Otsus

1

OSAÜHING MULGI VALLAHALDUS ÜHISVEEVÄRGI

JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

1.1. Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga 10531980, on

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid

joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või

sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.

1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus Osaühing Mulgi

Vallahaldus on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast

ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral

keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-

ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste

võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või

tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.

2. Mõisted

2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega

seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud

ühendustasuga.

2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK

arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse

liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6 valemit).

2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud

ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond.

2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2

2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade

liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa

(liiter/sekund).

2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse

ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).

2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga

võivad muuhulgas olla:

projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide

ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud

teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm

kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

3.3. Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult

omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest

tehtud kulud ning investeeringuid.

3.4. Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud

arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel

proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu

arvutamise aluseks on arendamiskomponent.

3.5. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab üksnes liidetava tarbimiskoha,

mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.

3.6. Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).

3.7. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult

keeruliseks.

3

3.8. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade-

ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga

seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).

3.9. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks

veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus

olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu

summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja

arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga

seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu

osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.

3.10. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate

tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis

kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade

võimsus).

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Liitumistasu tagastatakse, kui:

4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud

liitumistasust;

4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast

esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna

tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.

4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud

kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti

summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

02.10.2025 nr 9-3/2025-017

Osaühing Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu

arvutamise metoodika kooskõlastamine

Konkurentsiamet on läbi vaadanud Osaühingu Mulgi Vallahaldus kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika). Jõudsime

seisukohale, et metoodika on vastavuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20

kuni § 23 kehtestatud nõuetega.

Eeltoodut arvestades otsustan kooskõlastada „Osaühingu Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ täies ulatuses.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel

(ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Lisa: „Osaühingu Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ kolmel leheküljel.

2 (9)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu

arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23

sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka Mulgi VH) on Mulgi Vallavolikogu 28.01.2025 otsusega

nr 243 määratud vee-ettevõtjaks Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades

kuni 31.01.2037.

Mulgi VH soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3

tulenevalt esitas ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab Mulgi VH metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

OÜ Mulgi Vallahaldus (registrikood 10531980, aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Karksi-

Nuia linn, Pärnu mnt 8, 69104) põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja

heitveekäitlus. Lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus, maastiku hooldus ja

korrashoid, hoonehalduse kombineeritud teenus ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine

ja käitus.

3. Menetluse käik

08.07.2025 registreeriti Konkurentsiametis Mulgi VH taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

18.09.2025 saatis Konkurentsiamet Mulgi VH-le ettepanekud metoodika korrigeerimiseks ja

täiendamiseks.

18.09.2025 esitas Mulgi VH kooskõlastamiseks korrigeeritud metoodika.

29.09.2025 saatis Konkurentsiamet täiendavad ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

30.09.2025 esitas Mulgi VH kooskõlastamiseks korrigeeritud metoodika.

Mulgi VH kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

3 (9)

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

4.1. Metoodika punkt 1.1. „Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka vee-ettevõtja),

registrikoodiga 10531980, on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-

ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab

liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.“

Konkurentsiameti seisukoht: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks

tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle

on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.

ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega

varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja

vajaduse korral puhastamine.

Lisaks on Mulgi VH täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu

poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1).

4.2. Metoodika punkt 1.2. „Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides

tegevuspiirkondades, kus Osaühing Mulgi Vallahaldus on määratud kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et

metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks

määratud.

4.3. Metoodika punkt 1.3. „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-

ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast,

eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.3

kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii

tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes.

4.4. Metoodika punkt 1.4. „Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja

hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades

erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.4.

kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et

isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud

riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on

teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel.

4.5. Metoodika punkt 1.5. „Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse

kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.5.

kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet,

millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi.

Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

4 (9)

4.6. Metoodika punkt 1.6. „Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha

liitumispunkti likvideerimisel ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad

ÜVK-s tehtavad tööd.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui

tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija

tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK

ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine. (ÜVVKS

§ 22 lg 6). Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab

tarbijale selguse, milliste põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel

või tarbimiskoha liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Metoodika punkt 2.1. „Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ÜVK-ga liitmisega seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud

kulud, mis ei ole kaetud ühendustasuga.“

Konkurentsiameti seisukoht: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise valemis.

Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1).

Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg

3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud

konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda

arendamiskomponendis ja olla kaetud ühendustasuga.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“ definitsiooni.

5.2. Metoodika punkt 2.2. „Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha

liitmiseks vajalikud ÜVK arendamise kulud. Arendamistasu saadakse

arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud

tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6

valemit).“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva

arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine lause kirjeldab

sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste

„Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.3. Metoodika punkt 2.3. „Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

(ÜVVKS) § 13 sätestatud ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega

seostatav piirkond.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna

mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud

arenduspiirkonnad.

5.4. Metoodika punkt 2.4. „Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või

liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille

järgi arvutatakse välja arendamistasu.“

5 (9)

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel

kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse

(liitumistasu arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur

osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamiskomponent

on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on Mulgi VH arendamistasu arendamiskomponendi jagamise alusena näinud ette

liitumistasu arvestusalusena maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund),

kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida

ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund.

Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei osutata,

siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse

osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab Mulgi VH metoodika punktis 2.4 nimetatud

liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava

teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s

kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „liitumistasu arvestusalus“

definitsiooni.

5.5. Metoodika punkt 2.5. „Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe

tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.“

Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see

võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.7 ja 2.8 kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et

peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole

ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise tarbeks rajatud torustikuga.

5.6. Metoodika punkt 2.6. „Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi

tarbimiskohtade liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete

vooluhulkade summa (liiter/sekund).“

Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „summaarne liitumistasu arvestusalus“ defineerimine on

põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks komponent ning selgitus aitab mõista

valemi rakendamist.

5.7. Metoodika punkt 2.7 „Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi

ja kanalisatsiooni ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu,

ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste

ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja

peatorustikuga ühendamise tööde kulu) nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha

omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos

moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste

„Ühendustasu“ sõnastust.

5.8. Metoodika punkt 2.8. „Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.“

6 (9)

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustoru“ definitsiooni

põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru

mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru, mis jääb liitumispunkti ning metoodika

punktis 2.5 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Metoodika punkt 2.9. „Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid

mõisteid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas

defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Metoodika punkt 3.1. „Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine ning tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK

arendamise kulud on metoodika punktis 2.2 defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha

ühendamise kulud on metoodika punktis 2.7 defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1

väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Metoodika punkt 3.2. „Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga võivad muuhulgas olla:

projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide

ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud

teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm

kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised

tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2 on ettevõtja esitanud loetelu

kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab

metoodika punkt 3.2 liituva tarbimiskoha omanikule lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla

liitumiseks vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks

metoodika punkti 3.2.

6.3. Metoodika punkt 3.3. „Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras

(näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud

rahalistest vahenditest tehtud kulud ning investeeringuid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused

arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2). Metoodika punkt 3.3 järgi kajastab Mulgi VH

liitumistasu arvutuses kõik liitumiseks vajalikud kulud ja nende jagunemise erinevate

rahastusallikate vahel. Selline esitus annab liituva tarbimiskoha omanikule ülevaate kõigist

liitumiseks vajalikest kuludest ning kindluse, et tagastamatu abiga kaetud kulutused on

liitumistasust maha arvatud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti

3.3.

6.4. Metoodika punkt 3.4. „Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse

tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud

ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest.

Arendamistasu arvutamise aluseks on arendamiskomponent.“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punkt 3.4. selgitab, et arendamistasu on seotud kas

konkreetse arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega või ka

7 (9)

mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega. Liitumistasu arvutamisel

tuleb võtta arvesse kõik tarbimiskoha liitmiseks ja seal veeteenuse tagamiseks vajalikud kulud.

Sellised kulud võivad olla samal ajal vajalikud ka teiste arenduspiirkondade ÜVK-ga liitmiseks.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.4.

6.5. Metoodika punkt 3.5. „Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab

üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punkt 3.5 täiendab mõiste ühendustasu sõnastust ja

kordab üle, et ühendustasusse arvatakse ainult konkreetse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ÜVK-ga liitmiseks vajalikud kulud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika

punkti 3.5.

6.6. Metoodika punkt 3.6. „Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × Xl + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

X1 – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk

(l/s);

X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu

arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem

metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 3.1. järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda

väljendab ka punktis 3.6. esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega

ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on tehtud

ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida ÜVK

teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel,

mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud

konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa

moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava

arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk

summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Mulgi VH metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha

ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6.

6.7. Metoodika punkt 3.7. „Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid

(kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile

8 (9)

tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu

väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult keeruliseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.7. põhjendatuks, kuna

selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse

kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes

arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha

personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.8. Metoodika punkt 3.8. „Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis

jagatakse piirkondade-ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent)

proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga seotud arenduspiirkondade tarbimiskohade

maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet pidas põhjendatuks metoodika punkti 3.4., mille

alusel võib arendamistasu olla seotud ka mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks

tehtavate kuludega. Metoodika punkt 3.8. selgitab, et mitme erineva arenduspiirkonna liitmiseks

vajalike ÜVK rajamise kulude jagamisel võetakse arvesse kõigi nende piirkondade tarbimiskohtade

liitumistasu arvestusalused ja kasutatakse liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punkti 3.8., kuna see selgitab, et liitumistasu arvutamise valemit

kasutatakse ühetaoliselt nii väiksema arenduspiirkonna kui ka mitme erineva arenduspiirkonna

arendustasu arvutamisel.

6.9. Metoodika punkt 3.9. „Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev

ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise

maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt

liitumistasu summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete

vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga.

Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate

tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punktis 3.9 on ettevõtja kirjeldanud liitumistasu

arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele

veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise

valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja

tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt

olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad

olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate

kaasamisel kulude jagamisse aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas

liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis-

komponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja

taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga

tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava kohased

investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.9.

6.10. Metoodika punkt 3.10. „Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel

ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik

9 (9)

mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast

proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.10. põhjendatuks, kuna

selles kajastub otstarbekuse põhimõte. Ebaotstarbekate ja liitumistasu kasvu kaasa toovate kulutuste

vältimiseks on põhjendatud liitumistasu arvutamise valemis maksimaalsete vooluhulkade asemel

kasutada mõnda muud näitajat, mis konkreetse objekti puhul on asjakohane.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Metoodika punkt 4.1. „Liitumistasu tagastatakse, kui:

4.1.1 tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud

liitumistasust;

4.1.2 arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast

esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna

tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.“

Konkurentsiameti seisukoht: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika

kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada

metoodikas liitumistasu tagastamist.

Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust,

siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu

vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks

ÜVK-ga. Seda väljendab metoodika punkt 4.1.1.

Metoodika punktis 4.1.2 kirjeldatud olukord on analoogne ÜVVKS § 23 lg 1 sätestatule. Selle

punktiga on selgitatud, et liitumistasu tagastatakse ka juhul, kui liitumiseks tehtud kulutused on

algselt täies ulatuses tasunud arenduspiirkonna tarbimiskohad ühiselt ning uute liitujate

lisandumisel tekib tagastamise kohustus vastavalt ÜVVKS § 23 lg-le 1.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Metoodika punkt 4.2. „Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse

tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK

põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse

arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel

arvutatud kulumile.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2. esitatu põhjendatuks,

sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse

võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale

põhimõttele.

7.3. Metoodika punkt 4.3 „Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks

tehtud kulutused täies ulatuses.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut,

kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud

liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle

ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib

liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.