Korrakaitseseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

26.09.2025

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kõrgendatud“ sõnadega „ja olulise“;

2) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib kohaldada

viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti, tema

volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal. Viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik

viibimiskeeldu kohaldada ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks

kuni 72 tundi.“

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.10.2025 nr 1-6/3267-1

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuta eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Häirekeskus

kohtud

MTÜ Feministeerium

MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks

Politsei- ja Piirivalveamet

President Kaljulaidi Fond

Riigiprokuratuur

Riigikohus

Sisekaitseakadeemia

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Tallinna Naiste Kriisikodu

Õiguskantsleri Kantselei

Barbara Haage 6125131

[email protected]

1

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva korrakaitseseaduse1 (edaspidi KorS) kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud

juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või

konkreetses kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule

või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma. Meede, mida nimetatakse viibimiskeeluks,

on ajutise iseloomuga ja selle kehtivus lõpeb kohe, kui selle rakendamise alus ära langeb.

Kuigi seaduseelnõuga muudetakse viibimiskeelu regulatsiooni laiemalt, on muudatuste

peamine ajend perevägivalla juhtumite praktiline käsitlemine. Seetõttu keskendutakse

seletuskirjas eelkõige perevägivallaga seotud olukordadele, tuues just selle valdkonnaga

seonduvaid selgitusi ja näiteid. Oluline on rõhutada, et kavandatav muudatus toob kaasa

täiendavad võimalused, mitte uusi kohustusi. Seega ei pea teised asutused peale politsei, kes

juba praegu viibimiskeeldu rakendandavad, seda teisiti rakendama.

Eelnõuga laiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis

võimaldab tegutseda ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud

tõsised tagajärjed tervisele ja heaolule.

Viibimiskeeldu kohaldatakse sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid

ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.

Perevägivald toimub sageli kodukeskkonnas, kus ohver ja vägivallatseja elavad koos, mistõttu

on ohvril keeruline ise ohtlikust olukorrast pääseda. Viibimiskeeld annab politseile võimaluse

sekkuda ning luua ajutine turvalisus, mis võimaldab ohvril abi otsida ja olukorda hinnata.

Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja

teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,

ohvri suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid konkreetse

perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist kulgu.

Kavandatavad muudatused võimaldavad politseil sekkuda senisest varem olukorras, kus on

teavet isiku kavatsusest pöörduda perevägivalla ohvri elukoha juurde, kuigi vahetu rünnakuoht

pole veel ilmne. Samuti saab kehtestada viibimiskeelu suurema rahvahulga kogunemise puhul,

kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, kuigi tegemist

ei pruugi veel olla kõrgendatud ohuga. Muudatused tugevdavad seeläbi ennetavat turvatunnet

ja võimaldavad paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumidele.

Eelnõuga muudetakse ka KorS-i § 44 lõiget 5, millega täpsustatakse viibimiskeelu kohaldamise

kestust ja volitusi viibimiskeelu pikendamise otsustamisel. Eelnõu kohaselt saab politsei või

muu pädev korrakaitseorgan viibimiskeeldu iseseisvalt kehtestada jätkuvalt kuni 12 tundi.

Kavandatava muudatuse kohaselt võib üle 12 tunni viibimiskeeldu kohaldada üksnes

prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal.

1 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12.

2

Ühtlasi nähakse ette, et kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks võib

prefekt või tema volitatud ametiisik ohvriabi seaduse2 (edaspidi OAS) tähenduses

perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks koheselt kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi.

Viibimiskeelu kohaldamise pikkuse pikendamine on vajalik, kuna senine 12-tunnine tähtaeg ei

pruugi olla piisav perevägivalla olukordades, et tagada ohuolukorra tõhus ohjamine ja ennetada

korduvaid rikkumisi. Pikem ajavahemik annab politseile parema võimaluse hinnata olukorda,

koostada ohuhinnang ja vajaduse korral kavandada edasisi meetmeid (nt pikendada kohtu loal

viibimiskeeldu või rakendada muid abinõusid). See suurendab avaliku korra ja isikute

turvalisuse kaitset, eriti haavatavate sihtrühmade puhul.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Barbara Haage

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga. Kavandatava muudatusega ei looda uut sätet, vaid täiendatakse olemasolevat

paragrahvi.

Eelnõuga muudetakse KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse3 (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmiga „Ennetava ja

turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille eesmärk on tagada, et „Eesti inimesed tunnevad,

et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda,

vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi“.

Eelnõuga kavandatud muudatus on välja toodud eraldi tegevusena lähisuhtevägivalla

ennetamise tegevuskavas aastateks 2024–2027, mille on allkirjastanud Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Enne eelnõu koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). Viibimiskeelu

regulatsiooni muutmist käsitleti KorS-i VTK-s5, kus sõnastati nii aktuaalsed ja konkreetseid

lahendusi vajavad probleemid kui ka üldist arutelu vajavad küsimused täpsemalt, et teavitada

avalikkust esinevatest probleemidest ning kaasata huvirühmi lahenduste väljatöötamisse. VTK-

2 Ohvriabi seadus – RT I, 06.01.2023, 1. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 4 Vt lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 5 Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fa182b8-0c02-47b6-aeb2-d5d5c6dafe98.

3

s toodi probleemina välja, et viibimiskeeldu saab tavaline korrakaitseametnik kehtestada vaid

12 tunniks. Sellest pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on prefektil või korrakaitseorgani

juhil. Perevägivalla juhtumite korral saab viibimiskeeldu kehtestada juhul, kui esineb kas

vahetu oht isiku elule või tervisele või esineb vähemalt kõrgendatud ohu kahtlus, kuid mitte

siis, kui oht tervisele on väiksem.

Tutvustati, kuidas plaanitakse muuta KorS-i selliselt, et korrakaitseametnik saab ilma kõrgema

ametniku loata kohaldada viibimiskeeldu pikemaks kui 12 tunniks või vajaduse korral

pikendada lühemaks perioodiks seatud viibimiskeeldu. Alternatiivina 12-tunnise piirangu

asemel pakuti 72-tunnine piirang. Pakuti välja, et viibimiskeelu kohaldamise aluseid

laiendatakse nõnda, et hõlmatud oleks ka madalam ohutase, näiteks oluline oht.

VTK-le esitatud tagasisides mõisteti kavandatava muudatuse vajalikkust perevägivalla

kontekstis ja seda üldiselt toetati. Samas tekkis kahtlusi selles, kas muudatus on vajalik teistes

olukordades, kuna viibimiskeeldu saab KorS-i alusel rakendada ka muudel juhtudel ja eri

asutuste poolt. Lisaks väljendati muret, et see võib suurendada kohalike omavalitsuste

töökoormust, ja vastakaid seisukohti tekitas ka viibimiskeelu pikkus. Seaduseelnõu ja

seletuskirja koostamisel on võetud arvesse VTK kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekuid.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord

Viibimiskeelu kehtestamiseks on KorS-i § 44 lõike 1 kohaselt kuus võimalikku alust:

1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral isiku enda või teise isiku elu ja tervise

kaitseks – see tähendab, et rünne isiku elule või tervisele on juba alanud või on kohe algamas.

Viibimiskeeld kehtestatakse elu või tervist ähvardava kestva ohu tõrjumiseks;

2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks – tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise

vajadus tuleneb eelkõige riigi julgeolekust ja mis võimaldab kehtestada lähtuvalt

ohuhinnangust ennetava viibimise keelu teatud kohas;

3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks – sel juhul peab viibimiskeelu

rakendamiseks olema kõrgendatud ohu kahtlus, millele saab järgneda selle väljaselgitamine ja

ohu olemasolu korral selle tõrjumine. Kui kõrgendatud ohtu enam ei ole, siis ei ole võimalik

seda enam tõrjuda ega viibimiskeeldu rakendada;

4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks – viibimiskeeld on vajalik, et

tagada teatud isikute või objektide turvalisus. Kaitstavad isikud ei ole suvalised inimesed, vaid

näiteks Vabariigi President ja tema perekond, peaminister, välisriikide riigipead ning teised

riiklikult olulised isikud, kelle kaitsmine on politsei ülesanne. Samuti võivad viibimiskeelu alla

kuuluda valvatavad objektid, nagu Vabariigi Valitsuse määrusega6 määratud riiklikult tähtsad

hooned ja rajatised (nt valitsushooned, suursaatkonnad);

5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik, et tagada kuriteo

või väärteo toimepanemise koha puutumatus enne süüteomenetluse alustamist või selle käigus.

See aitab vältida tõendite hävitamist ja tagada menetluse läbiviimise tõhususe;

6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik

riikliku järelevalve teostamisel, et tagada kontrollimeetmete tõhusus ja takistada

ebaseaduslikku tegevust.

6 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ – RT I,

16.10.2021, 4.

4

17. novembril 2022. aastal avaldatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivallaga võitlemise eksperdirühma raportis7 (edaspidi GREVIO raport) on Eestile ette

heidetud, et kehtiv õigus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga8 (Istanbuli konventsioon), kuna ei

taga ohvrile piisavat kaitset. Regulatsiooni probleem seisneb selles, et tavaline

korrakaitseametnik võib KorS-i § 44 lõike 5 alusel viibimiskeeldu kohaldada üksnes kuni 12

tunniks, mis ei ole piisav, et tagada igakülgne vägivallaohvrite kaitse. Pikemat viibimiskeeldu

võib praegu kohaldada ainult prefekt või muu korrakaitseorgani juht. GREVIO raporti

koostajad rõhutavad, et 12-tunnine viibimiskeeld on liiga lühike, et võimaldada ohvril leida

piisavat abi, sealhulgas saada kohtult vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. GREVIO raportis

soovitatakse tungivalt viibimiskeelu perioodi pikenda.

Veel täpsemalt tuuakse GREVIO raportis välja, et kui Istanbuli konventsiooni koostajad jätsid

hädaolukorras rakendatavate tõkendite kestuse määramise osaliste otsustada, siis GREVIO

rõhutab, et need tuleb väljastada piisavalt pikaks ajaks, et tagada ohvrite turvalisus, sundimata

neid kiirustades varjupaika või mujale minema. GREVIO rõhutab, et Eesti kriminaalsüsteemis

ette nähtud 12-tunnine periood ei anna ohvrile piisavalt aega, et teatada vägivallast

õiguskaitseasutustele või otsida abi olemasolevatelt üld- ja spetsialiseeritud tugiteenustelt,

sealhulgas lastekaitseteenustelt. GREVIO nõuab tungivalt, et Eesti ametiasutused võtaks

vajalikke seadusandlikke või poliitilisi meetmeid, et viia Eesti õigusraamistik ja praktika

kooskõlla Istanbuli konventsiooni artikliga 52, eesmärgiga tagada „viibimiskeelu“ väljastamine

piisavalt pikaks ajaks, võimalusega tagada pikaajaline kaitse lähenemiskeeluga, ning tagada

nende tõhus jõustamine ja proportsionaalsed ning hoiatavad karistused rikkumise korral. Selles

valdkonnas tehtud edusamme tuleks jälgida ja regulaarselt analüüsida, võttes aluseks

korrapäraselt kogutud andmed väljastatud korralduste/viibimiskeeldude arvu, selliste

korralduste rikkumiste arvu ja selliste rikkumiste tõttu määratud sanktsioonide arvu kohta9.

OAS-is määratletakse perevägivalla ohver kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Määratluse

järgi kätkeb perevägivald järgmisi olukordi: praeguse või endise abikaasa või elukaaslase vastu

suunatud vägivald; laste peresisene väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-

vendade omavaheline vägivald. Perevägivalla mõiste ei määra sündmuse toimumise kohta.

OAS-i seletuskirjas täpsustatakse, et vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla

toimepanija kodus või sellest väljaspool, näiteks tänaval, külas olles või mujal. Perevägivalla

ohvri määratlus on sooneutraalne10.

Perevägivald on väga varjatud probleem. Arvatakse, et ohvriabisse pöördub vaid väike osa

tegelikest ohvritest. Statistikaameti 2023. aasta uuring näitas, et Eestis on elu jooksul kogenud

paarisuhtevägivalda 41% naistest. Nendest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh

7 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the

Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence

(Istanbul Convention): ESTONIA. (17.11.2022), https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-

estonia-

publication/1680a8fcc2?fbclid=IwAR2ndBULCwEjrBYy3X9Ob3iADoYSZVZdXHZoVTLG8pJAhbcQNWAC

xfE3-fc. 8 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002. 9 GREVIO (lähteolukorra) hindamisaruanne (2022), https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/GREVIO%20l%c3%a4hteolukorra%20hindamisaruanne_Eesti_2022.pdf. 10 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/.

5

ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored

naised vanuses 18–29, kõige vähem aga naised vanuses 65–74 eluaastat11.

Lisaks tehti ülevaade ohvriabisse pöördumiste kohta ajavahemikus 2022–2024, kusjuures

enamik pöördujatest on lähisuhtevägivalla ohvrid.12 Täpsem ülevaade pöördumiste arvust

aastate lõikes on toodud tabelis 1.

Aasta Ohvriabisse pöördumiste arv

2022 3719

2023 3586

2024 3507

Tabel 1. Ohvriabisse pöördumiste arv ajavahemikus 2022–2024

Statistikaameti 2023. aasta suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool13“

andmetel on lähisuhtevägivalla tugiteenuste olemasolust teadlikud 89,2% naistest ja 80,1%

meestest, kes on vägivalda kogenud. Samas uuringus selgus, et kuigi teadlikkus on suur, ei otsi

paljud ohvrid abi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) tegi 2014. aastal uuringu

„Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring“ , mille kohaselt teatas politseile kõige

raskemast perevägivalla juhtumist ainult 14% naistest14.

Aastatel 2022–2023 kehtestas PPA viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite korral Eestis

keskmiselt 450 korral, sealhulgas enamikul juhtudel suuliselt (95%), aga üksikutel juhtudel ka

kirjalikult (5%). 2024. aastal oli see number 491. Viibimiskeeldu kohaldatakse KorS-i alusel ja

enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84%). Need on peamiselt juhud, kus

kuriteo koosseisu ei ole võimalik kohapeal tuvastada ning PPA vajab aega tõendite kogumiseks.

Samuti on see aeg, kui ohver (sh vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks enamasti on

lapsed15) saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide loomisega.

Kuna sageli toimuvad perevägivalla juhtumid töövälisel ajal ja on seotud alkoholi tarvitamisega

(eriti nädalavahetuseti ja öösel), siis praktikas piirdutakse pigem korrakaitseametniku, mitte

prefekti määratud kuni 12-tunnise viibimiskeeluga.

12 tunnist pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on praegu üksnes prefektil või muu

korrakaitseorgani juhil. Kui on vaja 12 tunnist pikemaks ajaks viibimiskeeld kehtestada, võib

tekkida probleem, sest nad ei ole ööpäev läbi kättesaadavad.

Lisaks on praktikas tõusetunud probleem, et KorS-i § 44 lõike 3 lävend viibimiskeelu

kohaldamiseks on liiga kõrge. Sätte kohaselt võib viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

11 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 12 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi statistika 2024, https://www.palunabi.ee/et/artiklid/ohvriabist-tuge-saanud-

abivajajate-arv-pusib-korgena. 13 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 14 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring.

Tulemuste kokkuvõte, https://fra.europa.eu/et/publication/2020/naistevastane-vagivald-euroopa-liitu-holmav-

uuring-tulemuste-kokkuvote. 15 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023, https://www.just.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-

ahistamine/.

6

KorS-i § 5 lõikega 4 sätestatakse, et kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele

puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure

keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku16 (edaspidi KarS) 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse

riive KorS-i tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske

tervisekahjustuse tekitamine. Raskeks tervisekahjustuseks on KarS-i § 118 kohaselt

tervisekahjustus, millega on põhjustatud 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli

kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse

katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse

lakkamine või 7) surm. Nimetatud tunnuseid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti

2002. aasta määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“17 3. peatükis.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Seaduseelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi,

vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas

muuta ohutaset, mille raames viibimiskeeldu on võimalik rakendada. Lisaks, kuna suur osa

perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise

tähtaja pikendamine seniselt 12-lt tunnilt 72-le tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu

sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike

kontaktnõustamise näol.

Pikema viibimiskeelu korral on abivajajal rohkem võimalusi tegutseda teadlikult ja

läbimõeldult. Näiteks saab vajadust mööda pöörduda prokuratuuri poole, et taotleda

lähenemiskeeldu, minna erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) või perearsti juurde

vigastuste fikseerimiseks. Samuti on rohkem aega kaaluda elukoha vahetust – pakkida asjad

rahulikult ja korraldada transport. Samuti saab järgmisel päeval võtta ka vajadusel ühendust

lastekaitsetöötajaga, et leida lahendus lastega seotud probleemidele. Kõiki neid tegevusi saab

teha rahulikumas tempos, teadlikult ja läbimõeldult18. Arvestada tuleb pikema viibimiskeelu

puhul ka sellega, et kui sündmused toimuvad reedel, siis praeguse kuni 12-tunnise

viibimiskeelu jooksul puudub abivajajal võimalus kuhugi pöörduda, välja arvatud EMO ja

naiste tugikeskus. Naiste tugikeskusel on juhtumeid, kus neil on tulnud kiiresti aidata naisel või

siis ise korraldada kodu- ja farmiloomade edasine hooldus19.

Kehtiva 12-tunnise viibimiskeelu puhul peab abivajav inimene tegema kodust lahkumise või

sinna jäämise otsuse äärmiselt pingelises ja akuutse kriisi olukorras. Kuigi vägivalda toime

pannud isik suunatakse kodust lahkuma, jääb ohver sageli šokiseisundisse – ta on

emotsionaalselt kurnatud ja väsinud, kuid temalt oodatakse sel hetkel kiireid ja elumuutvaid

otsuseid. Sellises seisundis ei ole võimalik eeldada, et inimene suudaks tegutseda rahulikult ja

kaalutletult. Otsused, mida ta teeb šoki ja trauma seisundis, võivad hiljem osutuda kahjulikuks

või ohuks tema turvalisusele. Praeguse 12-tunnise ajapiirangu tingimustes peab inimene sageli

tegutsema kiiresti, ilma et tal oleks aega olukorda läbi mõelda või nõu küsida. Akuutse

vägivallakogemuse järgses seisundis ei tohi inimest survestada kiiresti tegutsema – see võib

tekitada lisakahju. Seetõttu on oluline, et süsteem võimaldaks kriisiolukorras rohkem aega

otsustamiseks ja toetamiseks.

16 RT I, 22.03.2024, 2. 17 RT I, 29.12.2014, 12. 18 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025. 19 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025.

7

Perevägivalla ohvrid ei ole sageli trauma tõttu võimelised neile edastatud teavet kohe vastu

võtma ega oma vajadusi adekvaatselt hindama, sealhulgas mõistma hilisemat abivajadust.

Veelgi enam, kõrge riskiga vägivalla üks tunnuseid on see, et ohver ei pruugi olla võimeline

oma seisundit adekvaatselt hindama ja normaliseerib rasket vägivalda20.

KorS-is tehakse järgmised muudatused:

 eelnõuga laiendatakse ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis võimaldab tegutseda

ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud tõsised

tagajärjed tervisele ja heaolule;

 viibimiskeeldu võib üle 12 tunni kohaldada mitte ainult prefekti või muu

korrakaitseorgani juhi loal, vaid ka prefekti volitatud ametiisiku loal;

 lisatakse täiendus, et viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik viibimiskeeldu kohaldada

OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Viibimiskeelu rakendamisel tuleb hinnata, kas see meede on vajalik isiku enda või teise isiku

kaitseks. Viibimiskeelu sisuks on mitu liikumisvabaduse keeldu: 1) keeld viibida teatud kohas;

2) keeld läheneda teatud kohale; 3) keeld viibida teatud isiku läheduses; 4) läbipääsukeeld.

Nimetatud keelud on tagatavad järgmiste kohustustega – lahkuda teatud kohast; mitte läheneda

teatud kohale või mitte läheneda teatud isikule.

PS-i §-ga 34 antakse igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda. Nimetatud

õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse

ärahoidmiseks ning kriminaalmenetluse tagamiseks. Seega seisneb viibimiskeelu kehtestamisel

põhiline õiguslik riive liikumisvabaduse piiramises.

Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida on tagatud ka mitme rahvusvahelise inimõigusaktiga.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis on see õigus sätestatud

4. lisaprotokolli artiklis 2, mille lõikes 1 käsitletakse õigust vabalt liikuda ja elukohta valida.

Samasugune õigus sisaldub ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12

punktis 1 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 punktis 1. ELPH artikli 45 lõike 1

kohaselt on Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikul õigus liikmesriikide territooriumil vabalt

liikuda ja elada.

Lisaks võib viibimiskeelu kehtestamisel olla riivatud ka isikupuutumatus (PS-i § 20), kui

viibimiskeelu tagamiseks rakendatakse isiku suhtes sundi; omandipuutumatus (PS-i § 32), kui

viibimiskeeluga kaasneb omandi kasutamise piiramine; kogunemisvabadus ja sellega

seonduvalt ka sõnavabadus (PS §-i 47) ning eneseteostusvabadus (PS-i § 19), kui isikul ei

võimaldata viibimiskeelu kohas koosolekut pidada.

Nii PS-i §-ga 34 kui ka §-ga 20 lubatakse kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda.

Paragrahvis 34 on loetletud hulk liikumisvabaduse piiramise lubatavaid aluseid. Nii võib

liikumisvabadust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Näiteks joobnuna

20 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/.

8

mootorsõidukit juhtinud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, mis piirab tema

liikumisvabadust, võib olla kohane vahend kaitsmaks teiste isikute elu, tervist ja omandit21.

KorS-is on toodud loetelu juhtudest, mil viibimiskeeld võidakse kehtestada. Seda loetelu tuleb

tõlgendada PS-i §-s 34 loetletud liikumisvabaduse piiramise lubatavate aluste valguses, mitte

neid aluseid laiendavalt.

KorS-i § 7 kohaselt järgib korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades järgmisi

põhimõtteid:

1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut

kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab (meetme sobivus ja vajalikkus);

2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades

meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda

(meetme proportsionaalsus stricto sensu ehk mõõdukus); ja

3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või

seda ei ole enam võimalik saavutada (meetme proportsionaalsuse ajaline mõõde).

Meetme sobivus ja vajalikkus tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige tõhus, oht

tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võib sobida

mitu meedet. Vajalikkus tähendab, et korrakaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast

vahendist seda, mis koormab üksikisikuid ja avalikkust kõige vähem. Meetme

proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega

muul viisil ebamõõdukas suhtes saavutatava eesmärgiga22. Proportsionaalsuse põhimõtte

ajaline mõõde hõlmab seda, et vahendi kasutamine on proportsionaalne nii kaua, kui ei ole ära

langenud tema rakendamise vajadus või on arusaadav, et selle vahendiga pole eesmärgi

saavutamine enam võimalik.

Eelnõu kohaselt säilib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku

õigus kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Kui praegu on üle 12-tunnise viibimiskeelu

kehtestamise õigus politsei puhul prefektil ja muu korrakaitseorgani puhul selle juhil, kes peab

hindama pikemaajalise viibimiskeelu kohaldamise vajalikkust ja sobivust, siis edaspidi võib üle

12-tunnist viibimiskeeldu kohaldada ka prefekti volitatud ametiisiku loal. Ühtlasi plaanitakse

eelnõuga anda prefektile või tema volitatud ametiisikule lisavõimalus kohaldada viibimiskeeldu

eelnõukohase KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul perevägivalla ohvrite õiguste

kaitseks koheselt kuni 72 tundi.

Sätestades KorS-i §-s 44 konkreetse ajalise piirangu, mis on maksimaalselt 72 tundi, ja seades

viibimiskeelu kohaldamise aluseks teatud kriteeriumid, on tagatud põhiõiguse riive aspektist

proportsionaalsus, arvestades eesmärki, mida saavutada soovitakse.

Viibimiskeeldu võib olla vaja kohaldada korrarikkumise toimepannud isikule tema kodu suhtes,

mis on isiku suhtes tema põhiõigusi riivav. Meetme kohaldamise vajaduse ja kestuse üle

otsustamisel peab politsei hindama konkreetset olukorda ning võimalusi muul viisil tagada

kannatanu turvalisus. Kui aga tegemist on perekonna ühise koduga, mis küll faktiliselt kuulub

korrarikkujale, siis kaaluvad teiste pereliikmete turvalisus ja heaolu üle rikkuja õiguse ning on

proportsionaalne keelata tal oma kodus teatud aja jooksul viibimine.

21 RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05. 22 KorS-i eelnõu nr 49 SE III seletuskiri, lk 29–30.

9

Kui viibimiskeeld tähendab, et isik ei saa ajutiselt kasutada oma eluaset, võib see tõstatada

omandiõiguse riive küsimusi. PS-i § 32 kohaselt võib omandi kasutamist piirata üksnes avalikes

huvides ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

Viibimiskeeld võib otseselt mõjutada isiku era- ja perekonnaelu, eriti kui see sunnib kedagi

oma kodust ajutiselt lahkuma. PS-i §-ga 26 tagatakse isikule eraelu puutumatus ja

võimaldatakse riiklikku sekkumist vaid seaduses ettenähtud alustel.

Kui kehtiva KorS-i järgi tohib viibimiskeelu kehtestada isiku elu või tervist ähvardava vahetu

ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, siis eelnõuga soovitakse

sätestada võimalus kohaldada viibimiskeeldu kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks. Teisisõnu, kavandatava regulatsiooniga ei nõuta, et isiku elule ja tervisele oleks

vahetu oht või esineks kõrgendatud ohu kahtlus. Piisab sellest, et isiku liikumisvabadust

piiratakse teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Seda, et nende elu ja tervis peaksid olema vahetus

ohus, sättega ei nõuta: seega piisab, kui inimene kujutab endast neile õigushüvedele pelgalt

abstraktset ohtu. See tähendab, et võimalik on kehtestada isikule viibimiskeeld seetõttu, et ta

võib teiste isikute elu ja tervist kahjustama hakata. Sellise prognoosi püstitamine peab tuginema

konkreetsetele asjaoludele, sest puhtteoreetiliselt kujutab iga inimene endast ohtu teiste

inimeste elule või tervisele. Selline teoreetilisel kaalutlusel inimese vabaduse piiramine aga ei

oleks mõistlik ega proportsionaalne.

Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja

teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,

kannatanu suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid

konkreetse perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist

kulgu. Liikumisvabaduse riive ei võta inimeselt ära võimalust liikuda kõikvõimalikesse

muudesse kohtadesse.

Kokkuvõtvalt, analüüsides kavandatavate muudatuste põhiseaduspärasust, on muudatused

kavandatud seadusesättega ja täpselt sätestatud ning seega vastavad seaduslikkuse põhimõttele.

Eesmärk kaitsta isikuid perevägivalla olukorras ja ennetada võimalikke ohte on õiguspärane

ning kooskõlas PS-is tunnustatud avalike huvide ja inimõiguste kaitse põhimõtetega.

Kavandatavad muudatused vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, sest viibimiskeeld võib

olla tõhus meede perevägivalla ohvrite kaitseks ja konfliktide eskaleerumise ärahoidmiseks.

Meetme tõhusus sõltub selle kohaldamise tingimustest. Keelu ajutine iseloom (kuni 72 tundi)

aitab tasakaalustada isikuõigusi ja avalikke huve. Oluline on tagada, et meedet kohaldataks

ainult tõendatud juhtudel ja et selle kohaldamise õiguspärasuse üle saaks vajaduse korral

otsustada kohus. Kui viibimiskeelu kohaldamine peab kestma 12 tunnist kauem, on edasine

keelu pikendamine lubatud vaid prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani

juhi loal. Selle eesmärk on tugevdada viibimiskeelu kohaldamise järelevalvet ning tagada, et

pikemaajalisi isikuvabaduse piiranguid oleks kõrgema taseme otsustaja kaalutlenud ja

põhjendanud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: §-s 1 muudetakse KorS-i ja §-s 2 esitatakse seaduse

muudatuse jõustumise aeg.

KorS-i §-s 44 on esitatud viibimiskeelu kohaldamist puudutavad sätted. Paragrahvi 44 lõikes 1

on toodud, millistel juhtudel võib politsei või muu korrakaitseorgan viibimiskeeldu kohaldada

(nt isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks, süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks). KorS-i § 44 lõike 3 kohaselt võib

10

lõikes 1 sätestatud tingimustel keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal

kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku

juurdepääs tema elu- või tööruumile. Lõike 4 järgi võib viibimiskeeldu kohaldada kuni KorS-i

§ 44 lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni. Lõike 5 kohaselt võib politsei või seaduses

sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle

12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punkti 3 nii, et viibimiskeeldu saab

rakendada ka olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. See muudatus annab vajaliku

aja ja võimaluse tuvastada riske ja ohte, mis näiteks perevägivalla puhul pole alati silmanähtav,

näiteks vaimse vägivalla puhul.

Muudatusega täpsustatakse, et politsei või muu korrakaitseorgan (kui seadus seda ette näeb)

võib kehtestada viibimiskeelu lisaks kõrgendatud ohu23 tõrjumisele ka siis, kui see on vajalik

isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks. Kehtiv KorS-i sõnastus võimaldab

viibimiskeeldu rakendada peamiselt siis, kui oht on juba tuvastatud ja see tuleb tõrjuda.

Muudatus annab korrakaitseorganile õiguse tegutseda ka ennetavalt – olukordades, kus on alust

kahtlustada ohtu elule või tervisele, kuid ohu ulatus või olemasolu vajab veel täiendavat

selgitamist. See muudab viibimiskeelu rakendamise paindlikumaks ja võimaldab kiiremalt

reageerida potentsiaalselt ohtlikele olukordadele.

Muudatusega laiendatakse viibimiskeelu rakendamise alust, võimaldades seda kasutada ka

olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS-i §-s 5 tuuakse välja, et „oluline oht“ on

oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele ja keskkonnale või käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Perevägivalla juhtumid on seotud elu ja tervise

ohu tõrjumise ja väljaselgitamisega. Praktikas tähendab see, et korrakaitseorgan saab ajutiselt

piirata isikute viibimist teatud alal, näiteks juhul, kui on tuvastatud märgid võimaliku

ohuolukorra kohta (tundmatu aine lekkimine, varisemisohu kahtlus jms), kuid ohu täpne olemus

vajab veel kontrollimist.

Et viibimiskeeld oleks tõhus meede perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, peaks seda

saama kohaldada ka juhtudel, kus esineb selge oht ohvri tervisele, isegi kui vahetu oht elule

puudub. Vägivald ei piirdu ainult füüsiliste rünnakutega – psühholoogiline terror, majanduslik

kontroll ja seksuaalne vägivald on sageli raskemini tuvastatavad, kuid nende mõju ohvrile võib

olla sama hävitav. Näiteks kui üks kooselupartner on teise partneri pangakontod blokeerinud,

teda pidevalt alandanud ning ähvardanud, et too ei saaks ilma temata hakkama, võib see viia

ohvri täielikku sõltuvusse ega pruugi anda talle võimalust olukorrast väljuda.

Politseil on vaja aega, et koguda tõendeid ja mõista olukorra tegelikku ohtlikkust, samas kui

ohver vajab tuge ja kindlustunnet, et tal on turvaline koht, kus viibida, ning piisavalt aega, et

teha teadlikke otsuseid oma edasise elu ja turvalisuse kohta. Viibimiskeelu eesmärk peaks

olema tagada ohvri kaitse mitte ainult vahetu füüsilise ohu eest, vaid ka siis, kui on alust arvata,

et vägivald on varjatud või võib jätkuda või süveneda.

Perevägivallajuhtumite korral võib osutuda vajalikuks kehtestada viibimiskeeld viisil, mis

keelab vägivallatsejal oma pereliikmele teatud arvu meetrite ulatuses läheneda. Lisaks tuleb

olukorra tõsidusest ja ohu iseloomust lähtuvalt kaaluda võimalust kehtestada vägivallatsejale

eluruumis viibimise keeld. See tähendab, et isikule võib ajutiselt keelata oma kodus viibimise,

23 KorS-i § 5 lõike 4 esimese lause kohaselt on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või KarS-i

15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

11

kui teise isiku turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes liikumispiirangu kehtestamisega (nt

teatud ruumidesse sisenemise keeld või minimaalne distants samas eluruumis).

Kindlasti peab viibimiskeeldu kohaldav politseiametnik enne keelu kehtestamist kaaluma, kas

ja kuidas oleks võimalik tagada kannatanu ohutus, ilma et see piiraks põhjendamatult teise isiku

õigusi. Politseiametnik peab hindama, kas siis, kui eluruumi kasutatakse ühiselt samal ajal, on

üldse võimalik kohustada isikut hoiduma teisest isikust teatud kaugusele või mitte sisenema

teatud ruumidesse. Kui aga ohu iseloom on selline, et lahus hoidmine ühise eluruumi piires ei

ole realistlik või piisav (nt väikeses korteris, kus puudub võimalus distantsi hoida), võib osutuda

vältimatuks keelata ohu põhjustajal oma kodus viibimine. Politsei kasutab juba praegu oma töös

perevägivalla sündmuste hindamiseks lähisuhtevägivalla hindamislehte ja seda saab kasutada

ka edaspidi viibimiskeelu rakendamiseks.

Arvestades, et tegu on olulise põhiõiguste riivega, peab politsei olema enne viibimiskeelu

kehtestamist veendunud, et isikul on reaalselt olemas alternatiivne peatumispaik. See tähendab,

et politsei peab kontrollima, kas isikul on võimalik ööbida sugulaste või tuttavate juures või kas

tal on ligipääs muule ajutisele eluruumile (nt varjupaik või muu sotsiaalteenus). Kui isikul

puudub igasugune võimalus leida viivitamata ajutine elukoht, peab politsei hindama, kas

viibimiskeelu kehtestamine on siiski vajalik ja kas on olemas mõni muu lahendus kannatanu

turvalisuse tagamiseks.

Muudatuse eesmärk on suurendada korrakaitseorganite ennetusvõimekust ja tagada, et

viibimiskeeld oleks tõhus vahend mitte ainult juba tuvastatud ohu tõrjumisel, vaid ka selle

väljaselgitamisel. See aitab paremini kaitsta avalikku korda ning inimeste elu ja tervist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KorS-i § 44 lõiget 5. Lõike esimest lauset võrreldes kehtiva

KorS-iga ei muudeta. Lõike teist lauset täiendatakse selliselt, et lisaks prefektile ja muu

korrakaitseorgani juhile on õigus viibimiskeelu kestust üle 12 tunni pikendada prefekti volitatud

isikul. Seda põhjusel, et prefektid pole kättesaadavad ööpäev ringi ja nädalavahetustel, samas

kui perevägivalla juhtumid leiavad aset tihtipeale just nädalavahetustel ning öötundidel.

Lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega, milles nähakse ette, et viibimiskeelu kohaldamisel

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik

põhjendatud vajadusel viibimiskeeldu kohaldada OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite

õiguste kaitseks kuni 72 tundi.

Perevägivalla ohvrile on oluline, et vägivallatsejale oleks võimalik kehtestada kuni 72-tunnine

viibimiskeeld. See tagab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi, mis on vajalik nii

füüsiliseks kui ka vaimseks taastumiseks. Vägivalla kogemine on šokeeriv ja traumeeriv ning

ohver vajab aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid oma edasise heaolu

tagamiseks. Pikema viibimiskeelu korral arvestataks järgmisi aspekte:

1. Vajalik aeg traumast taastumiseks. Pärast vägivallajuhtumit on ohver tihti segaduses,

šokis ja hirmul. Tema vaimne seisund võib takistada ratsionaalsete otsuste tegemist,

mistõttu vajab ta aega rahunemiseks ja olukorra analüüsimiseks.

2. Abi otsimine ja organisatsioonidega ühenduse võtmine. Kui politsei eemaldab

vägivaldse pereliikme kodust näiteks reedese peretüli käigus, annab kuni 72-tunnine

viibimiskeeld ohvrile aega pöörduda sotsiaalteenuste poole, otsida ajutist peavarju või

alustada kohtumenetlust, kui see on vajalik. Naiste tugikeskused, kes pakuvad muude

teenuste seas ka peavarju, on avatud küll 24/7, aga paljud muud abistavad

organisatsioonid (riiklik ohvriabi, kohalik omavalitsus ja juriidilised nõustajad) ei tööta

nädalavahetustel ega öisel ajal. Seega suurendab 72-tunnine viibimiskeeld ohvril

võimalust eespool nimetatud organisatsioonidega ühendust võtta.

12

3. Surve ja manipuleerimise vältimine. Kui toimepanija saab kohe pärast juhtumit

naasta, on suur oht, et ta hakkab ohvrit mõjutama, paludes andestust, manipuleerides

süütundega või isegi ähvardades. See võib takistada ohvril teha enda jaoks parimaid

otsuseid ja suurendada vägivalla kordumise riski.

4. Laste ja teiste pereliikmete kaitse. Kui isa käitub kodus vägivaldselt ema ja laste

suhtes, võib viibimiskeeld aidata lastel vältida traumaatilisi olukordi. Kui vägivaldne

vanem peab vähemalt 72 tundi eemal olema, saab teine vanem või hooldaja rahulikult

otsustada, kas pöörduda lastekaitse, politsei või muu asutuse poole, et leida

pikemaajaline lahendus.

5. Võimalus astuda praktilisi samme. Ohver vajab aega, et koguda kokku oma

dokumendid, kaaluda ajutist elukohavahetust või vajaduse korral teha politseile

kuriteoteate avaldus. Kui toimepanija on kohe tagasi, võib ohver tunda end liiga

hirmununa, et astuda vajalikke samme enda kaitseks.

6. Korduva vägivalla ennetamine. Paljud perevägivalla juhtumid ei ole ühekordsed.

Sageli on tegemist kestva mustriga, kus vägivaldne pool kahetseb, palub andestust ja

lubab muutuda, kuid vägivald kordub. Viibimiskeeld katkestab selle tsükli, võimaldades

ohvril teha otsuseid, mis võivad viia püsivama lahenduseni, näiteks lahkumine

vägivaldsest suhtest või kaitsemeetmete taotlemine.

Praegune regulatsioon jätab aga lünga olukorras, kus ohvri tervis on ohus, kuid oht ei ole vahetu

ega eluohtlik. Näiteks kui partner on ohvrit korduvalt ähvardanud ja vaimselt terroriseerinud,

kuid füüsilist vägivalda ei ole veel toimunud, võib politsei sekkumine olla piiratud. Samuti võib

tekkida olukord, kus ohver on saanud füüsilisi vigastusi, kuid kuna rünnak on juba möödas ja

vahetut ohtu justkui enam ei ole, ei saa politsei kehtestada viibimiskeeldu pikemaks kui 12

tunniks. See jätab ohvri haavatavaks, sest pärast lühiajalist lahkumist võib vägivallatseja naasta

ja ähvardamist või vägivalda jätkata. Samal seisukohal on ka riiklik lähisuhtevägivalla

ekspertrühm, mis moodustati lähisuhtevägivalla tegevuskavaga Vabariigi Valitsuse

memorandumiga 2018. aastal. Lähisuhtevägivalla ekspertirühma kuuluvad eksperdid

Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Justiits- ja Digiministeeriumist, Haridus- ja

Teadusministeeriumist ning nende valitsemisala asutustest.

Viibimiskeelu kestuse määramine võib olla kõige keerulisem just perevägivalla juhtumite

korral. Eelnõus nähakse ette võimalus kehtestada viibimiskeeld kuni 72 tunniks. See aga ei

tähenda, et politsei peaks alati perevägivalla juhtumi korral määrama viibimiskeelu

maksimaalseks ajaks. Keelu kestus peab olema proportsionaalne ja lähtuma konkreetse

olukorra asjaoludest. Näiteks kui:

 perevägivalla juhtumis on ohu tekitaja joobes, võib viibimiskeeldu rakendada kuni isiku

kainestumiseni, mis võib toimuda lühema aja jooksul kui 72 tundi;

 on alust arvata, et oht ohvrile ei kao pärast esmast sekkumist, võib olla põhjendatud

pikem viibimiskeeld, kuid sellega tuleb kaasata ka muud turvameetmed, nagu ohvri

kaitseplaani koostamine või kriminaalmenetluse algatamine; perevägivalla juhtumi

juures viibivad ka lapsed, kes vägivalla juhtumit pealt näevad, ning sellisel juhul vajab

pere veel täiendavaid teenuseid ja abi.

Oluline on mõista, et viibimiskeeld üksi ei lahenda püsivaid vägivallaprobleeme, mistõttu

tuleks selle kohaldamisel hinnata ka vajadust täiendavate õiguskaitse- ja sotsiaalmeetmete

rakendamiseks, näiteks ohvri suunamist tugikeskusesse või koostööd kohaliku omavalitsusega

varjupaiga leidmiseks.

Keeld tuleb viivitamata lõpetada, kui langeb ära selle kehtestamise alus. See tähendab, et kui

oht kannatanu elule või tervisele on möödunud või on leitud muu toimiv lahendus, ei tohi

viibimiskeeldu alusetult edasi kehtestada.

13

KorS-iga ei kohustata viibimiskeeldu protokollima, vaid lähtuda tuleb haldusmenetluse

seadustiku §-st 18, milles on sätestatud haldusaktide vormistamise põhimõtted. Siiski peavad

eelnõu koostajad oluliseks, et perevägivalla juhtumites vormistataks viibimiskeeld kirjalikult.

Kirjalik dokumenteerimine on oluline mitmel põhjusel:

 meetme järgimise hõlbustamiseks – kui isikul on kirjalik dokument, milles on selgelt

kirjas keelu kestus ja tingimused, aitab see vältida tahtmatuid rikkumisi ning annab

mõlemale poolele selged piirid;

 tõendusteabe säilitamiseks – kirjalik viibimiskeeld võib hiljem olla oluline tõend,

näiteks kui rikkumise korral on vaja alustada menetlust või hinnata isiku käitumise

mustrit perevägivalla juhtumite kontekstis;

 õiguskindluse tagamiseks – dokumenteeritud keeld võimaldab isikul vajaduse korral

esitada kaebuse või taotleda keelu muutmist.

Perevägivalla juhtumite käsitlemisel on kriitilise tähtsusega nende asutuste ja spetsialistide roll,

kes osutavad nii ohvrite kui ka vägivalla toimepanijate toetamiseks vajalikke teenuseid. PPA

kohaldab viibimiskeeldu peamiselt nendes perevägivalla juhtumites, mis ei vasta

karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule viitavatele tunnustele, kuid kus esineb selge

oht ohvri turvalisusele. Viibimiskeelu kestuse määrab PPA, lähtudes:

 ohvri turvalisuse tagamise vajadusest;

 vägivalla toimepanija käitumismustri ja võimaliku eskalatsiooni riskist;

 teenuste kättesaadavusest, mis aitavad vägivalda lõpetada ja korduvaid juhtumeid

ennetada.

Isikule, kellele viibimiskeeld määratakse, tuleb selgelt ja arusaadavalt selgitada keelu eesmärki,

kestust ning selle järgimise vajadust. Viibimiskeeldu on võimalik rakendada suuliselt või

kirjalikult. Viibimiskeelu rakendamine on ajutise iseloomuga meede, mille eesmärk on

ennetada vahetut või jätkuvat ohtu, kuid see ei asenda muid pikaajalisi lahendusi, nagu

süüteomenetlus või sotsiaalne sekkumine.

Kokkuvõttes on viibimiskeelu määramisel ja dokumenteerimisel oluline tagada, et see oleks

proportsionaalne, ajutine ning selgelt põhjendatud, vältides ülemäärast põhiõiguste riivet.

Eelnõu §-s 2 on märgitud seaduse jõustumise ajana 1. juuli 2026. Jõustumisaja määramisel on

arvestatud, et korrakaitseorganid, keda plaanitud muudatus mõjutab, saaksid teha vajalikud

ettevalmistused. See hõlmab nii tööprotsesside ja -korralduse kohandamist kui ka võimalike

infosüsteemide arendamist, personali koolitamist ning sisemiste juhiste ja regulatsioonide

uuendamist. Piisava ettevalmistusaja tagamine aitab vältida praktikas rakendamise raskusi ja

koostöö tõrkeid ning tagab sujuva ja tõhusa ülemineku uuele õiguslikule korraldusele.

3.1. Viibimiskeelu rakendamise praktika teistes riikides

Eesmärgiga leida Eestile sobivaim lahendus viibimiskeelu rakendamisel perevägivalla

juhtumite puhul, koguti parimaid praktikaid teistelt EL-i liikmesriikidelt. Selleks saadeti

07.01.2025 e-kirja teel pöördumine EL liikmesriikide eri õiguskaitseasutustele, paludes neil

jagada oma kogemusi ja lahendusi. Vastuste esitamise tähtpäevaks määrati 31.01.2025. Lisaks

toimus 23.–24.01.2025 Riias Läti ja Leedu politsei esindajatega kohtumine, kus arutati

viibimiskeelu rakendamise praktikaid veelgi sisukamalt ning jagati kogemusi. Tabelis 2 on

esitatud ülevaade valitud EL-i liikmesriikide tagasisidest, kajastades nende ja lähenemisviise

viibimiskeelu rakendamisel.

14

Riik Viibimiskeelu

kestus

Kes määrab Seosed teiste perevägivalla

meetmetega

Rikkumise

tagajärjed

Belgia Kuni kümme

päeva

(perekohtunik

võib pikendada

kuni kolme kuuni)

Prokuratuur Saab kombineerida

lähenemiskeeluga

Kaheksa päeva

kuni kuus kuud

vangistust ja/või

trahv 26–100

eurot

Läti Kuni kaheksa

päeva

Politsei või

munitsipaalpolitsei

Kui sündmuskohal

tuvastatakse ohvri vastu

suunatud

haldusõigusrikkumine või

kuritegu ohustava isiku poolt,

võib paralleelselt politsei

viibimiskeeluga algatada

haldusõigusrikkumismenetluse

või kriminaalmenetluse ning

ohustavat isikut võib võtta

haldus- või

kriminaalvastutusele

Sundtrahv 50–

5000 eurot

Leedu 15 päeva ning

lisaks teeb politsei

15 päeva jooksul

kaks korda

kontrollkäigu koju

Politsei

(küsimustiku abil)

Korraldus kaotab kehtivuse,

kui algatatakse

kriminaaluurimine ja sama

juhtumi tõttu määratakse

vähemalt üks lähenemiskeeld,

näiteks kohustus elada eraldi.

See tähendab, et kui

kohtueelne uurimine

algatatakse muu juhtumi tõttu

kui see, mille puhul korraldus

tehti, on võimalik, et nii

korraldus kui ka

lähenemiskeeld on samal ajal

jõus

Trahvimäärad on

80–320 eurot

esimese

rikkumise korral

ja 300–780 eurot

korduva

rikkumise korral.

See trahv kehtib

ka nende

vägivalla all

kannatanute

kohta, kes

lubavad

vägivallatseja

tagasi koju

Soome Viibimiskeeld

kehtib

ringkonnakohtu

määratud aja

jooksul, kuid

kõige rohkem üks

aasta. Seda

perioodi võib

vajaduse korral

pikendada.

Pikendamine

eeldab vastava

taotluse esitamist

ringkonnakohtule

ja selle taotluse

menetlemist

Politsei, kuid seda

võib määrata ka

kohus

Viibimiskeeld (sealhulgas

lähenemiskeeld) on iseseisev

meede, mis on

ettevaatusabinõu. Politsei on

pädev kasutama ka muid

meetmeid, et kaitsta isikut

vägivalla või muud liiki

kuritegude eest. Näiteks võib

isiku politseiseaduses

sätestatud tingimustel kinni

pidada, et takistada tal

vägivalla- või muu kuriteo

toimepanemist

Rahatrahv või

kuni ühe aasta

pikkune

vangistus

Austria Üldjoontes 14

päeva. Lisaks on

vaja

julgeolekuasutuse

kinnitust kolme

päeva jooksul.

Pikendamiseks

tuleb taotleda

ajutise

ettekirjutuse

esitamist pädevale

Politsei Politsei lähenemiskeeld

sisaldab ka viibimiskeeldu, mis

keelab isikul tulla kaitstavale

isikule saja meetri kaugusele.

Lisaks keelab see juurdepääsu

koju või piiratud isiku

kohtumise kannatanuga, s.t

eemalviibimismääruse

rikkumise. Seadusega

nõutakse, et politsei jälgiks

aktiivselt nõuete ja tõkendi

Kui kurjategija

rikub korraldust,

karistatakse teda

haldustrahviga

kuni 500 euro

ulatuses iga

rikkumise eest.

Kui ta rikub

keelumäärust

korduvalt, võib

ta

15

ringkonnakohtule

ja pikendus saab

kehtida kõige

rohkem neli

nädalat

täitmist ning kontrolliks

vähemalt üks kord esimese

kolme päeva jooksul, ega

kurjategija ei ole naasnud ohvri

koju

ka vahistada

Tabel 2. EL-i liimesriikide viibimiskeelu rakendamise tabel

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes viibimiskeeldu kohaldatakse

Seadusemuudatuse tulemusel laieneb viibimiskeelu kohaldamise aluste ring ning suureneb

politsei või muu korrakaitseorgani kaalutlusõigus, mille tulemusel võib viibimiskeeldu

kohaldada senisest rohkematel juhtudel ja madalama ohutaseme korral. See tähendab, et

suureneda võib nende isikute arv, kelle suhtes viibimiskeeldu rakendatakse.

PPA kohaldas viibimiskeeldu perevägivalla juhtumites 2022. aastal kokku 392 korral,

2023. aastal 508 korral ja 2024. aastal 491 korral. Aastatel 2019–2021 kohaldati 5%

vägivallatsejate ehk 41 isiku suhtes viibimiskeeldu korduvalt24. Kuna muudatuse tulemusel

saab tulevikus enamatel juhtudel viibimiskeeldu kohaldada, siis võib sihtrühm I jääda 1000

isiku ringi.

Sihtrühmale I kaasneb oluline negatiivne mõju, kuna nende õiguste riive muutub

intensiivsemaks ning nende isikuõigusi piiratakse pikemaks ajaks, millel on mõju inimese era-

ja tööelule. Isikul tuleb lühikese etteteatamisajaga leida ajutine viibimiskoht (nt ööbimiskoht

või ajutine peatuspaik). Viibimiskeelu kestuse pikenemine võib suurendada stressi ja

ebastabiilsust, eriti korduvate juhtumite puhul.

Lisaks võib negatiivse mõjuna käsitleda võimalust, et viibimiskeelu kohaldajate

kaalutlusõiguse suurenemise tõttu esineb rohkem kaalutlusvigu (nt keelu rakendamine

olukorras, kus see ei olnud põhjendatud). Tegemist on siiski harvaesineva mõjuga, kuna iga

juhtumi puhul tugineb otsus ohuhinnangule ning on dokumenteeritav ja vaidlustatav. Seetõttu

see sihtrühma tervikuna oluliselt ei mõjuta.

Kuna viibimiskeelu kohaldamise puhul tuleb sihtrühmal leida peatumiseks muu koht, siis

võivad viibimiskeelu kestuse pikenemisel ja selle sagedasemal kohaldamisel suureneda

sihtrühma kohanemisraskused. Juhul, kui nimetatud sihtrühmal ei õnnestu kohe iseseisvalt

peatumiskohta leida, siis saab ta alati kasutada varjupaigateenust. Sotsiaalhoolekande seaduse

(edaspidi SHS) § 30 alusel on varjupaigateenus kohaliku omavalitsuse korraldatav vältimatu

sotsiaalabiteenus, mille eesmärk on vältida inimese tänavale jäämist, mis võib olla ohuks tema

elule ja tervisele. Varjupaigateenus tagab ajutise ööbimiskoha võimaluse täisealisele inimesele,

24 PPA statistika (2023).

16

kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud

voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Lisaks on nimetatud sihtrühmal võimalik

saada nõustamist ja abi vägivallast loobumiseks vägivallast loobumise teenuse kaudu, mida

pakub Sotsiaalkindlustusamet.

Positiivse mõjuna on viibimiskeeld preventiivne ja võib toimida hoiatava mehhanismina,

suunates isikut vältima korduvaid vägivallaakte või konfliktolukordi. Keelu sagedasem

rakendamine suurendab teadlikkust vastutusest ja võimalikest tagajärgedest. Seejuures on

sihtrühmal I võimalik vältida muudatusega kaasnevat negatiivset mõju, kui ta oma käitumist

muudab. Selleks et negatiivset mõju vähendada, tuleb tagada, et vägivallatsejal oleks

juurdepääs vajalikule toele ja teenustele, mis aitavad tal oma käitumist muuta. Selleks on hulk

võimalikke viise, sealhulgas vägivallatseja toetamine psühholoogilise nõustamise ja

programmidega; õigeaegne ja korrektne teavitamine sellest muudatusest ühiskonnas laiemalt;

õiguskaitseasutuste poolne teabe edastamine ja toetamine ning juriidiliste tagajärgede

selgitamine.

Sihtrühm II: perevägivalla ohvrid

Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud ning viimasel

kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel. 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu,

mis on võrreldes 2023. aastaga 5% rohkem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa

(65%) paarisuhtevägivald. Perevägivallakuritegudest olid lapsohvri või -

pealtnägijaga hinnanguliselt 30%25. Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna ühe

registreeritud juhtumiga võib olla seotud mitu inimest.

Kavandataval muudatusel on oluline positiivne mõju, sest selle tulemusel tagatakse

perevägivalla ohvritele pikemaaegne kaitse ning rohkem aega, et otsustada, kuidas edasi

tegutseda, saada asjakohast abi ja taotleda lähenemiskeelu seadmist – eriti kuna enamik

perevägivalla juhtumeid leiab aset nädalavahetustel, mil ligipääs vajalikele sotsiaal- ja

psühholoogiteenustele on piiratud. Tõenäosus, et ohver saab abi ja astub vägivallaringist välja,

suureneb. Mõju ulatus ja tõhusus sõltub kohalike teenuste ning tugistruktuuride

kättesaadavusest. Kohalikud omavalitsused tagavad oma elanikele töönädala jooksul teatud ajal

vastuvõtupäevad, mille raames on võimalik saada kontaktsotsiaalnõustamist.

6.2. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond

Lisaks perevägivalla juhtumitele on PPA rakendanud viibimiskeeldu muudes avaliku korra ja

turvalisuse tagamisega seotud olukordades.

Statistika järgi kohaldas PPA viibimiskeeldu 2022. aastal 180 korda, 2023. aastal 181 korda ja

2024. aastal 293 korda. Need juhtumid ei ole seotud perevägivallaga, vaid viibimiskeelu

rakendamise eesmärk on olnud taastada avalik kord, tagada ohutus ja säilitada tõendid

sündmuskohal. Tüüpolukorrad on näiteks massikaklused või muud konfliktid, kus on ohustatud

sündmuskohal tegutsevate politseiametnike, kiirabitöötajate või teiste osaliste turvalisus.

Sellisel juhul võib viibimiskeeld olla suunatud mitte üksikutele isikutele, vaid laiemale hulgale

inimestele või kindlale geograafilisele alale, millele ligipääsu piiratakse. Seega võib

viibimiskeelu sihtrühm sellistel juhtudel olla määratlemata või muutuv ning seda ei saa

25 Kuritegevus Eestis 2024, https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/perev%C3%A4givald.html.

17

käsitleda pelgalt konkreetsete isikute kaupa – tegemist on ruumilise ja ajutise piiranguga, mille

eesmärk on ennetada täiendavat ohtu või tagada menetlustoimingute segamatu läbiviimine.

Viibimiskeelu rakendamine nõuab PPA-lt teatud operatiivseid tegevusi, mille teostamine sõltub

konkreetse olukorra keerukusest ja isikute arvust. Keelu kohaldamise otsus ise tehakse kiiresti,

kuid sellele järgnevad tegevused – nagu viibimiskeelust teavitamine, ala tähistamine, perimeetri

määratlemine ja vajaduse korral isikutele mõistliku aja andmine vajalike esemete kaasavõtuks

– võivad kokku võtta kuni 30 minutit. Need tegevused on vajalikud selleks, et kehtestatud keeld

oleks õiguspärane, arusaadav ja täidetav.

Sihtrühmale tervikuna on kavandataval muudatusel kaudne positiivne mõju, kuna see tugevdab

õiguskaitseorganite võimekust kiiresti ja paindlikult reageerida ohutusriske põhjustavatele

olukordadele. Selline võimalus suurendab üldist usaldust riigi suutlikkuse vastu tagada avalik

kord ja turvalisus.

Oluline otsene positiivne mõju avaldub eelkõige nendele isikutele, kes puutuvad kokku

perevägivallaga. Viibimiskeelu tõhusam ja kiiremini rakendatav mehhanism suurendab otseselt

ohvrite ja nende lähedaste turvatunnet. Arvestades, et perekondliku vägivalla kuriteod

moodustavad ligikaudu 12% kõigist registreeritud kuritegudest, on tegu märkimisväärse

ühiskondliku probleemiga, mille puhul võib igasugune tõhus kaitsemeede, sealhulgas ajutine

viibimiskeeld, olla otseselt ennetava ja kaitsva mõjuga.

Lisaks avaldab viibimiskeelu rakendamine psühholoogilist mõju vägivallaohvritele ja nende

lähedastele, andes neile kindluse, et riik on kehtestanud konkreetsed meetmed nende kaitseks.

See aitab vähendada abitus- ja lootusetustunnet ning toetab ohvrite valmisolekut otsida abi ja

teha kaalutletud otsuseid edasise elukorralduse kohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kavandatava muudatuse mõju üldisele elanikkonnale ei ole

ulatuslik, on selle sisuline väärtus oluline, kuna see tugevdab turvatunnet ja usku õigussüsteemi

tõhususse, eriti just perevägivalla juhtumitega seotud kontekstis.

6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm I: korrakaitseorganid, kellel on viibimiskeelu kehtestamise õigus

Siinkohal on oluline rõhutada, et pikema viibimiskeelu rakendamine on antud eelnõus ja

seletuskirjas välja toodud lisavõimalusena, mitte kohustusena korrakaitseorganitele, kes seda

kasutavad. Ennekõike on selline pikendamisvõimalus vajalik PPA-le. Siseministri 27. juuni

2014. aasta määruse nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis26“ kohaselt

on PPA teenistuskohtade piirarv 5570, sealhulgas 4283 politseiametniku ametikohta. Tegelikult

on aga täidetud ametikohti vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s

täistööajale taandatult 3875 politseiametnikku27. Muudatused mõjutavad politseiametnike

(täpsemalt patrullpolitseinike (637), uurijate (250) ja piirkonnapolitseinike (250))

töökorraldust.

Niisugused KorS-i muudatused vajavad aega, et kujuneks uus praktika ja selle rakendajad

mõistaksid kaasnevaid võimalusi. Lisaks eeldab see osaliselt, et ametnike teadlikkus

26 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis, RT I, 10.10.2017, 13. 27 Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn, 2020,

https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/RVKS2020/RVKS_06.11.2020_TRYKKI_LOPP.pdf.

18

perevägivalla teemast suureneks, ning seega võib rakendamisperiood sõltuda vastava väljaõppe

loomisest ja läbimisest. Ühelt poolt suureneb ametnike kaalutlusõigus, kui pikka viibimiskeeldu

igal konkreetsel juhul rakendada, arvestades seejuures suhete ajalugu jms. Teiselt poolt on

pikem keeld ka suurem riive, millega kaasneb vastutus teha õige ja põhjendatud otsus. On

oluline, et politsei oskaks piisavalt hästi kaalutleda ja analüüsida, kui pikaks ajaks konkreetsel

juhul viibimiskeeld kehtestada.

Pikema viibimiskeelu kehtestamine võib suurendada PPA töökoormust, kuna see võib tuua

kaasa rohkem kaebusi ja päringuid, millele politsei peab vastama ning mille menetlemine nõuab

lisaressursse. Arvestades aga PPA muude ülesannete mahtu, ei saa selle muudatuse negatiivset

mõju oluliseks pidada.

Viibimiskeelu puhul on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Seega tuleb

arvestada võimalike vaidlustamistega. Esialgu lahendab neid küll PPA, kuid rahuldamata

jäänud kaebuse korral pöördutakse sageli ka kohtusse. Seetõttu võib vähesel määral kasvada ka

halduskohtute töökoormus, kuid nendegi puhul ei saa mõju pidada sageli esinevaks ega

oluliseks.

Sihtrühm II: kohalik omavalitsus

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kes kõik peavad viibimiskeelu rakendamisel

sõltumata keelu ajast ja korduvusest tagama nii ohvrile kui ka vägivallatsejale vajaliku abi,

sealhulgas korraldama sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist28.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel SHS-i järgi kohustus pakkuda turvakoduteenust, mille

eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi29. Teatud määral võib

kasvada ka selle sihtrühma töökoormus, kuna tuleb leida rohkem viibimiskohti

vägivallatsejatele ja vaja on rohkem spetsialiste, kes pakuvad perevägivallaga seotud isikutele

nõustamist. Samuti võib mõnevõrra suureneda nõustamiste arv. Kuigi mõju avaldumine võib

sihtrühma sees varieeruda, ei ole alust arvata, et sihtrühmale tervikuna oleks mõju avaldumise

sagedus ja selle ulatus suur. Suurem koormus jaotuks tõenäoliselt kohalike omavalitsuste vahel

proportsionaalselt. Seega võib eeldada, et mõju ei ole oluline ja suuri kohanemisraskusi

muudatusega ei kaasne.

Sihtrühm III: naiste tugikeskused

Eelnõu koostamise käigus küsiti arvamust Eesti Naiste Varjupaikade Liidult, kuhu kuuluvad

naiste tugikeskused. Liit toetab võimalust pikendada viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite

korral kuni 72 tunnini. See aitab praktikas paremini ellu viia põhimõtet, et oma kodust lahkuma

peab vägivallatseja, mitte ohver, ning vähendab vägivallaohvrite ja laste traumeeritust.

Kuna naiste tugikeskused on kõigis maakondades valmis ööpäev läbi osutama naistele ja lastele

esmast psühhosotsiaalset abi ning vajaduse korral ajutist majutust, siis Eesti Naiste

Varjupaikade Liidu hinnangul kavandatavad muudatused olulisi muutusi tugikeskuste töös

kaasa ei too. Mingil määral võib kavandatav muudatus tugikeskuste töökoormust vähendada,

sest pole vaja tegeleda nende ohvrite lühiajalise majutamisega, kes tegelikult ei soovi

vägivaldsest suhtest lahkuda, ja pöörduvad kiiresti koju tagasi. Eesti Naiste Varjupaikade Liidu

hinnangul väheneks ka ohvrite psühholoogilise toetamise vajadus, sest kiiruga oma kodust

28 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I, 09.01.2025, 5. 29 Sotsiaalhoolekande seadus – RT I, 12.06.2025, 28.

19

varjupaika kolimise vajadus võib tekitada täiendava trauma30. Kui viibimiskeeld pikeneks, ei

muudaks see küll oluliselt töökorraldust juhtumite käsitlemisel, kuid annaks naiste tugikeskuse

töötajatele rohkem aega ja võimalusi toetada ohvrit rahulikumas tempos. Nii saaksid nad

pakkuda paremini teavet, tuge ja nõustamist, aidates inimesel langetada läbimõeldud ning

turvalisi otsuseid.31

Naiste tugikeskuse töö muudab viibimiskeelu ajaline pikendamine tõhusamaks. Pöördumiste

arv naiste tugikeskuse ja ka politsei poole pikemas plaanis kindlasti väheneb, sest vägivaldses

suhtes abivajaja saab teha kaalukaid otsuseid abi otsimise kohta vägivaldsest suhtest väljumisel.

Abini jõudmine võimaldab saada eneseteadlikumaks, et tulevikus teha tarku otsuseid suhte

loomisel. Võib eeldada, et tugikeskuste töö intensiivsus kasvab 72 tunni viibimiskeelu

rakendamise puhul, sest kõik vajalikud ja võimalikud toimingud (kolimised, asjaajamised jne)

saab ja tuleb aidata abivajajal turvaliselt ära toimetada. Viibimiskeelu perioodil rakendab

tugikeskus ühe juhtumi raames kõiki tugikeskuse töötajaid (olenemata vabast päevast või

nädalavahetusest) ja lisaks veel kogemusnõustajaid, vabatahtlikke ja tugiisikuid. 72 tunni

viibimiskeelu rakendamisel võib suureneda just nende töömaht 8–16 tundi kuus.

Pärnu naiste tugikeskuse näitel võib eeldada töökoormuse kasvu 2–5%. See hinnang põhineb

pikaajalisel töökogemusel ning tugikeskuse poole pöördunud naiste juhtumite ja kogutud

statistika analüüsil. Aastas on keskmiselt olnud umbes 20 juhtumit (1,6 juhtumit kuus), kus on

rakendatud viibimiskeeldu. Kui abivajajaid teavitatakse sellest, et politsei saab viibimiskeeldu

rakendada kuni 72 tunniks, mis võimaldab ohvril kolida turvalisse elupaika, võib tugikeskuse

klientide arv kasvada kuni 3% (viimase viie aasta statistika põhjal). Tugikeskuse klientide

vestlustest on selgunud, et praeguse 12-tunnise viibimiskeelu korral ei kasuta politsei

väljakutset umbes 25% ohvritest, kellel selleks vajadus on olnud.

Sihtrühm IV: Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutakse ohvriabi teenused, mis on suunatud perevägivallast

mõjutatud isikute abistamisele ning mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri

toimetulekuvõimet. Pakutud muudatuse rakendamisel on oluline, et oleks tagatud hästi toimiv

teabevahetus ohvriabisüsteemiga, mis tagaks info ja abi kättesaadavuse. See tähendab, et

viibimiskeelu määramisega peaks automaatselt kaasnema teabe edastamine ohvriabile. Nii

jõuab abi kiiresti abivajajateni ja nad saavad vajadustele vastavat tuge – näiteks nõustamist,

psühholoogilist abi või praktilist tuge igapäevaelus. Teabevahetuse sujuvus aitab tagada, et

ohver ei jää keerulises olukorras üksi ja talle vajalikud teenused on kättesaadavad juba

esimestest hetkedest alates32. Võib eeldada, et ohvriabi teenuste kasutus võib kasvada umbes

5%, sest ohvritel tekib rohkem aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid

oma edasise heaolu tagamiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Selleks, et viibimiskeelu kohaldamine oleks õiguspärane, läbipaistev ja ühtne, on hädavajalik

kõikehõlmav ja süstemaatiline riskihindamine. See peab toetama politseiametnike otsuseid,

võimaldades hinnata, millistes olukordades ja mis kriteeriumidele tuginedes on kuni 72-tunnise

viibimiskeelu rakendamine põhjendatud ning proportsionaalne. Perevägivalla juhtumite

hindamiseks kasutab PPA juba praegu lähisuhtevägivalla hindamislehte, mis on asutusesisene

30 Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kiri, 17.03.2025. 31 Pärnu Naiste Tugikeskuse kiri, 16.03.2025. 32 Ohvriabi kiri, 04.04,2025

20

tööleht. Nimetatud lehte kasutatakse ka edaspidi viibimiskeelu määramisel ja rakendamisel.

Seega sellega PPA-le lisakulu eelnõuga ei kaasne.

Kavandatav seadusemuudatus on pikema viibimiskeelu rakendamise võimalus, mida ennekõike

vajab PPA perevägivalla juhtumite puhul. Seega on uute tööprotsesside osas oluline ennekõike

PPA ametnike koolitamine. Esmajärjekorras tuleb koolitada ligikaudu 1500 PPA ametnikku.

Koolitus toimuks 20 osalejaga gruppides ja kestaks kaks tundi ning selle kogumaksumus on

hinnanguliselt 12 000 eurot, mis tuleb PPA-l planeerida oma 2026. aasta eelarvesse. Lisaks

tuleb väljaõpe tagada abipolitseinikele, kes aktiivselt panustavad operatiivtegevustesse – nende

koolitusvajadus sõltub sellest, milline on muudatuse jõustumise hetkel teenistuses olevate

abipolitseinike arv.

Samuti tuleb luua digiprotsess, mis võimaldab rikkumise tuvastamisel määrata sunniraha

elektrooniliselt, ja andmekogu süsteem, mille kaudu saavad kaasatud asutused omavahel

reaalajas andmeid vahetada. Tuleviku perspektiiv on sellised tehnilised lahendused luua, kuid

nende kulu võib küündida kuni miljoni euroni. Vaatamata piiratud tehnilistele lahendustele on

võimalik siiski juba praegu olemasolevate lahenduste ja vahenditega vajalik töö ära korraldada.

Kohalikele omavalitsustele tekkivat lisakulu eelnõuga kavandatavate muudatustega näha ei ole,

sest nagu seletuskirja mõjude peatükis kirjeldati, on neil SHS-i ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse järgi kohustus aidata ning toetada oma valla elanikke eri teenustega.

Kohalikud omavalitsused pakuvad juba praegu eri sotsiaalteenuseid (mh turvakoduteenus),

sotsiaaltoetusi ja muu sotsiaalabi andmist. Isikul, kes on olnud vägivaldne ja kellele määratakse

viibimiskeeld, on sõltumata kellaajast alati võimalik kasutada varjupaigateenust, mis on samuti

juba praegu kohaliku omavalitsuse poolt kohustuslik korraldatav sotsiaalteenus.

Viibimiskeelu muudatusega kaasneb vajadus suurendada ka ohvriabitöötajate teadlikkust – kas

juhiste või muu teabe jagamise võimaluste ja meetodite näol. Kui viibimiskeelu võimalikku

kestust pikendatakse, kasvab vajadus tagada, et ohver ei jääks sel perioodil üksi ega

teadmatusse. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus viibimiskeeluga kaasnev kaitse küll

eksisteerib, kuid praktiline toetus ja teave jäävad puudulikuks – see võib halvendada ohvri

toimetulekut ning kahandada tema usaldust süsteemi vastu. Seega tuleb viibimiskeelu

pikendamisega samal ajal tugevdada tugivõrgustiku – eriti ohvriabi – rolli ja

reageerimisvõimekust. Kindlasti suureneb ohvriabitöötajate töökoormus, kuid selle ulatus

selgub täpsemalt siis, kui on teada kindel pöördumiste arv. Teisi lisakulusid ohvriabile

plaanitava muudatusega ette näha ei ole.33

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid.

9. Seaduse jõustumine

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides

tuleb korraldada koolitusi politseinikele ja teavitada avalikkust.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

33 Ohvriabi kiri, 04.04.2025.

21

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile; Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioonile, Häirekeskusele, kohtutele, MTÜ-le Feministeerium, MTÜ-le Vägivallavaba

Elu Kaitse, Politsei- ja Piirivalveametile, President Kaljulaidi Fondile, Riigiprokuratuurile,

Riigikohtule, Sisekaitseakadeemiale, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

kantseleile, Tallinna Naiste Kriisikodule ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

EELNÕU

26.09.2025

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kõrgendatud“ sõnadega „ja olulise“;

2) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib kohaldada

viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti, tema

volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal. Viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik

viibimiskeeldu kohaldada ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks

kuni 72 tundi.“

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.10.2025 nr 1-6/3267-1

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuta eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Häirekeskus

kohtud

MTÜ Feministeerium

MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks

Politsei- ja Piirivalveamet

President Kaljulaidi Fond

Riigiprokuratuur

Riigikohus

Sisekaitseakadeemia

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Tallinna Naiste Kriisikodu

Õiguskantsleri Kantselei

Barbara Haage 6125131

[email protected]

1

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva korrakaitseseaduse1 (edaspidi KorS) kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud

juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või

konkreetses kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule

või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma. Meede, mida nimetatakse viibimiskeeluks,

on ajutise iseloomuga ja selle kehtivus lõpeb kohe, kui selle rakendamise alus ära langeb.

Kuigi seaduseelnõuga muudetakse viibimiskeelu regulatsiooni laiemalt, on muudatuste

peamine ajend perevägivalla juhtumite praktiline käsitlemine. Seetõttu keskendutakse

seletuskirjas eelkõige perevägivallaga seotud olukordadele, tuues just selle valdkonnaga

seonduvaid selgitusi ja näiteid. Oluline on rõhutada, et kavandatav muudatus toob kaasa

täiendavad võimalused, mitte uusi kohustusi. Seega ei pea teised asutused peale politsei, kes

juba praegu viibimiskeeldu rakendandavad, seda teisiti rakendama.

Eelnõuga laiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis

võimaldab tegutseda ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud

tõsised tagajärjed tervisele ja heaolule.

Viibimiskeeldu kohaldatakse sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid

ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.

Perevägivald toimub sageli kodukeskkonnas, kus ohver ja vägivallatseja elavad koos, mistõttu

on ohvril keeruline ise ohtlikust olukorrast pääseda. Viibimiskeeld annab politseile võimaluse

sekkuda ning luua ajutine turvalisus, mis võimaldab ohvril abi otsida ja olukorda hinnata.

Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja

teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,

ohvri suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid konkreetse

perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist kulgu.

Kavandatavad muudatused võimaldavad politseil sekkuda senisest varem olukorras, kus on

teavet isiku kavatsusest pöörduda perevägivalla ohvri elukoha juurde, kuigi vahetu rünnakuoht

pole veel ilmne. Samuti saab kehtestada viibimiskeelu suurema rahvahulga kogunemise puhul,

kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, kuigi tegemist

ei pruugi veel olla kõrgendatud ohuga. Muudatused tugevdavad seeläbi ennetavat turvatunnet

ja võimaldavad paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumidele.

Eelnõuga muudetakse ka KorS-i § 44 lõiget 5, millega täpsustatakse viibimiskeelu kohaldamise

kestust ja volitusi viibimiskeelu pikendamise otsustamisel. Eelnõu kohaselt saab politsei või

muu pädev korrakaitseorgan viibimiskeeldu iseseisvalt kehtestada jätkuvalt kuni 12 tundi.

Kavandatava muudatuse kohaselt võib üle 12 tunni viibimiskeeldu kohaldada üksnes

prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal.

1 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12.

2

Ühtlasi nähakse ette, et kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks võib

prefekt või tema volitatud ametiisik ohvriabi seaduse2 (edaspidi OAS) tähenduses

perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks koheselt kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi.

Viibimiskeelu kohaldamise pikkuse pikendamine on vajalik, kuna senine 12-tunnine tähtaeg ei

pruugi olla piisav perevägivalla olukordades, et tagada ohuolukorra tõhus ohjamine ja ennetada

korduvaid rikkumisi. Pikem ajavahemik annab politseile parema võimaluse hinnata olukorda,

koostada ohuhinnang ja vajaduse korral kavandada edasisi meetmeid (nt pikendada kohtu loal

viibimiskeeldu või rakendada muid abinõusid). See suurendab avaliku korra ja isikute

turvalisuse kaitset, eriti haavatavate sihtrühmade puhul.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Barbara Haage

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga. Kavandatava muudatusega ei looda uut sätet, vaid täiendatakse olemasolevat

paragrahvi.

Eelnõuga muudetakse KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse3 (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmiga „Ennetava ja

turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille eesmärk on tagada, et „Eesti inimesed tunnevad,

et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda,

vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi“.

Eelnõuga kavandatud muudatus on välja toodud eraldi tegevusena lähisuhtevägivalla

ennetamise tegevuskavas aastateks 2024–2027, mille on allkirjastanud Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Enne eelnõu koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). Viibimiskeelu

regulatsiooni muutmist käsitleti KorS-i VTK-s5, kus sõnastati nii aktuaalsed ja konkreetseid

lahendusi vajavad probleemid kui ka üldist arutelu vajavad küsimused täpsemalt, et teavitada

avalikkust esinevatest probleemidest ning kaasata huvirühmi lahenduste väljatöötamisse. VTK-

2 Ohvriabi seadus – RT I, 06.01.2023, 1. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 4 Vt lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 5 Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fa182b8-0c02-47b6-aeb2-d5d5c6dafe98.

3

s toodi probleemina välja, et viibimiskeeldu saab tavaline korrakaitseametnik kehtestada vaid

12 tunniks. Sellest pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on prefektil või korrakaitseorgani

juhil. Perevägivalla juhtumite korral saab viibimiskeeldu kehtestada juhul, kui esineb kas

vahetu oht isiku elule või tervisele või esineb vähemalt kõrgendatud ohu kahtlus, kuid mitte

siis, kui oht tervisele on väiksem.

Tutvustati, kuidas plaanitakse muuta KorS-i selliselt, et korrakaitseametnik saab ilma kõrgema

ametniku loata kohaldada viibimiskeeldu pikemaks kui 12 tunniks või vajaduse korral

pikendada lühemaks perioodiks seatud viibimiskeeldu. Alternatiivina 12-tunnise piirangu

asemel pakuti 72-tunnine piirang. Pakuti välja, et viibimiskeelu kohaldamise aluseid

laiendatakse nõnda, et hõlmatud oleks ka madalam ohutase, näiteks oluline oht.

VTK-le esitatud tagasisides mõisteti kavandatava muudatuse vajalikkust perevägivalla

kontekstis ja seda üldiselt toetati. Samas tekkis kahtlusi selles, kas muudatus on vajalik teistes

olukordades, kuna viibimiskeeldu saab KorS-i alusel rakendada ka muudel juhtudel ja eri

asutuste poolt. Lisaks väljendati muret, et see võib suurendada kohalike omavalitsuste

töökoormust, ja vastakaid seisukohti tekitas ka viibimiskeelu pikkus. Seaduseelnõu ja

seletuskirja koostamisel on võetud arvesse VTK kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekuid.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord

Viibimiskeelu kehtestamiseks on KorS-i § 44 lõike 1 kohaselt kuus võimalikku alust:

1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral isiku enda või teise isiku elu ja tervise

kaitseks – see tähendab, et rünne isiku elule või tervisele on juba alanud või on kohe algamas.

Viibimiskeeld kehtestatakse elu või tervist ähvardava kestva ohu tõrjumiseks;

2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks – tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise

vajadus tuleneb eelkõige riigi julgeolekust ja mis võimaldab kehtestada lähtuvalt

ohuhinnangust ennetava viibimise keelu teatud kohas;

3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks – sel juhul peab viibimiskeelu

rakendamiseks olema kõrgendatud ohu kahtlus, millele saab järgneda selle väljaselgitamine ja

ohu olemasolu korral selle tõrjumine. Kui kõrgendatud ohtu enam ei ole, siis ei ole võimalik

seda enam tõrjuda ega viibimiskeeldu rakendada;

4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks – viibimiskeeld on vajalik, et

tagada teatud isikute või objektide turvalisus. Kaitstavad isikud ei ole suvalised inimesed, vaid

näiteks Vabariigi President ja tema perekond, peaminister, välisriikide riigipead ning teised

riiklikult olulised isikud, kelle kaitsmine on politsei ülesanne. Samuti võivad viibimiskeelu alla

kuuluda valvatavad objektid, nagu Vabariigi Valitsuse määrusega6 määratud riiklikult tähtsad

hooned ja rajatised (nt valitsushooned, suursaatkonnad);

5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik, et tagada kuriteo

või väärteo toimepanemise koha puutumatus enne süüteomenetluse alustamist või selle käigus.

See aitab vältida tõendite hävitamist ja tagada menetluse läbiviimise tõhususe;

6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik

riikliku järelevalve teostamisel, et tagada kontrollimeetmete tõhusus ja takistada

ebaseaduslikku tegevust.

6 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ – RT I,

16.10.2021, 4.

4

17. novembril 2022. aastal avaldatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivallaga võitlemise eksperdirühma raportis7 (edaspidi GREVIO raport) on Eestile ette

heidetud, et kehtiv õigus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga8 (Istanbuli konventsioon), kuna ei

taga ohvrile piisavat kaitset. Regulatsiooni probleem seisneb selles, et tavaline

korrakaitseametnik võib KorS-i § 44 lõike 5 alusel viibimiskeeldu kohaldada üksnes kuni 12

tunniks, mis ei ole piisav, et tagada igakülgne vägivallaohvrite kaitse. Pikemat viibimiskeeldu

võib praegu kohaldada ainult prefekt või muu korrakaitseorgani juht. GREVIO raporti

koostajad rõhutavad, et 12-tunnine viibimiskeeld on liiga lühike, et võimaldada ohvril leida

piisavat abi, sealhulgas saada kohtult vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. GREVIO raportis

soovitatakse tungivalt viibimiskeelu perioodi pikenda.

Veel täpsemalt tuuakse GREVIO raportis välja, et kui Istanbuli konventsiooni koostajad jätsid

hädaolukorras rakendatavate tõkendite kestuse määramise osaliste otsustada, siis GREVIO

rõhutab, et need tuleb väljastada piisavalt pikaks ajaks, et tagada ohvrite turvalisus, sundimata

neid kiirustades varjupaika või mujale minema. GREVIO rõhutab, et Eesti kriminaalsüsteemis

ette nähtud 12-tunnine periood ei anna ohvrile piisavalt aega, et teatada vägivallast

õiguskaitseasutustele või otsida abi olemasolevatelt üld- ja spetsialiseeritud tugiteenustelt,

sealhulgas lastekaitseteenustelt. GREVIO nõuab tungivalt, et Eesti ametiasutused võtaks

vajalikke seadusandlikke või poliitilisi meetmeid, et viia Eesti õigusraamistik ja praktika

kooskõlla Istanbuli konventsiooni artikliga 52, eesmärgiga tagada „viibimiskeelu“ väljastamine

piisavalt pikaks ajaks, võimalusega tagada pikaajaline kaitse lähenemiskeeluga, ning tagada

nende tõhus jõustamine ja proportsionaalsed ning hoiatavad karistused rikkumise korral. Selles

valdkonnas tehtud edusamme tuleks jälgida ja regulaarselt analüüsida, võttes aluseks

korrapäraselt kogutud andmed väljastatud korralduste/viibimiskeeldude arvu, selliste

korralduste rikkumiste arvu ja selliste rikkumiste tõttu määratud sanktsioonide arvu kohta9.

OAS-is määratletakse perevägivalla ohver kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Määratluse

järgi kätkeb perevägivald järgmisi olukordi: praeguse või endise abikaasa või elukaaslase vastu

suunatud vägivald; laste peresisene väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-

vendade omavaheline vägivald. Perevägivalla mõiste ei määra sündmuse toimumise kohta.

OAS-i seletuskirjas täpsustatakse, et vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla

toimepanija kodus või sellest väljaspool, näiteks tänaval, külas olles või mujal. Perevägivalla

ohvri määratlus on sooneutraalne10.

Perevägivald on väga varjatud probleem. Arvatakse, et ohvriabisse pöördub vaid väike osa

tegelikest ohvritest. Statistikaameti 2023. aasta uuring näitas, et Eestis on elu jooksul kogenud

paarisuhtevägivalda 41% naistest. Nendest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh

7 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the

Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence

(Istanbul Convention): ESTONIA. (17.11.2022), https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-

estonia-

publication/1680a8fcc2?fbclid=IwAR2ndBULCwEjrBYy3X9Ob3iADoYSZVZdXHZoVTLG8pJAhbcQNWAC

xfE3-fc. 8 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002. 9 GREVIO (lähteolukorra) hindamisaruanne (2022), https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/GREVIO%20l%c3%a4hteolukorra%20hindamisaruanne_Eesti_2022.pdf. 10 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/.

5

ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored

naised vanuses 18–29, kõige vähem aga naised vanuses 65–74 eluaastat11.

Lisaks tehti ülevaade ohvriabisse pöördumiste kohta ajavahemikus 2022–2024, kusjuures

enamik pöördujatest on lähisuhtevägivalla ohvrid.12 Täpsem ülevaade pöördumiste arvust

aastate lõikes on toodud tabelis 1.

Aasta Ohvriabisse pöördumiste arv

2022 3719

2023 3586

2024 3507

Tabel 1. Ohvriabisse pöördumiste arv ajavahemikus 2022–2024

Statistikaameti 2023. aasta suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool13“

andmetel on lähisuhtevägivalla tugiteenuste olemasolust teadlikud 89,2% naistest ja 80,1%

meestest, kes on vägivalda kogenud. Samas uuringus selgus, et kuigi teadlikkus on suur, ei otsi

paljud ohvrid abi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) tegi 2014. aastal uuringu

„Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring“ , mille kohaselt teatas politseile kõige

raskemast perevägivalla juhtumist ainult 14% naistest14.

Aastatel 2022–2023 kehtestas PPA viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite korral Eestis

keskmiselt 450 korral, sealhulgas enamikul juhtudel suuliselt (95%), aga üksikutel juhtudel ka

kirjalikult (5%). 2024. aastal oli see number 491. Viibimiskeeldu kohaldatakse KorS-i alusel ja

enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84%). Need on peamiselt juhud, kus

kuriteo koosseisu ei ole võimalik kohapeal tuvastada ning PPA vajab aega tõendite kogumiseks.

Samuti on see aeg, kui ohver (sh vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks enamasti on

lapsed15) saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide loomisega.

Kuna sageli toimuvad perevägivalla juhtumid töövälisel ajal ja on seotud alkoholi tarvitamisega

(eriti nädalavahetuseti ja öösel), siis praktikas piirdutakse pigem korrakaitseametniku, mitte

prefekti määratud kuni 12-tunnise viibimiskeeluga.

12 tunnist pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on praegu üksnes prefektil või muu

korrakaitseorgani juhil. Kui on vaja 12 tunnist pikemaks ajaks viibimiskeeld kehtestada, võib

tekkida probleem, sest nad ei ole ööpäev läbi kättesaadavad.

Lisaks on praktikas tõusetunud probleem, et KorS-i § 44 lõike 3 lävend viibimiskeelu

kohaldamiseks on liiga kõrge. Sätte kohaselt võib viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

11 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 12 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi statistika 2024, https://www.palunabi.ee/et/artiklid/ohvriabist-tuge-saanud-

abivajajate-arv-pusib-korgena. 13 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-

suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 14 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring.

Tulemuste kokkuvõte, https://fra.europa.eu/et/publication/2020/naistevastane-vagivald-euroopa-liitu-holmav-

uuring-tulemuste-kokkuvote. 15 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023, https://www.just.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-

ahistamine/.

6

KorS-i § 5 lõikega 4 sätestatakse, et kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele

puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure

keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku16 (edaspidi KarS) 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse

riive KorS-i tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske

tervisekahjustuse tekitamine. Raskeks tervisekahjustuseks on KarS-i § 118 kohaselt

tervisekahjustus, millega on põhjustatud 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli

kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse

katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse

lakkamine või 7) surm. Nimetatud tunnuseid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti

2002. aasta määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“17 3. peatükis.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Seaduseelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi,

vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas

muuta ohutaset, mille raames viibimiskeeldu on võimalik rakendada. Lisaks, kuna suur osa

perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise

tähtaja pikendamine seniselt 12-lt tunnilt 72-le tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu

sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike

kontaktnõustamise näol.

Pikema viibimiskeelu korral on abivajajal rohkem võimalusi tegutseda teadlikult ja

läbimõeldult. Näiteks saab vajadust mööda pöörduda prokuratuuri poole, et taotleda

lähenemiskeeldu, minna erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) või perearsti juurde

vigastuste fikseerimiseks. Samuti on rohkem aega kaaluda elukoha vahetust – pakkida asjad

rahulikult ja korraldada transport. Samuti saab järgmisel päeval võtta ka vajadusel ühendust

lastekaitsetöötajaga, et leida lahendus lastega seotud probleemidele. Kõiki neid tegevusi saab

teha rahulikumas tempos, teadlikult ja läbimõeldult18. Arvestada tuleb pikema viibimiskeelu

puhul ka sellega, et kui sündmused toimuvad reedel, siis praeguse kuni 12-tunnise

viibimiskeelu jooksul puudub abivajajal võimalus kuhugi pöörduda, välja arvatud EMO ja

naiste tugikeskus. Naiste tugikeskusel on juhtumeid, kus neil on tulnud kiiresti aidata naisel või

siis ise korraldada kodu- ja farmiloomade edasine hooldus19.

Kehtiva 12-tunnise viibimiskeelu puhul peab abivajav inimene tegema kodust lahkumise või

sinna jäämise otsuse äärmiselt pingelises ja akuutse kriisi olukorras. Kuigi vägivalda toime

pannud isik suunatakse kodust lahkuma, jääb ohver sageli šokiseisundisse – ta on

emotsionaalselt kurnatud ja väsinud, kuid temalt oodatakse sel hetkel kiireid ja elumuutvaid

otsuseid. Sellises seisundis ei ole võimalik eeldada, et inimene suudaks tegutseda rahulikult ja

kaalutletult. Otsused, mida ta teeb šoki ja trauma seisundis, võivad hiljem osutuda kahjulikuks

või ohuks tema turvalisusele. Praeguse 12-tunnise ajapiirangu tingimustes peab inimene sageli

tegutsema kiiresti, ilma et tal oleks aega olukorda läbi mõelda või nõu küsida. Akuutse

vägivallakogemuse järgses seisundis ei tohi inimest survestada kiiresti tegutsema – see võib

tekitada lisakahju. Seetõttu on oluline, et süsteem võimaldaks kriisiolukorras rohkem aega

otsustamiseks ja toetamiseks.

16 RT I, 22.03.2024, 2. 17 RT I, 29.12.2014, 12. 18 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025. 19 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025.

7

Perevägivalla ohvrid ei ole sageli trauma tõttu võimelised neile edastatud teavet kohe vastu

võtma ega oma vajadusi adekvaatselt hindama, sealhulgas mõistma hilisemat abivajadust.

Veelgi enam, kõrge riskiga vägivalla üks tunnuseid on see, et ohver ei pruugi olla võimeline

oma seisundit adekvaatselt hindama ja normaliseerib rasket vägivalda20.

KorS-is tehakse järgmised muudatused:

 eelnõuga laiendatakse ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis võimaldab tegutseda

ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud tõsised

tagajärjed tervisele ja heaolule;

 viibimiskeeldu võib üle 12 tunni kohaldada mitte ainult prefekti või muu

korrakaitseorgani juhi loal, vaid ka prefekti volitatud ametiisiku loal;

 lisatakse täiendus, et viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik viibimiskeeldu kohaldada

OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Viibimiskeelu rakendamisel tuleb hinnata, kas see meede on vajalik isiku enda või teise isiku

kaitseks. Viibimiskeelu sisuks on mitu liikumisvabaduse keeldu: 1) keeld viibida teatud kohas;

2) keeld läheneda teatud kohale; 3) keeld viibida teatud isiku läheduses; 4) läbipääsukeeld.

Nimetatud keelud on tagatavad järgmiste kohustustega – lahkuda teatud kohast; mitte läheneda

teatud kohale või mitte läheneda teatud isikule.

PS-i §-ga 34 antakse igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda. Nimetatud

õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse

ärahoidmiseks ning kriminaalmenetluse tagamiseks. Seega seisneb viibimiskeelu kehtestamisel

põhiline õiguslik riive liikumisvabaduse piiramises.

Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida on tagatud ka mitme rahvusvahelise inimõigusaktiga.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis on see õigus sätestatud

4. lisaprotokolli artiklis 2, mille lõikes 1 käsitletakse õigust vabalt liikuda ja elukohta valida.

Samasugune õigus sisaldub ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12

punktis 1 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 punktis 1. ELPH artikli 45 lõike 1

kohaselt on Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikul õigus liikmesriikide territooriumil vabalt

liikuda ja elada.

Lisaks võib viibimiskeelu kehtestamisel olla riivatud ka isikupuutumatus (PS-i § 20), kui

viibimiskeelu tagamiseks rakendatakse isiku suhtes sundi; omandipuutumatus (PS-i § 32), kui

viibimiskeeluga kaasneb omandi kasutamise piiramine; kogunemisvabadus ja sellega

seonduvalt ka sõnavabadus (PS §-i 47) ning eneseteostusvabadus (PS-i § 19), kui isikul ei

võimaldata viibimiskeelu kohas koosolekut pidada.

Nii PS-i §-ga 34 kui ka §-ga 20 lubatakse kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda.

Paragrahvis 34 on loetletud hulk liikumisvabaduse piiramise lubatavaid aluseid. Nii võib

liikumisvabadust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Näiteks joobnuna

20 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-

b28f-88101027e454/.

8

mootorsõidukit juhtinud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, mis piirab tema

liikumisvabadust, võib olla kohane vahend kaitsmaks teiste isikute elu, tervist ja omandit21.

KorS-is on toodud loetelu juhtudest, mil viibimiskeeld võidakse kehtestada. Seda loetelu tuleb

tõlgendada PS-i §-s 34 loetletud liikumisvabaduse piiramise lubatavate aluste valguses, mitte

neid aluseid laiendavalt.

KorS-i § 7 kohaselt järgib korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades järgmisi

põhimõtteid:

1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut

kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab (meetme sobivus ja vajalikkus);

2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades

meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda

(meetme proportsionaalsus stricto sensu ehk mõõdukus); ja

3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või

seda ei ole enam võimalik saavutada (meetme proportsionaalsuse ajaline mõõde).

Meetme sobivus ja vajalikkus tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige tõhus, oht

tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võib sobida

mitu meedet. Vajalikkus tähendab, et korrakaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast

vahendist seda, mis koormab üksikisikuid ja avalikkust kõige vähem. Meetme

proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega

muul viisil ebamõõdukas suhtes saavutatava eesmärgiga22. Proportsionaalsuse põhimõtte

ajaline mõõde hõlmab seda, et vahendi kasutamine on proportsionaalne nii kaua, kui ei ole ära

langenud tema rakendamise vajadus või on arusaadav, et selle vahendiga pole eesmärgi

saavutamine enam võimalik.

Eelnõu kohaselt säilib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku

õigus kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Kui praegu on üle 12-tunnise viibimiskeelu

kehtestamise õigus politsei puhul prefektil ja muu korrakaitseorgani puhul selle juhil, kes peab

hindama pikemaajalise viibimiskeelu kohaldamise vajalikkust ja sobivust, siis edaspidi võib üle

12-tunnist viibimiskeeldu kohaldada ka prefekti volitatud ametiisiku loal. Ühtlasi plaanitakse

eelnõuga anda prefektile või tema volitatud ametiisikule lisavõimalus kohaldada viibimiskeeldu

eelnõukohase KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul perevägivalla ohvrite õiguste

kaitseks koheselt kuni 72 tundi.

Sätestades KorS-i §-s 44 konkreetse ajalise piirangu, mis on maksimaalselt 72 tundi, ja seades

viibimiskeelu kohaldamise aluseks teatud kriteeriumid, on tagatud põhiõiguse riive aspektist

proportsionaalsus, arvestades eesmärki, mida saavutada soovitakse.

Viibimiskeeldu võib olla vaja kohaldada korrarikkumise toimepannud isikule tema kodu suhtes,

mis on isiku suhtes tema põhiõigusi riivav. Meetme kohaldamise vajaduse ja kestuse üle

otsustamisel peab politsei hindama konkreetset olukorda ning võimalusi muul viisil tagada

kannatanu turvalisus. Kui aga tegemist on perekonna ühise koduga, mis küll faktiliselt kuulub

korrarikkujale, siis kaaluvad teiste pereliikmete turvalisus ja heaolu üle rikkuja õiguse ning on

proportsionaalne keelata tal oma kodus teatud aja jooksul viibimine.

21 RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05. 22 KorS-i eelnõu nr 49 SE III seletuskiri, lk 29–30.

9

Kui viibimiskeeld tähendab, et isik ei saa ajutiselt kasutada oma eluaset, võib see tõstatada

omandiõiguse riive küsimusi. PS-i § 32 kohaselt võib omandi kasutamist piirata üksnes avalikes

huvides ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

Viibimiskeeld võib otseselt mõjutada isiku era- ja perekonnaelu, eriti kui see sunnib kedagi

oma kodust ajutiselt lahkuma. PS-i §-ga 26 tagatakse isikule eraelu puutumatus ja

võimaldatakse riiklikku sekkumist vaid seaduses ettenähtud alustel.

Kui kehtiva KorS-i järgi tohib viibimiskeelu kehtestada isiku elu või tervist ähvardava vahetu

ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, siis eelnõuga soovitakse

sätestada võimalus kohaldada viibimiskeeldu kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks. Teisisõnu, kavandatava regulatsiooniga ei nõuta, et isiku elule ja tervisele oleks

vahetu oht või esineks kõrgendatud ohu kahtlus. Piisab sellest, et isiku liikumisvabadust

piiratakse teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Seda, et nende elu ja tervis peaksid olema vahetus

ohus, sättega ei nõuta: seega piisab, kui inimene kujutab endast neile õigushüvedele pelgalt

abstraktset ohtu. See tähendab, et võimalik on kehtestada isikule viibimiskeeld seetõttu, et ta

võib teiste isikute elu ja tervist kahjustama hakata. Sellise prognoosi püstitamine peab tuginema

konkreetsetele asjaoludele, sest puhtteoreetiliselt kujutab iga inimene endast ohtu teiste

inimeste elule või tervisele. Selline teoreetilisel kaalutlusel inimese vabaduse piiramine aga ei

oleks mõistlik ega proportsionaalne.

Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja

teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,

kannatanu suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid

konkreetse perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist

kulgu. Liikumisvabaduse riive ei võta inimeselt ära võimalust liikuda kõikvõimalikesse

muudesse kohtadesse.

Kokkuvõtvalt, analüüsides kavandatavate muudatuste põhiseaduspärasust, on muudatused

kavandatud seadusesättega ja täpselt sätestatud ning seega vastavad seaduslikkuse põhimõttele.

Eesmärk kaitsta isikuid perevägivalla olukorras ja ennetada võimalikke ohte on õiguspärane

ning kooskõlas PS-is tunnustatud avalike huvide ja inimõiguste kaitse põhimõtetega.

Kavandatavad muudatused vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, sest viibimiskeeld võib

olla tõhus meede perevägivalla ohvrite kaitseks ja konfliktide eskaleerumise ärahoidmiseks.

Meetme tõhusus sõltub selle kohaldamise tingimustest. Keelu ajutine iseloom (kuni 72 tundi)

aitab tasakaalustada isikuõigusi ja avalikke huve. Oluline on tagada, et meedet kohaldataks

ainult tõendatud juhtudel ja et selle kohaldamise õiguspärasuse üle saaks vajaduse korral

otsustada kohus. Kui viibimiskeelu kohaldamine peab kestma 12 tunnist kauem, on edasine

keelu pikendamine lubatud vaid prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani

juhi loal. Selle eesmärk on tugevdada viibimiskeelu kohaldamise järelevalvet ning tagada, et

pikemaajalisi isikuvabaduse piiranguid oleks kõrgema taseme otsustaja kaalutlenud ja

põhjendanud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: §-s 1 muudetakse KorS-i ja §-s 2 esitatakse seaduse

muudatuse jõustumise aeg.

KorS-i §-s 44 on esitatud viibimiskeelu kohaldamist puudutavad sätted. Paragrahvi 44 lõikes 1

on toodud, millistel juhtudel võib politsei või muu korrakaitseorgan viibimiskeeldu kohaldada

(nt isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks, süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks). KorS-i § 44 lõike 3 kohaselt võib

10

lõikes 1 sätestatud tingimustel keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal

kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku

juurdepääs tema elu- või tööruumile. Lõike 4 järgi võib viibimiskeeldu kohaldada kuni KorS-i

§ 44 lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni. Lõike 5 kohaselt võib politsei või seaduses

sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle

12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punkti 3 nii, et viibimiskeeldu saab

rakendada ka olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. See muudatus annab vajaliku

aja ja võimaluse tuvastada riske ja ohte, mis näiteks perevägivalla puhul pole alati silmanähtav,

näiteks vaimse vägivalla puhul.

Muudatusega täpsustatakse, et politsei või muu korrakaitseorgan (kui seadus seda ette näeb)

võib kehtestada viibimiskeelu lisaks kõrgendatud ohu23 tõrjumisele ka siis, kui see on vajalik

isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks. Kehtiv KorS-i sõnastus võimaldab

viibimiskeeldu rakendada peamiselt siis, kui oht on juba tuvastatud ja see tuleb tõrjuda.

Muudatus annab korrakaitseorganile õiguse tegutseda ka ennetavalt – olukordades, kus on alust

kahtlustada ohtu elule või tervisele, kuid ohu ulatus või olemasolu vajab veel täiendavat

selgitamist. See muudab viibimiskeelu rakendamise paindlikumaks ja võimaldab kiiremalt

reageerida potentsiaalselt ohtlikele olukordadele.

Muudatusega laiendatakse viibimiskeelu rakendamise alust, võimaldades seda kasutada ka

olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS-i §-s 5 tuuakse välja, et „oluline oht“ on

oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele ja keskkonnale või käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Perevägivalla juhtumid on seotud elu ja tervise

ohu tõrjumise ja väljaselgitamisega. Praktikas tähendab see, et korrakaitseorgan saab ajutiselt

piirata isikute viibimist teatud alal, näiteks juhul, kui on tuvastatud märgid võimaliku

ohuolukorra kohta (tundmatu aine lekkimine, varisemisohu kahtlus jms), kuid ohu täpne olemus

vajab veel kontrollimist.

Et viibimiskeeld oleks tõhus meede perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, peaks seda

saama kohaldada ka juhtudel, kus esineb selge oht ohvri tervisele, isegi kui vahetu oht elule

puudub. Vägivald ei piirdu ainult füüsiliste rünnakutega – psühholoogiline terror, majanduslik

kontroll ja seksuaalne vägivald on sageli raskemini tuvastatavad, kuid nende mõju ohvrile võib

olla sama hävitav. Näiteks kui üks kooselupartner on teise partneri pangakontod blokeerinud,

teda pidevalt alandanud ning ähvardanud, et too ei saaks ilma temata hakkama, võib see viia

ohvri täielikku sõltuvusse ega pruugi anda talle võimalust olukorrast väljuda.

Politseil on vaja aega, et koguda tõendeid ja mõista olukorra tegelikku ohtlikkust, samas kui

ohver vajab tuge ja kindlustunnet, et tal on turvaline koht, kus viibida, ning piisavalt aega, et

teha teadlikke otsuseid oma edasise elu ja turvalisuse kohta. Viibimiskeelu eesmärk peaks

olema tagada ohvri kaitse mitte ainult vahetu füüsilise ohu eest, vaid ka siis, kui on alust arvata,

et vägivald on varjatud või võib jätkuda või süveneda.

Perevägivallajuhtumite korral võib osutuda vajalikuks kehtestada viibimiskeeld viisil, mis

keelab vägivallatsejal oma pereliikmele teatud arvu meetrite ulatuses läheneda. Lisaks tuleb

olukorra tõsidusest ja ohu iseloomust lähtuvalt kaaluda võimalust kehtestada vägivallatsejale

eluruumis viibimise keeld. See tähendab, et isikule võib ajutiselt keelata oma kodus viibimise,

23 KorS-i § 5 lõike 4 esimese lause kohaselt on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või KarS-i

15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

11

kui teise isiku turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes liikumispiirangu kehtestamisega (nt

teatud ruumidesse sisenemise keeld või minimaalne distants samas eluruumis).

Kindlasti peab viibimiskeeldu kohaldav politseiametnik enne keelu kehtestamist kaaluma, kas

ja kuidas oleks võimalik tagada kannatanu ohutus, ilma et see piiraks põhjendamatult teise isiku

õigusi. Politseiametnik peab hindama, kas siis, kui eluruumi kasutatakse ühiselt samal ajal, on

üldse võimalik kohustada isikut hoiduma teisest isikust teatud kaugusele või mitte sisenema

teatud ruumidesse. Kui aga ohu iseloom on selline, et lahus hoidmine ühise eluruumi piires ei

ole realistlik või piisav (nt väikeses korteris, kus puudub võimalus distantsi hoida), võib osutuda

vältimatuks keelata ohu põhjustajal oma kodus viibimine. Politsei kasutab juba praegu oma töös

perevägivalla sündmuste hindamiseks lähisuhtevägivalla hindamislehte ja seda saab kasutada

ka edaspidi viibimiskeelu rakendamiseks.

Arvestades, et tegu on olulise põhiõiguste riivega, peab politsei olema enne viibimiskeelu

kehtestamist veendunud, et isikul on reaalselt olemas alternatiivne peatumispaik. See tähendab,

et politsei peab kontrollima, kas isikul on võimalik ööbida sugulaste või tuttavate juures või kas

tal on ligipääs muule ajutisele eluruumile (nt varjupaik või muu sotsiaalteenus). Kui isikul

puudub igasugune võimalus leida viivitamata ajutine elukoht, peab politsei hindama, kas

viibimiskeelu kehtestamine on siiski vajalik ja kas on olemas mõni muu lahendus kannatanu

turvalisuse tagamiseks.

Muudatuse eesmärk on suurendada korrakaitseorganite ennetusvõimekust ja tagada, et

viibimiskeeld oleks tõhus vahend mitte ainult juba tuvastatud ohu tõrjumisel, vaid ka selle

väljaselgitamisel. See aitab paremini kaitsta avalikku korda ning inimeste elu ja tervist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KorS-i § 44 lõiget 5. Lõike esimest lauset võrreldes kehtiva

KorS-iga ei muudeta. Lõike teist lauset täiendatakse selliselt, et lisaks prefektile ja muu

korrakaitseorgani juhile on õigus viibimiskeelu kestust üle 12 tunni pikendada prefekti volitatud

isikul. Seda põhjusel, et prefektid pole kättesaadavad ööpäev ringi ja nädalavahetustel, samas

kui perevägivalla juhtumid leiavad aset tihtipeale just nädalavahetustel ning öötundidel.

Lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega, milles nähakse ette, et viibimiskeelu kohaldamisel

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik

põhjendatud vajadusel viibimiskeeldu kohaldada OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite

õiguste kaitseks kuni 72 tundi.

Perevägivalla ohvrile on oluline, et vägivallatsejale oleks võimalik kehtestada kuni 72-tunnine

viibimiskeeld. See tagab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi, mis on vajalik nii

füüsiliseks kui ka vaimseks taastumiseks. Vägivalla kogemine on šokeeriv ja traumeeriv ning

ohver vajab aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid oma edasise heaolu

tagamiseks. Pikema viibimiskeelu korral arvestataks järgmisi aspekte:

1. Vajalik aeg traumast taastumiseks. Pärast vägivallajuhtumit on ohver tihti segaduses,

šokis ja hirmul. Tema vaimne seisund võib takistada ratsionaalsete otsuste tegemist,

mistõttu vajab ta aega rahunemiseks ja olukorra analüüsimiseks.

2. Abi otsimine ja organisatsioonidega ühenduse võtmine. Kui politsei eemaldab

vägivaldse pereliikme kodust näiteks reedese peretüli käigus, annab kuni 72-tunnine

viibimiskeeld ohvrile aega pöörduda sotsiaalteenuste poole, otsida ajutist peavarju või

alustada kohtumenetlust, kui see on vajalik. Naiste tugikeskused, kes pakuvad muude

teenuste seas ka peavarju, on avatud küll 24/7, aga paljud muud abistavad

organisatsioonid (riiklik ohvriabi, kohalik omavalitsus ja juriidilised nõustajad) ei tööta

nädalavahetustel ega öisel ajal. Seega suurendab 72-tunnine viibimiskeeld ohvril

võimalust eespool nimetatud organisatsioonidega ühendust võtta.

12

3. Surve ja manipuleerimise vältimine. Kui toimepanija saab kohe pärast juhtumit

naasta, on suur oht, et ta hakkab ohvrit mõjutama, paludes andestust, manipuleerides

süütundega või isegi ähvardades. See võib takistada ohvril teha enda jaoks parimaid

otsuseid ja suurendada vägivalla kordumise riski.

4. Laste ja teiste pereliikmete kaitse. Kui isa käitub kodus vägivaldselt ema ja laste

suhtes, võib viibimiskeeld aidata lastel vältida traumaatilisi olukordi. Kui vägivaldne

vanem peab vähemalt 72 tundi eemal olema, saab teine vanem või hooldaja rahulikult

otsustada, kas pöörduda lastekaitse, politsei või muu asutuse poole, et leida

pikemaajaline lahendus.

5. Võimalus astuda praktilisi samme. Ohver vajab aega, et koguda kokku oma

dokumendid, kaaluda ajutist elukohavahetust või vajaduse korral teha politseile

kuriteoteate avaldus. Kui toimepanija on kohe tagasi, võib ohver tunda end liiga

hirmununa, et astuda vajalikke samme enda kaitseks.

6. Korduva vägivalla ennetamine. Paljud perevägivalla juhtumid ei ole ühekordsed.

Sageli on tegemist kestva mustriga, kus vägivaldne pool kahetseb, palub andestust ja

lubab muutuda, kuid vägivald kordub. Viibimiskeeld katkestab selle tsükli, võimaldades

ohvril teha otsuseid, mis võivad viia püsivama lahenduseni, näiteks lahkumine

vägivaldsest suhtest või kaitsemeetmete taotlemine.

Praegune regulatsioon jätab aga lünga olukorras, kus ohvri tervis on ohus, kuid oht ei ole vahetu

ega eluohtlik. Näiteks kui partner on ohvrit korduvalt ähvardanud ja vaimselt terroriseerinud,

kuid füüsilist vägivalda ei ole veel toimunud, võib politsei sekkumine olla piiratud. Samuti võib

tekkida olukord, kus ohver on saanud füüsilisi vigastusi, kuid kuna rünnak on juba möödas ja

vahetut ohtu justkui enam ei ole, ei saa politsei kehtestada viibimiskeeldu pikemaks kui 12

tunniks. See jätab ohvri haavatavaks, sest pärast lühiajalist lahkumist võib vägivallatseja naasta

ja ähvardamist või vägivalda jätkata. Samal seisukohal on ka riiklik lähisuhtevägivalla

ekspertrühm, mis moodustati lähisuhtevägivalla tegevuskavaga Vabariigi Valitsuse

memorandumiga 2018. aastal. Lähisuhtevägivalla ekspertirühma kuuluvad eksperdid

Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Justiits- ja Digiministeeriumist, Haridus- ja

Teadusministeeriumist ning nende valitsemisala asutustest.

Viibimiskeelu kestuse määramine võib olla kõige keerulisem just perevägivalla juhtumite

korral. Eelnõus nähakse ette võimalus kehtestada viibimiskeeld kuni 72 tunniks. See aga ei

tähenda, et politsei peaks alati perevägivalla juhtumi korral määrama viibimiskeelu

maksimaalseks ajaks. Keelu kestus peab olema proportsionaalne ja lähtuma konkreetse

olukorra asjaoludest. Näiteks kui:

 perevägivalla juhtumis on ohu tekitaja joobes, võib viibimiskeeldu rakendada kuni isiku

kainestumiseni, mis võib toimuda lühema aja jooksul kui 72 tundi;

 on alust arvata, et oht ohvrile ei kao pärast esmast sekkumist, võib olla põhjendatud

pikem viibimiskeeld, kuid sellega tuleb kaasata ka muud turvameetmed, nagu ohvri

kaitseplaani koostamine või kriminaalmenetluse algatamine; perevägivalla juhtumi

juures viibivad ka lapsed, kes vägivalla juhtumit pealt näevad, ning sellisel juhul vajab

pere veel täiendavaid teenuseid ja abi.

Oluline on mõista, et viibimiskeeld üksi ei lahenda püsivaid vägivallaprobleeme, mistõttu

tuleks selle kohaldamisel hinnata ka vajadust täiendavate õiguskaitse- ja sotsiaalmeetmete

rakendamiseks, näiteks ohvri suunamist tugikeskusesse või koostööd kohaliku omavalitsusega

varjupaiga leidmiseks.

Keeld tuleb viivitamata lõpetada, kui langeb ära selle kehtestamise alus. See tähendab, et kui

oht kannatanu elule või tervisele on möödunud või on leitud muu toimiv lahendus, ei tohi

viibimiskeeldu alusetult edasi kehtestada.

13

KorS-iga ei kohustata viibimiskeeldu protokollima, vaid lähtuda tuleb haldusmenetluse

seadustiku §-st 18, milles on sätestatud haldusaktide vormistamise põhimõtted. Siiski peavad

eelnõu koostajad oluliseks, et perevägivalla juhtumites vormistataks viibimiskeeld kirjalikult.

Kirjalik dokumenteerimine on oluline mitmel põhjusel:

 meetme järgimise hõlbustamiseks – kui isikul on kirjalik dokument, milles on selgelt

kirjas keelu kestus ja tingimused, aitab see vältida tahtmatuid rikkumisi ning annab

mõlemale poolele selged piirid;

 tõendusteabe säilitamiseks – kirjalik viibimiskeeld võib hiljem olla oluline tõend,

näiteks kui rikkumise korral on vaja alustada menetlust või hinnata isiku käitumise

mustrit perevägivalla juhtumite kontekstis;

 õiguskindluse tagamiseks – dokumenteeritud keeld võimaldab isikul vajaduse korral

esitada kaebuse või taotleda keelu muutmist.

Perevägivalla juhtumite käsitlemisel on kriitilise tähtsusega nende asutuste ja spetsialistide roll,

kes osutavad nii ohvrite kui ka vägivalla toimepanijate toetamiseks vajalikke teenuseid. PPA

kohaldab viibimiskeeldu peamiselt nendes perevägivalla juhtumites, mis ei vasta

karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule viitavatele tunnustele, kuid kus esineb selge

oht ohvri turvalisusele. Viibimiskeelu kestuse määrab PPA, lähtudes:

 ohvri turvalisuse tagamise vajadusest;

 vägivalla toimepanija käitumismustri ja võimaliku eskalatsiooni riskist;

 teenuste kättesaadavusest, mis aitavad vägivalda lõpetada ja korduvaid juhtumeid

ennetada.

Isikule, kellele viibimiskeeld määratakse, tuleb selgelt ja arusaadavalt selgitada keelu eesmärki,

kestust ning selle järgimise vajadust. Viibimiskeeldu on võimalik rakendada suuliselt või

kirjalikult. Viibimiskeelu rakendamine on ajutise iseloomuga meede, mille eesmärk on

ennetada vahetut või jätkuvat ohtu, kuid see ei asenda muid pikaajalisi lahendusi, nagu

süüteomenetlus või sotsiaalne sekkumine.

Kokkuvõttes on viibimiskeelu määramisel ja dokumenteerimisel oluline tagada, et see oleks

proportsionaalne, ajutine ning selgelt põhjendatud, vältides ülemäärast põhiõiguste riivet.

Eelnõu §-s 2 on märgitud seaduse jõustumise ajana 1. juuli 2026. Jõustumisaja määramisel on

arvestatud, et korrakaitseorganid, keda plaanitud muudatus mõjutab, saaksid teha vajalikud

ettevalmistused. See hõlmab nii tööprotsesside ja -korralduse kohandamist kui ka võimalike

infosüsteemide arendamist, personali koolitamist ning sisemiste juhiste ja regulatsioonide

uuendamist. Piisava ettevalmistusaja tagamine aitab vältida praktikas rakendamise raskusi ja

koostöö tõrkeid ning tagab sujuva ja tõhusa ülemineku uuele õiguslikule korraldusele.

3.1. Viibimiskeelu rakendamise praktika teistes riikides

Eesmärgiga leida Eestile sobivaim lahendus viibimiskeelu rakendamisel perevägivalla

juhtumite puhul, koguti parimaid praktikaid teistelt EL-i liikmesriikidelt. Selleks saadeti

07.01.2025 e-kirja teel pöördumine EL liikmesriikide eri õiguskaitseasutustele, paludes neil

jagada oma kogemusi ja lahendusi. Vastuste esitamise tähtpäevaks määrati 31.01.2025. Lisaks

toimus 23.–24.01.2025 Riias Läti ja Leedu politsei esindajatega kohtumine, kus arutati

viibimiskeelu rakendamise praktikaid veelgi sisukamalt ning jagati kogemusi. Tabelis 2 on

esitatud ülevaade valitud EL-i liikmesriikide tagasisidest, kajastades nende ja lähenemisviise

viibimiskeelu rakendamisel.

14

Riik Viibimiskeelu

kestus

Kes määrab Seosed teiste perevägivalla

meetmetega

Rikkumise

tagajärjed

Belgia Kuni kümme

päeva

(perekohtunik

võib pikendada

kuni kolme kuuni)

Prokuratuur Saab kombineerida

lähenemiskeeluga

Kaheksa päeva

kuni kuus kuud

vangistust ja/või

trahv 26–100

eurot

Läti Kuni kaheksa

päeva

Politsei või

munitsipaalpolitsei

Kui sündmuskohal

tuvastatakse ohvri vastu

suunatud

haldusõigusrikkumine või

kuritegu ohustava isiku poolt,

võib paralleelselt politsei

viibimiskeeluga algatada

haldusõigusrikkumismenetluse

või kriminaalmenetluse ning

ohustavat isikut võib võtta

haldus- või

kriminaalvastutusele

Sundtrahv 50–

5000 eurot

Leedu 15 päeva ning

lisaks teeb politsei

15 päeva jooksul

kaks korda

kontrollkäigu koju

Politsei

(küsimustiku abil)

Korraldus kaotab kehtivuse,

kui algatatakse

kriminaaluurimine ja sama

juhtumi tõttu määratakse

vähemalt üks lähenemiskeeld,

näiteks kohustus elada eraldi.

See tähendab, et kui

kohtueelne uurimine

algatatakse muu juhtumi tõttu

kui see, mille puhul korraldus

tehti, on võimalik, et nii

korraldus kui ka

lähenemiskeeld on samal ajal

jõus

Trahvimäärad on

80–320 eurot

esimese

rikkumise korral

ja 300–780 eurot

korduva

rikkumise korral.

See trahv kehtib

ka nende

vägivalla all

kannatanute

kohta, kes

lubavad

vägivallatseja

tagasi koju

Soome Viibimiskeeld

kehtib

ringkonnakohtu

määratud aja

jooksul, kuid

kõige rohkem üks

aasta. Seda

perioodi võib

vajaduse korral

pikendada.

Pikendamine

eeldab vastava

taotluse esitamist

ringkonnakohtule

ja selle taotluse

menetlemist

Politsei, kuid seda

võib määrata ka

kohus

Viibimiskeeld (sealhulgas

lähenemiskeeld) on iseseisev

meede, mis on

ettevaatusabinõu. Politsei on

pädev kasutama ka muid

meetmeid, et kaitsta isikut

vägivalla või muud liiki

kuritegude eest. Näiteks võib

isiku politseiseaduses

sätestatud tingimustel kinni

pidada, et takistada tal

vägivalla- või muu kuriteo

toimepanemist

Rahatrahv või

kuni ühe aasta

pikkune

vangistus

Austria Üldjoontes 14

päeva. Lisaks on

vaja

julgeolekuasutuse

kinnitust kolme

päeva jooksul.

Pikendamiseks

tuleb taotleda

ajutise

ettekirjutuse

esitamist pädevale

Politsei Politsei lähenemiskeeld

sisaldab ka viibimiskeeldu, mis

keelab isikul tulla kaitstavale

isikule saja meetri kaugusele.

Lisaks keelab see juurdepääsu

koju või piiratud isiku

kohtumise kannatanuga, s.t

eemalviibimismääruse

rikkumise. Seadusega

nõutakse, et politsei jälgiks

aktiivselt nõuete ja tõkendi

Kui kurjategija

rikub korraldust,

karistatakse teda

haldustrahviga

kuni 500 euro

ulatuses iga

rikkumise eest.

Kui ta rikub

keelumäärust

korduvalt, võib

ta

15

ringkonnakohtule

ja pikendus saab

kehtida kõige

rohkem neli

nädalat

täitmist ning kontrolliks

vähemalt üks kord esimese

kolme päeva jooksul, ega

kurjategija ei ole naasnud ohvri

koju

ka vahistada

Tabel 2. EL-i liimesriikide viibimiskeelu rakendamise tabel

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes viibimiskeeldu kohaldatakse

Seadusemuudatuse tulemusel laieneb viibimiskeelu kohaldamise aluste ring ning suureneb

politsei või muu korrakaitseorgani kaalutlusõigus, mille tulemusel võib viibimiskeeldu

kohaldada senisest rohkematel juhtudel ja madalama ohutaseme korral. See tähendab, et

suureneda võib nende isikute arv, kelle suhtes viibimiskeeldu rakendatakse.

PPA kohaldas viibimiskeeldu perevägivalla juhtumites 2022. aastal kokku 392 korral,

2023. aastal 508 korral ja 2024. aastal 491 korral. Aastatel 2019–2021 kohaldati 5%

vägivallatsejate ehk 41 isiku suhtes viibimiskeeldu korduvalt24. Kuna muudatuse tulemusel

saab tulevikus enamatel juhtudel viibimiskeeldu kohaldada, siis võib sihtrühm I jääda 1000

isiku ringi.

Sihtrühmale I kaasneb oluline negatiivne mõju, kuna nende õiguste riive muutub

intensiivsemaks ning nende isikuõigusi piiratakse pikemaks ajaks, millel on mõju inimese era-

ja tööelule. Isikul tuleb lühikese etteteatamisajaga leida ajutine viibimiskoht (nt ööbimiskoht

või ajutine peatuspaik). Viibimiskeelu kestuse pikenemine võib suurendada stressi ja

ebastabiilsust, eriti korduvate juhtumite puhul.

Lisaks võib negatiivse mõjuna käsitleda võimalust, et viibimiskeelu kohaldajate

kaalutlusõiguse suurenemise tõttu esineb rohkem kaalutlusvigu (nt keelu rakendamine

olukorras, kus see ei olnud põhjendatud). Tegemist on siiski harvaesineva mõjuga, kuna iga

juhtumi puhul tugineb otsus ohuhinnangule ning on dokumenteeritav ja vaidlustatav. Seetõttu

see sihtrühma tervikuna oluliselt ei mõjuta.

Kuna viibimiskeelu kohaldamise puhul tuleb sihtrühmal leida peatumiseks muu koht, siis

võivad viibimiskeelu kestuse pikenemisel ja selle sagedasemal kohaldamisel suureneda

sihtrühma kohanemisraskused. Juhul, kui nimetatud sihtrühmal ei õnnestu kohe iseseisvalt

peatumiskohta leida, siis saab ta alati kasutada varjupaigateenust. Sotsiaalhoolekande seaduse

(edaspidi SHS) § 30 alusel on varjupaigateenus kohaliku omavalitsuse korraldatav vältimatu

sotsiaalabiteenus, mille eesmärk on vältida inimese tänavale jäämist, mis võib olla ohuks tema

elule ja tervisele. Varjupaigateenus tagab ajutise ööbimiskoha võimaluse täisealisele inimesele,

24 PPA statistika (2023).

16

kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud

voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Lisaks on nimetatud sihtrühmal võimalik

saada nõustamist ja abi vägivallast loobumiseks vägivallast loobumise teenuse kaudu, mida

pakub Sotsiaalkindlustusamet.

Positiivse mõjuna on viibimiskeeld preventiivne ja võib toimida hoiatava mehhanismina,

suunates isikut vältima korduvaid vägivallaakte või konfliktolukordi. Keelu sagedasem

rakendamine suurendab teadlikkust vastutusest ja võimalikest tagajärgedest. Seejuures on

sihtrühmal I võimalik vältida muudatusega kaasnevat negatiivset mõju, kui ta oma käitumist

muudab. Selleks et negatiivset mõju vähendada, tuleb tagada, et vägivallatsejal oleks

juurdepääs vajalikule toele ja teenustele, mis aitavad tal oma käitumist muuta. Selleks on hulk

võimalikke viise, sealhulgas vägivallatseja toetamine psühholoogilise nõustamise ja

programmidega; õigeaegne ja korrektne teavitamine sellest muudatusest ühiskonnas laiemalt;

õiguskaitseasutuste poolne teabe edastamine ja toetamine ning juriidiliste tagajärgede

selgitamine.

Sihtrühm II: perevägivalla ohvrid

Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud ning viimasel

kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel. 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu,

mis on võrreldes 2023. aastaga 5% rohkem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa

(65%) paarisuhtevägivald. Perevägivallakuritegudest olid lapsohvri või -

pealtnägijaga hinnanguliselt 30%25. Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna ühe

registreeritud juhtumiga võib olla seotud mitu inimest.

Kavandataval muudatusel on oluline positiivne mõju, sest selle tulemusel tagatakse

perevägivalla ohvritele pikemaaegne kaitse ning rohkem aega, et otsustada, kuidas edasi

tegutseda, saada asjakohast abi ja taotleda lähenemiskeelu seadmist – eriti kuna enamik

perevägivalla juhtumeid leiab aset nädalavahetustel, mil ligipääs vajalikele sotsiaal- ja

psühholoogiteenustele on piiratud. Tõenäosus, et ohver saab abi ja astub vägivallaringist välja,

suureneb. Mõju ulatus ja tõhusus sõltub kohalike teenuste ning tugistruktuuride

kättesaadavusest. Kohalikud omavalitsused tagavad oma elanikele töönädala jooksul teatud ajal

vastuvõtupäevad, mille raames on võimalik saada kontaktsotsiaalnõustamist.

6.2. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond

Lisaks perevägivalla juhtumitele on PPA rakendanud viibimiskeeldu muudes avaliku korra ja

turvalisuse tagamisega seotud olukordades.

Statistika järgi kohaldas PPA viibimiskeeldu 2022. aastal 180 korda, 2023. aastal 181 korda ja

2024. aastal 293 korda. Need juhtumid ei ole seotud perevägivallaga, vaid viibimiskeelu

rakendamise eesmärk on olnud taastada avalik kord, tagada ohutus ja säilitada tõendid

sündmuskohal. Tüüpolukorrad on näiteks massikaklused või muud konfliktid, kus on ohustatud

sündmuskohal tegutsevate politseiametnike, kiirabitöötajate või teiste osaliste turvalisus.

Sellisel juhul võib viibimiskeeld olla suunatud mitte üksikutele isikutele, vaid laiemale hulgale

inimestele või kindlale geograafilisele alale, millele ligipääsu piiratakse. Seega võib

viibimiskeelu sihtrühm sellistel juhtudel olla määratlemata või muutuv ning seda ei saa

25 Kuritegevus Eestis 2024, https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/perev%C3%A4givald.html.

17

käsitleda pelgalt konkreetsete isikute kaupa – tegemist on ruumilise ja ajutise piiranguga, mille

eesmärk on ennetada täiendavat ohtu või tagada menetlustoimingute segamatu läbiviimine.

Viibimiskeelu rakendamine nõuab PPA-lt teatud operatiivseid tegevusi, mille teostamine sõltub

konkreetse olukorra keerukusest ja isikute arvust. Keelu kohaldamise otsus ise tehakse kiiresti,

kuid sellele järgnevad tegevused – nagu viibimiskeelust teavitamine, ala tähistamine, perimeetri

määratlemine ja vajaduse korral isikutele mõistliku aja andmine vajalike esemete kaasavõtuks

– võivad kokku võtta kuni 30 minutit. Need tegevused on vajalikud selleks, et kehtestatud keeld

oleks õiguspärane, arusaadav ja täidetav.

Sihtrühmale tervikuna on kavandataval muudatusel kaudne positiivne mõju, kuna see tugevdab

õiguskaitseorganite võimekust kiiresti ja paindlikult reageerida ohutusriske põhjustavatele

olukordadele. Selline võimalus suurendab üldist usaldust riigi suutlikkuse vastu tagada avalik

kord ja turvalisus.

Oluline otsene positiivne mõju avaldub eelkõige nendele isikutele, kes puutuvad kokku

perevägivallaga. Viibimiskeelu tõhusam ja kiiremini rakendatav mehhanism suurendab otseselt

ohvrite ja nende lähedaste turvatunnet. Arvestades, et perekondliku vägivalla kuriteod

moodustavad ligikaudu 12% kõigist registreeritud kuritegudest, on tegu märkimisväärse

ühiskondliku probleemiga, mille puhul võib igasugune tõhus kaitsemeede, sealhulgas ajutine

viibimiskeeld, olla otseselt ennetava ja kaitsva mõjuga.

Lisaks avaldab viibimiskeelu rakendamine psühholoogilist mõju vägivallaohvritele ja nende

lähedastele, andes neile kindluse, et riik on kehtestanud konkreetsed meetmed nende kaitseks.

See aitab vähendada abitus- ja lootusetustunnet ning toetab ohvrite valmisolekut otsida abi ja

teha kaalutletud otsuseid edasise elukorralduse kohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kavandatava muudatuse mõju üldisele elanikkonnale ei ole

ulatuslik, on selle sisuline väärtus oluline, kuna see tugevdab turvatunnet ja usku õigussüsteemi

tõhususse, eriti just perevägivalla juhtumitega seotud kontekstis.

6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm I: korrakaitseorganid, kellel on viibimiskeelu kehtestamise õigus

Siinkohal on oluline rõhutada, et pikema viibimiskeelu rakendamine on antud eelnõus ja

seletuskirjas välja toodud lisavõimalusena, mitte kohustusena korrakaitseorganitele, kes seda

kasutavad. Ennekõike on selline pikendamisvõimalus vajalik PPA-le. Siseministri 27. juuni

2014. aasta määruse nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis26“ kohaselt

on PPA teenistuskohtade piirarv 5570, sealhulgas 4283 politseiametniku ametikohta. Tegelikult

on aga täidetud ametikohti vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s

täistööajale taandatult 3875 politseiametnikku27. Muudatused mõjutavad politseiametnike

(täpsemalt patrullpolitseinike (637), uurijate (250) ja piirkonnapolitseinike (250))

töökorraldust.

Niisugused KorS-i muudatused vajavad aega, et kujuneks uus praktika ja selle rakendajad

mõistaksid kaasnevaid võimalusi. Lisaks eeldab see osaliselt, et ametnike teadlikkus

26 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis, RT I, 10.10.2017, 13. 27 Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn, 2020,

https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/RVKS2020/RVKS_06.11.2020_TRYKKI_LOPP.pdf.

18

perevägivalla teemast suureneks, ning seega võib rakendamisperiood sõltuda vastava väljaõppe

loomisest ja läbimisest. Ühelt poolt suureneb ametnike kaalutlusõigus, kui pikka viibimiskeeldu

igal konkreetsel juhul rakendada, arvestades seejuures suhete ajalugu jms. Teiselt poolt on

pikem keeld ka suurem riive, millega kaasneb vastutus teha õige ja põhjendatud otsus. On

oluline, et politsei oskaks piisavalt hästi kaalutleda ja analüüsida, kui pikaks ajaks konkreetsel

juhul viibimiskeeld kehtestada.

Pikema viibimiskeelu kehtestamine võib suurendada PPA töökoormust, kuna see võib tuua

kaasa rohkem kaebusi ja päringuid, millele politsei peab vastama ning mille menetlemine nõuab

lisaressursse. Arvestades aga PPA muude ülesannete mahtu, ei saa selle muudatuse negatiivset

mõju oluliseks pidada.

Viibimiskeelu puhul on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Seega tuleb

arvestada võimalike vaidlustamistega. Esialgu lahendab neid küll PPA, kuid rahuldamata

jäänud kaebuse korral pöördutakse sageli ka kohtusse. Seetõttu võib vähesel määral kasvada ka

halduskohtute töökoormus, kuid nendegi puhul ei saa mõju pidada sageli esinevaks ega

oluliseks.

Sihtrühm II: kohalik omavalitsus

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kes kõik peavad viibimiskeelu rakendamisel

sõltumata keelu ajast ja korduvusest tagama nii ohvrile kui ka vägivallatsejale vajaliku abi,

sealhulgas korraldama sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist28.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel SHS-i järgi kohustus pakkuda turvakoduteenust, mille

eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi29. Teatud määral võib

kasvada ka selle sihtrühma töökoormus, kuna tuleb leida rohkem viibimiskohti

vägivallatsejatele ja vaja on rohkem spetsialiste, kes pakuvad perevägivallaga seotud isikutele

nõustamist. Samuti võib mõnevõrra suureneda nõustamiste arv. Kuigi mõju avaldumine võib

sihtrühma sees varieeruda, ei ole alust arvata, et sihtrühmale tervikuna oleks mõju avaldumise

sagedus ja selle ulatus suur. Suurem koormus jaotuks tõenäoliselt kohalike omavalitsuste vahel

proportsionaalselt. Seega võib eeldada, et mõju ei ole oluline ja suuri kohanemisraskusi

muudatusega ei kaasne.

Sihtrühm III: naiste tugikeskused

Eelnõu koostamise käigus küsiti arvamust Eesti Naiste Varjupaikade Liidult, kuhu kuuluvad

naiste tugikeskused. Liit toetab võimalust pikendada viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite

korral kuni 72 tunnini. See aitab praktikas paremini ellu viia põhimõtet, et oma kodust lahkuma

peab vägivallatseja, mitte ohver, ning vähendab vägivallaohvrite ja laste traumeeritust.

Kuna naiste tugikeskused on kõigis maakondades valmis ööpäev läbi osutama naistele ja lastele

esmast psühhosotsiaalset abi ning vajaduse korral ajutist majutust, siis Eesti Naiste

Varjupaikade Liidu hinnangul kavandatavad muudatused olulisi muutusi tugikeskuste töös

kaasa ei too. Mingil määral võib kavandatav muudatus tugikeskuste töökoormust vähendada,

sest pole vaja tegeleda nende ohvrite lühiajalise majutamisega, kes tegelikult ei soovi

vägivaldsest suhtest lahkuda, ja pöörduvad kiiresti koju tagasi. Eesti Naiste Varjupaikade Liidu

hinnangul väheneks ka ohvrite psühholoogilise toetamise vajadus, sest kiiruga oma kodust

28 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I, 09.01.2025, 5. 29 Sotsiaalhoolekande seadus – RT I, 12.06.2025, 28.

19

varjupaika kolimise vajadus võib tekitada täiendava trauma30. Kui viibimiskeeld pikeneks, ei

muudaks see küll oluliselt töökorraldust juhtumite käsitlemisel, kuid annaks naiste tugikeskuse

töötajatele rohkem aega ja võimalusi toetada ohvrit rahulikumas tempos. Nii saaksid nad

pakkuda paremini teavet, tuge ja nõustamist, aidates inimesel langetada läbimõeldud ning

turvalisi otsuseid.31

Naiste tugikeskuse töö muudab viibimiskeelu ajaline pikendamine tõhusamaks. Pöördumiste

arv naiste tugikeskuse ja ka politsei poole pikemas plaanis kindlasti väheneb, sest vägivaldses

suhtes abivajaja saab teha kaalukaid otsuseid abi otsimise kohta vägivaldsest suhtest väljumisel.

Abini jõudmine võimaldab saada eneseteadlikumaks, et tulevikus teha tarku otsuseid suhte

loomisel. Võib eeldada, et tugikeskuste töö intensiivsus kasvab 72 tunni viibimiskeelu

rakendamise puhul, sest kõik vajalikud ja võimalikud toimingud (kolimised, asjaajamised jne)

saab ja tuleb aidata abivajajal turvaliselt ära toimetada. Viibimiskeelu perioodil rakendab

tugikeskus ühe juhtumi raames kõiki tugikeskuse töötajaid (olenemata vabast päevast või

nädalavahetusest) ja lisaks veel kogemusnõustajaid, vabatahtlikke ja tugiisikuid. 72 tunni

viibimiskeelu rakendamisel võib suureneda just nende töömaht 8–16 tundi kuus.

Pärnu naiste tugikeskuse näitel võib eeldada töökoormuse kasvu 2–5%. See hinnang põhineb

pikaajalisel töökogemusel ning tugikeskuse poole pöördunud naiste juhtumite ja kogutud

statistika analüüsil. Aastas on keskmiselt olnud umbes 20 juhtumit (1,6 juhtumit kuus), kus on

rakendatud viibimiskeeldu. Kui abivajajaid teavitatakse sellest, et politsei saab viibimiskeeldu

rakendada kuni 72 tunniks, mis võimaldab ohvril kolida turvalisse elupaika, võib tugikeskuse

klientide arv kasvada kuni 3% (viimase viie aasta statistika põhjal). Tugikeskuse klientide

vestlustest on selgunud, et praeguse 12-tunnise viibimiskeelu korral ei kasuta politsei

väljakutset umbes 25% ohvritest, kellel selleks vajadus on olnud.

Sihtrühm IV: Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutakse ohvriabi teenused, mis on suunatud perevägivallast

mõjutatud isikute abistamisele ning mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri

toimetulekuvõimet. Pakutud muudatuse rakendamisel on oluline, et oleks tagatud hästi toimiv

teabevahetus ohvriabisüsteemiga, mis tagaks info ja abi kättesaadavuse. See tähendab, et

viibimiskeelu määramisega peaks automaatselt kaasnema teabe edastamine ohvriabile. Nii

jõuab abi kiiresti abivajajateni ja nad saavad vajadustele vastavat tuge – näiteks nõustamist,

psühholoogilist abi või praktilist tuge igapäevaelus. Teabevahetuse sujuvus aitab tagada, et

ohver ei jää keerulises olukorras üksi ja talle vajalikud teenused on kättesaadavad juba

esimestest hetkedest alates32. Võib eeldada, et ohvriabi teenuste kasutus võib kasvada umbes

5%, sest ohvritel tekib rohkem aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid

oma edasise heaolu tagamiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Selleks, et viibimiskeelu kohaldamine oleks õiguspärane, läbipaistev ja ühtne, on hädavajalik

kõikehõlmav ja süstemaatiline riskihindamine. See peab toetama politseiametnike otsuseid,

võimaldades hinnata, millistes olukordades ja mis kriteeriumidele tuginedes on kuni 72-tunnise

viibimiskeelu rakendamine põhjendatud ning proportsionaalne. Perevägivalla juhtumite

hindamiseks kasutab PPA juba praegu lähisuhtevägivalla hindamislehte, mis on asutusesisene

30 Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kiri, 17.03.2025. 31 Pärnu Naiste Tugikeskuse kiri, 16.03.2025. 32 Ohvriabi kiri, 04.04,2025

20

tööleht. Nimetatud lehte kasutatakse ka edaspidi viibimiskeelu määramisel ja rakendamisel.

Seega sellega PPA-le lisakulu eelnõuga ei kaasne.

Kavandatav seadusemuudatus on pikema viibimiskeelu rakendamise võimalus, mida ennekõike

vajab PPA perevägivalla juhtumite puhul. Seega on uute tööprotsesside osas oluline ennekõike

PPA ametnike koolitamine. Esmajärjekorras tuleb koolitada ligikaudu 1500 PPA ametnikku.

Koolitus toimuks 20 osalejaga gruppides ja kestaks kaks tundi ning selle kogumaksumus on

hinnanguliselt 12 000 eurot, mis tuleb PPA-l planeerida oma 2026. aasta eelarvesse. Lisaks

tuleb väljaõpe tagada abipolitseinikele, kes aktiivselt panustavad operatiivtegevustesse – nende

koolitusvajadus sõltub sellest, milline on muudatuse jõustumise hetkel teenistuses olevate

abipolitseinike arv.

Samuti tuleb luua digiprotsess, mis võimaldab rikkumise tuvastamisel määrata sunniraha

elektrooniliselt, ja andmekogu süsteem, mille kaudu saavad kaasatud asutused omavahel

reaalajas andmeid vahetada. Tuleviku perspektiiv on sellised tehnilised lahendused luua, kuid

nende kulu võib küündida kuni miljoni euroni. Vaatamata piiratud tehnilistele lahendustele on

võimalik siiski juba praegu olemasolevate lahenduste ja vahenditega vajalik töö ära korraldada.

Kohalikele omavalitsustele tekkivat lisakulu eelnõuga kavandatavate muudatustega näha ei ole,

sest nagu seletuskirja mõjude peatükis kirjeldati, on neil SHS-i ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse järgi kohustus aidata ning toetada oma valla elanikke eri teenustega.

Kohalikud omavalitsused pakuvad juba praegu eri sotsiaalteenuseid (mh turvakoduteenus),

sotsiaaltoetusi ja muu sotsiaalabi andmist. Isikul, kes on olnud vägivaldne ja kellele määratakse

viibimiskeeld, on sõltumata kellaajast alati võimalik kasutada varjupaigateenust, mis on samuti

juba praegu kohaliku omavalitsuse poolt kohustuslik korraldatav sotsiaalteenus.

Viibimiskeelu muudatusega kaasneb vajadus suurendada ka ohvriabitöötajate teadlikkust – kas

juhiste või muu teabe jagamise võimaluste ja meetodite näol. Kui viibimiskeelu võimalikku

kestust pikendatakse, kasvab vajadus tagada, et ohver ei jääks sel perioodil üksi ega

teadmatusse. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus viibimiskeeluga kaasnev kaitse küll

eksisteerib, kuid praktiline toetus ja teave jäävad puudulikuks – see võib halvendada ohvri

toimetulekut ning kahandada tema usaldust süsteemi vastu. Seega tuleb viibimiskeelu

pikendamisega samal ajal tugevdada tugivõrgustiku – eriti ohvriabi – rolli ja

reageerimisvõimekust. Kindlasti suureneb ohvriabitöötajate töökoormus, kuid selle ulatus

selgub täpsemalt siis, kui on teada kindel pöördumiste arv. Teisi lisakulusid ohvriabile

plaanitava muudatusega ette näha ei ole.33

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid.

9. Seaduse jõustumine

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides

tuleb korraldada koolitusi politseinikele ja teavitada avalikkust.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

33 Ohvriabi kiri, 04.04.2025.

21

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile; Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioonile, Häirekeskusele, kohtutele, MTÜ-le Feministeerium, MTÜ-le Vägivallavaba

Elu Kaitse, Politsei- ja Piirivalveametile, President Kaljulaidi Fondile, Riigiprokuratuurile,

Riigikohtule, Sisekaitseakadeemiale, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

kantseleile, Tallinna Naiste Kriisikodule ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025