Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

1

EELNÕU

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

§ 1. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise

korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja

kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:

„§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine

(1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui

märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu

kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21

lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab

vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Kriminaalhooldusalune

Kriminaalhooldusalune on:

1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja

järelevalve alla;

2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide

sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga;

3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele on prokurör või kohus määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille

täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;

2

4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud

elektroonilisele valvele allumise kohustusega;

5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu;

6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud

üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel;

7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse

ettekande.“;

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud

summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade

täitmist.“;

7) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:

„20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;

21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;

22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“;

8) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel

politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel“ sõnadega „tema

isikusamasuse tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“;

9) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse

kindlaks tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on

vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16

kohaselt.“;

10) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab.

Telefonikõne puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi

või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne

kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja

perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ning kirja saatmise

aeg.

3

(2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele

asutustele või isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida

kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule,

õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

(4) Kirjavahetuse kontrollimisel lõikes 3 nimetatud juhul võib vanglateenistuse ametnik jätta

kirja ära saatmata, kui:

1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda;

2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;

3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;

4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult.

(5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära

saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”;

12) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele

juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.

(5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

14) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“;

16) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja

maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

17) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse

tähenduses;“;

4

18) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada

distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“;

21) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

(1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida:

1) elu- ja olmeruume;

2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi.

(2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja

esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed.

(3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust.

(4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat

ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi

või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil.

(5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema

keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehal

või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid.

(6) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse

kinnipeetav läbi:

1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;

2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;

3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;

4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise

ajal;

5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus

kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga;

6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud

kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all;

7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal

kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule

saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud;

5

8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal

muul ajal kokkupuudet ei ole.

(7) Vanglateenistuse ametnik sisestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed

kinnipeetava läbivaatuse kohta vangiregistrisse.

(8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku,

kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel

juhtudel:

1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele;

2) kinnipeetav on varem pärast isikuga kokkusaamist andnud positiivse tulemuse Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kinnitatud narkootilise aine ekspertiisis.

(9) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja.

(10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik.

Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina teha

vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost.

(11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada

vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need

realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse.

(13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast

vabanemisel.

(14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

22) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvis 89 asendatakse sõnad „isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei

koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel“ sõnadega „tema isikusamasuse

tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist võimaldavate

riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“;

24) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega vahistatu kirjavahetust peab või telefoni teel suhtleb.

Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi

või selle asutuse nimetus, kuhu vahistatu kirjutab, aadress ning kirja saatmise aeg. Telefonikõne

puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või selle asutuse

nimetus, kuhu vahistatu helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

6

(2) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu

juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga

keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või

isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida

vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule,

õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.“;

25) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE

1. jagu

Üldsätted

§ 1047. Kriminaalhooldus

(1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada

kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda.

Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud

kohustuste ja kontrollnõuete täitmisele järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse

vältel. Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja

(1) Kriminaalhooldaja on:

1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik;

2) kriminaalhooldusabiline.

(2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla

teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele.

7

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1049. Kriminaalhooldusametniku katseaeg

Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest

arvates.

§ 10410. Kriminaalhooldaja teatamiskohustus

(1) Kriminaalhooldaja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest

ja väärtegudest.

(2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

§ 10411. Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus

(1) Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-

s 132 sätestatut.

(2) Kriminaalhooldusabilise saladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §

132 lõikes 1 nimetatut.

§ 10412. Varalise kahju hüvitamine

Kriminaalhooldaja teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldajale või tema

perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143

sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

2. jagu

Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne

§ 10413. Kohtueelse ettekande taotlemine

(1) Kohtu või prokuröri taotlusel nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud

teenistuja kriminaalhooldusametniku, kes saab ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise.

(2) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku kohta käesoleva seaduse § 10414 alusel kohtueelse ettekande ja esitab selle

kohtule või prokurörile selle soovitud tähtaja jooksul.

§ 10414. Kohtueelne ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info

põhjal kohtueelse ettekande, mis sisaldab järgmist teavet:

1) kokkuvõte isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast, füüsilisest ja vaimsest tervisest,

kaitseteguritest;

8

2) arvamus katseaja, kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta;

3) arvamus võimalike karistuste ja mõjutusvahendite ning nende sobivuse ja tingimuste kohta.

(2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb

kriminaalhooldusametnik järgmist:

1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isikuga, tema

lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga;

2) tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega

kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta;

3) küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku seaduslikult

esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu

või menetlusaluse isiku käitumise ja õppimise kohta.

(3) Kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku eluloolised faktid

peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses

ettekandes esitatud andmeid.

(4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust,

samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks

olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav

ettekanne.

3. jagu

Kriminaalhoolduse täideviimine

§ 10415. Kriminaalhoolduse täideviimine

(1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus

iseseisvalt toime tulla.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või

kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste täitmise järele, toetab ja nõustab

kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle sotsiaalset kohanemist

soodustavat tuge.

(3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata

tal:

1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi;

2) leida töö-, õppimis- ja elukoht;

3) heastada tegude tagajärgi;

4) lahendada muid isiklikke probleeme.

9

§ 10416. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine

(1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele

samaaegselt kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid

(edaspidi keelatud aine) või on määranud ühe neist kohustustest, on kriminaalhooldajal õigus

kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse

keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud

korrast.

(2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise

või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka

proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine

tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

(3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste

puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui

kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse.

(4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või

narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla

proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine

tarvitamise tuvastamiseks.

(7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks

tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi

andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

§ 10417. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja

täiendavate kohustuste panemine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta

10

või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid

kohustusi.

(2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse

kirjalikult.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt.

§ 10418. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil

(1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades keelatud aine

tarvitamist kontrollivat seadet, kui:

1) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi;

2) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda alkoholi tarvitamist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele;

3) kriminaalhooldusalune on andnud selleks nõusoleku või

4) kohus või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75

lõike alusel 4 kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine.

(2) Kriminaalhooldaja võib keelatud aine tarvitamise kontrollimisel kasutada

jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas

sõrmejälgi ja näotuvastust.

(3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist.

(4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust

kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab

rikkumiste fikseerimist.

(5) Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab

kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem

ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid

hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse.

§ 10419. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete

töötlemine ja säilitamine

(1) Kriminaalhooldaja võib kasutada keelatud aine tarvitamise kontrollimiseks

jälgimissüsteemi ja jälgimissüsteemi andmekogu, kogudes andmeid kriminaalhooldusaluse

isiku, geograafilise asukoha, liikumise ning keelatud aine võimaliku tarvitamise kohta.

(2) Isikuandmed, mida töödeldakse jälgimissüsteemis kriminaalhoolduse ajal, kustutatakse

pärast kriminaalhoolduse lõppu jälgimissüsteemist, välja arvatud juhul, kui andmeid on vaja

säilitada rikkumise tuvastamiseks ja rikkumisele reageerimiseks. Pärast rikkumisele

reageerimist ja reageerimise kaebetähtaja möödumist kustutatakse andmed jälgimissüsteemist.

§ 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja

kulude hüvitamine

(1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise

tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

11

Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise

tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli.

(2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine

tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda

keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise

tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole

vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

(4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres, peab ta

pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab

kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub

kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest.

§ 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine

(1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või

hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

(3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse

kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel.

§ 10422. Hoolduskava

(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös

kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise

kava (edaspidi hoolduskava).

(2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega

kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab

kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia.

(3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord

aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja

tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava

muudetakse.

§ 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel

12

(1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka

kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse

põhimõttel võrgustikutöö raames.

(2) Võrgustikutöö on võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kindel roll ja

kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik

lahendamine.

(3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses peetakse

abikaasat, registreeritud elukaaslast, elukaaslast, isa, ema, vanaisa, vanaema, last, lapselast,

lapsendajat, lapsendatut, võõras- või kasuvanemat, võõras- või kasulast, venda või õde, onu või

tädi, eestkostjat või eestkostetavat, kannatanut ja põhjendatud juhul muud isikut.

(4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata

järgmisi asutusi ja spetsialiste:

1) haridusasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus;

3) kohtutäitur;

4) kohus;

5) Maksu- ja Tolliamet;

6) raviasutus;

7) sotsiaalhoolekandeasutus;

8) Sotsiaalkindlustusamet;

9) Töötukassa;

10) Politsei- ja Piirivalveamet;

11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja;

12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist.

(5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid.

Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus

teatavaks saanud asjaolusid.

§ 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed

Võrgustikutööks vajalikud andmed on:

1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi;

2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood;

3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku

esindaja kontaktandmed;

4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks olev süütegu;

5) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatav süütegu;

6) selle sündmuse liik, millega juhtumikorraldus on seotud;

7) sündmuse toimumise aeg;

8) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb

juhtumikorralduses;

9) andmed kriminaalhooldusaluse töötamise kohta;

10) kriminaalhooldusaluse sissetulekud, sealhulgas toetused;

11) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus;

13

12) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus;

13) andmed põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või

tarvitamisele viitavate tunnuste kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase

aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust.

§ 10425 . Ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta

(1) Kui kriminaalhooldus lõpeb, koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab

ülevaadet kogu kriminaalhooldusest või üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning

kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal.

(2) Ettekanne esitatakse kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.

§ 10426. Erakorraline ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta

erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

juhtudel.

(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele

kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

(3) Erakorraline ettekanne kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu poolt elektroonilisele

valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude

kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse

kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv.

(4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või

seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi

kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks.

(5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab

selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest.

(6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks,

asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks

või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks

esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele

kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku.

14

(7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib

esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks

kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui

kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja

kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja

kohta.

(8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise

kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle

kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või

prokuratuurile selle nõudmisel.

(9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid

kontrollnõudeid ega kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab

kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse täitmiskohtunikule viivitamata.“;

26) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“;

27) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;

28) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik,

kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil

otsustatakse“;

29) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“;

30) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teostab vanglateülene komisjon, mille ülesandeks on toetada

ja nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise

protsessis.“;

31) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

33) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente

ja andmeid.

15

(42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;

35) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“

sõnaga „andmeid“;

37) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga

„§ 111 lõikes 11“;

40) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) palga säilitamisele kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“;

41) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega

„valdkonna eest vastutav minister“;

42) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava

ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

43) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“;

44) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega

„vähemalt 75 protsendi ulatuses“;

45) paragrahvi 1364 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.

(3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse

haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni

kolm aastat.“;

46) paragrahvi 137 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eeldatakse, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust, kui järjestikune

puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul.“;

47) paragrahvi 139 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kompenseerib ületunnitöö“ sõnadega

„võrdses ulatuses“;

48) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

49) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnaga

„teatama vähemalt üks kuu ette“;

16

50) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

51) seadust täiendatakse §-ga 17210 järgmises sõnastuses:

„17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva

seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks palk.“;

52) seadust täiendatakse §-ga 17211 järgmises sõnastuses:

„§ 17211. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine

Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise

kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari

seisuga ja vastab järgmistele nõuetele:

1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-,

piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse

kuuluva ametniku ametikohal.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“.

§ 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

______________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vangistusseaduses (VangS) tehakse muudatused, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja

teenistusõiguse sätteid ning kriminaalhoolduse korraldamist. Muudatuse tulemusel

täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus (KrHS). Selle tulemusel muudetakse

vangistusseaduse nimetust ja edaspidi on nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotud

küsimused reguleeritud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses. See loob tervikliku aluse

karistuse täideviimise reguleerimiseks. Eelnõu eesmärk on suurendada õigusselgust, tõhustada

vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste

õiguste parem kaitse.

Muudatustega täpsustatakse läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse tegemisega seonduvat.

Lisaks muudetakse vangla töökorralduse sätteid ning politsei ja piirivalve seaduses (PPVS)

sätestatule sarnaselt ka mõningaid teenistusõiguse sätteid. Eelnõuga lahendatakse mitmed

praktikas ilmnenud kitsaskohad. Töökorralduse paindlikkuse suurendamiseks annab kahel

juhul Vabariigi Valitsuse asemel määruse valdkonna eest vastutav minister. Edaspidi kehtestab

kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduva korra ning vanglaametnike ametisse

nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Volitusnorme muudetakse ka selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab

korra, mis seni kehtestati määrusega, käskkirjaga. Näiteks sätestatakse, et edaspidi kinnitab

vangla koosseisud ja palgamääruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga samamoodi,

nagu see on politseiteenistuse puhul PPVS-i alusel. Samuti kaasajastatakse kriminaalhoolduse

ametikohad, loobutakse kriminaalhooldusühingute regulatsioonist ja täpsustatakse mõningaid

andmekaitsega seotud sätteid.

Muudatused ei suurenda ettevõtjate ega inimeste halduskoormust. Avaliku sektori töökoormus

väheneb, andmehaldus muutub tõhusamaks, sest välditakse andmekogude dubleerimist,

paranevad pöördumiste menetlemise võimalused ning tugevdatakse taasühiskonnastamise

põhimõtete rakendamist. Vanglateenistuse töökorraldus muutub kokkuvõttes paindlikumaks ja

efektiivsemaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna õigustalituse juhataja

Laura Glaase ([email protected]) ning sama talituse nõunikud Kadri Margus

([email protected]), Helina Kasvandik ([email protected]), Mirjam Rehi

([email protected]) ja Greete Jalast ([email protected]). Eelnõu rakendusakti

2

kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu

on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu § 1 punkti 25 muudatused on osaliselt seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõuga1. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud

eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 35;

2) karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üks eesmärk on kaasajastada vangistust ja kriminaalhooldust korraldavaid sätteid.

Samuti on seaduse eesmärk kaasajastada teenistusõigust ja vangla töökorraldust.

Justiits- ja Digiministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsuses (VTK)2 selgitati

kinnipeetavate pöördumiste ja taotluste lahendamisega seotud probleeme ja vajadust

regulatiivsete meetmete järele. Sellest tulenevalt laiendatakse pöördumise suulise lahendamise

võimalusi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise

seadusega (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) lahendati

paljud 2023. aasta vangistusseaduse eelnõule eelnenud VTK-s3 käsitletud probleemid, kuid

osaliselt on probleemid jäänud lahenduseta. Osa neist muudatustest tehakse kõnesolevas

eelnõus. Nii nt ei lahendatud eelnõuga VTK-s käsitletud teenistusõiguse ega

distsiplinaarmenetlusega seotud küsimusi, kuna nende teemade mahu ja eripära tõttu peeti

otstarbekaks neid menetleda eraldi eelnõus. Eraldi eelnõudega on juba lahendatud VTK

esimese osa punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse VTK-s kirjeldatud osa

probleeme, mis on ka praegu aktuaalsed. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka

vanglate töökorralduse muutmist.

Seaduse üheks eesmärgiks on muu hulgas täpsustada kinnipeetavate ja vanglat külastavate

isikute läbivaatusega seotud regulatsiooni. Seaduses eristatakse edaspidi selguse eesmärgil

ruumide ja territooriumi läbiotsimist ning isikute turvakontrolli ja läbivaatust. Olemasolevad

sätted võimaldavad läbivaatust laiemalt, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad seda võimaldaksid, mistõttu reguleeritakse isiku läbivaatust reguleerivad sätted

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga):

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f2b216-3ecb-42b6-b9e7-156397372302 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e

3

kitsamalt. Selgem ja kitsam regulatsioon aitab vältida olukordi, kus vangla toiming võiks

kujuneda isiku õiguste vaatest ülemääraseks.

Lisaks on eelnõu eesmärk lihtsustada vanglateenistuse tööd selle kaudu, et võimalikult suur

hulk andmeid, mida vangistuse ja kriminaalhoolduse teostamisel töödeldakse, oleks ühes

andmekogus. Seetõttu tehakse seaduses muudatused, mis võimaldavad kinnipeetavate rahalise

arvestuse süsteemi (edaspidi ka arvestussüsteem) andmed liita vangiregistriga (KIR). Kahes eri

andmekogus andmete hoidmine ei ole otstarbekas, kuna mõlema andmekogu andmeid

kasutatakse üksnes vanglateenistuses ja ametnikud, kes neid kasutavad, kasutavad

vangiregistrit ka oma igapäevatöös.

Kavandatava eelnõu eesmärgiks on ka kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine

vangistusseadusesse, et kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning

tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus.

Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle

käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Kavandatavate

muudatustega kriminaalhooldusseaduse normid kaasajastatakse ja viiakse tervikuna üle

vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuste kavandamisel lähtuti

kriminaalhoolduse praktikast. Samuti vaadati üle ametnike rollid ja kompetentsimudel,

sealhulgas kriminaalhooldusabilise tegevus, ning loobuti kriminaalhooldusühingute

regulatsioonist (eelnõu punkt 25). Ühtlasi täpsustatakse ka andmekaitse ja isikuandmete

töötlemise sätteid, et tagada nii suurem õigusselgus kui ka isikute teadlikkus oma õigustest.

Muudatused on kooskõlas 2025. aasta esimeses pooles kooskõlastusringile saadetud eelnõuga

„Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)“4, mis

sisaldab kriminaalhooldusseaduses kavandatavaid muudatusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud

muudatused ja teine karistusregistri seaduses tehtavad muudatused. Kolmanda paragrahviga

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Neljas paragrahv sätestab seaduse

jõustumise.

I. Vangistusseaduse muudatused

Punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse nimetust, sest edaspidi reguleeritakse seaduses nii

vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotut. Seaduse nimetus on edaspidi „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“. Kriminaalhooldusseadus ühendatakse vangistusseadusega, kuna

kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Kahe seaduse

ühendamine tugevdab ühtset süsteemi ja koordineeritust, millega on võimalik tagada terviklik

lähenemine karistuse täideviimisele.

4 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

4

Punktiga 2 muudetakse kehtiva seaduse § 1 teksti. Muudatus tuleneb kriminaalhooldusseaduse

liitmisest vangistusseadusega, mille tulemusena täiendatakse seaduse reguleerimisala.

Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise osa ning ka osa vanglateenistusest, kuid

kriminaalhoolduse täideviimise ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise eripärade

tõttu tuleb seaduse reguleerimisalas kõik karistuse täideviimise osad täpselt sätestada. Samuti

tuleb määratleda vanglateenistuse vanglaametniku mõistele lisaks kriminaalhooldusametniku

mõiste, kuna vangistus- ja kriminaalhooldusseadus reguleerib muudatuse järel ka

kriminaalhoolduse täideviimist.

Punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 12, milles sätestatakse avaliku teabe seaduse (AvTS)

ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse (MSVS) kohaldamise erisused. Muudatus on seotud vajadusega lihtsustada

haldusmenetlust vanglas. VTK-s käsitleti ühe lahendusena pöördumiste suulise lahendamise

võimaluste laiendamist, mida kõnesoleva eelnõuga ka tehakse. Muudatusega sätestatakse, et

vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast

või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määratluse all

„kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“ on silmas peetud juhtumeid, kus kinnipeetav küsib

pöördumises igapäevaseid vähetähtsaid vangistusega seotud olmeküsimusi ja vangla saab

olemasoleva teabe põhjal inimesele kiirelt vastuse anda. Nt kinnipeetav küsib, kuidas ta saab

endale uue veekeedukannu või teleri kambrisse, kasutada tahvelarvutis VangS § 51 lg 1 p-s 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali vms. Kuivõrd kinnipeetaval on jätkuvalt õigus

esitada vangla tegevuse peale kaebus või vaie, ei mõjuta suuline vastamine kinnipeetava õigusi.

Samas võimaldab see vanglal toimida kinnipeetavate igapäevaste olmeküsimustega aega

säästvamalt. Kinnipeetava õiguste kaitseks ja selleks, et vanglal oleks võimalik vaidluse korral

tõendada, et kinnipeetav on pöördunud ja vastuse saanud suuliselt, sätestatakse, et suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud

vangiregistri iseteenindusportaali. Suulise vastamise võimaluste laiendamine ei mõjuta

kinnipeetava õigust esitada vanglale vaie, kui ta leiab, et vangla rikub kuidagi tema õigusi.

Seega on õiguskaitsevahend kinnipeetavale jätkuvalt tagatud.

Lisaks sätestatakse, et kinnipeetava poolt vangiportaali kaudu vanglale esitatud pöördumistele

ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. AvTS § 21 lõike 1 järgi: kui

teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle

teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal

teabenõudjale. MSVS § 5 lõikest 3 tuleneb, et kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud

seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud

teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse

pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva

jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8

sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse

sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. MSVS § 5 lõikest 4 tuleneb, et kui

adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või

selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja

või selgitustaotluse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib

pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või

selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt.

Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele

5

vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. VangS § 28 lõike 2 järgi toimub

kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile,

vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja

kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Praktikas on tekkinud olukordi, kus

kinnipeetavad üritavad vangi portaali kaudu taotlust vanglale edastades hoiduda kõrvale kirja

saatmisest õigele asutusele omal kulul. Vangi portaal on aga mõeldud just kinnipeetava ja

vangla vahelise suhtluse mugavamaks muutmiseks, mitte aga selleks, et vangla vahendaks

portaali kaudu pöördumisi teistele asutustele. See ei oleks ka kooskõlas VangS § 28 lõikes 2

sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav. Vangi portaal ei ole

mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool vanglat, vaid üksnes selleks, et

lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Kohtupraktikas on

leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt vanglale esitatud pöördumisi

teistele asutustele.5 Samuti ei puuduta muudatus vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja

kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine

tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada pädevale asutusele.

Punktiga 4 täiendatakse vangistusseadust §-ga 31. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus

tunnistatakse kehtetuks (kõnesoleva eelnõu § 3 kohane muudatus), täiendatakse

vangistusseadust terminiga „kriminaalhooldusalune“.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 2 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 31. Säte tuuakse

vangistusseadusesse üle kehtival kujul. Säte annab loetelu nendest isikutest, keda loetakse

kriminaalhooldusalusteks. Kriminaalhooldusalune on inimene, kes on kohtu või prokuratuuri

otsuse või määruse alusel määratud kriminaalhooldusele.

Punkti 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud

korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Punkti 2 kohaselt on

kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või

narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga.

Üldkasulik töö kujutab endast ühiskonna heaks tehtavat tööd, mida isik teeb tasuta oma tavaelu,

sealjuures põhitöö või õpingute kõrvalt. Samal ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega on

isik kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangistuse asendamine raviga on teraapiline

õigusjärelm. Vangistuse asendamine raviga on võimalik üksnes psüühilise patoloogia

ravimiseks ning sõltuvusravi on täpsustuse kohaselt ainult narkomaania ja seksuaalsuunitluse

häire ravi. Üldkasulik töö, sõltuvusravi ning seksuaaltegijate kompleksravi on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri kinnitatud määrustega.

Punkti 3 kohaselt on kriminaalhooldusalune isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201

lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega6. Muudatuse eesmärk oli tekitada selgem

rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada prokuratuur

kriminaaltäitemenetluse ülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole sobivat struktuuri

ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei karistata, kuid neile pandavad kohustused

5 Vt nt Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1535. 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

6

on identsed või sarnased nende kohustustega, mis määratakse süüdimõistetutele

karistusseadustiku (KarS) § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist korraldavad

kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastati muudatusega avalike ülesannete jaotumist

prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni põhifunktsioonidest.

Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused

automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille

täideviimine või täideviimise järelevalve korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus

kohustus on näiteks rahasumma kandmine riigituludesse, mida kontrollida on prokuratuuril

endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust

suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga isikule pannakse näiteks kohustus

osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati

kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa

täidetakse kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal

(näiteks ravile pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb

kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet. Samas võidakse

konkreetsel juhul kokku leppida ka teisiti. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas täpsemalt

reguleerida iga kohustuse täitmisega seonduvat, vaid selle võib jätta prokuratuuri ja

kriminaalhoolduse vahel paindlikult toimima.

Punkti 4 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina

kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning

punkti 5 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu,

kellele kohus on kohaldanud elektroonilise järelevalvega ajutist lähenemiskeeldu või

lähenemiskeeldu. Elektrooniline valve kujutab endast inimesele kehtestatud liikumisvabaduse

piirangut, kasutades selleks elektroonilise valve seadmeid. Elektrooniline valve on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 22. veebruari 2007. a määrusega nr 15 „Elektroonilise valve

täitmise ja järelevalve kord“.

Punkt 6 sätestab, et kriminaalhooldusalune on süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku

tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku §

87 alusel. See tähendab, et need alaealised, kellele üldkasulik töö on määratud KarS § 87 alusel,

on kriminaalhooldusalused, vastasel korral ei saa kriminaalhooldajad üldkasuliku töö tegemist

korraldada. Punkti 7 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kelle

kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. Seda juhuks, kui näiteks korduvalt

mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustatava puhul on tarvis tellida

kriminaalhooldusametnikult kohtueelne ettekanne.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust nii, et sellest nähtub selgelt kehtestatava

õigusakti liik, milleks on valdkonna eest vastutava ministri määrus. Terminiga “kinnitab” on

tavapäraselt mõeldud käskkirjaga kinnitamist, määruse puhul kasutatakse väljendit “kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega”. Tegu on normitehnilise täpsustusega.

Punktiga 6 täiendatakse § 51 punktiga 8. VangS § 51 sätestab kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmekogu eesmärgid.

Punktiga 8 sätestatakse vangiregistri sättes üheks eesmärgiks tagada ülevaade kinnipeetavate

ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja maha arvatud summadest ning korraldada

kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Varem kinnipeetavate

rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi ka arvestussüsteem) olnud andmed tõstetakse

7

vangiregistri andmekogusse. Muudatus on seotud sellega, et kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteem muudetakse vangiregistri üheks osaks. Praegu on kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteem eraldi andmekogu (VangS § 441). Muudatus on seotud eelnõu

punktiga 18, millega tunnistatakse kehtetuks VangS § 441. Otstarbekas on kinnipeetavatega

seotud andmeid, sh rahaliste vahenditega seotud andmeid, pidada ühes andmekogus.

Muudatuse tulemusel on vangiregistris olemas kogu seni arvestussüsteemis sisaldunud teave,

kuid selle ühes andmekogus pidamine lihtsustab vanglateenistujate tööd.

Punktiga 7 täiendatakse § 53 punktidega 20–22. Muudatus on seotud eelmise punktiga.

Vangiregistrisse kantava teabe sätteid täiendatakse nii, et vangiregistrisse kantakse ka andmed

isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta, andmed isikuarvelt maha arvatavate

summade ja nõuete täitmise kohta ning andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.

Punktidega 8 ja 23 muudetakse §-de 13 ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik

tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal

kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee

kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Apollo

kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale andmetele võrreldes

varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse tuvastamiseks enne isiku vanglasse

arvele võtmist. Isikusamasuse tuvastamine puudutab üksnes neid isikuid, kes tulevad

iseseisvalt karistust kandma, kuid kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. See

muudatus ei hõlma kainenejaid.

Punktide 9, 10 ja 22 muudatustega kaotatakse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 79 sätestatud

vastuvõtuosakonna mõiste. Kinnipeetava suhtes tehakse vanglasse saabumisel endiselt § 14

lõikes 3 nimetatud toimingud, kuid seda ei ole vaja teha konkreetses osakonnas.

Punktiga 11 ja 24 muudetakse §-ide 29 ja 97 sõnastust. Paragrahv reguleerib kirjavahetuse ja

telefonikõnede jälgimist. Vangla praktikas on tekkinud erinevaid tõlgendusi, millisel juhul

tuleb kinnipeetava saadetav või temale saadetud kiri avada ja sellest ära võtta keelatud esemed.

Paragrahvi 29 lõike 1 järgi avab kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja

arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud

kirjad, vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille

omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Andmeid kirjavahetuse ja kõnede

kohta on lubatud töödelda vangiregistris (VangS § 53 lg 1 p 10). Tuleb rõhutada, et säte räägib

üksnes kirja avamisest, mitte selle sisu kontrollimisest. Kinnipeetava kirjavahetuse teel

edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses

sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25.

juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja

avamise juures, ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja

adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi

adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43 järgides. Kui täidetud on VangS § 29 lõikest

1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja

arvatud VangS § 29 lõigetes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad)

8

avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole PS § 43 kaitseala viidatud lahendi

kohaselt riivatud.

Lõike 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale,

advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja

Digiministeeriumile. Lõige 5 sätestab, et ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju

riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale,

advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale. Ebaselgust on tekitanud, keda

peetakse silmas riigiasutuste all. Selle asemel kasutatakse edaspidi väljendit „ametiasutus

avaliku teenistuse seaduse tähenduses“. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 6 on määratletud

nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Kuivõrd ametiasutuse ametnikud ja töötajad

täidavad kinnipeetavaga suhtluses ametiasutuse ülesandeid, loetakse neile adresseeritud ja neilt

saabunud kirjad samuti ametiasutuse kirjadeks. Vanglates erineva praktika tekkimise

vältimiseks on otstarbekas lähtuda üheselt mõistetavast terminist. Paragrahvide järjestuse tõttu

on ebaselgust tekitanud ka lõigetes 2, 3 ja 4 kasutatud termin „kontrollima“, mis on mõeldud

kohaldamiseks üksnes KrMS 31. peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja

korras. Ebaselgust tekitavad terminid muudetakse ja kogu paragrahv sõnastatakse uuesti.

Samast põhimõttest lähtuvalt tehakse muudatused ka vahistatute kirjavahetuse ja

telefonikõnede osas.

Punktiga 12 tunnistatakse § 31 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad kinnipeetava

poolt elektriseadme kasutamisega seotud kulude arvestust ja katmist. Lõike 3 järgi katab

elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestamise

periood on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Lõige 4

sätestab elektriseadme kasutamise kulude määrade ning nende arvestamise ja hüvitamise korra

kehtestamiseks volitusnormi. Elektriseadme kasutamise kulude arvestus on töömahukas ja

saadav tulu arvestusele kuluva töömahuga võrreldes ebaproportsionaalne. Elektriseadme

kasutamise tasu mõjutavad seadme võimsus, seadmete arv, kuid ka vanglast eemal viibimine,

näiteks tervishoiuteenuse saamiseks, mille korral on võimalik taotleda kulude summa

vähendamist. Elektriseadmete arvestus käib iga vangla kohta eraldi. Iga kuu määratud

kuupäevaks broneeritakse arvestussüsteemis järgmise kuu elektriraha. Iga kuu lõpus muutub

jooksva kuu broneering tegelikuks väljamakseks isiku kontolt. Seda tehakse arvestussüsteemis

praegu käsitsi, mis on ajamahukas töölõik. Juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha elektri eest

tasumiseks, teavitatakse üksust. Kui kinnipeetava vabakasutuskontol vahendid puuduvad, tuleb

järgmise kuu kindlaks kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Arvestada tuleb ka sellega, et

kinnipeetaval võib mingil perioodil olla isikliku seadme kasutamise keeld. Arvestades

eeltoodut ja seda, et vangla peab tagama inimesele eluks vajaliku, loobutakse elektriseadmete

kasutamise ja selle eest tasu maksmise arvestusest. Edaspidi kaetakse need kulud vanglate

eelarvest.

Punktiga 13 täiendatakse § 311 lõigetega 4 ja 5, milles täpsustatakse interneti kasutamise

piiramisega seonduvat. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et kui kinnipeetav kasutab internetti

viisil, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata

interneti kasutamist või piirata juurdepääsu, et tagada interneti kasutamise lõikes 1 sätestatud

9

eesmärkidega kooskõlas. Muudatus on ajendatud interneti kasutamisega seotud rikkumistest ja

vajadusest neile rikkumistele õigeaegselt ja asjakohadelt reageerida. Kinnipeetavatel on

tahvelarvuti kaudu võimalik kasutada vangiregistri iseteenindusportaali vanglale pöördumiste

esitamiseks ja e-poes ostlemiseks. Iseteenindusportaali sisselogimiseks tuleb sisestada

kasutajanimi ja parool, süsteemi sisselogimine käib kaheastmelise autentimisega, mis

tähendab, et lisaks tuvastab süsteem kinnipeetava näokujutise, et veenduda, kas kasutaja,

parool ja näokujutis on sama inimese omad. Vanglateenistusele on teada juhtumeid, kus

mitukümmend kinnipeetavat kasutasid sisselogimiseks teise kinnipeetava nimesilti, kus peal

on ka foto, või teisi fotosid. See võimaldas teha teise kinnipeetava nimel toiminguid, nt esitada

kaebusi, samuti võimaldas see jätta teisele kinnipeetavale mustanddokumendi kaudu teateid, st

suhelda varjatud viisil. Kinnipeetavad kasutasid omavahel suhtlemiseks süsteemis loodavate

dokumentide mustandeid. Nt üks kinnipeetav koostas teksti kas pöördumise tegemiseks või

vangla e-poe tagasiside funktsioonis, kuid ei saatnud seda ära. Pärast seda logis

kaaskinnipeetav tema pildi, isikukoodi ja parooli abil iseteenindusportaali sisse ja nägi teise

kinnipeetava koostatud mustandit. See viis olukorrani, kus oli võimalik suhelda keelatud viisil,

samuti laadida üles infot. Juhul kui portaali logiti sisse teise isiku nõusolekul, tuli algatada

distsiplinaarmenetlus, kui nõusolekut polnud, kriminaalmenetlus. Näiteks Tartu Vangla

kinnipeetavate suhtes algatati 2025. aastal kaks kriminaalasja KarS § 217 lõike 1 tunnuste

alusel, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi

kõrvaldamise või vältimise teel. Olukorras, kus vanglal on kohustus korraldada vanglas

järelevalve selliselt, et vanglas ei pandaks toime uusi õigusrikkumisi, ei saanud vangla sisuliselt

mitte midagi selle olukorra ennetamiseks teha ja tegeleda tuli tagajärgedega.

Teine rikkumise näide puudutab avaliku e-toimiku (AET) kasutamist. AET-i kasutamisega

ilmnes praktikas mitu probleemi. AET-is on võimalik suhelda nii vanglaväliselt kui

vanglasiseselt, sh näha erinevaid dokumente, lisatud audio- või videofaile ja muud teavet,

peamiselt kahel viisil. Näiteks kui keegi esitab AET-is menetlusse uue asja nii, et tema ise on

kinnipeetava esindaja ja kinnipeetav on taotleja rollis, saab kogu selle asja kaudu esitatud teave

viimasele kättesaadavaks. Sama tulemus on võimalik saavutada ka teistpidi, st kui vabaduses

olev isik on ise taotleja ja kinnipeetav on tema esindaja. Suhtluspiirangutega isikutel seda

võimalust ei ole, nendele on kõik dokumendid automaatselt nähtamatuks tehtud, kuid nende

kinnipeetavate puhul, kellel suhtluspiiranguid ei ole, seda piiratud ei ole. See viis olukorrani,

kus AET-i kaudu tekkis kinnipeetavatele sisuliselt uus suhtluskanal. Need juhtumid kinnitavad,

et interneti kasutamist võidakse aeg-ajalt kuritarvitada ja sel juhul peab vanglateenistusel olema

võimalik interneti kasutamist õigel ajal piirata. Piirata ei tohi mõistagi igal juhul, vaid üksnes

siis, kui interneti kasutamine on VangS-i eesmärkidega vastuolus. Igasugune piirang peab

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ega tohi osutuda ülemääraseks. Interneti kasutamise ja

juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

interneti kasutamise kord on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 101, on otstarbekas sätestada piirangutega seonduv samas

määruses.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks VangS § 321. Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale

väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut

tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. Väljasõidutunnistuse

10

andmise eesmärk oli, et kinnipeetav saaks väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise

seaduslikkust ja oma isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas

perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Praktikas on olnud juhtumeid, kus

väljasõidutunnistus ei ole täitnud oma eesmärki ega asenda isikutunnistust.

Väljasõidutunnistuse väljastamine tekitab nii raha- kui ka ajakulu. Väljasõidutunnistuse

blankettide loomiseks on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal 2025. aasta

eelarvesse arvestatud 4000 eurot. Ühe blanketi hind on umbes 1,70 eurot, millele lisandub

käibemaks. Dokument tuleb kinnipeetavale vormistada hoolimata sellest, kas isikule on

väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument või kinnipidamise õiend. Valdav osa blankettidest

läheb avavanglas viibivatele kinnipeetavatele ning need vormistatakse käskkirja alusel igaks

lühiajaliseks väljasõiduks uuesti. Väljasõidutunnistuse eesmärki on võimalik saavutada teiste

meetmetega, mis on kulu- ja ajatõhusamad, näiteks väljastades kinnipeetavale kinnipidamise

õiendi, mis on reguleeritud vangistusseaduse §-s 181 ja määruses “Vangla sisekorraeeskiri”,

või andes väljasõidu ajaks talle kätte tema isikut tõendava dokumendi.

Punktiga 15 täiendatakse kehtiva seaduse § 34 lõikega 41. Muudatuse kohaselt võimaldatakse

kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse1 (VSS)

tähenduses, vaid iseseisev riigikeeleõpe. Muudatus tuleneb kinnipeetava, kes on väljasaadetav

VSS-i tähenduses, subjektiivsest õigusest eesti keelt õppida ning vangla kohustusest

keeleõppes osalemise võimalus kinnipeetavale tagada.7 Seega on muudatuse tulemusel vanglal

kohustus tagada väljasaadetavale kinnipeetavale iseseisev riigikeele õpe.

Punktiga 16 täiendatakse kehtiva seaduse § 341 lõike 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse

sättesse, et lõikes viidatud määrus reguleerib lisaks kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu

määradele, arvutamisele ja maksmise korrale ka tasu maksmise aluseid. Samuti tuuakse

Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ valdkonna eest vastutava ministri

tasandile, kuna Vabariigi Valitsuse tasandil sellise korra kehtestamine ei ole põhjendatud. Tegu

on karistuse täideviimisega seotud rakendusliku küsimusega ja arvestades, et vanglate eelarve

kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 9), on kinnipeetava õppimise

tasustamisega seonduvad küsimused otstarbekas lahendada ministri tasandil (rakendusakti

kavandi nr 3).

Punktiga 17 muudetakse kehtiva seaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ning viiakse sätte sõnastus

kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaga. Tulenevalt riikliku

pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-

aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pensionistaaž on

nimetatud seadusest tulenevalt aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile

õigust andva tegevusega.

Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 441. Kehtetuks tunnistamine on seotud

kahe andmekogu liitmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem liidetakse

kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekoguga

(vangiregister). Vastavad andmekoosseisud lisatakse vangiregistri sätete juurde.

7 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2023. a. otsus nr 3-20-1629

11

Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 53 lõige 4. Kehtiv VangS § 53 lg 4

sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse,

tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.

Nimetatud säte reguleeris varem vangla regressiõigust kulutatud summade tagasinõudmiseks.

Tervishoiuteenust vanglas osutab 1. juulist 2024 Tervisekassa. Tervishoiuteenuse osutamise

ülesande üleandmisel vanglalt Tervisekassale muudeti sätet nii, et vangla asemel on

regressinõue Tervisekassal. Samas ei ole Tervisekassa seda võimalust kunagi rakendanud ja

seda sätet ei ole enam vaja. Lisaks tegi õiguskantsler8 17.06.2025 Justiits- ja

Digiministeeriumile ettepaneku ette valmistada vangistusseaduse § 53 lõike 4 muudatused,

kuivõrd VangS § 53 lõikes 4 sätestatud meede on õiguskantsleri hinnangul vastuolus

rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadega.

Sätte kehtetuks tunnistamise tulemusel on kinnipeetava õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12)

ja tervise kaitsele (PS § 28) paremini tagatud ning regulatsioon on kooskõlas rahvusvaheliste

kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsoonide seisukohtadega.

Punktiga 20 täiendatakse kehtiva seaduse § 65 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt võib

vanglateenistuse ametnik kinnipeetava käitumist arvesse võttes kustutada distsiplinaarkaristuse

ka enne eelnimetatud tähtaja saabumist. Muudatus tuleneb vanglateenistuse strateegias

väljatoodud juhtumipõhisest individuaalsest lähenemisest ja kriminaalpoliitika põhialustes

ettenähtud isikute järkjärgulise vabastamise põhimõttest, mis tähendab, et väheneb inimese

vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste,

nagu elektroonilise järelevalve ja avavangla osakaal. Muudatusest tulenev annab

juhtumikorraldajale võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks ning inimesele võimaluse

teatud hüvede saamiseks, mis on seotud distsiplinaarkaristuse olemasoluga.

Punktiga 21 muudetakse §-s 68 sätestatud isiku läbiotsimise korda selgemaks ja üheselt

mõistetavamaks. Kehtiv regulatsioon on suure üldistusastmega, jättes haldusorganile ulatusliku

kaalutlusruumi ning lubatud tegevuse piiri ebamääraseks. Vangistusseaduses kasutatav

„läbiotsimise“ termin ei erista eri läbiotsimistoiminguid ning hõlmab kõiki tegevusi, mis

aitavad kaasa keelatud esemete leidmisele nii isiku juurest kui ka ruumist. Sõltuvalt

läbiotsimistoimingust on riive isiku jaoks väga erinev ning seetõttu on oluline sätestada eri

toimingute jaoks õiguslik alus. Näiteks võrreldes lahtiriietumisega läbiotsimisega on

vaatlemise, kompimise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil

läbiotsimine väiksema riivega meede, mille lubamise alused on laiemad.

Toimingute eristamiseks võetakse kasutusele „läbivaatuse“ ja „turvakontrolli“ terminid.

Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust. Nimetatud sätte mõte ei ole seaduses uus, kuid sätestatakse uutes lõigetes ja

eristatakse eri läbiotsimisviise. Turvakontroll hõlmab isiku, tema asjade ja riiete kontrolli

vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma

abil. Turvakontrolli tegemine on kohustuslik määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32

nimetatud juhtudel.

8 Vanglas ennast tahtlikult vigastanud inimese ravikulud.pdf

12

Isiku läbivaatuse käigus kontrollitakse, kas kinnipeetaval, vanglasse siseneval või vanglast

väljuval isikul võib olla riietes, kehal või tema kehasse peidetud vanglas keelatud esemeid või

aineid. Kuna läbivaatus võib olla isiku jaoks ulatuslikuma riivega, on selle kinnipeetavatele

tegemine lubatud üksnes põhjendatud aluse olemasolu korral. Selliseks juhtumiks võib olla nt

olukord, kui isikul tekkis väljaspool vanglat viibides või kokkupuutel kolmandate isikutega, sh

teiste kinnipeetavatega, võimalus omandada keelatud esemeid. Riigikohus on 19. juuni 2025.

a lahendis nr 3-22-1384 selgitanud, et julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema

astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Samuti

viitab kohus EIK praktikale, mille kohaselt kinnipeetava süstemaatilised lahtiriietumisega

läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, st ei tulene kinnipeetava käitumisest või

erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast

inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3).8 Lahtiriietumisega läbiotsimist võib kohtu

hinnangul õigustada vanglale varem teada olev info, nt et kinnipeetaval on kavatsus kasutada

vägivalda, või kui kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud

keelatud esemete kadumine tööobjektilt. See loetelu ei ole ammendav. Ohuks vangla

julgeolekule ja põhjendatud aluseks võib olla ka nt olukord, kus vanglas on teatud

ajavahemikus tuvastatud keelatud esemete või ainete kasv ning vanglale ei ole teada, millist

kanalit kaudu need sisse tulevad. Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja

läbivaatust teha erandina vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost.

Näiteks kui vanglateenistuse ametnik tunneb turvakontrollis, et kinnipeetaval on keha juurde

peidetud terariist, võib turvalisuse tagamiseks kinnipeetavale läbivaatust teha ka vastassoost

ametnik. Läbiotsimise mõiste jääb jätkuvalt kehtima elu- ja olmeruumide ning teiste ruumide

ja territooriumi läbiotsimisel. Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt

vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase

väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus võib läbi otsida ka ruumis või territooriumil

asuvad esemed.

Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuste

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. Proportsionaalseks võib pidada olukorda, kus

leidmata ese või aine võib kujutada ohtu vangla või kinnipeetavate julgeolekule või tervisele.

Eelkõige võivad sellisteks aineteks ja esemeteks olla narkootilised ained, ravimid, mobiilid,

terariistad või muud esemed või ained, millega on võimalik isikute elu ja tervist kahjustada.

Ajavahemikul 01.01.2025–01.09.2025 on vanglates kokku toimunud narkootilise aine või

joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi 325. Vanglasse

sissetoimetamisel (sealhulgas kokkusaamine, pakk, kiri) on ära võetud joovastiga seotud

ühikuid kokku 2522. Suurema osa nendest moodustasid ravimid (sh nikotiiniplaastrid), kuid

kolme vangla peale oli narkootikumidega seotud sündmusi kokku 43. Lisaks narkootikumidele

on leitud 134 süütamisvahendit, 4 mobiiltelefoni, tubakat, SIM-kaarte jms. Eeltoodu põhjal on

13

oluline, et vanglal oleks põhjendatud vajaduse korral õigus kinnipeetav või külastaja läbi

vaadata ning seaduses sätestatud alusel teha ka kehaõõnsuste kontrolli.

Turvakontroll ja läbivaatus riivavad kinnipeetavate ning vanglasse sisenevate isikute

põhiõigusi. Riive ulatus sõltub toimingu liigist, nt tehnilise vahendi või teenistuslooma

kasutamine on leebe sekkumine, samas kui alasti läbivaatus on intensiivsem ja kehaõõnsuste

kontroll kõige intensiivsem meede. Isiku suhtes tehtav turvakontroll ja läbivaatus võivad riivata

nii põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust (PS § 26) kui ka inimväärikust (PS § 10). Kuna

vanglal on kohustus tagada vangla, kinnipeetavate ja külastajate julgeolek ja turvalisus, siis

nimetatud meetmete kasutamine vangla poolt on õigustatud. Nimetatud meetmed on sobivad

keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning neid ei ole võimalik avastada vähem riivavate

abinõudega. Kuigi riive võib olla isikule läbivaatuse korral intensiivne, on see õigustatud,

arvestades vanglate turvalisuse tagamise kaalukust. Kuna läbiotsimise sätted on püsinud

muutumatuna aastaid, siis muudatustega tehakse normid selgemaks ja täpsemaks. Muudatused

ei riiva isikute põhiõigusi ulatuslikumalt varasema regulatsiooniga võrreldes, kuna normide

sisu ei muutu. Täpsustatud regulatsioon aitab ametnikel püsida seatud piirides ning aitab ära

hoida ülemäärast sekkumist.

Vangistusseaduses sätestatakse ka kohustus sisestada andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta

vangiregistrisse. Dokumenteerimise vajaduse nägi eespool viidatud lahendis ette Riigikohus,

kuna see annab kinnipeetavale võimaluse enda õigusi paremini kaitsta.

Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsem kord on reguleeritud justiits- ja digiministri

määruse “Järelevalve korraldus vanglas” 4. peatükis. Määruses tuuakse välja, milliseid isikuid

ei tule läbi otsida, ning täpsustatakse läbiotsimise protseduuri.

Punktiga 25 täiendatakse kehtivat vangistusseadust 52. peatükiga „Kriminaalhoolduse

täideviimine“, kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud sätted

tuuakse üle vangistusseadusesse. Muudatus on oluline, et tagada terviklik lähenemine karistuse

täideviimisele, kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tulenevate sätete võrra 1. jaoga

„Üldsätted“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 võetakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusse üle §-

na § 1047.

Lõike 1 ületoomisel muudetakse selle sõnastust ega täpsustata institutsiooni, kes karistuse või

kohustuse määrab. Seega täpsustatakse muudatusega kriminaalhoolduse eesmärke, kuna nii

karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohustuste määramise

pädevus kohtul. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mis tuuakse üle kehtiva

kriminaalhooldusseaduse §-st 28, millest tuleneb võimalus kriminaalhooldust teostada lisaks

individuaalsele vormile ka sotsiaalse rühmatöö vormis. See tähendab, et sotsiaalprogramme

viiakse läbi rühmatöö vormis. Samuti on võimalik rühmatöö vormis läbi viia erinevaid

hoolduskava tegevusi, kaasates kriminaalhooldusaluseid, kelle hoolduskavas see tegevus on.

14

Kavandatava eelnõu lõige 2 tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 lõikest 2. Lõike

ületoomisel kaasajastatakse sõnastust, kuna justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92

„Tallinna Vangla põhimäärus“ 2023. aasta detsembris tehtud muudatustest tulenevalt on

Tallinna Vangla ülesanne korraldada kriminaalhooldust. Määrusega reguleeritakse Tallinna

Vangla ülesannet korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid

tegevusi, suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele ja kavandada

kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1048 ning selle

pealkirja muudetakse tulenevalt sätte sisust. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse selliselt, et

kriminaalhooldaja on nii kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik kui ka nooremametnik. Muudatus on vajalik, kuna

kriminaalhoolduses täidavad ülesandeid nii kriminaalhooldusametnik, sealhulgas

vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik, kui ka

nooremametnik ja kriminaalhooldusabiline. Igal neist on oma roll ja vastutusala, mis toetab

kriminaalhoolduse eesmärki – aidata inimestel pöörduda tagasi õiguskuuleka elu juurde.

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse keskne spetsialist, kelle ülesanne on toetada

kriminaalhooldusaluse tagasipöördumist õiguskuuleka elu juurde ning soodustada tema

sotsiaalset kohanemist. Ametniku töö lähtub juhtumikorralduse põhimõttest, mis tähendab, et

ta hindab iga hooldusaluse riske ja vajadusi, loob usaldusliku koostöösuhte, planeerib

sekkumistegevused ning aitab neid ellu viia. Kriminaalhooldusametnik nõustab hooldusalust,

toetab teda oma tegude eest vastutuse võtmisel ning jälgib, et määratud kontrollnõuded ja

kohustused oleksid täidetud. Ta teeb järelevalvet, reageerib rikkumistele ning teeb tihedat

koostööd võrgustikupartneritega, et tagada hooldusaluse toetamine laiemas sotsiaalses

kontekstis.

Vanemkriminaalhooldusametnik on kogenud spetsialist, kellel on lisaks

kriminaalhooldusametniku pädevusele ka süvendatud teadmised ja oskused keerukamate

juhtumite lahendamiseks ning kolleegide toetamiseks. Tema roll on mitmetasandiline – ta

tegutseb nii juhtumikorralduses kui ka organisatsioonisisese arenduse ja juhendamise

valdkonnas. Vanemkriminaalhooldusametnik tegeleb juhtumikorralduses keerulisemate

juhtumitega, mis nõuavad süvitsi minevat analüüsi, suuremat kogemust ja erialaseid teadmisi.

Ametnik juhendab kriminaalhooldusametnikke, toetades nende professionaalset arengut.

Vanemkriminaalhooldusametnik korraldab juhtumipõhiseid arutelusid, jagab kogemusi ja

aitab lahendada keerulisi olukordi, pakkudes tuge nii sisulistes kui ka metoodilistes küsimustes.

Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik on kriminaalhoolduse valdkonna spetsialist, kellel

on lisaks juhtumikorraldusele ka keskne roll kriminaalhoolduse arendamisel, kvaliteedi

tagamisel ja kolleegide professionaalsel toetamisel. Tema töö ühendab praktilise kogemuse,

metoodilise pädevuse ja süsteemse lähenemise. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik

tegeleb jätkuvalt individuaalsete juhtumitega, kuid üldjuhul väiksemas mahus kui teised

ametnikud. Ta rakendab oma teadmisi ja kogemisi keerukate juhtumite lahendamisel ning

toetab juhtumikorralduse kvaliteeti kogu esinduses. Vanemkriminaalhooldusametnik-

metoodiku peamine roll on kriminaalhoolduse arendamine ja kvaliteedi hoidmine. Selleks

15

koostab ta juhendmaterjale, viib läbi koolitusi ja infotunde, kaardistab arenguvajadusi ning

toetab töötajate sisseelamist.

Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on valdavalt toetada kriminaalhooldajaid

kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. Nooremametnikku on oluline

eraldi nimetada, kuna tema ametikohal ei ole kõrghariduse nõuet ning nooremametnik ei täida

kõiki kriminaalhooldusametniku ülesandeid, nii nagu seda ei tee ka kriminaalhooldusabiline.

Nooremametniku peamine ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes (sõltuvusainete tarvitamise kontrollid, üldkasuliku

töö kontrollid, elektroonilise valve kontrollid, kodukülastused). Nooremametnikud tegelevad

käitumiskontrollita juhtumikorraldusega (oportuniteedialused, lihtsama korraldusega

üldkasulik töö).

Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja

tasu saamata. Kriminaalhooldusabilise roll sarnaneb nooremametniku omaga.

Kriminaalhooldusabiline toetab kriminaalhooldajaid mitmete ülesannete täitmisel, sealhulgas

kodukülastuste korraldamisel, kontrollnõuete ja kohustuste täitmise jälgimisel ning

hooldusalustega vestluste korraldamisel. Kuna ta tegutseb vabatahtlikkuse alusel, on tal

võimalus juhtumitesse panustada paindlikult ja vastavalt vajadusele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõiget 2 kavandatavasse eelnõusse üle ei tooda, kuna

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kriminaalhooldusühingud kaotatakse.

Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste

ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Praktikas ei ole kriminaalhooldust

teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid), kes vastaksid eelmärgitud

nõuetele, loodud ega tegutsenud.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 2, mis tuleneb kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 17

lõikest 1. Sättest tuleneb definitsioon kriminaalhooldusabilisele (selgitus § 1048 lõike 1 all).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu § 1048 lõikeks

3 ning tuuakse üle muutmata kujul. Ületoomisel muudetakse sätte ülesehitust normitehniliselt.

Selle sätte kohaselt võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka

teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele

nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid antakse vanglateenistuses sisepädevuse ehk sisemise

töökorralduse alusel. Sisemise töökorralduse alusel otsustatakse, kes millega ja mis mahus

tegeleb. Näiteks võib ametnik lisaks juhtumikorraldusele korraldada võrgustikutööd või käia

16

koolides tutvustamas kriminaalhooldusvaldkonna tööd või suhelda üldkasuliku töö

pakkujatega. Sisemise töökorra paika panemisel arvestatakse ametniku isikuomadusi,

töökogemust, läbitud koolitusi, haridust ning valmisolekut.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusametnikule, sh

vanemkriminaalhooldusametnikule ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule, ning

nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhtajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kavandatava eelnõuga kehtetuks, tunnistatakse

kehtetuks ka justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei

pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“. Osa määrusest

tulenevaid ajakohaseid sätteid viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. a määrusesse nr 26

„Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla

direktori värbamine ja valik“ (rakendusakti kavandi nr 1 § 6).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-e 4–42 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

andmekaitsealaste sätetega ning kuna vangistusseadus ja kriminaalhooldusseadus kavandatava

eelnõuga liidetakse, dubleeriksid nimetatud kriminaalhooldusseaduse sätted vangistusseaduse

sätteid. Seega ei ole vaja nimetatud sätteid üle tuua ning edaspidi lähtutakse kriminaalhoolduse

teostamisel vangistusseaduses sätestatust.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 14 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1049 ning

muutmata kujul. Sätte kohaselt on kriminaalhooldusametniku katseaeg seadusest tulenevalt

kuni kuus kuud. Regulatsioon on paindlik ning võimaldab ametniku ametisse nimetamisel

hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele personaalsemalt. Katseaja

jooksul antakse ametnikule alusteadmised, mis aitavad tal täita kriminaalhooldaja rolli.

Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kriminaalhooldusalusele määratud karistuste ja

kohustuste elluviimises ja järelevalves. Sisuline roll ehk hüve, mida kriminaalhooldus

ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude heastamises ja

sotsiaalse kohanemise toetamises.

Kriminaalhooldusametniku katseaeg erineb avaliku teenistuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud

tähtajast, kuna uue kriminaalhooldusametniku väljaõpe on sisukas – alusteadmised

(vanglateenistusest üldiselt, avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus,

kriminoloogia ja kliendi teekond kriminaalhoolduseni, vangiregister ja dokumendihaldus,

vaimse tervise ABC, erialane inglise ja vene keel, töövarjutamine); klienditeadlikkus

korrektsiooni kontekstis (traumateadlikkus, taastav õigus, juhtumikorraldus, võrgustikutöö

alused); korrektsiooni põhioskused (koostöösuhte loomine, prosotsiaalne modelleerimine,

motiveeriv intervjueerimine, probleemilahendusoskuste õpetamine, kognitiivkäitumuslikud

sekkumised); kriminaalhoolduse eesmärk ja töö kriminaalhooldusalusega (individuaalne

õpetamine, refleksioon, lisatugi metoodikult, juhtumikorraldus).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 15 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida on võimalik reguleerida

17

ametnikule koostatava ametijuhendiga. Seega ei ole vaja juhendamiskohustust sätestada

seaduses. Näiteks täidavad kriminaalhoolduse valdkonnas juhendamiskohustust

vanemkriminaalhooldusametnikud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 151 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10410.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna

teatamiskohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja

kriminaalhooldusabilisele. Sätte kohaselt on kriminaalhooldajal teatamiskohustus, mille

kohaselt on ta kohustatud talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja

väärtegudest teatama organitele, kelle pädevusse kuulub nende õigusrikkumiste menetlemine.

Kui kriminaalhooldusalune paneb toime õigusrikkumise, võib see endast kujutada nii talle

seatud nõuete eiramist kui ka iseseisvat uut rikkumist. Esimesel juhul tuleb vajaduse korral

teha erakorraline ettekanne kohtule. Samuti on kohustus teatada, kui õigusrikkumise paneb

toime kolmas isik, näiteks kui tööandja maksab kriminaalhooldajale n-ö ümbrikupalka.

Sarnane regulatsioon vanglaametnike kohta on vangistusseaduse §-s 133 – teatamiskohustus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 152 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10411.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna

ametisaladuse hoidmise kohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka

nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Sätte eesmärk on tagada

kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmeid, mis

on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Saladuses hoidmise

kohustuse sätestamine seaduses loob selguse selles, kas ja kuidas on võimalik võtta andmeid

avaldanud isik vastutusele, kuna kui rikutakse seaduses sätestatud saladuses hoidmise

kohustust, on kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku §-des 157 ja 1571

sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui

seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete

täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teatada kuriteost või väärteost.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 16 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10412.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna varalise

kahju hüvitamine kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja

kriminaalhooldusabilisele. Sättes viidatakse VangS §-le 143, mis reguleerib vanglaametnikule

varalise kahju tekitamise hüvitamist. Kuna kriminaalhooldaja on vanglateenistuja, mitte aga

vanglaametnik, siis on sellise regulatsiooni sätestamine põhjendatud vajadusega viia kahju

hüvitamise kord samadele alustele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 4. peatükki vangistusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusabilise tegevust reguleerivad sätted viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013.

aasta määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse

hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Nimetatud määrust täiendatakse

peatükiga 31 (rakendusakti kavand 1 § 6).

18

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 5. peatükk tunnistatakse seaduse kehtetuks tunnistamisega

kehtetuks ning seda vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusühingud kaotatakse,

sest praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid

(kriminaalhooldusühinguid) loodud ega tegutsenud. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati

seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse

kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 2. jaoga

„Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne“, mis koosneb järgmistest

paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 23 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10413 ning

ületoomise käigus muudetakse lõigete 1 ja 2 sõnastust.

Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud

teenistuja kohtu või prokuratuuri taotlusel kriminaalhooldusametniku ja teeb talle ülesandeks

kohtueelse ettekande koostamise. Muudatusega antakse lisavõimalus

kriminaalhooldusosakonna juhatajale delegeerida kriminaalhooldusametniku määramine

teenistujale (näiteks referendile või vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule). Loodav

delegeerimisvõimalus võimaldab kriminaalhooldusosakonnal jätkata tavapärast töökorraldust

olukorras, kus osakonnajuhatajal on koolitus või muud tööülesanded täita, mille tõttu viibiks

kriminaalhooldusametnike määramine. Teisalt kaotatakse sättest võimalus kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhatajal või tema määratud teenistujal nimetada vangla taotlusel kriminaalhooldusametnik,

kellele tehakse ülesandeks kohtueelse ettekande koostamine. Sõnaga „vangla“ täiendati lõiget

2006. aastal selleks, et vangla saaks kriminaalhoolduselt tellida kohtueelse ettekandega

samasisulise analüüsi ka nende isikute kohta, kelle vangistusest ennetähtaegse vabastamise

taotlus esitatakse kohtule otsustamiseks. Praktikas ei ole see aga kasutust leidnud. Vangla

taotleb kohtule esitamiseks kriminaalhoolduselt süüdimõistetu kohta kriminaalhooldaja

arvamuse. Kriminaalhooldaja arvamus koostatakse kinnipeetava kohta, kellel tekib

ennetähtaegse vabanemise võimalus või kelle suhtes valmistatakse ette karistusjärgsele

käitumiskontrollile määramist. Kriminaalhooldaja teeb arvamuses ettepaneku kinnipeetavale

määratava katseaja, käitumiskontrolli pikkuse ja riskide maandamise tegevuste planeerimise

kohta.

19

Lõikes 2 tehtava muudatuse tulemusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta § 10414 alusel kohtueelse ettekande

ning esitab selle kohtule või prokurörile nende soovitud tähtaja jooksul. Seega jäetakse lõikest

välja sõna „vanglale“, kuna vangla ettekannet ei taotle ning puudub vajadus vanglale seda

esitada. Kui isiku kohta on koostatud kohtueelne ettekanne, siis kajastub see kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus, millele vanglal on ligipääs.

Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel

nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema delegeeritud vanglateenistuja

kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja määramisel tuleb

arvestada mitmesuguste aspektidega, milleks on näiteks kriminaalhooldusaluse retsidiivsus,

varasem arvel olek ja sellega seoses kerkinud probleemid, varasemad süüteod, eeldatav

juhtumikorraldus (näiteks juhtumikorralduse eeldatav keerukus) ning

kriminaalhooldusametnike koormus ja võimekus juhtumiga tegeleda.

Kriminaalhooldusosakonna juhatajal on kriminaalhooldaja nimetamise pädevus, kuid tal on

võimalik see ülesanne delegeerida. Kui nimetamine on delegeeritud teisele teenistujale, siis

osakonnajuhataja ülesanne on olla veendunud, et teenistuja, kes on delegeeritud, arvestab

eespool nimetatud aspektidega.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10414.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõike 1 sõnastust ületoomisel muudetakse ning

täiendatakse osalt sama paragrahvi lõike 2 sisuga. Seda tehakse seetõttu, et kohtueelne

ettekanne peab sisaldama hinnangut mitte ainult katseaja ja kohustuste kohta, vaid ka muude

võimalike karistusalternatiivide kohta. Kohtueelset ettekannet võib küsida ka menetlusaluse

isiku kohta, kui seda peetakse vajalikuks. Lõikest 2 ületoodavaga selgitatakse, et kohtueelne

ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusealuse isiku

eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kohtueelse ettekande

eesmärk on leida süüteole reageerimiseks sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava, süüdistatava,

süüdimõistetu või menetlusaluse isiku isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse

tervise olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema

taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande

koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning

käitumiskontrolli tingimuste kohta, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või

süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses ta on veendunud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

2 ning lõike ülesehitust muudetakse normitehniliselt. Lõike kohaselt kohtub

kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks

kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku, tema lähedastega ja teiste

isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava või süüdistatava korral kriminaalmenetluse

seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga. Lisaks tutvub kriminaalhooldusametnik riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või

süüdistatava kohta ning küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse

isiku seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või

süüdistatava käitumise ja õppimise kohta.

20

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 4 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

3 ning muutmata kujul. Lõike kohaselt peavad kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku eluloolised faktid põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid

allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 6 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

4. Lõike sõnastust muudetakse, kuna kohtueelse ettekande koostamisel tuleb kõikide

kohtueelse ettekande sihtgruppide puhul arvesse võtta kriminaalhooldusaluse haavatavust ja

varasemate hindamiste tulemusi. Kriminaalhooldusaluse isiku haavatavuse arvestamine

tähendab, et kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse

isiksust, küpsust, majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta, võimalikku erilist

kaitsetust ning samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Termini

„haavatavus“ selgitus võetakse lõikesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2016/800. Eelnõu muudatusest tulenevalt otsustame rakendada terminit kõikide

kriminaalhooldusaluste osas, sest oluline on riigisiseselt kaitsta kõiki haavatavaid isikuid ning

hinnata nende haavatavust (näiteks arvestada isiku füüsilist või vaimset puuet) enne kohtueelse

ettekande koostamist.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 3. jaoga, mis

pealkirjastatakse „Kriminaalhoolduse täideviimine“. Kolmas jagu koosneb järgmistest

paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 25 vangistusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel

nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse

kriminaalhooldaja sisemisest töökorrast lähtuvalt.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10415. Sätte

ületoomisel muudetakse paragrahvi pealkirja tulenevalt sätte sisus tehtavatest muudatustest.

Paragrahvi lõigete 1–3 sõnastust muudetakse, lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 3 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 1 ning tuuakse vangistusseadusesse üle muutmata kujul. Sättest tulenevalt peab

kriminaalhooldaja soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime

tulla. See tähendab, et kriminaalhooldaja austab kriminaalhoolduse täideviimisel

kriminaalhooldusaluse väärikust ning arvestab kriminaalhooldusaluse võimekuse ja

erivajadustega. Kriminaalhooldajad lähtuvad enda töös kriminaalhoolduse standardist, milles

on kriminaalhooldustöö üldised põhimõtted.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 1 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 2 ning selle sõnastust muudetakse, kuna kriminaalhoolduses jälgitakse ja toetatakse

kriminaalhooldusaluseid. Peale kohtuotsuste tegeleb kriminaalhooldus ka kohtumäärustega

ning prokuratuuri määrustega. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega9.

9 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

21

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 2 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 3 ning sätet täiendatakse kriminaalhoolduses oluliste mõistetega eneseregulatsioon,

suhted ja taastav õigus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõiget 4 üle ei tooda, kuna see dubleerib sisult lõiget 3 ning

lõiget 5 ei tooda üle, kuna kriminaalhooldusseaduse ületoomise järel vangistusseadusesse ei

ole enam vaja uuesti viidata vangistusseaduse sätetele, kuna vangistusseadus kohaldub ka

kriminaalhoolduse täideviimisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 261 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10416. Sätte

ületoomisel muudetakse lõikeid 1–3 ning lõiked 4–6 tuuakse üle muutmata kujul. Sätte

ületoomisel muudetakse lõigete numeratsiooni seoses sätete ületoomisega

vangistusseadusesse. Paragrahv reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise

kontrolli korda.

Lõike 1 ja 2 sõnastust muudetakse, kuna karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktides 2 ja 21 on

negatiivsed kohustused eraldi nimetatud ja seetõttu on korrektne need nimetada ka kõnealuste

sätete ületoomisel vangistusseadusesse. Lõiget 1 täiendatakse alternatiivse valikuga. Seega kui

kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte

tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine), on

kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ja tuvastada keelatud aine

tarvitamine. Alternatiivse valiku loomine on oluline, kuna senise sõnastuse järgi kohalduks see

norm ainult olukorras, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kohustus

mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Praktikas on suurem osa olukordi

sellised, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi või kohustus mitte tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja

sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega10.

Lõike 3 muudatuse tulemusel ei nõuta keelatud aine tarvitamise negatiivse testitulemuse korral

protokolli koostamist. Kontrolli tegemise kohta saab märke teha ka protokollita. Küll aga säilib

kriminaalhooldajal võimalus protokoll koostada ning kriminaalhooldusalusel võimalus

protokolli taotleda.

Seadust täiendatakse lõikega ning lõigete numeratsiooni korrigeerimisega muutub see lõikeks

4. Lõikes 4 selgitatakse, et indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel keelatud

aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 4 tuuakse üle lõikena 5 ja muutmata kujul. Lõikest 5

tuleneb, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või

narkootikumide või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

10 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

22

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 5 tuuakse üle muutmata kujul lõikena 6. Lõikega 6

sätestatakse, et proov võetakse kriminaalhooldusaluselt tervishoiuteenuse osutaja juures.

Sellisel juhul korraldab kriminaalhooldaja või vangla proovi toimetamise riiklikku

ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 6 tuuakse üle lõikena 7 muutmata kujul ning

sätestatakse, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi

andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures

proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 7 sätestatud olukordades

KarS § 75 lõiget 31. Lõige lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste

tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või

asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on

osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune keeldub

lõikes 7 sätestatud kontrollist või proovi andmisest, on kriminaalhooldajal

kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli

nõudeid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seadusega11.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 262 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10417. Muudatus

on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise

seadusega12. Paragrahviga reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei nõustu

kriminaalhooldaja tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette kaebeõigust,

vaid kriminaalhooldaja esitab erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile. Täpsema

töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama, kuid lühidalt võiks see

seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldaja on näiteks avastanud mingi rikkumise, siis ta esmalt

vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral selgitusi. Seejärel teeb

kriminaalhooldaja võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad, hooldusalusele

teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata täiendav kohustus. Kui

süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja nõusolek ühes

dokumendis kirjalikult. Kui kriminaalhooldaja pakub välja mitu varianti, arutatakse need

suuliselt läbi ja valitud viis vormistatakse kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu

vestluse käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse

ning kriminaalhooldaja vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele reageerimiseks.

11 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 12 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

23

Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldaja koostab kõigepealt otsuse täiendava

kohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse nõusolekut ning kui nõusolekut

ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS § 75 lõikes 2 loetletud kohustusi saab

endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes sama

taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi. Erakorraline ettekanne tuleks

kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu täiendava kohustusega, näiteks

rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi koostatakse analoogses olukorras

ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini reageerida, aga alles jääb ka

senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada, katseaega pikendada ja

vangistuse täitmisele pöörata.

Vangistusseadust täiendatakse uute §-dega 10418–10421, millega lisatakse seadusesse võimalus

kasutada kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel seadet. Samuti

täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad kriminaalhooldusaluse keelatud aine

tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise ja nende säilitamise, tulemuse fikseerimise,

kulude hüvitamise ja kontrollnõuete rikkumise.

Karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktist 10 tulenevalt on kriminaalhooldusalusel võimalik

alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme valvele. Seaduse täiendamine

uute paragrahvidega annab aluse kasutada ja kontrollida inimese allumist alkoholi tarvitamise

keelule elektroonilise valveseadme abiga. Kontrollivale seadmele allumise eelduseks on

kriminaalhooldusaluse nõusolek elektroonilise valve kohaldamisega. Kohaldamise tingimused

sõltuvad konkreetsest kasutuses olevast seadmest. Olenevalt seadmest on võimalik kasutada

kontrollimisel jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist

kontrolli (sealhulgas sõrmejäljed ja näotuvastus).

Olenevalt süsteemist võib seal andmeid koguda. Kui kasutatakse jälgimissüsteemi, siis on

ligipääs süsteemi piiratud (sarnaselt elektroonilise järelevalve jälgimissüsteemile) ning peab

vastama hankes olnud nõuetele. Paragrahvis 10419 on välja toodud kriminaalhooldusaluse

keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise alused ning säilitamine süsteemis,

millega võetakse kohustus isikuandmed kustutada esimesel võimalusel.

Kriminaalhooldusametnik võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse allumist määratud kohustusele. Kriminaalhooldusalune peab enne

nõusoleku andmist ning enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu olema teadlik kasutatavast

digitehnoloogiast, kogutavatest andmetest, andmete töötlemisest ning rikkumiste

fikseerimisest.

Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sagedus määratakse vastavalt

juhtumikorraldusele ning see võib juhtumikorralduse ajal muutuda. Paragrahvis 10418

selgitatakse, et kontroll ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse

kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Paragrahv 10420 selgitab, et

kriminaalhooldusametnik fikseerib kontrollimise tulemuse, see ei ole siiski vajalik olukorras,

kus kasutatakse jälgimissüsteemi, mis talletab tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise ning

24

isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldusametnik

protokolli. Protokolli ei pea koostama, kui rikkumist ei ole toime pandud ning

kriminaalhooldusalune ei soovi protokolli koostamist. Kui kriminaalhooldusalune nõuab

alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma vastavat teenust osutava

terviseasutuse või meditsiinilabori poole ning hüvitama teenusega seotud kulud, välja arvatud

juhul, kui proov on negatiivne. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu tulemusega, kuid ei

pöördu terviseasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldusametnik keelatud

aine tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme tulemusest.

Paragrahv 10421 selgitab, et kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise keelu

täitmise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõrvale, on tegemist kriminaalhooldaja

kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohase kontrollnõude rikkumisega. Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud

olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. Lõige 2 lisatakse paragrahvi karistusseadustiku

§-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldusametnik

kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks

määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega

juhul, kui kriminaalhooldusalune ei allu lõikes 1 sätestatud kontrollile või hoiab sellest kõrvale,

on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta

kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Paragrahvi lõikega 3 on sätestatud

kriminaalhooldusaluse vastutus temale antud seadmete alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt või kuni seadme

kriminaalhooldusele tagasi andmiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus.

Seadme kadumise, rikkumise, purunemise või töökõlbulikuks muutmise korral nõutakse

kriminaalhooldusaluselt seadmete või nende osade hüvitamist. Muudatus on seotud

karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega13.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 27 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10422. Paragrahvi

muudetakse kogu ulatuses.

Lõike 1 sõnastust muudetakse, kuna oluline on rõhutada, et kriminaalhooldaja teeb

kontrollnõuete kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava koostöös

kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusalusele ei saa tegevusi dikteerida, vaid võimalikud

tegevused arutatakse läbi ning leitakse sobivaimad. Hoolduskava koostamisel lähtutakse

taastava õiguse printsiipidest.

Lõike 2 sõnastusega täpsustatakse hoolduskava koostamise tegevusi. Lisaks riskihindamise

tulemustele arvestatakse isiku vajaduste ja tugevustega. Välja jäetakse täpsustus, mille kohaselt

tehakse hoolduskava koostöös kriminaalhooldusalusega, sest seda on täpsustatud sama

paragrahvi lõikes 1.

13 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

25

Lõike 3 sõnastuse muutmisega täpsustatakse hoolduskava täitmist ning hoolduskava

ülevaatamist koostöös kriminaalhooldusalusega. Riskihindamise ja hoolduskava koostamise

protsess lahutatakse, hoolduskava saab muuta riskihindamist muutmata. See on vajalik

hoolduskava koostamise ja tegevuste planeerimise paindlikumaks muutmiseks – näiteks kui

ilmneb asjaolu, miks kriminaalhooldusalune ei saa plaanitud tegevusi teha, või tekib vajadus

lisada uus tegevus, saab seda teha jooksvalt kohtumise ajal.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõikeid 5 ja 6 vangistusseadusesse üle ei tooda. Lõige 5

tunnistatakse kehtetuks, kuna kohtu nõudmisel saab kriminaalhooldus hoolduskava edastada

ka ilma seda seaduses sätestamata. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldkasuliku töö

korraldamist reguleerib vastav määrus. Puudub vajadus seda kriminaalhooldusseaduses

reguleerida.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10423. Paragrahv

reguleerib võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 lõige 1 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10423 lõikena

1 ning sätestab, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii

kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine

on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Võrgustikutöö

on eri osapoolte vaheline koostöö, kus igal võrgustikuliikmel on oma kindel roll ja

kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine. Näiteks on

kriminaalhoolduses kasutusel võrgustikutöö mudel (turvalise koostöö raamistik), mis ühendab

asutustevahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset

kohanemist ning ühiskonna turvatunnet. Võrgustikutöö aluseks ei ole kriminaalhoolduses alati

see raamistik, võrgustikutöö võib toimuda ka sellest väljas.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, kus nimetatakse kriminaalhooldusalusega seotud isikud,

kelle puhul võib kriminaalhooldust võrgustikutöö vormis teostada.

Lõikes 4 selgitatakse, et kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse peavad panustama

paljud institutsioonid. Arvestatav roll töös kriminaalhooldusalusega on näiteks kohalikul

omavalitsusel, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal, Politsei- ja

Piirivalveametil, tugiisiku- ja majutusteenuse pakkujatel ning mitmetel teistel. Muudatusega

sätestatakse, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii

kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine

on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Kriminaalhooldajal on

kriminaalhoolduse teostamiseks õigus kaasata asjaomaseid asutusi ja spetsialiste.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt on võrgustikuliikmetel õigus võrgustikutööks

vajalikke andmeid töödelda ning võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi

avaldada neile võrgustikutöös teatavaks saanud asjaolusid. Paragrahvist 10424 tulenevate

eesmärkide täitmiseks on õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ka menetlusse

kaasatud osapooltel. Selleks, et võrgustikutöö oleks efektiivne ja eesmärgipärane, antakse

sättega õigus andmeid (sh isikuandmeid) vahetada eri asutuste ja spetsialistide vahel.

Seadust täiendatakse §-ga 10424, milles tuuakse loetelu andmetest, mis on § 10423 lõikest 5

tulenevalt võrgustikutööks vajalikud. Paragrahvis väljatoodud andmed on vajalikud

26

võrgustikutööks, kuna seeläbi saavad võrgustikuliikmed täita käesoleva seaduse § 10423 lõikes

1 märgitud võrgustikutöö eesmärki, täites õigusnormidega antud ülesandeid, sealhulgas

süütegude preventsioon. Andmete põhjal saavad võrgustikuliikmed endale vajaliku

informatsiooni, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid, ilma et kohtumise järel

tuleks koostada päring, mis aeglustaks omavahelist koostööd, ning kriminaalhoolduse toetust

ja abistamist. Võrgustikutöö täidab erinevaid eesmärke, nt kuritegude kordumise ennetamine,

juhtumikorralduses toe saamine, riskide maandamine ning seeläbi nii kannatanute, lähedaste

kui ka kogukonna turvalisuse suurendamine. Võrgustikutöö keskmes on

kriminaalhooldusalune, kelle probleemilahendusoskusi ja vastutustunnet soovitakse parandada

ning kelle sotsiaalset kohanemist ja kuritegevusest irdumist soovitakse toetada.

Kriminaalhoolduse toetamine ja abistamine on oluline, kuna seeläbi on võimalik maandada

riske, suurendada kriminaalhooldusaluse vastutustunnet ja aidata tal säilitada õiguskuulekat

elu. Võrgustikutöös ühinevad organisatsioonid ja isikud ühise eesmärgi saavutamiseks. Selleks

on vajalik informatsiooni kiire vahetamine, et võrgustikuliikmed saaksid reageerida.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 30 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna praktikas

korralisi ettekandeid ei tehta. Katseaja alguses koostatakse riskihindamine ja hoolduskava

enamusele hooldusalustele (väljaarvatud üldkasuliku töö sooritajad). Kord aastas koostatakse

korduv riskihindamine ning vaadatakse üle senised tegevused ning koostatakse uus

hoolduskava. Selliselt antakse hinnang senisele katseajale. Oluliste muutuste ilmnemisel

kriminaalhooldusaluse elus või käitumises, koostatakse riskihindamine jooksvalt.

Praktikas ei nõua kohus ega prokuratuur korralisi ettekandeid. Kriminaalhooldusametnik annab

kohtule või prokuratuurile ise teada, kui esinevad kõrvalekalded või rikkumised. Kohtul ja

prokuratuuril on võimalus esitada vajadusel kriminaalhooldusametnikule päring.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10425 ning

ületoomisel lõigete sõnastust muudetakse.

Lõike 1 sõnastust muudetakse ning lause esimesest poolest jäetakse välja viide üldkasuliku töö

erandile. Üldkasuliku töö tegija on samuti kriminaalhooldusalune, seetõttu ei ole vajadust

üldkasuliku töö tegijat eraldi välja tuua. Kriminaalhoolduse lõppedes koostab

kriminaalhooldusametnik ettekande olenemata sellest, kas isik oli kriminaalhooldusel

käitumiskontrolli või üldkasuliku töö tegemise raames. Samuti laiendatakse määrangut,

asendades sõna „katseajast“ sõnadega „kriminaalhoolduse perioodist“, et katta kõik

kriminaalhoolduse sihtrühmad.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10425

lõikena 2 ja muutmata kujul. Sätte kohaselt esitatakse ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise

kohta kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 31 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10426 ja

ületoomisel muudetakse lõike 5 sõnastust. Teised lõiked tuuakse üle kehtival kujul. Lõigete

numbreid muudetakse tulenevalt sellest, et kriminaalhooldusseadus tuuakse üle

vangistusseadusesse.

Lõike 1 kohase erakorralise ettekande esitamise alus tuleneb karistusseadustikust ja

kriminaalmenetluse seadustikust. Erakorraline ettekanne koostatakse enamasti olukorras, kus

isik on rikkunud kontrollnõudeid või temale määratud kohustusi. Erakorraline ettekanne on

kohtule või prokuratuurile esitatav kriminaalhooldusametniku ettepanekuga dokument.

27

Erakorralise ettekande saab esitada ka selleks, et teha ettepanek kriminaalhoolduse

lühendamiseks või pikendamiseks, aga ka määratud kohustuste muutmiseks. Tavaliselt

koostatakse erakorraline ettekanne reaktsioonina rikkumisele ning erakorralise ettekande

arutamine kohtus päädib määrusega, millega isikule määratakse täiendavaid kohustusi või

pööratakse karistus täitmisele. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega14.

Lõige 2 sätestab rikkumise asjaolude andmete esitamise nõude. Erakorraline ettekanne peab

sisaldama rikkumise või rikkumiste asjaolusid, kokkuvõtet isiku enda seletusest rikkumise

kohta, kriminaalhooldusametniku hinnangut senise kriminaalhoolduse ja katseaja kulgemisele

ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut koos põhjendustega. Erakorralise ettekande

lahendamisel kohtus avatakse ettekande sisu ning kohus võtab seisukoha, kas rikkumine leidis

aset või mitte ning seejärel otsustab, kas määrata isikule täiendavaid kohustusi või pöörata

karistus täitmisele. Võimalikud on erinevad lahendused, sealhulgas kohustuste ära võtmine.

Olenevalt erakorralises ettekandes käsitletava rikkumise asjaoludest peab erakorraline

ettekanne sisaldama erinevaid täiendusi. Näiteks kui isik rikub kohustust alluda elektroonilisele

valvele, peab erakorraline ettekanne sisaldama ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise

lõpetamiseks ja vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks

ja vangistuse kohaldamiseks.

Lõige 21 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 3 ning sellest tuleneb, et kui kahtlustatav või

süüdistatav, kellel vahi all pidamine on asendatud elektroonilise valvega, või süüdimõistetu,

kellel kuni üheaastane vangistus on asendatud elektroonilise valvega, ei allu talle määratud

kohustusele, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kuna

nimetatud olukordade puhul ei ole tegemist katseajaga ega täiendavate kohustuste määramise

ega käitumiskontrolli tähtaja pikendamisega, on erisuse tegemine seaduses vajalik. Selle lõike

kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama vaid andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude

kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku

ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning selle asendamiseks

vahistusega või süüdimõistetu puhul vangistusega. Vangistuse määramise ettepanekule

lisatakse elektroonilise valve all viibitud päevade arv, mille võrra siis kohus ärakandmisele

kuuluvaid vangistuspäevi vähendab. Elektroonilise valve asendamist vahistusega tuleb

loomulikult arutada prokuröri ja kaitsjaga, sest kõne alla võib tulla ka olukord, mil prokurör

leiab, et vahistamise kohaldamise alused on ära langenud ning tõkend tuleks üldse asendada.

Lõige 22 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 4 ning sellest tuleneb, et kui süüdimõistetu,

kelle kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud narkomaanide sõltuvusraviga või

seksuaalkurjategijate kompleksraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma

või loobub ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne.

Kõnealune lõige kohaldub nii narkomaanide sõltuvusravi kui ka seksuaalkurjategijate

kompleksravi puhul. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama andmeid

tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning

kriminaalhooldusametniku ettepanekut ravi kohaldamise lõpetamiseks ja selle asendamiseks

vangistusega.

14 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

28

Lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 5 ning sellest tuleneb, et kui isikule on

prokuratuur määranud kohustuse teha üldkasulikku tööd ning isik hoiab selle kohustuse

täitmisest kõrvale, esitab kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest. Kohustusena määratakse üldkasuliku töö tunde näiteks

kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada kriminaalmenetluse seadustiku § 201

lõike 3 kohaselt. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus

kriminaalmenetluse oma määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 6 kohaselt.

Viimasel juhul peab karistuse mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud –

sooritatud üldkasuliku töö tundide arvu.

Lõige 4 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 6 ning sellest tuleneb, et erakorralise

ettekandega on võimalik määratud kohustusi kergendada või tühistada, elektroonilise valve

tähtaega pikendada või lühendada või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastada või selle

tähtaega lühendada. Eeltoodud ettepanekutega erakorralises ettekandes annab

kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab ettepaneku.

Kohus võtab lahendi tegemisel arvesse erakorralises ettekandes kirjapandut. Kohustuste

kergendamise või tühistamise vajadus tekib ennekõike siis, kui olukord on muutunud ning

kohustus näiteks koormab kriminaalhooldusalust liialt või seda ei ole võimalik täita. Näiteks

olukorras, kus isikule on määratud kohustus teha alkoholi biomarker PEth analüüs, kuid isikul

puuduvad majanduslikud vahendid selle eest tasumiseks (kuni aastani 2025 oli omaosalus

analüüsi koostamisel 35 eurot). Elektroonilise valve tähtaja pikendamise vajadus võib olla

tingitud isiku enda soovist. Mõned isikud tunnetavad, et elektrooniline valve distsiplineerib

neid paremini, ning võivad soovida seda võimaluse korral pikendada. Elektroonilise valve

tähtaja lühendamine võib kõne alla tulla olukorras, kus elektroonilise valve kohaldamise

eesmärk saab täidetud ning isiku eluolu on sedavõrd hästi korraldatud, et elektrooniline valve

pigem piirab isiku arengut seaduskuulekal teel, või elektroonilise valve kohaldamiseks ei nähta

enam vajadust. Elektroonilise valve tähtaega ei lühendata olukorras, kus elektroonilise valve

eesmärk on isiku eemale hoidmine keelatud kohtadest – näiteks kannatanu eluase või lasteaiad

või koolid. Kriminaalhooldusalune on võimalik vabastada käitumiskontrollist, vabastamise

tulemusel on isikul katseaeg. Käitumiskontrollist vabastamise ettepanek või selle tähtaja

lühendamise ettepanek tehakse ennekõike olukorras, kus kriminaalhoolduse eesmärgid on

saavutatud ning planeeritud tegevused tehtud ja on tekkinud veendumus, et isik ei soorita uusi

süütegusid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste

seaduste muutmise seadusega15.

Lõige 5 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 7 ning sõnastust muudetakse, kuna olenevalt

juhtumist ei pea alati esitama kohtule või prokuratuurile erakorralist ettekannet üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku

olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses.

Tegemist on erandliku olukorraga ning peatamist küsitakse olukorras, kui

kriminaalhooldusalune ei saa pikka aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Riigikohtu lahendist

1-18-7273 tulenevalt ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine

on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. KarS § 69 lõike 6 kohaselt saab

15 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

29

põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei

järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise

tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS § 69 lõigete 2 ja 4 tingimusi

järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistust

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd

planeerides võib esineda perioode, mil kriminaalhooldusalune üldkasuliku töö tunde ei tee –

tegemist on kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kokkuleppega, võttes arvesse

üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määratud tundide arvu. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse

tähtaja kulgemise peatamist erandlikes olukordades.

Lõige 6 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 8 ning sellest tuleneb, et ajutise

lähenemiskeelu või lähenemiskeelu puhul elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on

kannatanu kaitse. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik jälgida isiku liikumist. Kui

isik siseneb keelatud tsooni (näiteks kohtulahendiga määratud aadressile), annab elektroonilise

valve süsteem häire – vanglateenistus kontakteerub politseiga ja annab teada, et isik rikub

lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik teatab uurimisasutusele või prokuratuurile

rikkumisest. Uurimisasutus või prokuratuur algatab seejärel seadusest tulenevad toimingud.

Lõige 7 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 9 ning sellest tuleneb, et kui kohus ei ole

määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kontrollnõudeid ega kohustusi

süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76

lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse

täitmiskohtunikule viivitamata. Seega, kui kohus ei ole määranud nn automaatse vabastamise

eel kinnipeetavale katseaega, kontrollnõudeid ega kohustusi, peab kriminaalhooldusametnik

selleks viivitamata kohtu poole pöörduma. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise

ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega16.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 32 vangistusseadusesse üle ei tooda. Ametniku

asendamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 57 ning kehtinud säte dubleerib selle sisu.

Tegemist on töökorraldusliku teemaga ning kriminaalhooldaja asendamist on võimalik

reguleerida sisemise töökorraga.

Punktide 26 ja 27 muudatused – kehtiva seaduse § 105 lõikest 2 jäetakse välja sõna

„koosseisud“. Kehtiva sõnastuse järgi moodustab vangla ning kehtestab vangla põhimääruse,

koosseisud ja sisekorraeeskirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega

sätestatakse, et vangla koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Teenistuskohtade koosseisu ei ole vaja kehtestada ministri määruse tasandil. Kuna koosseise

võib olla tarvis muuta teiste õigusaktidega võrreldes sagedamini, kaasneb sellega tarbetu

töökoormus. 2022. aastast alates on vanglate koosseise muudetud seitsmel korral, mis tähendab

kolme vangla kohta 21 erinevat määruse redaktsiooni. Võrdluseks võib tuua, et ka Politsei- ja

Piirivalveameti ametnike ja töötajate teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga (PPVS § 61 lg 4). Seetõttu loobutakse koosseisu

kehtestamisel ministri määruse tasandi nõudest, säilitades ministrile õiguse kehtestada

koosseisud käskkirjaga.

16 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

30

Punktiga 28 muudetakse kehtiva seaduse § 1054 lõiget 1 selliselt, et edaspidi võib

taustakontrolli teha ka nende isikute kohta, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumise

lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. VangS § 23

lõige 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava

kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava

sotsiaalsete sidemete katkemist. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist

lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena.

Vanglateenistusel peab olema võimalik veenduda, et kinnipeetav kohtub väljaspool vanglat

üksnes nende isikutega, kelle kohta on tehtud vajalik taustakontroll. Oluline on rõhutada, et

taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste

suhete hoidmine, eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb

kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei

tehta.

Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete ulatus on sama mis vanglasiseste kokkusaamiste

puhul. Vanglaväline kohtumine toimub vangla kontrolli alt väljas oleval territooriumil ning

seetõttu peab vanglateenistus olema veendunud, et kohtumine täidaks vangistuse eesmärke

ning ei ohustaks julgeolekut. Seega on põhjendatud kontrollida andmeid vähemalt samas

ulatuses kui vanglasisese kokkusaamise puhul.

Punktiga 29 muudetakse kehtiva seaduse § 1056 lõiget 6 ning parandatakse viiteviga.

Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on sama paragrahvi lõikes

5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

Punktidega 30–37 muudetakse kehtiva seaduse § 108 sõnastust.

Lõike 1 muutmisega kaotatakse ära piirkondlik ehk vangla juures tegutsev vanglakomisjon,

mis tähendab, et edaspidi võib moodustada kõigi vanglateülese vanglakomisjoni. Ühtlasi

täiendatakse lõiget 1 kehtiva vangistusseaduse § 108 lõikest 2 tulenevaga muudetud kujul ning

sellega sõnastatakse vanglakomisjoni ülesanne ja eesmärk, kuivõrd vanglakomisjoni

põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega. Vanglakomisjoni moodustamise õigus on

valdkonna eest vastutaval ministril.

Kehtiva seaduse § 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu viiakse üle eelnõukohase

seaduse § 108 lõikesse 1.

Lõikes 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning lõikest tulenevalt kehtestab valdkonna

eest vastutav minister vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu.

Paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas

muutunud ning vanglakomisjoni liikmed ei korralda koos vangla juhtkonnaga vangla tööd.

Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad erialased teadmised, kuidas vangla tööd

sisuliselt korraldada. Seepärast on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja

toetada vanglate direktoreid vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise

protsessis ettepanekute tegemisel ja soovituste andmisega. Seega, kuna vanglakomisjon on

edaspidi vanglate direktoreid toetav ja nõustav komisjon, ei ole tal enam võimalik ülesannete

31

täitmiseks vastu võtta otsuseid, soovitusi ega proteste. Muudatuse kohaselt on

vanglakomisjonil edaspidi toetav roll: ta toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel ja annab

üleskerkinud probleemidele oma vaatenurga, mida vanglate direktorid saavad soovi korral

vangla tööprotsesside korraldamisel arvesse võtta ja rakendada.

Eelnõukohase seaduse § 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõike 41 kohaselt on

vanglakomisjonil õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikus mahus

dokumente ja andmeid. Vanglakomisjoni liikmete õigus andmeid saada on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“ §-s 10.

Lõike 42 kohaselt võib vanglakomisjon töödelda kinnipeetava pöördumise käigus saadud

andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Paragrahvi täiendamine selle sättega on vajalik,

kuna vanglakomisjoni liikmed lahendavad kinnipeetavate pöördumisi ning peavad seetõttu

töötlema kinnipeetavate andmeid.

Paragrahvi 108 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõigete sisu on seotud

vanglakomisjoni töökorralduse ja aruandlusega ning komisjoni liikmete nimetamine on

edaspidi reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määrusega nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“.

Lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“.

Muudatus on vajalik, kuna vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada mitte mingeid talle tema

ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud kinnipeetava kohta käivaid andmeid.

Punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks § 113 lõige 4, mis piirab isikute ringi, kellele on lubatud

panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustus. Sätet on vaja muuta, sest

teadus- või magistrikraadi omamine või varasem töökogemus kohtuniku, prokuröri, kõrgema

politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna ei taga oskusi vanglaspetsiifiliste tööülesannete

tõhusaks täitmiseks. Vanglaametniku tööks võib olla vajalik erialase hariduse omandamine.

Ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes neile vanglaametnikele, kelle töö eripära

eeldab konkreetse programmi läbimist või teadmiste ja oskuste omandamist. Teenistuses ei saa

jätkata teenistujad, kes vajalikku haridust ei suuda või ei soovi omandada. Vangistusseaduse §

154 lõike 2 alusel vabastatakse vanglaametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest,

kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud

ettevalmistusteenistust. Kui vanglaametnikule ei ole ametisse nimetamisel VangS § 113 lõike

4 alusel võimalik määrata ettevalmistusteenistust, ei saa teda VangS § 154 lõike 2 alusel

vabastada. Vabastamise võimaluse puudumine seab ohtu vangla julgeoleku, kuna erialase

ettevalmistuseta ametnike tööalased oskused ei ole selle tagamiseks piisavad.

Vanglaametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv sisekaitseline

rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (SKA). SKA-s on võimalik õppida nii kutse-,

rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppes. Samuti korraldab SKA täiendusõpet, mis

võimaldab vanglaametnike teadmiste ja oskuste jätkusuutlikku arengut ning võimaldab

reageerida muutunud teenistusalastele vajadustele. Vanglaametnike ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse üksnes valvuritele – nad peavad läbima neljakuise kutseõppeprogrammi

ühe aasta jooksul alates ametisse nimetamisest. Valvuri teenistuskohal töötamise eeldus on

32

keskhariduse olemasolu ja valmisolek ühe aasta jooksul kutseõppes valvuri eriala teadmiste ja

oskuste omandamine (nt turvataktika vanglas). Varasem töökogemus sisejulgeolekuga seotud

erialadel või omandatud teaduskraad ei taga piisavat valmisolekut valvuri tööks vanglas.

Muudatuse mõju on väike ja tagab senisest suurema õigusselguse. Praktikas on seni suunatud

valvuri tasemeõppesse kõik varasema vanglatöö kogemuseta teenistusse asujad. Vanglate

personalistatistika andmed näitavad, et õppe lõpetamata jätnud valvurid on seni siiski lahkunud

teenistusest, kuigi muudel õiguslikel alustel kui VangS § 154 lõige 2 (nt ametniku algatusel,

katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu).

Ühtlasi täiendatakse seadust rakendussättega (eelnõu punkt 52), mille kohaselt kõnesoleva

seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või

panna isikule, kes töötab vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab

järgmistele nõuetele:

1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-,

piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse

kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei mõjuta muudatus neid vanglaametnikke, kes on

nimetatud kuupäeval teenistuses.

Punktiga 39 muudetakse VangS § 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 viidet ja asendatakse viide

VangS § 110 lõikele 2 viitega VangS § 111 lõikele 11. VangS § 110 on tunnistatud kehtetuks

ja seda asendab VangS § 111 lõige 11, kuid viide on jäänud varem muutmata. Õigusselguse

huvides on vaja seaduses viitevead parandada.

Punktiga 40 ühtlustatakse VangS § 130 lõike 1 punkt 2 VangS § 144 lõikega 2. Muudatuse

tulemusel säilitakse ametniku nõusolekul madalamale ametiastmele viidud ametniku senine

palk kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on

väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna

ametiastmetel on erinevad teenistuskohad ning koha ülesannete täitmise eest saadav tasu võib

erineda. Ka ametnikule on selge, et talle on tagatud vähemalt tema enda senine palk (põhipalk

ja seaduse alusel makstavad lisatasud) vähemalt kolme kuu jooksul. Palga säilitamise võimalus

tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust.

Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise

ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike

palk suureneb.

Punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku

teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kasutades ära

valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlikke teadmisi ning tõhustades seeläbi

määruse muutmise protsessi.

Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valik kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või

rahas teeb vangla. Sarnaselt töölepingu seadusega (TLS) loodi võimalus ületunnitöö

kompenseerimiseks vaba ajaga. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

33

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige

silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada

teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise

avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve

nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele, nt teha kõik endast võimalik

väljasõidult mittenaasnud isiku tabamiseks või viia vanglas kinni peetav isik tervishoiuasutusse

ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi Politsei- ja

Piirivalveametile VangS § 109 lg 4 alusel. Vangla peab suutma tööd planeerida nii, et erinevate

ülesannete täitmiseks oleks igal ajal piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas ajas

kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside puhul ei pruugi olla

võimalik ületunnitööd rahas hüvitada, kuid üldine personali täituvus võimaldab anda vaba

aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS ja see peab vastama

teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike

teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete

garantiidega nt põhjalik tervisekontroll, tasuta vormiriietus, lisapuhkuse päevade andmise

võimalus ja väljateenitud aastate tasu.

Punktiga 42 tuuakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava justiitsministri

22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike

töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Alates 2022.

aastast on nimetatud määrust muudetud kümnel korral. Ministri määruse tasandil korra

kehtestamine tekitab ebavajalikku töökoormust ning puudub sisuline vajadus vanglaametnike

töötasustamise korra kehtestamiseks just määrusega. Sama regulatsioon on kasutusel ka

Politsei- ja Piirivalveametis (PPVS § 70 lg 3), nimelt politseiametniku ametikohtadele vastavad

põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetava asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Õhtusel ajal töötamist ei ole vangla spetsiifikast lähtuvalt vaja asjaoluna arvesse

võtta. Samuti puudub õhtusel ajal töötamisel legaaldefinitsioon. Kuni 30.06.2009 kehtinud

palgaseaduse § 17 nägi ette õhtusel ajal (18.00–22.00) töötamise eest tasu maksmist lisaks

põhipalgale, kui tasu õhtusel ajal töötamise eest ei sisaldunud töötasus. 01.07.2009 jõustunud

ja ka ametnikele osaliselt rakendatud töölepingu seaduse § 45 lõike 1 alusel nähti ette vaid

ööajal (22.00–6.00) töötamise korral töötasu 1,25-kordse maksmise kohustus, kui ööajal

töötamine ei sisaldu kokkulepitud töötasus. Alates 01.04.2013 kehtib sama põhimõte avaliku

teenistuse seaduse § 40 alusel. Sama paragrahvi lõike 6 alusel võib ööajal töötamist hüvitada

ka vaba aja andmisega.

Punktiga 44 loetakse kehtiva seaduse § 1364 sõnastus paragrahvi lõikeks 1. Sätte kohaselt

peatub Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse suunatud vanglaametniku teenistussuhe

õppetöö ajaks ning tal säilitatakse sel ajal vanglaametniku palk. Muudatuse kohaselt säilib

õppetöö ajaks vähemalt 75 protsendi ulatuses. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži

34

päevases õppes saab õppida rakenduslikus kõrgharidusõppes (korrektsioon) ja omandada

kutseharidust vanglaametniku erialal. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse

korrektsiooni erialale võetakse igal aastal vastu 20 kadetti. Vanglates juba töötavad teenistujad

saavad korrektsiooni erialale kandideerida avaliku konkursi käigus. Õppesse võetakse vastu

üldise pingerea alusel ja seega saavad võimaluse suunamise korras erialase kõrghariduse

omandamiseks üksnes parimad kandidaadid (viis kuni kuus inimest õppeaasta kohta). Õppesse

suunamine on vanglateenistuses oluline järjepideva piisava hulga vajaliku väljaõppe ja

oskustega ametnike koosseisu tagamiseks. Õppesse on võimalik kandideerida erinevatelt

teenistuskohtadelt ja palgatasemetelt. Näiteks on erinevad palgatasemed vanemvalvuri ja

valvuri teenistuskohal ning erinev võib olla ka nende põhipalk. Palk võib erineda regiooniti või

sõltuda erinevatest kvalifikatsioonidest, nt relvastatud üksuse liikmelisus või vanglavälise

saatmise ja politseile ametiabi andmiseks vajalikud oskused. Korrektsiooni õppesse suunamisel

peatub avaliku võimu teostamise õigus ja seetõttu ei ole võimalik ka samal ajal täita eeltoodud

lisaülesandeid, mis nõuavad erioskusi ja teadmisi. Kutseõpe teenistusse asuvatele valvuritele

toimub viie kuu jooksul eelkõige töökohapõhise õppena. Sarnaselt politseiga on kavas

väljaõppe ajal palga säilitamine täies ulatuses. Vastav põhimõte võib muutuda, kui palga

säilitamine pole enam võimalik eelarve vähenemise tõttu. Näiteks on aastateks 2025–2028

Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvekärbe kokku 67,17 mln eurot. Riigieelarvevahendite

otstarbekas kasutamine kärbete tingimustes ja olukorras, kus õppija avaliku võimu teostamise

õigus on piiratud, võib tähendada seda, et palk säilitatakse 75% ulatuses. Samas on võimalik

sõltuvalt eelarvevahenditest tagada palk 100% ulatuses.

Punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna

eest vastutavale ministrile õigus täpsustada õppetöö ajal palga säilitamise tingimusi ja korda.

Säte on vajalik vanglates palga säilitamise korralduse ühtlustamiseks ja selle teada andmiseks

personali- ja palgaarvestusteenust pakkuvale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tingimused ja

kord kinnitatakse käskkirjaga, kuivõrd ka töötasustamisega seonduv on edaspidi kinnitatud

ministri käskkirjaga (vt p 41 muudatus). Teisena täiendatakse §-i 1364 lõikega 3, mis võimaldab

sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on

riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja

seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus

olla teenistuses mingi aja vältel pärast õpingute lõppemist. Sellise kohustuse saab õppijaga

kokku leppida, kuid kohustuslik teenistuses olemise aeg ei või olla kauem kui kolm aastat. See

ei tähenda, et ametnik ei võiks selle aja möödumisel teenistuses jätkata, küll aga lõppeb selle

aja möödumisega lepingus kokku lepitud siduvusaja kohustus.

Punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametnike töö- ja puhkeaja

korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3

sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei

kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. See on vajalik, et tagada teatud olukordades nt

vangi põgenemine vms, julgeolekut ohustavate sündmuste kiire lahendamine (tegevust ei saa

pooleli jätta 13 h täitumisel). Need olukorrad on harvad. Ühtlasi on vanglaametnikele

ettenähtud sotsiaalsed tagatised nt lisapuhkus. Nii on tagatud, et ametnik saab ka neil juhtudel

puhkuseks vajaliku vaba aja. Puhkeaeg ja võimalik ületunnitööle rakendamine on

35

omavahelises seoses. Ületunnitöö piirang ei võimalda ametnikku järjestikku tööle rakendada

ja paneb kohustuse anda muul ajal pikemalt iganädalast puhkeaega.

VangS kehtiv sõnastus vastab EL direktiivi 2003/88/EÜ17 nõuetele. Nimetatud direktiiv

sätestab miinimumnõudena igapäevase puhkeaja 11 tundi (art 3) ja iganädalase puhkeaja 24

tundi (art 5). Erandid on lubatud teatud tööde puhul, sh turvalisust tagavas valdkonnas (art 17

p 3). Igapäevast ega iganädalast puhkeaega ei pea tundides määrama tingimusel, et tagatud on

asjakohane töötajate tervise kaitse ja ohutus. EL direktiiv võimaldab anda iganädalast

puhkeaega, mis on erandina tagatav kahe nädala jooksul (art 16a). Vanglateenistujatele antakse

täiendav garantii, millest tuleb vanglal juhinduda (planeeritud tööaeg peab tagama vähemalt 36

tundi puhkeaega kahe nädala jooksul järjest). VangS § 139 lg 1 loetleb juhtumid, kus

vanglateenistujat on õigus erandjuhtudel tööle rakendada (nt massirahutused, riigi julgeoleku

vajadus, edasilükkamatu vajadus - nt vangi terviserike, mis eeldab haiglasse eskortimist ja tema

valvet). Nendes olukordades ei pruugi olla võimalik tagada puhkeaega tundides, sest varem

võib olla inimene juba planeeritult töötanud. Praktikas lähtutakse planeerimisel põhimõttest, et

tagatakse 36 tundi puhkeaega nädalas (mitte kahe nädala jooksul), lisaks on teenistujate

kaitseks ületunnitöö piirnorm. Eelduse kehtestamine loob senisest täpsema normistiku nii

teenistujale kui vanglale. Vastava hinnangu andmine ei ole vanglaametniku

töölerakendamiseks õigust omaval isikul igal ajal võimalik. Töökorralduse lihtsustamise

huvides täpsustatakse sätet eeldusega, et tervis ja töö on tagatud olukorras, kus

vanglaametnikule on tagatud järjestikune puhkeaeg vähemalt 36 tundi neljateistpäevase

ajavahemiku jooksul. Regulatsioon ühtlustab ka eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama

puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS § 76 lõikes 7.

Punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja

sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt

antakse ametnikule ületunnitöö korral vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Säilib

võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale.

Punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22.04.2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas

töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valveajal olemise eest lisatasu maksmise

korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasemele, kasutades ära

valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlike teadmisi, kuid vähendades avaliku

halduse töökoormust, mis tavapäraselt kaasneb määruste muutmisega.

Punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57 lõikes

4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette.

Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli

vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vajalik, sest

vangla töökorraldus avaliku halduse ülesande täitmisel eeldab senisest kiiremat reageerimist

17 Direktiiv - 2003/88 - EN - EUR-Lex.

36

muudatusvajadustele. VangS § 128 lõike 2 alusel võib vanglaametniku teenistuslikest

vajadustest tulenevalt üle viia sama ametiastme piires ühelt kohalt teisele ilma vanglaametniku

nõusolekuta. Tegemist on erisättega avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikest 3, mis loetleb

olukorrad, kus ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta. Vanglaametniku nõusolekut

eeldab sama ametiastme piires üleviimine üksnes siis, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub

ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg (VangS § 128 lg 4). Vanglaametniku

nõusolekuta üleviimiseks ei loeta olukorda, kus ametnik jätkab oma seniste

ametijuhendijärgsete teenistusülesannete täitmist teises struktuuriüksuses. Vanglaametnikule

antakse harjumis- ja kohanemisaega üks kuu juhtudel, kui muutub tema ametinimetus või

muutuvad oluliselt tema teenistusülesanded.

Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta

üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist.

Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57,

mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS §

144 lõike 2 tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.

Punktiga 51 kehtestatakse rakendussäte õppima suunatud ametnike palga säilitamise osas.

Muudatus on seotud punktides 43 ja 44 selgitatud muudatustega.

Punktiga 52 kehtestatakse rakendussäte vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimiseks.

Muudatus on seotud punktis 38 selgitatud muudatusega.

Muudatuste põhjalikum põhiseaduspärasuse analüüs tehakse pärast kooskõlastusringilt

tagasiside saamist.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. Muudatusega

parandatakse viide. Vangistusseaduse § 1055 lõike 3 järgi võib isikule, kellele võimaldatakse

vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist

tagavatele funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele

taustakontrolli tegemiseks töödelda lisaks VangS § 1055 lõikes 1 loetletud andmetele

karistusregistri arhiivi andmeid. Muudatuse järel viitab karistusregistri seaduse vastav säte

lõike 4 asemel lõikele 3.

§ 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus (RT I, 14.03.2025, 25) tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud normid

kaasajastatakse ja tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuse eesmärk

on kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik

lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd

kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle

käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist.

37

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse VangS-is muudatused, millest mitmed on tehnilist laadi (nt terminikasutuse

täpsustamine või normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Mõjuanalüüsis on

koondatud eelnõu olulisemad muudatused kolme gruppi: vangistusõigus, kriminaalhooldus ja

teenistusõigus. Iga muudatuste grupi juures on kirjeldatud mõju, toodud välja sihtrühmad, keda

muudatused puudutavad, hinnatud mõju ulatust ja avaldumise sagedust ning võimalikke

kaasnevaid riske. Lisaks eelnimetatule on analüüsitud sätteid, mis võivad avaldada mõju

mitmele sihtrühmale. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool.

Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad, vahistatud ja kriminaalhooldusalused.

Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid ning mõningal määral kohtute teenistujaid,

vanglakomisjoni liikmeid ja vanglas kinni peetavate isikute lähedasi.

Muudatuste grupp I – vangistusõigusega seotud mõjud

Muudatuste sihtrühmaks on kinnipeetavad, vanglaid külastavad isikud ja vanglateenistuses

töötavad ametnikud ja töötajad.

Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele ja muud otsesed või kaudsed mõjud

Olulisemad vangistusõigusega seotud muudatused:

 Läbiotsimise ja järelevalve korra täpsustamine aitab tagada, et kontrollid vanglas

oleksid proportsionaalsed ning austaks kinnipeetavate ja külastajate inimväärikust.

 Kinnipeetavate pöördumiste suulise lahendamise võimalus vähendab töökoormust.

 Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liitmine vangiregistriga vähendab

töökoormust.

 Väljasõidutunnistus kaotatakse ning isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele

Apollo rakendus, mis muudab tööprotsessid sujuvamaks ja vähendab kulusid.

 Vanglateülese vanglakomisjoni loomine.

Olulisemad muudatused puudutavad „läbiotsimise“ termini ja selle lubatavuse aluste muutmist.

„Läbiotsimise“ jaotamine kolmeks terminiks loob selgema arusaama, millisel juhul võib

konkreetset kontrolliviisi kasutada. See annab kinnipeetavatele parema arusaamise, millist

kontrolli nad võivad oodata. Selgem regulatsioon aitab püsida vanglaametnikel piirides ning

teha toiminguid teadmisega, et nende tegevus on proportsionaalne ega riiva kinnipeetava

inimväärikust. Ka külastajate turvakontrolliks ja läbivaatuseks on loodud selgem õiguslik

38

raamistik, mis vähendab eelduslikult tekkida võivaid vaidlusi ja usaldamatust vangla suhtes.

Lisaks aitab suurem läbipaistvus kinnipidamisasutuste toimimises suurendada ühiskondlikku

usaldust vanglasüsteemi vastu üldisemalt. Muudatuse ulatust võib pidada väikseks, kuna

vanglate praktikas suuri muutusi ei toimu ja läbiotsimine on vanglaametnike tavapärane

tööülesanne. Muudatus puudutab vanglaid, kuid teisi asutusi muudatus ei mõjuta.

Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud haldusmenetluse lihtsustamisega vanglas. Muudatus

lihtsustab vangla haldusmenetlusi: vangiregistri iseteenindusportaali kaudu esitatud

pöördumised jäävad edaspidi üksnes vangla ja kinnipeetava vaheliseks suhtluseks ning

pöördumistele võib edaspidi vastata ka suuliselt. Muudatused ei avalda kinnipeetavatele

sisulist mõju, sest ei piira asutuste poole pöördumise õigust. Muudatuste tulemusel sätestatakse

selgelt põhimõte, et kinnipeetava ja vangla vanglasiseseks suhtluseks mõeldud kanal ei ole ette

nähtud pöördumiste edastamiseks, et selle kaudu näiteks kirjade saatmise kulust hoiduda.

Samuti ei muudeta seda, kellele võib kinnipeetav saata kirja vangla kulul. Seetõttu on

muudatuste mõju kinnipeetavatele väike. Pöördumiste suulise lahendamise võimaluste

laiendamisel on positiivne mõju vangla töökorraldusele, ühtlasi soodustab see inimkesksemat

ja vahetumat probleemide lahendamist vanglas. Kui inimese mure on võimalik ja otstarbekas

lahendada suulise vastusega, tuleb seda ka teha. Muudatus ei võta ära kohustust vastata

kinnipeetavale kirjalikult, kui see on tema õiguste vaatest oluline. Seega ei kitsenda muudatus

isiku õigusi olulisel määral. Samas võimaldab see suunata vanglaametnikke rohkem inimesega

vahetult suhtlema, et selgitada välja tema mured ja teda abistada. Mida rohkem on vanglal

võimalusi suhelda kinnipeetavaga vahetult, seda suurema tõenäosusega aitab see kaasa

taasühiskonnastamise eesmärkidele. Ühtlasi võimaldab see kinnipeetaval saada tervikliku

vastuse, kui vestluse käigus peaks tekkima lisaküsimusi. Seega on tegu muudatusega, mis

soodustab taasühiskonnastamise eesmärke.

Punkti 12 muudatused mõjutavad vanglate eelarvet. Elektriseadmete kasutamise kulud aastatel

2020–2024 olid ligikaudu 30 000–45 000 eurot. Vajalik summa on vanglate eelarves olemas.

Muudatused võimaldavad kasutada tõhusamalt personali tööaega, sest enam ei ole vaja

tegeleda üksikasjaliku käsitsi tehtava arvestuse ja sagedaste ümberarvestustega. Muudatusel on

vähene positiivne mõju ka kinnipeetavatele, sest kinnipeetav saab selle tulemusel kasutada

sissetulekuid nõuete katteks senisest suuremas summas.

Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liidestamine vangiregistriga lihtsustab

ametnike tööd, kes muidu kasutaksid tööülesannete täitmiseks kahe eraldi registri andmeid.

Väljasõidutunnistuste kaotamine mõjutab positiivselt vanglate eelarvet. Kuna

väljasõidutunnistusi ei pea enam koostama, hoiab vangla selle pealt kokku aastas ligikaudu

4000 eurot. Ühtlasi aitab see vähendada bürokraatiat, kuna samad andmed on võimalik kanda

lühiajalise väljasõidu jaoks koostatud käskkirja.

Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis

võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga nii vanglatele kui ka

PPA-le. See aitab kokku hoida mõlema asutuse aega, mis kuluks PPA ametnike vanglasse

39

tulemisele, et tuvastada iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulevaid isikuid, kellel ei ole

kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

Eelnõu punktidega 30-37 muudetakse seaduses vanaglakomisjonidega seonduvat. Muudatuste

järgselt luuakse vanglateülene vanglakomisjon, mis toetab vanglate üleste probleemide ühtest

lahendamist, et tagada võrdle kohtlemine ja ühtne praktika kõigis vanglates, kuna

vanglateenistus on ühtne süsteem. Tegemist on positiivse mõjuga, sest näiteks järelevalve

põhimõtted peaksid olema kõikides vanglates sarnased ja piirkondlikud erinevused selles rolli

ei mängi. Seevastu on mõistlik, et iga vangla erisusi arvestavaid sihtgruppe puudutavaid

ettepanekuid saaks teha laiem ring inimesi.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Läbivaatuse ja turvakontrolli aluste sätestamine seaduses aitab kinnipeetavatel ja külastajatel

olla teadlikum sellise kontrolli toimumise võimalikkusest, mis võib omakorda vähendada

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise riski. Siiski võib olla võimalik ka olukord, kus

uus regulatsioon ei võimalda niivõrd ulatuslikku kinnipeetavate läbiotsimist ning seeläbi

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise risk hoopis suureneb. Kuna läbiotsimine peab

olema inimväärikust austav, proportsionaalne ning kooskõlas EIK-i ja Riigikohtu otsustega, ei

ole võimalik nimetatud riski täielikult vältida. Kuna kinnipeetavatele läbivaatuse tegemise

võimalust kitsendatakse, on põhjust eeldada, et vähesema kontrolli tagajärjel võib keelatud

esemete ja ainete levik vanglas kasvada. Statistika kohaselt toimus ajavahemikul 01.01.2025–

01.09.2025 vanglates narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud

sündmusi kokku 325 ja see arv võib nüüd aja jooksul kasvada. Olukorras, kus vanglal on isiku

suhtes põhjendatud alus arvata või turvakontrolli raames ilmneb, et isik võib enda juures peita

keelatud ainet või eset, on vanglal õigus ka edaspidi teha isikule täielik, sh alasti või

kehaõõnsuste läbivaatus. See võimalus aitab keelatud esemete ja ainete leviku suurenemise

riski maandada.

Läbivaatuse, turvakontrolli ja läbiotsimise valdkonna selgem ja eristav regulatsiooni

täpsustamine aitab Eesti vanglasüsteemil järgida rahvusvahelisi standardeid. Rahvusvahelistes

põhimõtetes rõhutatakse proportsionaalsust ja inimväärikust kontrollitoimingutes. See võib

ühtlasi tugevdada Eesti mainet inimõigusi austava riigina.

Muudatuste grupp II – kriminaalhooldusega seotud mõjud

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid (sh

kriminaalhooldusabilisi).

Olulisemad kriminaalhooldusega seotud muudatused:

 Luuakse ühtne ja terviklik vangistus- ja kriminaalhooldussüsteem.

 Kriminaalhooldus on osa karistuse täideviimisest, mitte eraldiseisev teenus.

40

 Kaasajastatakse kriminaalhoolduse normid: eemaldatakse aegunud ja kasutamata

sätted, täpsustatakse ametikohtade rollid ning lõpetatakse kriminaalhooldusühingute

tegevus.

 Täpsustatakse andmekaitse põhimõtteid ja aruandlust, suurendades õigusselgust ja

läbipaistvust. Muudatuste mõju seisneb süsteemsema, paindlikuma ja isikupõhisema

lähenemise kujundamises kriminaalhooldusele, mis aitab kaasa hooldusaluste paremale

taasühiskonnastamisele. Samuti vähendab rakendusaktide ja määruste muutmine

dubleerimist ja bürokraatiat.

Mõju riigiasutustele

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid.

Muudatus puudutab kokku 135 kriminaalhooldajat (neist 60 kriminaalhooldusametnikku, 57

vanemkriminaalhooldusametnikku, 6 vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, 12

nooremametnikku). Muudatuse peamine eesmärk on kriminaalhoolduse regulatsiooni

üleviimine vangistusseadusesse, kaasajastamaks kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset

süsteemi ning tagamaks terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka

kriminaalhooldus. Muudatus aitab kaasa karistuse täideviimise süsteemi sidusamale ja

terviklikumale käsitlemisele. Kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid on osa karistuse

täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud

lähenemist. Muudatus võimaldab käsitleda kogu karistuse täideviimist – nii vangistust kui ka

ühiskonnas täidetavaid karistusliike – ühtses raamistikus, mis toetab paremat planeerimist,

sekkumist ja isikupõhist lähenemist. Muudatuste ulatus on väike, kuna need ei puuduta teisi

asutusi peale vanglate. Muudatused ei mõjuta kriminaalhooldusaluste õigusi. Osaliselt on

muudatuste mõju juba analüüsitud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus (muudatused seoses ennetähtaegse

vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning kõnesoleva seaduse muudatustes on

nendega arvestatud.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus

kuritegevusega)

Kriminaalhooldusseaduses tehtavatel muudatustel on kaudne positiivne mõju

kriminaalhoolduse teostamisele, kuna need võimaldavad kriminaalhooldust teostada

mõjusamalt. Muudatuste tulemusel jääb kriminaalhooldajal rohkem aega

kriminaalhooldusalusega suhtlemiseks ning see omakorda tõhustab kriminaalhooldusaluste

taaslõimumist ühiskonda ja vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi

kuritegusid.

Muudatuste grupp III – teenistusõigusega seotud mõjud

Muudatused on üksnes vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi

valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. Muudatused lihtsustavad

töökorraldust, suurendavad paindlikkust ja õigusselgust, toetavad ametnike professionaalset

41

arengut ning tagavad jätkuvalt vajalikud sotsiaalsed tagatised. Mõju on valdavalt väike ning

puudutab peamiselt vanglaametnikke ja vanglateenistuse töötajaid.

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

Teenistusõigusega seotud muudatuste mõju on väike, kuna muudatustega ei võeta ära hüvesid

ega sotsiaalseid tagatisi, vaid kaasajastatakse sätteid nii, et need oleksid sarnasemad

politseiteenistusega. On põhjendatud kaotada avaliku teenistuse eriliikide erinevused niivõrd,

kuivõrd see on teenistuse ülesandeid arvestades mõistlik. Muudatused tehakse, arvestades, et

vanglaametnike ja politseiametnike puhul on enamasti mõistlik lähtuda sarnastest

põhimõtetest. Teenistuskohtade koosseisude ja töötasustamise korra kehtestamise toomine

määruse tasandilt käskkirja tasandile vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust,

kuna korda saab käskkirjaga muuta määrusega võrreldes kiiremini ning sellega kaasneb

väiksema hulga ametnike töökoormus. Lisaks kaotatakse sellega erinevus võrreldes

politseiteenistusega, kus need korrad kehtestatakse haldusaktiga.

Vanglaametniku ettevalmistusteenistusest vabastamise kaotamine (eelnõu punkt 38) võib

avaldada mõju üksnes väikesele hulgale vanglaametnikest. Kuna ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse valvuritele, kellel reeglina ei esine ettevalmistusteenistusest vabastamise

aluseid, on potentsiaalselt mõjutatud isikute arv väike. Samas on oluline, et valvur tunneks

vanglatöö spetsiifikat, oskaks end kaitsta, võttes arvesse vajadust tagada selle käigus igakülgne

kooskõla inim- ja põhiõigustega, et mitte seada ohtu ennast ja teisi vanglas viibivaid isikuid.

Muudatusel on positiivne mõju, sest selle kaudu saab paremini tagada vanglas turvalisuse.

Eelnõu punktis 40 sätestatud palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete

vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna

praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib

olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb.

Eelnõu punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116

„Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri

tasandile. Eelnõu punktiga 42 tuuakse praegu valdkonna eest vastutava ministri määrusega

muudetava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas

töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja

tasandile. Muudatuste mõju on positiivne, selle tulemusel väheneb töökoormus, mis kaasneb

õigusaktide menetlemisega. Vanglaametnikke muudatus sisuliselt ei mõjuta, kuivõrd isikute

õiguste vaatest ei ole vahet, millise tasandi õigusaktiga täpsemad korrad on kehtestatud.

Eelnõu punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetavate asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Muudatusel on positiivne mõju, kuna õigusaktist jäetakse välja termin, mida enam

ei kasutata, ja see tagab suurema õigusselguse.

Punkide 44 ja 45 muudatused puudutavad õppima suunatud ametniku palga säilitamist. Punkti

43 muudatuste tulemusel tekib võimalus säilitada palk vähemalt 75% ulatuses. Muudatus

42

mõjutab õppima suunatud ametnikke. Muudatus ei halvenda õppima suunatud ametnike

olukorda automaatselt, kuid muudatuse mõju võib avalduda siis, kui piiratud eelarvevahendite

tingimustes otsustab valdkonna eest vastutav minister palga säilitamise senisest väiksemas

ulatuses. Ka sel juhul ei puuduta muudatus kõiki õppijaid, vaid üksnes väikest osa, kelle

põhipalga hulka kuulus nt relvastatud üksuse ülesannete, saateülesannete täitmise või ametiabi

andmise ülesanded. Neid ülesandeid õppetöö ajal täita ei saa, millest tulenevalt võib säilitada

palga ka vähema kui 100% ulatuses, kuid vähemalt 75% ulatuses. Muudatus ei mõjuta

ametnikke, kes on juba õppima suunatud või õpivad 2026. a 1. jaanuari seisuga (p 51). Eelnõu

punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus täpsustada tingimusi ja korda õppetöö ajal palga säilitamiseks.

Teisena täiendatakse § 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu

Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel

makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve

vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses kuni

kolm aastat pärast õppe lõppu. Muudatus mõjutab vanglateenistuse kolledžis õppijaid, kuid

mõju võib pidada väikeseks. Õppe vältel on inimesel olemas sotsiaalsed tagatised, sh palga

säilitamine, majutus jms. Õppija ei maksa õppe eest. Põhjendatud on, et kui inimene on saanud

tasuta hariduse, saab talle määrata lepingu siduvusaja jooksul (kuni kolm aastat) teenistuses

olemise kohustuse. Muudatus võib motiveerida õppe lõpetanud ametnikke olema teenistuses

pikemat aega, mis on ka olnud vanglaametniku väljaõppe üks eesmärkidest. Seega aitab

muudatus kaasa sisekaitselise õppe eesmärkidele.

Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametniku töö- ja puhkeaja

korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3

sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei

kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Sätestatakse, kui pikk peab puhkeaeg olema.

Muudatus on positiivne, sest see lihtsustab töökorraldust. Lisaks ühtlustab muudatus

eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS §

76 lõikes 7. Sarnasemad alused aitavad kaasa sarnase laadiga tööd tegevate ametnike (avaliku

teenistuse eriliikide) ühetaolisele kohtlemisele. Negatiivset mõju ette näha ei ole, sest

ametnikele peavad jätkuvalt olema tagatud piisav puhkeaeg ja muud tagatised.

Eelnõu punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja

sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt

antakse ametnikule ületunnitöö korral ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aega. Säilib

võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Muudatuse mõju on väike, sest tagatud on

jätkuvalt samal põhimõttel kompenseerimine nagu mujal avalikus teenistuses. Samas on

vanglateenistusel võimalik arvestada teenistuslikke huvisid, sest vangla peab tagama

ööpäevaringse tõrgeteta töö.

Eelnõu punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike

ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ regulatsioon valves olemise eest lisatasu

maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile.

43

Muudatus on positiivne, sest selle tulemusel väheneb töökoormus. Samas ei mõjuta asjaolu,

millise õigusaktiga on kord kehtestatud, isikute õigusi.

Eelnõu punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57

lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette.

Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli

vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vangla

töökorralduse vaatest positiivne, sest avaliku halduse ülesande täitmine eeldab senisest

kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. Üleviimise puhul ei ole tegu olukorraga, kus

inimesel oleks tingimata tarvis sellest teada kaks kuud ette. Selle käigus ei vahetu töö asukoht

ega muud tingimused, mis võiksid vajada pikemat ettevalmistusaega. Muudatuse mõju

vanglaametnikele on pigem väike. Sisuline mõju ametniku jaoks seisneb üleviimises, mitte aga

selles, kui pikalt on see talle ette teada. Üks kuu on ametniku jaoks piisav võimalike vajalike

ümberkorralduste tegemiseks.

Eelnõu punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette

nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga

maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve

seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral

säilib VangS § 144 lõike 2 kohane tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu

jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus ei

avalda praktikas olulist mõju, sest vanglaametnikule seadusest tulenev tagatis säilib. Seega ei

halvene ametniku olukord tagatisega kaetud perioodi vältel, samuti võrreldes nt

politseiteenistuses olevate ametnikega.

Taustakontrolli muudatusega seotud mõjud

Eelnõuga laiendatakse taustakontrollile alluvate isikute ringi. Edaspidi võib taustakontrolli teha

ka nende isikute suhtes, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumisele lubamist

kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. Muudatus puudutab

näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2

sätestatud soodustusena. Taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise

eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine (VangS § 23), eeskätt mõeldakse

perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul

eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta.

Muudatus ei piira kinnipeetavate õigust säilitada sidemeid lähedastega, vaid lisab turvalisuse

tagamiseks täiendava kontrollimeetme. See toetab usaldusväärselt sotsiaalsete sidemete

hoidmist ja taasühiskonnastamist. Vanglatele lisandub koormust taustakontrollide tegemisel,

kuid muudatus aitab vältida hilisemaid intsidente ja suurendab seeläbi töö efektiivsust. Nagu

ka teiste taustakontrollile alluvate isikurühmade puhul, teavitatakse neid taustakontrolli

tegemisest. Taustakontrolli raames töödeldakse andmeid samas ulatuses, kui vanglasisese

kokkusaamise puhul. Juhul kui vanglal on taustakontrolli tehes kahtlus, et isikuga kohtumine

44

võib ohustada karistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut saab ta keelduda

kinnipeetava lubamist kohtumisele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadustes muudatuste tegemisega kaasnevad muudatused asutuste (peamiselt vanglate)

töökorralduses. Muudatused ei eelda suures mahus tegevusi, mis väljuksid tavapärase töö

raamest. Mõningad töökorralduse muudatused on vanglate töös aastate jooksul olnud

tavapärased ja eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda mahukaid ümberkorraldusi. Muudatuste

tegemisel on arvesse võetud vanglate ettepanekuid ja tehnilisi arendusi, mistõttu on

muudatustest teadlikkus valdkonniti olemas ja vanglate struktuuriüksused on eelnõu valmimise

käigus nende muudatustega ka arvestanud.

Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestussüsteemi vangiregistriga integreerimisega seotud

muudatused on tehnilist laadi. Muudatuse tulemusel kaob üks andmekogu, ametnikud ei pea

enam edaspidi tööks kasutama kahe eraldi registri andmeid ja see muudab tööprotsessid

sujuvamaks. Kinnipeetavaid ega teisi isikuid muudatus ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi õigusakte:

1) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 6;

2) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 8;

3) justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9;

4) justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3;

5) justiitsministri 31. detsembri 2012. a määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 03.01.2013, 4;

6) justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 14;

7) justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7;

8) justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 4;

45

9) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

21.03.2025, 29.

Eelnõu jõustumisel seadusena muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea

ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 11;

2) justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 21.03.2025, 2;

3) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.07.2013, 42.

4) Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 13.12.2024, 4.

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 2;

2) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 3;

3) justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 4;

Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis

adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

andmiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja

halduskohtutele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale ja vanglatele.

Algatab Vabariigi Valitsus 23. oktoobril 2025. a

46

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

2025 nr

Justiits- ja Digiministri määruste muutmine seoses vangistusseaduse ja karistusregistri

seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 441 lõike 3, § 66 lõike 11, § 68

lõike 4 ja § 71 lõigete 73 ja 8, § 105 lõigete 11 ja 2, § 1055 lõike 9 ning § 1131 lõike 2 alusel.

1. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus”

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1047 lg 2, § 105 lõigete 11 ja 2

ning § 111 lõike 3 alusel.”.

§ 2. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus”

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 3. Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus” muutmine

Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus”

preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 4. Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”

muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise” sõnadega „, läbivaatuse,

turvakontrolli”;

2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimine” sõnadega „, läbivaatus

ja turvakontroll”;

4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasõidutunnistuse” sõnaga „käskkirja” alusel;

5) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

Läbiotsimine, läbivaatus ja turvakontroll”;

6) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „läbivaatus ja

turvakontroll”;

7) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega teha turvakontrolli või läbi vaadata

vanglasse sisenevat ja vanglast väljuvat isikut või vanglas viibivat isikut.”;

8) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „läbi ei otsita” sõnadega „turvakontrolli

ei tehta ja läbi ei vaadata”;

9) paragrahvi 31 lõikes 11 asendatakse sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatamata või

turvakontrolli tegemata”;

10) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „läbi otsida” sõnadega „turvakontrolli teha või

läbi vaadata”;

11) paragrahvi 31 lõike 21 esimeses lauses asendatakse sõnad „läbi otsima” sõnadega „läbi

vaatama ja turvakontrolli tegema” ja teises lauses sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatama

ja turvakontrolli tegemata”;

12) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõna „läbiotsimist” sõnadega „turvakontrolli või

läbivaatust”;

13) paragrahvi 31 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, kellele

on õigus turvakontrolli või läbivaatust teha, tegema seda viisil, mis välistab isiku sisenemise

vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Turvakontrolli ja läbivaatust peab tegema viisil, mis

austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.“;

14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „läbiotsimisest” sõnadega „turvakontrollist või

läbivaatusest”;

15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõna „läbiotsimise” sõnaga „turvakontrolli”;

16) paragrahvi 32 pealkirjas ja sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga

„turvakontroll” vastavas käändes;

§ 5. Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi

kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide

tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine” muutmine

Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10416 lg 4 alusel.”.

§ 6. Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja

valik“ muutmine

Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõnad „vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1048 lõike 3, § 1131 lõigete 2 ja 3“;

2) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Kriminaalhooldajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

1. jagu

Kriminaalhooldusametnikule, nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja

kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

§ 361. Haridus

(1) Kriminaalhooldusametnik, sh vanemkriminaalhooldusametnik ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik peavad olema läbinud rakendusliku või

akadeemilise kõrghariduse.

(2) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku nõuetele vastavaks hariduseks loetakse

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava

alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard”

kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt:

1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava;

2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

õppekava;

3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi

õppekava;

4) psühholoogia õppegrupi õppekavad;

5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad;

6) õiguse õppegrupi õppekavad.

(3) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on

saadud piisav töökogemus kriminaalhooldustööd toetaval alal ning isikul on

kriminaalhooldusametnikule sobivad isiksuseomadused, oskused ja teadmised ning ta on

valmis läbima kriminaalhooldusametniku väljaõppeprogrammi.

(4) Nooremametnik peab olema läbinud keskhariduse.

(5) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

§ 362. Töökogemus

Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib saada isik, kellel on Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele

esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus.

§ 363. Isikuomadused

(1) Kriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnikuks,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikuks, nooremametnikuks, kriminaalhooldusabiliseks

ja kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks

vajalikud kõlbelised omadused.

§ 364. Nõuded võõrkeeleoskusele

(1) Kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja kriminaalhooldusosakonna juhataja vähemalt ühe

võõrkeele oskus peab vastama tasemele B2.

§ 365. Nooremametniku roll kriminaalhoolduses

(1) Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes.

(2) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse

seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas.

(3) Nooremametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema rakenduslikku või

akadeemilist kõrgharidust, on järgmised:

1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning

vangiregistri täitmine;

3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine,

vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine;

(4) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kes on temale

määratud.

§ 366. Kriminaalhooldusabilise roll kriminaalhoolduses

(1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

(3) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha

andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute

andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema

töökogemuse andmeid.

(4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri,

politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

(5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks

saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid

puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(6) Kriminaalhooldusabilise tegevus lõpetatakse, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja

kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on

korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei

soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda või kui isik ei ole ülesandeid täitnud viimase

2 aasta jooksul.

(7) Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist

kriminaalhooldusülesannete täitmisele.

(8) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema

summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.”;

§ 7. Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri”

muutmine

Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“:

2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „§ 8 lõike 1“ sõnadega „, § 11 lõike 4“;

3) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

“21. Peatükk

PÖÖRDUMISTE LAHENDAMINE

§ 21. Kinnipeetava pöördumise suuline lahendamine

(1) Pöördumise lahendamisel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 12 lõigetes 1 ja 2

nimetatud juhul, loetakse väheintensiivselt riivavaks eelkõige järgmisi pöördumisi:

1) vangla tegevusega seotud pöördumine, mis ei puuduta otseselt kinnipeetava põhiõigusi- või

vabadusi;

2) vangla olmeküsimusi puudutav pöördumine, millest ei nähtu piiranguid, mis ületaksid

tavapäraseid vangistusega seotud piiranguid;“

3) paragrahvid 84-841 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lühiajalise väljasõidu või paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamise ajaks võib

vangla anda kinnipeetavale kaasa tema isikut tõendava dokumendi.”;

5) paragrahvis 86 asendatakse sõna „väljasõidutunnistusel” sõnaga „käskkirjas”;

6) paragrahvid 88, 96, 968 ja 112 tunnistatakse kehtetuks;

7) määruse lisad 7 ja 71 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määruse nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille

täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul

olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Justiitsministri 15. juuli 2009. a määruse nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli

tegemine” muutmine

Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” § 7

lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustatakse” sõnadega „ja isik, kellega kohtumise lubamist

väljaspool vanglat vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse”.

§ 11. Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate

koosseis” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

§ 13. Justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses

vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 51 lõike 3, § 341 lõike 3, § 131

ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnast e-riigikassast;”;

2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) eelarvespetsialist.”;

3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 “Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise

määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus”

tunnistatakse kehtetuks.

RAKENDUSAKTI KAVAND 3

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise

kord”

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 341 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu

arvutamise ja maksmise korda.

(2) Tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse osalemist vangla poolt

vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani

alusel.

(3) Õppimise eest võib maksta tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud

õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 84 lõikele 1 ja

kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas.

§ 2. Tasu maksmine õppimise eest

(1) Õppetöös osalemist arvestatakse kuudes.

(2) Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale

iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist

positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti

õppimise tasu igakuisest määrast.

(3) Õppetöö on läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava

materjalist.

(4) Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.

§ 3. Tasu maksmise peatamine

(1) Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt

põhjuseta.

(2) Tasu maksmist ei peatata, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjusega.

(3) Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist,

kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel

põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust.

§ 4. Tasu maksmise lõpetamine

(1) Tasu maksmine lõpetatakse, kui kinnipeetav vabaneb vanglast või ta arvatakse välja õpilaste

nimekirjast. Tasu maksmine lõpetatakse ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse

juhul, kui tal ei ole ümberpaigutamise tõttu võimalik õpinguid jätkata.

(2) Tasu maksmise lõpetamisel makstakse kinnipeetavale välja 30 protsenti igakuisest tasust,

mida arvutatakse proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

§ 5. Tasu arvutamine

(1) Tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus.

(2) Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses,

arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

(3) Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja

tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või

muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed

raamatupidamisele.

(4) Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu

arvutamist.

(5) Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(6) Summa, mis jääb järele pärast vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ettenähtud

mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme

tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist.

(7) Tasu arvestust peetakse vangla raamatupidamises.

§ 6. Määruse § 2 lõike 2 rakendamine

Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. detsembrini 2027. a.

RAKENDUSAKTI KAVAND 4

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Vanglaametniku teenistuskäik

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 131 ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vaba ametikoha täitmine

Vanglaametniku vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 2. Edutamine

(1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

(2) Edutada saab vanglaametnikku:

1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele;

2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta;

3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust;

4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku.

§ 3. Ettevalmistusteenistuse läbimine

(1) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik, kes

vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse

läbinuks II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku

ettevalmistusteenistuse.

(2) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist korrektsioonialast haridust andva muu

õppeasutuse lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse

kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi valvuri ametiastmele vastavale ametikohale

nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse.”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits-ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja vanglatele arvamuse andmiseks vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega, mille osas on arvestatud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)1 eelnõu kooskõlastusringi järgsete täiendustega. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

2. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri

3. Rakendusaktide kavand

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845- 9250-38808158cf70

Meie 03.10.2025 nr 8-1/8040-1

1

EELNÕU

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

§ 1. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise

korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja

kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:

„§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine

(1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui

märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu

kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21

lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab

vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Kriminaalhooldusalune

Kriminaalhooldusalune on:

1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja

järelevalve alla;

2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide

sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga;

3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele on prokurör või kohus määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille

täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;

2

4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud

elektroonilisele valvele allumise kohustusega;

5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu;

6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud

üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel;

7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse

ettekande.“;

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud

summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade

täitmist.“;

7) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:

„20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;

21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;

22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“;

8) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel

politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel“ sõnadega „tema

isikusamasuse tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“;

9) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse

kindlaks tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on

vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16

kohaselt.“;

10) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab.

Telefonikõne puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi

või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne

kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja

perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ning kirja saatmise

aeg.

3

(2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele

asutustele või isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida

kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule,

õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

(4) Kirjavahetuse kontrollimisel lõikes 3 nimetatud juhul võib vanglateenistuse ametnik jätta

kirja ära saatmata, kui:

1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda;

2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;

3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;

4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult.

(5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära

saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”;

12) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele

juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.

(5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

14) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“;

16) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja

maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

17) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse

tähenduses;“;

4

18) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada

distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“;

21) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

(1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida:

1) elu- ja olmeruume;

2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi.

(2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja

esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed.

(3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust.

(4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat

ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi

või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil.

(5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema

keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehal

või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid.

(6) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse

kinnipeetav läbi:

1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;

2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;

3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;

4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise

ajal;

5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus

kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga;

6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud

kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all;

7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal

kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule

saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud;

5

8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal

muul ajal kokkupuudet ei ole.

(7) Vanglateenistuse ametnik sisestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed

kinnipeetava läbivaatuse kohta vangiregistrisse.

(8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku,

kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel

juhtudel:

1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele;

2) kinnipeetav on varem pärast isikuga kokkusaamist andnud positiivse tulemuse Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kinnitatud narkootilise aine ekspertiisis.

(9) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja.

(10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik.

Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina teha

vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost.

(11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada

vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need

realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse.

(13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast

vabanemisel.

(14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

22) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvis 89 asendatakse sõnad „isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei

koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel“ sõnadega „tema isikusamasuse

tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist võimaldavate

riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“;

24) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega vahistatu kirjavahetust peab või telefoni teel suhtleb.

Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi

või selle asutuse nimetus, kuhu vahistatu kirjutab, aadress ning kirja saatmise aeg. Telefonikõne

puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või selle asutuse

nimetus, kuhu vahistatu helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

6

(2) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu

juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga

keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või

isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida

vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule,

õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.“;

25) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE

1. jagu

Üldsätted

§ 1047. Kriminaalhooldus

(1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada

kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda.

Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud

kohustuste ja kontrollnõuete täitmisele järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse

vältel. Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja

(1) Kriminaalhooldaja on:

1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik;

2) kriminaalhooldusabiline.

(2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla

teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele.

7

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1049. Kriminaalhooldusametniku katseaeg

Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest

arvates.

§ 10410. Kriminaalhooldaja teatamiskohustus

(1) Kriminaalhooldaja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest

ja väärtegudest.

(2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

§ 10411. Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus

(1) Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-

s 132 sätestatut.

(2) Kriminaalhooldusabilise saladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §

132 lõikes 1 nimetatut.

§ 10412. Varalise kahju hüvitamine

Kriminaalhooldaja teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldajale või tema

perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143

sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

2. jagu

Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne

§ 10413. Kohtueelse ettekande taotlemine

(1) Kohtu või prokuröri taotlusel nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud

teenistuja kriminaalhooldusametniku, kes saab ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise.

(2) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku kohta käesoleva seaduse § 10414 alusel kohtueelse ettekande ja esitab selle

kohtule või prokurörile selle soovitud tähtaja jooksul.

§ 10414. Kohtueelne ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info

põhjal kohtueelse ettekande, mis sisaldab järgmist teavet:

1) kokkuvõte isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast, füüsilisest ja vaimsest tervisest,

kaitseteguritest;

8

2) arvamus katseaja, kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta;

3) arvamus võimalike karistuste ja mõjutusvahendite ning nende sobivuse ja tingimuste kohta.

(2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb

kriminaalhooldusametnik järgmist:

1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isikuga, tema

lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga;

2) tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega

kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta;

3) küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku seaduslikult

esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu

või menetlusaluse isiku käitumise ja õppimise kohta.

(3) Kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku eluloolised faktid

peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses

ettekandes esitatud andmeid.

(4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust,

samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks

olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav

ettekanne.

3. jagu

Kriminaalhoolduse täideviimine

§ 10415. Kriminaalhoolduse täideviimine

(1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus

iseseisvalt toime tulla.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või

kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste täitmise järele, toetab ja nõustab

kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle sotsiaalset kohanemist

soodustavat tuge.

(3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata

tal:

1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi;

2) leida töö-, õppimis- ja elukoht;

3) heastada tegude tagajärgi;

4) lahendada muid isiklikke probleeme.

9

§ 10416. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine

(1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele

samaaegselt kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid

(edaspidi keelatud aine) või on määranud ühe neist kohustustest, on kriminaalhooldajal õigus

kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse

keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud

korrast.

(2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise

või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka

proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine

tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

(3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste

puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui

kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse.

(4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või

narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla

proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine

tarvitamise tuvastamiseks.

(7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks

tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi

andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

§ 10417. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja

täiendavate kohustuste panemine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta

10

või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid

kohustusi.

(2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse

kirjalikult.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt.

§ 10418. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil

(1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades keelatud aine

tarvitamist kontrollivat seadet, kui:

1) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi;

2) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda alkoholi tarvitamist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele;

3) kriminaalhooldusalune on andnud selleks nõusoleku või

4) kohus või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75

lõike alusel 4 kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine.

(2) Kriminaalhooldaja võib keelatud aine tarvitamise kontrollimisel kasutada

jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas

sõrmejälgi ja näotuvastust.

(3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist.

(4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust

kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab

rikkumiste fikseerimist.

(5) Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab

kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem

ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid

hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse.

§ 10419. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete

töötlemine ja säilitamine

(1) Kriminaalhooldaja võib kasutada keelatud aine tarvitamise kontrollimiseks

jälgimissüsteemi ja jälgimissüsteemi andmekogu, kogudes andmeid kriminaalhooldusaluse

isiku, geograafilise asukoha, liikumise ning keelatud aine võimaliku tarvitamise kohta.

(2) Isikuandmed, mida töödeldakse jälgimissüsteemis kriminaalhoolduse ajal, kustutatakse

pärast kriminaalhoolduse lõppu jälgimissüsteemist, välja arvatud juhul, kui andmeid on vaja

säilitada rikkumise tuvastamiseks ja rikkumisele reageerimiseks. Pärast rikkumisele

reageerimist ja reageerimise kaebetähtaja möödumist kustutatakse andmed jälgimissüsteemist.

§ 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja

kulude hüvitamine

(1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise

tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

11

Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise

tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli.

(2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine

tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda

keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise

tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole

vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

(4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres, peab ta

pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab

kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub

kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest.

§ 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine

(1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või

hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

(3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse

kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel.

§ 10422. Hoolduskava

(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös

kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise

kava (edaspidi hoolduskava).

(2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega

kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab

kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia.

(3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord

aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja

tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava

muudetakse.

§ 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel

12

(1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka

kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse

põhimõttel võrgustikutöö raames.

(2) Võrgustikutöö on võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kindel roll ja

kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik

lahendamine.

(3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses peetakse

abikaasat, registreeritud elukaaslast, elukaaslast, isa, ema, vanaisa, vanaema, last, lapselast,

lapsendajat, lapsendatut, võõras- või kasuvanemat, võõras- või kasulast, venda või õde, onu või

tädi, eestkostjat või eestkostetavat, kannatanut ja põhjendatud juhul muud isikut.

(4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata

järgmisi asutusi ja spetsialiste:

1) haridusasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus;

3) kohtutäitur;

4) kohus;

5) Maksu- ja Tolliamet;

6) raviasutus;

7) sotsiaalhoolekandeasutus;

8) Sotsiaalkindlustusamet;

9) Töötukassa;

10) Politsei- ja Piirivalveamet;

11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja;

12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist.

(5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid.

Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus

teatavaks saanud asjaolusid.

§ 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed

Võrgustikutööks vajalikud andmed on:

1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi;

2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood;

3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku

esindaja kontaktandmed;

4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks olev süütegu;

5) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatav süütegu;

6) selle sündmuse liik, millega juhtumikorraldus on seotud;

7) sündmuse toimumise aeg;

8) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb

juhtumikorralduses;

9) andmed kriminaalhooldusaluse töötamise kohta;

10) kriminaalhooldusaluse sissetulekud, sealhulgas toetused;

11) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus;

13

12) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus;

13) andmed põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või

tarvitamisele viitavate tunnuste kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase

aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust.

§ 10425 . Ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta

(1) Kui kriminaalhooldus lõpeb, koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab

ülevaadet kogu kriminaalhooldusest või üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning

kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal.

(2) Ettekanne esitatakse kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.

§ 10426. Erakorraline ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta

erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

juhtudel.

(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele

kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

(3) Erakorraline ettekanne kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu poolt elektroonilisele

valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude

kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse

kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv.

(4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või

seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi

kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks.

(5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab

selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest.

(6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks,

asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks

või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks

esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele

kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku.

14

(7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib

esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks

kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui

kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja

kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja

kohta.

(8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise

kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle

kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või

prokuratuurile selle nõudmisel.

(9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid

kontrollnõudeid ega kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab

kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse täitmiskohtunikule viivitamata.“;

26) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“;

27) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;

28) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik,

kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil

otsustatakse“;

29) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“;

30) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teostab vanglateülene komisjon, mille ülesandeks on toetada

ja nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise

protsessis.“;

31) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

33) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente

ja andmeid.

15

(42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;

35) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“

sõnaga „andmeid“;

37) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga

„§ 111 lõikes 11“;

40) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) palga säilitamisele kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“;

41) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega

„valdkonna eest vastutav minister“;

42) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava

ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

43) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“;

44) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega

„vähemalt 75 protsendi ulatuses“;

45) paragrahvi 1364 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.

(3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse

haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni

kolm aastat.“;

46) paragrahvi 137 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eeldatakse, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust, kui järjestikune

puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul.“;

47) paragrahvi 139 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kompenseerib ületunnitöö“ sõnadega

„võrdses ulatuses“;

48) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

49) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnaga

„teatama vähemalt üks kuu ette“;

16

50) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

51) seadust täiendatakse §-ga 17210 järgmises sõnastuses:

„17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva

seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks palk.“;

52) seadust täiendatakse §-ga 17211 järgmises sõnastuses:

„§ 17211. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine

Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise

kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari

seisuga ja vastab järgmistele nõuetele:

1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-,

piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse

kuuluva ametniku ametikohal.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“.

§ 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

______________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vangistusseaduses (VangS) tehakse muudatused, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja

teenistusõiguse sätteid ning kriminaalhoolduse korraldamist. Muudatuse tulemusel

täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus (KrHS). Selle tulemusel muudetakse

vangistusseaduse nimetust ja edaspidi on nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotud

küsimused reguleeritud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses. See loob tervikliku aluse

karistuse täideviimise reguleerimiseks. Eelnõu eesmärk on suurendada õigusselgust, tõhustada

vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste

õiguste parem kaitse.

Muudatustega täpsustatakse läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse tegemisega seonduvat.

Lisaks muudetakse vangla töökorralduse sätteid ning politsei ja piirivalve seaduses (PPVS)

sätestatule sarnaselt ka mõningaid teenistusõiguse sätteid. Eelnõuga lahendatakse mitmed

praktikas ilmnenud kitsaskohad. Töökorralduse paindlikkuse suurendamiseks annab kahel

juhul Vabariigi Valitsuse asemel määruse valdkonna eest vastutav minister. Edaspidi kehtestab

kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduva korra ning vanglaametnike ametisse

nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Volitusnorme muudetakse ka selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab

korra, mis seni kehtestati määrusega, käskkirjaga. Näiteks sätestatakse, et edaspidi kinnitab

vangla koosseisud ja palgamääruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga samamoodi,

nagu see on politseiteenistuse puhul PPVS-i alusel. Samuti kaasajastatakse kriminaalhoolduse

ametikohad, loobutakse kriminaalhooldusühingute regulatsioonist ja täpsustatakse mõningaid

andmekaitsega seotud sätteid.

Muudatused ei suurenda ettevõtjate ega inimeste halduskoormust. Avaliku sektori töökoormus

väheneb, andmehaldus muutub tõhusamaks, sest välditakse andmekogude dubleerimist,

paranevad pöördumiste menetlemise võimalused ning tugevdatakse taasühiskonnastamise

põhimõtete rakendamist. Vanglateenistuse töökorraldus muutub kokkuvõttes paindlikumaks ja

efektiivsemaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna õigustalituse juhataja

Laura Glaase ([email protected]) ning sama talituse nõunikud Kadri Margus

([email protected]), Helina Kasvandik ([email protected]), Mirjam Rehi

([email protected]) ja Greete Jalast ([email protected]). Eelnõu rakendusakti

2

kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu

on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu § 1 punkti 25 muudatused on osaliselt seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõuga1. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud

eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 35;

2) karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üks eesmärk on kaasajastada vangistust ja kriminaalhooldust korraldavaid sätteid.

Samuti on seaduse eesmärk kaasajastada teenistusõigust ja vangla töökorraldust.

Justiits- ja Digiministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsuses (VTK)2 selgitati

kinnipeetavate pöördumiste ja taotluste lahendamisega seotud probleeme ja vajadust

regulatiivsete meetmete järele. Sellest tulenevalt laiendatakse pöördumise suulise lahendamise

võimalusi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise

seadusega (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) lahendati

paljud 2023. aasta vangistusseaduse eelnõule eelnenud VTK-s3 käsitletud probleemid, kuid

osaliselt on probleemid jäänud lahenduseta. Osa neist muudatustest tehakse kõnesolevas

eelnõus. Nii nt ei lahendatud eelnõuga VTK-s käsitletud teenistusõiguse ega

distsiplinaarmenetlusega seotud küsimusi, kuna nende teemade mahu ja eripära tõttu peeti

otstarbekaks neid menetleda eraldi eelnõus. Eraldi eelnõudega on juba lahendatud VTK

esimese osa punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse VTK-s kirjeldatud osa

probleeme, mis on ka praegu aktuaalsed. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka

vanglate töökorralduse muutmist.

Seaduse üheks eesmärgiks on muu hulgas täpsustada kinnipeetavate ja vanglat külastavate

isikute läbivaatusega seotud regulatsiooni. Seaduses eristatakse edaspidi selguse eesmärgil

ruumide ja territooriumi läbiotsimist ning isikute turvakontrolli ja läbivaatust. Olemasolevad

sätted võimaldavad läbivaatust laiemalt, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad seda võimaldaksid, mistõttu reguleeritakse isiku läbivaatust reguleerivad sätted

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga):

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f2b216-3ecb-42b6-b9e7-156397372302 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e

3

kitsamalt. Selgem ja kitsam regulatsioon aitab vältida olukordi, kus vangla toiming võiks

kujuneda isiku õiguste vaatest ülemääraseks.

Lisaks on eelnõu eesmärk lihtsustada vanglateenistuse tööd selle kaudu, et võimalikult suur

hulk andmeid, mida vangistuse ja kriminaalhoolduse teostamisel töödeldakse, oleks ühes

andmekogus. Seetõttu tehakse seaduses muudatused, mis võimaldavad kinnipeetavate rahalise

arvestuse süsteemi (edaspidi ka arvestussüsteem) andmed liita vangiregistriga (KIR). Kahes eri

andmekogus andmete hoidmine ei ole otstarbekas, kuna mõlema andmekogu andmeid

kasutatakse üksnes vanglateenistuses ja ametnikud, kes neid kasutavad, kasutavad

vangiregistrit ka oma igapäevatöös.

Kavandatava eelnõu eesmärgiks on ka kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine

vangistusseadusesse, et kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning

tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus.

Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle

käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Kavandatavate

muudatustega kriminaalhooldusseaduse normid kaasajastatakse ja viiakse tervikuna üle

vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuste kavandamisel lähtuti

kriminaalhoolduse praktikast. Samuti vaadati üle ametnike rollid ja kompetentsimudel,

sealhulgas kriminaalhooldusabilise tegevus, ning loobuti kriminaalhooldusühingute

regulatsioonist (eelnõu punkt 25). Ühtlasi täpsustatakse ka andmekaitse ja isikuandmete

töötlemise sätteid, et tagada nii suurem õigusselgus kui ka isikute teadlikkus oma õigustest.

Muudatused on kooskõlas 2025. aasta esimeses pooles kooskõlastusringile saadetud eelnõuga

„Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)“4, mis

sisaldab kriminaalhooldusseaduses kavandatavaid muudatusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud

muudatused ja teine karistusregistri seaduses tehtavad muudatused. Kolmanda paragrahviga

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Neljas paragrahv sätestab seaduse

jõustumise.

I. Vangistusseaduse muudatused

Punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse nimetust, sest edaspidi reguleeritakse seaduses nii

vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotut. Seaduse nimetus on edaspidi „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“. Kriminaalhooldusseadus ühendatakse vangistusseadusega, kuna

kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Kahe seaduse

ühendamine tugevdab ühtset süsteemi ja koordineeritust, millega on võimalik tagada terviklik

lähenemine karistuse täideviimisele.

4 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

4

Punktiga 2 muudetakse kehtiva seaduse § 1 teksti. Muudatus tuleneb kriminaalhooldusseaduse

liitmisest vangistusseadusega, mille tulemusena täiendatakse seaduse reguleerimisala.

Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise osa ning ka osa vanglateenistusest, kuid

kriminaalhoolduse täideviimise ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise eripärade

tõttu tuleb seaduse reguleerimisalas kõik karistuse täideviimise osad täpselt sätestada. Samuti

tuleb määratleda vanglateenistuse vanglaametniku mõistele lisaks kriminaalhooldusametniku

mõiste, kuna vangistus- ja kriminaalhooldusseadus reguleerib muudatuse järel ka

kriminaalhoolduse täideviimist.

Punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 12, milles sätestatakse avaliku teabe seaduse (AvTS)

ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse (MSVS) kohaldamise erisused. Muudatus on seotud vajadusega lihtsustada

haldusmenetlust vanglas. VTK-s käsitleti ühe lahendusena pöördumiste suulise lahendamise

võimaluste laiendamist, mida kõnesoleva eelnõuga ka tehakse. Muudatusega sätestatakse, et

vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast

või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määratluse all

„kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“ on silmas peetud juhtumeid, kus kinnipeetav küsib

pöördumises igapäevaseid vähetähtsaid vangistusega seotud olmeküsimusi ja vangla saab

olemasoleva teabe põhjal inimesele kiirelt vastuse anda. Nt kinnipeetav küsib, kuidas ta saab

endale uue veekeedukannu või teleri kambrisse, kasutada tahvelarvutis VangS § 51 lg 1 p-s 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali vms. Kuivõrd kinnipeetaval on jätkuvalt õigus

esitada vangla tegevuse peale kaebus või vaie, ei mõjuta suuline vastamine kinnipeetava õigusi.

Samas võimaldab see vanglal toimida kinnipeetavate igapäevaste olmeküsimustega aega

säästvamalt. Kinnipeetava õiguste kaitseks ja selleks, et vanglal oleks võimalik vaidluse korral

tõendada, et kinnipeetav on pöördunud ja vastuse saanud suuliselt, sätestatakse, et suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud

vangiregistri iseteenindusportaali. Suulise vastamise võimaluste laiendamine ei mõjuta

kinnipeetava õigust esitada vanglale vaie, kui ta leiab, et vangla rikub kuidagi tema õigusi.

Seega on õiguskaitsevahend kinnipeetavale jätkuvalt tagatud.

Lisaks sätestatakse, et kinnipeetava poolt vangiportaali kaudu vanglale esitatud pöördumistele

ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. AvTS § 21 lõike 1 järgi: kui

teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle

teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal

teabenõudjale. MSVS § 5 lõikest 3 tuleneb, et kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud

seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud

teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse

pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva

jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8

sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse

sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. MSVS § 5 lõikest 4 tuleneb, et kui

adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või

selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja

või selgitustaotluse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib

pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või

selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt.

Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele

5

vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. VangS § 28 lõike 2 järgi toimub

kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile,

vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja

kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Praktikas on tekkinud olukordi, kus

kinnipeetavad üritavad vangi portaali kaudu taotlust vanglale edastades hoiduda kõrvale kirja

saatmisest õigele asutusele omal kulul. Vangi portaal on aga mõeldud just kinnipeetava ja

vangla vahelise suhtluse mugavamaks muutmiseks, mitte aga selleks, et vangla vahendaks

portaali kaudu pöördumisi teistele asutustele. See ei oleks ka kooskõlas VangS § 28 lõikes 2

sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav. Vangi portaal ei ole

mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool vanglat, vaid üksnes selleks, et

lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Kohtupraktikas on

leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt vanglale esitatud pöördumisi

teistele asutustele.5 Samuti ei puuduta muudatus vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja

kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine

tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada pädevale asutusele.

Punktiga 4 täiendatakse vangistusseadust §-ga 31. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus

tunnistatakse kehtetuks (kõnesoleva eelnõu § 3 kohane muudatus), täiendatakse

vangistusseadust terminiga „kriminaalhooldusalune“.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 2 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 31. Säte tuuakse

vangistusseadusesse üle kehtival kujul. Säte annab loetelu nendest isikutest, keda loetakse

kriminaalhooldusalusteks. Kriminaalhooldusalune on inimene, kes on kohtu või prokuratuuri

otsuse või määruse alusel määratud kriminaalhooldusele.

Punkti 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud

korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Punkti 2 kohaselt on

kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või

narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga.

Üldkasulik töö kujutab endast ühiskonna heaks tehtavat tööd, mida isik teeb tasuta oma tavaelu,

sealjuures põhitöö või õpingute kõrvalt. Samal ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega on

isik kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangistuse asendamine raviga on teraapiline

õigusjärelm. Vangistuse asendamine raviga on võimalik üksnes psüühilise patoloogia

ravimiseks ning sõltuvusravi on täpsustuse kohaselt ainult narkomaania ja seksuaalsuunitluse

häire ravi. Üldkasulik töö, sõltuvusravi ning seksuaaltegijate kompleksravi on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri kinnitatud määrustega.

Punkti 3 kohaselt on kriminaalhooldusalune isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201

lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega6. Muudatuse eesmärk oli tekitada selgem

rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada prokuratuur

kriminaaltäitemenetluse ülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole sobivat struktuuri

ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei karistata, kuid neile pandavad kohustused

5 Vt nt Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1535. 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

6

on identsed või sarnased nende kohustustega, mis määratakse süüdimõistetutele

karistusseadustiku (KarS) § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist korraldavad

kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastati muudatusega avalike ülesannete jaotumist

prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni põhifunktsioonidest.

Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused

automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille

täideviimine või täideviimise järelevalve korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus

kohustus on näiteks rahasumma kandmine riigituludesse, mida kontrollida on prokuratuuril

endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust

suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga isikule pannakse näiteks kohustus

osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati

kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa

täidetakse kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal

(näiteks ravile pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb

kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet. Samas võidakse

konkreetsel juhul kokku leppida ka teisiti. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas täpsemalt

reguleerida iga kohustuse täitmisega seonduvat, vaid selle võib jätta prokuratuuri ja

kriminaalhoolduse vahel paindlikult toimima.

Punkti 4 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina

kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning

punkti 5 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu,

kellele kohus on kohaldanud elektroonilise järelevalvega ajutist lähenemiskeeldu või

lähenemiskeeldu. Elektrooniline valve kujutab endast inimesele kehtestatud liikumisvabaduse

piirangut, kasutades selleks elektroonilise valve seadmeid. Elektrooniline valve on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 22. veebruari 2007. a määrusega nr 15 „Elektroonilise valve

täitmise ja järelevalve kord“.

Punkt 6 sätestab, et kriminaalhooldusalune on süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku

tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku §

87 alusel. See tähendab, et need alaealised, kellele üldkasulik töö on määratud KarS § 87 alusel,

on kriminaalhooldusalused, vastasel korral ei saa kriminaalhooldajad üldkasuliku töö tegemist

korraldada. Punkti 7 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kelle

kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. Seda juhuks, kui näiteks korduvalt

mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustatava puhul on tarvis tellida

kriminaalhooldusametnikult kohtueelne ettekanne.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust nii, et sellest nähtub selgelt kehtestatava

õigusakti liik, milleks on valdkonna eest vastutava ministri määrus. Terminiga “kinnitab” on

tavapäraselt mõeldud käskkirjaga kinnitamist, määruse puhul kasutatakse väljendit “kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega”. Tegu on normitehnilise täpsustusega.

Punktiga 6 täiendatakse § 51 punktiga 8. VangS § 51 sätestab kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmekogu eesmärgid.

Punktiga 8 sätestatakse vangiregistri sättes üheks eesmärgiks tagada ülevaade kinnipeetavate

ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja maha arvatud summadest ning korraldada

kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Varem kinnipeetavate

rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi ka arvestussüsteem) olnud andmed tõstetakse

7

vangiregistri andmekogusse. Muudatus on seotud sellega, et kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteem muudetakse vangiregistri üheks osaks. Praegu on kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteem eraldi andmekogu (VangS § 441). Muudatus on seotud eelnõu

punktiga 18, millega tunnistatakse kehtetuks VangS § 441. Otstarbekas on kinnipeetavatega

seotud andmeid, sh rahaliste vahenditega seotud andmeid, pidada ühes andmekogus.

Muudatuse tulemusel on vangiregistris olemas kogu seni arvestussüsteemis sisaldunud teave,

kuid selle ühes andmekogus pidamine lihtsustab vanglateenistujate tööd.

Punktiga 7 täiendatakse § 53 punktidega 20–22. Muudatus on seotud eelmise punktiga.

Vangiregistrisse kantava teabe sätteid täiendatakse nii, et vangiregistrisse kantakse ka andmed

isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta, andmed isikuarvelt maha arvatavate

summade ja nõuete täitmise kohta ning andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.

Punktidega 8 ja 23 muudetakse §-de 13 ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik

tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal

kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee

kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Apollo

kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale andmetele võrreldes

varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse tuvastamiseks enne isiku vanglasse

arvele võtmist. Isikusamasuse tuvastamine puudutab üksnes neid isikuid, kes tulevad

iseseisvalt karistust kandma, kuid kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. See

muudatus ei hõlma kainenejaid.

Punktide 9, 10 ja 22 muudatustega kaotatakse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 79 sätestatud

vastuvõtuosakonna mõiste. Kinnipeetava suhtes tehakse vanglasse saabumisel endiselt § 14

lõikes 3 nimetatud toimingud, kuid seda ei ole vaja teha konkreetses osakonnas.

Punktiga 11 ja 24 muudetakse §-ide 29 ja 97 sõnastust. Paragrahv reguleerib kirjavahetuse ja

telefonikõnede jälgimist. Vangla praktikas on tekkinud erinevaid tõlgendusi, millisel juhul

tuleb kinnipeetava saadetav või temale saadetud kiri avada ja sellest ära võtta keelatud esemed.

Paragrahvi 29 lõike 1 järgi avab kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja

arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud

kirjad, vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille

omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Andmeid kirjavahetuse ja kõnede

kohta on lubatud töödelda vangiregistris (VangS § 53 lg 1 p 10). Tuleb rõhutada, et säte räägib

üksnes kirja avamisest, mitte selle sisu kontrollimisest. Kinnipeetava kirjavahetuse teel

edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses

sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25.

juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja

avamise juures, ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja

adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi

adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43 järgides. Kui täidetud on VangS § 29 lõikest

1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja

arvatud VangS § 29 lõigetes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad)

8

avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole PS § 43 kaitseala viidatud lahendi

kohaselt riivatud.

Lõike 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale,

advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja

Digiministeeriumile. Lõige 5 sätestab, et ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju

riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale,

advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale. Ebaselgust on tekitanud, keda

peetakse silmas riigiasutuste all. Selle asemel kasutatakse edaspidi väljendit „ametiasutus

avaliku teenistuse seaduse tähenduses“. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 6 on määratletud

nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Kuivõrd ametiasutuse ametnikud ja töötajad

täidavad kinnipeetavaga suhtluses ametiasutuse ülesandeid, loetakse neile adresseeritud ja neilt

saabunud kirjad samuti ametiasutuse kirjadeks. Vanglates erineva praktika tekkimise

vältimiseks on otstarbekas lähtuda üheselt mõistetavast terminist. Paragrahvide järjestuse tõttu

on ebaselgust tekitanud ka lõigetes 2, 3 ja 4 kasutatud termin „kontrollima“, mis on mõeldud

kohaldamiseks üksnes KrMS 31. peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja

korras. Ebaselgust tekitavad terminid muudetakse ja kogu paragrahv sõnastatakse uuesti.

Samast põhimõttest lähtuvalt tehakse muudatused ka vahistatute kirjavahetuse ja

telefonikõnede osas.

Punktiga 12 tunnistatakse § 31 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad kinnipeetava

poolt elektriseadme kasutamisega seotud kulude arvestust ja katmist. Lõike 3 järgi katab

elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestamise

periood on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Lõige 4

sätestab elektriseadme kasutamise kulude määrade ning nende arvestamise ja hüvitamise korra

kehtestamiseks volitusnormi. Elektriseadme kasutamise kulude arvestus on töömahukas ja

saadav tulu arvestusele kuluva töömahuga võrreldes ebaproportsionaalne. Elektriseadme

kasutamise tasu mõjutavad seadme võimsus, seadmete arv, kuid ka vanglast eemal viibimine,

näiteks tervishoiuteenuse saamiseks, mille korral on võimalik taotleda kulude summa

vähendamist. Elektriseadmete arvestus käib iga vangla kohta eraldi. Iga kuu määratud

kuupäevaks broneeritakse arvestussüsteemis järgmise kuu elektriraha. Iga kuu lõpus muutub

jooksva kuu broneering tegelikuks väljamakseks isiku kontolt. Seda tehakse arvestussüsteemis

praegu käsitsi, mis on ajamahukas töölõik. Juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha elektri eest

tasumiseks, teavitatakse üksust. Kui kinnipeetava vabakasutuskontol vahendid puuduvad, tuleb

järgmise kuu kindlaks kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Arvestada tuleb ka sellega, et

kinnipeetaval võib mingil perioodil olla isikliku seadme kasutamise keeld. Arvestades

eeltoodut ja seda, et vangla peab tagama inimesele eluks vajaliku, loobutakse elektriseadmete

kasutamise ja selle eest tasu maksmise arvestusest. Edaspidi kaetakse need kulud vanglate

eelarvest.

Punktiga 13 täiendatakse § 311 lõigetega 4 ja 5, milles täpsustatakse interneti kasutamise

piiramisega seonduvat. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et kui kinnipeetav kasutab internetti

viisil, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata

interneti kasutamist või piirata juurdepääsu, et tagada interneti kasutamise lõikes 1 sätestatud

9

eesmärkidega kooskõlas. Muudatus on ajendatud interneti kasutamisega seotud rikkumistest ja

vajadusest neile rikkumistele õigeaegselt ja asjakohadelt reageerida. Kinnipeetavatel on

tahvelarvuti kaudu võimalik kasutada vangiregistri iseteenindusportaali vanglale pöördumiste

esitamiseks ja e-poes ostlemiseks. Iseteenindusportaali sisselogimiseks tuleb sisestada

kasutajanimi ja parool, süsteemi sisselogimine käib kaheastmelise autentimisega, mis

tähendab, et lisaks tuvastab süsteem kinnipeetava näokujutise, et veenduda, kas kasutaja,

parool ja näokujutis on sama inimese omad. Vanglateenistusele on teada juhtumeid, kus

mitukümmend kinnipeetavat kasutasid sisselogimiseks teise kinnipeetava nimesilti, kus peal

on ka foto, või teisi fotosid. See võimaldas teha teise kinnipeetava nimel toiminguid, nt esitada

kaebusi, samuti võimaldas see jätta teisele kinnipeetavale mustanddokumendi kaudu teateid, st

suhelda varjatud viisil. Kinnipeetavad kasutasid omavahel suhtlemiseks süsteemis loodavate

dokumentide mustandeid. Nt üks kinnipeetav koostas teksti kas pöördumise tegemiseks või

vangla e-poe tagasiside funktsioonis, kuid ei saatnud seda ära. Pärast seda logis

kaaskinnipeetav tema pildi, isikukoodi ja parooli abil iseteenindusportaali sisse ja nägi teise

kinnipeetava koostatud mustandit. See viis olukorrani, kus oli võimalik suhelda keelatud viisil,

samuti laadida üles infot. Juhul kui portaali logiti sisse teise isiku nõusolekul, tuli algatada

distsiplinaarmenetlus, kui nõusolekut polnud, kriminaalmenetlus. Näiteks Tartu Vangla

kinnipeetavate suhtes algatati 2025. aastal kaks kriminaalasja KarS § 217 lõike 1 tunnuste

alusel, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi

kõrvaldamise või vältimise teel. Olukorras, kus vanglal on kohustus korraldada vanglas

järelevalve selliselt, et vanglas ei pandaks toime uusi õigusrikkumisi, ei saanud vangla sisuliselt

mitte midagi selle olukorra ennetamiseks teha ja tegeleda tuli tagajärgedega.

Teine rikkumise näide puudutab avaliku e-toimiku (AET) kasutamist. AET-i kasutamisega

ilmnes praktikas mitu probleemi. AET-is on võimalik suhelda nii vanglaväliselt kui

vanglasiseselt, sh näha erinevaid dokumente, lisatud audio- või videofaile ja muud teavet,

peamiselt kahel viisil. Näiteks kui keegi esitab AET-is menetlusse uue asja nii, et tema ise on

kinnipeetava esindaja ja kinnipeetav on taotleja rollis, saab kogu selle asja kaudu esitatud teave

viimasele kättesaadavaks. Sama tulemus on võimalik saavutada ka teistpidi, st kui vabaduses

olev isik on ise taotleja ja kinnipeetav on tema esindaja. Suhtluspiirangutega isikutel seda

võimalust ei ole, nendele on kõik dokumendid automaatselt nähtamatuks tehtud, kuid nende

kinnipeetavate puhul, kellel suhtluspiiranguid ei ole, seda piiratud ei ole. See viis olukorrani,

kus AET-i kaudu tekkis kinnipeetavatele sisuliselt uus suhtluskanal. Need juhtumid kinnitavad,

et interneti kasutamist võidakse aeg-ajalt kuritarvitada ja sel juhul peab vanglateenistusel olema

võimalik interneti kasutamist õigel ajal piirata. Piirata ei tohi mõistagi igal juhul, vaid üksnes

siis, kui interneti kasutamine on VangS-i eesmärkidega vastuolus. Igasugune piirang peab

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ega tohi osutuda ülemääraseks. Interneti kasutamise ja

juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

interneti kasutamise kord on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 101, on otstarbekas sätestada piirangutega seonduv samas

määruses.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks VangS § 321. Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale

väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut

tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. Väljasõidutunnistuse

10

andmise eesmärk oli, et kinnipeetav saaks väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise

seaduslikkust ja oma isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas

perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Praktikas on olnud juhtumeid, kus

väljasõidutunnistus ei ole täitnud oma eesmärki ega asenda isikutunnistust.

Väljasõidutunnistuse väljastamine tekitab nii raha- kui ka ajakulu. Väljasõidutunnistuse

blankettide loomiseks on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal 2025. aasta

eelarvesse arvestatud 4000 eurot. Ühe blanketi hind on umbes 1,70 eurot, millele lisandub

käibemaks. Dokument tuleb kinnipeetavale vormistada hoolimata sellest, kas isikule on

väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument või kinnipidamise õiend. Valdav osa blankettidest

läheb avavanglas viibivatele kinnipeetavatele ning need vormistatakse käskkirja alusel igaks

lühiajaliseks väljasõiduks uuesti. Väljasõidutunnistuse eesmärki on võimalik saavutada teiste

meetmetega, mis on kulu- ja ajatõhusamad, näiteks väljastades kinnipeetavale kinnipidamise

õiendi, mis on reguleeritud vangistusseaduse §-s 181 ja määruses “Vangla sisekorraeeskiri”,

või andes väljasõidu ajaks talle kätte tema isikut tõendava dokumendi.

Punktiga 15 täiendatakse kehtiva seaduse § 34 lõikega 41. Muudatuse kohaselt võimaldatakse

kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse1 (VSS)

tähenduses, vaid iseseisev riigikeeleõpe. Muudatus tuleneb kinnipeetava, kes on väljasaadetav

VSS-i tähenduses, subjektiivsest õigusest eesti keelt õppida ning vangla kohustusest

keeleõppes osalemise võimalus kinnipeetavale tagada.7 Seega on muudatuse tulemusel vanglal

kohustus tagada väljasaadetavale kinnipeetavale iseseisev riigikeele õpe.

Punktiga 16 täiendatakse kehtiva seaduse § 341 lõike 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse

sättesse, et lõikes viidatud määrus reguleerib lisaks kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu

määradele, arvutamisele ja maksmise korrale ka tasu maksmise aluseid. Samuti tuuakse

Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ valdkonna eest vastutava ministri

tasandile, kuna Vabariigi Valitsuse tasandil sellise korra kehtestamine ei ole põhjendatud. Tegu

on karistuse täideviimisega seotud rakendusliku küsimusega ja arvestades, et vanglate eelarve

kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 9), on kinnipeetava õppimise

tasustamisega seonduvad küsimused otstarbekas lahendada ministri tasandil (rakendusakti

kavandi nr 3).

Punktiga 17 muudetakse kehtiva seaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ning viiakse sätte sõnastus

kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaga. Tulenevalt riikliku

pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-

aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pensionistaaž on

nimetatud seadusest tulenevalt aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile

õigust andva tegevusega.

Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 441. Kehtetuks tunnistamine on seotud

kahe andmekogu liitmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem liidetakse

kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekoguga

(vangiregister). Vastavad andmekoosseisud lisatakse vangiregistri sätete juurde.

7 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2023. a. otsus nr 3-20-1629

11

Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 53 lõige 4. Kehtiv VangS § 53 lg 4

sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse,

tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.

Nimetatud säte reguleeris varem vangla regressiõigust kulutatud summade tagasinõudmiseks.

Tervishoiuteenust vanglas osutab 1. juulist 2024 Tervisekassa. Tervishoiuteenuse osutamise

ülesande üleandmisel vanglalt Tervisekassale muudeti sätet nii, et vangla asemel on

regressinõue Tervisekassal. Samas ei ole Tervisekassa seda võimalust kunagi rakendanud ja

seda sätet ei ole enam vaja. Lisaks tegi õiguskantsler8 17.06.2025 Justiits- ja

Digiministeeriumile ettepaneku ette valmistada vangistusseaduse § 53 lõike 4 muudatused,

kuivõrd VangS § 53 lõikes 4 sätestatud meede on õiguskantsleri hinnangul vastuolus

rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadega.

Sätte kehtetuks tunnistamise tulemusel on kinnipeetava õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12)

ja tervise kaitsele (PS § 28) paremini tagatud ning regulatsioon on kooskõlas rahvusvaheliste

kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsoonide seisukohtadega.

Punktiga 20 täiendatakse kehtiva seaduse § 65 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt võib

vanglateenistuse ametnik kinnipeetava käitumist arvesse võttes kustutada distsiplinaarkaristuse

ka enne eelnimetatud tähtaja saabumist. Muudatus tuleneb vanglateenistuse strateegias

väljatoodud juhtumipõhisest individuaalsest lähenemisest ja kriminaalpoliitika põhialustes

ettenähtud isikute järkjärgulise vabastamise põhimõttest, mis tähendab, et väheneb inimese

vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste,

nagu elektroonilise järelevalve ja avavangla osakaal. Muudatusest tulenev annab

juhtumikorraldajale võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks ning inimesele võimaluse

teatud hüvede saamiseks, mis on seotud distsiplinaarkaristuse olemasoluga.

Punktiga 21 muudetakse §-s 68 sätestatud isiku läbiotsimise korda selgemaks ja üheselt

mõistetavamaks. Kehtiv regulatsioon on suure üldistusastmega, jättes haldusorganile ulatusliku

kaalutlusruumi ning lubatud tegevuse piiri ebamääraseks. Vangistusseaduses kasutatav

„läbiotsimise“ termin ei erista eri läbiotsimistoiminguid ning hõlmab kõiki tegevusi, mis

aitavad kaasa keelatud esemete leidmisele nii isiku juurest kui ka ruumist. Sõltuvalt

läbiotsimistoimingust on riive isiku jaoks väga erinev ning seetõttu on oluline sätestada eri

toimingute jaoks õiguslik alus. Näiteks võrreldes lahtiriietumisega läbiotsimisega on

vaatlemise, kompimise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil

läbiotsimine väiksema riivega meede, mille lubamise alused on laiemad.

Toimingute eristamiseks võetakse kasutusele „läbivaatuse“ ja „turvakontrolli“ terminid.

Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust. Nimetatud sätte mõte ei ole seaduses uus, kuid sätestatakse uutes lõigetes ja

eristatakse eri läbiotsimisviise. Turvakontroll hõlmab isiku, tema asjade ja riiete kontrolli

vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma

abil. Turvakontrolli tegemine on kohustuslik määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32

nimetatud juhtudel.

8 Vanglas ennast tahtlikult vigastanud inimese ravikulud.pdf

12

Isiku läbivaatuse käigus kontrollitakse, kas kinnipeetaval, vanglasse siseneval või vanglast

väljuval isikul võib olla riietes, kehal või tema kehasse peidetud vanglas keelatud esemeid või

aineid. Kuna läbivaatus võib olla isiku jaoks ulatuslikuma riivega, on selle kinnipeetavatele

tegemine lubatud üksnes põhjendatud aluse olemasolu korral. Selliseks juhtumiks võib olla nt

olukord, kui isikul tekkis väljaspool vanglat viibides või kokkupuutel kolmandate isikutega, sh

teiste kinnipeetavatega, võimalus omandada keelatud esemeid. Riigikohus on 19. juuni 2025.

a lahendis nr 3-22-1384 selgitanud, et julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema

astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Samuti

viitab kohus EIK praktikale, mille kohaselt kinnipeetava süstemaatilised lahtiriietumisega

läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, st ei tulene kinnipeetava käitumisest või

erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast

inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3).8 Lahtiriietumisega läbiotsimist võib kohtu

hinnangul õigustada vanglale varem teada olev info, nt et kinnipeetaval on kavatsus kasutada

vägivalda, või kui kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud

keelatud esemete kadumine tööobjektilt. See loetelu ei ole ammendav. Ohuks vangla

julgeolekule ja põhjendatud aluseks võib olla ka nt olukord, kus vanglas on teatud

ajavahemikus tuvastatud keelatud esemete või ainete kasv ning vanglale ei ole teada, millist

kanalit kaudu need sisse tulevad. Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja

läbivaatust teha erandina vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost.

Näiteks kui vanglateenistuse ametnik tunneb turvakontrollis, et kinnipeetaval on keha juurde

peidetud terariist, võib turvalisuse tagamiseks kinnipeetavale läbivaatust teha ka vastassoost

ametnik. Läbiotsimise mõiste jääb jätkuvalt kehtima elu- ja olmeruumide ning teiste ruumide

ja territooriumi läbiotsimisel. Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt

vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase

väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus võib läbi otsida ka ruumis või territooriumil

asuvad esemed.

Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuste

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. Proportsionaalseks võib pidada olukorda, kus

leidmata ese või aine võib kujutada ohtu vangla või kinnipeetavate julgeolekule või tervisele.

Eelkõige võivad sellisteks aineteks ja esemeteks olla narkootilised ained, ravimid, mobiilid,

terariistad või muud esemed või ained, millega on võimalik isikute elu ja tervist kahjustada.

Ajavahemikul 01.01.2025–01.09.2025 on vanglates kokku toimunud narkootilise aine või

joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi 325. Vanglasse

sissetoimetamisel (sealhulgas kokkusaamine, pakk, kiri) on ära võetud joovastiga seotud

ühikuid kokku 2522. Suurema osa nendest moodustasid ravimid (sh nikotiiniplaastrid), kuid

kolme vangla peale oli narkootikumidega seotud sündmusi kokku 43. Lisaks narkootikumidele

on leitud 134 süütamisvahendit, 4 mobiiltelefoni, tubakat, SIM-kaarte jms. Eeltoodu põhjal on

13

oluline, et vanglal oleks põhjendatud vajaduse korral õigus kinnipeetav või külastaja läbi

vaadata ning seaduses sätestatud alusel teha ka kehaõõnsuste kontrolli.

Turvakontroll ja läbivaatus riivavad kinnipeetavate ning vanglasse sisenevate isikute

põhiõigusi. Riive ulatus sõltub toimingu liigist, nt tehnilise vahendi või teenistuslooma

kasutamine on leebe sekkumine, samas kui alasti läbivaatus on intensiivsem ja kehaõõnsuste

kontroll kõige intensiivsem meede. Isiku suhtes tehtav turvakontroll ja läbivaatus võivad riivata

nii põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust (PS § 26) kui ka inimväärikust (PS § 10). Kuna

vanglal on kohustus tagada vangla, kinnipeetavate ja külastajate julgeolek ja turvalisus, siis

nimetatud meetmete kasutamine vangla poolt on õigustatud. Nimetatud meetmed on sobivad

keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning neid ei ole võimalik avastada vähem riivavate

abinõudega. Kuigi riive võib olla isikule läbivaatuse korral intensiivne, on see õigustatud,

arvestades vanglate turvalisuse tagamise kaalukust. Kuna läbiotsimise sätted on püsinud

muutumatuna aastaid, siis muudatustega tehakse normid selgemaks ja täpsemaks. Muudatused

ei riiva isikute põhiõigusi ulatuslikumalt varasema regulatsiooniga võrreldes, kuna normide

sisu ei muutu. Täpsustatud regulatsioon aitab ametnikel püsida seatud piirides ning aitab ära

hoida ülemäärast sekkumist.

Vangistusseaduses sätestatakse ka kohustus sisestada andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta

vangiregistrisse. Dokumenteerimise vajaduse nägi eespool viidatud lahendis ette Riigikohus,

kuna see annab kinnipeetavale võimaluse enda õigusi paremini kaitsta.

Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsem kord on reguleeritud justiits- ja digiministri

määruse “Järelevalve korraldus vanglas” 4. peatükis. Määruses tuuakse välja, milliseid isikuid

ei tule läbi otsida, ning täpsustatakse läbiotsimise protseduuri.

Punktiga 25 täiendatakse kehtivat vangistusseadust 52. peatükiga „Kriminaalhoolduse

täideviimine“, kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud sätted

tuuakse üle vangistusseadusesse. Muudatus on oluline, et tagada terviklik lähenemine karistuse

täideviimisele, kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tulenevate sätete võrra 1. jaoga

„Üldsätted“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 võetakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusse üle §-

na § 1047.

Lõike 1 ületoomisel muudetakse selle sõnastust ega täpsustata institutsiooni, kes karistuse või

kohustuse määrab. Seega täpsustatakse muudatusega kriminaalhoolduse eesmärke, kuna nii

karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohustuste määramise

pädevus kohtul. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mis tuuakse üle kehtiva

kriminaalhooldusseaduse §-st 28, millest tuleneb võimalus kriminaalhooldust teostada lisaks

individuaalsele vormile ka sotsiaalse rühmatöö vormis. See tähendab, et sotsiaalprogramme

viiakse läbi rühmatöö vormis. Samuti on võimalik rühmatöö vormis läbi viia erinevaid

hoolduskava tegevusi, kaasates kriminaalhooldusaluseid, kelle hoolduskavas see tegevus on.

14

Kavandatava eelnõu lõige 2 tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 lõikest 2. Lõike

ületoomisel kaasajastatakse sõnastust, kuna justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92

„Tallinna Vangla põhimäärus“ 2023. aasta detsembris tehtud muudatustest tulenevalt on

Tallinna Vangla ülesanne korraldada kriminaalhooldust. Määrusega reguleeritakse Tallinna

Vangla ülesannet korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid

tegevusi, suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele ja kavandada

kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1048 ning selle

pealkirja muudetakse tulenevalt sätte sisust. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse selliselt, et

kriminaalhooldaja on nii kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik kui ka nooremametnik. Muudatus on vajalik, kuna

kriminaalhoolduses täidavad ülesandeid nii kriminaalhooldusametnik, sealhulgas

vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik, kui ka

nooremametnik ja kriminaalhooldusabiline. Igal neist on oma roll ja vastutusala, mis toetab

kriminaalhoolduse eesmärki – aidata inimestel pöörduda tagasi õiguskuuleka elu juurde.

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse keskne spetsialist, kelle ülesanne on toetada

kriminaalhooldusaluse tagasipöördumist õiguskuuleka elu juurde ning soodustada tema

sotsiaalset kohanemist. Ametniku töö lähtub juhtumikorralduse põhimõttest, mis tähendab, et

ta hindab iga hooldusaluse riske ja vajadusi, loob usaldusliku koostöösuhte, planeerib

sekkumistegevused ning aitab neid ellu viia. Kriminaalhooldusametnik nõustab hooldusalust,

toetab teda oma tegude eest vastutuse võtmisel ning jälgib, et määratud kontrollnõuded ja

kohustused oleksid täidetud. Ta teeb järelevalvet, reageerib rikkumistele ning teeb tihedat

koostööd võrgustikupartneritega, et tagada hooldusaluse toetamine laiemas sotsiaalses

kontekstis.

Vanemkriminaalhooldusametnik on kogenud spetsialist, kellel on lisaks

kriminaalhooldusametniku pädevusele ka süvendatud teadmised ja oskused keerukamate

juhtumite lahendamiseks ning kolleegide toetamiseks. Tema roll on mitmetasandiline – ta

tegutseb nii juhtumikorralduses kui ka organisatsioonisisese arenduse ja juhendamise

valdkonnas. Vanemkriminaalhooldusametnik tegeleb juhtumikorralduses keerulisemate

juhtumitega, mis nõuavad süvitsi minevat analüüsi, suuremat kogemust ja erialaseid teadmisi.

Ametnik juhendab kriminaalhooldusametnikke, toetades nende professionaalset arengut.

Vanemkriminaalhooldusametnik korraldab juhtumipõhiseid arutelusid, jagab kogemusi ja

aitab lahendada keerulisi olukordi, pakkudes tuge nii sisulistes kui ka metoodilistes küsimustes.

Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik on kriminaalhoolduse valdkonna spetsialist, kellel

on lisaks juhtumikorraldusele ka keskne roll kriminaalhoolduse arendamisel, kvaliteedi

tagamisel ja kolleegide professionaalsel toetamisel. Tema töö ühendab praktilise kogemuse,

metoodilise pädevuse ja süsteemse lähenemise. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik

tegeleb jätkuvalt individuaalsete juhtumitega, kuid üldjuhul väiksemas mahus kui teised

ametnikud. Ta rakendab oma teadmisi ja kogemisi keerukate juhtumite lahendamisel ning

toetab juhtumikorralduse kvaliteeti kogu esinduses. Vanemkriminaalhooldusametnik-

metoodiku peamine roll on kriminaalhoolduse arendamine ja kvaliteedi hoidmine. Selleks

15

koostab ta juhendmaterjale, viib läbi koolitusi ja infotunde, kaardistab arenguvajadusi ning

toetab töötajate sisseelamist.

Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on valdavalt toetada kriminaalhooldajaid

kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. Nooremametnikku on oluline

eraldi nimetada, kuna tema ametikohal ei ole kõrghariduse nõuet ning nooremametnik ei täida

kõiki kriminaalhooldusametniku ülesandeid, nii nagu seda ei tee ka kriminaalhooldusabiline.

Nooremametniku peamine ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes (sõltuvusainete tarvitamise kontrollid, üldkasuliku

töö kontrollid, elektroonilise valve kontrollid, kodukülastused). Nooremametnikud tegelevad

käitumiskontrollita juhtumikorraldusega (oportuniteedialused, lihtsama korraldusega

üldkasulik töö).

Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja

tasu saamata. Kriminaalhooldusabilise roll sarnaneb nooremametniku omaga.

Kriminaalhooldusabiline toetab kriminaalhooldajaid mitmete ülesannete täitmisel, sealhulgas

kodukülastuste korraldamisel, kontrollnõuete ja kohustuste täitmise jälgimisel ning

hooldusalustega vestluste korraldamisel. Kuna ta tegutseb vabatahtlikkuse alusel, on tal

võimalus juhtumitesse panustada paindlikult ja vastavalt vajadusele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõiget 2 kavandatavasse eelnõusse üle ei tooda, kuna

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kriminaalhooldusühingud kaotatakse.

Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste

ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Praktikas ei ole kriminaalhooldust

teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid), kes vastaksid eelmärgitud

nõuetele, loodud ega tegutsenud.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 2, mis tuleneb kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 17

lõikest 1. Sättest tuleneb definitsioon kriminaalhooldusabilisele (selgitus § 1048 lõike 1 all).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu § 1048 lõikeks

3 ning tuuakse üle muutmata kujul. Ületoomisel muudetakse sätte ülesehitust normitehniliselt.

Selle sätte kohaselt võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka

teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele

nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid antakse vanglateenistuses sisepädevuse ehk sisemise

töökorralduse alusel. Sisemise töökorralduse alusel otsustatakse, kes millega ja mis mahus

tegeleb. Näiteks võib ametnik lisaks juhtumikorraldusele korraldada võrgustikutööd või käia

16

koolides tutvustamas kriminaalhooldusvaldkonna tööd või suhelda üldkasuliku töö

pakkujatega. Sisemise töökorra paika panemisel arvestatakse ametniku isikuomadusi,

töökogemust, läbitud koolitusi, haridust ning valmisolekut.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusametnikule, sh

vanemkriminaalhooldusametnikule ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule, ning

nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhtajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kavandatava eelnõuga kehtetuks, tunnistatakse

kehtetuks ka justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei

pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“. Osa määrusest

tulenevaid ajakohaseid sätteid viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. a määrusesse nr 26

„Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla

direktori värbamine ja valik“ (rakendusakti kavandi nr 1 § 6).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-e 4–42 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

andmekaitsealaste sätetega ning kuna vangistusseadus ja kriminaalhooldusseadus kavandatava

eelnõuga liidetakse, dubleeriksid nimetatud kriminaalhooldusseaduse sätted vangistusseaduse

sätteid. Seega ei ole vaja nimetatud sätteid üle tuua ning edaspidi lähtutakse kriminaalhoolduse

teostamisel vangistusseaduses sätestatust.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 14 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1049 ning

muutmata kujul. Sätte kohaselt on kriminaalhooldusametniku katseaeg seadusest tulenevalt

kuni kuus kuud. Regulatsioon on paindlik ning võimaldab ametniku ametisse nimetamisel

hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele personaalsemalt. Katseaja

jooksul antakse ametnikule alusteadmised, mis aitavad tal täita kriminaalhooldaja rolli.

Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kriminaalhooldusalusele määratud karistuste ja

kohustuste elluviimises ja järelevalves. Sisuline roll ehk hüve, mida kriminaalhooldus

ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude heastamises ja

sotsiaalse kohanemise toetamises.

Kriminaalhooldusametniku katseaeg erineb avaliku teenistuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud

tähtajast, kuna uue kriminaalhooldusametniku väljaõpe on sisukas – alusteadmised

(vanglateenistusest üldiselt, avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus,

kriminoloogia ja kliendi teekond kriminaalhoolduseni, vangiregister ja dokumendihaldus,

vaimse tervise ABC, erialane inglise ja vene keel, töövarjutamine); klienditeadlikkus

korrektsiooni kontekstis (traumateadlikkus, taastav õigus, juhtumikorraldus, võrgustikutöö

alused); korrektsiooni põhioskused (koostöösuhte loomine, prosotsiaalne modelleerimine,

motiveeriv intervjueerimine, probleemilahendusoskuste õpetamine, kognitiivkäitumuslikud

sekkumised); kriminaalhoolduse eesmärk ja töö kriminaalhooldusalusega (individuaalne

õpetamine, refleksioon, lisatugi metoodikult, juhtumikorraldus).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 15 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida on võimalik reguleerida

17

ametnikule koostatava ametijuhendiga. Seega ei ole vaja juhendamiskohustust sätestada

seaduses. Näiteks täidavad kriminaalhoolduse valdkonnas juhendamiskohustust

vanemkriminaalhooldusametnikud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 151 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10410.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna

teatamiskohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja

kriminaalhooldusabilisele. Sätte kohaselt on kriminaalhooldajal teatamiskohustus, mille

kohaselt on ta kohustatud talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja

väärtegudest teatama organitele, kelle pädevusse kuulub nende õigusrikkumiste menetlemine.

Kui kriminaalhooldusalune paneb toime õigusrikkumise, võib see endast kujutada nii talle

seatud nõuete eiramist kui ka iseseisvat uut rikkumist. Esimesel juhul tuleb vajaduse korral

teha erakorraline ettekanne kohtule. Samuti on kohustus teatada, kui õigusrikkumise paneb

toime kolmas isik, näiteks kui tööandja maksab kriminaalhooldajale n-ö ümbrikupalka.

Sarnane regulatsioon vanglaametnike kohta on vangistusseaduse §-s 133 – teatamiskohustus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 152 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10411.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna

ametisaladuse hoidmise kohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka

nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Sätte eesmärk on tagada

kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmeid, mis

on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Saladuses hoidmise

kohustuse sätestamine seaduses loob selguse selles, kas ja kuidas on võimalik võtta andmeid

avaldanud isik vastutusele, kuna kui rikutakse seaduses sätestatud saladuses hoidmise

kohustust, on kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku §-des 157 ja 1571

sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui

seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete

täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teatada kuriteost või väärteost.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 16 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10412.

Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna varalise

kahju hüvitamine kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja

kriminaalhooldusabilisele. Sättes viidatakse VangS §-le 143, mis reguleerib vanglaametnikule

varalise kahju tekitamise hüvitamist. Kuna kriminaalhooldaja on vanglateenistuja, mitte aga

vanglaametnik, siis on sellise regulatsiooni sätestamine põhjendatud vajadusega viia kahju

hüvitamise kord samadele alustele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 4. peatükki vangistusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusabilise tegevust reguleerivad sätted viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013.

aasta määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse

hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Nimetatud määrust täiendatakse

peatükiga 31 (rakendusakti kavand 1 § 6).

18

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 5. peatükk tunnistatakse seaduse kehtetuks tunnistamisega

kehtetuks ning seda vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusühingud kaotatakse,

sest praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid

(kriminaalhooldusühinguid) loodud ega tegutsenud. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati

seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse

kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 2. jaoga

„Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne“, mis koosneb järgmistest

paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 23 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10413 ning

ületoomise käigus muudetakse lõigete 1 ja 2 sõnastust.

Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud

teenistuja kohtu või prokuratuuri taotlusel kriminaalhooldusametniku ja teeb talle ülesandeks

kohtueelse ettekande koostamise. Muudatusega antakse lisavõimalus

kriminaalhooldusosakonna juhatajale delegeerida kriminaalhooldusametniku määramine

teenistujale (näiteks referendile või vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule). Loodav

delegeerimisvõimalus võimaldab kriminaalhooldusosakonnal jätkata tavapärast töökorraldust

olukorras, kus osakonnajuhatajal on koolitus või muud tööülesanded täita, mille tõttu viibiks

kriminaalhooldusametnike määramine. Teisalt kaotatakse sättest võimalus kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhatajal või tema määratud teenistujal nimetada vangla taotlusel kriminaalhooldusametnik,

kellele tehakse ülesandeks kohtueelse ettekande koostamine. Sõnaga „vangla“ täiendati lõiget

2006. aastal selleks, et vangla saaks kriminaalhoolduselt tellida kohtueelse ettekandega

samasisulise analüüsi ka nende isikute kohta, kelle vangistusest ennetähtaegse vabastamise

taotlus esitatakse kohtule otsustamiseks. Praktikas ei ole see aga kasutust leidnud. Vangla

taotleb kohtule esitamiseks kriminaalhoolduselt süüdimõistetu kohta kriminaalhooldaja

arvamuse. Kriminaalhooldaja arvamus koostatakse kinnipeetava kohta, kellel tekib

ennetähtaegse vabanemise võimalus või kelle suhtes valmistatakse ette karistusjärgsele

käitumiskontrollile määramist. Kriminaalhooldaja teeb arvamuses ettepaneku kinnipeetavale

määratava katseaja, käitumiskontrolli pikkuse ja riskide maandamise tegevuste planeerimise

kohta.

19

Lõikes 2 tehtava muudatuse tulemusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta § 10414 alusel kohtueelse ettekande

ning esitab selle kohtule või prokurörile nende soovitud tähtaja jooksul. Seega jäetakse lõikest

välja sõna „vanglale“, kuna vangla ettekannet ei taotle ning puudub vajadus vanglale seda

esitada. Kui isiku kohta on koostatud kohtueelne ettekanne, siis kajastub see kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus, millele vanglal on ligipääs.

Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel

nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema delegeeritud vanglateenistuja

kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja määramisel tuleb

arvestada mitmesuguste aspektidega, milleks on näiteks kriminaalhooldusaluse retsidiivsus,

varasem arvel olek ja sellega seoses kerkinud probleemid, varasemad süüteod, eeldatav

juhtumikorraldus (näiteks juhtumikorralduse eeldatav keerukus) ning

kriminaalhooldusametnike koormus ja võimekus juhtumiga tegeleda.

Kriminaalhooldusosakonna juhatajal on kriminaalhooldaja nimetamise pädevus, kuid tal on

võimalik see ülesanne delegeerida. Kui nimetamine on delegeeritud teisele teenistujale, siis

osakonnajuhataja ülesanne on olla veendunud, et teenistuja, kes on delegeeritud, arvestab

eespool nimetatud aspektidega.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10414.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõike 1 sõnastust ületoomisel muudetakse ning

täiendatakse osalt sama paragrahvi lõike 2 sisuga. Seda tehakse seetõttu, et kohtueelne

ettekanne peab sisaldama hinnangut mitte ainult katseaja ja kohustuste kohta, vaid ka muude

võimalike karistusalternatiivide kohta. Kohtueelset ettekannet võib küsida ka menetlusaluse

isiku kohta, kui seda peetakse vajalikuks. Lõikest 2 ületoodavaga selgitatakse, et kohtueelne

ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusealuse isiku

eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kohtueelse ettekande

eesmärk on leida süüteole reageerimiseks sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava, süüdistatava,

süüdimõistetu või menetlusaluse isiku isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse

tervise olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema

taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande

koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning

käitumiskontrolli tingimuste kohta, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või

süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses ta on veendunud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

2 ning lõike ülesehitust muudetakse normitehniliselt. Lõike kohaselt kohtub

kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks

kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku, tema lähedastega ja teiste

isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava või süüdistatava korral kriminaalmenetluse

seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga. Lisaks tutvub kriminaalhooldusametnik riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või

süüdistatava kohta ning küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse

isiku seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või

süüdistatava käitumise ja õppimise kohta.

20

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 4 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

3 ning muutmata kujul. Lõike kohaselt peavad kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või

menetlusaluse isiku eluloolised faktid põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid

allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 6 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena

4. Lõike sõnastust muudetakse, kuna kohtueelse ettekande koostamisel tuleb kõikide

kohtueelse ettekande sihtgruppide puhul arvesse võtta kriminaalhooldusaluse haavatavust ja

varasemate hindamiste tulemusi. Kriminaalhooldusaluse isiku haavatavuse arvestamine

tähendab, et kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse

isiksust, küpsust, majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta, võimalikku erilist

kaitsetust ning samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Termini

„haavatavus“ selgitus võetakse lõikesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2016/800. Eelnõu muudatusest tulenevalt otsustame rakendada terminit kõikide

kriminaalhooldusaluste osas, sest oluline on riigisiseselt kaitsta kõiki haavatavaid isikuid ning

hinnata nende haavatavust (näiteks arvestada isiku füüsilist või vaimset puuet) enne kohtueelse

ettekande koostamist.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 3. jaoga, mis

pealkirjastatakse „Kriminaalhoolduse täideviimine“. Kolmas jagu koosneb järgmistest

paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 25 vangistusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel

nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse

kriminaalhooldaja sisemisest töökorrast lähtuvalt.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10415. Sätte

ületoomisel muudetakse paragrahvi pealkirja tulenevalt sätte sisus tehtavatest muudatustest.

Paragrahvi lõigete 1–3 sõnastust muudetakse, lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 3 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 1 ning tuuakse vangistusseadusesse üle muutmata kujul. Sättest tulenevalt peab

kriminaalhooldaja soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime

tulla. See tähendab, et kriminaalhooldaja austab kriminaalhoolduse täideviimisel

kriminaalhooldusaluse väärikust ning arvestab kriminaalhooldusaluse võimekuse ja

erivajadustega. Kriminaalhooldajad lähtuvad enda töös kriminaalhoolduse standardist, milles

on kriminaalhooldustöö üldised põhimõtted.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 1 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 2 ning selle sõnastust muudetakse, kuna kriminaalhoolduses jälgitakse ja toetatakse

kriminaalhooldusaluseid. Peale kohtuotsuste tegeleb kriminaalhooldus ka kohtumäärustega

ning prokuratuuri määrustega. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega9.

9 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

21

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 2 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415

lõikeks 3 ning sätet täiendatakse kriminaalhoolduses oluliste mõistetega eneseregulatsioon,

suhted ja taastav õigus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõiget 4 üle ei tooda, kuna see dubleerib sisult lõiget 3 ning

lõiget 5 ei tooda üle, kuna kriminaalhooldusseaduse ületoomise järel vangistusseadusesse ei

ole enam vaja uuesti viidata vangistusseaduse sätetele, kuna vangistusseadus kohaldub ka

kriminaalhoolduse täideviimisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 261 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10416. Sätte

ületoomisel muudetakse lõikeid 1–3 ning lõiked 4–6 tuuakse üle muutmata kujul. Sätte

ületoomisel muudetakse lõigete numeratsiooni seoses sätete ületoomisega

vangistusseadusesse. Paragrahv reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise

kontrolli korda.

Lõike 1 ja 2 sõnastust muudetakse, kuna karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktides 2 ja 21 on

negatiivsed kohustused eraldi nimetatud ja seetõttu on korrektne need nimetada ka kõnealuste

sätete ületoomisel vangistusseadusesse. Lõiget 1 täiendatakse alternatiivse valikuga. Seega kui

kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte

tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine), on

kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ja tuvastada keelatud aine

tarvitamine. Alternatiivse valiku loomine on oluline, kuna senise sõnastuse järgi kohalduks see

norm ainult olukorras, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kohustus

mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Praktikas on suurem osa olukordi

sellised, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi või kohustus mitte tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja

sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega10.

Lõike 3 muudatuse tulemusel ei nõuta keelatud aine tarvitamise negatiivse testitulemuse korral

protokolli koostamist. Kontrolli tegemise kohta saab märke teha ka protokollita. Küll aga säilib

kriminaalhooldajal võimalus protokoll koostada ning kriminaalhooldusalusel võimalus

protokolli taotleda.

Seadust täiendatakse lõikega ning lõigete numeratsiooni korrigeerimisega muutub see lõikeks

4. Lõikes 4 selgitatakse, et indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel keelatud

aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 4 tuuakse üle lõikena 5 ja muutmata kujul. Lõikest 5

tuleneb, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või

narkootikumide või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

10 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

22

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 5 tuuakse üle muutmata kujul lõikena 6. Lõikega 6

sätestatakse, et proov võetakse kriminaalhooldusaluselt tervishoiuteenuse osutaja juures.

Sellisel juhul korraldab kriminaalhooldaja või vangla proovi toimetamise riiklikku

ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 6 tuuakse üle lõikena 7 muutmata kujul ning

sätestatakse, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi

andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures

proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 7 sätestatud olukordades

KarS § 75 lõiget 31. Lõige lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste

tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või

asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on

osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune keeldub

lõikes 7 sätestatud kontrollist või proovi andmisest, on kriminaalhooldajal

kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli

nõudeid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seadusega11.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 262 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10417. Muudatus

on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise

seadusega12. Paragrahviga reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei nõustu

kriminaalhooldaja tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette kaebeõigust,

vaid kriminaalhooldaja esitab erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile. Täpsema

töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama, kuid lühidalt võiks see

seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldaja on näiteks avastanud mingi rikkumise, siis ta esmalt

vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral selgitusi. Seejärel teeb

kriminaalhooldaja võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad, hooldusalusele

teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata täiendav kohustus. Kui

süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja nõusolek ühes

dokumendis kirjalikult. Kui kriminaalhooldaja pakub välja mitu varianti, arutatakse need

suuliselt läbi ja valitud viis vormistatakse kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu

vestluse käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse

ning kriminaalhooldaja vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele reageerimiseks.

11 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 12 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

23

Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldaja koostab kõigepealt otsuse täiendava

kohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse nõusolekut ning kui nõusolekut

ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS § 75 lõikes 2 loetletud kohustusi saab

endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes sama

taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi. Erakorraline ettekanne tuleks

kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu täiendava kohustusega, näiteks

rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi koostatakse analoogses olukorras

ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini reageerida, aga alles jääb ka

senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada, katseaega pikendada ja

vangistuse täitmisele pöörata.

Vangistusseadust täiendatakse uute §-dega 10418–10421, millega lisatakse seadusesse võimalus

kasutada kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel seadet. Samuti

täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad kriminaalhooldusaluse keelatud aine

tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise ja nende säilitamise, tulemuse fikseerimise,

kulude hüvitamise ja kontrollnõuete rikkumise.

Karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktist 10 tulenevalt on kriminaalhooldusalusel võimalik

alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme valvele. Seaduse täiendamine

uute paragrahvidega annab aluse kasutada ja kontrollida inimese allumist alkoholi tarvitamise

keelule elektroonilise valveseadme abiga. Kontrollivale seadmele allumise eelduseks on

kriminaalhooldusaluse nõusolek elektroonilise valve kohaldamisega. Kohaldamise tingimused

sõltuvad konkreetsest kasutuses olevast seadmest. Olenevalt seadmest on võimalik kasutada

kontrollimisel jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist

kontrolli (sealhulgas sõrmejäljed ja näotuvastus).

Olenevalt süsteemist võib seal andmeid koguda. Kui kasutatakse jälgimissüsteemi, siis on

ligipääs süsteemi piiratud (sarnaselt elektroonilise järelevalve jälgimissüsteemile) ning peab

vastama hankes olnud nõuetele. Paragrahvis 10419 on välja toodud kriminaalhooldusaluse

keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise alused ning säilitamine süsteemis,

millega võetakse kohustus isikuandmed kustutada esimesel võimalusel.

Kriminaalhooldusametnik võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse allumist määratud kohustusele. Kriminaalhooldusalune peab enne

nõusoleku andmist ning enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu olema teadlik kasutatavast

digitehnoloogiast, kogutavatest andmetest, andmete töötlemisest ning rikkumiste

fikseerimisest.

Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sagedus määratakse vastavalt

juhtumikorraldusele ning see võib juhtumikorralduse ajal muutuda. Paragrahvis 10418

selgitatakse, et kontroll ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse

kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Paragrahv 10420 selgitab, et

kriminaalhooldusametnik fikseerib kontrollimise tulemuse, see ei ole siiski vajalik olukorras,

kus kasutatakse jälgimissüsteemi, mis talletab tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise ning

24

isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldusametnik

protokolli. Protokolli ei pea koostama, kui rikkumist ei ole toime pandud ning

kriminaalhooldusalune ei soovi protokolli koostamist. Kui kriminaalhooldusalune nõuab

alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma vastavat teenust osutava

terviseasutuse või meditsiinilabori poole ning hüvitama teenusega seotud kulud, välja arvatud

juhul, kui proov on negatiivne. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu tulemusega, kuid ei

pöördu terviseasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldusametnik keelatud

aine tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme tulemusest.

Paragrahv 10421 selgitab, et kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise keelu

täitmise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõrvale, on tegemist kriminaalhooldaja

kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohase kontrollnõude rikkumisega. Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud

olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. Lõige 2 lisatakse paragrahvi karistusseadustiku

§-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldusametnik

kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks

määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega

juhul, kui kriminaalhooldusalune ei allu lõikes 1 sätestatud kontrollile või hoiab sellest kõrvale,

on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta

kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Paragrahvi lõikega 3 on sätestatud

kriminaalhooldusaluse vastutus temale antud seadmete alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt või kuni seadme

kriminaalhooldusele tagasi andmiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus.

Seadme kadumise, rikkumise, purunemise või töökõlbulikuks muutmise korral nõutakse

kriminaalhooldusaluselt seadmete või nende osade hüvitamist. Muudatus on seotud

karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega13.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 27 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10422. Paragrahvi

muudetakse kogu ulatuses.

Lõike 1 sõnastust muudetakse, kuna oluline on rõhutada, et kriminaalhooldaja teeb

kontrollnõuete kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava koostöös

kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusalusele ei saa tegevusi dikteerida, vaid võimalikud

tegevused arutatakse läbi ning leitakse sobivaimad. Hoolduskava koostamisel lähtutakse

taastava õiguse printsiipidest.

Lõike 2 sõnastusega täpsustatakse hoolduskava koostamise tegevusi. Lisaks riskihindamise

tulemustele arvestatakse isiku vajaduste ja tugevustega. Välja jäetakse täpsustus, mille kohaselt

tehakse hoolduskava koostöös kriminaalhooldusalusega, sest seda on täpsustatud sama

paragrahvi lõikes 1.

13 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

25

Lõike 3 sõnastuse muutmisega täpsustatakse hoolduskava täitmist ning hoolduskava

ülevaatamist koostöös kriminaalhooldusalusega. Riskihindamise ja hoolduskava koostamise

protsess lahutatakse, hoolduskava saab muuta riskihindamist muutmata. See on vajalik

hoolduskava koostamise ja tegevuste planeerimise paindlikumaks muutmiseks – näiteks kui

ilmneb asjaolu, miks kriminaalhooldusalune ei saa plaanitud tegevusi teha, või tekib vajadus

lisada uus tegevus, saab seda teha jooksvalt kohtumise ajal.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõikeid 5 ja 6 vangistusseadusesse üle ei tooda. Lõige 5

tunnistatakse kehtetuks, kuna kohtu nõudmisel saab kriminaalhooldus hoolduskava edastada

ka ilma seda seaduses sätestamata. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldkasuliku töö

korraldamist reguleerib vastav määrus. Puudub vajadus seda kriminaalhooldusseaduses

reguleerida.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10423. Paragrahv

reguleerib võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 lõige 1 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10423 lõikena

1 ning sätestab, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii

kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine

on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Võrgustikutöö

on eri osapoolte vaheline koostöö, kus igal võrgustikuliikmel on oma kindel roll ja

kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine. Näiteks on

kriminaalhoolduses kasutusel võrgustikutöö mudel (turvalise koostöö raamistik), mis ühendab

asutustevahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset

kohanemist ning ühiskonna turvatunnet. Võrgustikutöö aluseks ei ole kriminaalhoolduses alati

see raamistik, võrgustikutöö võib toimuda ka sellest väljas.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, kus nimetatakse kriminaalhooldusalusega seotud isikud,

kelle puhul võib kriminaalhooldust võrgustikutöö vormis teostada.

Lõikes 4 selgitatakse, et kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse peavad panustama

paljud institutsioonid. Arvestatav roll töös kriminaalhooldusalusega on näiteks kohalikul

omavalitsusel, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal, Politsei- ja

Piirivalveametil, tugiisiku- ja majutusteenuse pakkujatel ning mitmetel teistel. Muudatusega

sätestatakse, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii

kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine

on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Kriminaalhooldajal on

kriminaalhoolduse teostamiseks õigus kaasata asjaomaseid asutusi ja spetsialiste.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt on võrgustikuliikmetel õigus võrgustikutööks

vajalikke andmeid töödelda ning võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi

avaldada neile võrgustikutöös teatavaks saanud asjaolusid. Paragrahvist 10424 tulenevate

eesmärkide täitmiseks on õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ka menetlusse

kaasatud osapooltel. Selleks, et võrgustikutöö oleks efektiivne ja eesmärgipärane, antakse

sättega õigus andmeid (sh isikuandmeid) vahetada eri asutuste ja spetsialistide vahel.

Seadust täiendatakse §-ga 10424, milles tuuakse loetelu andmetest, mis on § 10423 lõikest 5

tulenevalt võrgustikutööks vajalikud. Paragrahvis väljatoodud andmed on vajalikud

26

võrgustikutööks, kuna seeläbi saavad võrgustikuliikmed täita käesoleva seaduse § 10423 lõikes

1 märgitud võrgustikutöö eesmärki, täites õigusnormidega antud ülesandeid, sealhulgas

süütegude preventsioon. Andmete põhjal saavad võrgustikuliikmed endale vajaliku

informatsiooni, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid, ilma et kohtumise järel

tuleks koostada päring, mis aeglustaks omavahelist koostööd, ning kriminaalhoolduse toetust

ja abistamist. Võrgustikutöö täidab erinevaid eesmärke, nt kuritegude kordumise ennetamine,

juhtumikorralduses toe saamine, riskide maandamine ning seeläbi nii kannatanute, lähedaste

kui ka kogukonna turvalisuse suurendamine. Võrgustikutöö keskmes on

kriminaalhooldusalune, kelle probleemilahendusoskusi ja vastutustunnet soovitakse parandada

ning kelle sotsiaalset kohanemist ja kuritegevusest irdumist soovitakse toetada.

Kriminaalhoolduse toetamine ja abistamine on oluline, kuna seeläbi on võimalik maandada

riske, suurendada kriminaalhooldusaluse vastutustunnet ja aidata tal säilitada õiguskuulekat

elu. Võrgustikutöös ühinevad organisatsioonid ja isikud ühise eesmärgi saavutamiseks. Selleks

on vajalik informatsiooni kiire vahetamine, et võrgustikuliikmed saaksid reageerida.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 30 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna praktikas

korralisi ettekandeid ei tehta. Katseaja alguses koostatakse riskihindamine ja hoolduskava

enamusele hooldusalustele (väljaarvatud üldkasuliku töö sooritajad). Kord aastas koostatakse

korduv riskihindamine ning vaadatakse üle senised tegevused ning koostatakse uus

hoolduskava. Selliselt antakse hinnang senisele katseajale. Oluliste muutuste ilmnemisel

kriminaalhooldusaluse elus või käitumises, koostatakse riskihindamine jooksvalt.

Praktikas ei nõua kohus ega prokuratuur korralisi ettekandeid. Kriminaalhooldusametnik annab

kohtule või prokuratuurile ise teada, kui esinevad kõrvalekalded või rikkumised. Kohtul ja

prokuratuuril on võimalus esitada vajadusel kriminaalhooldusametnikule päring.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10425 ning

ületoomisel lõigete sõnastust muudetakse.

Lõike 1 sõnastust muudetakse ning lause esimesest poolest jäetakse välja viide üldkasuliku töö

erandile. Üldkasuliku töö tegija on samuti kriminaalhooldusalune, seetõttu ei ole vajadust

üldkasuliku töö tegijat eraldi välja tuua. Kriminaalhoolduse lõppedes koostab

kriminaalhooldusametnik ettekande olenemata sellest, kas isik oli kriminaalhooldusel

käitumiskontrolli või üldkasuliku töö tegemise raames. Samuti laiendatakse määrangut,

asendades sõna „katseajast“ sõnadega „kriminaalhoolduse perioodist“, et katta kõik

kriminaalhoolduse sihtrühmad.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10425

lõikena 2 ja muutmata kujul. Sätte kohaselt esitatakse ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise

kohta kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 31 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10426 ja

ületoomisel muudetakse lõike 5 sõnastust. Teised lõiked tuuakse üle kehtival kujul. Lõigete

numbreid muudetakse tulenevalt sellest, et kriminaalhooldusseadus tuuakse üle

vangistusseadusesse.

Lõike 1 kohase erakorralise ettekande esitamise alus tuleneb karistusseadustikust ja

kriminaalmenetluse seadustikust. Erakorraline ettekanne koostatakse enamasti olukorras, kus

isik on rikkunud kontrollnõudeid või temale määratud kohustusi. Erakorraline ettekanne on

kohtule või prokuratuurile esitatav kriminaalhooldusametniku ettepanekuga dokument.

27

Erakorralise ettekande saab esitada ka selleks, et teha ettepanek kriminaalhoolduse

lühendamiseks või pikendamiseks, aga ka määratud kohustuste muutmiseks. Tavaliselt

koostatakse erakorraline ettekanne reaktsioonina rikkumisele ning erakorralise ettekande

arutamine kohtus päädib määrusega, millega isikule määratakse täiendavaid kohustusi või

pööratakse karistus täitmisele. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega14.

Lõige 2 sätestab rikkumise asjaolude andmete esitamise nõude. Erakorraline ettekanne peab

sisaldama rikkumise või rikkumiste asjaolusid, kokkuvõtet isiku enda seletusest rikkumise

kohta, kriminaalhooldusametniku hinnangut senise kriminaalhoolduse ja katseaja kulgemisele

ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut koos põhjendustega. Erakorralise ettekande

lahendamisel kohtus avatakse ettekande sisu ning kohus võtab seisukoha, kas rikkumine leidis

aset või mitte ning seejärel otsustab, kas määrata isikule täiendavaid kohustusi või pöörata

karistus täitmisele. Võimalikud on erinevad lahendused, sealhulgas kohustuste ära võtmine.

Olenevalt erakorralises ettekandes käsitletava rikkumise asjaoludest peab erakorraline

ettekanne sisaldama erinevaid täiendusi. Näiteks kui isik rikub kohustust alluda elektroonilisele

valvele, peab erakorraline ettekanne sisaldama ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise

lõpetamiseks ja vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks

ja vangistuse kohaldamiseks.

Lõige 21 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 3 ning sellest tuleneb, et kui kahtlustatav või

süüdistatav, kellel vahi all pidamine on asendatud elektroonilise valvega, või süüdimõistetu,

kellel kuni üheaastane vangistus on asendatud elektroonilise valvega, ei allu talle määratud

kohustusele, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kuna

nimetatud olukordade puhul ei ole tegemist katseajaga ega täiendavate kohustuste määramise

ega käitumiskontrolli tähtaja pikendamisega, on erisuse tegemine seaduses vajalik. Selle lõike

kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama vaid andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude

kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku

ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning selle asendamiseks

vahistusega või süüdimõistetu puhul vangistusega. Vangistuse määramise ettepanekule

lisatakse elektroonilise valve all viibitud päevade arv, mille võrra siis kohus ärakandmisele

kuuluvaid vangistuspäevi vähendab. Elektroonilise valve asendamist vahistusega tuleb

loomulikult arutada prokuröri ja kaitsjaga, sest kõne alla võib tulla ka olukord, mil prokurör

leiab, et vahistamise kohaldamise alused on ära langenud ning tõkend tuleks üldse asendada.

Lõige 22 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 4 ning sellest tuleneb, et kui süüdimõistetu,

kelle kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud narkomaanide sõltuvusraviga või

seksuaalkurjategijate kompleksraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma

või loobub ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne.

Kõnealune lõige kohaldub nii narkomaanide sõltuvusravi kui ka seksuaalkurjategijate

kompleksravi puhul. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama andmeid

tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning

kriminaalhooldusametniku ettepanekut ravi kohaldamise lõpetamiseks ja selle asendamiseks

vangistusega.

14 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

28

Lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 5 ning sellest tuleneb, et kui isikule on

prokuratuur määranud kohustuse teha üldkasulikku tööd ning isik hoiab selle kohustuse

täitmisest kõrvale, esitab kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest. Kohustusena määratakse üldkasuliku töö tunde näiteks

kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada kriminaalmenetluse seadustiku § 201

lõike 3 kohaselt. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus

kriminaalmenetluse oma määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 6 kohaselt.

Viimasel juhul peab karistuse mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud –

sooritatud üldkasuliku töö tundide arvu.

Lõige 4 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 6 ning sellest tuleneb, et erakorralise

ettekandega on võimalik määratud kohustusi kergendada või tühistada, elektroonilise valve

tähtaega pikendada või lühendada või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastada või selle

tähtaega lühendada. Eeltoodud ettepanekutega erakorralises ettekandes annab

kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab ettepaneku.

Kohus võtab lahendi tegemisel arvesse erakorralises ettekandes kirjapandut. Kohustuste

kergendamise või tühistamise vajadus tekib ennekõike siis, kui olukord on muutunud ning

kohustus näiteks koormab kriminaalhooldusalust liialt või seda ei ole võimalik täita. Näiteks

olukorras, kus isikule on määratud kohustus teha alkoholi biomarker PEth analüüs, kuid isikul

puuduvad majanduslikud vahendid selle eest tasumiseks (kuni aastani 2025 oli omaosalus

analüüsi koostamisel 35 eurot). Elektroonilise valve tähtaja pikendamise vajadus võib olla

tingitud isiku enda soovist. Mõned isikud tunnetavad, et elektrooniline valve distsiplineerib

neid paremini, ning võivad soovida seda võimaluse korral pikendada. Elektroonilise valve

tähtaja lühendamine võib kõne alla tulla olukorras, kus elektroonilise valve kohaldamise

eesmärk saab täidetud ning isiku eluolu on sedavõrd hästi korraldatud, et elektrooniline valve

pigem piirab isiku arengut seaduskuulekal teel, või elektroonilise valve kohaldamiseks ei nähta

enam vajadust. Elektroonilise valve tähtaega ei lühendata olukorras, kus elektroonilise valve

eesmärk on isiku eemale hoidmine keelatud kohtadest – näiteks kannatanu eluase või lasteaiad

või koolid. Kriminaalhooldusalune on võimalik vabastada käitumiskontrollist, vabastamise

tulemusel on isikul katseaeg. Käitumiskontrollist vabastamise ettepanek või selle tähtaja

lühendamise ettepanek tehakse ennekõike olukorras, kus kriminaalhoolduse eesmärgid on

saavutatud ning planeeritud tegevused tehtud ja on tekkinud veendumus, et isik ei soorita uusi

süütegusid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste

seaduste muutmise seadusega15.

Lõige 5 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 7 ning sõnastust muudetakse, kuna olenevalt

juhtumist ei pea alati esitama kohtule või prokuratuurile erakorralist ettekannet üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku

olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses.

Tegemist on erandliku olukorraga ning peatamist küsitakse olukorras, kui

kriminaalhooldusalune ei saa pikka aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Riigikohtu lahendist

1-18-7273 tulenevalt ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine

on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. KarS § 69 lõike 6 kohaselt saab

15 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

29

põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei

järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise

tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS § 69 lõigete 2 ja 4 tingimusi

järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistust

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd

planeerides võib esineda perioode, mil kriminaalhooldusalune üldkasuliku töö tunde ei tee –

tegemist on kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kokkuleppega, võttes arvesse

üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määratud tundide arvu. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse

tähtaja kulgemise peatamist erandlikes olukordades.

Lõige 6 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 8 ning sellest tuleneb, et ajutise

lähenemiskeelu või lähenemiskeelu puhul elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on

kannatanu kaitse. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik jälgida isiku liikumist. Kui

isik siseneb keelatud tsooni (näiteks kohtulahendiga määratud aadressile), annab elektroonilise

valve süsteem häire – vanglateenistus kontakteerub politseiga ja annab teada, et isik rikub

lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik teatab uurimisasutusele või prokuratuurile

rikkumisest. Uurimisasutus või prokuratuur algatab seejärel seadusest tulenevad toimingud.

Lõige 7 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 9 ning sellest tuleneb, et kui kohus ei ole

määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kontrollnõudeid ega kohustusi

süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76

lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse

täitmiskohtunikule viivitamata. Seega, kui kohus ei ole määranud nn automaatse vabastamise

eel kinnipeetavale katseaega, kontrollnõudeid ega kohustusi, peab kriminaalhooldusametnik

selleks viivitamata kohtu poole pöörduma. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise

ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega16.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 32 vangistusseadusesse üle ei tooda. Ametniku

asendamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 57 ning kehtinud säte dubleerib selle sisu.

Tegemist on töökorraldusliku teemaga ning kriminaalhooldaja asendamist on võimalik

reguleerida sisemise töökorraga.

Punktide 26 ja 27 muudatused – kehtiva seaduse § 105 lõikest 2 jäetakse välja sõna

„koosseisud“. Kehtiva sõnastuse järgi moodustab vangla ning kehtestab vangla põhimääruse,

koosseisud ja sisekorraeeskirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega

sätestatakse, et vangla koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Teenistuskohtade koosseisu ei ole vaja kehtestada ministri määruse tasandil. Kuna koosseise

võib olla tarvis muuta teiste õigusaktidega võrreldes sagedamini, kaasneb sellega tarbetu

töökoormus. 2022. aastast alates on vanglate koosseise muudetud seitsmel korral, mis tähendab

kolme vangla kohta 21 erinevat määruse redaktsiooni. Võrdluseks võib tuua, et ka Politsei- ja

Piirivalveameti ametnike ja töötajate teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga (PPVS § 61 lg 4). Seetõttu loobutakse koosseisu

kehtestamisel ministri määruse tasandi nõudest, säilitades ministrile õiguse kehtestada

koosseisud käskkirjaga.

16 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

30

Punktiga 28 muudetakse kehtiva seaduse § 1054 lõiget 1 selliselt, et edaspidi võib

taustakontrolli teha ka nende isikute kohta, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumise

lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. VangS § 23

lõige 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava

kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava

sotsiaalsete sidemete katkemist. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist

lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena.

Vanglateenistusel peab olema võimalik veenduda, et kinnipeetav kohtub väljaspool vanglat

üksnes nende isikutega, kelle kohta on tehtud vajalik taustakontroll. Oluline on rõhutada, et

taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste

suhete hoidmine, eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb

kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei

tehta.

Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete ulatus on sama mis vanglasiseste kokkusaamiste

puhul. Vanglaväline kohtumine toimub vangla kontrolli alt väljas oleval territooriumil ning

seetõttu peab vanglateenistus olema veendunud, et kohtumine täidaks vangistuse eesmärke

ning ei ohustaks julgeolekut. Seega on põhjendatud kontrollida andmeid vähemalt samas

ulatuses kui vanglasisese kokkusaamise puhul.

Punktiga 29 muudetakse kehtiva seaduse § 1056 lõiget 6 ning parandatakse viiteviga.

Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on sama paragrahvi lõikes

5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

Punktidega 30–37 muudetakse kehtiva seaduse § 108 sõnastust.

Lõike 1 muutmisega kaotatakse ära piirkondlik ehk vangla juures tegutsev vanglakomisjon,

mis tähendab, et edaspidi võib moodustada kõigi vanglateülese vanglakomisjoni. Ühtlasi

täiendatakse lõiget 1 kehtiva vangistusseaduse § 108 lõikest 2 tulenevaga muudetud kujul ning

sellega sõnastatakse vanglakomisjoni ülesanne ja eesmärk, kuivõrd vanglakomisjoni

põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega. Vanglakomisjoni moodustamise õigus on

valdkonna eest vastutaval ministril.

Kehtiva seaduse § 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu viiakse üle eelnõukohase

seaduse § 108 lõikesse 1.

Lõikes 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning lõikest tulenevalt kehtestab valdkonna

eest vastutav minister vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu.

Paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas

muutunud ning vanglakomisjoni liikmed ei korralda koos vangla juhtkonnaga vangla tööd.

Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad erialased teadmised, kuidas vangla tööd

sisuliselt korraldada. Seepärast on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja

toetada vanglate direktoreid vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise

protsessis ettepanekute tegemisel ja soovituste andmisega. Seega, kuna vanglakomisjon on

edaspidi vanglate direktoreid toetav ja nõustav komisjon, ei ole tal enam võimalik ülesannete

31

täitmiseks vastu võtta otsuseid, soovitusi ega proteste. Muudatuse kohaselt on

vanglakomisjonil edaspidi toetav roll: ta toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel ja annab

üleskerkinud probleemidele oma vaatenurga, mida vanglate direktorid saavad soovi korral

vangla tööprotsesside korraldamisel arvesse võtta ja rakendada.

Eelnõukohase seaduse § 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõike 41 kohaselt on

vanglakomisjonil õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikus mahus

dokumente ja andmeid. Vanglakomisjoni liikmete õigus andmeid saada on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“ §-s 10.

Lõike 42 kohaselt võib vanglakomisjon töödelda kinnipeetava pöördumise käigus saadud

andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Paragrahvi täiendamine selle sättega on vajalik,

kuna vanglakomisjoni liikmed lahendavad kinnipeetavate pöördumisi ning peavad seetõttu

töötlema kinnipeetavate andmeid.

Paragrahvi 108 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõigete sisu on seotud

vanglakomisjoni töökorralduse ja aruandlusega ning komisjoni liikmete nimetamine on

edaspidi reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määrusega nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“.

Lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“.

Muudatus on vajalik, kuna vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada mitte mingeid talle tema

ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud kinnipeetava kohta käivaid andmeid.

Punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks § 113 lõige 4, mis piirab isikute ringi, kellele on lubatud

panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustus. Sätet on vaja muuta, sest

teadus- või magistrikraadi omamine või varasem töökogemus kohtuniku, prokuröri, kõrgema

politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna ei taga oskusi vanglaspetsiifiliste tööülesannete

tõhusaks täitmiseks. Vanglaametniku tööks võib olla vajalik erialase hariduse omandamine.

Ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes neile vanglaametnikele, kelle töö eripära

eeldab konkreetse programmi läbimist või teadmiste ja oskuste omandamist. Teenistuses ei saa

jätkata teenistujad, kes vajalikku haridust ei suuda või ei soovi omandada. Vangistusseaduse §

154 lõike 2 alusel vabastatakse vanglaametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest,

kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud

ettevalmistusteenistust. Kui vanglaametnikule ei ole ametisse nimetamisel VangS § 113 lõike

4 alusel võimalik määrata ettevalmistusteenistust, ei saa teda VangS § 154 lõike 2 alusel

vabastada. Vabastamise võimaluse puudumine seab ohtu vangla julgeoleku, kuna erialase

ettevalmistuseta ametnike tööalased oskused ei ole selle tagamiseks piisavad.

Vanglaametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv sisekaitseline

rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (SKA). SKA-s on võimalik õppida nii kutse-,

rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppes. Samuti korraldab SKA täiendusõpet, mis

võimaldab vanglaametnike teadmiste ja oskuste jätkusuutlikku arengut ning võimaldab

reageerida muutunud teenistusalastele vajadustele. Vanglaametnike ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse üksnes valvuritele – nad peavad läbima neljakuise kutseõppeprogrammi

ühe aasta jooksul alates ametisse nimetamisest. Valvuri teenistuskohal töötamise eeldus on

32

keskhariduse olemasolu ja valmisolek ühe aasta jooksul kutseõppes valvuri eriala teadmiste ja

oskuste omandamine (nt turvataktika vanglas). Varasem töökogemus sisejulgeolekuga seotud

erialadel või omandatud teaduskraad ei taga piisavat valmisolekut valvuri tööks vanglas.

Muudatuse mõju on väike ja tagab senisest suurema õigusselguse. Praktikas on seni suunatud

valvuri tasemeõppesse kõik varasema vanglatöö kogemuseta teenistusse asujad. Vanglate

personalistatistika andmed näitavad, et õppe lõpetamata jätnud valvurid on seni siiski lahkunud

teenistusest, kuigi muudel õiguslikel alustel kui VangS § 154 lõige 2 (nt ametniku algatusel,

katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu).

Ühtlasi täiendatakse seadust rakendussättega (eelnõu punkt 52), mille kohaselt kõnesoleva

seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või

panna isikule, kes töötab vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab

järgmistele nõuetele:

1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-,

piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse

kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei mõjuta muudatus neid vanglaametnikke, kes on

nimetatud kuupäeval teenistuses.

Punktiga 39 muudetakse VangS § 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 viidet ja asendatakse viide

VangS § 110 lõikele 2 viitega VangS § 111 lõikele 11. VangS § 110 on tunnistatud kehtetuks

ja seda asendab VangS § 111 lõige 11, kuid viide on jäänud varem muutmata. Õigusselguse

huvides on vaja seaduses viitevead parandada.

Punktiga 40 ühtlustatakse VangS § 130 lõike 1 punkt 2 VangS § 144 lõikega 2. Muudatuse

tulemusel säilitakse ametniku nõusolekul madalamale ametiastmele viidud ametniku senine

palk kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on

väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna

ametiastmetel on erinevad teenistuskohad ning koha ülesannete täitmise eest saadav tasu võib

erineda. Ka ametnikule on selge, et talle on tagatud vähemalt tema enda senine palk (põhipalk

ja seaduse alusel makstavad lisatasud) vähemalt kolme kuu jooksul. Palga säilitamise võimalus

tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust.

Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise

ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike

palk suureneb.

Punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku

teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kasutades ära

valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlikke teadmisi ning tõhustades seeläbi

määruse muutmise protsessi.

Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valik kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või

rahas teeb vangla. Sarnaselt töölepingu seadusega (TLS) loodi võimalus ületunnitöö

kompenseerimiseks vaba ajaga. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

33

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige

silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada

teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise

avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve

nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele, nt teha kõik endast võimalik

väljasõidult mittenaasnud isiku tabamiseks või viia vanglas kinni peetav isik tervishoiuasutusse

ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi Politsei- ja

Piirivalveametile VangS § 109 lg 4 alusel. Vangla peab suutma tööd planeerida nii, et erinevate

ülesannete täitmiseks oleks igal ajal piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas ajas

kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside puhul ei pruugi olla

võimalik ületunnitööd rahas hüvitada, kuid üldine personali täituvus võimaldab anda vaba

aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS ja see peab vastama

teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike

teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete

garantiidega nt põhjalik tervisekontroll, tasuta vormiriietus, lisapuhkuse päevade andmise

võimalus ja väljateenitud aastate tasu.

Punktiga 42 tuuakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava justiitsministri

22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike

töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Alates 2022.

aastast on nimetatud määrust muudetud kümnel korral. Ministri määruse tasandil korra

kehtestamine tekitab ebavajalikku töökoormust ning puudub sisuline vajadus vanglaametnike

töötasustamise korra kehtestamiseks just määrusega. Sama regulatsioon on kasutusel ka

Politsei- ja Piirivalveametis (PPVS § 70 lg 3), nimelt politseiametniku ametikohtadele vastavad

põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetava asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Õhtusel ajal töötamist ei ole vangla spetsiifikast lähtuvalt vaja asjaoluna arvesse

võtta. Samuti puudub õhtusel ajal töötamisel legaaldefinitsioon. Kuni 30.06.2009 kehtinud

palgaseaduse § 17 nägi ette õhtusel ajal (18.00–22.00) töötamise eest tasu maksmist lisaks

põhipalgale, kui tasu õhtusel ajal töötamise eest ei sisaldunud töötasus. 01.07.2009 jõustunud

ja ka ametnikele osaliselt rakendatud töölepingu seaduse § 45 lõike 1 alusel nähti ette vaid

ööajal (22.00–6.00) töötamise korral töötasu 1,25-kordse maksmise kohustus, kui ööajal

töötamine ei sisaldu kokkulepitud töötasus. Alates 01.04.2013 kehtib sama põhimõte avaliku

teenistuse seaduse § 40 alusel. Sama paragrahvi lõike 6 alusel võib ööajal töötamist hüvitada

ka vaba aja andmisega.

Punktiga 44 loetakse kehtiva seaduse § 1364 sõnastus paragrahvi lõikeks 1. Sätte kohaselt

peatub Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse suunatud vanglaametniku teenistussuhe

õppetöö ajaks ning tal säilitatakse sel ajal vanglaametniku palk. Muudatuse kohaselt säilib

õppetöö ajaks vähemalt 75 protsendi ulatuses. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži

34

päevases õppes saab õppida rakenduslikus kõrgharidusõppes (korrektsioon) ja omandada

kutseharidust vanglaametniku erialal. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse

korrektsiooni erialale võetakse igal aastal vastu 20 kadetti. Vanglates juba töötavad teenistujad

saavad korrektsiooni erialale kandideerida avaliku konkursi käigus. Õppesse võetakse vastu

üldise pingerea alusel ja seega saavad võimaluse suunamise korras erialase kõrghariduse

omandamiseks üksnes parimad kandidaadid (viis kuni kuus inimest õppeaasta kohta). Õppesse

suunamine on vanglateenistuses oluline järjepideva piisava hulga vajaliku väljaõppe ja

oskustega ametnike koosseisu tagamiseks. Õppesse on võimalik kandideerida erinevatelt

teenistuskohtadelt ja palgatasemetelt. Näiteks on erinevad palgatasemed vanemvalvuri ja

valvuri teenistuskohal ning erinev võib olla ka nende põhipalk. Palk võib erineda regiooniti või

sõltuda erinevatest kvalifikatsioonidest, nt relvastatud üksuse liikmelisus või vanglavälise

saatmise ja politseile ametiabi andmiseks vajalikud oskused. Korrektsiooni õppesse suunamisel

peatub avaliku võimu teostamise õigus ja seetõttu ei ole võimalik ka samal ajal täita eeltoodud

lisaülesandeid, mis nõuavad erioskusi ja teadmisi. Kutseõpe teenistusse asuvatele valvuritele

toimub viie kuu jooksul eelkõige töökohapõhise õppena. Sarnaselt politseiga on kavas

väljaõppe ajal palga säilitamine täies ulatuses. Vastav põhimõte võib muutuda, kui palga

säilitamine pole enam võimalik eelarve vähenemise tõttu. Näiteks on aastateks 2025–2028

Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvekärbe kokku 67,17 mln eurot. Riigieelarvevahendite

otstarbekas kasutamine kärbete tingimustes ja olukorras, kus õppija avaliku võimu teostamise

õigus on piiratud, võib tähendada seda, et palk säilitatakse 75% ulatuses. Samas on võimalik

sõltuvalt eelarvevahenditest tagada palk 100% ulatuses.

Punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna

eest vastutavale ministrile õigus täpsustada õppetöö ajal palga säilitamise tingimusi ja korda.

Säte on vajalik vanglates palga säilitamise korralduse ühtlustamiseks ja selle teada andmiseks

personali- ja palgaarvestusteenust pakkuvale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tingimused ja

kord kinnitatakse käskkirjaga, kuivõrd ka töötasustamisega seonduv on edaspidi kinnitatud

ministri käskkirjaga (vt p 41 muudatus). Teisena täiendatakse §-i 1364 lõikega 3, mis võimaldab

sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on

riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja

seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus

olla teenistuses mingi aja vältel pärast õpingute lõppemist. Sellise kohustuse saab õppijaga

kokku leppida, kuid kohustuslik teenistuses olemise aeg ei või olla kauem kui kolm aastat. See

ei tähenda, et ametnik ei võiks selle aja möödumisel teenistuses jätkata, küll aga lõppeb selle

aja möödumisega lepingus kokku lepitud siduvusaja kohustus.

Punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametnike töö- ja puhkeaja

korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3

sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei

kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. See on vajalik, et tagada teatud olukordades nt

vangi põgenemine vms, julgeolekut ohustavate sündmuste kiire lahendamine (tegevust ei saa

pooleli jätta 13 h täitumisel). Need olukorrad on harvad. Ühtlasi on vanglaametnikele

ettenähtud sotsiaalsed tagatised nt lisapuhkus. Nii on tagatud, et ametnik saab ka neil juhtudel

puhkuseks vajaliku vaba aja. Puhkeaeg ja võimalik ületunnitööle rakendamine on

35

omavahelises seoses. Ületunnitöö piirang ei võimalda ametnikku järjestikku tööle rakendada

ja paneb kohustuse anda muul ajal pikemalt iganädalast puhkeaega.

VangS kehtiv sõnastus vastab EL direktiivi 2003/88/EÜ17 nõuetele. Nimetatud direktiiv

sätestab miinimumnõudena igapäevase puhkeaja 11 tundi (art 3) ja iganädalase puhkeaja 24

tundi (art 5). Erandid on lubatud teatud tööde puhul, sh turvalisust tagavas valdkonnas (art 17

p 3). Igapäevast ega iganädalast puhkeaega ei pea tundides määrama tingimusel, et tagatud on

asjakohane töötajate tervise kaitse ja ohutus. EL direktiiv võimaldab anda iganädalast

puhkeaega, mis on erandina tagatav kahe nädala jooksul (art 16a). Vanglateenistujatele antakse

täiendav garantii, millest tuleb vanglal juhinduda (planeeritud tööaeg peab tagama vähemalt 36

tundi puhkeaega kahe nädala jooksul järjest). VangS § 139 lg 1 loetleb juhtumid, kus

vanglateenistujat on õigus erandjuhtudel tööle rakendada (nt massirahutused, riigi julgeoleku

vajadus, edasilükkamatu vajadus - nt vangi terviserike, mis eeldab haiglasse eskortimist ja tema

valvet). Nendes olukordades ei pruugi olla võimalik tagada puhkeaega tundides, sest varem

võib olla inimene juba planeeritult töötanud. Praktikas lähtutakse planeerimisel põhimõttest, et

tagatakse 36 tundi puhkeaega nädalas (mitte kahe nädala jooksul), lisaks on teenistujate

kaitseks ületunnitöö piirnorm. Eelduse kehtestamine loob senisest täpsema normistiku nii

teenistujale kui vanglale. Vastava hinnangu andmine ei ole vanglaametniku

töölerakendamiseks õigust omaval isikul igal ajal võimalik. Töökorralduse lihtsustamise

huvides täpsustatakse sätet eeldusega, et tervis ja töö on tagatud olukorras, kus

vanglaametnikule on tagatud järjestikune puhkeaeg vähemalt 36 tundi neljateistpäevase

ajavahemiku jooksul. Regulatsioon ühtlustab ka eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama

puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS § 76 lõikes 7.

Punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja

sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt

antakse ametnikule ületunnitöö korral vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Säilib

võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale.

Punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22.04.2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas

töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valveajal olemise eest lisatasu maksmise

korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasemele, kasutades ära

valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlike teadmisi, kuid vähendades avaliku

halduse töökoormust, mis tavapäraselt kaasneb määruste muutmisega.

Punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57 lõikes

4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette.

Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli

vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vajalik, sest

vangla töökorraldus avaliku halduse ülesande täitmisel eeldab senisest kiiremat reageerimist

17 Direktiiv - 2003/88 - EN - EUR-Lex.

36

muudatusvajadustele. VangS § 128 lõike 2 alusel võib vanglaametniku teenistuslikest

vajadustest tulenevalt üle viia sama ametiastme piires ühelt kohalt teisele ilma vanglaametniku

nõusolekuta. Tegemist on erisättega avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikest 3, mis loetleb

olukorrad, kus ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta. Vanglaametniku nõusolekut

eeldab sama ametiastme piires üleviimine üksnes siis, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub

ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg (VangS § 128 lg 4). Vanglaametniku

nõusolekuta üleviimiseks ei loeta olukorda, kus ametnik jätkab oma seniste

ametijuhendijärgsete teenistusülesannete täitmist teises struktuuriüksuses. Vanglaametnikule

antakse harjumis- ja kohanemisaega üks kuu juhtudel, kui muutub tema ametinimetus või

muutuvad oluliselt tema teenistusülesanded.

Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta

üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist.

Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57,

mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS §

144 lõike 2 tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.

Punktiga 51 kehtestatakse rakendussäte õppima suunatud ametnike palga säilitamise osas.

Muudatus on seotud punktides 43 ja 44 selgitatud muudatustega.

Punktiga 52 kehtestatakse rakendussäte vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimiseks.

Muudatus on seotud punktis 38 selgitatud muudatusega.

Muudatuste põhjalikum põhiseaduspärasuse analüüs tehakse pärast kooskõlastusringilt

tagasiside saamist.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. Muudatusega

parandatakse viide. Vangistusseaduse § 1055 lõike 3 järgi võib isikule, kellele võimaldatakse

vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist

tagavatele funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele

taustakontrolli tegemiseks töödelda lisaks VangS § 1055 lõikes 1 loetletud andmetele

karistusregistri arhiivi andmeid. Muudatuse järel viitab karistusregistri seaduse vastav säte

lõike 4 asemel lõikele 3.

§ 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus (RT I, 14.03.2025, 25) tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud normid

kaasajastatakse ja tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuse eesmärk

on kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik

lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd

kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle

käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist.

37

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse VangS-is muudatused, millest mitmed on tehnilist laadi (nt terminikasutuse

täpsustamine või normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Mõjuanalüüsis on

koondatud eelnõu olulisemad muudatused kolme gruppi: vangistusõigus, kriminaalhooldus ja

teenistusõigus. Iga muudatuste grupi juures on kirjeldatud mõju, toodud välja sihtrühmad, keda

muudatused puudutavad, hinnatud mõju ulatust ja avaldumise sagedust ning võimalikke

kaasnevaid riske. Lisaks eelnimetatule on analüüsitud sätteid, mis võivad avaldada mõju

mitmele sihtrühmale. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool.

Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad, vahistatud ja kriminaalhooldusalused.

Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid ning mõningal määral kohtute teenistujaid,

vanglakomisjoni liikmeid ja vanglas kinni peetavate isikute lähedasi.

Muudatuste grupp I – vangistusõigusega seotud mõjud

Muudatuste sihtrühmaks on kinnipeetavad, vanglaid külastavad isikud ja vanglateenistuses

töötavad ametnikud ja töötajad.

Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele ja muud otsesed või kaudsed mõjud

Olulisemad vangistusõigusega seotud muudatused:

 Läbiotsimise ja järelevalve korra täpsustamine aitab tagada, et kontrollid vanglas

oleksid proportsionaalsed ning austaks kinnipeetavate ja külastajate inimväärikust.

 Kinnipeetavate pöördumiste suulise lahendamise võimalus vähendab töökoormust.

 Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liitmine vangiregistriga vähendab

töökoormust.

 Väljasõidutunnistus kaotatakse ning isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele

Apollo rakendus, mis muudab tööprotsessid sujuvamaks ja vähendab kulusid.

 Vanglateülese vanglakomisjoni loomine.

Olulisemad muudatused puudutavad „läbiotsimise“ termini ja selle lubatavuse aluste muutmist.

„Läbiotsimise“ jaotamine kolmeks terminiks loob selgema arusaama, millisel juhul võib

konkreetset kontrolliviisi kasutada. See annab kinnipeetavatele parema arusaamise, millist

kontrolli nad võivad oodata. Selgem regulatsioon aitab püsida vanglaametnikel piirides ning

teha toiminguid teadmisega, et nende tegevus on proportsionaalne ega riiva kinnipeetava

inimväärikust. Ka külastajate turvakontrolliks ja läbivaatuseks on loodud selgem õiguslik

38

raamistik, mis vähendab eelduslikult tekkida võivaid vaidlusi ja usaldamatust vangla suhtes.

Lisaks aitab suurem läbipaistvus kinnipidamisasutuste toimimises suurendada ühiskondlikku

usaldust vanglasüsteemi vastu üldisemalt. Muudatuse ulatust võib pidada väikseks, kuna

vanglate praktikas suuri muutusi ei toimu ja läbiotsimine on vanglaametnike tavapärane

tööülesanne. Muudatus puudutab vanglaid, kuid teisi asutusi muudatus ei mõjuta.

Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud haldusmenetluse lihtsustamisega vanglas. Muudatus

lihtsustab vangla haldusmenetlusi: vangiregistri iseteenindusportaali kaudu esitatud

pöördumised jäävad edaspidi üksnes vangla ja kinnipeetava vaheliseks suhtluseks ning

pöördumistele võib edaspidi vastata ka suuliselt. Muudatused ei avalda kinnipeetavatele

sisulist mõju, sest ei piira asutuste poole pöördumise õigust. Muudatuste tulemusel sätestatakse

selgelt põhimõte, et kinnipeetava ja vangla vanglasiseseks suhtluseks mõeldud kanal ei ole ette

nähtud pöördumiste edastamiseks, et selle kaudu näiteks kirjade saatmise kulust hoiduda.

Samuti ei muudeta seda, kellele võib kinnipeetav saata kirja vangla kulul. Seetõttu on

muudatuste mõju kinnipeetavatele väike. Pöördumiste suulise lahendamise võimaluste

laiendamisel on positiivne mõju vangla töökorraldusele, ühtlasi soodustab see inimkesksemat

ja vahetumat probleemide lahendamist vanglas. Kui inimese mure on võimalik ja otstarbekas

lahendada suulise vastusega, tuleb seda ka teha. Muudatus ei võta ära kohustust vastata

kinnipeetavale kirjalikult, kui see on tema õiguste vaatest oluline. Seega ei kitsenda muudatus

isiku õigusi olulisel määral. Samas võimaldab see suunata vanglaametnikke rohkem inimesega

vahetult suhtlema, et selgitada välja tema mured ja teda abistada. Mida rohkem on vanglal

võimalusi suhelda kinnipeetavaga vahetult, seda suurema tõenäosusega aitab see kaasa

taasühiskonnastamise eesmärkidele. Ühtlasi võimaldab see kinnipeetaval saada tervikliku

vastuse, kui vestluse käigus peaks tekkima lisaküsimusi. Seega on tegu muudatusega, mis

soodustab taasühiskonnastamise eesmärke.

Punkti 12 muudatused mõjutavad vanglate eelarvet. Elektriseadmete kasutamise kulud aastatel

2020–2024 olid ligikaudu 30 000–45 000 eurot. Vajalik summa on vanglate eelarves olemas.

Muudatused võimaldavad kasutada tõhusamalt personali tööaega, sest enam ei ole vaja

tegeleda üksikasjaliku käsitsi tehtava arvestuse ja sagedaste ümberarvestustega. Muudatusel on

vähene positiivne mõju ka kinnipeetavatele, sest kinnipeetav saab selle tulemusel kasutada

sissetulekuid nõuete katteks senisest suuremas summas.

Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liidestamine vangiregistriga lihtsustab

ametnike tööd, kes muidu kasutaksid tööülesannete täitmiseks kahe eraldi registri andmeid.

Väljasõidutunnistuste kaotamine mõjutab positiivselt vanglate eelarvet. Kuna

väljasõidutunnistusi ei pea enam koostama, hoiab vangla selle pealt kokku aastas ligikaudu

4000 eurot. Ühtlasi aitab see vähendada bürokraatiat, kuna samad andmed on võimalik kanda

lühiajalise väljasõidu jaoks koostatud käskkirja.

Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis

võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga nii vanglatele kui ka

PPA-le. See aitab kokku hoida mõlema asutuse aega, mis kuluks PPA ametnike vanglasse

39

tulemisele, et tuvastada iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulevaid isikuid, kellel ei ole

kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

Eelnõu punktidega 30-37 muudetakse seaduses vanaglakomisjonidega seonduvat. Muudatuste

järgselt luuakse vanglateülene vanglakomisjon, mis toetab vanglate üleste probleemide ühtest

lahendamist, et tagada võrdle kohtlemine ja ühtne praktika kõigis vanglates, kuna

vanglateenistus on ühtne süsteem. Tegemist on positiivse mõjuga, sest näiteks järelevalve

põhimõtted peaksid olema kõikides vanglates sarnased ja piirkondlikud erinevused selles rolli

ei mängi. Seevastu on mõistlik, et iga vangla erisusi arvestavaid sihtgruppe puudutavaid

ettepanekuid saaks teha laiem ring inimesi.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Läbivaatuse ja turvakontrolli aluste sätestamine seaduses aitab kinnipeetavatel ja külastajatel

olla teadlikum sellise kontrolli toimumise võimalikkusest, mis võib omakorda vähendada

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise riski. Siiski võib olla võimalik ka olukord, kus

uus regulatsioon ei võimalda niivõrd ulatuslikku kinnipeetavate läbiotsimist ning seeläbi

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise risk hoopis suureneb. Kuna läbiotsimine peab

olema inimväärikust austav, proportsionaalne ning kooskõlas EIK-i ja Riigikohtu otsustega, ei

ole võimalik nimetatud riski täielikult vältida. Kuna kinnipeetavatele läbivaatuse tegemise

võimalust kitsendatakse, on põhjust eeldada, et vähesema kontrolli tagajärjel võib keelatud

esemete ja ainete levik vanglas kasvada. Statistika kohaselt toimus ajavahemikul 01.01.2025–

01.09.2025 vanglates narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud

sündmusi kokku 325 ja see arv võib nüüd aja jooksul kasvada. Olukorras, kus vanglal on isiku

suhtes põhjendatud alus arvata või turvakontrolli raames ilmneb, et isik võib enda juures peita

keelatud ainet või eset, on vanglal õigus ka edaspidi teha isikule täielik, sh alasti või

kehaõõnsuste läbivaatus. See võimalus aitab keelatud esemete ja ainete leviku suurenemise

riski maandada.

Läbivaatuse, turvakontrolli ja läbiotsimise valdkonna selgem ja eristav regulatsiooni

täpsustamine aitab Eesti vanglasüsteemil järgida rahvusvahelisi standardeid. Rahvusvahelistes

põhimõtetes rõhutatakse proportsionaalsust ja inimväärikust kontrollitoimingutes. See võib

ühtlasi tugevdada Eesti mainet inimõigusi austava riigina.

Muudatuste grupp II – kriminaalhooldusega seotud mõjud

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid (sh

kriminaalhooldusabilisi).

Olulisemad kriminaalhooldusega seotud muudatused:

 Luuakse ühtne ja terviklik vangistus- ja kriminaalhooldussüsteem.

 Kriminaalhooldus on osa karistuse täideviimisest, mitte eraldiseisev teenus.

40

 Kaasajastatakse kriminaalhoolduse normid: eemaldatakse aegunud ja kasutamata

sätted, täpsustatakse ametikohtade rollid ning lõpetatakse kriminaalhooldusühingute

tegevus.

 Täpsustatakse andmekaitse põhimõtteid ja aruandlust, suurendades õigusselgust ja

läbipaistvust. Muudatuste mõju seisneb süsteemsema, paindlikuma ja isikupõhisema

lähenemise kujundamises kriminaalhooldusele, mis aitab kaasa hooldusaluste paremale

taasühiskonnastamisele. Samuti vähendab rakendusaktide ja määruste muutmine

dubleerimist ja bürokraatiat.

Mõju riigiasutustele

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid.

Muudatus puudutab kokku 135 kriminaalhooldajat (neist 60 kriminaalhooldusametnikku, 57

vanemkriminaalhooldusametnikku, 6 vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, 12

nooremametnikku). Muudatuse peamine eesmärk on kriminaalhoolduse regulatsiooni

üleviimine vangistusseadusesse, kaasajastamaks kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset

süsteemi ning tagamaks terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka

kriminaalhooldus. Muudatus aitab kaasa karistuse täideviimise süsteemi sidusamale ja

terviklikumale käsitlemisele. Kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid on osa karistuse

täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud

lähenemist. Muudatus võimaldab käsitleda kogu karistuse täideviimist – nii vangistust kui ka

ühiskonnas täidetavaid karistusliike – ühtses raamistikus, mis toetab paremat planeerimist,

sekkumist ja isikupõhist lähenemist. Muudatuste ulatus on väike, kuna need ei puuduta teisi

asutusi peale vanglate. Muudatused ei mõjuta kriminaalhooldusaluste õigusi. Osaliselt on

muudatuste mõju juba analüüsitud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus (muudatused seoses ennetähtaegse

vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning kõnesoleva seaduse muudatustes on

nendega arvestatud.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus

kuritegevusega)

Kriminaalhooldusseaduses tehtavatel muudatustel on kaudne positiivne mõju

kriminaalhoolduse teostamisele, kuna need võimaldavad kriminaalhooldust teostada

mõjusamalt. Muudatuste tulemusel jääb kriminaalhooldajal rohkem aega

kriminaalhooldusalusega suhtlemiseks ning see omakorda tõhustab kriminaalhooldusaluste

taaslõimumist ühiskonda ja vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi

kuritegusid.

Muudatuste grupp III – teenistusõigusega seotud mõjud

Muudatused on üksnes vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi

valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. Muudatused lihtsustavad

töökorraldust, suurendavad paindlikkust ja õigusselgust, toetavad ametnike professionaalset

41

arengut ning tagavad jätkuvalt vajalikud sotsiaalsed tagatised. Mõju on valdavalt väike ning

puudutab peamiselt vanglaametnikke ja vanglateenistuse töötajaid.

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

Teenistusõigusega seotud muudatuste mõju on väike, kuna muudatustega ei võeta ära hüvesid

ega sotsiaalseid tagatisi, vaid kaasajastatakse sätteid nii, et need oleksid sarnasemad

politseiteenistusega. On põhjendatud kaotada avaliku teenistuse eriliikide erinevused niivõrd,

kuivõrd see on teenistuse ülesandeid arvestades mõistlik. Muudatused tehakse, arvestades, et

vanglaametnike ja politseiametnike puhul on enamasti mõistlik lähtuda sarnastest

põhimõtetest. Teenistuskohtade koosseisude ja töötasustamise korra kehtestamise toomine

määruse tasandilt käskkirja tasandile vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust,

kuna korda saab käskkirjaga muuta määrusega võrreldes kiiremini ning sellega kaasneb

väiksema hulga ametnike töökoormus. Lisaks kaotatakse sellega erinevus võrreldes

politseiteenistusega, kus need korrad kehtestatakse haldusaktiga.

Vanglaametniku ettevalmistusteenistusest vabastamise kaotamine (eelnõu punkt 38) võib

avaldada mõju üksnes väikesele hulgale vanglaametnikest. Kuna ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse valvuritele, kellel reeglina ei esine ettevalmistusteenistusest vabastamise

aluseid, on potentsiaalselt mõjutatud isikute arv väike. Samas on oluline, et valvur tunneks

vanglatöö spetsiifikat, oskaks end kaitsta, võttes arvesse vajadust tagada selle käigus igakülgne

kooskõla inim- ja põhiõigustega, et mitte seada ohtu ennast ja teisi vanglas viibivaid isikuid.

Muudatusel on positiivne mõju, sest selle kaudu saab paremini tagada vanglas turvalisuse.

Eelnõu punktis 40 sätestatud palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete

vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna

praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib

olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb.

Eelnõu punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116

„Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri

tasandile. Eelnõu punktiga 42 tuuakse praegu valdkonna eest vastutava ministri määrusega

muudetava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas

töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja

tasandile. Muudatuste mõju on positiivne, selle tulemusel väheneb töökoormus, mis kaasneb

õigusaktide menetlemisega. Vanglaametnikke muudatus sisuliselt ei mõjuta, kuivõrd isikute

õiguste vaatest ei ole vahet, millise tasandi õigusaktiga täpsemad korrad on kehtestatud.

Eelnõu punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetavate asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Muudatusel on positiivne mõju, kuna õigusaktist jäetakse välja termin, mida enam

ei kasutata, ja see tagab suurema õigusselguse.

Punkide 44 ja 45 muudatused puudutavad õppima suunatud ametniku palga säilitamist. Punkti

43 muudatuste tulemusel tekib võimalus säilitada palk vähemalt 75% ulatuses. Muudatus

42

mõjutab õppima suunatud ametnikke. Muudatus ei halvenda õppima suunatud ametnike

olukorda automaatselt, kuid muudatuse mõju võib avalduda siis, kui piiratud eelarvevahendite

tingimustes otsustab valdkonna eest vastutav minister palga säilitamise senisest väiksemas

ulatuses. Ka sel juhul ei puuduta muudatus kõiki õppijaid, vaid üksnes väikest osa, kelle

põhipalga hulka kuulus nt relvastatud üksuse ülesannete, saateülesannete täitmise või ametiabi

andmise ülesanded. Neid ülesandeid õppetöö ajal täita ei saa, millest tulenevalt võib säilitada

palga ka vähema kui 100% ulatuses, kuid vähemalt 75% ulatuses. Muudatus ei mõjuta

ametnikke, kes on juba õppima suunatud või õpivad 2026. a 1. jaanuari seisuga (p 51). Eelnõu

punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus täpsustada tingimusi ja korda õppetöö ajal palga säilitamiseks.

Teisena täiendatakse § 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu

Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel

makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve

vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses kuni

kolm aastat pärast õppe lõppu. Muudatus mõjutab vanglateenistuse kolledžis õppijaid, kuid

mõju võib pidada väikeseks. Õppe vältel on inimesel olemas sotsiaalsed tagatised, sh palga

säilitamine, majutus jms. Õppija ei maksa õppe eest. Põhjendatud on, et kui inimene on saanud

tasuta hariduse, saab talle määrata lepingu siduvusaja jooksul (kuni kolm aastat) teenistuses

olemise kohustuse. Muudatus võib motiveerida õppe lõpetanud ametnikke olema teenistuses

pikemat aega, mis on ka olnud vanglaametniku väljaõppe üks eesmärkidest. Seega aitab

muudatus kaasa sisekaitselise õppe eesmärkidele.

Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametniku töö- ja puhkeaja

korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3

sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei

kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Sätestatakse, kui pikk peab puhkeaeg olema.

Muudatus on positiivne, sest see lihtsustab töökorraldust. Lisaks ühtlustab muudatus

eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS §

76 lõikes 7. Sarnasemad alused aitavad kaasa sarnase laadiga tööd tegevate ametnike (avaliku

teenistuse eriliikide) ühetaolisele kohtlemisele. Negatiivset mõju ette näha ei ole, sest

ametnikele peavad jätkuvalt olema tagatud piisav puhkeaeg ja muud tagatised.

Eelnõu punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja

sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt

antakse ametnikule ületunnitöö korral ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aega. Säilib

võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Muudatuse mõju on väike, sest tagatud on

jätkuvalt samal põhimõttel kompenseerimine nagu mujal avalikus teenistuses. Samas on

vanglateenistusel võimalik arvestada teenistuslikke huvisid, sest vangla peab tagama

ööpäevaringse tõrgeteta töö.

Eelnõu punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike

ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ regulatsioon valves olemise eest lisatasu

maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile.

43

Muudatus on positiivne, sest selle tulemusel väheneb töökoormus. Samas ei mõjuta asjaolu,

millise õigusaktiga on kord kehtestatud, isikute õigusi.

Eelnõu punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57

lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette.

Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli

vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vangla

töökorralduse vaatest positiivne, sest avaliku halduse ülesande täitmine eeldab senisest

kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. Üleviimise puhul ei ole tegu olukorraga, kus

inimesel oleks tingimata tarvis sellest teada kaks kuud ette. Selle käigus ei vahetu töö asukoht

ega muud tingimused, mis võiksid vajada pikemat ettevalmistusaega. Muudatuse mõju

vanglaametnikele on pigem väike. Sisuline mõju ametniku jaoks seisneb üleviimises, mitte aga

selles, kui pikalt on see talle ette teada. Üks kuu on ametniku jaoks piisav võimalike vajalike

ümberkorralduste tegemiseks.

Eelnõu punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette

nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga

maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve

seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral

säilib VangS § 144 lõike 2 kohane tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu

jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus ei

avalda praktikas olulist mõju, sest vanglaametnikule seadusest tulenev tagatis säilib. Seega ei

halvene ametniku olukord tagatisega kaetud perioodi vältel, samuti võrreldes nt

politseiteenistuses olevate ametnikega.

Taustakontrolli muudatusega seotud mõjud

Eelnõuga laiendatakse taustakontrollile alluvate isikute ringi. Edaspidi võib taustakontrolli teha

ka nende isikute suhtes, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumisele lubamist

kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. Muudatus puudutab

näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2

sätestatud soodustusena. Taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise

eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine (VangS § 23), eeskätt mõeldakse

perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul

eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta.

Muudatus ei piira kinnipeetavate õigust säilitada sidemeid lähedastega, vaid lisab turvalisuse

tagamiseks täiendava kontrollimeetme. See toetab usaldusväärselt sotsiaalsete sidemete

hoidmist ja taasühiskonnastamist. Vanglatele lisandub koormust taustakontrollide tegemisel,

kuid muudatus aitab vältida hilisemaid intsidente ja suurendab seeläbi töö efektiivsust. Nagu

ka teiste taustakontrollile alluvate isikurühmade puhul, teavitatakse neid taustakontrolli

tegemisest. Taustakontrolli raames töödeldakse andmeid samas ulatuses, kui vanglasisese

kokkusaamise puhul. Juhul kui vanglal on taustakontrolli tehes kahtlus, et isikuga kohtumine

44

võib ohustada karistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut saab ta keelduda

kinnipeetava lubamist kohtumisele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadustes muudatuste tegemisega kaasnevad muudatused asutuste (peamiselt vanglate)

töökorralduses. Muudatused ei eelda suures mahus tegevusi, mis väljuksid tavapärase töö

raamest. Mõningad töökorralduse muudatused on vanglate töös aastate jooksul olnud

tavapärased ja eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda mahukaid ümberkorraldusi. Muudatuste

tegemisel on arvesse võetud vanglate ettepanekuid ja tehnilisi arendusi, mistõttu on

muudatustest teadlikkus valdkonniti olemas ja vanglate struktuuriüksused on eelnõu valmimise

käigus nende muudatustega ka arvestanud.

Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestussüsteemi vangiregistriga integreerimisega seotud

muudatused on tehnilist laadi. Muudatuse tulemusel kaob üks andmekogu, ametnikud ei pea

enam edaspidi tööks kasutama kahe eraldi registri andmeid ja see muudab tööprotsessid

sujuvamaks. Kinnipeetavaid ega teisi isikuid muudatus ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi õigusakte:

1) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 6;

2) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 8;

3) justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9;

4) justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3;

5) justiitsministri 31. detsembri 2012. a määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 03.01.2013, 4;

6) justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 14;

7) justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7;

8) justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 4;

45

9) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

21.03.2025, 29.

Eelnõu jõustumisel seadusena muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea

ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 11;

2) justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 21.03.2025, 2;

3) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.07.2013, 42.

4) Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ redaktsioon avaldamismärkega RT

I, 13.12.2024, 4.

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 2;

2) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 3;

3) justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 4;

Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis

adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

andmiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja

halduskohtutele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale ja vanglatele.

Algatab Vabariigi Valitsus 23. oktoobril 2025. a

46

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

2025 nr

Justiits- ja Digiministri määruste muutmine seoses vangistusseaduse ja karistusregistri

seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 441 lõike 3, § 66 lõike 11, § 68

lõike 4 ja § 71 lõigete 73 ja 8, § 105 lõigete 11 ja 2, § 1055 lõike 9 ning § 1131 lõike 2 alusel.

1. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus”

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1047 lg 2, § 105 lõigete 11 ja 2

ning § 111 lõike 3 alusel.”.

§ 2. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus”

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 3. Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus” muutmine

Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus”

preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 4. Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”

muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise” sõnadega „, läbivaatuse,

turvakontrolli”;

2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimine” sõnadega „, läbivaatus

ja turvakontroll”;

4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasõidutunnistuse” sõnaga „käskkirja” alusel;

5) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

Läbiotsimine, läbivaatus ja turvakontroll”;

6) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „läbivaatus ja

turvakontroll”;

7) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega teha turvakontrolli või läbi vaadata

vanglasse sisenevat ja vanglast väljuvat isikut või vanglas viibivat isikut.”;

8) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „läbi ei otsita” sõnadega „turvakontrolli

ei tehta ja läbi ei vaadata”;

9) paragrahvi 31 lõikes 11 asendatakse sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatamata või

turvakontrolli tegemata”;

10) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „läbi otsida” sõnadega „turvakontrolli teha või

läbi vaadata”;

11) paragrahvi 31 lõike 21 esimeses lauses asendatakse sõnad „läbi otsima” sõnadega „läbi

vaatama ja turvakontrolli tegema” ja teises lauses sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatama

ja turvakontrolli tegemata”;

12) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõna „läbiotsimist” sõnadega „turvakontrolli või

läbivaatust”;

13) paragrahvi 31 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, kellele

on õigus turvakontrolli või läbivaatust teha, tegema seda viisil, mis välistab isiku sisenemise

vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Turvakontrolli ja läbivaatust peab tegema viisil, mis

austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.“;

14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „läbiotsimisest” sõnadega „turvakontrollist või

läbivaatusest”;

15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõna „läbiotsimise” sõnaga „turvakontrolli”;

16) paragrahvi 32 pealkirjas ja sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga

„turvakontroll” vastavas käändes;

§ 5. Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi

kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide

tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine” muutmine

Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10416 lg 4 alusel.”.

§ 6. Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja

valik“ muutmine

Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõnad „vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1048 lõike 3, § 1131 lõigete 2 ja 3“;

2) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Kriminaalhooldajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

1. jagu

Kriminaalhooldusametnikule, nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja

kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

§ 361. Haridus

(1) Kriminaalhooldusametnik, sh vanemkriminaalhooldusametnik ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik peavad olema läbinud rakendusliku või

akadeemilise kõrghariduse.

(2) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku nõuetele vastavaks hariduseks loetakse

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava

alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard”

kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt:

1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava;

2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

õppekava;

3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi

õppekava;

4) psühholoogia õppegrupi õppekavad;

5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad;

6) õiguse õppegrupi õppekavad.

(3) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on

saadud piisav töökogemus kriminaalhooldustööd toetaval alal ning isikul on

kriminaalhooldusametnikule sobivad isiksuseomadused, oskused ja teadmised ning ta on

valmis läbima kriminaalhooldusametniku väljaõppeprogrammi.

(4) Nooremametnik peab olema läbinud keskhariduse.

(5) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

§ 362. Töökogemus

Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib saada isik, kellel on Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele

esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus.

§ 363. Isikuomadused

(1) Kriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnikuks,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikuks, nooremametnikuks, kriminaalhooldusabiliseks

ja kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks

vajalikud kõlbelised omadused.

§ 364. Nõuded võõrkeeleoskusele

(1) Kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja kriminaalhooldusosakonna juhataja vähemalt ühe

võõrkeele oskus peab vastama tasemele B2.

§ 365. Nooremametniku roll kriminaalhoolduses

(1) Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes.

(2) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse

seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas.

(3) Nooremametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema rakenduslikku või

akadeemilist kõrgharidust, on järgmised:

1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning

vangiregistri täitmine;

3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine,

vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine;

(4) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kes on temale

määratud.

§ 366. Kriminaalhooldusabilise roll kriminaalhoolduses

(1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

(3) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha

andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute

andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema

töökogemuse andmeid.

(4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri,

politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

(5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks

saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid

puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(6) Kriminaalhooldusabilise tegevus lõpetatakse, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja

kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on

korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei

soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda või kui isik ei ole ülesandeid täitnud viimase

2 aasta jooksul.

(7) Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist

kriminaalhooldusülesannete täitmisele.

(8) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema

summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.”;

§ 7. Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri”

muutmine

Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“:

2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „§ 8 lõike 1“ sõnadega „, § 11 lõike 4“;

3) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

“21. Peatükk

PÖÖRDUMISTE LAHENDAMINE

§ 21. Kinnipeetava pöördumise suuline lahendamine

(1) Pöördumise lahendamisel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 12 lõigetes 1 ja 2

nimetatud juhul, loetakse väheintensiivselt riivavaks eelkõige järgmisi pöördumisi:

1) vangla tegevusega seotud pöördumine, mis ei puuduta otseselt kinnipeetava põhiõigusi- või

vabadusi;

2) vangla olmeküsimusi puudutav pöördumine, millest ei nähtu piiranguid, mis ületaksid

tavapäraseid vangistusega seotud piiranguid;“

3) paragrahvid 84-841 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lühiajalise väljasõidu või paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamise ajaks võib

vangla anda kinnipeetavale kaasa tema isikut tõendava dokumendi.”;

5) paragrahvis 86 asendatakse sõna „väljasõidutunnistusel” sõnaga „käskkirjas”;

6) paragrahvid 88, 96, 968 ja 112 tunnistatakse kehtetuks;

7) määruse lisad 7 ja 71 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määruse nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille

täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul

olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Justiitsministri 15. juuli 2009. a määruse nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli

tegemine” muutmine

Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” § 7

lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustatakse” sõnadega „ja isik, kellega kohtumise lubamist

väljaspool vanglat vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse”.

§ 11. Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate

koosseis” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

§ 13. Justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses

vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 51 lõike 3, § 341 lõike 3, § 131

ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnast e-riigikassast;”;

2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) eelarvespetsialist.”;

3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 “Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise

määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus”

tunnistatakse kehtetuks.

RAKENDUSAKTI KAVAND 3

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise

kord”

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 341 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu

arvutamise ja maksmise korda.

(2) Tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse osalemist vangla poolt

vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani

alusel.

(3) Õppimise eest võib maksta tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud

õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 84 lõikele 1 ja

kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas.

§ 2. Tasu maksmine õppimise eest

(1) Õppetöös osalemist arvestatakse kuudes.

(2) Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale

iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist

positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti

õppimise tasu igakuisest määrast.

(3) Õppetöö on läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava

materjalist.

(4) Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.

§ 3. Tasu maksmise peatamine

(1) Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt

põhjuseta.

(2) Tasu maksmist ei peatata, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjusega.

(3) Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist,

kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel

põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust.

§ 4. Tasu maksmise lõpetamine

(1) Tasu maksmine lõpetatakse, kui kinnipeetav vabaneb vanglast või ta arvatakse välja õpilaste

nimekirjast. Tasu maksmine lõpetatakse ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse

juhul, kui tal ei ole ümberpaigutamise tõttu võimalik õpinguid jätkata.

(2) Tasu maksmise lõpetamisel makstakse kinnipeetavale välja 30 protsenti igakuisest tasust,

mida arvutatakse proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

§ 5. Tasu arvutamine

(1) Tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus.

(2) Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses,

arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

(3) Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja

tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või

muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed

raamatupidamisele.

(4) Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu

arvutamist.

(5) Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(6) Summa, mis jääb järele pärast vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ettenähtud

mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme

tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist.

(7) Tasu arvestust peetakse vangla raamatupidamises.

§ 6. Määruse § 2 lõike 2 rakendamine

Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. detsembrini 2027. a.

RAKENDUSAKTI KAVAND 4

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Vanglaametniku teenistuskäik

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 131 ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vaba ametikoha täitmine

Vanglaametniku vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 2. Edutamine

(1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

(2) Edutada saab vanglaametnikku:

1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele;

2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta;

3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust;

4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku.

§ 3. Ettevalmistusteenistuse läbimine

(1) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik, kes

vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse

läbinuks II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku

ettevalmistusteenistuse.

(2) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist korrektsioonialast haridust andva muu

õppeasutuse lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse

kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi valvuri ametiastmele vastavale ametikohale

nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse.”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits-ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja vanglatele arvamuse andmiseks vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega, mille osas on arvestatud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)1 eelnõu kooskõlastusringi järgsete täiendustega. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

2. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri

3. Rakendusaktide kavand

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845- 9250-38808158cf70

Meie 03.10.2025 nr 8-1/8040-1