Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25274050061

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 3.10.2025, Kuressaare

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25274050061

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 22.03.2025

Kriminaalasjas alustati menetlust 28.03.2025 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 22.03.2025 kella

05.00 ajal Kuressaares XXX XX asuva XXX XXX juures löödi seni tuvastamata isiku poolt

korduvalt pea piirkonda XXX XXX, kellele tekitati tervisekahjustusi.

28.03.2025 kuulati kannatanuna üle XXX XXX, kes sündmusest sisuliselt midagi ei mäleta, kuid

teab, et teda löödi XXX ees tänaval. Kui ta järgmisel päeval kodus ärkas, oli tema parem silm täiesti

paistes ja kinni, mõlemad põlved olid katkised, samuti ei tundnud ta oma paremat näopoolt ja ülemist

hambarivi. Samuti oli tunda valu vasakul pool kuklapiirkonnas.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt tuvastati XXX XXXl parema silmakoopa põhja nn blow-out

murd silmakoopasisese rasvkoe sopistusega ülalõuaurkesse, veri paremas ülalõuaurkes, nahaalune

verevalum mõlema silma piirkonnas, pehmete kudede turse näol ja verevalum paremas silmas,

põrutushaav parema silma ülalaul. Vigastused ei ole eluohtlikud, kuid kestavad rohkem kui neli

nädalat ja vähem kui neli kuud.

Tunnistaja XXX XXX ülekuulamisel osutab XXX XXXle kui lööjale.

23.05.2025 esitati kahtlustus XXX XXXle, kes tunnistab kuriteo toimepanemist, kuid väidab, et ei

mäleta sündmusest midagi. Hommikul ärgates oli tal valu paremas käes, väikese sõrme nukk oli

paistes ja veidi katki.

Asitõendina vaadeldud XXX XXX turvakaamera salvestuselt nähtub, kuidas 22.03.2025 kell 05.38

suhtlevad rahulikult XXX ees tänaval omavahel kannatanu ja kahtlustatav. Järsku kell 05.38.24

lükkab kannatanu kahtlustatavat jõuliselt kahe käega rinnust, kes paiskub naisterahva vastu. Selle

peale lööb kahtlustatav kannatanule jalaga keha piirkonda ning rusikaga neljal korral pea piirkonda,

mille peale mõlemad kukuvad. Kui kannatanu on selili, ronib kahtlustatav kannatanu peale ja lööb

talle veel kahel korral rusikaga pea piirkonda. Peale seda tõuseb kahtlustatav püsti ja lööb

kannatanule jalaga keha piirkonda.

Eelpooltoodust nähtub, et rünnet alustas kannatanu XXX XXX, kes jõuliselt kahe käega lükkas

kahtlustatavat, kes selle tagajärjel paiskus otsa tema taga seisnud naisterahvale. Seega tekkis

kahtlustataval õigus rakendada enesekaitset KarS § 28 lg 1 korras st teda rünnati ning ta ei teadnud,

kas rünne jätkub või mitte ning kuna oli oht, et rünne jätkub, asus kahtlustatav enesekaitse raames

kannatanut lööma. Ta tegi ühe jalalöögi keha piirkonda ning neli rusikaga lööki pea piirkonda. Selle

tulemusel kannatanu kukkus ning tema poolne võimalik uus rünne oli ka välistatud. Sellegipoolest

jätkas kahtlustatav pikali oleva kannatanu löömist, lüües talle kahel korral rusikaga pea piirkonda ja

ühel korral jalaga keha piirkonda. Selline tegevus vastab KarS § 28 lg 2 hädakaitse piiride

2

ületamisele st pikali olev kannatanu oli kahjutuks tehtud ning edasised löögid olid kannatanule liigse

kahju tekitamine. Hädakaitsepiiride ületamisega teisele isikul kahju tekitamine on kriminaalkorras

karistatav tegu, kuid süü selliste asjaolude esinemisel on oluliselt väiksem.

Samuti tuleb arvestada, et kuna osaliselt tegutses kahtlustatav enesekaitse piirides, on oluline

tuvastada, kas eksperdil on võimalik eristada, millises teofaasis kannatanule raskemad vigastused

on tekitatud. Selleks esitati eksperdile täiendav küsimus, millele ekspert vastas, et videol on näha,

et löögid on suunatud näo piirkonda. Seega pole võimalik eristada, milline löökidest põhjustas

vigastused. Ühes piirkonnas paiknevaid vigastusi arvestatakse komplektselt. KrMS § 7 lg 3

kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tema kasuks. Sellest

tulenevalt ei ole võimalik tõendada, kas kannatanu raskemad vigastused on saadud

enesekaitse raames või enesekaitsepiiride ületamisel, mistõttu kvalifitseeritakse käesolev

kuritegu ümber KarS § 121 lg 1 järgi ning kahtlustatav ei vastuta kannatanu raskemate

vigastuste eest, mis kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema

käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et

kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui

selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur

kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks.

Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa

maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö

sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte

tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine

või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille

eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse

võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus

lõpetada KrMS § 202 alusel prokuratuuri poolt.

Prokuratuuri hinnangul kahtlustatavale etteheidetava teo sisu ei ole sedavõrd raske, et see muudaks

kahtlustatava süü niivõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist,

sest igasse olukorda ei saa suhtuda ühtemoodi, vaid hindama peab konkreetset tegu, mis käesolevas

asjas viitavad pigem süü väiksusele kuna on seotud enesekaitsepiiride ületamisega. Kuigi kahtlemata

on toime pandud õigusvastane tegu, mis on üldjuhul hukkamõistu vääriv käitumine, tuleb siiski

arvesse võtta asjaolusid, mis selle teoni viis (kannatanu rünne) ja kahtlustatava teo tunnistamist

(tunnistab isegi olukorras, kus ei mäleta sündmust), mistõttu saab prokuratuuri arvates menetlust

oportuniteediga lõpetada.

Kahtlustatava käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus

menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kahtlustataval pole

3

ühtegi kehtivat karistust, teda ei ole varasemalt karistatud isikuvastaste tegude toimepanemises,

samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 alusel st kuritegelik

käitumine ei ole temale eluviisiks, mistõttu tema karistamine ei ole vajalik eripreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt. Kuigi avalikus kohas toimunud vägivalla puhul on avalik menetlushuvi

üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et kahtlustatava poolt kasutatud

vägivald on toimunud kannatanu ründe tagajärjel ning kõrvalised isikud on sellesse suhtunud kui

tavapärasesse olukorda XXX ukse taga. Videolt on näha, et osapooled lahutatakse, kuid keegi

häiritud sellest ei tundu olevat st vaadatakse ringi, suheldakse omavahel edasi, mistõttu ei ole see

tegu kvalifitseeritud ka KarS § 263 järgi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda

ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei

teeniks ka üldpreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega

lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole kahtlustatava kriminaalkorras karistamine antud juhul

vältimatult vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita

talle määratud kohustused, hüvitada kannatanule tekitatud kahju, leiab prokuratuur, et on olemas

alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25274050061 menetlus.

2. Kohustada XXX XXX:

2.1 Mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist, samuti mitte toime panema valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist alates käesoleva määruse allkirjastamisest kuni

03.04.2026 (k.a). Kohustuse tähtaeg 03.04.2026 (k.a). Nimetatud nõude eiramine

toob kaasa käesoleva kriminaalasja menetluse viivitamatu uuendamise.

2.2 Hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 23,56 eurot ja

moraalne kahju summas 500 eurot tähtajaga 03.04.2026. Nimetatud kahjuhüvitised

tuleb kanda kannatanu XXX XXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXX.

2.3 Läbima vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamine, milleks võtta ühendust

Eneseteadvus OÜ nõustaja Kairit Lindmäega (tel: 54512202, e-mail:

[email protected], FB: Eneseteadvus või skype: Eneseteadvus), leppides

nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustamine toimub vastavalt nõustaja

ettekirjutustele ja tegevuskavale, nii telefoni teel kui nõustajaga kohtudes. Nõustamine

lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel. Omaalgatuslik nõustamisest loobumine loetakse

käesoleva kohustuse rikkumiseks. Kohustuse täitmise tähtaeg on 03.04.2026.

Kokkuvõtte nõustamisest edastab prokuratuurile Eneseteadvus OÜ. Nõustamine on

tasuline (50 eurot/45min).

2.4 Tasuma kriminaalmenetluse kulud 155 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on

03.04.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat jätta

kriminaalasja juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole.

6. Kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisikulud summas 155 eurot (vt punkt 2.4).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale ja kannatanule.

8. Kannatanu poolt esitatud hagiavaldus moraalse kahju nõudes ja hagiavaldus varalise kahju

nõudes jäävad läbi vaatamata kuna KrMS § 202 sätted ei sisalda aluseid nende

lahendamiseks. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi eraldiseisvalt tsiviilkohtumenetluse

korras.

4

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare.

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eneseteadvus OÜ-le e-posti aadressil:

[email protected]

Rainer Amur

Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: _______________________________________

(nimi ja allkiri)

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ___________________________

(kuupäev ja allkiri)

NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.