| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 77 |
| Registreeritud | 30.09.2025 |
| Sünkroonitud | 06.10.2025 |
| Liik | Ministri üldkäskkiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI KÄSKKIRI
30.09.2025 nr 77
Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 2. septembri 2025. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister
KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77
“Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine”
SA Narva Haigla funktsionaalse
arengukava II etapp (2025 – 2030)
Funktsionaalne programm P1
Narva 2025
2
SISUKORD
1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS .......................................................................................... 3
1.1. HOONE ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ................................................................................. 3
1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 5
2. PLANEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .................................................... 7
2.1. Keldrikorrus ...................................................................................................................... 7
2.1.1. Personali riideruumid ..................................................................................................... 8
2.1.2. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................... 8
2.1.3. Muude tugiteenuste korraldus ....................................................................................... 9
2.2. I korrus ............................................................................................................................ 10
2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 10
2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 11
2.3. II korrus –ambulatoorsed vastuvõtud ja sisehaiguste kliiniku lasteosakond ......... 12
2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 12
2.3.2. Sisehaiguste palatiosakond (lastehaigused) ............................................................... 13
2.4. III korrus – sisehaiguste palatiosakond (infektsioonhaigused) ................................ 14
2.5. IV korrus - sisehaiguste palatiosakond ....................................................................... 15
2.6. Katusekorrus .................................................................................................................. 16
LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ..................................................................................... 16
3
1. Planeeritav funktsionaalsus
1.1. Hoone arhitektuurne kontseptsioon
Narva Haigla uue ravikorpuse hoone on planeeritud kinnistule Haigla 5a. Ristkülikukujuline
planeeritav kinnistu piirneb lõunas Maslovi tänavaga, idas Haigla 5 hoonega, põhjas Haigla 7
ja Haigla 9 hoonetega ning läänes Kreenholmi tänavaga. Hoone avaneb idakaarde
olemasoleva haiglakompleksi õuealale, kuhu on planeeritud vajalikud pääsud hoonesse.
Keldrikorruse kaudu on hoone tunneliga ühendatud Haigla 5 hoone ja sealt edasi teiste
haiglakompleksi hoonetega.
Kreenholmi tänava poolne ala annab võimaluse maapealseks parkimisalaks hoone
peasissepääsu vahetus läheduses (joonis 1).
Joonis 1. Uue ravikorpuse planeeritav asukoht
Patsiendi- ja külastajate sissepääsu lähedusse on ettenähtud parkimiskohad, hoone eesmine
rivi on planeeritud puuetega inimeste autodele ja elektrisõidukitele.
Hoone lääneküljele on planeeritud haigla teenindusala. Laadimisala on viidud kaldteega
ehitise 0. korrusega samale tasandile. Ligipääs laadimisalale on Maslovi tänavalt.
4
Hoone kavandamisel on eesmärgiks luua planeering, kus erinevad funktsioonid paiknevad
loogiliselt ja meditsiiniteenused saavad eelise. Funktsioonide paiknemine peab tagama ka
külastajatele ja personalile võimalikult selged ja kiired ühendusteed:
- Oluliseks ühenduslüliks ravikorpuse toimimisel on keldrikorruse tunnel. Seda kaudu
saabuvad palatiblokki suunatud patsiendid EMOst, plaanilised haiged, samuti ravi
kestel diagnostikasse suunatud patsiendid või raviüksuste vaheliselt liikuvad
patsiendid.
- Ainult eelregistreeritud patsientide (vastuvõtud ja diagnostika) ligipääs toimub läbi 1.
korruse fuajee. Samuti palatiblokkides viibivate patisentide külastajate liikumine toimub
läbi fuajees paikneva lähima liftibloki, mille kaudu on võimalik jõuda igal korrusel
(väljaspool vajadusel lüüsiga eraldatavat palatiblokki) paiknevasse liftihalli.
- Peamiselt voodil/raamil transporditavate patsientide ja personali liikumine toimub
hoone kahes põhjapoolses liftiblokis, ühendades hoone 2-4 korruse palatiblokid neid
teenindavate tugiteenustega läbi tunneli.
- Lamavate patsientide evakueerimine on võimalik evakuatsioonilohisteid või
ronimasinat kasutades trepikodade kaudu (2 tk).
Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud modulaarsed ja mobiilsed, võimaldades
kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Samamoodi on ettenähtud ruumide
tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks. Sarnane süsteem on ettenähtud ka
palatiblokkide planeerimises. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse
voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade
optimaalselt kasutust.
Hoone kavandamisel on vaja lähtuda universaalse disaini põhimõtetest. Hoone peab olema
planeeringult multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus ilma
kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning laiapindselt kasutatav nii
maksimaalselt kui võimalik.
Arvesse võetakse ka erivajaduste – ja puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid
on võimalusel standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav.
Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt
ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui
võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt
läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate erinevatele vajadustele. Eesmärgiks
on universaalsuse ja kergelt ümberkohandatava saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik.
5
Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad
kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi
abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused
oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega.
Hoonemahu sisene tunnel on eelkõige planeeritud kaupade ja voodipatsientide liikumiseks
(Haigla 5 suunal ei ole võimalik liikumisteede segunemist siiski vältida).
1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad
Uude palatikorpusesse on planeeritud viie funktsionaalse valdkonna pinnad mahus u 7000 m²
(tabel 1).
Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1060
Diagnostika 384
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 676
2. PALATIOSAKOND 2059
Infektsioonhaigused 863
Lastehaigused 477
Sisehaigused 718
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2653
Personali riietusruumid 227
Üldkasutatavad ruumid 2426
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1117
Jäätmekäitlus 75
Ladu ja varustus 11
Tehnoruumid 1031
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76
Personali täienduskoolitus 76
Kokku 6965
Kokku on hoonesse planeeritud 59 voodikohta, sh 10 intensiivravi kohta. Sisekliiniku
voodifondis on arvestatud paindlikkuse põhimõttega, kasutatakse ühtset voodifondi
kontseptsiooni. Kohtade jaotus funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis
2.
Tabel 2. Raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad uues korpuses
Raviüksus Palat 1-
kohaline Palat 2-
kohaline Palat 3-
kohaline Intensiiv-
ravi Palat
isolaator Palat
Päevaravi Kokku
2. korrus Sisekliinik 4 2 3 2 11
Lastehaigused 4 2 3 2 11
3. korrus Sisekliinik 10 2 8 4 24
Infektsioonhaigused 10 2 8 4 24
4. korrus Sisekliinik 19 2 3 24
Sisehaigused 19 2 3 24
Kokku 33 6 6 10 4 0 59
6
Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel on loodud haigla
funktsionaalsetest vajadustest tulenev lahendus tagamaks maksimaalselt kiire ja tõhus arstiabi,
ressursside säästlik kasutamine ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused.
Hoone on planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus), lisaks tehnilised pinnad
katusel. Uue ravikorpuse ruumivajadus on suurusjärgus ligi 7000 m² netopinda. Üksuste
paiknemine hoone korruste lõikes on välja toodud tabelis 3.
Tabel 3. Planeeritavad pinnad hoone korruste lõikes
Funktsioon Ruumide pind (m²)
0. korrus 973
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 687
Personali riietusruumid 227
Üldkasutatavad ruumid 460
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 286
Jäätmekäitlus 75
Tehnoruumid 211
1. korrus 1277
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 759
Diagnostika 384
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 376
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 518
2. korrus 1277
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 300
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 300
2. PALATIOSAKOND 477
Pediaatria 477
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 499
3. korrus 1272
2. PALATIOSAKOND 863
Infektsioonhaigused 863
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 408
4. korrus 1275
2. PALATIOSAKOND 718
Sisehaigused 718
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 480
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76
Personali täienduskoolitus 76
Katusekorrus 893
4. ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 62
Üldkasutatavad ruumid 62
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 831
Ladu ja varustus 11 Tehnoruumid 820
Kokku 6965
Vertikaaltransport toimub kahe liftibloki liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja
nakkuskontrolli nõutest tulenevalt võib olla osal liftidest vajalik kasutamist piirata ja reguleerida
nii kasutajate kui korrustel peatumise osas.
7
2. Planeeritava hoone funktsionaalne programm
Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste
põhifunktsioonide / ruumide lõikes.
2.1. Keldrikorrus
Keldrikorruse (sh varjend) rajamine on planeeritud ainult hoone põhjapoolse osa alla.
Juurdepääsud:
1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi hoonetega - H5, H3, H1
2. sisse- ja väljapääsud personalile trepikoja kaudu (väljapääsuga välialale hoone lääne
küljelt)
3. 2 liftiblokki 4 liftiga (sh teenindusliftid) - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad
4. sõidukiga ligipääs läbi kaubaterminali transpordiala (hoone idaküljel)
0. korrusele planeeritud ruumid koos indikatiivsete pindaladega on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 18 687
Personali riietusruumid 10 227
Dušš 2 29
Riietus 2 173
Saun 2 18
WC 4 8
Üldkasutatavad ruumid 8 460
Lift 4 29
Liikumistee 1 119
Trepikoda 1 19
Tunnel (Haigla 5) 1 272
Varjendi tunnel 1 21
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 11 286
Jäätmekäitlus 4 75
Nakkusohtlikud jäätmed 1 14
Ohtlikud jäätmed 1 14
Prügi, paberipress 1 32
Ravimite jäätmed 1 14
Tehnoruumid 7 211
Generaator 1 32
IT 1 32
O2 avariikeskus 1 17
Peakilp 1 31
Soojasõlm 1 37
Sprinkler ja veemõõdusõlm 1 35
Veemõõdusõlm, veemahuti 1 27
Kokku 29 973
8
2.1.1. Personali riideruumid
Planeeritavas hoones hakkab tööle vahetustega kuni 200 inimest. Personali ruumid on
mõeldud riiete vahetamiseks, st igal töötajal on oma riidekapp. Lisaks on arvestatud ka ajutiste
tudengite, residentide jt riidekappidega. Meestel ja naistel on eraldi ruum, kummagi juures on
2 WC-d, vähemalt 6-kohaline duširuum ja saun.
Töötajate juurdepääs on võimalik hoonest väljast trepikoja kaudu või siis kasutades lifte.
Personali riideruumid on vastava normi järgselt välja ehitatud ja vajaduse tekkimisel täidavad
varjendi funktsiooni. Varjendi ligipääsutunnel avaneb hoone kirdenurgas. Varjendist on mõne
meetri kaugusel pääs trepist maapeale ja olemas läbi panduse evakuatsioonitee
transpordivahendiga. Ruumile on loodud ravigaaside ühendamise võimekus ja autonoomne
elektriühendus.
2.1.2. Jäätmekäitlus ja koristus
Kõik jäätmed koondatakse ühte jäätmekäitluspunkti, kus transporditakse edasi vastavalt
jäätmekäitluse nõuetele.
Tekkivad jäätmed liigitatakse vastavalt jäätmeseadusele ja haigla jäätmekäitluskorrale.
Jäätmed tuleb sorteerida ja koguda tekkekohal eraldi ning käidelda vastavalt tegevuskoha
nõuetele. Meditsiinilisi jäätmeid tuleb käidelda vastavalt haigla meditsiiniliste jäätmete
erikäitlemise juhendile ja kõlbmatuid ravimeid käidelda vastavalt haigla kõlbmatute ravimite
käitlemise juhendile.
Segaolmejäätmetest eraldi on vaja koguda ohtlike jäätmed, taaskasutatavaid jäätmed,
pakendijäätmeid ja diskreetset paberit. Ohtlikest jäätmetest kogutakse eraldi erikäitlemist
vajavad meditsiinilised jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ja
kõlbmatud elavhõbedalambid ning kasutatud akud ja patareid. Selleks planeeritakse ja
sisustatakse eraldi ruumid.
Ühendused ja liikumisteed:
jäätmed kogumise ja liikumise teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks
palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut;
jäätmekäitluse ruumide asukoha valik on soovitavalt liftisõlme ja panduse lähedal
hoone 0. korrusel, kuhu on hea juurdepääs vastava transpordivahendiga;
ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega, igale korrusele on
planeeritud koristusvahendite ruum.
9
2.1.3. Muude tugiteenuste korraldus
Ladu, varustus ja hooldus
Ladude töökorralduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita – hoone keldrikorrusele
laopindu ei rajata. Laonduse korralduse keskuseks jääb hoone H1, kus toimub peamine
haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine.
Loodud on veokite ettesõidu võimalus, hoones on võimalik väljastpoolt tulevad kaubad,
materjalid ning seadmed võtta vastu vahetult vastava üksuse lattu vahelattu või kasutuskohale;
Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega (võimalusel toimub
üleminek elektrilistele või robootilistele vahenditele).
Pesumajandus
Pesumajanduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Pesumajanduse korralduse
keskuseks jääb H1 hoone, kus puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt
vajadusele palatiosakondadesse (H1 ja uus ravikorpus), kus on olemas väiksemad vahelaod;
Must pesu tuuakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi. Pesupesemise teenus ostetakse
sisse.
Toitlustus
Toitlustuse korralduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Toitlustuse korralduse
keskuseks jääb H5 hoone köök, kust toit toimetatakse tunneli kaudu palatiosakondadesse
uues ravikorpuses ja H1 hoones. Palatiosakondades on planeeritud vastavad abiruumid.
Haiglaapteek
Haiglaapteegi tegevuses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Haiglaapteek jääb H9
hoonesse, kust varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete
süsteemide, põetusvahendite jms. Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakonda
päevase kogusena, ekspeditsiooni eest vastutab apteek.
10
2.2. I korrus
Hoone esimese korruse sissepääs toimub läänekaarest (hoone H5 vastas) haigla sisehoovis
olevast parklast ja on mõeldud ainult planeeritava hoone teenindamiseks. Läbi fuajee
registratuuri liiguvad:
uuringutele suunatud patsiendid EMO-st ja muu ravi kestel diagnostikasse või teise
raviüksusesse suunatud patsiendid haiglakompleksi teistest hoonetest (keldrikorruse
tunneli kaudu ja liftiga);
eelregistreeritud patsiendid (ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi ja diagnostika)
ning palatiblokkides viibivate patisentide külastajad hoone sissepääsust (üleriiete
jaoks on planeeritud garderoob).
Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 5.
Tabel 5. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 759
Diagnostika 384
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 376
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 518
Fuajee 64
Info+registratuur 8
Riidehoid 54
Pääste infopunkt 8 Kokku 1277
2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi
Üksuses toimub haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi.
Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud
erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid. Kokku on planeeritud 12 vastuvõtukabinetti ja
protseduuriruumi. Analüüsid liiguvad tunneli kaudu Haigla 3 asuvasse laborisse.
Ruumid on ristkasutuses. Vastuvõtte korraldavad eelkõige uues hoones töötavate üksuste
eriarstid (sisehaigused) ja õed. Suur osa ambulatoorseid vastuvõtte teistel erialadel jätkub
Haigla 1 hoones.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 6.
11
Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala – Ambulatoorne eriarstiabi
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 23 376
Ravi ja protseduurid 13 226
Arsti kabinet 9 150
Protseduurid 1 17
Töökabinet, sots.töötaja 1 19
Vastuvõtu kabinet 2 41
Personal 4 98
Kliiniku juhataja 1 30
Kliiniku vanemõde 1 24
Töökabinet 1 19
Töökabinet, sekretär 1 25
Üldruumid 6 51
Inva WC 1 7
Ooteala 2 35
WC 3 10
2.2.2. Diagnostika
Üksuses toimub funktsionaaldiagnostiliste ja radioloogiliste uuringute tegemine. Aparatuuriga
ruumid peavad vastama tootja tehnilistele tingimustele ja valdkondlikele õigusaktidele.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7.
Tabel 7. Ruumide jaotus ja pindala – Diagnostika
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
Diagnostika 25 384
Ravi ja protseduurid 11 215
Dussiruum 1 7
EHHO 1 22
EKG, holter 1 30
Koormustest 1 21
MRT 1 42
MRT tehniline ruum 1 13
Riietuskabiin 2 9
Röntgen 1 31
Tehnikud 2 40
Personal 2 56
Puhkeruum 2 56
Laod jm abiruumid 5 40
Deso ladu 1 4
IT 1 7
Koristusruum 1 9
Ladu 1 13
UPS / elektrikilp 1 7
Üldruumid 7 73
Inva WC 1 7
Ooteala 2 55
WC 4 11
Diagnostikaüksusesse toimub haiglakompleksi teistest hoonetest liikumine läbi tunneli,
teepikkus Haigla 1 hoonest on ligi 200 m. Tulenevalt EMO asukohast Haigla 1 hoones ja ka
12
ambulatoorsete vastuvõttude jätkumisest Haigla 1 hoones, on osa diagnostilisi tegevusi kahes
hoones (H1 pind on täiskoormatud) ehk uue korpuse diagnostikaüksus teenindab kogu
haiglakompleksi arste.
2.3. II korrus –ambulatoorsed vastuvõtud ja sisehaiguste kliiniku
lasteosakond
Hoone teisele korrusele on planeeritud eriarstide ja õdede ambulatoorsed vastuvõtud ja
sisekliiniku osakondade ruumid, kus toimub haigete põetus ja ravi eelkõige pediaatria erialal.
Samas on sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset
voodifondi kontseptsiooni. Palatites on kokku 11 voodikohta, sealhulgas I astme
intensiivjälgimisega 1 voodi koos 1 lisaks avatava reservvoodikohaga.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 8.
Tabel 8. Üksuste jaotus ja pindala – II korrus
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 300
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 300
2. PALATIOSAKOND 477
Lastehaigused 477
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 499
Üldkokkuvõte 1277
2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi
Üksuses toimub haigete ambulatoorne eriarstide ja õdede vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi.
Kokku on planeeritud 15 vastuvõtukabinetti. Ruumid on ristkasutuses. Vastuvõtte korraldavad
eelkõige uues hoones töötavate üksuste eriarstid (sisehaigused) ja õed. Ruumide jaotus ja
pindala on välja toodud tabelis 9.
Tabel 9. Ruumide jaotus ja pindala – eriarstide ambulatoorne vastuvõtt
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 17 300
Ravi ja protseduurid 15 261
Aneemia õe ja toitlustamise õe vastuvõtt 1 17
Endrokrinoloogia vastuvõtt 1 17
Endrokrinoloogia õe vastuvõtt 1 16
Gastroentroloogia vastuvõtt 1 17
Kardioloogia vastuvõtt 1 17
Kardioloogia õe vastuvõtt 1 16
Lastearstide amb. Vastuvõtt 1 19
Nõustamiskabinet 1 18
Psühhiaater/psühholoog 2 35
Pulmonoloogia vastuvõtt 1 16
Pulmonoloogia õe vastuvõtt 1 22
Tuberkoloosi OKR vastuvõtt 1 16
13
Uneapnoe 1 16
Vaimse tervise õde 1 19
Personal 1 19
Personali puhkeruum +wc 1 19
Üldruumid 1 20
Ooteala 1 20
2.3.2. Sisehaiguste palatiosakond (lastehaigused)
Hoone teisele korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond. Palatisektsioonides toimub
haigete põetus ja ravi eelkõige pediaatria erialadel. Samas on sisekliiniku voodifondis
arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni.
Osakonnas on 9 tavapalatit voodikohta ning 2 intensiivravi kohta, kokku 11 kohta.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10.
Tabel 10. Ruumide jaotus ja pindala – sisekliinik (lastehaigused)
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
Lastehaigused 30 477
Palatid 6 143
Palat 3k +wc 1 38
Palat 2k + wc 1 30
Palat 1k + wc 4 75
Intensiiv palat 1 31
Ravi ja protseduurid 2 38
Protseduurid 1 22
Raamipesu 1 17
Personal 6 124
Arstide ruum 1 24
Assistendid 1 21
Personali puhkeruum 1 18
Vanem arst 1 24
Vastutav õde 1 18
Õepost 1 19
Laod jm abiruumid 11 107
Aparatuur 1 13
IT 1 7
Kaitsevahendid 1 12
Koristusruum 2 18
Ladu 2 12
Ladu (must pesu) 1 15
Ladu (puhas pesu) 1 14
Siibripesu 1 10
UPS 1 7
Üldruumid 4 34
Inva WC 1 7
Mängutuba 1 20
WC 2 6
14
2.4. III korrus – sisehaiguste palatiosakond (infektsioonhaigused)
Hoone kolmandale korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond (eelkõige
infektsioonhaigused). Samas on sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega
ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja
ravi. Palatites on kokku 24 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 8 voodit ja 4
isolaatortüüpi palatit.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 11.
Tabel 11. Ruumide jaotus ja pindala – sisekliinik (infektsioonhaigused)
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
2. PALATIOSAKOND 53 863
Infektsioonhaigused 53 863
Palatid 15 280
Palat 1k + wc 9 166
Palat 2k+wc 1 30
Palat 1k (lüüs+ wc) 1 17
Isolaator (lüüs +wc) 4 67
Intensiiv 2 106
Õepost (intensiivravi) 2 16
Ravi ja protseduurid 3 53
Nõustamine 1 20
Protseduurid 1 16
Raamipesu 1 18
Personal 8 195
Arstide ruum 1 56
Kabinet 1 19
Ladu osak. perenaine 1 10
Valve arst 1 19
Vastutav õde 1 19
Õdede puhkeruum 1 27
Õepost 1 20
Intensiivravi puhkeruum + wc 1 27
Laod jm abiruumid 13 124
Aparatuur 1 10
IT 1 7
Kaitsevahendid 1 12
Koristusruum 2 19
Ladu 2 26
Ladu (must pesu) 1 9
Ladu (puhas pesu) 1 9
Siibripesu 1 9
Toit 2 19
UPS 1 7
Üldruumid 10 90
Inva WC 2 13
Isoleeritud liikumistee 1 43
Lüüs 1 8
Puhkeala 1 15
WC 5 12
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 10 408
15
2.5. IV korrus - sisehaiguste palatiosakond
Hoone neljandale korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond. Sisekliiniku voodifondis
arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni.
Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi. Üksuses on kokku 24 voodikohta.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 12.
Tabel 12. Ruumide jaotus ja pindalad – sisekliinik (sisehaigused)
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
2. PALATIOSAKOND 46 718
Sisehaigused 46 718
Palatid 21 415
Palat 2k + wc 1 30
Palat 1k + wc 19 348
Palat 3k + wc 1 38
Ravi ja protseduurid 3 58
Nõustamine 1 22
Protseduurid 1 16
Raamipesu 1 20
Personal 3 104
Arstide puhkeruum 1 31
Arstide ruum 1 30
Õepost 1 43
Laod jm abiruumid 11 100
Aparatuur 1 15
Inventar 1 10
IT 1 7
Kaitsevahendid 1 11
Koristusruum 2 17
Ladu (must pesu) 1 8
Ladu (puhas pesu) 1 8
Siibripesu 1 8
Toit 1 9
UPS 1 7
Üldruumid 8 41
Inva WC 2 13
Puhkeala 1 17
WC 5 11
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 10 480
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 1 76
Personali täienduskoolitus 1 76
Korrusele on planeeritud ka kogu haiglakorpusele mõeldud eelbroneerimisega koolitusruum
(76 m²).
16
2.6. Katusekorrus
Katusekorrus on planeeritud hoone tehniliseks korruseks, st et tervishoiuteenuseid korrusele
planeeritud ei ole.
Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500
KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77
“Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine”
SA Narva Haigla funktsionaalse
arengukava II etapp (2025 – 2030)
Funktsionaalne programm P2
Narva 2025
2
SISUKORD
1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS .......................................................................................... 3
1.1. HOONE REKONSTRUEERIMISE KONTSEPTSIOON .......................................................................... 3
1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 8
2. REKONSTRUEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ..................................... 11
2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus .............................................................................................. 11
2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................. 12
2.1.2. Pesumajandus ............................................................................................................. 12
2.1.3. Personali riietusruumid ................................................................................................ 12
2.1.4. Labor............................................................................................................................ 12
2.2. I korrus ............................................................................................................................ 13
2.2.1. Tervisekeskus .............................................................................................................. 14
2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 14
2.3. II korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja operatsiooniplokk .................................... 15
2.4. III korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja intensiivravi ............................................. 17
2.5. IV korrus – sünnitusabi ja gümekoloogia ................................................................... 18
2.6. V korrus - üldkirurgia .................................................................................................... 19
2.7. VI korrus – ambulatoorne taastusravi ......................................................................... 20
2.8. Katusekorrus .................................................................................................................. 21
2.9. Õendushoolduskorpus ................................................................................................. 21
LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ..................................................................................... 21
3
1. Planeeritav funktsionaalsus
1.1. Hoone rekonstrueerimise kontseptsioon
Haigla 1 hoone rekonstrueeritakse tervikuna energiasäästlikuks, osa hoone amortiseerunud ja
hetkel kasutusest väljas olevatest pindadest võetakse kasutusse perearstidele tervisekeskuse
rajamiseks. Hoones on integreeritud EMO, intensiivravi, ambulatoorne- ja päevaravi,
esmatasandi tervishoiuteenused, statsionaarne ravi, diagnostika, taastusravi, dialüüsravi,
õendushooldus ja ka erinevad sotsiaalteenused.
Hoone koosneb kolmest korpusest:
6-korruseline ravihoone;
3-korruseline keskmine hooneosa;
3-korruseline 2013. aastal rajatud juurdeehitus.
Kõigil kolmel hooneosal on lisaks keldrikorrus, mille tunnelite kaudu on hooneosad omavahel
ühendatud ja ühendatud ka haiglakompleksi teiste hoonetega (Haigla 3 ja Haigla 5). Peahoone
ja keskmine hooneosa on omavahel ühendatud koridoriga 1-3 korruse tasemetel.
Hoonesse on hetkel koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO,
operatsiooniplokk, anestesioloogia ja intensiivraviosakond, mikrobioloogia labor,
endoskoopiauuringute kabinetid, radioloogiakliiniku uuringute ruumid (kompuutertomograaf,
röntgen, sonograafia), TÜK keemiaravi ruumid, sünnitustoad, statsionaarse ja päevaravi
palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), dialüüsiraviruumid, erinevad ambulatoorsete
eriarstide/eriõdede ja 2 perearsti vastuvõtu ruumid ning ambulatoorse taastusravi ruumid.
2013 a juurdeehituses on õendusabi osakond. Hoones on tehtud episoodilisi ehituslike
parendusi. Osa pinda on amortiseerunud ja kasutusest väljas sh. liftid. Samas rajati
koroonaviiruse puhangu ajal 3 korrusele 2 kaasaegset isolatsioonipalatit.
6- korruseline ravihoone on algupäraselt ehitatud järgneva arhitektuurse loogikaga:
pikisuunaliselt on 11 konstruktiivset kandvate seintega sektsiooni (mida on
ruumisektsioonide vahel võimalik osaliselt avada);
4
ristsuunaliselt on jaotus järgnev: ruumisektsioon (loomulik valgus) – liikumistee -
keskne ruumisektsioon – liikumistee - ruumisektsioon (loomulik valgus). Loomuliku
valgusega ruumisektsioonide pindala on u 27 m²;
kaks liikumisteed ulatuvad pikisuunaliselt hoone ühest otsast teise ja lõpevad rõdudega;
Hoones paiknevad seitse (sh 3 õendushoones) trepikoridori ja 10 lifti ning 1 tõstuklift .
Lisaks veel on nende teenindamiseks tarvilikud ristsuunalised liikumisteed-hallid (2
väiksemat hoone otstes ja suurem keskel);
loomuliku valgusega ruumisektsioonis paiknevad palatid, vastuvõtu- ja protseduuride
ruumid;
kesksektsioonis paiknevad üldjuhul üldkasutatavad ja tugiteenuste funktsioonidega
ruumid ning tehnosüsteemide püstikud (vesi- ja kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter).
Aastate jooksul ellu viidud ümberehitustööde tulemusel on algselt loogikat osaliselt muudetud.
Rajatud on suletud sektsioone poole korruse lõikes (nt 1. korruse EMO ja 6. korruse
hemodialüüs) või neljandiku korrusepinna ulatuses (nt 2. korruse onkoloogiakeskus, 3. korruse
endoskoopiakeskus ja 2023. rajatud aastal isolaatorite plokk) või siis muul moel hõlmatud
pinda mittestandardse ruumilahendusega (nt 1.korruse kompuuter).
Hooneosa suurimaks kitsaskohaks ravitegevuse korraldamiseks kaasaegsel moel on
ventilatsioonisüsteemi, vee- ja kanalisatsiooniühenduse puudumine loomuliku valgusega
ruumisektsioonides (palatites ja protseduuriruumides puuduvad tualettruumid ja
pesemisvõimalused). Samuti teiste eriosade mitterahuldav seisukord või puudumine, vähese
loomuliku valgusega liikumisteed ning kesksektsioonide tehnosüsteemide püstakutega
liigendatud planeering. Hoones puudub füüsiline ja visuaalne avarus, mida võimendab juba
esmamulje sisenemisel kokkusurutud pinnaga fuajee kaudu ning kogu hoone registratuuri
paiknemine kitsas koridoris. Piisavat avarust ei ole olemasolevas hoonemahus ja piiratud
finantsvahenditega võimalik paraku ka juurde luua.
Seega on hoone rekonstrueerimise raames vaja ehitustöid planeerida ja ellu viia kolme olulise
vaatenurga alt:
energiatõhususe parandamiseks tarvilikud tööd (hoone kasutuskulude ja
keskkonnajälje vähendamiseks);
tehnosüsteemide kaasajastamine ja ümberpaigutamine/ lisapüstakute ja
ventilatsioonisüsteemi rajamine (kaasaegsete ravivõimaluste loomiseks palatites,
protseduuride- ja vastuvõturuumides);
5
võimalusel uued sisearhitektuursed lahendused paindlikuma ruumiplaneeringu
võimaldamiseks, lisa ravivõimaluste kaasamiseks ja loomuliku valguse toomiseks
hoone siseosasse (avades mittekandvad seinad võimalikult suures ulatuses ja
kasutades nt mattklaasi).
Lisaks tuleb tööde sisu ja järjekorra kavandamisel arvestada jätkuva ravitegevusega hoones.
Osa hoones toimuvaid tegevusi on rekonstrueerimistööde ajaks võimalik ümber paigutada
muule pinnale – toimumas on Vestervalli 15 kohandused tegevusloa saamiseks. EMO,
intensiivravi ja operatsioonibloki täies mahus ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks
ei ole aga võimalik. Seetõttu tuleb tööd hoones ellu viia kahes järgus, eristades hermeetilise
vaheseinaga ehitustsoon, kuna ehituse ajaperiood on eeldatavalt pikem kui tavapäraselt (u. 3
aastat).
Energiatõhususe parandamiseks vajalike tööde mahtu kuuluvad hooneosa energiaauditi
soovitusel vähemalt järgnevad (ravitegevust mõjutavad) tegevused:
välisseinte, katuse ja sokli soojustamine ning akende vahetus;
kütte, ventilatsiooni ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine (sh on vaja
rajada vähemalt 12 täies- või osalises mahus vertikaalselt hoonet läbivat vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi püstikut palatite, ravi- ja protseduuri ruumide tarbeks);
olemasolevad valgustite asendamine LED valgustitega (mida haigla on juba alustanud
ja jätkab ka peale ehitustööde lõppemist) ja hoone katusele päikesepaneelide
paigaldamine.
Lisaks on kaasaegsete ravitingimuste tagamiseks tarvilik palatid jm raviruumid varustada
vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetus,
patsient–personal signalisatsioonisüsteemid, meditsiinigaasid, turva- ja läbipääsusüsteemid
jms).
Muud tarvilikud ehitustööd planeeritakse täpsemalt hoone projekteerimise järgnevates
etappides.
3-korruseline keskmine hooneosa koosneb põhiplaanilt keskse liikumistee ümber
paiknevast põhja ja lõunapoolsest hoonemahust. Hooneosa on ühendatud juurdeehitusega 1.
korrusel ja keldrikorrusel. 2. korrusel paikneb haigla operatsiooniplokk, 3. korrusel intensiivravi
osakonna ruumid ja tehnosüsteemid, keldrikorrusele jäävad mikrobioloogia labor, personali
garderoobid ja tehnoruumid. 1. korrus on kasutusest väljas, v.a. ravihoonet juurdeehitusega
ühendav liikumistee ning sellega vahetus ühenduses olevad vastuvõtukabinetid. Kasutusest
6
väljas olev pind on sobivaim perearstiabi tervisekeskuse ruumidele, kuna paikneb vahetult
haigla registratuuri kõrval.
Hooneosas tervikuna on vajalikud ravihoonega sarnased tööd energiatõhususe
saavutamiseks. Funktsionaalsuse muutusega kaasnevad peamised ümberkorraldused ja
vastavad rekonstrueerimistööd toimuvad ainult 1. korrusel.
3-korruseline juurdeehitus on valminud 2013. aasta tagasi ning on kaasaegse ravihoone
planeeringuga. Õendusabi osakonna kasutuses olevas hooneosas kuulub
rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamine (välisseinte
täiendav soojustamine, uute 3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide
paigaldus). Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Hoonesse
paigutub osaliselt rekontsrueerimistööde teostamise ajaks 5 korruse kirurgia statsionaarne osa.
Rekonstrueerimise visioon
Erinevate osakondade ruumid on soovitav rekonstrueerida moel, mis võimaldab kasutada
ruume ka funktsioonide muutumisel. Luuakse võimalused ja ruumide tehnoloogiline valmidus
nende multifunktsionaalseks kasutuseks (nt inva wc ja eriosade ühenduste olemasolu kõikides
ravihoone 2-6 korruse palati- ja vastuvõturuumides). Olemasolevates ruumitingimustes
võimalikult modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse
juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust.
Rekonstrueerimistööde kavandamisel on vaja lähtuda universaalse disaini põhimõtetest.
Hoone tuleb rekonstrueerida planeeringult multifunktsionaalseks ning loodava keskkonna
disain ja ülesehitus peab olema ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning
kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik.
Arvesse tuleb võtta puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid peavad olema
võimalikult standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Projekteerijatele
antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning
kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas
erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning
vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse
saavutamine nii suures ulatuses kui olemasoleva hoone rekonstrueerimisel on võimalik,
vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust.
Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad
kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi
7
abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused
oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega.
Parkimine on korraldatud haiglakompleksi kinnistu ja ümbruskonna olemasolevates parklates
ja tänavaruumis.
8
1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad
Rekonstrueerimise järgselt Haigla 1 hoones planeeritud funktsionaalsed valdkonnad ja pinnad
on esitatud tabelis 1. Valdav osa olemasolevast hoone pinna funktsionaalsusest ei muutu.
Lisanduvad funktsioonid on tähistatud värvikoodiga „punane“ ja kaasajastatavad funktsioonid
värvikoodiga „kollane“:
Suurimaks muutuseks on esmatasandi tervisekeskuse ja jaeapteegi tarbeks ruumide
rajamine.
Hoones olemasolevad eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude ja palatiosakondade
ruumid ning tehnosüsteemid kaasajastatakse.
Hoones olemasolevad üksused – EMO, operatsiooniplokk, intensiivravi,
radioloogiakliinik, onkoloogia ja hematoloogiakeskus, endoskoopiakeskus ja
hemodialüüsikeskus – on mõjutatud ainult energiatõhususe saavutamiseks vajalikest
töödest, korruseid läbivate tehnosüsteemide rajamisest ja kaasnevatest vajalikest
siseviimistlustöödest põhimõttel – nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Nimetatud
üksustes funktsionaalseid muutusi ei toimu.
2013. a. valminud iseseiseva statsionaarse õendusabi hooneosa saab
eelarvevahendite olemasolul kuuluma rekonstrueerimistööde mahtu ainult
energiasäästumeetmete rakendamiseks vajalikus mahus.
Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 5443
Endoskoopia 225
Erakorraline meditsiin 943
Eriarstide/Eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 1145
Laboratoorium 157
Operatsiooniplokk 1054
Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261
Radiodiagnostika ja -ravi 259
Sünnitusplokk 103
Ambulatoorne taastusravi 444
Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs. LOR, ortopeedia) 480
Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133
Varupinnad 240
2. PALATIOSAKOND 5025
Intensiivravi 679
Sünnitusabi ja günekoloogia 358
Üldkirurgia 952
Iseseisev statsionaarne õendusabi 3035
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 3612
Personali riietusruumid 327
Üldkasutatavad ruumid (kaasajastatakse osaliselt) 3285
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1795
Jäätmekäitlus 90
9
Koristuskeskus 85
Ladu ja varustus 180
Pesundus 141
Tehnoruumid (kaasajastatakse osaliselt) 1299
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53
Personali täienduskoolitus 53
7. MUU 678
Esmatasandi tervisekeskus 639
Teenused väljastpoolt - apteek 39
Kokku 16 603
Hoone korruselisus ei muutu. Pinnad on seitsmel korrusel (sh üks maa-alune korrus), lisaks
tehnilised pinnad katusekorrusel.
Rekonstrueerimise järgselt on hoones planeeritud kokku 72 voodikohta (nendest 21
intensiivravi kohta), sh 14 intensiivravi voodikohta anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise
kliinikus. Lisaks 85 voodikohta õendushoolduskorpuses. Kirurgia ja naistekliiniku voodifondis
on arvestatud paindlikkuse põhimõttega, kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni.
Kohtade jaotus haigla funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad
Raviüksus Palat 1- kohalin
e
Palat 2- kohaline
Palat 3- kohaline
Palat intensiivra
vi
Palat perepalat
Palat päevaravi
Kokku
1. korrus erakorraline meditsiin 3 8 11
Erakorraline meditsiin 3 8 11
3. korrus anestesioloogia ja intensiivravi 2 6 8
Intensiivravi 2 6 8
4. korrus Naistekliinik 1 2 1 3 5 12
Sünnitusabi ja günekoloogia 1 2 3 6
Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 1 5 6
5. korrus Kirurgiakliinik 5 27 6 3 41
Üldkirurgia 5 27 6 3 41
Kokku 8 2 30 21 3 8 72
Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel tuleb arvestada
olemasoleva hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest tulenevate piirangutega.
Lisaks tuleb arvestada tänaste probleemkohtadega ja vastavalt hoone võimalustele luua haigla
funktsionaalne lahendus, mis tagab maksimaalselt kiire ja tõhusa arstiabi, ressursside
säästliku kasutamise ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused. Planeeritud raviüksuste
paiknemine horisontaalsete kihtidena on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Planeeritavad pinnad
Funktsioon Ruumide pind (m²)
0. korrus 2218
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 157
Laboratoorium 157
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 959
10
Personali riietusruumid 327
Üldkasutatavad ruumid 632
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1103
Jäätmekäitlus 90
Koristuskeskus 85
Ladu ja varustus 180
Pesundus 141
Tehnoruumid 606
1. korrus 2556
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1442
Erakorraline meditsiin 943
Radiodiagnostika ja -ravi 259
Varupinnad 240
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 436
7. MUU 678
Esmatasandi tervisekeskus 639
Teenused väljastpoolt - apteek 39
2. korrus 2343
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1823
Eriarstide / eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 509
Operatsiooniplokk 1054
Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 520
3. korrus 2343
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 577
Endoskoopia 225
Eriarstide/eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 353
2. PALATIOSAKOND 679
Intensiivravi 679
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 394
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 693
Tehnoruumid 693
4. korrus 1370
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 519
Eriarstide ja ämmaemandate ambulatoorne vastuvõtt 284
Sünnitusplokk 103
Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133
2. PALATIOSAKOND 358
Sünnitusabi ja günekoloogia 358
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 492
5. korrus 1370
2. PALATIOSAKOND 952
Üldkirurgia 952
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 418
6. korrus 1370
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 924
Ambulatoorne taastusravi 444
Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) 480
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 393
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53
Personali täienduskoolitus 53
Hooneosa 3035
2. PALATIOSAKOND 3035
Iseseisev statsionaarne õendusabi, koduõendus 3035
Kokku 16 603
Järgnevas peatükis on esitatud rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm korruste ja
üksuste põhifunktsioonide lõikes.
11
2. Rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm
Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste
põhifunktsioonide lõikes.
2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus
Juurdepääsud:
1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi hoonetega (H5, H3, P1 uus
korpus)
2. sisse- ja väljapääsud siseste ja väliste trepikodade kaudu
3. 8 lifti - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad
Korrusel säilib olemasolev funktsionaalsus. Ruumid koos indikatiivsete pindaladega on
esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 2 157
Laboratoorium 2 157
Mikrobioloogia labor 2 157
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 45 959
Personali riietusruumid 37 327
Üldkasutatavad ruumid 8 632
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 29 1103
Jäätmekäitlus 1 90
Koristuskeskus 3 85
Ladu ja varustus 9 180
Abiruum 4 68
Ladu 3 57
Majandusjuhataja 1 32
Majanduspersonal 1 24
Pesundus 5 141
Must pesu 1 29
Pesu parandus 1 25
Pesuladu 1 33
Pesuruum 1 26
Puhas pesu 1 27
Tehnoruumid 11 606
Kokku 76 2218
12
2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus
Jäätmed kogutakse vastavalt toimivale seadusest ja juhenditest lähtuvale praktikale.
Olemasolev ruumiprogramm ja jäätmekeskuse asukoht hoones ei võimalda funktsionaalsust
oluliselt parandada.
Koristuskorralduses olulist funktsionaalset muutust ei planeerita. Koristus on korraldatud nii
masinkoristusele meetodil (üldpinnad, tunnel) kui ka käsipesu meetodil (palati jt ruumides).
Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskustes või koristusvahendite
ruumides korrustel.
2.1.2. Pesumajandus
Pesumajanduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Must pesu pestakse
välispidise partneri juures. Puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt
vajadusele palatiosakondadesse, kus on olemas väiksemad vahelaod;
must pesu kogutakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi;
pesupesemise teenus ostetakse sisse (Jõhvi Pesumaja OÜ).
2.1.3. Personali riietusruumid
Personali riietusruumid on korrusele kohandatud ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi.
Personali riiete vahetamise (st igal töötajal on oma riidekapp) ruumid on korrusele kohandatud
ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi ja funktsionaalsuse muutust ei vaja. 12 eraldi WC ja
duširuumiga varustatud pinda on hoone personalile piisav. Tervisekeskuse personali riidehoiu
võimalus rajatakse 1. korrusele tervisekeskuse pinnale.
Töötajate juurdepääs on võimalik kasutades hoonesiseseid lifte, hoonest väljast trepikodade
kaudu või tunneli kaudu teistest haiglakompleksi hoonetest.
2.1.4. Labor
Kuigi laboriteenus peab omama head ühendust kõigi kliiniliste üksustega, siis projektide P1 ja
P2 elluviimisel analüüside liikumisteede ja/või funktsionaalset muutust saavutada ei ole
võimalik. Labor üksusena jääb paiknema erinevates hoonetes, sh mikrobioloogia
laboratoorium Haigla 1 keldrikorrusel.
13
2.2. I korrus
Rekonstrueeritava hoone esimesele korrusele sissepääsu asukoht ei muutu. Olemasolev
vestibüül jääb peamiseks sisenemisteeks hoonesse. Kasutusse jäävad ka teised hetkel
olemasolevad sissepääsud. Hoone kandekonstruktsioonidest tulenevalt on ruumiplaani
kohandamisvõimalused hoone sissepääsu täiendavaks avamiseks piiratud.
Liikumisteed ja juurdepääsud
Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) juurdepääs iseliikuvale patsiendile ei muutu -
see on planeeritud olemasoleva peasissepääsu kaudu (hoone lääneküljel), kus
patsient suunatakse registratuurist EMO ooteruumi.
Kiirabilise transpordiga tulevale patsiendile olukord ei muutu, juurdepääs on Maslovi
tänavalt läbi kiirabihalli.
Ambulatoorsele eriarstiabi patsiendi liikumistee – sisenemine toimub olemasoleva
sissepääsu kaudu fuajeesse, juurdepääs on tagatud nii abivahenditeta kui
abivahendiga liikujale. 2. ja kõrgematele korrustele on võimalik liikuda liftide või
treppide kaudu.
Plaanilise haige liikumistee - patsiendi liikumistee algab sisenemisega olemasolevast
peasissekäigust. Registratuuris vormistatakse tema haiguslugu ning registratuur
teavitab vastavat osakonda patsiendi saabumisest. Patsient liigub registratuurist koos
saatjaga (enamasti on selleks hooldustöötaja) plaaniliste haigete vastuvõturuumi ja
seal edasi osakonda.
Patsientide külastajad sisenevad peasissekäigust, üleriided on võimalik jätta
garderoobi, osakondadesse liikumiseks kasutatakse lifte.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelites 5.
Tabel 5. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1442
Erakorraline meditsiin (olemasolev) 943
Radiodiagnostika ja -ravi (olemasolev) 259
Varupinnad 240
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 436
7. MUU 678
Esmatasandi tervisekeskus 31 639
Ravi ja protseduurid 19 274
Protseduurid 4 57
Vastuvõtukabinet (arst) 8 114
Vastuvõtukabinet (muu) 3 45
14
Vastuvõtukabinet (õde) 4 57
Personal 2 51
Kabinet 1 17
Puhkeruum 1 34
Laod jm abiruumid 2 17
IT 1 13
Ladu 1 5
Üldruumid 8 298
Ooteala 2 258
Tervisekeskuse registratuur 1 17
Trepikoda 11
WC 4 12
Teenused väljastpoolt 2 39
Apteek 1 27
Apteegi ladu 1 12
Kokku 2556
2.2.1. Tervisekeskus
Tervisekeskuse juurdepääs on planeeritud läbi 1. korruse fuajee. Tervisekeskuse ruumid on
rendipind.
Tervisekeskuses pakutavateks põhiteenusteks on perearstiteenus, koduõendusteenus,
iseseisev ämmaemanda teenus. Tervisekeskuse ruumidel on head ühendused radioloogia ja
diagnostika ja labori ruumidega. Lisaks on ruumid sotsiaalnõustajatele. Tervisekeskuse
füsioteraapia on lahendatud ambulatoorse taastusravi ruumide koosseisus. Esmatasandi
tervisekeskusesse on planeeritud töökabinetid 6 nimistuga perearstile, eraldi pereõdedele ja
kliinilistele assistentidele ning protseduuriruumid. Kõigile perearstidele ning pereõdedele on
planeeritud eraldi vastuvõturuumid. Iga kolme perearsti kohta on planeeritud eraldi
protseduuriruumid ja kindlasti vaktsineerimiskabinet (külmhoiu tingimustega). Samasse alasse
on veel planeeritud 2 koduõe ja 2 sotsiaaltöötaja (tulevikus tervisejuhid) vastuvõturuumid.
Samale korrusele luuakse rendipind seni puuduvale toetavale erateenusele jaeapteegi
avamiseks.
2.2.2. Diagnostika
Tulenevalt EMO asukohast hoones, on kogu oluline diagnostika olemasolu võimalikult selle
lähedal. Seega jäävad olemasolev ultraheli-, röntgen, endoskoopia ja kompuutertomograafia
jätkuvalt teenindama EMO, AIRO, operatsiooniplokki ning kogu haiglakompleksi
ambulatoorseid ja statsionaari patsiente, vajadusel ka tervisekeskust. Olemasolevate ruumide
jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 6.
Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala - Diagnostika
Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²)
Diagnostika (olemasolev) 3 259
15
Kompuuter (koos abiruumide ja ootealaga) 190 1 190
Röntgen 34 1 34
Ultraheli diagnostika 36 1 36
2.3. II korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja operatsiooniplokk
Võrreldes olemasoleva olukorraga on 6 korruselises hoones planeeritud eriarstide ja õdede
ambulatoorsete vastuvõturuumide kaasajastamine. Olemasolevas kõrvalhoone 2 korruse
operatsiooniblokis ning peahoone 2 korruse onkoloogia-hematoloogia keskuses muutusi ei
planeerita.
Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7.
Tabel 7. Üksuste jaotus ja pindala – II korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 32 1823
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 30 509
Ravi ja protseduurid 16 392
Vastuvõtukabibet 16 392
Personal 1 8
Laod jm abiruumid 5 31
Üldruumid 8 78
Operatsiooniplokk (ei kohandata) 1 1054
Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) (ei kohandata) 1 261
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 520
Kokku 2343
Haigete ambulatoorse eriarsti vastuvõtu ruumid diagnoosimiseks ja raviks on kavandatud 2. ja
3. korrusele – kahe korruse peale kokku on 25 vastuvõturuumi. Korrusele planeeritakse 16
vastuvõtukabinetti arstidele ja õdedele. Haiglas toimuvad 22 erineva arsti eriala ja 21 õe-eriala
jm. tervishoiutöötajate vastuvõtud.
Vastuvõtule tulevate plaaniliste haigete registreerimine toimub haige enda või raviarsti poolt.
Hoone registratuuris ja vahetult keskses kohas erialaüksuses korraldab patsientide
informeerimist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse assistent-
sekretär. Kabinettide ja/või nende juurde planeeritakse ka vajalikud protseduuri-, abi jm
erialateenuse osutamiseks vajalikud pinnad (sh laboratoorsete analüüside võtuks).
Patisentidele planeeritakse funktsionaalne ja mugav ooteala.
Abiruumid kohandatakse kesk-sektsioonidesse, mahtu planeeritakse laod, patsientide
pesuruumid (palatiosakondades), üldkasutatavad tualettruumid, koristus, patsientide
puhkealad ja ootealade istumiskohad jms. Täpsem ruumipaigutus sõltub olemasolevate
16
tehnosüsteemide ümberpaigutamise võimalusest ja ruumivajadusest ja selgub
projekteerimistööde käigus.
Osa ambulatoorseid vastuvõtte hakkab toimuma uues korpuses (P1) osa jätkub Haigla 5
hoones. Kaasajastatud ruumide arv võimaldab lõpetada vastuvõtud aadressil Vestervalli 15.
17
2.4. III korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja intensiivravi
Hoone kolmandal korrusel saab olema uuendatud tingimustega eriarstide ambulatoorne
vastuvõtt kirurgia erialadel. Olemasolevas intensiivraviosakonnas ning endoskoopiakeskuses
muutusi ei planeerita.
Korrusele planeeritakse 9 vastuvõtukabinetti ja protseduuriruumid. Ruumide jaotus ja pindala
on välja toodud tabelis 8.
Tabel 8. Üksuste jaotus ja pindala – III korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 24 577
Endoskoopiakeskus (ei kohandata) 1 225
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 23 353
Ravi ja protseduurid 16 296
Audiomeetria 2 16
Haavaravi kabinet 1 27
KNK kabinet 2 35
Protseduurid 2 54
Protseduurid (kirurgia) 1 27
Protseduurid (uroloogia) 1 27
Vastuvõtukabinet 2 53
Vastuvõtukabinet (kirurgia) 2 26
Vastuvõtukabinet (ortopeedia) 1 13
Vastuvõtukabinet (uroloogia) 1 13
WC 1 6
Personal 2 25
Laod jm abiruumid 2 13
Üldruumid 3 19
2. PALATIOSAKOND 8 679
Intensiivravi (ei kohandata) 679
Intensiivravi 1 129
Intensiivravi muud ruumid 405
Isolaator 2 51
Protseduurid 1 18
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 394
Tehnoruumid 693
Kokku 2343
18
2.5. IV korrus – sünnitusabi ja gümekoloogia
Hoone neljandal korrusel on planeeritud naistekliiniku ruumide terviklik kaasajastamine -
ambulatoorse vastuvõtu ruumid, päevastatsionaarne ravi, sünnituplokk ja palatiosakond
(kasutusele võetakse 2019 läbiprojekteeritud ja ehitusloa saanud lahendus, et vähendada
projekteerimise üldkulu). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 9.
Tabel 9. Üksuste jaotus ja pindala – IV korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 44 519
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt (günekoloogia) 25 284
Ravi ja protseduurid 14 190
KTG ruum 1 10
Läbivaatuse ruum 4 51
Naistekliiniku juhataja kabinet 1 10
Perekool 1 26
Ultraheli kabinet 1 17
Vastuvõtukabinet 4 52
Ämmaemanda ambulatoorne vastuvõtt 2 26
Personal 5 51
Arstituba 1 13
Personali dušširuum 1 5
Sekretäri kabinet 1 9
Valvearsti tuba 1 12
Vanem-ämmaemanda kabinet 1 12
Laod jm abiruumid 4 25
Üldruumid 2 18
Sünnitusplokk 6 103
Sünnitussaal 2 52
Vannituba 2 25
Vastsündinute intensiivravi 1 13
Vastsündinute jälgimise ruum 1 13
Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 13 133
Päevaravi 10 115
Operatsioonijärgne palat 1 26
Palat 1k 3 30
Palat 2k 1 13
Protseduurid 2 40
WC 3 7
Personal 1 10
Üldruumid 2 8
2. PALATIOSAKOND 21 358
Sünnitusabi ja günekoloogia 21 358
Palatid 9 121
Palat 2k 1 17
Perepalat 3 67
Sünnitussaal-isolaator 1 24
WC ja dušš 4 13
Ravi ja protseduurid 1 11
Läbivaatuse ruum 1 11
Personal 3 17
Laod jm abiruumid 4 37
Üldruumid 4 172
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 492
Kokku 1370
19
2.6. V korrus - üldkirurgia
Hoone viiendal korrusel on planeeritud kaasajastada kirurgiliste erialade palatiosakond 35
voodikohaga, protseduuride ja personali ruumid ning kesksektsioon abiruumidega (sh
patsientide pesuruum). Olemasolevate intensiivravikohtade (6 voodikohta) osas
kaasajastamist ei planeerita.
Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10.
Tabel 10. Üksuste jaotus ja pindala – V korrus
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
2. PALATIOSAKOND 55 952
Üldkirurgia 55 952
1. Palatid 17 339
Isolaator 4 56
Palat 1k 4 50
Palat 3k 9 233
2. Intensiivravi 5 112
4. Ravi ja protseduurid 10 127
Hügieeniruum 2 12
Kirurg 1 18
Klistiiriruum 2 7
Protseduurid 1 17
Raamipesu 1 10
Sidumine 1 27
Sidumine (puhas) 2 35
5. Personal 11 138
Arstide tuba 1 35
Kirurgiakiiiniku juhataja 1 13
Personali puhkeruum 2 16
Personali WC/dušš 2 19
Sekretär 1 8
Vastutav õde 1 17
Õepost 2 17
Kirurgiakliiniku ülemõde 1 13
6. Laod jm abiruumid 7 55
7. Üldruumid 5 183
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 418
Kokku 1370
20
2.7. VI korrus – ambulatoorne taastusravi
Hoone kuues korrus jääb hemodialüüsi ja taastusravi osakkonna kasutusse. Ambulatoorne
taastusravi osas laiendatakse protseduuride valikuvõimalusi ja kaasajastatakse osutamise
tingimusi.
Olemasolev hemodialüüsikeskus on eraldi rendipind, liftihallist eraldatud sektsioonis ning
rentnik on teinud parendused iseseisvalt ning seal ehitustöid ei planeerita.
Taastusravi on planeeritud nii ambulatoorse teenusena, kui ka statsionaarsete osakondade
patsientide taastavateks protseduurideks, päevaraviks ja tervisekeskuse füsioteraapia
teenuste osutamiseks. Igas protseduuriruumis on pesemisvõimalus kohapeal. Ruumide jaotus
ja pindala on välja toodud tabelis 11.
Tabel 11. Ruumide jaotus ja pindala – Taastusravi
Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 25 920
Taastusravi 24 440
4. Ravi ja protseduurid 13 296
Aparatuurne taastusravi 2 52
Arsti vastuvõtt 1 27
Füsioterapeutide vastuvõtt 4 115
Logopeed 1 27
Massaaž 2 25
Mudaravi 1 13
Spordiarst 1 25
Muud raviprotseduurid 1 13
5. Personal 4 44
6. Laod jm abiruumid 7 100
Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) (ei kohandata) 480
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 397
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 2 53
Kokku 1370
21
2.8. Katusekorrus
Katusekorrus on tehniline korrus, st tervishoiuteenuseid korrusele planeeritud ei ole. Vajalik
rekonstrueerimistööde ulatus ja sisu selgub projekteerimistööde käigus valmivate eriosade
(eelkõige ventilatsioon ja tugevvool) projektlahendustega.
2.9. Õendushoolduskorpus
Kümnend tagasi ehitatud õendushooldusosakonna hooneplokk kuulub rekonstrueerimistööde
mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamiseks (välisseinte täiendav soojustamine, uute
3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide paigaldus).
Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Remontööde ajaks on
planeeritud osaliselt korpusesse üle tuua 5 korruse kirurgiaosakonna tavapalatite patsiendid.
Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500
KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77
“Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine”
SA Narva Haigla funktsionaalse
arengukava II etapp (2025 – 2030)
ÜLDOSA
Narva 2025
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
1. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST HOONESTUSEST .................................................................... 6
2. SA NARVA HAIGLA ARENDAMISE KONTSEPTSIOON ........................................................... 10
3. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS ........................................................................................ 12
3.1. P1 – UUE HAIGLAKORPUSE RAJAMINE ...................................................................................... 12
3.2. P2 – INTEGREERITUD TERVISHOIU JA HEAOLUTEENUSTE KESKUSE ARENDAMINE ........................ 15
4. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ....................................................................................... 18
4.1. P1 - UUE RAVIKORPUSE EHITAMINE .......................................................................................... 18
4.2. P2 – HAIGLA 1 HOONE REKONSTRUEERIMINE ........................................................................... 18
5. RUUMIDE PLANEERIMISE ALUSED ......................................................................................... 20
LISAD: ................................................................................................................................................. 21
P1 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 21
P2 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 21
3
Sissejuhatus
Käesolev dokument on sisult Terviseministri 04.10.2023 käskkirjaga nr 137 kinnitatud
dokumendi „SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava II etapp“ täpsustatud versioon
seoses väljaarendamise plaanide korrigeerimisega. Kaks aastat peale algse dokumendi
valmimist on selginud tegelikud võimalused Narva Haigla taristu kaasajastamiseks ja
arendamiseks. Võimalused on algselt püstitatud ambitsioonidest oluliselt tagasihoidlikumad,
mistõttu on dokument viidud vastavusse realistliku arengutrajektooriga
SA Narva Haigla tänane taristu koos tehnosüsteemidega on vana ja ei vasta patsientide ega
ka tööturu osaliste ootustele. Vanim, tegutsev laborihoone on rajatud 1906 ja statsionaarina
tegutseva sisekliiniku hoone 1913 aastal. 1970ndatel aastatel rajatud 6 korruseline
aktiivravikorpus (v.a mõned osad), aga samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad
hooned (administratsiooni hoone, haigla apteegi ja patoloogia hoone ning kiirabijaam) on
füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest
tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele arstidele, õdedele ja muule personalile, kes
eeldavad õpingutel Tartus kogetud kaasaegset töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et
teatud erialadel, mille järgi on hädavajadus, pole õnnestunud haiglasse tööle saada
kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja
kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas,
suuruselt kolmandas omavalitsuses.
SA Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi
prognooside kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu Eesti suurima
üldhaiglaga. Tuleviku ravivajadus mitmetel erialadel prognoositavalt hoopis suureneb, kuna
eakate elanike arv on kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne arstiabi tagada Narva linnas
ka perspektiivis.
Narva haigla juhtkond on seadnud eesmärgiks kujundada haiglast 2030 aastaks kaasaegne
integreeritud tervishoiu ja heaoluteenuste tõmbekeskus, mis hõlmab endas tänapäevast
aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenuseid, erinevaid sotsiaalteenuseid, kompleksset
taastusravi ja erinevaid kompetentsikeskuseid (nn. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekeskust).
Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (II etapp) on koostatud vastavalt
sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti
meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“.
4
Funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel on aluseks võetud SA Narva Haigla
funktsionaalne arengukava 2025-2030 I etapp.
Tulenevalt rahastamisvõimalustest on funktsionaalse arengukava II etapi dokument
struktureeritud kahe eraldiseisva projektina. 2025. aasta augusti seisuga on mõlema projekti
elluviimiseks reaalne rahastusvõimalus olemas:
Projekt 1 (P1) – sisuks on uue ravikorpuse ehitamine aadressile Haigla 5a, Narva.
Projekti, nimega „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise
keskus“, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);
Projekt 2 (P2) – sisuks on Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi ning tervise- ja
heaolukeskuse otstarbeks (P2). Projekti nimega „Narva integreeritud heaoluteenuste
arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus“ rahastab Ühtekuuluvusfond (ÜF).
Lisaks on üldisemalt kavandatud jätkutegevused nimetatud projektide elluviimisele järgnevale
ajaperioodile - mis on eelkõige seotud haiglakompleksi ajalooline hoone (Haigla 5)
kohandamisega esmatasandi tervisekeskuse, taastusravi (koostöös Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskusega) ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutuse tarbeks. Edasine
parendamine on kavandatud läbi viia vanimas hoones (Haigla 3), kus tegutseb hetkel haigla
labor. Omavahendite toel on uuendamise ootel veel Haigla 9.
Kõikide projektide sisuline planeerimine on kavandatud teostada tihedas koostöös Tartu
Ülikooli Kliinikumiga jt. raviasutustega, kaasates sealset tippteadmist nii projektide
kavandamisel, elluviimisel kui ka hilisemal teenuste osutamisel.
Arengukava II etapp annab ülevaate järgnevatest teemadest:
olemasolev hoonestus ja selle seisukord;
haigla arendamise kontseptsioon;
hoonete planeeritav funktsionaalsus;
hoonete täpsem funktsionaalne ruumiprogramm;
arhitektuursed plaanilahendused;
hinnang ehitusmaksumusele.
Kuna planeeritakse ka uut hoonestust, esitatakse funktsionaalsed ruumiprogrammid hoonete
korruste ja projekteerimisloogika alusel. Sotsiaalministri määruse „Nõuded haigla
funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla
funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 7 lg 6 põhine haigla ruumide jaotus
5
funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks või üksusteks (määruse lisa 1 järgi) on
funktsionaalsete valdkondade kirjeldusena ja tabelitena käesoleva töö osa.
Mugavama loetavuse eesmärgil on dokument on vormistatud kolmes eraldi, kuid ühtekuuluvas
ja lahutamatus osas koos lisadega.
6
1. Ülevaade olemasolevast hoonestusest
SA Narva Haigla erinevad struktuuriüksused paiknevad kahel kinnistul, kuues hoones.
Funktsionaalse eskiisi koosseisus on olemasolevaid struktuuriüksusi vaadeldud Haigla tn.
kompleksis (SA Narva Haigla omandis) ja Vestervalli 15 tn. hoones (Narva Linnavalitsuse ja
eraomaniku kaasomandis, antud haiglale hoonestusõiguslepingu alusel).
Haigla hooneteks on:
Haigla 1 koos õendusabi juurdeehitusega;
Haigla 3;
Haigla 5;
Haigla 7;
Haigla 9;
Vestervalli 15.
HAIGLA 1 (H1), hoone suletud netopind on 16 602,7 m2.
Tegu on 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a.
0 korrusel (keldrikorrus) paiknevad lisaks tehnilistele ruumidele personali garderoobid,
pesulaod, jäätmete kogumine ning mikrobioloogia laboratoorium;
I korrusel paiknevad EMO, radioloogiakliiniku kabinetid, ortopeedide ambulatoorse
vastuvõtu kabinetid, registratuur, plaaniliste haigete vastuvõtu kabinet, haigla infopunkt,
EMK vanemõe kabinet, garderoob haigla külastajatele. Hoone tiivas, kus varem
paiknes naiste nõuandla, seisavad ruumid tühjalt;
II korrusel paikneb renoveeritud operatsiooniplokk. Opiploki vastastiivas Maslovi tn.
pool paikneb „recovery“. Korrusel paiknevad ühes tiivas TÜ kliinikumile rendilepinguga
antud onkoloogide ambulatoorse vastuvõtu ruumid ning keemiaravi läbiviimise ruumid.
Lisaks on veel kirurgia ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, noorte nõustamise kabinet,
vaktsineerimise ja protseduuride läbiviimise, endokrinoloogi-, anesteesioloogi
vastuvõtu-, nefroloogi-, polikliiniku vanemõe -, tromboosiõe -, tervishoiuarsti õe - ning
linna kindlustamata isikute üldarsti vastuvõtu kabinet. Sama korruse vastas tiivas
paiknevad: psühholoogi, psühhiaatri, lastearsti ambulatoorse vastuvõtu kabinetid.
7
Pulmonoloogi vastuvõtu kabinet koos abiruumiga (koormustestid, spirograafia), OKR
kabinet;
III korrusel asuvad nina-kõrva-kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu kabinetid,
uroloogi kabinet, kirurgi kabinet, naistearstide vastuvõtu kabinetid, endoskoopia
uuringute ruumid ja renoveeritud anestesioloogia ja intensiivravi osakond,
ämmaemandate vastuvõtu ruumid;
IV paiknevad: sünnitusplokk koos sünnitus- ja raseduspatoloogia, ruumid
vastsündinutele, perekool, ultraheli kabinet, naiste läbivaatusruumid, perepalat,
neonatoloogi vastuvõtu kabinet ning protseduuride ruum.
V paiknevad l kirurgia palatiosakond (38 voodit); kirurgia intensiivpalat 6-le voodile
eraldi õe postiga, päevakirurgia voodikohtadega palatid, uroloogi protseduuride kabinet,
sidumistuba (2 ruumi), 3 ruumi arstidele, protseduuride kabinet kirurgiliste haigete
teenindamiseks, 2 õe posti;
VI korrusel Haigla tänava poolses tiivas asuvad ambulatoorne taastusravi( sh.
taastusarsti- , noorsportlaste tervisekontrolli-, logopeedi kabinet, füsioterapeutide
kabinetid, aparaatne füsioteraapia koos mudaraviga, nõupidamiste ruumid. Korruse
vastastiivas on rendipind, sh. ruumid 10-le hemodialüüsi aparaadile koos abiruumidega
(Renalis kliinikud OÜ) ja ühe nimistuga perearstikeskusele (Teie Tervis OÜ) renditud 2
kabinetti.
Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, ventilatsiooni- ja
jahutussüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täielikku renoveerimist. Teatud osa
keldrikorruse tehnilisi ruume on seetõttu tühjad ja kasutuskõlbmatud. Renoveeritud
ruumigruppides (sh. intensiivravi- ja operatsiooniosakond) on kõik insenersüsteemid
väljavahetatud (Maslovi tn poolses tiivas rajatud EMO osakond kaasaegse tehnoloogiaga).
2013. a. ehitati hoonele kaasaegse lahendusega laiendus (3 korrust, suletud netopind 3035
m2), kus paikneb õendusabi osakond 85 voodiga (sh 10 hospiitsi voodikohta), abivahendite
müügi- ja laenutuse rendipind (ITAK OÜ) ja koduõenduse kabinet.
HAIGLA 3 (H3), hoone suletud netopind on 1044,5 m2.
Kõrge soklikorruse ja ühe maapealse korrusega hoone on kompleksi vanim, muinsuskaitse all
ja valminud 1906. a. 1998. a. ehitati soklikorrusele välja kesksterilisatsiooni osakond. Hoone
on maa- aluse tunneliga ühendatud haigla palatikorpustega (hooned H1 ja H5, tunneli
ehitusaasta - 1996).
8
I korrusel asub haigla laboriosakond (verekabinet koos protseduuri ruumiga,
biokeemia-immunoloogia, viroloogia ja molekulaardiagnostika kliiniline labor).
Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid on suuremas osas rekonstrueeritud koos
kesksterilisatsiooni osakonna ehitamisega. Seoses esimese korruse renoveerimisega vajavad
insenersüsteemide lahendused korrigeerimist ja täiendamist. Hoone aknad on renoveeritud
vastavalt muinsuskaitse nõuetele perioodil 2020-2025. Hoone vajab täiendavat rahastust
ajaloolise välimusega siselahenduse parendamiseks.
HAIGLA 5 (H5), hoone suletud netopind on 6296,2 m2
Hoone on soklikorrusega, osaliselt kolmekorruseline, kompleksi suurim muinsuskaitse all olev
ajalooline nn. „Kreenholmi tehase täishaigla“, valminud 1913. a, rekonstrueeritud 1969. aastal.
Hoonest osa on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutuses õppetööks (tasuta ruumid hoone 2
korrusel):
Keldrikorrusel on personali puhvet, köögiploki ladu, aparaatide hoolduse ja
remondiruumid, töökojad ja tehnilised ruumid, laoruumid ja sisekliiniku personali
garderoobid. Osa pinda on kasutuseta;
I korrusel paiknevad, külastajate garderoob ja kaks palatisektsiooni - ühes tiivas
nakkushaiguste osakond - 12 voodikohta (8 tavalist + 3 teise astme intensiivravi
voodikohta + 1 esimese astme intensiivravi voodikoht) ja teises tiivas sisehaiguste
osakond (26 voodikohta, sh 19 tavavoodit, 4 intensiivravi (II aste) ja 3 intensiivravi (I
aste)), radioloogia üksuse röntgenikabinet (mammograaf ning röntgenseade),
sisekliiniku juhataja ja sisekliiniku vanemõe ning nõupidamiste ruum ning
infektsioonikontrolli kabinet koos patsiendikogemuse juhi kabinetiga, psühholoogide -,
vaimsetervise õe -, ARV - ja HIV ravi kabinetid, arstide tööruumid; abiruum sööginõude
pesemiseks;
II korrusel on kaks palatisektsiooni - ühes tiivas sisehaiguste osakonna palatid (12
tavavoodit) ja vastas tiivas (12 voodit, sealhulgas 11 tavavoodit ja 1 intensiivravi voodi
(I aste)) ning funktsionaalse diagnostika kabinetid, südame ultraheliuuringute kabinet,
haigla õpperuum (23 kohta) õenduskvaliteedi juhi kabinet. Eraldi alas on Tartu TTK
koolituskeskuse ruumid (2 loenguruumi ja 2 ruumi praktikumide läbiviimiseks.) Abiruum
sööginõude pesemiseks;
hoone kolmandal korrusel asub haigla köögiplokk koos abiruumidega.
Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav,
rekonstrueerimist vajab ventilatsioonisüsteem ja katuse kogulahendus.
9
HAIGLA 7 (H7), hoone suletud netopind on 1496,5 m2
Hoone on keldrikorrusega, kahekorruseline, ehitatud 1963. a:
Keldris paiknevad laod ja töökojad;
I esimesel korrusel paiknevad haigla administratsiooni ruumid;
II korrusel on kasutusel 120-kohaline koosolekute saal, selle kõrval töökabinetid, eraldi
sissepääsuga paiknevad külaliste toad (7) ja arvutiklass ning IT grupi ruumid.
Hoone ehituslik struktuur ei ole sobiv ravi, diagnostika või palati funktsioonideks.
Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Puudulik on ventilatsiooni- ja
jahutussüsteem.
HAIGLA 9 (H9), hoone suletud netopind on 1953,7 m2
Kahekorruselise, 1974. a. ehitatud hoone:
I korrusel paiknevad kiirabijaam koos kiirabiautode garaažiga, patoloogia osakond,
arhiiv, tavandiruumid (rendipind) ning kogu linna teenindav surnute säilitamise
külmruum;
II korrusel on haigla apteek, patoloogiaosakonna laboratoorium (histoloogia ja
tsütoloogia) ja meditsiinistatistika kabinetid ning haigla arhiiv.
Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid vajavad renoveerimist.
VESTERVALLI 15 (~4 km kompleksist), hoone suletud netopind on 5708,9 m2
Keldriga kolmekorruseline polikliinikuhoone valmis 1996. aastal. Haigla kolis ruumid üle Haigla
tn. linnakusse ja hetkel seisab see tühjana, v.a. 3 kabinetti esimesel korrusel, mis on SA
Viljandi haiglale metadoonikeskusena rendile antud. Hoones olid lisaks arstikabinettidele
diagnostika- ja taastusravikabinetid, soolakamber, radioloogia kabinetid. Hoone esimesel,
teisel ja kolmandal korrusel paiknesid perearstikabinetid. Hoone teisel korrusel asub saal.
Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Hoone on SA Narva Haigla kasutuses
hoonestusõiguslepingu alusel. Haigla on august 2025 alustanud selle hoone töökorda
seadmist, et kolida oma tegevused Haigla 1 hoone renoveerimistööde ajaks üle (2026-2028).
Viimased suuremad muudatused Haigla tn. haiglakompleksis leidsid aset aastal 2013, mil
toimus Karja tn. 6 asunud korpusest väljumine ja valmis Haigla 1 õendusabi osakonna
juurdeehitus.
10
2. SA Narva Haigla arendamise kontseptsioon
Haigla kaasajastamine on võimalik ellu viia vastavalt finantseerimisvõimaluste olemasolule
etapiviisiliselt. Nii saab reaalseks lahenduseks lähimas perspektiivis (aastani 2030) olla uue
ravikorpuse rajamine ning Haigla 1 hoone rekonstrueerimine nii aktiivravi kui ka
esmatasandi, tervise- ja heaolukeskuse otstarbeks. Kogu haiglakompleksi terviklik
arendamine hõlmab kokkuvõtvalt järgmisi etappe:
P1) Uue ravikorpuse ehitamine
P2) Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi- ning tervise ja heaolukeskuseks
P+) Haiglakompleksi teiste hoonete renoveerimine ja/või funktsionaalne kohandamine
Joonis 1. SA Narva Haigla väljaarendamise kava
Detailsemalt on kirjeldatud projektid P1 ja P2. Teadaoleva rahastusvõimaluse puudumise tõttu
ei tooda detailselt välja järgmisi etappe (P+).
Projekt 1
• Uue ravikorpuse ehitus
Projekt 2
• Haigla 1 hoone rekonstrueerimine tervise- ja heaolukeskuse ning aktiivravi tarbeks
Projektid +
• Haigla 5 ajaloolise haiglahoone rekonstrueerimine (tervisekeskus,sotsiaalteenused, ennetustegevus, taastusravi ja rehabilitatsioon, Tervishoiu Kõrgkooli õppekeskus)
• Haigla 3 hoone renoveerimine (laboriteenuste laiendamine)
• Haigla 9 hoone renoveerimine (kiirabijaama töötingimused)
• Õendushooldsooldusosakonna ja eakatele suunatud teenuse täiendavate pindade rajamine
• Haiglakompleksi pindade optimeerimine (Vestervalli 15 kasutusest välja)
Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid.
Narva Haigla on kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus
11
Üldine eeldus on, et lõppkokkuvõttes saavutab haiglakompleks tulevikuvajadustele vastava
funktsionaalsuse ja arenguvõimalused:
kogu haigla aktiivravi toimub kaasajastatud pinnal. Lõpeb aktiivravi tegevuse selleks
mittesobivas hoones (Haigla 5);
diagnostikaüksus võimaldab pakkuda paremas ja laiemas kvaliteedis
diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele;
suurem osa Haigla 5 hoone pinda on võimalik anda esmatasandi perearstikeskuse,
taastusravi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutusse;
kompleksi rajatakse ruumid esmalt 6-le perearstinimistule ja lõplikult kuni 20-le
esmatasandi teenust osutavale meeskonnale jm heaoluteenustele;
Rajatakse täiendavad pinnad taastusravi ja rehabilitatsiooni meeskonnale,
õendushooldusosakonnale ja eakatele mõeldud teenustele (TERVIK, koduhaigla jm.)
ning ennetus- ja koolitustegevuste.
Haigla arengukontseptsiooni täielik elluviimine tooks kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue ja
olustikule vastava tervishoiuteenuste taseme Narvas.
12
3. Planeeritav funktsionaalsus
3.1. P1 – uue haiglakorpuse rajamine
P1 on esimeseks sammuks Narva Haigla kaasajastamisel, mis omab reaalset finantseeringut.
Projekti elluviimiseks kasutatakse 70% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust -
projekt „Uue haiglakorpuse rajamine integreeritud heaoluteenuste osutamiseks Narvas“.
Eesmärgiks on rajada SA Narva Haigla territooriumile uus haiglakorpus, mis koostoimes
olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud heaoluteenuste terviselinnaku.
Korpus rajatakse uusehitusena SA Narva Haiglale kuuluvale kinnistule aadressil Haigla 5,
Narva (katastritunnus 51105:004:0145). Korpus ühendatakse olemasolevate hoonetega
(Haigla 5, Haigla 1 ja Haigla 3) maa-aluse tunneli kaudu.
Joonis 2. Uue ravikorpuse planeeritav asukoht
Uue korpuse rajamise indikatiivne maht on 7000 m². Algselt kavandatud pinnamahtu on
hinnasurve tõttu esialgsega võrreldes vähendatud u. 7% (sh. varjendi nõude lisandumine ja
käibemaksu määra tõus 01.07.2025).
13
Hoone on uue planeering järgi planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus). Kaotatud
on katuselt helikopteri maandumisplats, kuna haiglast paari minuti autosõidu kaugusel asub
riiklik lennusalga helikopteri maandumisplats.
Hoone planeeritav funktsionaalsus on järgmine:
Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1060
Diagnostika 384
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 676
2. PALATIOSAKOND 2059
Infektsioonhaigused 863
Lastehaigused 477
Sisehaigused 718
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2653
Personali riietusruumid 227
Üldkasutatavad ruumid 2426
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1117
Jäätmekäitlus 75
Ladu ja varustus 11
Tehnoruumid 1031
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76
Personali täienduskoolitus 76
Kokku 6965
Korpusesse on planeeritud kokku 59 voodikohta, sh 10 intensiivravi kohta. Arvestatud on
paindlikkuse vajadusega. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse
voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade
optimaalselt kasutust. Lisaks on muudetud palatitega seotud sanitaarsõlmede lahendust
senisest odavamaks läbi jagatud kasutuse põhimõtte.
Hetkel Haigla 5 hoones paiknev sisehaiguste kliinik ja osa diagnostikaüksusest saavad uued
ruumid. Hoone esimesele korrusele rajatav diagnostikapiirkond võimaldab pakkuda paremas
ja laiemas kvaliteedis diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele.
Uue hoone rajamine võimaldab parandada ravikvaliteeti ja kättesaadavust (lisa
vastuvõtukabinetid, kaasaegsed tingimused võimaldavad paremat diagnostikat, ravi ja
hooldusteenust, vähendada halduskulusid (energiatõhus uus hoone on efektiivsema ja
kaasaja nõuetele vastava kütmise, valgustuse ja hoolduse kuludega) ning motiveerib ja
võimaldab personali kinnihoidmispoliitikat (tänapäevased töötingimused toetavad töötajate
rahulolu ja arengut).
14
Ühtlasi tähendab see ka seda, et sisekliinik saab täielikult vabastada Haigla 5 hoone ja
osaliselt ka Haigla 1 ambulatoorse vastuvõtu ala, mis on füüsiliselt ja moraalselt vananenud
ning ei vasta tänapäevastele tervishoiuasutustele kehtestatud nõuetele. Sinna saab
renoveerimise järgselt kavandada täiendavaid võimestavaid tegevusi. Uus haiglakorpus
lahendab Haigla 5 hoones olevad järgmised probleemid:
Taristu ei vasta tänapäevastele nõuetele: vananenud elektri-, vee- ja
ventilatsioonisüsteemid. Piiratud on võimalused kaasaegsete meditsiiniseadmete
paigaldamiseks. Energiatõhusus on madal. Haigete taastumise ja infektsioonileviku
vastumeetmed on madalad.
Tingimused patsientidele ja töötajatele on ebasobivad: ruumilahendused
ebafunktsionaalsed, WC-de ja pesemisvõimaluste arv on ebapiisav (eriti
liikumispuudega inimestele), heli- ja soojusisolatsioon on kehv.
Arengu- ja digitaliseerimispiirangud: raske on rakendada tänapäevaseid IT-lahendusi
(nt meditsiini infosüsteemid, telemeditsiin) ning keeruline täita uusi nakkuskontrolli ja
patsiendivoogude nõudeid. Keeruline on täita EITS küberturvalisuse nõudeid.
Oluliselt paraneb haigla valmisolek kriisiolukordadeks. Hoonesse on kavandatud varjendi
rajamine. Hoone valmides tekib evakuatsioonivõimalus maa-alusest tunnelvõrgustikust kaug-
evakueerimiseks (transpordile panduse kaudu). Uue korpuse valmimisel tekib
masskannatanute raviks juurde lisapind, mis on kaetud täisvarustuse generaatoriga (riigi
toetusel juba varasemalt soetatud). Maa-alusesse lisatunnelisse (80m) saab paigutada
täiendavad 30 varjumisele toodud haiget.
Projekti tulemusena valmib u 7000 m² suurune kaasaegne haiglakorpus, mis koostoimes
olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud terviselinnaku, mis hõlmab nii
aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused, taastusravi- kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid.
Projekti elluviimise indikatiivne ajakava on järgmine:
1. Projekteerimistööd, sh projekti ekspertiis ja ehitusluba – riigihange läbi viidud,
valmimistähtaeg 03.2026
2. Ehituse riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2026 I pa
3. Ehitustegevus – 2026 II pa - 2028 II pa (kuni 24 kuud)
4. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2027
5. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2028
15
3.2. P2 – integreeritud tervishoiu ja heaoluteenuste keskuse arendamine
Paralleelselt P1 projekti teostamisega (uus ravikorpus) on Ühtekuuluvusfondi (ÜF)
energiatõhususe meetme toel võimalik ellu viia 70ndatel rajatud Haigla 1 rekonstrueerimine
energiasäästlikuks integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuseks. ÜF
projekti eesmärk on rekonstrueerida SA Narva Haiglale kuuluv olemasolev hoone aadressil
Haigla 1, Narva linn energiatõhusaks ja kaasaegseks haiglahooneks, mis integreerib nii
aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevad sotsiaalteenused.
Haigla 1 näol on tegu 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a ning mille suletud
netopind on koos 2013. a. ehitatud laiendusega (3035 m2) 16 603m². Hoonesse on hetkel
koondatud valdav osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk,
anestesioloogia ja intensiivraviosakond, mikrobioloogia labor, endoskoopiauuringute kabinetid,
radioloogiakliiniku uuringute ruumid (kompuutertomograaf, röntgen, sonograafia), TÜK
keemiaravi ruumid, sünnitustoad, statsionaarse ja päevaravi palatiosakonnad (kirurgia- ja
naistekliinik), dialüüsiraviruumid, erinevad ambulatoorsete eriarstide/eriõdede ja 2 perearsti
vastuvõtu ruumid ning ambulatoorse taastusravi ruumid. 2013 a juurdeehituses on õendusabi
osakond. Hoones on tehtud episoodilisi ehituslike parendusi. Osa pinda on amortiseerunud ja
kasutusest väljas sh. liftid. Samas rajati koroonaviiruse puhangu ajal 3 korrusele 2 kaasaegset
isolatsioonipalatit.
Ligi 50 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaegse ja energiatõhusa hoone
karakteristikule ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sh nii soojustuse, tehnosüsteemide kui
osaliselt ka siselahenduste osas. Seda saab teha vaid tööprotsessi teisele pinnale kolimisel.
Haigla 1 rekonstrueerimise tulemusena moodustub SA Narva Haiglast koos uue rajatava
ravikorpuse (P1) ja olemasoleva hoonestusega kaasaegne integreeritud heaoluteenuste
terviselinnak. Seejuures kavandatakse Haigla 1 hoonesse aktiivravi kõrval ka ruumid
perearstide tervisekeskuseks ja erinevateks sotsiaalteenusteks, ambulatoorseteks
vastuvõttudeks, ennetustegevusteks ning pind jaeapteegi avamiseks.
Hoone planeeritav funktsionaalsus on projekti järgselt järgmine (punase värvierisusega on
tähistatud lisanduvad ja kollasega kaasajastatavad funktsionaalsed valdkonnad, ülejäänud
valdkondades toimuvad kohandused ainult hoone energiatõhususe suurendamiseks vajalike
tööde raames):
16
Tabel 2. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks
Funktsioon Ruumide pind (m²)
1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 5443
Endoskoopia 225
Erakorraline meditsiin 943
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1145
Laboratoorium 157
Operatsiooniblokk 1054
Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261
Radiodiagnostika ja -ravi 259
Sünnitusblokk 103
Taastusravi 444
Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) 480
Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133
Varupinnad 240
2. PALATIOSAKOND 5025
Intensiivravi 679
Sünnitusabi ja günekoloogia 358
Üldkirurgia 952
Iseseisev statsionaarne õendusabi 3035
4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 3612
Personali riietusruumid 327
Üldkasutatavad ruumid (kaasajastatakse osaliselt) 3285
5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1795
Jäätmekäitlus 90
Koristuskeskus 85
Ladu ja varustus 180
Pesundus 141
Tehnoruumid 1299
6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53
Personali täienduskoolitus 53
7. MUU 678
Esmatasandi tervisekeskus 639
Teenused väljastpoolt - apteek 39
Kokku 16 603
Palatiosakondades on arvestatud paindlikkuse vajadusega. Võimalusel rakendatav
modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab
vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Lisaks on
tänased isolatsiooniks vajalikud palatid nakkuse levikut mitte toetavad - puudujääke selles
osas on kõigil korrustel.
Projekti realiseerimise puhul arvestatakse, et teatud haigla tegevused on
rekonstrueerimistööde kolme aasta pikkuseks perioodiks vajalik ümber paigutada (Vestervalli
15 asuvale polikliiniku reservpinnale) ning kuna EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki
ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks ei ole võimalik, tuleb tööd ellu viia kahes kuut
korrust haaravas järgus, mistõttu rekonstrueerimise ajaperiood on tavapärasest pikem.
Projekti tulemusena on rekonstrueeritud Haigla 1 hoone, mille energiatõhusus on paranenud,
päikesepatareidega toodetakse lisaenergiat, ventilatsioonisüsteem kasutab sooja ärastust
(energiaklass paranenud vähemalt ühe energiaklassi võrra, mida mõõdetakse 1 aasta jooksul
17
peale hoone kasutusloa saamist). Koosmõjus uue palatikorpuse ja olemasoleva hoonestusega
moodustub kaasaegne integreeritud heaoluteenuste terviselinnak, mis hõlmab nii aktiivravi,
esmatasandi tervishoiuteenused, taastusravi- ja ennetusteenused, kui ka erinevaid
sotsiaalteenuseid.
Haigla 1 hoonesse koondatakse aktiivravi kõrval perearstiabi tervisekeskus ja erinevad
sotsiaalteenused, mis võimaldab SA Narva Haiglal peale renoveerimist loobuda olemasolevast
amortiseerunud ja ebamõistliku lahendusega polikliinikuhoonest aadressil Vestervalli 15.
AJAKAVA
Projekti indikatiivne ajakava on järgmine:
1. Projekteerimis ehitushanke ettevalmistamine ja läbiviimine – hange on käimas,
pakkumiste esitamise tähtaeg on 09.2025
2. Projekteerimis- ja ehitustööd – 2025 II pa - 2028 I pa (kuni 39 kuud)
3. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2027
4. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2028
18
4. Hinnanguline ehitusmaksumus
SA Narva Haigla hoonete ehitamise ja/või rekonstrueerimise ehitusmaksumuse
kalkuleerimisel on tuginetud funktsionaalsele eskiislahendusele ja projektide
eelkalkulatsioonidele (P1 projekteerimistööd on teostamisel, P2 osas on läbi viidud üks
ebaõnnestunud (pakkumuse maksumus oli liigkõrge) riigihange projekteerimis-ehitustöödele).
Ehitusmaksumuse kalkulatsioonis on arvestatud:
projekteerimistööd;
rekonstrueerimis- ja ehitustööd;
omaniku- ja autorijärelevalve;
meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus.
4.1. P1 - uue ravikorpuse ehitamine
Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone ehitus- ja sisustustööde maksumus (koos
käibemaksuga) kokku u 20 miljonit eurot (suletud netopind 7000 m² x 2860 €/ m²).
Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd
kui ka autori- ja omanikujärelevalve. Maksumusest moodustavad projekteerimistööd 5% ehk u
1 miljon eurot (riigihange täitmisel) ning meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus eeldatavalt
u 15% ehk u 3 miljonit eurot.
Projektilahendus kohandatakse koostatavate eelarvestuste alusel mahtuma kavandatud
eelarve piiridesse. Lõplik eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku
meditsiinitehnoloogia planeerimise ja riigihangete läbiviimise tulemusena. Võimalus on osa
kallimat meditsiinitehnoloogiat (nt MRT) soetada projektiväliselt järelmaksuga.
4.2. P2 – Haigla 1 hoone rekonstrueerimine
Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone rekonstrueerimis- ja sisustustööde
maksumus (koos käibemaksuga) kokku u 17,6 miljonit eurot (rekonstrueeritav suletud
netopind 13 500 m² x 1300 €/ m²).
Hind sisaldab kõiki kulutusi, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, rekonstrueerimis- ja
ehitustööd kui ka omanikujärelevalve. Eeldatavast maksumusest moodustavad
19
projekteerimistööd eeldatavalt u 5% ehk u 0,8 miljonit eurot ning meditsiinitehnoloogia ja
sisustuse soetus u 10% ehk u 1,6 miljonit eurot.
Projektilahendus kohandatakse koostatavate eelarvestuste alusel mahtuma kavandatud
eelarve piiridesse. Lõplik eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku
meditsiinitehnoloogia planeerimise ja riigihangete (kavandatud on projekteerimis-ehitustööde
hange) läbiviimise tulemusena.
Algselt projekti raames kavandatud Haigla 1 hoone energiasäästutööd
õendushoolduskorpuses (suletud netopind 3000 m²), energiaauditi hinnangu alusel
maksumusega u 1 miljon eurot, teostatakse vaid juhul kui selleks jagub eelarvelisi vahendeid.
20
5. Ruumide planeerimise alused
Ravi ja palatipindade planeerimine peab lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ja haigla
töökorraldusest.
Palatid
1-kohalise palati minimaalne suurus on 11 m², lisaks wc, palatis sees kätepesu
võimalus, loomulik valgus.
2- kohalise ja 3-kohalise palati minimaalne suurus on vähemalt 7 m² voodikoha kohta,
lisaks wc, võimalus voodikohtade eraldamiseks, kätepesu võimalus, loomulik valgus.
Isolaatori minimaalne suurus on 14 m², sh 1-kohaine palat pindalaga vähemalt 10 m²,
wc ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüs.
Intensiivravi palati minimaalne suurus on vähemalt 9 m² (I aste) või 13 m² (II aste)
voodikohta kohta, lisaks õepost ja inva-wc.
Päevaravi palati minimaalne suurus on 7 m² voodikoha kohta, jälgimisvõimalus
õepostist ja inva-wc lähedus.
Kõik palatid on varustatud vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise
aparatuuri teabevahetus, patsient–personal signalisatsioonisüsteemid ja
meditsiinigaasid).
Läbivalt rakendub paindliku voodifondi põhimõte.
Diagnostika ja ravi ruumid
Protseduuriruumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt enam).
Funktsionaaldiagnostika ja endoskoopia protseduuride ruumide minimaalne suurus on
16 m² (soovitavalt enam).
Diagnostika, labori jm raviüksuste aparatuuriga ruumid peavad vastama tootja
nõudmistele ja teistele õigusaktidele.
Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõturuumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt
enam, kuni 26 m²), loomulik valgus.
Eriotstarbelised ruumid vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja haigla
töökorraldusele.
21
Tervisekeskuse ruumid
Perearsti, pereõe ja muude tervishoiutöötajate loomuliku valgusega ruumid,
minimaalse suurusega 16 m² (või koos omavahelise ühendusega 12 m² + 12 m²).
Protseduuriruumid minimaalse suurusega 16 m² (või koos omavahelise ühendusega
12 m² + 12 m²).
Füsioteraapia teenuse ruumid on lahendatud taastusravi osakonna koosseisus 6
korrusel (P2).
Lisad:
P1 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500
P2 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500
KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77
“Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine”
SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava
2025–2030 (I etapp)
Narva
August 2025
2
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
1. SA NARVA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ............................................... 5
2. SA NARVA HAIGLA ARENGUSTRATEEGIA ............................................................................... 8
2.1. NARVA HAIGLA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 8
2.2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED ...................................................................................... 9
2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ................................................................................................... 10
2.4. STRATEEGIAKAART .................................................................................................................. 11
3. ÜLEVAADE TERVISHOIUTEENUSTEST .................................................................................... 12
3.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 12
3.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 14
3.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 16
3.4. KIIRABI TÖÖ ............................................................................................................................. 16
3.5. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 17
3.6. OPERATSIOONID, PROTSEDUURID JA UURINGUD ......................................................................... 17
3.7. MUUD PIIRKONNA ERIPÄRASED TERVISHOIUTEENUSED ............................................................... 19
4. UUE RAVIKORPUSE RAJAMISE JA OLEMASOLEVA RAVIKORPUSE KAASAJASTAMISE
PÕHJUSED ........................................................................................................................................... 20
5. RAVIMAHTUDE PLANEERIMINE ................................................................................................ 22
5.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 23
5.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 26
5.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 29
5.4. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 29
5.5. UURINGUD JA PROTSEDUURID ................................................................................................... 30
5.6. PIIRKONNASPETSIIFILISED TEENUSED ........................................................................................ 31
6. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS......................................................................................... 32
7. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................... 34
3
Sissejuhatus
Käesolev dokument on sisult „SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2021–2030 (I
etapp)“ täpsustatud versioon seoses väljaarendamise plaanide korrigeerimisega. Neli aastat
peale algse dokumendi koostamist on selginud tegelikud võimalused Narva Haigla taristu
kaasajastamiseks ja arendamiseks. Võimalused on algselt püstitatud ambitsioonidest oluliselt
tagasihoidlikumad, mistõttu on dokument viidud vastavusse reaalse arengutrajektooriga.
SA Narva Haigla seisab uue ajastu lävel. Enam kui 100-aastase väärika ajalooga haigla, mis
asub Eesti suuruselt kolmandas linnas ning mille teeninduspiirkonnas elab ligi 70 000 inimest,
on olukorras, millest edasiminekuks on vaja uut visiooni ja selle tõhusat elluviimist.
Narva Haigla areng on oluline mitte ainult Narva linnale, vaid regionaalpoliitiliselt kogu Eestile.
Kaasaegne ja kättesaadav tervishoiuteenus on eluliselt vajalik nii tänastele teeninduspiirkonna
elanikele, kui ka potentsiaalsetele uutele tulijatele. Kuigi Ida-Virumaa ja Narva linn on olnud
pikalt väljarändepiirkonnaks, on Narva linnal strateegilise asukoha tõttu potentsiaali edasise
kahanemise peatamiseks või vähemalt pidurdamiseks. Uus kaasaegne (tööstus)ettevõtlus on
juba leidnud tee Narva. Arenemas on ka muu elukeskkond, nt ajalooline Kreenholmi kvartal,
mis on nimetatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja. Õiglase Ülemineku fondist on Ida-
Virumaale eraldatud enam kui 350 miljonit eurot toetusi, et luua uusi töökohti ning parandada
elukeskkonda. Uute erasektori investeeringute kõrval on hädavajalikud ka kaasaegsed
avalikud teenused.
Narva Haigla tänane taristu teatud hooned ei vasta kaasaegsetele nõuetele ja patsientide ning
klientide ootustele. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad) aga samuti ka
mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende
tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele
arstidele, õdedele ja muudele tervishoiuspetsialistidele, kes eeldavad kaasaegset
töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et teatud erialadel, mille järgi on nõudlus, pole
kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja
kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas.
Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi prognooside
kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu Eesti suurima üldhaiglaga, mis
on oma mahtudelt pigem väiksemate keskhaiglatega (SA Pärnu Haigla ja SA Ida-Viru
Keskhaigla) võrreldav. Tuleviku ravivajadus prognoositavalt mitmetel erialadel hoopis
4
suureneb, kuna 65+ vanusegrupp on kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne õendus- ja
eriarstiabi tagada Narva linnas ka tulevikus.
Eelnevast tulenevalt on Narva Haigla juhtkond seadnud eesmärgiks rajada 2028. aasta lõpuks
haiglale uus aktiivravikorpus koos kaasaegse meditsiinilise sisseseadega ja rekonstrueerida
olemasolev haigla peahoone kaasaegseks ja energiatõhusaks, sh rajada haigla tänase
kompleksi sisse ka kaasaegne esmatasandi tervisekeskus. Nii on võimalik jõuda aastaks 2030
olukorda, kus Narvas on tunnustatud haigla, mis osutab kaasaegsetes tingimustes
patsiendikeskset meditsiiniabi. Vastavate projektide sisuline planeerimine on kavandatud
teostada tihedas koostöös Ida-Viru Keskhaiglaga, Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasates
sealseid tippteadmist nii projektide kavandamisel, elluviimisel, kui ka hilisemal teenuste
osutamisel.
Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (I etapp) on koostatud vastavalt
sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti
meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“.
Dokument on aluseks funktsionaalse arengukava II etapile, mille raames planeeritakse
täpsemalt uue aktiivravihaigla taristut.
Aastate 2030+ arengud planeeritakse peale lähiaastateks kavandatu elluviimist.
1. SA Narva Haigla teeninduspiirkonna iseloomustus
SA Narva Haigla asub Eesti suuruselt kolmandas linnas – Narvas. Haigla vahetusse
teeninduspiirkonda kuulub lisaks Narva linnale veel Narva-Jõesuu linn ja Sillamäe linn, kokku
u 69 000 elanikku (tabel 1). Teeninduspiirkonda iseloomustavad suhteliselt väike linnade
pindala ning samal ajal suur elanike üldarv ja asustustihedus kompaktselt paikneva
linnaelanikkonna prevaleerimisega. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ligi 500
ruutkilomeetrit ja keskmine asustustihedus u 140 elanikku ruutkilomeetri kohta.
Tabel 1. Narva Haigla teeninduspiirkond 01.01.2025
Rahvaarv Pindala (km²) Elanikku km² kohta
Narva linn 52 030 68,7 757
Narva-Jõesuu linn 4783 404,6 12
Sillamäe linn 11 815 12,1 976
Kokku 68 628 485,5 141
Allikas: Rahvastikuregister
Rahvaarv on nii negatiivse loomuliku iibe kui ka negatiivse rändeiibe tagajärjel
teeninduspiirkonnas järjepidevalt kahanenud (tabel 2). Eelkõige on probleemiks madal
sündimus ja nooremaealiste väljaränne Eesti suurematesse keskustesse. Viimase
viieteistkümne aasta jooksul on elanike arv teeninduspiirkonnas kahanenud ca 17 000 inimese
võrra, ent tegu on jätkuvalt elanike arvult suurima teeninduspiirkonnaga üldhaiglaga Eestis.
Tabel 2. Rahvaarvu muutus Narva Haigla teeninduspiirkonnas 2010-2025
2010 2015 2020 2025 Muutus (%)
Narva linn 65 499 61 159 55 905 52 030 -21%
Narva-Jõesuu linn 4785 4628 4598 4783 0%
Sillamäe linn 15 684 14 339 12 579 11 815 -25%
SA Narva Haigla teeninduspiirkond 85 968 80 126 73 082 68 628 -20%
Ida-Viru maakond kokku 162 118 149 543 135 752 128 568 -21%
Allikas: Rahvastikuregister
Vanusjaotuses moodustavad kuni 18-aastased lapsed 16%, tööealised (vanusrühm 19-64
eluaastat) 55% ja eakad (vanusrühm 65+ eluaastat) 29% kogurahvastikust. Sugude suhe on
tasakaalust väljas – mehed moodustavad 46% ja naised 54% kogurahvastikust. Samas on
vanusjaotuse lõikes suured erisused – nooremas tööeas on enam mehi ning vanemates
vanuserühmades naisi.
Ülalpeetavate määr (ülalpeetavate (so. 0—14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste)
põlvkondade summaarse arvukuse suhet vanusrühma 15—64-aastaste arvukusse)) on
väärtuses 0,68. Demograafiline töösurve indeks (mõõdab eelseisval kümnendil tööturule
sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet) ei ole tulevikuvaatavalt
positiivne. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse
6
tõttu potentsiaalselt välja langeb. Narva Haigla teeninduspiirkonnas on indeksi väärtuseks
0,58.
Eelnev tuleb selgelt välja vaadates rahvastikupüramiidi, kus suuremad vanuserühmad on
vanuses 50-74 eluaastat ehk järgneval kümnendil suureneb oluliselt eakate arv ja osakaal
kogurahvastikus (joonis 1).
Joonis 1. Rahvastiku soo-vanusstruktuur teeninduspiirkonnas 1.01.2025
Allikas: Rahvastikuregister
Narva Haigla teeninduspiirkonna tarbeks spetsiaalselt koostatud rahvastikuprognoosi järgi
jätkab rahvaarv kahanemist ka tulevikus - võrreldes 2025. a. seisuga aastaks 2030 umbes
5000 elaniku võrra ning 2040 umbes 15 000 võrra ehk ligikaudu 53 000 elanikuni (joonis 2).
Joonis 2. Elanike arvu prognoos Narva Haigla teeninduspiirkonnas aastani 2040
Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel
940 1361 1527 1765 1329
953 1261 2028 2176 2294 2686 2592 3252 3614 3485 2442 3692
1022 1469 1692 1939 1525 1191 1408 2493 2457 2242 2615 2125 2481 2510 1912 1163 987
4000 3000 2000 1000 0 1000 2000 3000
0 –4 5 – 9
10 – 14 15 – 19 20 – 24 25 – 29 30 – 34 35 – 39 40 – 44 45 – 49 50 – 54 55 – 59 60 – 64 65 – 69 70 – 74 75 – 79
80+
Naised Mehed
7 2
0 6
4
7 1
0 0
0
6 9
9 0
0
6 8
9 0
0
6 7
8 0
0
6 6
8 0
0
6 5
8 0
0
6 4
7 0
0
6 3
7 0
0
6 2
7 0
0
6 1
6 0
0
6 0
6 0
0
5 9
5 0
0
5 8
5 0
0
5 7
5 0
0
5 6
5 0
0
5 5
5 0
0
5 4
5 0
0
5 3
5 0
0
5 2
6 0
0
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
80 000
7
Kuigi prognoos on koostatud rahvastikuregistri 2021. aasta alguse vanuskooseisu alusel, siis
kuna reaalne rahvastikuareng on liikunud prognoositud trajektooril ja uue prognoosi
koostamine ei ole otstarbekas. Sarnase dünaamikaga näeb rahvaarvu vähenemist ette ka Ida-
Viru maakonna kohta koostatud Statistikaameti rahvastikuprognoos.
Samas tuleb rõhutada, et tervishoiuteenuste peamise sihtrühma – 65-aastaste ja vanemate –
hulk on Narva Haigla teeninduspiirkonnas viimastel aastatel kasvanud. Paljude
haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne)
puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud just otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste
arvuga. Eeldatavalt püsib eakate arv aastal 2040 u 20 000 elaniku tasemel. Seejuures on ette
näha olulist kasvu 80-aastaste ja vanemate elanike arvus. Seetõttu kasvab hoolimata
teeninduspiirkonna kogurahvastiku kahanemisest nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele
(joonis 3).
Joonis 3. Vanusrühma 65+ prognoos teeninduspiirkonnas aastani 2040
Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel
Eakate osakaal kogurahvastikus suureneb aastaks 2030 viie protsendipunkti võrra 33%ni,
aastal 2040 moodustavad vanemad kui 65 eluaastat juba 37% teeninduspiirkonna
kogurahvastikust.
Kokkuvõttes saab SA Narva Haigla teeninduspiirkonda iseloomustada kui geograafiliselt
kompaktset ja elanikkonnalt Eesti mastaabis olulist haiglat. Elanike arv näitab jätkuvat
langustendentsi, kuid sellele vaatamata toimub vanemaealiste elanike arvu kasv, mis tingib
täiendava nõudluse mitmete tervishoiuteenuste järele.
1 8
4 0
3
1 8
6 6
0
1 8
9 9
0
1 9
4 1
0
1 9
7 6
0
2 0
0 9
0
2 0
3 7
0
2 0
5 7
0
2 0
6 3
0
2 0
6 4
0
2 0
5 9
0
2 0
4 8
0
2 0
3 0
0
2 0
0 9
0
1 9
8 6
0
1 9
7 0
0
1 9
6 1
0
1 9
5 4
0
1 9
3 4
0
1 9
2 1
0
5 3
6 9
5 4
4 0
5 2
1 0
4 9
2 0
4 6
8 0
4 5
3 0
4 6
5 0
4 8
1 0
4 9
7 0
5 1
9 0
5 3
7 0
5 6
0 0
5 8
5 0
6 0
4 0
6 1
9 0
6 3
5 0
6 4
5 0
6 6
0 0
6 7
8 0
6 9
0 0
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
65+ sh 80+
8
2. SA Narva Haigla arengustrateegia
2.1. Narva Haigla lühiiseloomustus
SA Narva Haigla on mitmeprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga
Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald) ning Sillamäe linn. Haigla koosseisus
on seitse raviüksust:
sisekliinik;
kirurgiakliinik;
naistekliinik;
anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini kliinik;
radioloogiakliinik;
taastusravi osakond;
õendusabi osakond.
Lisaks on haigla koosseisus laboratoorne osakond sh. patoloogia, tervisekeskus (varasemalt
polikliinik), haiglaapteek, infektsioonikontrolli teenistus, kvaliteediteenistus ning
mittemeditsiinilised tugiüksused.
2024. aastal oli haiglas statsionaarsel ravil kokku enam kui 6500 patsienti, ravivoodeid oli
keskmiselt 247. Ambulatoorselt teostati ligi 99 000 vastuvõttu. Töötajate keskmine arv
taandatuna täistööajale oli 672. Haigla kasutab oma tegevuses kolme ravikorpust ja nelja
abihoonet üldpindalaga u 33 000 m2. Haigla tulude maht oli 2024. a u 37 miljonit eurot.
9
2.2. Visioon, missioon ja põhiväärtused
Missioon
Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös
teiste haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga.
Visioon 2030
Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab
patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid.
Põhiväärtused
Haigla põhiväärtusteks on usaldusväärsus ja patsiendikesksus, professionaalsus ja
arenemisvalmidus ning koostöövalmidus ja uuenduslikkus.
Usaldusväärsus ja patsiendikesksus
Patsiendi huvid ning vajadused on meie tegevuses seatud esikohale. Väga oluline on
patsientide ning nende lähedaste usaldus, sest vaid usaldusväärne suhe tagab parima
ravitulemuse, võimaldab patsientide kaasamist raviotsustesse.
Professionaalsus ja arenemisvalmidus
Meie töötajate hea meditsiiniline tase kui suhtlemisoskus on aluseks kvaliteetse teenuse
tagamisel. Parima võimaliku abi osutamine on meile tähtis ning see saab realiseeruda läbi
pideva arengu. Julgustame oma töötajaid ennast täiendama nii individuaalselt kui
meeskondlikult.
Koostöövalmidus ja uuenduslikkus
Väärtustame oma töötajaid ning meeskonnatööd. Koostöös teiste tervishoiuteenuse
osutajatega, eelkõige ülikoolihaiglaga, on võimalik piirialal osutada samaväärset meditsiiniabi
nagu keskustes. Uuenduslikkus ning innovatsioon aitavad meil tõsta teenuse kvaliteeti.
10
2.3. Strateegilised eesmärgid
SA Narva Haigla juhtkond on püstitatud järgnevateks aastateks viis strateegilist eesmärki (SE).
SE1: Kaasaegsete töö- ja ravitingimuste tagamine
2028. aasta lõpuks valmib uus haiglakorpus ja rekonstrueeritakse olemasolev haigla
peahoone, mille tulemusel koondub ravitegevus kaasaegsele pinnale. Nii on tagatud
kaasaegsed töö- ja ravitingimused ning meeldiv töökeskkond. Samuti saab haigla
kaasaegsema meditsiinilise sisseseade, mis võimaldab tagada patsientidele parema
kvaliteediga meditsiiniabi ning lihtsustab personali tööd. Kaasajastatud pinnaga haigla on
sobivaks koolituskohaks tulevastele õdedele ning arstidele.
SE 2: Piisaval hulgal sobivalt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu
Tööjõupuudus on väga suur probleem peaaegu kõigis Eesti raviasutustes. Narva Haigla peab
suutma tagada piisava arvu personali, kes oleks koolitatud Eestis või meie haridusega
võrdsustatud riigis. Samuti peavad töötajad valdama vabalt riigikeelt. Toetame oma töötajate
erialast arengut ning pakume neile motiveerivat palka.
SE 3: Haiglale personali koolitamine
Näeme vajadust koolitada õdesid ja arste Narva Haiglale koostöös tervishoiu kõrgkoolide ja
Tartu Ülikooliga. Soovime pikaajalise töölepingu sõlmimise eesmärgil aidata kolmandatest
riikidest saabunud arstidel omandada eesti keel ning toetada nende õppimist
residentuuriprogrammis riikliku tellimuse väliselt, et nad saavutaksid Eestis aktsepteeritud
pädevuse.
SE 4: Integreeritud ja järjepidev ravi
Peame vajalikuks koostööd teiste tervishoiuteenuse osutajatega, eeskätt Tartu Ülikooli
Kliinikumiga, et piirialade elanikele tagada parim võimalik ravi. Raviprotsessi järjepidevus on
oluline ning seda on võimalik tagada spetsialistide vastuvõttudega Narva Haiglas. Soovime
patsientidele tagada võimalikult elukohajärgset ravi. Vajadusel saadame patsiendid ravile
kõrgemasse etappi ning võimaldame Narva Haiglas järelravi.
SE 5: Haigla struktuuri ja juhtimismudeli kaasajastamine
Narva Haigla struktuuri ning juhtimismudeli kaasajastamine on vajalik haigla missiooni ja
visiooni realiseerimiseks.
Narva Haigla strateegiat kajastab kokkuvõtvalt järgmisel lehel olev strateegiakaart.
11
2.4. Strateegiakaart
SA NARVA HAIGLA STRATEEGIA 2021-2030
MISSIOON
Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös teiste haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga.
VISIOON 2030
Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid.
STRATEEGILISED EESMÄRGID (SE) JA OODATAVAD TULEMUSED
SE 1: Kaasaegsete töö- ja ravitingimuste tagamine 2028. aasta lõpuks on valminud uus ravikorpus ning olemasolev haiglahoone on rekonstrueeritud ravi-, tervise- ja heaolukeskuseks
SE 2: Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Tagatud on kvalifitseeritud ja motiveeritud personal
SE 3: Personali koolitamine Personal on pädev ja järelkasv on tagatud
SE 4: Integreeritud ja järjepidev ravi Integreeritud ja järjepidev ravi toimib koostöös teiste tervishoiu-teenuste osutajatega (eelkõige TÜ Kliinikum)
SE 5: Struktuuri ja juhtimismudeli kaasajastamine Haigla struktuur ja juhtimismudel tagab missiooni täitmise ja visiooni elluviimise
PÕHIVÄÄRTUSED
Usaldusväärsus ja patsiendikesksus
Professionaalsus ja arenemisvalmidus Koostöövalmidus ja uuenduslikkus
12
3. Ülevaade tervishoiuteenustest
Sihtasutus Narva Haigla koosseisus on seitse raviüksust (5 kliinikut, 2 osakonda): sisekliinik,
kirurgiakliinik, naistekliinik, radioloogiakliinik, anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini
kliinik, taastusravi osakond ja õendusabi osakond. Lisaks on haigla koosseisus laboratoorne
osakond sh. patoloogia, tervisekeskus (varasemalt polikliinik), haiglaapteek,
infektsioonikontrolli teenistus ja mittemeditsiinilised üksused.
Tartu Ülikooli Kliinikumiga on sõlmitud leping onko-hematoloogia teenuste osutamiseks
(keemiaravi, onkoloogi vastuvõtt, onkoloogiliste ravimite valmistamine). Ida-Viru Keshaiglaga
toimub koostöö patoloogia ja traumatoloogia valdkonnas, keskhaiglasse suunatakse edasi
insuldi ja neuroloogiliste nähtudega patsiendid jms. Haigla osaleb pilootprojektis VESTA
integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal.
Tervishoiuteenuste ülevaates on läbivalt välja toodud andmed aastate 2019-2024 kohta.
Samas tuleb arvestada, et aastad 2020 ja 2021 ei ole COVID-19 tõttu eelneva ja järgnevatega
võrreldavad.
3.1. Ambulatoorne ravi
Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi tabelis 3 toodud erialadel. 2024. aastal teostati Narva
Haiglas 102 460 arsti ambulatoorset vastuvõttu. Viimase kolme aasta jooksul on Narva Haiglas
toimunud ambulatoorsete eriarsti külastuste koguarv püsinud samaväärsel tasemel. Samas
on võrreldes kuue aasta taguse ajaga vastuvõttude arv madalam. See on tingitud
Tervisekassa lepingumahtudest, mõne konkreetse eriala spetsialistide puudusest ning ka
asjaolust, et Narvas toimub mitmeid eriarstide vastuvõtte erasektoris, kellel on lepingud
Tervisekassaga.
Erialade lõikes on trendina näha mitmete eriarsti visiitide langusi, kuid on vastuvõtte, mis on
näidanud kasvutrendi - nefroloogia, pediaatria, pulmonoloogia ja erakorralise abi vastuvõttude
arv. Suuremahulised kõikumised aastate lõikes (nt üldkirurgia erialal) on olnud tingitud COVID
pandeemiast ning selle järgselt aset leidnud tööjõu puudusest. Lisandunud teenusteks on
reumatoloogia, anestesioloogia, laboriarsti. radioloogia ja koostöös TÜK-ga onkoloogia-
hematoloogia vastuvõtud (ei sisaldu haigla statistikas).
Tabel 3. Narva Haigla ambulatoorsete eriarstikülastuste dünaamika aastatel 2019-2024
Ambulatoorsed visiidid 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Endokrinoloogia 4231 3638 4001 4182 4073 3968
Gastroenteroloogia 3380 2965 3164 3040 3679 3630
13
Kardioloogia 4119 4175 4194 4230 3806 3537
Nefroloogia 123 87 126 140 440 379
Pulmonoloogia 1921 1552 1550 3102 2999 2737
Sisehaigused 3281 2663 2362 2223 2345 2919
Traumatoloogia 17 104 10 144 9450 8576 7302 6979
Uroloogia 2889 2581 2654 2615 2437 2167
Kirurgia 11 047 6641 5694 7603 7741 10828
Pediaatria 1090 888 1647 1813 1803 2726
Günekoloogia 27 803 22 202 22 172 22 730 22 178 18 725
Otorinolarüngoloogia 8988 5211 4444 6152 6730 6729
Dermatoveneroloogia 5166 4541 5385 4917 4928 5034
Infektsionist 2173 1719 2001 2129 2068 1875
Psühhiaatria 9296 7200 6199 6065 4779 3956
Taastusravi 4921 3831 4003 2706 2297 2179
Töötervishoiuarst 5347 2700 4684 4677 4351 4002
Erakorraline abi 11 455 8815 9964 11 160 17 549 15 846
Reumatoloogia 47 142
Anestesioloogia 208 453
Laboriarst 25 3
Radioloogia 1
Kokku 124 334 91 553 93 694 98 060 101 785 98 815
Allikas: Narva Haigla
Kui eriarsti visiitide arv on võrreldes 2019. aastaga vähenenud, siis õdede iseseisvate
vastuvõttude arv ja teenuste maht on viimasel neljal aastal püsinud suhteliselt stabiilne. Aastal
2024 toimus vastuvõtte 39 763 (tabel 4), Eelnev kompenseerib osaliselt arstide vastuvõttude
vähenemist. Samuti on haiglas alustatud mitme uue teenuse pakkumisega. Aastal 2021 -
kardioloogiaõde, imetamise toetamine, noorte nõustamine, pulmonoloogiaõde,
gestatsioonidiabeedi (GDM) ämmaemand. Aastal 2022 sünnitusjärgse ämmaemanda
koduvisiidid ja stoomiõde. Aastal 2023 ortopeediaõde ja tuberkuloosiravi kabinet.
Tabel 4. Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (sh koduvisiidid)
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Jalaravi kabinet 1929 1710 1967 1895 1944 1931
Koduõendus 7875 7002 6466 7021 6494 7095
Vaimse tervise kabinet 539 397 613 596 637 673
Tromboosikabinet 1651 1651 1345 1238 1085 945
Uroloogia õe iseseisev vastuvõtt 1367 1252 1526 1558 1274 1166
Ämmaemanda iseseisvad vastuvõtt 439 676 1544 1407 1927 1368
Protseduurikabinet 11 810 8451 19 610 21 636 21 182 19 876
Pookimiskabinet 3420 2140 44 547 11 275 2730 2149
Naistenõuandla protseduurikabinet 7124 6811
Kuulmisskriining 380 362 348 288 270 232
Haavaravi õe iseseisev vastuvõtt 1176 733 1298 1217 1839 1462
Alkoholitarvitamise häire raviteenus 79 0 279 228 171 213
Toitumisnõustamise kabinet 218 7
Suitsetamisest loobumise nõustamine 37 15 1 27 11
14
Psühhoteraapia 245 136 95 113 132 217
Kardioloogiaõe vastuvõtt 151 887 1240 1250
Imetamise toetamise ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 108 179 183 184
Noorte nõustamise kabinet 42 84 105 33
Pulmonoloogiaõe vastuvõtt (koduse hapniku- ja ventilaatorravi õe vastuvõtt 23 99 121 199
Gestatsioonidiabeedi (GDM) vastuvõtt (ämmaemand) 300 158 249 141
Sünnitusjärgse ämmaemanda koduvisiit 44 48 50
Stoomiõe kabinet 8 225 178
Ortopeediaõe vastuvõtt 92 141
Tuberkuloosiravi kabineti tegevus 323 249
Kokku 38 071 31 554 80 270 49 931 42 298 39 763
Allikas: Narva Haigla
3.2. Statsionaarne ravi
2024. aastal oli Narva Haiglas avatud keskmiselt 247 (sh. 8 päevaravi) ravivoodit.
Statsionaarsetes osakondades raviti 2024. aastal 6565 haiget. Võrreldes 2019. aastaga on
patsientide arv vähenenud. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal 2024. a oli 67%.
Statsionaaris ravitud patsientide arvu vähenemine tuleneb ühelt poolt kärbetest statsionaarse
ravi rahastamises Tervisekassa poolt, teisalt aga ka demograafilistest muutustest (nt
sünnitusealiste naiste ja sünnituste arvu vähenemine, väljaränne). Ravitud patsientide arvu
vähenemist on põhjustanud ka personali puudumine teatud erialadel, mis on tulevikuvaatavalt
üks olulisemaid väljakutseid.
2024. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 217 patsienti, mis on viimastel aastatel
püsinud 300 ringis. Statsionaaris suri 324 inimest, letaalsus oli 5,2%.
Tabel 5. Statsionaaris ravitud haiged
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kirurgia osakond 1901 1684 1404 1734 1975 1561
Sünnitusabi- ja günekoloogiaosakond
1110 760 515 571 562 488
Sisehaiguste osakond 3433 2744 2487 2412 2398 2103
sh esmane järelravi 97 34 67 114 123
sh nakkushaigused 765 298 678 571 466 488
Lastehaiguste osakond 697 403 427 882 910 840
Õendusabi osakond 1 1370 1105 982 1273 1294 1236
Anestesioloogia ja intensiivravi osakond
672 370 312 321 550 337
Kokku 9183 7066 6127 7193 7689 6565
Allikas: Narva Haigla
1 sh hospiits alates 02.2022
15
2024. a. statsionaaris ravitud haigetest oli lapsi 14% (vastsündinuteta). Laste haiglaravi
sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused,
seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused ning vigastused.
Täiskasvanute osas (alates 15. eluaastast) moodustasid 2024. aastal haiglaravil viibinutest
64% 65-aastased ja vanemad, sealhulgas 41% 75-aastased ja vanemad patsiendid (joonis 4).
Tuleviku vaates saab eeldada vanuserühma osakaalu jätkuvat kasvu.
Joonis 4. Statsionaaris ravitud täiskasvanute jaotus vanuserühmade järgi aastal 2024
Allikas: Narva Haigla
2024. aastal oli statsionaarse ravi keskmine kestus oli 8,2 päeva (ilma õendusabi osakonnata
5,6 päeva), 2019. aastal 7 päeva ehk raviperiood on COVID eelse ajaga võrreldes pikem.
Raviosakondade lõikes on pikem ravi õendusabi ja sisehaiguste osakonnas (eelkõige
nakkushaigused). Möödunud neljal aastal on ravikestus teistes raviosakondades püsinud
stabiilne (tabel 6).
Voodipäevade arv oli 2024. a. 51 027, mis on võrreldes 2019. aastaga ca 15% väiksem, ent
samaväärses suurusjärgus sellele järgnevate aastatega. Voodihõive on viimasel viiel aastal
püsinud 60% ümber (tabel 6). Raviosakondade lõikes voodihõive varieerub, kuid samas tuleb
arvestada, et seda näitajat mõjutab kõige enam ajutine formaalne voodite sulgemine, näiteks
suveperioodil.
Tabel 6. Keskmise ravikestuse dünaamika osakondades, voodipäevade arv ja voodihõive
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kirurgiaosakond 3,8 4,4 4,3 4,6 4,5 4,3
Sünnitusabi ja günekoloogia osakond
2,3 2,3 2,5 2,2 2,1 2,3
Sisehaiguste osakond 6,2 6,4 8,3 7,3 7,2 7,3
sh esmane järelravi 9,7 8,7 5,5 4,7 4,6
sh nakkushaigused 4,8 6,6 10,7 8,1 8,1 7,6
4% 5%
7%
8%
12%
23%
21%
20%
15-24
25-34
35-44
45-54
55-64
65-74
75-84
85+
16
Lastehaiguste osakond 3,7 3,4 3 3 2,9 3
Õendusabi osakond 18,5 20,6 19,6 18,5 19,2 18,5
Anestesioloogia ja intensiivravi osakond
2,5 4,2 5,4 5,6 4,6 4,6
Keskmine ravi kestus päevades
7 7,7 8,4 8,1 8,3 8,2
Voodipäevade arv 61 115 53 381 50 169 54 474 54 853 51 027
Voodihõive 67,2% 59,2% 57,5% 62,4% 62,6% 58,3%
Sünnituste arv 361 347 315 271 250 217
Allikas: Narva Haigla
Sünnituste arv 2024. aastal oli 217. Sünnituste arv näitab jätkuvat kahanemistendentsi,
võrreldes 2019. a on see vähenenud u 40%. Sündide arvu langus tuleneb elanikkonna
vanuselisest jaotusest, fertiilses eas naiste hulga vähenemisest, kui ka üldisest
sündimuskäitumise muutusest seoses geopoliitilise ja majandusolukorraga. Sünnitajatest
ligikaudu kolm neljandikku moodustavad elukohajärgsed Narva linna elanikud.
3.3. Päevaravi
Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2024. a oli Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete
arv 1329. Viimasel kolmel aastal on päevaravis ravitud haigete arv olnud stabiilne. Võrreldes
2019. aastaga on kasvanud on päevakirurgias ja päevaotorinolarüngoloogias ning kahanenud
päevagünekoloogias ja päevatraumatoloogias ravitute arv (tabel 7).
Tabel 7. Päevaravis ravitud haigete arvu dünaamika
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Päevagünekoloogia 882 672 520 625 632 622
Päevaotorinolarüngoloogia 72 74 48 95 139 155
Päevakirurgia 255 168 173 357 367 432
Päevatraumatoloogia 152 139 166 136 112 85
Hemodialüüs 32 31 31 27 24 35
Kokku 1393 1084 938 1240 1274 1329
Allikas: Narva Haigla
Lisaks teostati keemiaraviseansse koostöös TÜ Kliinikumiga (1204 juhul u 120 patsiendile).
Hemodialüüsi teostab haigla pinnal partnerina Renalis Kliinikud OÜ.
3.4. Kiirabi töö
Narva Haiglal on 4 kiirabibrigaadi, neist 1 arstibrigaad. 2024. aastal sai väljasõitudel abi 13
131 inimest (sh lapsi 908), nendest arsti poolt abi saanute arv 1735 (sh lapsi 114). 2019. aastal
oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 19 636 (sh lapsed 2449). Seega on võrreldes kuue
17
aasta tagusega Narva Haigla kiirabi väljasõitudel abi saanud inimeste arv kahanenud ligi
kolmandiku võrra.
2024. aastal konstateeriti 401 surma. Lisaks Narva Haigla kiirabile osutab piirkonnas
kiirabiteenust veel ka Karell Kiirabi AS, samuti Tartu ja Tallinna reanimobiilid kriitilises
seisundis haigete transpordiks regionaalhaiglatesse. Häirekeskuse väliselt on Narva haiglas
omal ka 1 reanimobiilisõiduk, mida mehitatakse EMO ja intensiivravi arstide ning õdedega.
Narva Haiglast viidi omal jõul 2024. aastal kõrgema etapi haiglatesse edasi 108 patsienti
(100% haigla reanimobiiliga).
3.5. Erakorraline meditsiin
Ambulatoorset vältimatut eriarstiabi osutatakse ööpäevaringselt Narva Haigla erakorralise
meditsiini osakonnas (EMO). 2024. aastal osutati ööpäevas abi keskmiselt 52-le patsiendile.
Ise pöördus või kiirabi poolt toodi EMO-sse 19 022 erakorralist patsienti, neist hospitaliseeriti
erakorralistel näidustustel 3372 (18%).
Vaadates perioodil 2019-2024 saab välja tuua, et EMO-sse pöördunute koguarv on püsinud
stabiilne, kuid hospitaliseeritute koguarv ja osakaal on kahanenud (tabel 8).
Tabel 8. Erakorralise meditsiini osakonna töönäitajate dünaamika
2019 2020 2021 2022 2023 2024
EMO-sse pöördunute koguarv 22 410 17 990 18 481 20 631 20 712 19 022
sh kiirabi poolt tooduid 4343 3688 4066 3996 3555 3517
osakaal 19% 21% 22% 19% 17% 18%
sh hospitaliseeritute arv 5046 4063 3710 3740 3602 3372
osakaal 23% 23% 20% 18% 17% 18%
Allikas: Narva Haigla
3.6. Operatsioonid, protseduurid ja uuringud
2024. aastal teostati Narvas Haigla statsionaaris 3530 operatsiooni (sh päevastatsionaaris
1130), 2019. aastal 4957 ehk vahepealsete aastatega on operatsioonide arv vähenenud ligi
28% võrra. Operatsioonide vähenemine algas juba 2013. aastast, mil Tervisekassa hakkas
vähendama statsionaarse ravi haigusjuhte üldhaiglatele. Kuivõrd suurem osa plaanilisest
haiglaravist tulebki kirurgiast, siis väljendub see ka operatsioonide arvus.
Opereeritute arv haiglas oli 2024. aastal 2450 (sh lapsi 75). Statsionaaris opereeritute arv oli
1468, päevastatsionaaris opereeritute arv oli 982. Vanuseliselt oli lastele läbiviidud
operatsioonide osakaal 3%. Statsionaaris teostatud operatsioonidest 30,9% olid erakorralised
ja 69,1% plaanilised, kirurgiline aktiivsus oli 71,6%. Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti
18
esimesel ravipäeval 92,3%, teisel 6,1% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 1,3%.
Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 64,1%, teisel 19,6% ning
kolmandal ja järgnevatel päevadel 16,3%. Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest teostati
38,5% statsionaaris ja 61,5 % ambulatoorselt.
Narva Haiglas on viimastel aastatel teostatud enam kui 630 000 erinevat uuringut ja
protseduuri aastas. Nendest suurema osa moodustavad laboratoorsed uuringud, mille arv on
võrreldes 2019. aastaga oluliselt kasvanud (tabel 9).
Tabel 9. Teostatud uuringute ja protseduuride dünaamika
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Funktsionaal diagnostilised uuringud 18 877 14 303 12 790 14 213 13 658 12 286
Ultraheli diagnostilised uuringud 14 603 12 494 13 831 16 306 15 201 16 202
Endoskoopilised uuringud 2486 2161 2324 2844 2773 2690
Röntgen uuringud 24 887 20 020 23 980 26 169 25 896 24 534
Kompuuter tomograafia 14 080 13 842 17 672 25 285 27 307 45 845
MRT (OÜ Mammograaf) 746 566 691 681 613 616
Mammograafia 5358 4103 4114 4131 2777 4031
Laboratoorsed uuringud 399 294 356 456 470 639 545 967 559 260 525 796
Histoloogilised uuringud (elupuhused) 5440 4590 5445 7200 7207 7834
Tsütoloogilised uuringud (elupuhused) 3899 2590 3057 3056 2732 2014
Protseduurid (sh hemodialüüs) 60 635 49 805 48 943 45 905 43 347 40 112
Kokku 550 305 480 930 603 486 691 757 685 570 636 115
Allikas: Narva Haigla
Taastusravi protseduuridest (tabel 10) enam kui kolmandiku moodustavad füsioteraapia ja
vesivõimlemine. Eelkõige aparaatravi ja massaaži mahud on ajas kahanenud. Alates 2021.
aastast on taastusravi protseduuride patsientide arv püsinud stabiilne. Samal aastal alustatud
inhalatsiooniravi mahud on aasta-aastalt kiirelt suurenenud.
Tabel 10. Taastusravi teenuste protseduuride dünaamika
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Aparaatravi 20 097 19 606 14 890 13 113 10 882 9291
Soojusravi 522 785 897 972 856 595
Külmaravi 259 27 23 68
Mudaravi 2185 1686 2250 2270 1648 1750
Massaaž 6810 7356 5583 5289 3933 3642
Soolaravi 2921 1319 1234 1376 1522 19
Liikumisravi (ravivõimlemine) 3324 2531 677 233
Vesivõimlemine 6360 3177 2323 4298 3767 3872
Füsioteraapia 10 877 13 826 14 937 12 518 15 174 15 271
Logopeediline abi 2262 2287 1498 1483 1623 1525
Muu taastusravi 336 246 58 132 33 11
Inhalatsiooniravi 735 3062 4103 8794
Kokku 55 953 52 846 45 082 44 769 43 609 44 770
Allikas: Narva Haigla
19
Tervisekassa leping hõlmab ka pikaajalisi ennetusprojektide läbiviimist. Emakakaela-,
rinnavähi varajase avastamise ning noorsportlaste terviseuuringus mõlemas on osalejate arv
olnud tuhatkond aastas. Lisaks kuulub siia Noorte reproduktiivtervise projekt,
alkoholitarvitamise häire ravi ja tubakast loobumise nõustamine.
3.7. Muud piirkonna eripärased tervishoiuteenused
Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud
koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele ja
suitsetajatele (tabel 11).
Tabel 11. Muude tervishoiuteenuste patsientide ja visiitide arvu dünaamika
Patsientide arv 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 1148 1023 832 440 410 596
Narva Haigla juhtumikorralduse teenus HIV-posit. patsientidele
539 503 504 485 485 478
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti tegevus
109 129 61 48 41 25
Patsientide arv kokku 1796 1655 1397 973 936 1099
Visiitide arv
Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 2009 1826 1410 809 750 586
Narva Haigla juhtumikorralduse teenus HIV-posit. patsientidele
3738 3955 3865 3818 3609 2787
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti tegevus
2329 2147 1015 992 558
sh koduvisiite 78 161 44 135 24
Visiitide arv kokku 8076 7928 6290 5619 4917 3373
Allikas: Narva Haigla
Narva Haigla pakub koolitervishoiuteenust 12. haridusasutusele kokku u 5000 õpilasega (tabel
12).
Tabel 12. Koolitervishoiuteenusega kaetud õpilaste arvu dünaamika
19/20 20/21 21/22 22/23 23/24 24/25
Narva 6. Kool 279 231 202 191 161 245
Narva Eesti Gümnaasium 174 167 172 178 187
Narva Kesklinna Kool 956 925 830 770 596 928
Narva Kreenholmi Kool 704 670 671 681 591 571
Narva Paju Kool 217 206 183 181 190 190
Narva Soldino Gümnaasium 863 887 861 862 639
Narva Vanalinna Põhikool 496 535 552 577 519 511
Narva Õigeusu Gümnaasium 104 103 114 100 113 158
Narva-Jõesuu Kool 134 118 106 115 107 120
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 822 448 489 501 552 568
Narva Keeltelütseum 969 916 880 869 806 796
Narva Eesti Põhikool 166 176
20
Narva Gümnaasium 546 523
Kokku 5718 5206 5060 5025 4986 4973
Allikas: Narva Haigla
4. Uue ravikorpuse rajamise ja olemasoleva ravikorpuse kaasajastamise põhjused
Narva Haiglale uue kaasaegse ravikorpuse rajamine on põhjendatud nii sisuliselt,
insenertehniliselt, geograafiliselt kui ka regionaalpoliitiliselt. Haigla kaasajastamise peamised
põhjused on järgmised:
1) Haigla teeninduspiirkonna suurus
Narva Haigla teeninduspiirkonnas elab hetkel u. 70 000 inimest. Perioodil 2010-2025 vähenes
teeninduspiirkonna elanike arv Rahvastikuregistri andmetel u. 20% (u 17 000 inimese võrra),
samas suurenes aga 65+ elanike arv ligi kolmandiku võrra (u 5000 inimese võrra, +31%).
Statistikaameti prognoosi kohaselt võiks teeninduspiirkond aastaks 2030 väheneda veel u
5000 elaniku võrra, samas 65+ elanikkond jätkab veel kasvamist. Seega võib kokkuvõtlikult
väita, et kuigi teeninduspiirkonna elanike arv jätkab eelduslikult kahanemist, ei tähenda see
tervikuna tervishoiuteenuste vajaduste vähenemist, kuna 65+ vanusegrupp suureneb. Pidades
silmas ka järjest pikenevat keskmist oodatavat eluiga, saab prognoosida, et teatud
tervishoiuteenuste vajadus (eelkõige eakatega seonduv) on tulevikuvaates kasvutrendis.
Võrreldes teeninduspiirkonna suurust teiste Eesti üldhaiglatega on selge, et Narva Haigla on
suurim üldhaigla. Narva Haigla teeninduspiirkond on ligilähedane Pärnu haiglale, kes täidab
keskhaigla rolli. Seega on haigla teeninduspiirkonna vaates unikaalses positsioonis, kuna see
on pigem väiksema keskhaigla suurune kui üldhaiglale iseloomulik. Sellise suurusega
teeninduspiirkond vajab vaieldamatult ka tulevikus mitmekesiseid kaasaegseid
tervishoiuteenuseid.
2) Kaasaegse tervishoiuteenuse tagamine
Narva Haigla hoonete kompleks koosneb 5 hoonest, mis asuvad kahel kinnistul. Nn põhihoone
asub aadressil Haigla 1, see on valminud 1977. aastal (suletud netopind 16 602 m2) ning teine
aktiivraviks kasutatav hoone Haigla 5 on valminud 1913 (suletud netopind 6296 m2). Mõlemad
hooned ei vasta tänapäevastele ruuminõuetele ega ka patsientide ootustele. Tulevikuvaatavalt
pole tervikmahus kaasaegset haiglat olemasolevatesse ruumidesse võimalik paigutada.
Tänapäevaste ravitingimuste tagamiseks on vajalik rajada uus taristu ja rekonstrueerida
olemasolevat, mis nii ruumilahenduse, tehnosüsteemide kui ka sisseseade osas võimaldab ka
pikemas perspektiivis tagada kaasaegse tervishoiuteenuse Narvas.
21
Narva Haigla kinnistul on piisav ruum uue aktiivravikorpuse rajamiseks. See võimaldab
aktiivravi olemasolevast ajaloolisest Haigla 5 hoonest ära tuua. Nii uue aktiivravi korpuse
rajamine kui ka Haigla 1 hoone rekonstrueerimine on võimalik 2028. aastaks. Kaasajastatud
ravipind toob kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue tervishoiuteenuste taseme Narvas.
3) Haigla personali hetkeseis ja perspektiiv
Narva Haigla personal on järjepidevalt vananemas, haiglal on aastaid olnud raskusi uute
arstide jt töötajate värbamisega. Järgneva 5-10 aasta vaates on ülimalt kriitiline uue personali
leidmine ning haigla töötajate põlvkonnavahetus. Üheks vältimatuks eelduseks personali
leidmisel on kaasaegse töökeskkonna võimaldamine, sh nii ruumide kui ka sisseseade osas.
Uue hoone valmimise ja olemasolevates uuenduskuuri läbiviimisega tagatakse kaasaegne
ning meeldiv töökeskkond, mis lihtsustab ka olemasoleva personali tööd. Oluliseks aspektiks
on asjaolu, et uus haigla võimaldab kujundada sellest koolituskoha tulevastele õdedele ning
arstidele. Tugev võrgustamine TÜ Kliinikumiga ning koostöö ülikooli ja tervishoiu
kõrgkoolidega loob aluse jätkusuutlikuks arenguks personali osas. Kokkuvõtvalt pole võimalik
alahinnata kaasaegse töökeskkonna olemasolu personali leidmises ja motiveerimises.
4) Narva geograafiline ja regionaalpoliitiline positsioon
Narva linn on tugevate ajalooliste eripäradega piiripunkt ida ja lääne vahel. Kuigi Ida-Virumaal
ja Narva linnal pole viimastel aastakümnetel oma arengupotentsiaali õnnestunud väga edukalt
realiseerida, on ka praegu tegu tugeva tööstusregiooniga, mis annab mh arvestatava osa Eesti
töötleva tööstuse ekspordist. Viimasel kümnendil (enne COVID-kriisi) on jõuliselt kasvanud ka
turismisektor, samuti on kohalikud omavalitsused järjepidevalt arendanud elukeskkonda.
Õiglase ülemineku fondi rakendamisega kaasnevad sajad miljonid eurod investeeringuraha
avavad järgnevatel aastatel Ida-Virumaale uued ja seninägematud võimalused liikuda kiiresti
tänapäevase ja atraktiivse majandus- ja toimemudeli poole. See omakorda tähendab, et
järjepidev kahanemine võib lõpuks saada piduri. Eelnevat silmas pidades on ülioluline, et
kõigile elanikele vajalikud kaasaegsed tervishoiuteenused oleksid Narvas tulevikus tagatud.
Juba on ehitatud linna uus lasteaed ja 2 riigigümnaasiumi ja uuendatud 2 põhikooli, ootus on
uuematele raviteenuse ruumidele.
Geograafilises plaanis peab arvestama, et Eesti kahest keskusest, kus tegutsevad
regionaalhaiglad ehk Tallinnast ja Tartust jääb Narva vastavalt 212 km ja 180 km kaugusele.
Sedavõrd pikad vahemaad toovad omakorda vajaduse tagada võimalikult paljud
spetsiifilisemad eriarstiabiteenused Narvas kohapeal. Kuigi keskhaigla on olemas ka Kohtla-
Järvel (u 55 km Narvast), pole geograafiliselt ega ka sisuliselt Narva piirkonna elanike jaoks
tegu loogilise tõmbekeskusega, kuhu mingil põhjusel liigutakse.
22
Narva Haigla teeninduspiirkond on Eesti riigi vaates ääremaa, mille eripäraks on ka asjaolu,
et u 95% piirkonna elanikest on muukeelsed. Selleks, et ääreala kogukonna side Eesti riigiga
tugevneks, on vaja astuda ka regionaalpoliitiliselt jõulisemaid samme, milleks vaieldamatult
haigla taristu kaasajastamine ka on.
5. Ravimahtude planeerimine
Haigla uuendamisel on kriitilise tähtsusega määratleda tulevikus vajaminev ruumiressurss, mis
aga otseselt sõltub ravivajadusest ja -mahtudest. Ravimahtude planeerimisel on olulised
järgmised aspektid:
teeninduspiirkonna elanike hulk ning nende demograafiline profiil;
haigla nägemus tulevikuarengutest;
haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavus teeninduspiirkonna elanike
tegelikule ravivajadusele.
Teeninduspiirkonna elanike arvu ning nende demograafilise profiili vaates on olulised eelkõige
kolm tulevikus toimuvat protsessi:
kogurahvastiku jätkuv kahanemine tempos u 1000 elanikku aastas, mis samas ei oma
tulenevalt elanikkonna vanusjaotusest samaväärset mõju ravivajadusele;
suurenev 65-aastaste ja vanemate eagrupp vajab enam statsionaarset ravi, seda nii
hospitaliseerimiste arvu kasvu kui pikema ravikestuse tõttu. Seejuures on kõige kiirmini
lähikümnenditel suurenemas just kõige vanemate ehk üle 80-aastaste elanike arv;
keskmiselt kiiremini on kahanemas laste ja fertiilses eas naiste arv, mis toob kaasa
teenusevajaduse vähenemise günekoloogia, sünnitusabi ja lastehaiguste erialadel.
Teisalt on nimetatud vanuserühmade osakaal teeninduspiirkonna rahvastikus
võrreldes Eesti keskmisega juba niigi tagasihoidlikul tasemel.
Vaadates täpsemalt Narva Haigla teeninduspiirkonnale koostatud prognoosi (koostatud 2021.
aastal), on nii kogurahvastiku kui ka eakama vanuserühma prognoositav dünaamika sarnane
Statistikaameti prognoosidega Ida-Viru maakonnale.
Tabel 13. Rahvaarvu prognoositav muutus vanuserühmades
Lähteaasta 2021 2030 2040 2030 2040
0-18 12 478 9203 7248 -26% -42%
19-64 42 577 32 823 26 095 -23% -39%
65+ 18 027 20 641 19 208 15% 7%
sh 80+ 5278 5194 6902 -2% 31%
Sünnid 441 368 383 -17% -13%
Fertiilses eas naised 13 375 10 293 7901 -23% -41%
Kogurahvastik 73 082 62 667 52 551 -14% -28%
23
Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel
Ravimahtude planeerimisel on teiseks oluliseks komponendiks teeninduspiirkonna elanike
kõrval ka haigla nägemus tulevikuarengutest. Narva Haigla teenusemahud on viimastel
aastatel vähenenud ka seetõttu, et teatud erialadel puuduvad spetsialistid, kuigi teenuse järgi
on nõudlus olemas. Haigla juhtkond soovib taastada Narva Haigla varasema positsiooni,
moderniseerides ravipindu, mis võimaldab kaasata ka uut personali ning pakkuda teenust
erialadel, mis haigla teeninduspiirkonna suurusest ja geograafilisest asendist lähtuvalt on
otstarbekas.
Ravimahtude planeerimise juures on arvestatud, et haigla uuendamisel toimub tihe
võrgustamine TÜ Kliinikumiga luues olukorra, kus Narvas on kõik kaasaegsed tingimused, et
kaasata teenuste osutamisse vastavalt vajadusele ka TÜ Kliinikumi jt. raviasutuste
tippspetsialiste.
Analüüsides Narva Haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavust teeninduspiirkonna
elanike tegelikule ravivajadusele saab välja tuua järgneva:
Narva Haigla teenused ja ravimahud on selgelt suuremad kui teistel üldhaiglatel ning
võrreldavad kahe väiksema keskhaiglaga (Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla);
70 000 inimesele suunatud haigla puhul on oluline tagada kaasaegsed diagnostilised
võimalused kohapeal ka tulevikus, seejuures tuleb silmas pidada ka Narva eraldatust
ehk suurt vahemaad Tallinnast ja Tartust;
diagnostilise võimekuse toel saab tulevikus tänu kaasajastatud taristule ja
sisseseadele ning tihedale võrgustunud koostööle Tartu Ülikooli Kliinikumiga jätkata ka
kõigi peamiste statsionaarse-, päevaravi ja ambulatoorse eriarstiabi teenuste
osutamist, mis teeninduspiirkonna suurusest lähtuvalt on otstarbekad;
võrdlus Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaiglaga näitab, et statsionaarse eriarstiabi
teenuste kogumahud on hetkel optimaalsed, samas on arenguruumi ambulatoorsete
vastuvõttude ning päevaravi osas, kus mahud võiksid olla populatsioonist tulenevalt
suuremad.
Eelnevalt välja toodud aspektid on võetud aluseks ravimahtude planeerimisel.
5.1. Ambulatoorne ravi
Narva Haiglas osutati 2024. aastal ambulatoorset eriarstiabi 23 erialal. Vastavalt kliinilise
koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva linnas osutatakse plaanilist ambulatoorset
eriarstiabi kõigil III (keskhaigla tase) ja IV (maakondlik tase) taseme erialadel vähemalt aastani
24
2030. Neljanda taseme erialadest on praegu Narva Haiglas osutatud sisehaigused, üldkirurgia,
otorinolarüngoloogia, sünnitusabi ja günekoloogia, dermatoveneroloogia ja taastusravi Narva
Haigla vastutusala, oftalmoloogiateenuseid osutab aga SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH).
Kolmanda taseme erialadest jääb Narva Haigla vastusalasse kindlasti ortopeedia. Ülejäänud
III taseme teenused tagatakse IVKH ja Narva Haigla koostöös, arvestades Tervisekassa
lepingute mahtu ja muid olemasolevaid võimalusi (sh eriarstide saadavust).
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Narvas, sõltumata sellest, kes on teenuse vahetuks
osutajaks (kas Narva Haigla, IVKH või TÜ Kliinikum), on ratsionaalne korraldada Narva Haigla
ruumides, kus peavad ka tulevikus olema tagatud erinevad diagnostilised teenused. Seetõttu
on mahtude planeerimisel lähtutud kogu Narva Haigla tõmbepiirkonnast. Küllalt oluline osa
ambulatoorsest eriarstiabist on praegu Tervisekassa valikupartnerite (erastruktuurid) käes.
Osalt on eeldatud, et teenuseid hakatakse osutama enam haiglas, mis aitab kompenseerida
demograafilisi muutusi.
Teenuste prognoos on esitatud aastani 2030, eesmärgistatud on ambulatoorse tegevuse
jätkumine 2024. aastaga samaväärses mahus – u 100 000 eriarsti ja eriõe vastuvõttu aastas.
Kuna pikem perspektiiv sõltub eesmärkide realiseerumisest ning uue ravikorpuserajamise ja
olemasoleva kaasajastamisega kaasnevatest võimalustest ambulatoorse ravi korraldamisele.
Kättesaadavus, ravi kvaliteet ja töötajaskonna olemasolu on omavahelises seoses, mis
mõjutavad ka teenuste mahtusid tulevikus.
Prognoosis on haigla seadnud eesmärgiks oftalmoloogia eriala (sh katarrakti lõikused)
lisandumise. Oftalmoloogia eriala ambulatoorne teenus on Narva Haiglas olnud, kuid
katkenud erialaspetsialisti puudumise tõttu. Arsti leidmine on raske, kuid mitte võimatu,
vajadusel kasutades koostööd partnerhaiglatega. Teenust saavad Narva Haigla piirkonna
elanikud praegu teistes raviasutustes, kuid püüdleme eesmärgile tuua ambulatoorne ravi
kodulähedaseks. Vajalik on võimestada valuravi kabineti tegevust.
Kuigi fertiilses eas naiste arv väheneb, ei vähene eelduslikult samas mahus günekoloogia
ambulatoorsete vastuvõttude arv, sest günekoloogilist ravi vajab ka arvukas eakas elanikkond
(vähkide jm patoloogiate esinemissagedus ea kasvades suureneb).
Vaimse tervise vajadus on piirkonnas kasvava tendentsiga, seda nii vanemaealiste osas nt.
dementsus, kui ka nooremates vanusegruppides (käitumis- ja sõltuvusprobleemid).
Onkoloogia teenuseid osutavad TÜ Kliinikumi arstid. Tehakse tihedat koostööd
vähikeskustega, kust tuleb patsiendi ravi- ja käsitlusskeem, mida Narva Haiglas patsienti
käsitledes järgitakse, et patsiendil oleks mugavalt võimalik kodulähedaselt keemiaravi saada.
2023 a tehti 302 intravenoosset keemiaravi seanssi ja 70 suukaudset keemiaravi. 2024 a 994
25
intravenoosset ja 210 suukaudset keemiaravi seanssi. Erialaspetsialistide ambulatoorsed
visiidid ning digi/telekonsultatsioonid võimaldavad hinnata ravi edukust ning vajadusel suunata
patsient kõrgemasse etappi.
Tabel 14. Ambulatoorsete eriarsti külastuste prognoos aastani 2030
2024 2030
Dermatoveneroloogia 5034 5000
Endokrinoloogia 3968 4000
Gastroenteroloogia 3630 3500
Günekoloogia 18 725 18 000
Infektsionist 1875 2000
Kardioloogia 3537 3500
Traumatoloogia 6979 7000
Otorinolarüngoloogia 6729 6500
Pediaatria 2726 2500
Psühhiaatria 3956 4000
Pulmonoloogia 2737 2500
Sisehaigused 2919 3000
Taastusravi 2179 2500
Uroloogia 2167 2000
Kirurgia 10 828 10 000
Reumatoloogia 142 1000
Töötervishoiuarst 4002 4000
Erakorraline abi 15 846 16 000
Nefroloogia 379 500
Anestesioloogia 453 500
Laboriarst 3 on olemas
Radioloogia 1 on olemas
Oftalmonoloogia hetkel puudu 2000
Haigla kokku 98 815 100 000
Oluliseks arenguks ambulatoorses eriarstiabis saab eelseisvatel aastatel olema
õendustöötajate (eriõdede) iseseisva vastuvõtu töö mahu suurenemine. Narva Haiglas on
õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv aastatel jõuliselt kasvanud, moodustades 2019.
aastal 40% eriarstiabi vastuvõttude arvust (2019. a 30%). 2030. aastaks võiks prognoosida u
45 000 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu. Tulevikus on soov koduhaigla ja taastusravi
teenuste arendamiseks. Samas tuleb funktsionaalse arengukava kontekstis silmas pidada, et
see trend küll vähendab arstide koormust ja vajadust, aga ei mõjuta olulisel määral
ruumivajadust. Vastuvõtu kabinet jääb ikka kabinetiks.
Narva Haiglal puudub täna kaasaegne esmatasandi tervisekeskus (ETTK). Esmatasandi
tervisekeskuses osutatakse kohustusliku põhiteenusena üldarstiabiteenust,
koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ja füsioteraapiateenust. SA
Narva Haigla tervisekeskus on perspektiivis planeeritud haigla tänasele territooriumile. Selle
26
rajamine on kavandatud olemasoleva haigla peahoone rekonstrueerimise käigus aastaks 2028
ja seejärel laiendamine Haigla 5 vabaneval pinnal (sisekliinik liigub uude ravikorpusesse).
Tervisekeskust kavandatakse tagamaks senisest parem integreeritus tervishoius erinevate
osapoolte vahel. ETTK rajamine võimaldab ristkasutada diagnostilisi jt võimalusi, mis on
kompleksi loodud.
ETTKs on funktsionaalselt ühendatud Narva Haigla olemasolev taristu ning haiglaga
koostöölepingu sõlminud perearstid, kes osutavad esmatasandi teenuseid järgnevalt:
esmatasandi põhiteenused – üldarstiabiteenuseid ja pereõendusteenuseid vahetult
ise;
esmatasandi teised põhiteenused (füsioteraapia, koduõendus, ämmaemandus),
samuti sotsiaalteenuseid ning tugiteenuseid (administreerimine, registratuur, haldus,
IT-tugi) koostöös haiglaga perearsti juhtimisel;
lisanduvad laiendatud üldarstiabi teenused ETTK ja olemasoleva haigla hoonestuse
baasil koostöös haiglaga – iseseisev õendus, vaimse tervise keskus (vaimse tervise
õde), sotsiaaltöötajad ja rehabilitatsiooni spetsialistid, töötervishoid, esmatasandi
laboriteenused, logopeedid, optometrist. Koostöös erasektoriga hambaravi;
Raviteekondi aitavad korraldada tervisejuhid (esimesed viis töökohta on loodud juba
VESTA projekti raames).
Esimeses etapis on kavandatud koostöö vähemalt kuue perearstiga, perspektiivis võiks
toimuda valdava osa peremeditsiini koondumist Narva Haigla linnakusse. Tulenevalt Narva
linnas tegutsevate perearstide vanusstruktuurist (väga kõrgest keskmine vanusest ja
raskusest uute perearstide leidmiseks piirkonda), peab Narva Haigla olema valmis võimaliku
tekkiva puuduse katmiseks osutades haiglana üldarstiabi teenust.
5.2. Statsionaarne ravi
Narva Haiglas osutati 2024. aastal statsionaarse ravi teenust seitsmes statsionaarses üksuses
(kirurgia-, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaiguste, lastehaiguste, nakkushaiguste,
õendusabi ning anestesioloogia ja intensiivravi). Seega, tulenevalt vahetu teeninduspiirkonna
suurusest, on Narva Haigla statsionaarse tegevuse ampluaa oluliselt mitmekesisem kui
üldhaiglatele ette nähtud sisehaigused, üldkirurgia ja järelravi.
Narva Haiglas raviti 2024. aastal 6565 patsienti keskmiselt 239 ravivoodil. Ravivajaduse
prognoosi mõjutab nii nagu teistegi raviviiside puhul elanikkonna vähenemine ja samas
vananemine.
27
Kui ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi osas on eelduseks, et valdav osa teenustest
saadakse kodumaakonnas ning piirkonna vajaduse prognoosi alusel saab määratleda
konkreetse haigla eeldatavaid ravimahte, siis Narva Haigla erineva profiili tõttu ei ole see üks-
üheselt teostatav.
Alamerialade detailsel tasemel on nende piirid praktikas sageli määratlematud (nt rida
sisehaiguste alamerialasid võivad olla kodeeritud nii sisehaigustena kui konkreetse
alamerialana), samuti on sama eriala lõikes piirid keskhaigla ja üldhaigla tasemete vahel
paindlikud. Seetõttu on statsionaarse ravi vajaduse prognoosimisel mõistlikum lähtuda pigem
koondnäitajatest.
Narva Haigla statsionaarse ravi osakondade voodipäevade arv kokku oli 51 027.
Demograafilise muutuste ja teenuste ühtlustumise stsenaarium prognoosib Narva Haigla
tõmbepiirkonna elanike statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 kokku u 107 000
ravipäeva. Tuginedes kliinilise koostöö kokkuleppele, võib eeldada, et see suhe, palju
tõmbepiirkonna elanikest ravitakse Narva Haigla statsionaarsetes osakondades, väga olulisel
määral ei muutu. Seega võiks Narva Haigla statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 olla
ca 50 000 ravipäeva ehk umbes samas suurusjärgus nagu praegu.
Erialavaldkondade vaates on lähtuvalt demograafilistest protsessidest kahaneva mahuga
kirurgia, sünnitusabi- ja günekoloogia ning lastehaigused. Kasvavad sisehaiguste,
onkoloogiliste haiguste, vaimse tervise ja õendusabi ravimahud. Aastal 2030 on ravimaht
samas suurusjärgus lähteaastaga.
Tabel 15. Statsionaarse ravi prognoos demograafiliste eeldusetega
2024 2030 2040 demograafiline eeldus
Kirurgia osakond 1561 1470 1302 kogurahvastiku muutus
Sünnitusabi- ja günekoloogiaosakond
488 417 317 sündide arvu muutus
Lastehaiguste osakond 840 704 607 laste arvu muutus
Sisehaiguste osakond 2103 2222 2087 65+ muutus
Õendusabi osakond 1236 1306 1227 65+ muutus
Anestesioloogia ja intensiivravi osakond
337 337 337 jääb muutumatuks
Kokku 6565 6456 5877
Keskmine ravi kestus 8,2 8,3 8,5
Voodipäevade arv 51 027 53 583 49 953
Voodite arv 239 216 216
Voodihõive 58% 68% 63%
Arvestades kõiki protsesse, võib eeldada, et ravipäevade vähenemine toimub eelkõige
eriarstiabi arvelt. Õendusabi vajadust ei saa hinnata praeguste mahtude ega suhte pealt
28
eriarstiabisse, sest teenus on Tervisekassa poolt alafinantseeritud, tegelik vajadus on palju
suurem. Olemasolev õendusabi voodifond võimaldab ligi 30 000 ravipäeva, mis tulenevalt
vanemate eagruppide elanike arvu suurenemisest on ka ilmselt hädavajalik, eeldades, et
õendusabi ravikestus ei lühene (praegu keskmiselt 18,5 päeva) ning vanemaealiste hulk
suureneb 15%.
Narva Haigla voodihõive statsionaarses ravis oli 2024. aastal 58,3%, mis on väiksem
Sotsiaalministeeriumi poolt sihiks seatud 80-st. Samas on teada, et üle 75% suurune keskmine
täituvus aktiivravis ei anna täiendavat majanduslikku efekti ja et näiteks sünnitusosakondades
jääb keskmine hõive alati oluliselt väiksemaks kui teistes. Tühi voodi on suhteliselt mõõdukas
kulu võrreldes jõude seisva personaliga. Seetõttu on oluline maksimaalselt ka sellise
osakondade struktuuri puhul kasutada ühise voodifondi printsiipi.
Tabel 16. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad
Üksus Eriala Voodikohtade arv
Kirurgiakliinik
traumatoloogia
41
ortopeedia
üldkirurgia
Uroloogia Otorinolarüngoloogia
Naistekliinik sünnitus
12 günekoloogia
Sisekliinik
lastehaigused
59
gastroenteroloogia
endokrinoloogia
onkoloogia
reumatoloogia
pulmonoloogia
kardioloogia
nakkushaigused
Õendusabi osakond õendusabi, sh 10 hospiits (75+10) 85
Anestesioloogia ja intensiivravi ning erakorralise meditsiini kliinik
anestesioloogia ja intensiivravi 8
erakorraline meditsiini osakond 11
kiirabi
Kokku 216
Statsionaarse õendusabi osas tulevikuvajadus kasvab. Narva Haigla nn hooldusravi korpuse
voodikohtadest (85) ostab hetkel enamuse Tervisekassa. Nõudlus teenuse osas püsib ka
tulevikus, oluline on selle jätkusuutlik rahastamine.
29
5.3. Päevaravi
Päevaravi kasutus on Narva Haiglas olnud võrreldes teiste Eesti haiglatega ca veerandi võrra
madalam. Narva Haiglas osutati 2024. aastal päevaraviteenuseid günekoloogias,
otorinolarüngoloogias, üldkirurgias ja ortopeedias, kokku 1329 haigele. Vastavalt kliinilise
koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva Haiglas teostatakse ka tulevikus üldkirurgilist
päevakirurgiat (sh laparoskoopiline koletsüstektoomia), LOR päevakirurgilisi lõikusi,
ortopeedilisi päevakirurgia operatsioone (sh artroskoopilisi) ning günekoloogilisi päevakirurgia
operatsioone ja päevaravi. Samuti jätkub koostöö TÜ Kliinikumiga keemiaravi osutamisel.
Koostöös Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega on kavandatud päevaravina
teostatava taastusravi teenuse pakkumine Narva Haiglas alates 2029 aastast. Teenuste
valikusse võiks tulevikus lisanduda päevaravina teostatav alkoholisõltuvuse ja narkomaania
võõrutusravi, samuti skisofreeniaspektriga patsientide ravi. Teenuste mahtude planeerimisel
on lähtutud samadest eeldustest ja analüüsidest, mis ambulatoorse ravi puhul.
Päevaraviteenuste osas on vaatamata elanikkonna vähenemisele kasvuruumi. Taas, selle
kasvuruumi täitumise „pehmeks“ komponendiks on eeldus, et päevaravi liigub Narvas
valdavalt erasfäärist Narva Haiglasse. Arvestades seda, et praegu töötab Narva Haigla
päevaravi kaheksal voodikohal, võiks edaspidi vajalike päevaravi voodite arv suureneda.
Päevaravis ravitud haigete arv võiks eeldatavalt aastaks 2030 mõnevõrra tõusta.
Tabel 17. Päevaraviteenuste prognoos aastani 2030
2024 2030
Päevagünekoloogia 622 600
Päevaotorinolarüngoloogia 155 150
Päevakirurgia 432 450
Päevatraumatoloogia 85 100
Hemodialüüs 35 45
1597 1650
5.4. Erakorraline meditsiin
Erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arvu hakkab tulevikus mõjutama põhiliselt kolm
faktorit – elanikkonna jätkuv vähenemine, vanemaealiste absoluutarvu kasv ja peremeditsiini
langev kättesaadavus. Tulenevalt sellest võib prognoosida EMO töömahtude jäämist enam-
vähem praegusele tasemele, keskmiselt 50 kuni 55 haiget päevas. Seoses 65-aastaste ja
vanemate arvu kasvuga võib eeldada multimorbiidsete ja raskes üldseisundis,
dekompenseeritud patsientide voo suurenemist, mis seab täiendavad nõudmised EMO
varustatusele ja töökorraldusele.
30
Narva Haigla EMO-l peab olema võimekus stabiliseerida kriitilises seisundis toodud patsiendi
seisund nii, et teda oleks võimalik transportida juba sealt, mitte osakonnast, järgmisse etappi.
EMO planeerimisel arvestatakse, et vajalik on valmisolek ka kriisi- ja
katastroofisituatsioonideks, mida praegu ei ole. Voodikohtade planeerimisel arvestatakse, et
üks patsient võib olla EMOs kuni 4 tundi. Uue planeeritava korpusega lisandub veel 9
intensiivravi võimekusega voodikohta.
5.5. Uuringud ja protseduurid
Võrreldes 2019. aastaga on läbi viidud uuringute ja protseduuride arv suurenenud. Uuringute
ja protseduuride prognoosi mõjutavad peamiselt kaks faktorit – ravitegevuse maht ja
tehnoloogilised arengud.
Ambulatoorse ja statsionaarse ravitegevuse ja -vajaduse maht prognoositavalt oluliselt ei
muutu, küll aga suurenevad mahud päevaravis ja õendusabis ning tervisekeskuse tekkega
seonduvad vajadused (seda ka analüüside osas).
Samuti võib eeldada teatud arenguid tehnoloogiates, mis saavad mõjutama uuringute ja
protseduuride valikut. Jättes kõrvale võimalikud täiesti uued tehnoloogiad, mis võivad lähema
paari aastakümne vältel turule tulla, võib siiski olemasolevate piires teha mõningaid ennustusi.
Nii on kindlasti kasvamas laboratoorsete uuringute maht. Ühest küljest on see tingitud
suuremast hulgast multimorbiidsetest ja krooniliste haigustega eakatest patsientidest ja
nendega seotud „traditsioonilistest“ uuringutest. Teisalt on laienemas laboratoorsete uuringute
nomenklatuur tavakasutusse jõudvate uute tehnoloogiate (nt immuunkeemilised ja
molekulaardiagnostilised meetodid, geenitehnoloogiate areng jms) tõttu. Lisa töövoog kujuneb
välja ka perearstide koondumise järgselt haigla pinnale. Kujutisdiagnostikas kasvab oluliselt
nõudlus nt magnetresonantstomograafiliste uuringute järele.
Kuna Narva Haigla investeeringutel on üheks oluliseks eesmärgiks kaasaegsete
diagnostikavõimaluste arendamine, siis võiks uuringute ja protseduuride maht tulevikus pigem
kasvada.
Patoloogiateenistuse tulevikuprognoosis on meie arvates oluline säilitada lahangute
teostamise võimekus Narva Haiglas. Üheltpoolt on see oluline ravikvaliteedi mõttes, kuna
arstid saavad vahetult lahangul osaleda ning seega vahetu tagasiside surma põhjusest,
vajadusel patoloogiga probleemi täpsustada ning täiendavaid selgitusi anda. Jääb ära ka
lahkunu transport lahangule ja tagasi. Lisaks säilitab Narva linn surnud isikuid kuni matmiseni
haigla külmaruumis.
31
Analüüside teostamise kohta oleks vajalik korraldada audit, mis selgemalt aitaks määratleda
võimalikke mahtusid Narva Haiglas ning teistelt sisse ostetavat teenust. Oluline on ühelt poolt
tagada teenuse kvaliteet, kuid samas ka vastuste saamise kiirus. Eelkõige näeme oma
partnerina Tartu Ülikooli Kliinikumi, eriteenuste osas ka teisi Eesti tervishoiuasutusi.
5.6. Piirkonnaspetsiifilised teenused
Tulenevalt piirkonna eripärast ja sotsiaalsest keskkonnast (kõrged narkomaania ja
alkoholisõltuvuse näitajad) osutab Narva Haigla praegu mitmeid erinevaid piirkonnaspetsiifilisi
tervishoiuteenuseid. Need toimuvad vastavalt koostöölepingutele Tervise Arengu Instituudiga
(TAI) ja on suunatud HIV-i nakatunud isikutele, narkomaanidele ja nende lähedastele ja
suitsetajatele ning on finantseeritud TAI mitmeaastaste raamlepingute alusel. Nende
ambulatoorsete teenuste maht ei ole võrreldes tavatööga küll suur (ca 5% ambulatoorsete
visiitide koguarvust), kuid see on kohalikes oludes oluline segment, mida teised ei täida.
Tulevikku vaadates võiks ühest küljest ennustada piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu
taseme ühtlustumist muu Eestiga ning spetsiifiliste probleemide leevenemist. Teisalt aga võiks
eeldada, et riik hakkab oluliselt jõulisemalt, kui senine TAI mitmeaastaste raamlepingute
põhine tegevus, situatsiooni saneerimisse ja ennetusse panustama, mis oleks ka Narva Haigla
seisukohast oluline lisategevus.
Narkomaania ja alkoholisõltuvus on jätkuvalt Narva Haigla teeninduspiirkonnas suuremaks
probleemiks kui paljudes teistes Eesti piirkondades. Nii narkomaania kui alkoholisõltuvuse
ennetustegevus on suuresti ühiskondliku suhtumise kujundamise küsimus. Esmatasandil on
oluline roll riskigruppide jälgimisel ja hälvete varasel avastamisel ning ravile suunamisel. Ravi
terviklik kontseptsioon Eestis on alles väljakujundamisel. Kompleksne ravi tähendab taas
meeskonnatööd, milles osalevad psühhiaatrid, õed, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad.
Ravimeeskonnas otsustatakse iga patsiendi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, milliseid
teenuseid patsient vajab ja millised ravimeeskonna liikmed talle teenuseid osutavad. Teenuste
kompleks on mahukas (esmane hindamine, täishindamine, patsiendi seisundi kliiniline
jälgimine, patsiendi nõustamine, teenuseid saava patsiendi lähedase nõustamine, lähedase
nõustamine, kui alkoholi liigtarvitaja ei ole teenuste saaja, individuaalne psühhoteraapia,
psühhoteraapia perele, psühholoogilised sekkumised grupis (grupiteraapia, patsiendiõpetus),
juhtumikorraldus (kõrge tagasilanguse riskiga patsiendile), ambulatoorne võõrutusravi,
statsionaarne ravi ja päevaravi).
Tulevikuvaatavalt on Narva Haiglal jätkuvalt vajalik tagada eelmainitud piirkonnaspetsiifilised
teenused, eelduslikult sarnases mahus võrreldes viimase nelja aastaga. Lisaks võib uue
32
päevaravi vajava teenusegrupina välja tuua skisofreeniaspektriga patsientide käsitluse. Kuna
senini ei ole nendele patsientidele Narvas päevaravi pakutud, on teenuse mahu hindamine
keeruline, samuti on vajalik psühhiaatrilise meeskonna olemasolu, kuid pikemas perspektiivis
tuleb neurodegeneratiivsete patsientide päevaravi vajadusega arvestada ning see Narva
haiglasse planeerida.
Sotsiaalministeerium on 2025 a käivitanud pilootprojektina Ida-Virumaal välisrahastusega
VESTA projekti (Valdkondade ülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi). Alates
2028 a on kavatsus sellega jätkata riigi oma vahenditega. Narva haigla eesmärk on muutuda
loodava terviklahenduse ankuresindajaks, kuna haigla patsientide vanuseprofiilist tulenevalt
on nende ravi- ja sotsiaalteenuste põimumine paljuski juba toodud haigla tänastesse
tegevustesse.
6. Tervishoiutöötajate vajadus
2024. aastal oli aasta Narva Haigla täidetud ametikohtade arv 660. Täidetud ametikohtade
üldarvust oli 31.12.2024. a. seisuga arste 86, õdesid 275, hooldustöötajaid 148 ja muud
personali 152 ametikohta. Arstide ja muu personali osakaal täidetud ametikohtade lõikes on
aastatega kahanenud, õdede ja hooldustöötajate arv kasvanud.
Tabel 18. Täidetud ametikohtade dünaamika
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Arstid 102 102 94 92 88 84 85 85 90 86
Õed 245 237 235 233 232 232 239 252 273 275
Hooldustöötajad 130 114 115 114 116 114 133 128 146 148
Muu personal 192 197 198 187 178 182 186 184 153 152
Kokku 669 651 642 627 614 612 643 650 662 660
Allikas: Narva Haigla
Töötasu on kõikides töövaldkondades järjepidevalt kasvanud.
Tabel 19. Töötajate keskmise tunnitasu dünaamika
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Arstid 12,5 14,1 14,9 15,8 17,9 19,5 21,9 26,0 28,8 32,7
Õed 6,5 7,1 7,7 8,7 9,8 11,1 12,7 13,8 15,5 17,6
Hooldustöötajad 4,6 5 5,4 5,7 6,4 7,7 8,7 9,2 10,1 12,2
Muu personal 4,1 4,5 4,9 5,1 5,8 6,2 7,1 7,4 8,5 9,8
Kogu personal 6,2 6,9 7,3 8 9,1 10,1 11,3 12,4 13,8 15,7
Allikas: Narva Haigla
Käesoleval ajal on Narva Haiglas ebapiisav meditsiiniline personali tase, eriti arstide ja teatud
erivaldkonna spetsialistide osas (füsioterapeudid, radioloogiatehnikud, logopeedid, kliinilised
psühholoogid). Samuti on suureks probleemiks töötajate kõrge keskmine vanus. Arstide
koosseis on küll noorenenud – 2024. aastal oli arstidest 60 eluaastast vanemad 51% (2021.a.
33
67%), seda nendel perioodidel, kui haiglaga liituvad piiratud arvuga valvetes või
nädalavahetustel osalevad noorarstid. Õdede vanuselise koosseisu olukord arstidega
võrreldes on nooremapoolsem - enim on 51-60 aastaseid õdesid, kuid jagub ka järelkasvu.
Tendents on noorenemise suunas.
Joonis 5. Narva Haigla arstide ja õdede vanuseline jaotus aastal 2024
Allikas: Narva Haigla
Tulevikus võib ette näha õdede kasvavat rolli igapäevatöös ning seeläbi õendustöötajate
vajaduse suurenemist. Seda enne kõige arstide arvu olulise vähenemise prognoosist lähtuvalt.
Tartu Tervishoiukõrgkooli valmistab iga-aastaselt Narva haigla baasil ette piisaval arvul uusi
õendustöötajaid.
Narva Haigla arstkonna eripäraks on asjaolu, et suur osa sellest, erinevalt teistest Eesti
haiglatest, on saanud oma hariduse mitte Tartu Ülikoolist, vaid eeskätt Venemaa või Ukraina
ning Valgevene meditsiiniinstituutidest, mis siiani tingib ka teatavaid koolkondlike erinevusi nii
mõttemallides, ravisuunistes, kui ka praktikas. Seetõttu on väga oluline elukestev
täiendharidus, milles juhtiv roll peaks olema Tartu Ülikoolil ja Kliinikumil. Personali väljaõppele
kulutati 2024. aastal 166 000 eurot. Täienduskoolitust sai 98,5% õdedest ja 72,5% arstidest.
2030. aastaks on meditsiinipersonali vajaduse prognoos 110 eriarsti, 300 õde ning 150
hooldustöötajat. Arstide arvu kasv on tingitud kahest faktorist – olemasolevad töölepinguga
arstid töötavad üldjuhul ülekoormusega ning trendiks on ka osakoormusega töötamine
käsunduslepinguga.
Narva Haigla ei ole olnud eriti atraktiivne töökoht uutele arstidele. Mõjureid, mis piiravad haigla
tööjõuturul mitte eriti atraktiivseks olemist, on mitmeid: näiteks keele- ja igapäevaelu keskkond,
aga ka ajale jalgu jäänud füüsiline töökeskkond. Arstkonna noorendamine saab olema
oluliseks faktoriks Narva Haigla jätkusuutlikkuse tagamisel. Ravikeskkonna moderniseerimine
aitab kindlasti sellele olulisel määral kaasa. Teisteks toetavateks meetmeteks on kindlasti ka
välisriikidest pärit arstide jätkuv kaasamine, uue põlvkonna meditsiinitehnoloogia
8% 8%
15% 18%
31%
20% 18%
13% 18%
36%
15%
0% 0%
10%
20%
30%
40%
kuni 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 - 70 71 ja enam
arst õde
34
kasutuselevõtmine ning koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga. On ilmne, et real puhkudel on
ratsionaalne kasutada Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialiste, et tagada vajalike teenuste
osutamine kohapeal. Ka tulevikus jääb kolmanda etapi erialadel kandev roll Tartu Ülikooli
Kliinikumi kanda.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et personali vanusstruktuur ja valdkonnaspetsialistide puudus on ka
järgneval kümnendil haigla jaoks oluline väljakutse.
7. Arengukava koostamise alused
SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised
allikad:
1. Arstlike erialade arengukavad
2. Õendusala erialade arengukavad
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
4. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia
osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord
5. Eesti haiglavõrgu arengusuunad 2040
6. Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi, Rahvastikuregistri ja Statistikaameti
andmebaaside andmed
7. Narva haigla statistilised näitajad