Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 9-3/2025-017 |
Registreeritud | 02.10.2025 |
Sünkroonitud | 06.10.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 9 Veevaldkond |
Sari | 9-3 Veevaldkonna otsused ja ettekirjutused |
Toimik | 9-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Vivika Kruusmägi (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
OSAÜHING MULGI VALLAHALDUS ÜHISVEEVÄRGI
JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA
1. Sissejuhatus
1.1. Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga 10531980, on
kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid
joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või
sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.
1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus Osaühing Mulgi
Vallahaldus on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.
1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast
ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral
keskkonnasäästlikke lahendusi.
1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-
ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste
võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet,
pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või
tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.
2. Mõisted
2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega
seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud
ühendustasuga.
2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK
arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse
liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha
liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6 valemit).
2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud
ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond.
2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud
tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja
arendamistasu.
2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga
liitmine.
2
2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade
liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa
(liiter/sekund).
2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse
ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).
2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.
2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.
3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga
võivad muuhulgas olla:
projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide
ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud
teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm
kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.
3.3. Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult
omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest
tehtud kulud ning investeeringuid.
3.4. Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud
arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel
proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu
arvutamise aluseks on arendamiskomponent.
3.5. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab üksnes liidetava tarbimiskoha,
mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.
3.6. Liitumistasu arvutamise valem:
LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT
kus:
LT – liitumistasu;
AT – arendamistasu;
ÜT – ühendustasu;
AK – arendamiskomponent;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);
X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).
3.7. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel
on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust
ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult
keeruliseks.
3
3.8. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade-
ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga
seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).
3.9. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks
veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus
olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu
summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja
arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga
seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu
osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.
3.10. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate
tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis
kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade
võimsus).
4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1. Liitumistasu tagastatakse, kui:
4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud
liitumistasust;
4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast
esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna
tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.
4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja
liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud
kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti
summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu
tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies
ulatuses.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
OTSUS
02.10.2025 nr 9-3/2025-017
Osaühing Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu
arvutamise metoodika kooskõlastamine
Konkurentsiamet on läbi vaadanud Osaühingu Mulgi Vallahaldus kooskõlastamiseks esitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika). Jõudsime
seisukohale, et metoodika on vastavuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20
kuni § 23 kehtestatud nõuetega.
Eeltoodut arvestades otsustan kooskõlastada „Osaühingu Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ täies ulatuses.
Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel
(ÜVVKS § 21 lg 4).
Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada
vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Lisa: „Osaühingu Mulgi Vallahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika“ kolmel leheküljel.
2 (9)
Otsuse tegemise asjaolud
1. Haldusmenetluse alustamine
Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha
omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,
arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).
Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu
arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).
Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23
sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).
Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka Mulgi VH) on Mulgi Vallavolikogu 28.01.2025 otsusega
nr 243 määratud vee-ettevõtjaks Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades
kuni 31.01.2037.
Mulgi VH soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3
tulenevalt esitas ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet võtab Mulgi VH metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s
kajastatu.
2. Menetlusosaline
OÜ Mulgi Vallahaldus (registrikood 10531980, aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Karksi-
Nuia linn, Pärnu mnt 8, 69104) põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja
heitveekäitlus. Lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus, maastiku hooldus ja
korrashoid, hoonehalduse kombineeritud teenus ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine
ja käitus.
3. Menetluse käik
08.07.2025 registreeriti Konkurentsiametis Mulgi VH taotlus metoodika kooskõlastamiseks.
18.09.2025 saatis Konkurentsiamet Mulgi VH-le ettepanekud metoodika korrigeerimiseks ja
täiendamiseks.
18.09.2025 esitas Mulgi VH kooskõlastamiseks korrigeeritud metoodika.
29.09.2025 saatis Konkurentsiamet täiendavad ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.
30.09.2025 esitas Mulgi VH kooskõlastamiseks korrigeeritud metoodika.
Mulgi VH kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:
1. Sissejuhatus
2. Mõisted
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
4. Liitumistasu tagastamise alused
Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.
3 (9)
4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.
4.1. Metoodika punkt 1.1. „Osaühing Mulgi Vallahaldus (edaspidi ka vee-ettevõtja),
registrikoodiga 10531980, on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-
ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab
liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.“
Konkurentsiameti seisukoht: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks
tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle
on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.
ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega
varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja
vajaduse korral puhastamine.
Lisaks on Mulgi VH täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu
poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1).
4.2. Metoodika punkt 1.2. „Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides
tegevuspiirkondades, kus Osaühing Mulgi Vallahaldus on määratud kohaliku
omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.“
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et
metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks
määratud.
4.3. Metoodika punkt 1.3. „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-
ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast,
eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.3
kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii
tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes.
4.4. Metoodika punkt 1.4. „Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja
hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades
erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.4.
kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et
isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud
riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on
teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel.
4.5. Metoodika punkt 1.5. „Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse
kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.5.
kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet,
millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi.
Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.
4 (9)
4.6. Metoodika punkt 1.6. „Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha
liitumispunkti likvideerimisel ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad
ÜVK-s tehtavad tööd.“
Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui
tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija
tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK
ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine. (ÜVVKS
§ 22 lg 6). Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab
tarbijale selguse, milliste põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel
või tarbimiskoha liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.
5. Metoodika osa “2. Mõisted”
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.
5.1. Metoodika punkt 2.1. „Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ÜVK-ga liitmisega seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud
kulud, mis ei ole kaetud ühendustasuga.“
Konkurentsiameti seisukoht: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise valemis.
Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1).
Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg
3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud
konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda
arendamiskomponendis ja olla kaetud ühendustasuga.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“ definitsiooni.
5.2. Metoodika punkt 2.2. „Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha
liitmiseks vajalikud ÜVK arendamise kulud. Arendamistasu saadakse
arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud
tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6
valemit).“
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva
arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine lause kirjeldab
sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste
„Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.
5.3. Metoodika punkt 2.3. „Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse
(ÜVVKS) § 13 sätestatud ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega
seostatav piirkond.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna
mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud
arenduspiirkonnad.
5.4. Metoodika punkt 2.4. „Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või
liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille
järgi arvutatakse välja arendamistasu.“
5 (9)
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel
kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse
(liitumistasu arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur
osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamiskomponent
on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.
Metoodikas on Mulgi VH arendamistasu arendamiskomponendi jagamise alusena näinud ette
liitumistasu arvestusalusena maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab
põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund),
kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida
ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse
mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund.
Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei osutata,
siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse
osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab Mulgi VH metoodika punktis 2.4 nimetatud
liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava
teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s
kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „liitumistasu arvestusalus“
definitsiooni.
5.5. Metoodika punkt 2.5. „Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe
tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.“
Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see
võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.7 ja 2.8 kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et
peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole
ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise tarbeks rajatud torustikuga.
5.6. Metoodika punkt 2.6. „Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi
tarbimiskohtade liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete
vooluhulkade summa (liiter/sekund).“
Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „summaarne liitumistasu arvestusalus“ defineerimine on
põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks komponent ning selgitus aitab mõista
valemi rakendamist.
5.7. Metoodika punkt 2.7 „Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi
ja kanalisatsiooni ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu,
ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).“
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste
ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja
peatorustikuga ühendamise tööde kulu) nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha
omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos
moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste
„Ühendustasu“ sõnastust.
5.8. Metoodika punkt 2.8. „Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.“
6 (9)
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustoru“ definitsiooni
põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru
mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru, mis jääb liitumispunkti ning metoodika
punktis 2.5 nimetatud peatorustiku vahele.
5.9. Metoodika punkt 2.9. „Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid
mõisteid.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas
defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid.
6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“
6.1. Metoodika punkt 3.1. „Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.“
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine ning tarbimiskoha
veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK
arendamise kulud on metoodika punktis 2.2 defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha
ühendamise kulud on metoodika punktis 2.7 defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1
väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab
Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.
6.2. Metoodika punkt 3.2. „Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga võivad muuhulgas olla:
projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide
ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud
teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm
kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.“
Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised
tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2 on ettevõtja esitanud loetelu
kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab
metoodika punkt 3.2 liituva tarbimiskoha omanikule lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla
liitumiseks vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks
metoodika punkti 3.2.
6.3. Metoodika punkt 3.3. „Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras
(näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud
rahalistest vahenditest tehtud kulud ning investeeringuid.“
Konkurentsiameti seisukoht: Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused
arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2). Metoodika punkt 3.3 järgi kajastab Mulgi VH
liitumistasu arvutuses kõik liitumiseks vajalikud kulud ja nende jagunemise erinevate
rahastusallikate vahel. Selline esitus annab liituva tarbimiskoha omanikule ülevaate kõigist
liitumiseks vajalikest kuludest ning kindluse, et tagastamatu abiga kaetud kulutused on
liitumistasust maha arvatud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti
3.3.
6.4. Metoodika punkt 3.4. „Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse
tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud
ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest.
Arendamistasu arvutamise aluseks on arendamiskomponent.“
Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punkt 3.4. selgitab, et arendamistasu on seotud kas
konkreetse arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega või ka
7 (9)
mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega. Liitumistasu arvutamisel
tuleb võtta arvesse kõik tarbimiskoha liitmiseks ja seal veeteenuse tagamiseks vajalikud kulud.
Sellised kulud võivad olla samal ajal vajalikud ka teiste arenduspiirkondade ÜVK-ga liitmiseks.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.4.
6.5. Metoodika punkt 3.5. „Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab
üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.“
Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punkt 3.5 täiendab mõiste ühendustasu sõnastust ja
kordab üle, et ühendustasusse arvatakse ainult konkreetse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
ÜVK-ga liitmiseks vajalikud kulud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika
punkti 3.5.
6.6. Metoodika punkt 3.6. „Liitumistasu arvutamise valem:
LT = AT + ÜT = AK / X × Xl + ÜT
kus:
LT – liitumistasu;
AT – arendamistasu;
ÜT – ühendustasu;
AK – arendamiskomponent;
X1 – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk
(l/s);
X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).
Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu
arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem
metoodika kohustuslik osa.
Metoodika punkti 3.1. järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda
väljendab ka punktis 3.6. esitatud valem.
Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega
ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega.
Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on tehtud
ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida ÜVK
teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel,
mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud
konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa
moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava
arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk
summaarsest liitumistasu arvestusalusest.
ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse
liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Mulgi VH metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,
mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha
ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6.
6.7. Metoodika punkt 3.7. „Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid
(kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile
8 (9)
tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu
väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult keeruliseks.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.7. põhjendatuks, kuna
selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse
kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes
arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha
personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.
6.8. Metoodika punkt 3.8. „Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis
jagatakse piirkondade-ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent)
proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga seotud arenduspiirkondade tarbimiskohade
maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet pidas põhjendatuks metoodika punkti 3.4., mille
alusel võib arendamistasu olla seotud ka mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks
tehtavate kuludega. Metoodika punkt 3.8. selgitab, et mitme erineva arenduspiirkonna liitmiseks
vajalike ÜVK rajamise kulude jagamisel võetakse arvesse kõigi nende piirkondade tarbimiskohtade
liitumistasu arvestusalused ja kasutatakse liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punkti 3.8., kuna see selgitab, et liitumistasu arvutamise valemit
kasutatakse ühetaoliselt nii väiksema arenduspiirkonna kui ka mitme erineva arenduspiirkonna
arendustasu arvutamisel.
6.9. Metoodika punkt 3.9. „Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev
ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise
maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt
liitumistasu summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete
vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga.
Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate
tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.“
Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punktis 3.9 on ettevõtja kirjeldanud liitumistasu
arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele
veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise
valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja
tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt
olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad
olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate
kaasamisel kulude jagamisse aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas
liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.
Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis-
komponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.
Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja
taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga
tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava kohased
investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel
liitumistasude eest tehtud investeeringud.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.9.
6.10. Metoodika punkt 3.10. „Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel
ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik
9 (9)
mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast
proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.10. põhjendatuks, kuna
selles kajastub otstarbekuse põhimõte. Ebaotstarbekate ja liitumistasu kasvu kaasa toovate kulutuste
vältimiseks on põhjendatud liitumistasu arvutamise valemis maksimaalsete vooluhulkade asemel
kasutada mõnda muud näitajat, mis konkreetse objekti puhul on asjakohane.
7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“
7.1. Metoodika punkt 4.1. „Liitumistasu tagastatakse, kui:
4.1.1 tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud
liitumistasust;
4.1.2 arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast
esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna
tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.“
Konkurentsiameti seisukoht: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika
kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada
metoodikas liitumistasu tagastamist.
Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust,
siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu
vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks
ÜVK-ga. Seda väljendab metoodika punkt 4.1.1.
Metoodika punktis 4.1.2 kirjeldatud olukord on analoogne ÜVVKS § 23 lg 1 sätestatule. Selle
punktiga on selgitatud, et liitumistasu tagastatakse ka juhul, kui liitumiseks tehtud kulutused on
algselt täies ulatuses tasunud arenduspiirkonna tarbimiskohad ühiselt ning uute liitujate
lisandumisel tekib tagastamise kohustus vastavalt ÜVVKS § 23 lg-le 1.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.
7.2. Metoodika punkt 4.2. „Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse
tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK
põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse
arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel
arvutatud kulumile.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2. esitatu põhjendatuks,
sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse
võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale
põhimõttele.
7.3. Metoodika punkt 4.3 „Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis
kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks
tehtud kulutused täies ulatuses.“
Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut,
kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse
kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud
liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle
ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib
liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.