”
Meie küsimus/ettepanek: Praegu jääb mulje, et teenusesaaja teadmata lahkub keegi asutusest. Ehk peaks sõnastust pisut parendama. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: “Samavõrd oluline on ennetada olukordi, kus teenusesaaja lahkub asutusest sellest teada andmata, sest see ohustab nii tema enda kui ka teiste turvalisust.”
(4) Maa-alal paikneva mänguala seadmed ja atraktsioonid peavad vastama kasutajate eale, kasvule ja erivajadustele. Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud.
Seletuskirjast väljavõte (lk 6):
Batuutide kasutamine mängualal ei ole soovitatav, kuna nendega kaasneb suur õnnetusjuhtumit risk.
Meie mõttekoht: Kuna asendushooldusteenusel soovime, et teenus oleks lastele võimalikult peresarnane, siis batuutide mittesoovitamine seda ei soodusta.
Meie ettepanek: Seletuskirjas sõnastada, see mõte näiteks nii: batuutide kasutamisel mõelda väga hoolikalt läbi nende kasutamise turvalisus, kindlasti tuleb kasutada turvavõrku või eelistada näiteks maapealset batuuti.
(5) Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
... Looduskeskkond võib isegi vähendada psühhotroopsete ravimite vajadust...”
Meie mõte: Kui seletuskirjas viidatakse justkui tõestatud faktile, siis peaks antud seisukoht ka olema põhjendatud/viidatud.
§ 3. Hoone ja ruumid
(2) Ruumid ja nende sisustus peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning vastama nii ruumide funktsioonile kui ka teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eelistustele. Varjupaigateenuse puhul lähtutakse ruumide korraldamisel üksnes teenusesaajate põhjendatud vajadustest. Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
“... Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks”.
Meie küsimus/ettepanek: Varjupaiga teenus on vabatahtlik teenus. Miks seal ruumist väljumist piiratakse? Mida siin täpsemalt mõeldud on?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
Näiteks tuleb elektripistikud vajadusel korral varustada kaitsekattega. See aitab tagada ohutuse ja vältida olukordi, kus teenusesaajad või töötajad võivad end või teisi ohtu seada.
Meie küsimus: Mida mõeldakse elektripistikute kaitsekatete all. Kui mõeldud on pistikupesa kaitsekatet, tekib küsimus, kas tänapäeva pistikud ei ole juba nn beebikindlad? Kui ei, siis kas tõesti on vaja näiteks väikelapse puhul peres või ootamatu käitumisega lapse puhul terve maja pistikupesad kaitsekatetega turvata?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
“Nõue piirata ruumidest väljumist, kui see on vajalik teenuse osutamiseks, on seotud olukordadega, kus teenusesaaja ei pruugi olla suuteline ise oma turvalisust tagama. Näiteks võib see olla oluline dementsete täiskasvanute puhul, et nad ei lahkuks ruumidest järelevalveta ega satuks eksimis- või õnnetusohu alla. Samuti võib see olla vajalik eelkooliealiste või erivajadusega laste puhul, kelle puhul on oluline tagada, et nad ei pääseks omal käel asutuse ruumidest või territooriumilt välja. Nõude eesmärk on kaitsta teenusesaajate turvalisust ja tervist, ennetades olukordi, kus nad jäävad järelevalveta keskkonda, mis võib osutuda neile ohtlikuks."
Meie küsimus/ettepanek: Siin peaks selgitama lahti, mida on mõeldud piirata ruumidest väljumist. Seadusest tulevalt ei tohi uksi lukustada välja arvatud asutuste puhul, kus see on lubatud kohtumääruse alusel. Siin peaks märkima, kuidas piiranguid kohaldatakse. Nt lisatakse turvaheli, mis annab ukse avamisest märku või mõni muu lahendus. Praegu jääb justkui mulje, et uksi tuleks lukustada.
(8) Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.
Seletuskirjast väljavõte (lk 10):
Lõike 8 kohaselt peab teenusesaajale olema tagatud võimalus suhelda lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. See on vajalik, et välistada teiste teenusesaajate juurdepääs nähtavale või kuuldavale teabele….. Privaatsus on oluline teenusesaaja inimväärikuse, autonoomia ja vaimse tervise kaitsel, samuti emotsionaalse heaolu ja sotisaalsete sidemete säilitamisel. Teenusesaaja peab saama oma pere, sõprade või eestkostjaga suhelda ilma pealtkuulamise või teiste juuresolekuta ning tal peab olema võimalus arutada tundlikke küsimusi, sealhulgas tervise või rahaga seotud teemasid, konfidentsiaalses keskkonnad. Samuti on privaatsuse tagamine vajalik meditsiiniliste toimingute puhul, et vältida nii teenusesaaja kui ka teiste isikute jaoks ebamugavaid või väärikust riivavaid olukordi. Eraldi ruum esmaabi andmiseks ja esmaseks läbivaatuseks võimaldab kiiret ja diskreetset reageerimist ootamatule terviseprobleemile, toetab koostööd tervishoiutöötajatega (nt perearst, koduõde) ning aitab vältida olukordi, kus meditsiiniline tegevus tuleb läbi viia üldkasutatavates või sobimatutest ruumides. See vastab ka tervishoiuteenuse kättesaadavuse miinimumstandarditele….
Meie mõttekoht: Et oleks kõigile üheselt mõistetav, palume täpsustada, kas antud lõikes kirjeldatud privaatseks ruumiks sobib ka näiteks töötajate tuba või kahe lapse ühine tuba, kui vajaduse tekkimisel teine laps lahkub toast? Siin on oluline võimalikult selge sõnastus, et ei tekiks olukorda, kus meil näiteks asendushooldusteenusel, lapsehoiuteenusel või laste turvakoduteenusel peaks olema veel eraldi ruum taolisteks privaatseteks olukordadeks (meie näeme, et see kindlasti ei oleks mõistlik nõue). Lisaks tekkis ka küsimus, kas see ruum võib asuda ka samal territooriumil asuvas kõrval majas (näiteks admin maja) tingimustele vastavas ruumis?
2. peatükk
Ruumi ja sisustuse erinõuded sotsiaalteenuste osutamisel lastele
§ 6. Ruumid ja sisustus
(1) Magamis- ja vaba aja veetmise ruumis viibijale peab olema vähemalt 4 m² põrandapinda. Kui magamis- ja vaba aja veetmise ruumid on eraldi, peab kummaski ruumis olema igale viibijale vähemalt 2 m² põrandapinda.
Meie tähelepanek: Praegune sõnastus loob olukorra, kus ka näiteks asendushooldusteenuse puhul magamisruum (on vaba aja ruumist eraldi) võib olla kahe lapse puhul kokku põrandapinnaga vaid 4 m² ja see ei tundu asendushooldusteenuse osas mõistlik. Suure tõenäosusega seda keegi nii küll ei rakendaks, aga see punkt iseenesest looks sellise võimaluse. Ehk oleks siinkohal mõistlik tuua välja, et asendushooldusteenuse puhul on magamistoas nõutav vähemalt 4 m² põrandapinda iga ruumis viibija kohta.
Meie küsimus: Kas saame õigesti aru, et sotsiaalteenuste osutamisel lastele rohkem ruutmeetrinõudeid ei rakendata või kui neid rakendatakse, siis kus need kirjas on? Kui lähtuda praeguse määruse jagu 2, §3 lõige 6 põhimõttest (põhjendatud juhul võib teenusesaaja kohta arvestatav ruumi pindala olla käesolevas määruses nõutust kuni 10% väiksem, kui see on sobiv ning turvaline), siis sotsiaalteenuste osutamisel lastele puudutab see üksnes magamis- ja vaba aja veetmise ruume?
(4) Lapsel peab olema ainult tema kasutatav voodipesu, kuivatusrätikud ja muud isiklikuks tarbeks ettenähtud hügieenivahendid. Voodipesu vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel.
Meie mõttekoht ja ettepanek: Mõistame nõuet vahetada voodipesu mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel, kuid arvestades, et asendushooldusteenust osutatakse 24/7 ja ka lapsehoiuteenust ning turvakoduteenust tihtilugu ööpäevaringselt esmaspäevast pühapäevani, oleks lastel ja töötajatel lihtsam järge pidada, kui sõnastust muudetaks mitte harvem kui 14 kasutuspäeva järel. Vajaduspõhine sagedasem voodipesu vahetus toimub nagunii.
§ 8. Riskianalüüsi koostamine
(1)Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ning vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse teenuseosutaja poolt riskianalüüs iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral. Riskianalüüs võib olla osa teenuseosutaja sisehindamisest.
Meie küsimus ja ettepanek: Millest tuleneb, et varasema iga-aastase riskianalüüsi asemel tuleb sotsiaalteenuste osutamisel lastele riskianalüüsi koostada edaspidi iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral? Ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tulemise korral.
(2) Riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid ning asjaomaseid teisi osapooli.
Seletuskirjast väljavõte (lk 17):
Lõikes 2 on sätestatud, et riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid. See tagab, et kogu teenuse personal on teadlik tuvastatud riskidest ning vajalikest ohutusmeetmetest.
Meie küsimus ja ettepanek: Kas saame õigesti aru, et riskianalüüsi ei pea enam koostama teenust osutavad töötajad (nt asendushooldusteenusel konkreetse peremaja kasvatajad/ perevanemad, lapsehoiuteenusel lapsehoidjad jne), vaid edaspidi koostab riskianalüüsi keegi asutuse töötajatest (nt juhataja) ning oluline on vaid tutvustada seda kõigile teenuseosutaja töötajatele ilma neid ennast protsessi kaasamata?
Ettepanek on muuta määruse sõnastust nii, et säiliks nõue, et riskianalüüsi koostamise protsessi tuleb kaasata ka teenust osutavad töötajad.
§ 10. Nõuded ööpäevaringse erihooldusteenuse eraldusruumile
Seletuskirjast väljavõte (lk 21):
“... lapse õigusi ja ohustada vaimset tervist, eriti juhul kui eraldumine kestab mitu tundi järjest. Samuti vastab 8 m² nõue eluruumidele kehtestatud nõuetega.”.
Meie küsimus/ettepanek: Kas siin on mõeldud ainult last või ka täiskasvanud inimest?
Eelnõu fail
§ 3 p3 “Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust, välja arvatud varjupaigateenuse korral.”
Meie küsimus ja ettepanek: Lausest tuleb arusaam, et varjupaigateenuse korral ei ole privaatsus ja turvalisus olulised. Ettepanek sõnastada p3, juhul kui varjupaigateenust on lubatud keldrikorrusel osutada: Elutuba ja magamistuba ei tohi asuda keldrikorrusel, välja arvatud varjupaigateenuse korral. Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust.
§ 3 p8 “Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu
spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.”
Meie küsimus ja ettepanek: Siit tekib küsimus, miks varjupaigateenuse kliendile ei ole spetsialistiga turvaline suhtlemine ja terviseuuringute privaatsed toimingud olulised.
§ 5 p3 “...kemikaalid hoitakse teenust saavatele isikutele kättesaamatus kohas.”
Meie küsimus ja ettepanek: “...kemikaalid hoitakse teenuse saajatele kättesaamatus kohas.”
§ 9 p7 “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt...”
Meie küsimus ja ettepanek: Seinakontakt peaks olema igal majutujal. Ettepanek sõnastuseks: “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt majutuja kohta...”
§ 12 p1 “Ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab olema selline, et teenuseosutajale võimaldada vajadusel juurdepääs voodile mõlemalt poolt”
Meie küsimus ja ettepanek: Sõna "vajadusel" on siinkohal üleliigne. Sama kehtib ka § 12 p2 kohta.
Peamised tähelepanekud ja ettepanekud:
• Temperatuurinõuete puhul tuleks reguleerida ka minimaalsed piirid, mitte ainult maksimaalsed.
• Haljastuse nõuetes võiks lisada viite usaldusväärsele allikale mürgiste ja ohtlike taimede kohta; oluline on arvestada ka eakate ja erivajadustega inimeste vajadustega.
• Sõnastus teenusesaaja „teadmata lahkumise“ kohta võiks olla selgem, et rõhk oleks ohutuse tagamisel, mitte lahkumise iseloomustamisel.
• Batuutide kasutamise osas oleks mõistlik mitte seada keelu- muljet, vaid rõhutada turvalisuse tagamist.
• Väited, mis viitavad loodusliku keskkonna mõjule ravimite vajaduse vähenemisel, vajavad viitamist usaldusväärsetele allikatele.
• Varjupaigateenuse puhul vajab täpsustamist, miks peetakse vajalikuks ruumist väljumise piiramist, kui tegemist on vabatahtliku teenusega.
• Elektripistikute kaitsekatted vajavad lahti seletamist, kas tegemist on lisameetmega või standardnõudega. Seinakontaktide nõue võiks olla seotud majutujate arvuga, mitte vaid ruumiga tervikuna.
• Ruumidest väljumise piirangute puhul tuleks selgitada, et see ei tähenda uste lukustamist, vaid turvasüsteemide kasutamist.
• Privaatsuse tagamise nõuete osas tuleks täpsustada, kas privaatseks ruumiks võib olla ka töötajate tuba või ajutiselt kohandatud magamistuba.
• Asendushooldusteenuse puhul peaks magamistoa pindala olema vähemalt 4 m² iga lapse kohta.
• Voodipesu vahetamise intervalli võiks muuta praktilisemaks, näiteks iga kahe nädala järel.
• Riskianalüüsi sagedust ei tohiks vähendada, ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tuleku korral.
• Varjupaigateenuse puhul tuleb selgelt tagada, et privaatsus ja turvalisus oleksid sama olulised kui muudel teenustel.
• Spetsialistidega suhtlemise ja terviseuuringute privaatsuse tagamine peab olema kõigile teenusesaajatele võrdselt oluline, sh varjupaigateenuses.
• Mõnest sõnastusest võiks eemaldada üleliigseid täpsustusi, mis võivad põhjustada ebatäpseid tõlgendusi.
Lugupidamisega
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (ESTA liige)
Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing)
Allkirjastatud digitaalselt
Eike Käsi
ESTA juhatuse Esimees
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon edastab Teie poolt:
- Registreerimise kuupäev: 23.09.2025
- Registreerimise number: 1.2-2/87-1
- Teema: Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale, eelnõu tagasiside.
Saime suulise kinnituse, et tagasisidet eelnõule on võimalik edastada kuni 03.10.2025, kuna esialgselt määratud tähtaeg oli meie jaoks äärmiselt lühike.
Heade soovidega
Liis Koppel
Projektijuht
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
E-post: [email protected]
Tel. 54 500 030
FB leht: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon | Tallinn | Facebook
Koduleht: www.eswa.ee
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: teisipäev, 23. september 2025 08:36
To: Tervise Arengu Instituut <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon <[email protected]>; MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit <[email protected]>; Eesti Hoolekandeasutuste Liit <[email protected]>; MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus <[email protected]>; Eesti Naiste Varjupaikade Liit <[email protected]>; Dementsuse kompetentsikeskus <[email protected]>
Subject: Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
EIKE KÄSI
PNOEE-45509110315
2025-10-03 10:20:49
Sotsiaalministeerium
Teie: 23.09. 2025
Meie: 03.10.2025 nr 17
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (edaspidi ELNHÜ, ESTA liige) ning Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing) tänavad võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale“ eelnõu kohta. Peame kavandatavaid muudatusi seadusandluses oluliseks. Üldjoontes on need vajalikud ja põhjendatud, kuid kohati tekib küsimus, kas lähenemine ei ole liialt lihtsustatud, eeldades, et seletuskirjas korduvalt viidatud WHO üldised soovitused on kõigile teenuseosutajatele juba teada ja arusaadavad. Samas muudab selline lähenemine teenuseosutajate töö kindlasti lihtsamaks.
Seletuskirjas
1.1. Sisukokkuvõte (lk3):
• “Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks (lisaks konditsioneeride kasutamisele sobib kasutada ventilaatoreid, pakkuda jahedat juua, jahedaid kompresse, ruume tihedamini tuulutada või kasutada muid temperatuuri mõju leevendavaid võtteid ehk võimalik on kasutada mitte suuri rahalisi kulutusi nõudvaid meetmeid).”
Meie mõte: kui toodud on kõrgeima temperatuuri osas regulatsioon, siis peaks kindalasti ka madalama regulatsiooni osas olema viidatud. Vanas määruses leidub detailsemat teavet, mis on tegelikult kasulik abimaterjal.
2. jagu
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 2. Maa-ala
(3) Maa-ala peab olema heakorrastatud, ohutu ja ligipääsetav. Vajaduse korral piiratakse maa ala haljastuse või piirdeaiaga ohutuks liikumiseks ja teenuseosutaja teadmata lahkumise takistamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
Seletuskirjas on: Terviklikult hooldatud haljastus ja väliskeskkond toetavad teenusesaajate heaolu, turvatunnet ja eneseväärikust. Uuringud on näidanud, et füüsiline keskkond mõjutab märkimisväärselt inimeste vaimset ja emotsionaalset heaolu. Laste puhul on eriti oluline arvestada nende loomupärast uudishimu ja soovi ümbritsevat käega katsuda ja maitsta, mistõttu võivad mürgiste marjade või lehtedega taimed kujutada endast tõsist terviseriski. Seetõttu ei piisa pelgalt järelevalvest või keeldude selgitamisest, vaid teenuse osutamise maa-alal tuleb tagada keskkonna ohutus mürgistuste vältimiseks. Mürgiste marjade ja lehtedega taimed on tõsine ohu allikas. Näiteks sisaldavad paakspuumarjad mürgist sinihapet, koralltomati viljad ja lehed võivad põhjustada raske mürgistuse. Jõulutäht on mürgine, põhjustades nahapõletikku ja silma sattudes nägemiskahjustuse, söömine aga surma. Piibelehe kõik osad, eriti marjad ja seemned on väga mürgised ja neid ei tohi istutada lastega seotud teenuse maa-alale.
Meie mõttekoht, ettepanek: Selliselt sõnastatud teksti lugedes jääb tunne, et piibeleht on ainus, mis on keelatud taim ja ülejäänud on justkui pigem informatiivsed näited. Kui seletuskirja jätta sisse need taimede näited tuleks ehk selguse mõttes veelgi selgemalt välja tuua, et need on vaid mõned näited ja haljastuse rajamisel tuleks alati veenduda kasutatavate taimede ohutuses tuginedes kaasajastatud teaduslikele allikatele.
Lisada võiks toimiva lingi (info kontakti kohta), kust saada adekvaatne nimekiri taimedest, mis nii sise- kui ka välisruumides kasutamiseks on lubatud/ mittelubatud/ ohtlikud/ mürgised. Lisatud lingilt https://www.etis.ee/ ei suutnud me vastavat infot leida.
Lisaksime ka viite, et tähelepanu võiks juhtida mitte ainult laste puhul vaid ka eakate ja puuetega inimeste puhul.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
“.... Samavõrd oluline on ennetada ka teenusesaajate teadmata lahkumist maa-alalt, mis kujutab endast riski nii lahkujale endale kui ka teiste turvalisusele.”
Meie küsimus/ettepanek: Praegu jääb mulje, et teenusesaaja teadmata lahkub keegi asutusest. Ehk peaks sõnastust pisut parendama. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: “Samavõrd oluline on ennetada olukordi, kus teenusesaaja lahkub asutusest sellest teada andmata, sest see ohustab nii tema enda kui ka teiste turvalisust.”
(4) Maa-alal paikneva mänguala seadmed ja atraktsioonid peavad vastama kasutajate eale, kasvule ja erivajadustele. Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud.
Seletuskirjast väljavõte (lk 6):
Batuutide kasutamine mängualal ei ole soovitatav, kuna nendega kaasneb suur õnnetusjuhtumit risk.
Meie mõttekoht: Kuna asendushooldusteenusel soovime, et teenus oleks lastele võimalikult peresarnane, siis batuutide mittesoovitamine seda ei soodusta.
Meie ettepanek: Seletuskirjas sõnastada, see mõte näiteks nii: batuutide kasutamisel mõelda väga hoolikalt läbi nende kasutamise turvalisus, kindlasti tuleb kasutada turvavõrku või eelistada näiteks maapealset batuuti.
(5) Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
... Looduskeskkond võib isegi vähendada psühhotroopsete ravimite vajadust...”
Meie mõte: Kui seletuskirjas viidatakse justkui tõestatud faktile, siis peaks antud seisukoht ka olema põhjendatud/viidatud.
§ 3. Hoone ja ruumid
(2) Ruumid ja nende sisustus peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning vastama nii ruumide funktsioonile kui ka teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eelistustele. Varjupaigateenuse puhul lähtutakse ruumide korraldamisel üksnes teenusesaajate põhjendatud vajadustest. Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
“... Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks”.
Meie küsimus/ettepanek: Varjupaiga teenus on vabatahtlik teenus. Miks seal ruumist väljumist piiratakse? Mida siin täpsemalt mõeldud on?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
Näiteks tuleb elektripistikud vajadusel korral varustada kaitsekattega. See aitab tagada ohutuse ja vältida olukordi, kus teenusesaajad või töötajad võivad end või teisi ohtu seada.
Meie küsimus: Mida mõeldakse elektripistikute kaitsekatete all. Kui mõeldud on pistikupesa kaitsekatet, tekib küsimus, kas tänapäeva pistikud ei ole juba nn beebikindlad? Kui ei, siis kas tõesti on vaja näiteks väikelapse puhul peres või ootamatu käitumisega lapse puhul terve maja pistikupesad kaitsekatetega turvata?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
“Nõue piirata ruumidest väljumist, kui see on vajalik teenuse osutamiseks, on seotud olukordadega, kus teenusesaaja ei pruugi olla suuteline ise oma turvalisust tagama. Näiteks võib see olla oluline dementsete täiskasvanute puhul, et nad ei lahkuks ruumidest järelevalveta ega satuks eksimis- või õnnetusohu alla. Samuti võib see olla vajalik eelkooliealiste või erivajadusega laste puhul, kelle puhul on oluline tagada, et nad ei pääseks omal käel asutuse ruumidest või territooriumilt välja. Nõude eesmärk on kaitsta teenusesaajate turvalisust ja tervist, ennetades olukordi, kus nad jäävad järelevalveta keskkonda, mis võib osutuda neile ohtlikuks."
Meie küsimus/ettepanek: Siin peaks selgitama lahti, mida on mõeldud piirata ruumidest väljumist. Seadusest tulevalt ei tohi uksi lukustada välja arvatud asutuste puhul, kus see on lubatud kohtumääruse alusel. Siin peaks märkima, kuidas piiranguid kohaldatakse. Nt lisatakse turvaheli, mis annab ukse avamisest märku või mõni muu lahendus. Praegu jääb justkui mulje, et uksi tuleks lukustada.
(8) Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.
Seletuskirjast väljavõte (lk 10):
Lõike 8 kohaselt peab teenusesaajale olema tagatud võimalus suhelda lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. See on vajalik, et välistada teiste teenusesaajate juurdepääs nähtavale või kuuldavale teabele….. Privaatsus on oluline teenusesaaja inimväärikuse, autonoomia ja vaimse tervise kaitsel, samuti emotsionaalse heaolu ja sotisaalsete sidemete säilitamisel. Teenusesaaja peab saama oma pere, sõprade või eestkostjaga suhelda ilma pealtkuulamise või teiste juuresolekuta ning tal peab olema võimalus arutada tundlikke küsimusi, sealhulgas tervise või rahaga seotud teemasid, konfidentsiaalses keskkonnad. Samuti on privaatsuse tagamine vajalik meditsiiniliste toimingute puhul, et vältida nii teenusesaaja kui ka teiste isikute jaoks ebamugavaid või väärikust riivavaid olukordi. Eraldi ruum esmaabi andmiseks ja esmaseks läbivaatuseks võimaldab kiiret ja diskreetset reageerimist ootamatule terviseprobleemile, toetab koostööd tervishoiutöötajatega (nt perearst, koduõde) ning aitab vältida olukordi, kus meditsiiniline tegevus tuleb läbi viia üldkasutatavates või sobimatutest ruumides. See vastab ka tervishoiuteenuse kättesaadavuse miinimumstandarditele….
Meie mõttekoht: Et oleks kõigile üheselt mõistetav, palume täpsustada, kas antud lõikes kirjeldatud privaatseks ruumiks sobib ka näiteks töötajate tuba või kahe lapse ühine tuba, kui vajaduse tekkimisel teine laps lahkub toast? Siin on oluline võimalikult selge sõnastus, et ei tekiks olukorda, kus meil näiteks asendushooldusteenusel, lapsehoiuteenusel või laste turvakoduteenusel peaks olema veel eraldi ruum taolisteks privaatseteks olukordadeks (meie näeme, et see kindlasti ei oleks mõistlik nõue). Lisaks tekkis ka küsimus, kas see ruum võib asuda ka samal territooriumil asuvas kõrval majas (näiteks admin maja) tingimustele vastavas ruumis?
2. peatükk
Ruumi ja sisustuse erinõuded sotsiaalteenuste osutamisel lastele
§ 6. Ruumid ja sisustus
(1) Magamis- ja vaba aja veetmise ruumis viibijale peab olema vähemalt 4 m² põrandapinda. Kui magamis- ja vaba aja veetmise ruumid on eraldi, peab kummaski ruumis olema igale viibijale vähemalt 2 m² põrandapinda.
Meie tähelepanek: Praegune sõnastus loob olukorra, kus ka näiteks asendushooldusteenuse puhul magamisruum (on vaba aja ruumist eraldi) võib olla kahe lapse puhul kokku põrandapinnaga vaid 4 m² ja see ei tundu asendushooldusteenuse osas mõistlik. Suure tõenäosusega seda keegi nii küll ei rakendaks, aga see punkt iseenesest looks sellise võimaluse. Ehk oleks siinkohal mõistlik tuua välja, et asendushooldusteenuse puhul on magamistoas nõutav vähemalt 4 m² põrandapinda iga ruumis viibija kohta.
Meie küsimus: Kas saame õigesti aru, et sotsiaalteenuste osutamisel lastele rohkem ruutmeetrinõudeid ei rakendata või kui neid rakendatakse, siis kus need kirjas on? Kui lähtuda praeguse määruse jagu 2, §3 lõige 6 põhimõttest (põhjendatud juhul võib teenusesaaja kohta arvestatav ruumi pindala olla käesolevas määruses nõutust kuni 10% väiksem, kui see on sobiv ning turvaline), siis sotsiaalteenuste osutamisel lastele puudutab see üksnes magamis- ja vaba aja veetmise ruume?
(4) Lapsel peab olema ainult tema kasutatav voodipesu, kuivatusrätikud ja muud isiklikuks tarbeks ettenähtud hügieenivahendid. Voodipesu vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel.
Meie mõttekoht ja ettepanek: Mõistame nõuet vahetada voodipesu mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel, kuid arvestades, et asendushooldusteenust osutatakse 24/7 ja ka lapsehoiuteenust ning turvakoduteenust tihtilugu ööpäevaringselt esmaspäevast pühapäevani, oleks lastel ja töötajatel lihtsam järge pidada, kui sõnastust muudetaks mitte harvem kui 14 kasutuspäeva järel. Vajaduspõhine sagedasem voodipesu vahetus toimub nagunii.
§ 8. Riskianalüüsi koostamine
(1)Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ning vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse teenuseosutaja poolt riskianalüüs iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral. Riskianalüüs võib olla osa teenuseosutaja sisehindamisest.
Meie küsimus ja ettepanek: Millest tuleneb, et varasema iga-aastase riskianalüüsi asemel tuleb sotsiaalteenuste osutamisel lastele riskianalüüsi koostada edaspidi iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral? Ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tulemise korral.
(2) Riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid ning asjaomaseid teisi osapooli.
Seletuskirjast väljavõte (lk 17):
Lõikes 2 on sätestatud, et riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid. See tagab, et kogu teenuse personal on teadlik tuvastatud riskidest ning vajalikest ohutusmeetmetest.
Meie küsimus ja ettepanek: Kas saame õigesti aru, et riskianalüüsi ei pea enam koostama teenust osutavad töötajad (nt asendushooldusteenusel konkreetse peremaja kasvatajad/ perevanemad, lapsehoiuteenusel lapsehoidjad jne), vaid edaspidi koostab riskianalüüsi keegi asutuse töötajatest (nt juhataja) ning oluline on vaid tutvustada seda kõigile teenuseosutaja töötajatele ilma neid ennast protsessi kaasamata?
Ettepanek on muuta määruse sõnastust nii, et säiliks nõue, et riskianalüüsi koostamise protsessi tuleb kaasata ka teenust osutavad töötajad.
§ 10. Nõuded ööpäevaringse erihooldusteenuse eraldusruumile
Seletuskirjast väljavõte (lk 21):
“... lapse õigusi ja ohustada vaimset tervist, eriti juhul kui eraldumine kestab mitu tundi järjest. Samuti vastab 8 m² nõue eluruumidele kehtestatud nõuetega.”.
Meie küsimus/ettepanek: Kas siin on mõeldud ainult last või ka täiskasvanud inimest?
Eelnõu fail
§ 3 p3 “Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust, välja arvatud varjupaigateenuse korral.”
Meie küsimus ja ettepanek: Lausest tuleb arusaam, et varjupaigateenuse korral ei ole privaatsus ja turvalisus olulised. Ettepanek sõnastada p3, juhul kui varjupaigateenust on lubatud keldrikorrusel osutada: Elutuba ja magamistuba ei tohi asuda keldrikorrusel, välja arvatud varjupaigateenuse korral. Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust.
§ 3 p8 “Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu
spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.”
Meie küsimus ja ettepanek: Siit tekib küsimus, miks varjupaigateenuse kliendile ei ole spetsialistiga turvaline suhtlemine ja terviseuuringute privaatsed toimingud olulised.
§ 5 p3 “...kemikaalid hoitakse teenust saavatele isikutele kättesaamatus kohas.”
Meie küsimus ja ettepanek: “...kemikaalid hoitakse teenuse saajatele kättesaamatus kohas.”
§ 9 p7 “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt...”
Meie küsimus ja ettepanek: Seinakontakt peaks olema igal majutujal. Ettepanek sõnastuseks: “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt majutuja kohta...”
§ 12 p1 “Ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab olema selline, et teenuseosutajale võimaldada vajadusel juurdepääs voodile mõlemalt poolt”
Meie küsimus ja ettepanek: Sõna "vajadusel" on siinkohal üleliigne. Sama kehtib ka § 12 p2 kohta.
Peamised tähelepanekud ja ettepanekud:
• Temperatuurinõuete puhul tuleks reguleerida ka minimaalsed piirid, mitte ainult maksimaalsed.
• Haljastuse nõuetes võiks lisada viite usaldusväärsele allikale mürgiste ja ohtlike taimede kohta; oluline on arvestada ka eakate ja erivajadustega inimeste vajadustega.
• Sõnastus teenusesaaja „teadmata lahkumise“ kohta võiks olla selgem, et rõhk oleks ohutuse tagamisel, mitte lahkumise iseloomustamisel.
• Batuutide kasutamise osas oleks mõistlik mitte seada keelu- muljet, vaid rõhutada turvalisuse tagamist.
• Väited, mis viitavad loodusliku keskkonna mõjule ravimite vajaduse vähenemisel, vajavad viitamist usaldusväärsetele allikatele.
• Varjupaigateenuse puhul vajab täpsustamist, miks peetakse vajalikuks ruumist väljumise piiramist, kui tegemist on vabatahtliku teenusega.
• Elektripistikute kaitsekatted vajavad lahti seletamist, kas tegemist on lisameetmega või standardnõudega. Seinakontaktide nõue võiks olla seotud majutujate arvuga, mitte vaid ruumiga tervikuna.
• Ruumidest väljumise piirangute puhul tuleks selgitada, et see ei tähenda uste lukustamist, vaid turvasüsteemide kasutamist.
• Privaatsuse tagamise nõuete osas tuleks täpsustada, kas privaatseks ruumiks võib olla ka töötajate tuba või ajutiselt kohandatud magamistuba.
• Asendushooldusteenuse puhul peaks magamistoa pindala olema vähemalt 4 m² iga lapse kohta.
• Voodipesu vahetamise intervalli võiks muuta praktilisemaks, näiteks iga kahe nädala järel.
• Riskianalüüsi sagedust ei tohiks vähendada, ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tuleku korral.
• Varjupaigateenuse puhul tuleb selgelt tagada, et privaatsus ja turvalisus oleksid sama olulised kui muudel teenustel.
• Spetsialistidega suhtlemise ja terviseuuringute privaatsuse tagamine peab olema kõigile teenusesaajatele võrdselt oluline, sh varjupaigateenuses.
• Mõnest sõnastusest võiks eemaldada üleliigseid täpsustusi, mis võivad põhjustada ebatäpseid tõlgendusi.
Lugupidamisega
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (ESTA liige)
Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing)
Allkirjastatud digitaalselt
Eike Käsi
ESTA juhatuse Esimees
Sotsiaalministeerium
Teie: 23.09. 2025
Meie: 03.10.2025 nr 17
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (edaspidi ELNHÜ, ESTA liige) ning Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing) tänavad võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Nõuded sotsiaalteenuste elukeskkonnale“ eelnõu kohta. Peame kavandatavaid muudatusi seadusandluses oluliseks. Üldjoontes on need vajalikud ja põhjendatud, kuid kohati tekib küsimus, kas lähenemine ei ole liialt lihtsustatud, eeldades, et seletuskirjas korduvalt viidatud WHO üldised soovitused on kõigile teenuseosutajatele juba teada ja arusaadavad. Samas muudab selline lähenemine teenuseosutajate töö kindlasti lihtsamaks.
Seletuskirjas
1.1. Sisukokkuvõte (lk3):
• “Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks (lisaks konditsioneeride kasutamisele sobib kasutada ventilaatoreid, pakkuda jahedat juua, jahedaid kompresse, ruume tihedamini tuulutada või kasutada muid temperatuuri mõju leevendavaid võtteid ehk võimalik on kasutada mitte suuri rahalisi kulutusi nõudvaid meetmeid).”
Meie mõte: kui toodud on kõrgeima temperatuuri osas regulatsioon, siis peaks kindalasti ka madalama regulatsiooni osas olema viidatud. Vanas määruses leidub detailsemat teavet, mis on tegelikult kasulik abimaterjal.
2. jagu
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 2. Maa-ala
(3) Maa-ala peab olema heakorrastatud, ohutu ja ligipääsetav. Vajaduse korral piiratakse maa ala haljastuse või piirdeaiaga ohutuks liikumiseks ja teenuseosutaja teadmata lahkumise takistamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
Seletuskirjas on: Terviklikult hooldatud haljastus ja väliskeskkond toetavad teenusesaajate heaolu, turvatunnet ja eneseväärikust. Uuringud on näidanud, et füüsiline keskkond mõjutab märkimisväärselt inimeste vaimset ja emotsionaalset heaolu. Laste puhul on eriti oluline arvestada nende loomupärast uudishimu ja soovi ümbritsevat käega katsuda ja maitsta, mistõttu võivad mürgiste marjade või lehtedega taimed kujutada endast tõsist terviseriski. Seetõttu ei piisa pelgalt järelevalvest või keeldude selgitamisest, vaid teenuse osutamise maa-alal tuleb tagada keskkonna ohutus mürgistuste vältimiseks. Mürgiste marjade ja lehtedega taimed on tõsine ohu allikas. Näiteks sisaldavad paakspuumarjad mürgist sinihapet, koralltomati viljad ja lehed võivad põhjustada raske mürgistuse. Jõulutäht on mürgine, põhjustades nahapõletikku ja silma sattudes nägemiskahjustuse, söömine aga surma. Piibelehe kõik osad, eriti marjad ja seemned on väga mürgised ja neid ei tohi istutada lastega seotud teenuse maa-alale.
Meie mõttekoht, ettepanek: Selliselt sõnastatud teksti lugedes jääb tunne, et piibeleht on ainus, mis on keelatud taim ja ülejäänud on justkui pigem informatiivsed näited. Kui seletuskirja jätta sisse need taimede näited tuleks ehk selguse mõttes veelgi selgemalt välja tuua, et need on vaid mõned näited ja haljastuse rajamisel tuleks alati veenduda kasutatavate taimede ohutuses tuginedes kaasajastatud teaduslikele allikatele.
Lisada võiks toimiva lingi (info kontakti kohta), kust saada adekvaatne nimekiri taimedest, mis nii sise- kui ka välisruumides kasutamiseks on lubatud/ mittelubatud/ ohtlikud/ mürgised. Lisatud lingilt https://www.etis.ee/ ei suutnud me vastavat infot leida.
Lisaksime ka viite, et tähelepanu võiks juhtida mitte ainult laste puhul vaid ka eakate ja puuetega inimeste puhul.
Seletuskirjast väljavõte (lk 5):
“.... Samavõrd oluline on ennetada ka teenusesaajate teadmata lahkumist maa-alalt, mis kujutab endast riski nii lahkujale endale kui ka teiste turvalisusele.”
Meie küsimus/ettepanek: Praegu jääb mulje, et teenusesaaja teadmata lahkub keegi asutusest. Ehk peaks sõnastust pisut parendama. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: “Samavõrd oluline on ennetada olukordi, kus teenusesaaja lahkub asutusest sellest teada andmata, sest see ohustab nii tema enda kui ka teiste turvalisust.”
(4) Maa-alal paikneva mänguala seadmed ja atraktsioonid peavad vastama kasutajate eale, kasvule ja erivajadustele. Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud.
Seletuskirjast väljavõte (lk 6):
Batuutide kasutamine mängualal ei ole soovitatav, kuna nendega kaasneb suur õnnetusjuhtumit risk.
Meie mõttekoht: Kuna asendushooldusteenusel soovime, et teenus oleks lastele võimalikult peresarnane, siis batuutide mittesoovitamine seda ei soodusta.
Meie ettepanek: Seletuskirjas sõnastada, see mõte näiteks nii: batuutide kasutamisel mõelda väga hoolikalt läbi nende kasutamise turvalisus, kindlasti tuleb kasutada turvavõrku või eelistada näiteks maapealset batuuti.
(5) Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
... Looduskeskkond võib isegi vähendada psühhotroopsete ravimite vajadust...”
Meie mõte: Kui seletuskirjas viidatakse justkui tõestatud faktile, siis peaks antud seisukoht ka olema põhjendatud/viidatud.
§ 3. Hoone ja ruumid
(2) Ruumid ja nende sisustus peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning vastama nii ruumide funktsioonile kui ka teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eelistustele. Varjupaigateenuse puhul lähtutakse ruumide korraldamisel üksnes teenusesaajate põhjendatud vajadustest. Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks.
Seletuskirjast väljavõte (lk 7):
“... Ruumidest väljumine peab olema piiratud, kui see on vajalik teenuse osutamisel turvalisuse tagamiseks”.
Meie küsimus/ettepanek: Varjupaiga teenus on vabatahtlik teenus. Miks seal ruumist väljumist piiratakse? Mida siin täpsemalt mõeldud on?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
Näiteks tuleb elektripistikud vajadusel korral varustada kaitsekattega. See aitab tagada ohutuse ja vältida olukordi, kus teenusesaajad või töötajad võivad end või teisi ohtu seada.
Meie küsimus: Mida mõeldakse elektripistikute kaitsekatete all. Kui mõeldud on pistikupesa kaitsekatet, tekib küsimus, kas tänapäeva pistikud ei ole juba nn beebikindlad? Kui ei, siis kas tõesti on vaja näiteks väikelapse puhul peres või ootamatu käitumisega lapse puhul terve maja pistikupesad kaitsekatetega turvata?
Seletuskirjast väljavõte (lk 8):
“Nõue piirata ruumidest väljumist, kui see on vajalik teenuse osutamiseks, on seotud olukordadega, kus teenusesaaja ei pruugi olla suuteline ise oma turvalisust tagama. Näiteks võib see olla oluline dementsete täiskasvanute puhul, et nad ei lahkuks ruumidest järelevalveta ega satuks eksimis- või õnnetusohu alla. Samuti võib see olla vajalik eelkooliealiste või erivajadusega laste puhul, kelle puhul on oluline tagada, et nad ei pääseks omal käel asutuse ruumidest või territooriumilt välja. Nõude eesmärk on kaitsta teenusesaajate turvalisust ja tervist, ennetades olukordi, kus nad jäävad järelevalveta keskkonda, mis võib osutuda neile ohtlikuks."
Meie küsimus/ettepanek: Siin peaks selgitama lahti, mida on mõeldud piirata ruumidest väljumist. Seadusest tulevalt ei tohi uksi lukustada välja arvatud asutuste puhul, kus see on lubatud kohtumääruse alusel. Siin peaks märkima, kuidas piiranguid kohaldatakse. Nt lisatakse turvaheli, mis annab ukse avamisest märku või mõni muu lahendus. Praegu jääb justkui mulje, et uksi tuleks lukustada.
(8) Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.
Seletuskirjast väljavõte (lk 10):
Lõike 8 kohaselt peab teenusesaajale olema tagatud võimalus suhelda lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. See on vajalik, et välistada teiste teenusesaajate juurdepääs nähtavale või kuuldavale teabele….. Privaatsus on oluline teenusesaaja inimväärikuse, autonoomia ja vaimse tervise kaitsel, samuti emotsionaalse heaolu ja sotisaalsete sidemete säilitamisel. Teenusesaaja peab saama oma pere, sõprade või eestkostjaga suhelda ilma pealtkuulamise või teiste juuresolekuta ning tal peab olema võimalus arutada tundlikke küsimusi, sealhulgas tervise või rahaga seotud teemasid, konfidentsiaalses keskkonnad. Samuti on privaatsuse tagamine vajalik meditsiiniliste toimingute puhul, et vältida nii teenusesaaja kui ka teiste isikute jaoks ebamugavaid või väärikust riivavaid olukordi. Eraldi ruum esmaabi andmiseks ja esmaseks läbivaatuseks võimaldab kiiret ja diskreetset reageerimist ootamatule terviseprobleemile, toetab koostööd tervishoiutöötajatega (nt perearst, koduõde) ning aitab vältida olukordi, kus meditsiiniline tegevus tuleb läbi viia üldkasutatavates või sobimatutest ruumides. See vastab ka tervishoiuteenuse kättesaadavuse miinimumstandarditele….
Meie mõttekoht: Et oleks kõigile üheselt mõistetav, palume täpsustada, kas antud lõikes kirjeldatud privaatseks ruumiks sobib ka näiteks töötajate tuba või kahe lapse ühine tuba, kui vajaduse tekkimisel teine laps lahkub toast? Siin on oluline võimalikult selge sõnastus, et ei tekiks olukorda, kus meil näiteks asendushooldusteenusel, lapsehoiuteenusel või laste turvakoduteenusel peaks olema veel eraldi ruum taolisteks privaatseteks olukordadeks (meie näeme, et see kindlasti ei oleks mõistlik nõue). Lisaks tekkis ka küsimus, kas see ruum võib asuda ka samal territooriumil asuvas kõrval majas (näiteks admin maja) tingimustele vastavas ruumis?
2. peatükk
Ruumi ja sisustuse erinõuded sotsiaalteenuste osutamisel lastele
§ 6. Ruumid ja sisustus
(1) Magamis- ja vaba aja veetmise ruumis viibijale peab olema vähemalt 4 m² põrandapinda. Kui magamis- ja vaba aja veetmise ruumid on eraldi, peab kummaski ruumis olema igale viibijale vähemalt 2 m² põrandapinda.
Meie tähelepanek: Praegune sõnastus loob olukorra, kus ka näiteks asendushooldusteenuse puhul magamisruum (on vaba aja ruumist eraldi) võib olla kahe lapse puhul kokku põrandapinnaga vaid 4 m² ja see ei tundu asendushooldusteenuse osas mõistlik. Suure tõenäosusega seda keegi nii küll ei rakendaks, aga see punkt iseenesest looks sellise võimaluse. Ehk oleks siinkohal mõistlik tuua välja, et asendushooldusteenuse puhul on magamistoas nõutav vähemalt 4 m² põrandapinda iga ruumis viibija kohta.
Meie küsimus: Kas saame õigesti aru, et sotsiaalteenuste osutamisel lastele rohkem ruutmeetrinõudeid ei rakendata või kui neid rakendatakse, siis kus need kirjas on? Kui lähtuda praeguse määruse jagu 2, §3 lõige 6 põhimõttest (põhjendatud juhul võib teenusesaaja kohta arvestatav ruumi pindala olla käesolevas määruses nõutust kuni 10% väiksem, kui see on sobiv ning turvaline), siis sotsiaalteenuste osutamisel lastele puudutab see üksnes magamis- ja vaba aja veetmise ruume?
(4) Lapsel peab olema ainult tema kasutatav voodipesu, kuivatusrätikud ja muud isiklikuks tarbeks ettenähtud hügieenivahendid. Voodipesu vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel.
Meie mõttekoht ja ettepanek: Mõistame nõuet vahetada voodipesu mitte harvem kui kümne kasutuspäeva järel, kuid arvestades, et asendushooldusteenust osutatakse 24/7 ja ka lapsehoiuteenust ning turvakoduteenust tihtilugu ööpäevaringselt esmaspäevast pühapäevani, oleks lastel ja töötajatel lihtsam järge pidada, kui sõnastust muudetaks mitte harvem kui 14 kasutuspäeva järel. Vajaduspõhine sagedasem voodipesu vahetus toimub nagunii.
§ 8. Riskianalüüsi koostamine
(1)Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ning vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse teenuseosutaja poolt riskianalüüs iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral. Riskianalüüs võib olla osa teenuseosutaja sisehindamisest.
Meie küsimus ja ettepanek: Millest tuleneb, et varasema iga-aastase riskianalüüsi asemel tuleb sotsiaalteenuste osutamisel lastele riskianalüüsi koostada edaspidi iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral? Ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tulemise korral.
(2) Riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid ning asjaomaseid teisi osapooli.
Seletuskirjast väljavõte (lk 17):
Lõikes 2 on sätestatud, et riskianalüüsi tulemustest teavitatakse teenuseosutaja töötajaid. See tagab, et kogu teenuse personal on teadlik tuvastatud riskidest ning vajalikest ohutusmeetmetest.
Meie küsimus ja ettepanek: Kas saame õigesti aru, et riskianalüüsi ei pea enam koostama teenust osutavad töötajad (nt asendushooldusteenusel konkreetse peremaja kasvatajad/ perevanemad, lapsehoiuteenusel lapsehoidjad jne), vaid edaspidi koostab riskianalüüsi keegi asutuse töötajatest (nt juhataja) ning oluline on vaid tutvustada seda kõigile teenuseosutaja töötajatele ilma neid ennast protsessi kaasamata?
Ettepanek on muuta määruse sõnastust nii, et säiliks nõue, et riskianalüüsi koostamise protsessi tuleb kaasata ka teenust osutavad töötajad.
§ 10. Nõuded ööpäevaringse erihooldusteenuse eraldusruumile
Seletuskirjast väljavõte (lk 21):
“... lapse õigusi ja ohustada vaimset tervist, eriti juhul kui eraldumine kestab mitu tundi järjest. Samuti vastab 8 m² nõue eluruumidele kehtestatud nõuetega.”.
Meie küsimus/ettepanek: Kas siin on mõeldud ainult last või ka täiskasvanud inimest?
Eelnõu fail
§ 3 p3 “Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust, välja arvatud varjupaigateenuse korral.”
Meie küsimus ja ettepanek: Lausest tuleb arusaam, et varjupaigateenuse korral ei ole privaatsus ja turvalisus olulised. Ettepanek sõnastada p3, juhul kui varjupaigateenust on lubatud keldrikorrusel osutada: Elutuba ja magamistuba ei tohi asuda keldrikorrusel, välja arvatud varjupaigateenuse korral. Magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust.
§ 3 p8 “Teenusesaajale peab olema tagatud võimalus lähedaste, tervishoiutöötaja või muu
spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.”
Meie küsimus ja ettepanek: Siit tekib küsimus, miks varjupaigateenuse kliendile ei ole spetsialistiga turvaline suhtlemine ja terviseuuringute privaatsed toimingud olulised.
§ 5 p3 “...kemikaalid hoitakse teenust saavatele isikutele kättesaamatus kohas.”
Meie küsimus ja ettepanek: “...kemikaalid hoitakse teenuse saajatele kättesaamatus kohas.”
§ 9 p7 “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt...”
Meie küsimus ja ettepanek: Seinakontakt peaks olema igal majutujal. Ettepanek sõnastuseks: “...Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt majutuja kohta...”
§ 12 p1 “Ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab olema selline, et teenuseosutajale võimaldada vajadusel juurdepääs voodile mõlemalt poolt”
Meie küsimus ja ettepanek: Sõna "vajadusel" on siinkohal üleliigne. Sama kehtib ka § 12 p2 kohta.
Peamised tähelepanekud ja ettepanekud:
• Temperatuurinõuete puhul tuleks reguleerida ka minimaalsed piirid, mitte ainult maksimaalsed.
• Haljastuse nõuetes võiks lisada viite usaldusväärsele allikale mürgiste ja ohtlike taimede kohta; oluline on arvestada ka eakate ja erivajadustega inimeste vajadustega.
• Sõnastus teenusesaaja „teadmata lahkumise“ kohta võiks olla selgem, et rõhk oleks ohutuse tagamisel, mitte lahkumise iseloomustamisel.
• Batuutide kasutamise osas oleks mõistlik mitte seada keelu- muljet, vaid rõhutada turvalisuse tagamist.
• Väited, mis viitavad loodusliku keskkonna mõjule ravimite vajaduse vähenemisel, vajavad viitamist usaldusväärsetele allikatele.
• Varjupaigateenuse puhul vajab täpsustamist, miks peetakse vajalikuks ruumist väljumise piiramist, kui tegemist on vabatahtliku teenusega.
• Elektripistikute kaitsekatted vajavad lahti seletamist, kas tegemist on lisameetmega või standardnõudega. Seinakontaktide nõue võiks olla seotud majutujate arvuga, mitte vaid ruumiga tervikuna.
• Ruumidest väljumise piirangute puhul tuleks selgitada, et see ei tähenda uste lukustamist, vaid turvasüsteemide kasutamist.
• Privaatsuse tagamise nõuete osas tuleks täpsustada, kas privaatseks ruumiks võib olla ka töötajate tuba või ajutiselt kohandatud magamistuba.
• Asendushooldusteenuse puhul peaks magamistoa pindala olema vähemalt 4 m² iga lapse kohta.
• Voodipesu vahetamise intervalli võiks muuta praktilisemaks, näiteks iga kahe nädala järel.
• Riskianalüüsi sagedust ei tohiks vähendada, ettepanek on muuta sõnastust vähemalt nii, et lisaks rekonstrueerimisele tuleks tihedamini koostada riskianalüüs ka teenusel olevatest lastest oluliselt erineva arengu- või hooldusvajadusega lapse teenusele tuleku korral.
• Varjupaigateenuse puhul tuleb selgelt tagada, et privaatsus ja turvalisus oleksid sama olulised kui muudel teenustel.
• Spetsialistidega suhtlemise ja terviseuuringute privaatsuse tagamine peab olema kõigile teenusesaajatele võrdselt oluline, sh varjupaigateenuses.
• Mõnest sõnastusest võiks eemaldada üleliigseid täpsustusi, mis võivad põhjustada ebatäpseid tõlgendusi.
Lugupidamisega
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (ESTA liige)
Sotsiaalvaldkonna Koostöökogu liikmed (ESTA, Tegevusjuhendajate Liit, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsing)
Allkirjastatud digitaalselt
Eike Käsi
ESTA juhatuse Esimees
