Arvamus justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel” muutmise kohta

Lisa 1

Riigikohtu arvamus1 justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel” muutmise kohta

Seletuskirjast nähtuvalt toimub kohtunike ametikohtade arvu suurendamine kohtujuristide

teenistuskohtade arvu vähendamise arvel. Tallinna halduskohtusse plaanitakse edaspidi püsivalt

18 kohtunikukohta ja 14 kohtujuristi kohta. Seni on esimese astme kohtutes valdavaks

töökorralduslikuks lahenduseks menetlusgrupp, milles on üks kohtunik ja üks kohtujurist (ja

sageli ka oma istungisekretär). Lähtudes sellest, et kohtujuristilt eeldatakse põhimõtteliselt

kohtunikuga võrdset kvalifikatsiooni ning sellest, et kohtujuristi palk on vähemalt pool esimese

astme kohtuniku palgast, saab järeldada, et sellises menetlusgrupis eeldatakse, et kohtuniku

eeldatav tööpanus koos vastutusega ning menetluse juhtimisega on kuni kaks korda suurem kui

kohtujuristil. Tallinna halduskohtu tööjaotusplaanist nähtub, et ilma kohtujuristita töötava

kohtunikule kohtasjade jaotamise koormus on kuni 25% väiksem. Isegi, kui eeldada, et

vähendus ongi maksimaalne e 25%, tähendab see ikkagi seda, et ilma kohtujuristita töötava

kohtuniku mudel on oluliselt efektiivsem kui senine 1+1 mudel. Ja kavandatav muudatus osutab

ühtlasi sellele, et kohtujuristide ressurssi saab ning tuleks kasutada efektiivsemalt. See tõstaks

ka kohtujuristide motivatsiooni ja võimaldaks ka sama eelarve tingimustes suurendada

kohtujuristide tasu.

Riigikohus ei nõustu seletuskirjas toodud seisukohaga, et kohtuniku töökoormuse mõõtmise

kõige objektiivsem viis on ’kohtusse saabuvate asjade arv ühe kohtuniku kohta’. Kohtute

haldamise nõukoja 117. istungil 16.-17. septembril 2021 kiideti heaks kohtute töökoormus-

metoodika muudatused, otsustati lõpetada testperiood ja kasutada metoodikat alates 2022. a

kõikides maa- ja halduskohtutes. Metoodika võetigi kasutusele just sel põhjusel, et kohtuasjade

arvu alusel (kohtuasjade hulk / kohtuniku või teenistuskoha kohta) töökoormuse hindamine ei

olnud piisavalt objektiivne.

Kui püüda hinnata Tallinna Halduskohtu summaarset töökoormust töökoormusmetoodika

põhiselt, siis Riigikohtule viimati (07. veebruari 2024. aasta e-kiri) Justiitsministeeriumist

saadetud andmetest nähtub, et Tallinna Halduskohtu koormus on vahemikul 2020-2022

võrrelduna 2023. aastaga kõikunud -11% kuni +2% ja ministeeriumi enda andmetest nähtuv

kohtuniku keskmine koormus -8% kuni +1%. Kuigi koormus on aastate lõikes kõikuv, on näitab

viimase nelja aasta trend kasvu.

Nähtuvalt ka seletuskirjas toodud andmetest ei sõltu asjade lahendamise jõudlus saabunud

kohtuasjade arvust kõige drastilisemate äärmustena siinkohal välja tooduna – 2019. aastal

saabus 1372 asja ja jõudlus 91%, samas 2022. aastal oli asjade arv 1684 ja jõudlus 99%.

Asjaolu, et kahe halduskohtu piirkonnas võib toimuda mõningane töö ümberpaigutumine (kui

tõepoolest Tartu vangla sulgemisel kinnipeetavate ümberpaigutamisel eelistatakse Viru

vanglale Tallinna vanglat), ei ole Riigikohtu hinnangul piisav argument. Või suureneb

töökoormus ühes kohtus muul põhjusel. Sellisel juhul tuleks esimese valikuna kaaluda KS §451

sätestatut, pikemas perspektiivis kindlasti silmas pidada ka võimalust üleriigilise jagamise

tõhustamiseks ja/või halduskohtute võimalikku liitmist. Kindlasti tuleks aga välistada

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

olukorrad, kus ühte kohtuasutust tuleks täiendavalt mehitada, kui teises kohtuasutuses on või

võiks lähiajal tekkida tööjõu ressursi ülejääk.

Riigikohtu hinnangul tuleks mitte ainult konkreetsel juhul, vaid ka muul sarnasel juhul alati

hinnata ka kohtute ressursse tervikuna. Samuti oleks asjakohane koormust hinnata

töökoormusmetoodika mõistes kohtuniku arvestuslikust normkoormusest (1600 töötundi

õigusemõistmiseks / aastas) lähtuvalt. Arvesse võttes, et uue kohtuniku tööle asumisel temale

jaotatavate asjade arv on väiksem vaid esimesed 6 kuud (mida kompenseerib piisavalt

2025. aasta lõpuni ettenähtud 19 kohtuniku kohta), tuleks kohtuniku eeldatava töökoormuse

pikemaajalisel planeerimisel lähtuda üksnes sellest, et edaspidi on jaotatakse neljale

kohtunikule asju 0,75% mahus. Samuti tuleks arvesse võtta praegu kahe kohtuesimehe

madalamat töökoormust kohtunikutöö osas. Kui selline olukord oleks esinenud 2023. aastal,

oleks kohtuniku keskmine koormus ka kahes kohtus kokku ületanud 5,5% arvestuslikku

normkoormust.

Võttes arvesse ka seda, et mõlema halduskohtu töökoormus on 2024. aasta kahel esimesel kuul

võrredes eelmise aasta sama perioodiga 20-24% suurem, on Tallinna Halduskohtus kahe

kohtujuristi teenistuskoha asemel kohtuniku teenistuskoha loomine Riigikohtu hinnangul

põhjendatud.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine

kohtumajade vahel” muutmise kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel”

muutmise kohta

Teie 23.02.2024 nr 8-1/1980-1

Meie 11.03.2024 nr 6-6/24-11