Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024-2029" muutmine

1

EELNÕU

30.09.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ning perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „21.4.3.4“ tekstiosaga „21.4.3.1“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „89,8“ arvuga „73,5“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4‒6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 74,1 miljonit eurot;

5) 2028. aastal kuni 74,9 miljonit eurot;

6) 2029. aastal kuni 76,4 miljonit eurot.“;

4) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „17,6“ arvuga „21,8“;

5) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „7,6“ arvuga „9,4“;

6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „159 530“ arvuga „154 245“;

7) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4‒6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 154 132 tööturuteenusel osalemist;

5) 2028. aastal kuni 153 592 tööturuteenusel osalemist;

6) 2029. aastal kuni 152 943 tööturuteenusel osalemist.“;

8) paragrahvi 4 lõigetes 3‒5 asendatakse arv „2026“ arvuga „2029“;

9) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) toetatud töölerakendamist.“;

12) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

2

14) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) toetatud töölerakendamine;“;

15) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „9“ arvuga „111“;

16) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust.“;

20) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 11 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tööharjutus,“;

23) paragrahvi 12 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „individuaalselt või grupis,“ sõnadega

„ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena“;

24) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Karjääriinfo vahendamise teenuse raames võib korraldada tööandjate ja haridusasutuste

külastusi ning töövarjupäevasid.

(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:

1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti;

2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid;

3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, sealhulgas teenuse osutamiseks

vajalikke lahendusi ning digilahendusi;

4) kaasata spetsialiste või eksperte. (6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;

27) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 23 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule

isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab

ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.“;

29) paragrahvi 23 lõike 10 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „6 lõike 5 ja“

tekstiosaga „62 lõigete 1 ja 3 ning“;

30) paragrahvi 23 lõike 10 punktides 1 ja 3‒4 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga

„18-aastane“;

3

31) paragrahvi 23 lõike 10 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 23 lõike 12 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „, 2 ja 5“ tekstiosaga „ja 2“;

33) paragrahvi 23 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 23 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud täienduskoolitusasutus

on koolituse taotleja tööandja või kui taotleja on täienduskoolitusasutuse juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50%

täienduskoolitusasutusest või ta osutab täienduskoolitusasutusele koolitusteenust füüsilisest

isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.“;

35) paragrahvi 24 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kutsevaliku“ sõnadega

„ettevalmistava õppe“;

36) paragrahvi 24 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „16-aastasele“

tekstiosaga „18-aastasele“ ja tekstiosa „6 lõike 5 ja“ tekstiosaga „62 lõigete 1 ja 3 ning“;

37) paragrahvi 24 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ta on 16-aastane kuni

vanaduspensioniealine ega“ sõnadega „ta ei“;

38) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50% kuu töötasu alammäärast, mis

on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike

5 alusel.“;

39) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.“;

40) paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „arendamiseks“ sõnadega

„tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel“;

41) paragrahvi 26 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „uusi“ sõnadega „teadmisi ja“;

42) paragrahvi 26 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või

täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja

(edaspidi koos koolitusasutus). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks

ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema

tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.“;

43) paragrahvi 26 lõike 16 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga

„koolitusasutus“ vastavas käändes;

44) paragrahvi 26 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise

otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui selgub, et

tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige

4

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või

hallatava asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest

isikust, on:

1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle

kuulub vähemalt 50% koolitusasutusest;

2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud,

juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor) või

3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine

majapidamine.“;

45) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, võla- ja sõltuvusnõustamist“ sõnadega „ja

võlanõustamist“;

47) paragrahvi 32 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 39 lõigetest 1 ja 3 jäetakse välja sõnad „tervisest tuleneva takistusega“;

49) paragrahvi 39 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida

teenuseosutajaga halduslepingu.“;

50) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „liikumist tööturule“ sõnadega „tööle asumist“;

51) paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 365 päeva

viimase 450 päeva jooksul.“;

52) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 180 päeva

viimase 225 päeva jooksul ja kes on:

1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);

2) 55-aastane või vanem;

3) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud või

4) tervisest tuleneva takistusega.

(32) Lõigetes 3 ja 31 nimetatud tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud

järgmiste tegevustega:

1) töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemine, välja arvatud ajutine töötamine

tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses;

2) ettevõtluskonto omamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;

3) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina,

Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku

lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise

aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või

linnapeana, osavalla või linnaosavanemana;

4) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;

5

5) äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud

osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha

juhiks olemine;

6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu;

7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine;

8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena

osalemine;

9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;

10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses;

11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse

saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle

maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.“;

53) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõikes 3 või 31“;

54) paragrahvi 41 lõige 41 sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6

nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis

aastat.“;

55) paragrahvi 41 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist

olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või

täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse

esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50%.“;

56) paragrahvi 41 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla

üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks.“;

57) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete

kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.“;

58) paragrahvi 41 lõiked 9–11 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 31 nimetatud inimese tööle asumisest

arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte

pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja

jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse

enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse

enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.“;

59) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

6

„(12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes

6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või

alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja

töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades

väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult

päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast

vähem.“;

60) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese

elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse

kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas.

Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha

lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel

osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö,

makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest.“;

61) paragrahvi 47 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega

abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära

ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.“;

62) paragrahvi 47 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2832, 15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL)

2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013

kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida nimetatud määrustes sätestatud

tingimustel.“;

63) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusi.“;

64) paragrahvi 48 lõike 41 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „21.4.3.4“

tekstiosaga „21.4.3.1“;

65) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse arv „5“ arvuga „6“ ja arv „7585“ arvuga „12 949“;

66) paragrahvi 48 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega projektispetsiifilise

väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse

kasutajate arv“ saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 594 tööalase

rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.“;

67) paragrahvi 48 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

7

68) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse

raames annab tööandja töötukassa poolt määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud

näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks töötukassale teenusel

osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.“;

69) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.“;

70) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui töötukassa otsustab tööturuteenuste osutamise enne 2026. aasta 1. jaanuari,

jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja

korras.

(11) Paragrahvi 24 lõiget 11 kohaldatakse selle 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud

redaktsioonis ka inimeste suhtes, kellele tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne

2026. aasta 1. jaanuari.

(12) Kui tööandja on enne 2026. aasta 1. jaanuari § 26 lõike 3 punktis 3 nimetatud

koolitustoetust taotlenud töötaja eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel, mis ei ole

tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, ja töötukassa ei ole koolitustoetuse

maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari otsustanud, tehakse otsus ja makstakse koolitustoetust

kuni 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja korras.“.

71) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Paragrahvi 41 lõikes 41 sätestatud viie aasta pikkust piirangut kohaldatakse ka

tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 2026. aasta 1. juulit.

(14) Kui tööandja taotleb §-s 41 nimetatud palgatoetust enne 2026. aasta 1. juulit ja töötukassa

ei ole palgatoetuse maksmist enne 2026. aasta 1. juulit otsustanud, tehakse otsus ja makstakse

palgatoetust kuni 2026. aasta 30. juunini kehtinud tingimustel ja korras.“.

§ 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–34, 36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Määruse § 1 punktid 50–59 ja 71 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

(3) Määruse § 1 punkt 35 jõustub 2026. aasta 1. septembril.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmine

seletuskirja lisa

Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kultuuriministeerium (11.09.2025 nr 1-12/915-2)

Kooskõlastamisele esitatud eelnõu järgi ei

pakuta alates 2026. a eesti keele õpet enam

töötavatele inimestele. Palume eelnõus

täpsustada, kuidas lõpetatakse 2025. a

alustatud kursused ning kuhu suunatakse

need, kes soovivad eesti keelt edasi õppida.

Samuti palume eelnõus täpsustada, kuidas

töötajaid teavitatakse eesti keele õppimise

võimalustest. Balti Uuringute Instituudi

2023. a uuring „Täiskasvanute eesti keele

õppe korraldus piiratud keelekeskkondades:

Kultuuriministeeriumi haldusala“ tõi esile

mitmeid raskusi keeleõppe alustamisel ja

jätkamisel. Keeleõppega alustamist ning

kõrgemal tasemel jätkamist takistab sageli

vähene teadlikkus olemasolevatest

võimalustest, samuti sobivate õppekohtade

nappus.

Kuna kavandatavad muudatused

suurendavad survet Kultuuriministeeriumi

ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

keeleõppeprogrammidele, on oluline, et

eelnõu seletuskiri hindaks nende mõju

keeleõppe vajadusele riigiüleselt ning

selgitaks vajalikud sekkumismeetmed. Kui

seni on Eesti Töötukassa kaudu igal aastal

alustanud eesti keele õpinguid ligikaudu

10 400 inimest, kellest umbes 55% on olnud

töötavad, siis kavandatava muudatuse

tulemusel väheneb õppe pakkumine kuni

4000 koolituskoha võrra aastas. Selline

koormus võib kanduda üle

Kultuuriministeeriumi hallatavatele

programmidele.

Teadmiseks võetud.

Selgitame, et kõigil töötajatel, kes on eesti

keele õpet alustanud 2025. a on võimalik

õppes lõpuni osaleda. Samuti, vastavalt

eelnõuga lisanduvatele rakendussätetele (§

57 lõige 10) jätkatakse tööturuteenuste (sh

eesti keele õppe) osutamist kuni 2025. aasta

31. detsembrini kehtinud tingimustel ja

korras ka neile, kelle suhtes töötukassa on

otsustanud tööturuteenuste osutamise enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist.

Töötukassa on tööturumeetmete seaduse või

tööhõiveprogrammi alusel otsustanud

tööturuteenuste osutamise, kui on tehtud

otsus teenuse võimaldamise kohta, sõlmitud

haldusleping, teenuse saamine on kokku

lepitud tegevuskavas või on töötukassa

väljastanud kinnituskirja teenuse rahastamise

kohta. Säte tagab, et inimesed saaksid

teenusel lõpuni osaleda enne määruse

muudatust kehtinud tingimustel. Võimalusest

saada eesti keele koolitust teavitatakse

töötajat või töötut töökeskse nõustamise

käigus, kui see on inimese jaoks takistus

tööturul. Tööturuteenuseid osutatakse

vastavalt inimeste vajadustele, tegemist ei ole

laialdase üldist elanikkonna keeleoskuse

parandamise eesmärgil pakutava keeleõppe

võimalusega, mistõttu sellest laialdaselt ka ei

teavitata.

Selgitame ka, et muudatus vastab 28. märtsi

2025.a VV kabineti otsusele

tööhõiveprogrammis kavandatavate

muudatuste kohta, mille eesmärk on

vähendada avalike teenuste dubleerimist,

muuta tööturuteenuste pakkumist

efektiivsemaks ning ühtlasi vähendada

tööturuteenuste kulusid, mis on vajalik

2

töötuskindlustusvahendite tasakaalu

saavutamiseks aastaks 2028.

Muudatus võib avaldada teatud mõju teistele

keeleõppe pakkujatele. Mõjude kirjeldus

lisatud ka eelnõu seletuskirja. Vajaliku

sekkumismeetmetena toimib

kultuuriministeeriumi kavatsus osutada

uussisserändajatele eesti keele õpet KUM

hallatavast kohanemisprogrammist.

Koormust kohanemisprogrammi keeleõppele

aitab seejuures vähendada asjaolu, et

tööturuteenusena on endiselt võimalik saada

eesti keele õpet uussisserändajatel, kes on

töötud. Vähelõimunud püsielanike

keeleoskuse arendamisel on olulisel kohal

erinevad keeleõpet toetavad teenused nagu

keeleklubid ja keelementorid. Asutuste

vahelised arutelud riigiülese keeleõppe

vajaduse üle on jõudnud mh kahe olulise

lähtepunktini: kontaktõppes toimuva

keeleõppe pakkumine keeleoskustaseme

tõstmiseks on kallis teenus, mille

võimaldamine õppijatele peab põhinema

selgel vajadusel, asjakohasel nõustamisel

ning eeldama õppija teadvustatud

motivatsiooni pikaajaliselt õppes osaleda. 2)

e-õppe võimalustel on järjest olulisem roll

kõigile eesti keelt õppida soovivatele

inimestele eesti keele tasuta õppimise

võimaluste tagamisel. Selleks arendab

Haridus- ja Teadusministeerium edasi

olemasolevaid kursuseid tasemetel 0–A2 ja

B1 ning loob B2- ja C1-taseme eesti keele

elektroonilised kursused. Haridus- ja

Teadusministeeriumil on viimastel aastatel

olnud kõrgenenud vajadus haridussüsteemi

töötajate keeleõppe järele seoses

üleminekuga eestikeelsele õppele, mille

katmise on HTM planeerinud

välisvahenditest.

Haridus- ja Teadusministeerium (12.09.2025 nr 8-3/25/3697-2)

Haridus- ja Teadusministeerium

kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 29.

septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise

määruse eelnõu. Märgime siiski, et kuigi

eelnõu § 1 punktiga 39 kavandatav

muudatus, mille kohaselt ei maksta edaspidi

tasemeõppes osalemise toetust juuli- ja

augustikuu eest, muudaks Töötukassa

Mittearvestatud

Seletuskirja on täiendatud. Ühtlasi selgitame,

et muudatus vastab 28. märtsi 2025.a VV

kabineti otsusele.

3

tasemeõppes osalemise toetuse maksmise

tingimused sarnasemaks kutse- ja

kõrgkoolide õppetoetuste maksmisega, kes

samuti suvekuude eest toetust ei maksa,

kätkeb muudatus endas teatud juhtudel riski

õppija vaatest. Toetuse eesmärk on toetada

madala haridustaseme, aegunud oskuste või

terviseprobleemidega inimest kutse- või

kõrghariduse omandamisel. Suvekuudel, sh

juulis ja augustis, on töö iseloomust

tulenevalt vajalik osaleda õppetöös näiteks

põllumajanduse, aianduse, aga ka ehituse ja

teeninduse erialal. Nendel suvekuudel võib

ka töökohapõhises õppevormis õppetöö

toimuda. Õppe paindlikkuse valguses võib

muudatus osutuda õppes osalemist piiravaks

teguriks. Riskide maandamiseks palume

eelnõu muutmist selliselt, et tasemeõppes

osalemise toetust makstakse ka juuli- ja

augustikuu eest.

Rahandusministeerium (e-kiri 12.09.2025)

Eelnõu § 1 p. 62 (VV määruse nr 90 § 47

lõike 8 muudatus): palume täiendada

viitega komisjoni määrusele (EL) nr

717/2014 ja sõnastada punkt järgmiselt:

„(8) Kui taotleja on saanud vähese

tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)

2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele antava vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832,

15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud

määruse ja komisjoni määruse (EL)

2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr

717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr

1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega

abi kumuleerida nimetatud määrustes

sätestatud tingimustel. „

Arvestatud

Tehniline kommentaar - eelnõu §1 p.70 on

kirjas „ täiendatakse lõigetega 10-

13 järgmises sõnastuses“ , peab olema

„lõigetega 10-12“.

Arvestatud

Sotsiaalministeerium (17.09.2025 nr 1.2-3/2246-2)

Eelnõuga liidetakse tööhõiveprogrammis

tööklubi, tööharjutuse ja toetatud

töölerakendamise teenused. Muudatusega

teenused integreeritakse ja edaspidi

pakutakse toetatud töölerakendamise teenust

Arvestatud

Seletuskirjas on vastavalt mõjude osa

täiendatud.

4

võrreldes tänasega laiemale sihtrühmale, sh

tööklubi ja tööharjutuse saajatele (jäetakse

välja tingimus, mille kohaselt pakutakse seda

teenust ainult tervisest tuleneva takistusega

inimesele). Samas ei pakuta jätkuvalt

toetatud töölerakendamise teenust puuduva

töövõimega inimestele, mistõttu ei ole päris

korrektne seletuskirjas toodu, et dubleerivad

teenused ühildatakse. Kuna praegu pakutakse

tööklubi ja tööharjutuse teenust ka puuduva

töövõimega inimestele, siis peale eelnõu

jõustumist puuduva töövõimega inimeste

võimalused tööturuteenuseid saada

halvenevad. Ebasoovitavate mõjude riskina

seda seletuskirjas hinnatud aga ei ole. Toome

täiendavalt välja, et sotsiaalhoolekande

seaduse järgi korraldatava töötamise

toetamise teenusega dubleerimist ei teki, sest

teenus on mõeldud puuduva töövõimega

psüühikahäirega tööealistele. Seega teenust

ei saa puuduva töövõimega inimesed, kellel

psüühikahäiret ei ole. Eeltoodust tulenevalt

palume seletuskirjas hinnata, milline on

eelnõu mõju puuduva töövõimega inimeste

tööhõivet soodustavatele meetmetele ja

kaaluda eelnõuga valitud lahenduse sobivust.

Sellega seoses lisame, et planeerime võtta

oma 2026. aasta tööplaani erihoolekande

töötamise toetamise teenuse korralduse ja

arendamise. Tegemist on teenusega, mille

keskne eesmärk on juhendada ja nõustada

isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut

ning parandada elukvaliteeti tema võimetele

sobiva töö otsimise ja töötamise ajal – seega

kuulub teenus olemuslikult tööturu

valdkonda.

Käesoleval aastal oleme alustanud ka

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

alusel makstava täiendkoolitustoetuse

eesmärgi, sisu ja sihtgrupi ülevaatamist ning

soovime arutada teiega toetuse seost

tööturumeetmetega ning võimalikke

kattuvusi või dubleerimist. Puudega inimeste

toetuste ja hüvede analüüs on üks osa

täisealiste puudega inimeste puude

tuvastamise, toetuste ja hüvede

ümberkorraldamise projektist, mille osas on

praegu Sotsiaalministeeriumi tellimusel

5

käimas Praxise uuring. Selle valmimise järel

oleme planeerinud 2026. aasta I kvartalis

väljatöötamiskavatsuse koostamise.

Eesti Töötukassa (12.09.2025 nr 1-11/23/6008)

Eelnõu § 1 punktis 44 muuta määruse § 26

lõike 17 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada

järgmiselt:

„(17) Töötukassal on õigus koolitustoetuse

andmisest keelduda või koolitustoetuse

andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui

tööandja on taotluses märgitud

koolitusasutus, samuti siis, kui tööandjaks

oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorgani liige

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või

kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juht

või isik, kellele kuulub vähemalt 50%

tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:“.

Selgitus: muudatus on vajalik, et anda

töötukassale kaalutlusõigus, kas

koolitustoetuse andmisest keelduda või

koolitustoetuse maksmise otsus kehtetuks

tunnistada, kui selguvad määruse § 26 lõikes

17 toodud asjaolud. Samuti on õigusselguse

huvides täpsustatud, et seotud isikuks ei tohi

olla kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse

juht (nt direktor), kuna asutusel ei ole

juhtimis- või kontrollorgani liikmeid

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses. Muudatus

on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

Arvestatud osaliselt

Sõnastust on muudetud kohaliku

omavalitsuse üksuse osas ning täiendatud

„/…/või selgub, et isik, kellele kuulub

vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest

isikust, on /…/“. Kaalutlusõigust ei ole

asjakohane anda selles osas, mis on lihtsasti

kontrollitav ehk kui tööandja on taotluses

märgitud koolitusasutus. Samuti jääb muidu

ebaselgeks, millisel juhul selline seotus oleks

kaalutluse kohaselt aktsepteeritav.

Eelnõu § 1 punktis 52 muuta määruse § 41

lõike 31 punkti 1 ja sõnastada järgmiselt:

„1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);“.

Selgitus: täpsustus on vajalik õigusselguse

huvides, kuna 29-aastased isikud kuuluvad

samuti palgatoetuse sihtrühma. Eelnõu

sõnastuse „kuni 29-aastane“ kohaselt jääks

29-aastased sihtrühmast välja. Muudatus on

kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

Sarnast sõnastust „kuni

vanaduspensioniealine“ kasutatakse näiteks

kehtiva määruse § 23 lõike 10 punktide 1−5

sõnastuses, ning selles sõnastuses jäävad

sihtrühmast välja isikud, kes on

vanaduspensioniealised.

Arvestatud

Ehkki HÕNTE sellist konstruktsiooni ei

soovita, siis seda on kasutatud selguse

huvides ka peretoetuste puhul ja TöMSis.

6

Eelnõu § 1 punktis 55 muuta määruse § 41

lõiget 5 ja sõnastada järgmiselt:

„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või

on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse

taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku,

kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9

tähenduses või prokurist või usaldusühingu

või täisühingu osanik või kui talle kuulub või

on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse

esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust

juriidilisest isikust rohkem kui 50%. Samuti

ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust

ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks.“.

Selgitus: lisaks juhtimisorgani liikmele tuleb

nimetada ka kontrollorgani liiget ning

täpsustada sarnaselt eelnõu § 1 punktidele 34

ja 44, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena

käsitletakse isikuid tulumaksuseaduse 9

tähenduses.

Õigusselguse huvides tuleks § 41 lõikesse 5

lisada teine lause, et palgatoetust ei maksta

füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle

võtmiseks. Praktikas on füüsilisest isikust

ettevõtjad taotlenud töötukassalt palgatoetust

iseenda tööle võtmiseks ning on tehtud

töötamise kanne töötamise registrisse.

Palgatoetuse andmisest keeldumiseks tuleb

kehtestada õiguslik alus.

Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu

seletuskirjas punkti 55 selgitust.

Arvestatud osaliselt

FIE ei saa endaga sõlmida töölepingut ja

seega ei ole vajadust vastava lause

lisamiseks. FIE iseendaga töölepingu

sõlmimise puhul oleks tegemist sama

isikuga, kuid TLS § 1 lg 1 alusel teeb

töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile.

Eelnõu § 1 punktis 68 asendada määruse § 48

lõikes 8 sõnad „kogumiseksteenusel“

sõnadega „kogumiseks teenusel“.

Selgitus: sõnade vahele on lisatud tühik.

Arvestatud

Eelnõu § 1 punkti 70 sissejuhatavas lauseosas

asendada arv „13“ arvuga „12“.

Selgitus: §-i 57 täiendatakse lõigetega 10–12,

mitte lõigetega 10–13. Tegemist on tehnilise

parandusega.

Arvestatud

Eelnõu §-s 2 muuta lõiget 1 ja sõnastada

järgmiselt: Arvestatud

7

„(1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–34,

36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 2026. aasta 1.

jaanuaril.“.

Selgitus: tegemist on viidete täpsustamisega

ja lisatud on viide § 1 punktile 27, mis on

samuti kavandatud jõustuma 01.01.2026.

Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu

seletuskirja § 2 ja seletuskirja punkti 7

„Määruse jõustumine“ selgitust.

Teeme ettepaneku täpsustada määruse eelnõu

seletuskirja järgmiselt:

Selgituses § 1 punkti 6 kohta tuleb asendada

arv „154 449“ arvuga „154 245“ vastavalt

määruse § 4 lõike 1 punkti 3 muudatusele;

Arvestatud

Viites eelnõu § 1 punktidele 10–12 tuleks

asendada arv „10“ arvuga „9“, kuna määruse

§-s 7 tehtavaid muudatusi käsitlevad eelnõu

§ 1 punktid 9–12;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 36 kohta tuleb asendada

tekstiosa „punktis 32“ tekstiosaga „punktis

30“. Tegemist on punkti tehnilise

parandusega;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 49 kohta tuleb asendada

arv „6“ arvuga „9“, kuna halduslepingu

sõlmimise volitusnorm tuleneb TöMS § 6

lõikest 9;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 53 kohta tuleb asendada

tekstiosa „punktis 54“ tekstiosaga „punktis

52“. Tegemist on punkti tehnilise

parandusega;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 63 kohta tuleb lisada ka

viide § 19 lõikele 5, sarnaselt selgitusele

punkti 69 kohta;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 65 kohta tuleb asendada

arv „12 946“ arvuga „12 949“ vastavalt

määruse § 48 lõike 5 muudatusele;

Arvestatud

Selgituses § 1 punkti 68 kohta tuleb esimese

lause sõnastus viia vastavusse eelnõu

punktiga 68 ja sõnastada järgmiselt:

„Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse määruse

§ 48 uus lõige 8, mis sätestab, et § 48 lõike 4

punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste

arendamiseks antava koolitustoetuse raames

annab tööandja töötukassale määratud ajal ja

viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse

panustamise arvestamiseks ja tagasiside

kogumiseks teenusel osaleva töötaja ees- ja

perekonnanime ning isikukoodi.“.

Arvestatud

8

Selgitust § 1 punktide 34, 44 ja 55 kohta tuleb

täiendada ning lisada, et juhtimis- või

kontrollorgani liikmena käsitletakse isikut

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses;

Arvestatud

Seletuskirja punktis 6 „Määruse

rakendamiseks vajalikud kulutused ja

määruse rakendamise eeldatavad tulud“

tuleb:

- jätta lk 29 välja tekstiosa „tööalase

rehabilitatsiooni teenuse rahastamise

pikendamine 2027. aastani (ESF+

vahenditest) (kulude kasv 2026. aastal 1,3

miljonit eurot ja 2027. aastal 6,7 miljonit

eurot);“, kuna tööhõiveprogrammi kulud ei

suurene tervisest tulenevate takistustega

inimeste tööalase rehabilitatsiooni teenuse

tõttu, vaid muutub finantsallikas;

- asendada Tabelis 2 „Teenuste kulude

muutus“, palgatoetuse (kehtiv) kulude

muutuse 2029. a veerus arv „1 276 576“

arvuga „-1 276 576“;

- jätta Tabelis 2 „Teenuste kulude muutus“,

tööalasel rehabilitatsioonil (kehtiv) välja

terve rida „Kulude muutus: 2026, 2027 ESF+

lisarahastus“ kohta, kuna tööalase

rehabilitatsioonil muutub ainult

finantsallikas.

Arvestatud osaliselt

Tabel 2 ei näitab erinevaid muudatusi, mis

tööhõiveprogrammiga on hõlmatud. Ehkki

tööalase rehabilitatsiooni teenuse

rahastamise pikendamisega ESF+

vahenditest ei suurene tööhõiveprogrammi

kulud, mõjutab see ESF+ osa programmis ja

seetõttu on vajalik esile tuua. Tabelisse on

lisatud selgitus, et ei muutu kogukulu, kuid

muutub rahastusallikas.

Riigi Tugiteenuste Keskus (16.09.2025 nr 11.1-1/25/1793-2)

Kordame mitteametlikus ringis tehtud

kommentaari: Palun lisada eelnõu punkti 38,

millega muudetakse § 24 lõiget 10, et

tasemeõppe osalemise toetuse näol on

tegemist standardiseeritud ühikuhinnaga.

Näiteks võib sõnastada: „(10) Tasemeõppes

osalemise toetust käsitletakse

standardiseeritud ühikuhinnana, mille suurus

ühes kuus on...“.

Mittearvestatud

Tasemeõppes osalemise toetust ei maksta

ESF+ vahenditest ja seetõttu ei ole põhjust

lähtuda VV määrusest „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“, mis

reguleerib standardiseeritud ühikuhindade

alusel abikõlblike kulude arvestamist.

Palun lisada eelnõusse säte, mis välistaks

ESF+ rahastatavate tegevuste puhul riigiabi

edasi andmise. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

CPR) artikli 2 lõike 9 punkti c kohaselt tuleb

riigiabi kavade lugeda toetuse saajaks kõik

isikud, kes saavad toetust. Toetuse saaja

projektide valimine on CPR art 72 lõike 1

punkti a kohaselt korraldusasutuse ülesanne,

mida artikli 71 lõike 3 kohaselt võib

Mittearvestatud

Küsimus, kas tegemist on riigiabi

edasiandmisega ei ole veel saanud ühest

vastust. MKM on palunud RTK-l teha vastav

ametlik järelepärimine Euroopa Komisjonile

ning see tõlgendus on veel arutlusel.

Analoogset sätet on rakendatud läbi 3 MFF

perioodi. Kuni küsimuses lõpliku selguse

saamiseni antakse ESF+ vahenditest

9

delegeerida üksnes vahendusasutustele

(siseriiklikult nimetatud kui

rakendusasutused ja -üksused). Seega ei ole

tööhõiveprogrammi elluviijal võimalik ESF+

vahendeid riigiabina edasi anda.

toetatavate tegevuste raames abi vaid vähese

tähtsusega abina, kuid määrus saab vajadusel

vastavalt täiendatud kui lõplik tõlgendus on

selgunud.

Eelnõu punktiga 69 võimaldatakse

abikõlblikuks lugeda muudatuse aluseks

oleva määruse paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5

sätestatud tegevuste elluviimisega seotud

kulud. Eelnõu punkti 26 kohaselt võib

Töötukassa tööandjate või haridusasutuste

külastuste ning töövarjupäevadega seotud

tegevuste elluviimise anda halduslepinguga

koostööpartnerile, kes töötab välja vajalikke

lahendusi, digilahendusi ja materjale ning

arendab töövarjupäevade korraldamiseks

sobiva keskkonna. Leiame, et kirjeldatud

kujul vastab selline tegevus toetuse

edasiandmise tingimustele, mida ESF+

vahenditest teha ei ole lubatud. Toetuse

andmisel tuleb m.h hinnata ka toetuse saaja

suutlikkust tegevusi ellu viia. Kui toetuse

saaja mingid talle määratud tegevused

kolmandatele isikutele edasi suunab, siis

tekib küsimus, kas toetuse saaja suutlikkust

on õigesti hinnatud ja toetus õigele isikule

määratud. Lahendusena võib kõnealuse

tegevuse tööhõiveprogrammis ESF+

rahastatavate tegevuste puhul elluviijana või

Töötukassa partnerina nimetada.

Seletuskirjas tuleb elluviija ja/või partneri

valikut põhjendada.

Arvestatud osaliselt

Seletuskirja on täiendatud lisades, et

töövarjupäevade ning tööandjate külastuste

korraldamisse võib kaasata teenuseosutaja,

kes töötab välja vajalikke lahendusi,

digilahendusi ja materjale ning arendab

töövarjupäevade korraldamiseks sobiva

keskkonna. Teenuseosutaja leitakse

riigihangete seaduses toodud põhimõtteid

järgides.

Seletuskirja eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5

"Kokku suureneb välisvahendite eelarve osa

5,98 miljoni euro võrra". Palun üle vaadata.

Meie arvutuste kohaselt ESF eelarve osa

suureneb kokku 4,26 milj.eurot (4.2.3

suureneb 5,74 milj.eurot ja 4.3.1 väheneb

1,48 MEUR). Aluseks ministri KK

81/11.11.24 (mida rakendatakse

tagasiulatuvalt 25.06.24, THP muudatus) ja

viimane eelarve.

Arvestatud

Seletuskirjas on kirjeldatud summasid ESF+

ja riiklik kaasfinantseering kokku,

kommentaaris viidatud summad on ESF+

osad ehk 70%. Seletuskirja on vastavalt

täiendatud ja see erisus selgelt välja toodud.

Seletuskirja eelnõu § 1 punktis 6 on öeldud,

et 159 530 osalejat vähendatakse 154 449

osalejani. Määruse eelnõu punktis 6 on aga

vähendamine osalejani 154 245. Kumb on

õige, kuna mitteametlikul kooskõlastusel

olnud määruse eelnõus oli vähendus punktis

6 samuti 154 449 osalejani? Palun viia

Arvestatud

Seletuskiri ja eelnõu on viidud kooskõlla

ning õige osalejate arv on 154 245.

10

määruse eelnõu ja seletuskiri omavahel

kooskõlla.

Seletuskirja eelnõu § 1 punktid 10-12

asendada punktidega 9-12, kuivõrd ka

määruse eelnõu punkt 9 käsitleb § 7

muudatust, mida käsitleb ka seletuskirja

vastav selgitus.

Arvestatud

Seletuskirja eelnõu § 1 punkt 65 "tõstes selle

7 585 osaluskorralt 12 946 osaluskorrani.

Sellest 2150 moodustab tööandja

koolitustoetus ja 10 799 tööalane

rehabilitatsioon". Määruse eelnõus on 12949

(2150+10799=12949). Palun kontrollida ja

viia vastavusse.

Arvestatud

Korrigeeritud arvuks 12 949

Seletuskirja eelnõu § 1 punkt 66 "Uue

projektispetsiifilise väljundnäitaja sihttase

aastaks 2029 on1745 tööalase

rehabilitatsiooni teenuse kasutajat". Määruse

eelnõus on vastav näitaja 594. Palun

kontrollida ja viia vastavusse.

Arvestatud

Arv 1745 on asendatud seletuskirjas arvuga

594.

Palun kontrollida eelarves teavitustegevuste

eelarve planeerimist. Praegu on

teavitustegevused planeeritud vaid aastateks

2025-2026, kuid tegevusi viiakse ellu kuni

2029.

Teadmiseks võetud

Teavitustegevuste eelarve ei ole THP

tasandil kinnitatav vaid kinnitatav ministri

käskkirjaga. Seejuures eelarves ei ole

planeeritud teavitustegevusi kõigile aastatele

vaid suuremate teavitusblokkidena.

1

30.09.2025

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad

tööturuteenuste tingimuste ja sihtrühmade muudatusi, mis on vajalikud teenuste

kaasajastamiseks, töötuskindlustusvahendite säästliku kasutamise eesmärgil ning tulenevalt

rakenduspraktikast. Eelnõuga sätestatakse tööhõiveprogrammi rahaline maht ning väljund- ja

tulemusnäitajate sihtmäärad tööhõiveprogrammi lõpuni ehk aastateks 2027–2029 ning

vähendatakse tulenevalt kokkuhoiueesmärkidest ja sisulistest muudatustest 2026. a eelarvet.

Olulisemad muudatused tööturuteenustes on palgatoetuse teenuse uuendamine ja erinevate

palgatoetuse skeemide ühtlustamine, mis lihtsustab nii skeemi haldamist kui ka selle

arusaadavust nii töötajate kui ka tööandjate jaoks. Samuti on olulised muudatused seotud

oskuste arendamisele suunatud teenustega. Et korrastada eesti keele õppe pakkumise skeeme

Eestis, lõpetatakse töötavatele inimestele eesti keele õppe pakkumine. Tulenevalt

õppimiskohustusliku vanuse tõusust Eestis korrigeeritakse nende inimeste vanusepiiri, kellele

oskuste arendamisele suunatud teenuseid võimaldatakse, ning lõpetatakse tasemeõppes

osalemise toetuse maksmine suvekuudel, mil õppetööd üldjuhul ei toimu. Uue tegevusena

alustatakse karjääriinfo vahendamise teenuse raames tööandjate ja haridusasutuste külastuste

ning töövarjupäevade korraldamist. Lisaks lõpetatakse dubleerimise vähendamiseks tööklubi,

tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise pakkumine. Sõltuvusnõustamine jääb edaspidi inimestele

kättesaadavaks tervishoiuteenusena. Tööklubi vajalikud elemendid integreeritakse

karjääriteenustesse ning tööharjutuse töövalmidust ja töövõimet toetavad tegevused kaetakse

toetatud töölerakendamise teenusega. Seejuures laiendatakse varasemaga võrreldes toetatud

töölerakendamise teenuse sihtrühma, et toetada erinevaid enam tuge vajavaid töötuid, mitte

vaid tervisest tuleneva takistusega inimesi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], 5913 9212), sama

osakonna juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834), sama osakonna

nõunikud Annika Sepp ([email protected], 5911 9425), Anna-Liina Väkram (anna-

[email protected], 5911 5470), Heidi Paabort ([email protected], 5854 8258) ja

Reine Hindrekus-Koppel ([email protected], 5379 0331) ning sama osakonna

õigusnõunik Ilona Säde (ilona.sä[email protected], 5667 4014), töövaldkonna andmete juht Deisi

Tamme ([email protected], 5912 7349), töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

([email protected], 5451 0226), strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille

2

Penk ([email protected], 5918 2214) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 631 3609).

Juriidilisi ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS)1 muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega tehtavate muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.

Vastavalt muudetakse määruse § 23 lõike 10 ja § 24 lõike 3 sissejuhatavaid lauseosi, mis

viitavad töötuskindlustuse seaduse sätetele. Samuti muudetakse § 24 lõikes 10 tasemeõppes

osalemise toetuse suuruse arvutamise aluseid (muudatus ei mõjuta toetuse suurust), kuna

TKindlS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse ka

tööturumeetmete seadust ning töötutoetuse sätted tunnistatakse kehtetuks.

Samuti on eelnõu seotud täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS)2 muudatustega, mis jõustusid

1. aprillil 2025. a, ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine), mis jõustuvad 1. septembril

2025. a. Vastavalt on täpsustatud täienduskoolitusasutusega seonduvaid tingimusi § 23 lõikes

17 ja § 26 lõikes 10. Kõnealuste TäKS muudatustega kooskõlas sisaldavad määruse § 23 lõikes

2 nimetatud täiendkoolitused ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Paragrahvides 23 ja 24 on

asendatud seoses õppimiskohutusliku vanuse tõusuga arv 16 arvuga 18. Seoses

õppimiskohustusliku vanuse tõusuga on muudetud ka tööturumeetmete seadust ning töötuna

arvele saab alates 1. septembrist 2025. a võtta alates 18. eluaastast või noorema, kui

õppimiskohustus on täidetud. Seega saavad õppimiskohustusliku vanuse tõstmise jõustudes alla

18-aastased noored, kellel ei ole õppimiskohustus täidetud, töötukassa kaudu edaspidi

teenuseid, mis ei sõltu töötuna arvel olemisest, ehk teavitamist tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendust, karjääriinfo vahendust, karjäärinõustamist,

töökeskset nõustamist ja oskuste arendamise seminare. Lisaks saavad endiselt ka 16-17-

aastased tervisest tuleneva takistusega noored muu isikuna individuaalseid lahendusi ning kui

nad õpivad, ka tööalase rehabilitatsiooni teenust. Erinevalt tööturukoolitusest ja tasemeõppes

osalemise toetusest, kus teenusetingimustes sisaldub vanus, ei tingi need muudatused

muudatusi tööhõiveprogrammis.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused,

paragrahv 2 muudatuste jõustumise ajad.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruse § 1 lõike 2 punktis 2 meetme number „21.4.3.4“

numbriga „21.4.3.1“, kuna meetme numbrit muudeti Vabariigi Valitsuse korraldusega

1 RT I, 03.06.2025, 5. Töötuskindlustuse seadus–Riigi Teataja 2 RT I, 30.01.2025, 2. Täiskasvanute koolituse seadus–Riigi Teataja

3

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine“3 (edaspidi meetmete nimekiri).

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatud 2026. a

tööhõiveprogrammi maksimaalset eelarvet, vähendades seda 89,8 miljonilt 73,5 miljonile

eurole. Kokkuhoid on tingitud teenusetingimuste muudatustest. Kõige suurem vähenemine

tuleneb sellest, et alates 2026. a ei paku Eesti Töötukassa (töötukassa) enam töötavatele

inimestele eesti keele koolitust. Koolitusvaldkondade piiramise tõttu on töötute

tööturukoolituse kasutamine ka vähenenud. Tasemeõppe toetust ei maksta enam juuli ja augusti

eest.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 punktidega 4–6, määrates

tööhõiveprogrammi rahalised mahud aastateks 2027–2029. Täiendus on vajalik, kuna kehtiv

tööhõiveprogramm sisaldab rahalisi mahtusid aastateks 2024–2026 ja tööhõiveprogrammi § 3

lõige 4 sätestab, et tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse

hiljemalt 31. detsembriks 2025. a. Vastavates punktides sätestatud tööhõiveprogrammi aastased

maksimumeelarved sisaldavad nii tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kui ka ESF+ toetust

ja riikliku kaasfinantseerimise vahendeid.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse määruse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud ESF+

toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise rahalisi mahtusid aastateks 2024–2029. Kokku suureneb

välisvahenditega seotud eelarve osa (ESF+ ja RKF) 5,98 miljoni euro võrra. ESF+ muudetud

eelarve on vastavalt 21,8 miljonit eurot varasema 17,6 miljoni asemel ning riiklik

kaasfinantseering (edaspidi RKF) 9,4 miljonit eurot varasema 7,6 miljoni asemel. Seejuures

suureneb meetme 21.4.2.3 eelarve 8,2 mln eurot (ESF+ ja RKF kokku), sh ESF+ 5,74 mln eurot

ning väheneb meetme 21.4.3.1 eelarve 2,1 mln euro võrra (ESF+ ja RKF kokku), sh ESF+ 1,48

mln euro võrra. Lisavahendid suunatakse tervisest tuleneva takistusega inimeste tööalase

rehabilitatsiooni ning noorte karjääriinfo vahendamise teenustesse. Samas vähendatakse

oodatust väiksema nõudluse tõttu pikaajalise haiguslehe alusel töötajatele pakutava tööalase

rehabilitatsiooni teenuseks kavandatud kulu.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punktis 3 väljundnäitaja

„tööturuteenusel osalenute arv“ sihtmäära aastaks 2026, vähendades seda 159 530 osalejalt

154 245 osalejani. Muudatus on seotud teenusetingimuste muudatusega. Kõige suurem

vähenemine tuleneb sellest, et alates 2026. a ei paku töötukassa enam töötavatele inimestele

eesti keele koolitust koolituskaardiga.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 tööhõiveprogrammi

väljundnäitajatega aastateks 2027–2029. Kehtiv tööhõiveprogramm sisaldab väljundnäitajaid

aastani 2026. Vastavalt § 4 lõikele 6 tuleb tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad

aastateks 2027–2029 kinnitada hiljemalt 2025. a lõpuks.

Eelnõu § 1 punktidega 8 pikendatakse määruse § 4 lõigetes 3, 4 ja 5 tööhõiveprogrammi

tulemusnäitajate kehtivust programmi lõpuni, s.o kuni aastani 2029.

Eelnõu § 1 punktidega 9–12 muudetakse §-s 7 tööturuteenuste loetelusid ning täpsustatakse,

mis teenused kuuluvad milliste tööturumeetmete alla. Paragrahvi 7 lõikes 5 tunnistatakse

kehtetuks punkt 2, mille tulemusena jäetakse meetme „töökeskne nõustamine“ teenuste

loetelust välja teenus „tööklubi“. Paragrahvi 7 lõikes 8 tunnistatakse kehtetuks punkt 1, mille

3 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine–Riigi

Teataja

4

tulemusena jäetakse meetme „töövalmiduse toetamine“ teenuste loetelust välja teenus

„tööharjutus“. Tööklubi ja tööharjutuse teenus jäetakse määrusest välja, kuna teenuste

osutamine lõpetatakse seisuga 31. detsember 2025. a. Paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 tunnistatakse

kehtetuks ning teenus „toetatud töölerakendamine“ viiakse „töövõime toetamise“ meetme alt

§ 7 lõikes 8 sätestatud meetme „töövalmiduse toetamine“ alla, kehtestades selle § 7 lõike 8

punktina 5. Muudatus on vajalik, sest meetme sihtrühm laieneb ega piirdu edaspidi vaid

tervisest tuleneva takistusega inimestega. Toetatud töölerakendamise teenuse sisu ei muutu.

Täpsemad sisulised selgitused tööklubi ja tööharjutuse teenuste lõpetamise kohta on käesoleva

seletuskirja selgitustes eelnõu § 1 punktide 27 ja 45 kohta. Toetatud töölerakendamise teenuse

sihtrühma laiendamine tuleneb vajadusest pakkuda haavatavatele sihtrühmadele intensiivset ja

terviklikku teenust töövalmiduse suurendamiseks, tööle asumiseks ja tööl püsimiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse töötutele osutatavate teenuste loetelusid. Määruse

§ 9 lõige 2 sätestab, milliseid teenuseid osutatakse töötule. Muudatusega jäetakse § 9 lõikest 2

välja punktid 2 ja 9, kuna tööklubi ja tööharjutuse teenuseid alates 1. jaanuarist 2026. a ei

osutata. Samas täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 punktiga 111, kuna toetatud töölerakendamise

teenuse sihtrühm laieneb ja edaspidi võivad seda teenust saada ka töötud, kellel ei ole tervisest

tulenevat takistust.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 9 lõikes 3 loetelu, milliseid teenuseid ei osutata

õppivale töötule. Muudatusega eemaldatakse loetelust tööharjutus, kuna tööharjutuse teenust

enam edaspidi töötukassa ei osuta ühelegi sihtrühmale. Samas lisatakse õppivale töötule

mitteosutatavate teenuste loetellu toetatud töölerakendamine. Toetatud töölerakendamise

mudel sisaldab tööpraktikat ja palgatoetust, mida ei osutata õppivale töötule, mistõttu pole

asjakohane õppivale töötule toetatud töölerakendamise teenust osutada. Tuginetakse ka

asjaolule, et toetatud töölerakendamise teenuse sisust lähtudes ei ole enamjaolt inimesel

võimalik osaleda samal ajal täies mahus nii teenusel kui ka õppida.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 4 punkt 6, kuna toetatud

töölerakendamise teenust võidakse edaspidi osutada töötutele vastavalt vajadusele, sõltumata

sellest, kas neil on tervisest tulenev takistus. Vastav lõige sätestab just need teenused, mis on

suunatud spetsiifiliselt tervisest tuleneva takistusega inimestele.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõige 5, kuna sama paragrahvi

eelnevatest lõigetest selgub, millistele teenustele on töötutel õigus, ning lõikes 3 on täpsustatud,

milliseid teenuseid ei saa õppiv töötu. Muud töötutele osutatavad teenused on kättesaadavad ka

õppivale töötule ja seega ei ole see säte vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 6 punkt 2, kuna töötukassa

ei osuta edaspidi tööklubi teenust, sh ei osutata seda töötajatele.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 9 lõike 10 sõnastust, kuna tööklubi teenust

edaspidi ei osutata. Loetelu enam vaja ei ole, vaid piisab ühest lausest, mis ütleb, et lisaks sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatule osutatakse muule isikule töökeskse nõustamise teenust.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 1 punkt 3 seoses

tööharjutuse teenuse osutamise lõpetamisega. Vastav lõige reguleerib, millistel teenustel

osalemise puhul makstakse töötule tööturutoetusena stipendiumi.

Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse seoses tööharjutuse ja tööklubi teenuste osutamise

lõpetamisega kehtetuks määruse § 10 lõike 2 punktid 3 ja 8. Vastav lõige reguleerib, millistel

teenustel osalemise korral makstakse töötule tööturutoetusena sõidu- ja majutustoetust.

5

Eelnõu § 1 punktiga 22 jäetakse seoses tööharjutuse teenuse osutamise lõpetamisega määruse

§ 11 lõike 1 punktist 1 välja õigus jätkata tööharjutuse teenusega.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse määruse § 12 lõiget 5 selliselt, et tööturuteenuseid võib

muu hulgas osutada korduvate kohtumistena. Muudatus on vajalik, et oleks arusaadavalt

sätestatud, et erinevate teenuste raames võivad toimuda nii ühekordsed kui ka korduvad

kohtumised ja seda lõikes 5 nimetatud viisidel.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse § 13 lõike 1 punktid 1 ja 6, kuna

edaspidi ei ole vaja teenuseosutajalt või tööandjalt tööklubi ja tööharjutuse teenusel osalemise

andmeid koguda, kuna teenuste osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 2 punktid 2 ja 8 ehk

töötukassa infosüsteemi kaudu ei ole tööklubi ja tööharjutuse teenuse lõppedes enam vajadust

vahetada töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja vahel infot nende teenuste kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse määruse § 19 lõigetega 4, 5 ja 6. Lõige 4 sätestab, et

karjääriinfo vahendamise teenuse raames võib korraldada tööandjate või haridusasutuste

külastusi või töövarjupäevasid. Ettevõtete ja haridusasutuste vaheline koostöö on oluline

õpilaste karjäärivalikute toetamisel ning aitab tagada nende teadlikku ja sihipärast sisenemist

tööturule.

Töövarjupäevade, haridusasutuste ning tööandjate külastuste eesmärk on süvendada õpilaste

arusaama eri ametite tööülesannetest ja töökorraldusest, pakkudes neile vahetut kogemust

tööelust ning toetades nende karjäärialast arengut. Töövarjupäev võimaldab õpilasel kirjeldada

vaadeldud ametikoha tööülesandeid, analüüsida vajalikke oskusi ja isikuomadusi ning seostada

omandatud teadmisi ja oskusi oma õpingutega, mis aitab suunata neid tegema teadlikumaid

karjäärivalikuid. Kõnealuse meetmega tagatakse õpilastele võimalus omandada praktilisi

teadmisi ja kogemusi, mis toetavad nende teadlike karjääri- ja õppevalikute tegemist ning

valmistavad neid paremini ette tööturule sisenemiseks. Kõikides tegevustes tuleb vajadusel

tagada ligipääsetavus erivajadusega õpilastele.

Lõige 5 sätestab, mis tegevusi täpsemalt tööandjate ja haridusasutuste külastustel ja

töövarjupäevadel toetatakse. Tegevused võivad sisaldada ka sihtrühma toitlustust ja transporti

ning kaasata võib spetsialiste või eksperte. § 46 lõikes 1 hõlmatud tegevustena toetatakse

töövarjupäevade tutvustamist ning teavitustegevusi. Töötatakse välja juhendmaterjal

tööandjatele töövarjupäevade ja ettevõttekülastuste korraldamiseks (sealhulgas kuidas, mida ja

kui palju noortele rääkida, mis meetodeid kasutada), samuti juhendmaterjal karjäärispetsialistile

ja õpetajale, kuidas ettevõttekülastuste ja töövarjupäevade külastusi kokku võtta. Samuti on

hõlmatud digilahendus töövarjupäevade ja ettevõttekülastuste kuvamiseks veebis.

Lõige 6 annab võimaluse sõlmida tööandjate või haridusasutuste külastuste ning

töövarjupäevadega seotud tegevuste elluviimiseks haldusleping. Töövarjupäevade ning

tööandjate külastuste korraldamisse võib kaasata teenuseosutaja, kes töötab välja vajalikke

lahendusi, digilahendusi ja materjale ning arendab töövarjupäevade korraldamiseks sobiva

keskkonna. Teenuseosutaja leitakse riigihangete seaduses toodud põhimõtteid järgides.

Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22, milles on sätestatud tööklubi

teenusega seonduv. Kuna tööklubi teenuse osutamine lõpetatakse 31. detsembril 2025. a, tuleb

ka vastav säte kehtetuks tunnistada. Teenuse osutamise lõpetamise eesmärk on ühendada

dubleerivad ja sarnase eesmärgiga teenused, et edaspidi pakkuda inimestele vajaduspõhist

6

sekkumist ühtse tervikteenusena. Oma formaadilt kattub tööklubi karjääriteenuste raames

pakutavate grupiteenustega. Seega katab tööklubi olulised elemendid edaspidi

karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine grupis. Teenuse grupinõustamisena osutamise

võimaluse annab § 12 lõige 5. Tegemist on eelkõige esmase tööturuteenusega toetamaks

inimesi tööle liikumise või töö vahetamise varajases etapis, kuid teenust on pakutud ka

erinevate takistustega pikaajalistele töötutele, kelle tööle liikumist toetavad tõhusamalt

pikemaajalised ja mitmekülgset tuge pakkuvad tööturuteenused (nt toetatud töölerakendamine,

tööalane rehabilitatsioon). Väiksema toevajadusega inimene saab edaspidi kasutada

karjääriteenuse grupinõustamise teenuseid (sh tööotsingu töötube) ning suurema toevajadusega

inimene vastavalt toetatud töölerakendamise või ka tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse määruse § 23 lõike 9 sõnastust. Sättes nimetatakse

sihtrühmad, kellele võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele

tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 31,

mille tulemusel ei võimaldata töötajatele enam eesti keele koolitust. Töötutega samadel

tingimustel võimaldatakse töötajale eesti keele koolitust vaid juhul, kui tegemist on

koondamisteatega töötajaga, kinnipeetava töötajaga, või kinnipeetava või pensioniealise muu

isikuga.

Eelnõu § 1 punktiga 29 asendatakse määruse § 23 lõikes 10 tekstiosa „§ 6 lõike 5“ tekstiosaga

„§ 62 lõigete 1 ja 3“. Muudatus on seotud alates 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate

töötuskindlustuse seaduse muudatusega4, mis tingivad vajaduse muuta viiteid seaduse sätetele.

Eelnõu § 1 punktiga 30 asendatakse määruse § 23 lõike 10 punktides 1 ja 3–4 tekstiosa „16-

aastane“ tekstiosaga „18-aastane“, viies sellega määruse sätted kooskõlla Eesti Vabariigi

haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

(õppimiskohustuse kehtestamine)5 tehtud muudatustega, mis jõustuvad 1. septembril 2025. a ja

millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani. Sellega kooskõlas tõstetakse ka

töötukassa teenusele sisenemise alustamise vanus seniselt 16. eluaastalt 18. eluaastale.

Õppimiskohustusliku ea tõusuga seoses ei võeta alates 1. septembrist 2025. a enam töötuna

arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Seega ei osutata ka

töötavatele inimestele suunatud teenuseid enam alla 18-aastastele inimestele, kuna

õppimiskohustuslikus vanuses inimesed on toetatud haridussüsteemis.

Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks määruse § 23 lõike 10 punkt 5. Säte

tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi ei toetata tööturukoolituse raames töötaja eesti keele

õpet (vt ka eelnõu punkt 33). Muudatus on tingitud vajadusest vähendada täiskasvanutele

täiendusõppena eesti keele pakkumisel asutustevahelist dubleerimist, kasutada riigi vahendeid

eesti keele õppele sihitatumalt ja säästlikumalt. Muudatus on tingitud ka muutustest eesti keele

õppe tasuta kättesaadavuses: võrreldes varasemaga pakuvad enam tasuta eesti keele õppe

võimalusi samadele sihtrühmadele nii Kultuuriministeerium (eelkõige uussisserändajatele, kes

viimastel aastatel on moodustanud u 45% töötajate eesti keele õppe saajatest) kui ka Haridus-

ja Teadusministeerium (haridustöötajatele, kes viimastel aastatel on moodustanud 7–9%

töötajate eesti keele õppe saajatest). Muudatusega säilitatakse tööandjale võimalus taotleda

töötukassalt koolitustoetust oma töötajate eesti keele oskuse arendamiseks (vt § 26 lõige 3).

Seega on töötajatel tööturu vajadusest tulenevat eesti keele õpet edaspidi võimalik saada

tööandja koolitustoetuse kaudu, mis tagab parema seose tööturu vajadusega, tööandja osaluse

ning suurema paindlikkuse, et töötamist ja keeleõpet ühitada. Samuti säilib võimalus töötukassa

toel eesti keelt õppida töötuna registreeritud inimesel, koondamisteatega töötajal ja

5 RT I, 01.07.2025, 3. Eesti Vabariigi haridusseadus–Riigi Teataja

7

kinnipeetaval töötajal, kes saavad ka muid tööturukoolitusi samadel tingimustel töötutega.

Seega jätkatakse piiratud ressursside tingimustes eesti keele õppe pakkumist tööturuteenusena

tööturu mõttes prioriteetsetele sihtrühmadele, kelleks on töötud, lisaks toetatakse tööandja

osalusel töötajaid.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse määruse § 23 lõike 12 esimese lause sõnastust. Muudatus

on seotud eelnõu § 1 punktis 33 tehtava muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks määruse

§ 23 lõike 10 punkt 5. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka määruse § 23 lõikes 12 sätestatud loetelust

eemaldada punkt 5.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse § 23 lõige 16, mis täpsustab

töötajatele eesti keele koolituse pakkumise tingimusi, kooskõlas sama paragrahvi lõike 10

punktiga 5, millega lõpetatakse töötajale eesti keele koolituse.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse määruse § 23 lõike 17 sõnastust, viies määruse terminid

kooskõlla 1. aprillil 2025. a jõustunud TäKS-i regulatsiooniga. TäKS-iga kooskõlas

asendatakse seni kasutusel olnud „koolitaja” termin uue terminiga „täienduskoolitusasutus“.

Sellega seoses kohandatakse sätte sõnastust tervikuna, tuues selgemini esile olukorrad, kus

tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata võimaliku huvide konflikti tõttu, sest

koolituse taotleja ja täienduskoolitusasutus on omavahel seotud. Sõnastusse on lisatud, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikut tulumaksuseaduse § 9 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse määruse § 24 lõike 2 teise lause sõnastust, et viia see

kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega

asendatakse „kutsevaliku õppekava“ „ettevalmistava õppe õppekavaga“.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse määruse § 24 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa.

Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava

muudatusega, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani ning millega kooskõlas

tõstetakse ka töötukassa teenusega alustamise vanus 16. eluaastalt 18. eluaastale (vt rohkem

eelnõu § 1 punktis 30). Samuti muudetakse viiteid töötuskindlustuse seadusele seoses

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

tehtud ja 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega, mis tingivad vajaduse muuta viiteid

seaduse sätetele.

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse määruse § 24 lõike 3 punkti 6 sõnastust, ühtlustades

sõnastuse sama lõike teiste punktide sõnastusega, jättes sättest välja viite vanusele, kuna vanus,

mis kehtival kujul ei vasta Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega

tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18. eluaastani, on toodud § 24 lõike 3 sissejuhatavas

lauseosas.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse määruse § 24 lõike 10 sõnastust. Senises regulatsioonis

kasutatud riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär asendatakse 50

protsendiga kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil

kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel. Muudatus on tingitud töötuskindlustuse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtavatest

muudatustest (tööturumeetmete seaduses (TöMS) tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse sätted),

mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Muudatuste jõustumise järel lõpetatakse töötutoetuse

maksmine ning seega ei kehtestata riigieelarvega enam selle 31-kordset päevamäära. Kuna

8

töötutoetuse 31-kordne päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on

kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel, on sisuliselt samaväärsed (vastavalt TöMS § 23 lõikele 1 ei või päevamäära 31-kordne

korrutis olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud

eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel),

muudetakse määruses toetuse maksmise alust. Muudatus ei mõjuta seega ühes kuus makstava

tasemeõppes osalemise toetuse suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse määruse § 24 lõike 11 sõnastust, sätestades edaspidi

tasemeõppes osalemise toetuse mittemaksmise juuli- ja augustikuu eest. Tasemeõppes

osalemise toetus on mõeldud õppimisega kaasnevate kulude katmiseks, suvekuudel õpet

üldjuhul ei toimu ja õppega seotud kulusid ei ole. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS)

§ 4 lõike kohaselt koosneb õppeaasta kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini,

kõrg- ja kutsekoolid õppetoetust suvekuude eest ei maksa. ÕÕS § 5 lõigete 7, 72 ja 74 alusel

saavad nii kutse- kui ka kõrgkoolis õppijad taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda

õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja

veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese aasta õpilane saab

taotleda üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Seega

on koolides õppeaasta pikkus ja kuud ning toetuse taotlemise võimalus seaduse alusel määratud.

Sarnaselt eelnimetatule käsitletakse edaspidi ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul

õppeperioodina ÕÕS-is nimetatud perioodi ning toetust ei maksta enam suvekuude (juuli- ja

augustikuu) eest, mil õppetööd ei toimu. Muudatuse aitab tagada tasemeõppes osalemise

toetuse ja ÕÕS alusel toetust saavate õppijate võrdset kohtlemist toetuse maksmisel.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse määruse § 26 lõike 3 punkti 3 sõnastust, täpsustades, et

koolitustoetuse kaudu toetatakse osalemist nendel eesti keele täienduskoolitustel, mille eesmärk

on valmistada õppija ette tasemeeksamiks. Erinevalt varem kehtinud sättest seab säte

koolitusele täpsemad ootused ja kriteeriumid ning muudatuse tulemusel ei rahastata enam neid

koolitusi, mille eesmärk on lihtsalt arendada inimese eesti keele oskust.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse määruse § 26 lõike 6 punkti 3 sõnastust vastavalt

uuendatud TäKS-ile. TäKS § 9 lõike 2 sõnastuse muutmisega määratleti seaduses „õpiväljundi“

termin: õpiväljund on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused. Et viia

tööhõiveprogramm kooskõlla TäKS-iga, tuleb seni kehtinud sätet täiendada, rõhutades, et lisaks

omandatavatele oskustele on oluline ka teadmiste omandamine koolitustoetuse kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse määruse § 26 lõike 10 sõnastust vastavalt uuendatud

TäKS-ile ning sätestatakse „koolitusasutuse“ termin, mida kasutatakse järgnevates

koolitustoetuse sätetes. Määruse tähenduses on „koolitusasutus“ täienduskoolitusasutus või

täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja,

kes korraldab koolitust. Samuti täpsustatakse, et koolitustoetuse kaudu võimaldatakse eesti

keele koolitust edaspidi vaid tasemeeksamiks ettevalmistamise eesmärgil. Võrreldes kehtiva

sättega on koolituse saamine piiratud keeletaseme saavutamiseks mõeldud koolitustega, välja

on jäetud nt suhtluskeele arendamise koolitused ning A1-taseme koolitused (mille

tasemeeksamit ei korraldata). Samuti sätestatakse nõue, et täienduskoolitusasutusel peab olema

tegevusluba vastaval keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. Koolituse

läbiviimise tegevusloa olemasolu asjaomasel keeleoskustasemel on vajalik tagamaks koolituse

kvaliteeti.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse määruse § 26 lõike 16 punktide 1 ja 2 sõnastust tulenevalt

„koolitusasutuse“ termini lisamisest § 26 lõikesse 10. Sõna „koolitaja“ asendatakse sõnaga

„koolitusasutus“.

9

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse määruse § 26 lõike 17 sõnastust. Muudatusega

sõnastatakse säte selgemalt ning lisatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ja

hallatava asutuse seosed, kuna koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik,

füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana, aga ka kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Lisaks on

täpsustatud § 26 lõike 10 uuendamisest tingitud termineid. Sõna „koolitaja“ asemel kasutatakse

„koolitusasutus“, kui peetakse silmas ettevõtjat, ja „lektor“, kui peetakse silmas inimest.

Täpsustatud on, et töötukassal on õigus koolitustoetuse andmisest keelduda või otsus kehtetuks

tunnistada lõikes 17 sätestatud tingimustel. Seejuures juhul, kui selguvad punktides 1–3 toodud

seosed. Sõnastus on lisatud, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikut

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks määruse § 31, kuna tööharjutuse teenuse

osutamine lõpetatakse seisuga 31. detsember 2025. a. Teenuse osutamine lõpetatakse

eesmärgiga ühendada dubleerivad ja sarnase eesmärgiga teenused ning pakkuda edaspidi

inimestele vajaduspõhist sekkumist ühe tervikteenusena. Olemuselt dubleerivad tööharjutuse

teenuse komponendid töövalmidust ning töövõimet toetavad tegevused toetatud

töölerakendamise teenuse raames pakutavat tuge. Määruse muudatusega (vt täiendavalt eelnõu

§ 1 punkt 48) tehakse toetatud töölerakendamise teenus kättesaadavaks ka senisele tööharjutuse

sihtrühmale, mistõttu ei ole dubleerivate elementidega osateenuse osutamine mõistlik ning

teenuse osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse § 32 lõiget 2 ning sätestatakse, et edaspidi hõlmavad

nõustamisteenused psühholoogilist ja võlanõustamist. Sõltuvusnõustamine lõpetatakse seisuga

31. detsember 2025. a, kuna sõltuvusprobleemiga inimeste tulemuslik toetamine eeldab

mitmekülgsemat ja pikaajalisemat sekkumist, kui seda võimaldab töötukassa pakutav

sõltuvusnõustamise teenus. Tervishoid on see, mis peab tagama pikaajalise toetamise ja abi.

Töötukassa pakub sõltuvusprobleemiga inimestele tuge töökeskse nõustamise käigus, kui

inimesel on välja kujunenud haigusteadlikkus, ta on saanud piisava toe tervishoiusüsteemist

ning on valmis tööle asuma.

Eelnõu § 1 punktiga 47 tunnistatakse kehtetuks määruse § 32 lõike 4 punkt 2 lähtuvalt sellest,

et sõltuvusnõustamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse määruse § 39 lõikeid 1 ja 3, jättes nende sõnastusest välja

viite tervisest tulenevale takistusele. Kui varem osutati toetatud töölerakendamise teenust vaid

tervisest tuleneva takistusega inimestele, siis pärast muudatusi osutatakse teenust kõigile, kes

vajavad tõhustatud tuge tööturule minekuks, välja arvatud puuduva töövõimega inimestele.

Kuna tööharjutuse ja tööklubi teenus lõpetatakse, pakutakse edaspidi toetatud töölerakendamise

teenust laiendatud sihtrühmale, sealhulgas neile, kes kuulusid varem tööklubi või tööharjutuse

sihtrühma. Toetatud töölerakendamise teenus on tulemuslik suurema toevajadusega inimeste

tööle asumise toetamiseks. Teenuse etapid pakuvad süvendatud kujul nii töövalmidust kui ka

töövõimet toetavaid komponente, seega teenust laiendatud sihtrühmale pakkudes kaetakse nii

senise tööklubi kui ka tööharjutuse pakutud tugi.

Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse määruse § 39 lõiget 5 ning sätestatakse TöMS § 6 lõikest

9 lähtuvalt, et töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida

teenuseosutajaga halduslepingu. See tähendab, et toetatud töölerakendamise teenust võib

osutada töötukassa ka ise (nt eeskätt, kui vastavas piirkonnas puuduvad teenuseosutajad vms).

Eelnõu § 1 punktiga 50 täpsustatakse palgatoetuse eesmärgi sõnastust, asendades „tööturule

liikumise“ „tööle asumisega“, mis vastab täpsemalt teenusega saavutatavale tulemusele.

10

Eelnõu § 1 punktidega 51–52 muudetakse palgatoetuse saamise tingimusi, ühtlustades

seejuures seni eri sihtrühmadele kohaldatud erinevaid tingimusi. Palgatoetuse kasutaja peab

olema töötuna registreeritud, kuid olulise muudatusena arvestatakse palgatoetusele

kvalifitseerumiseks tegelikku töötuse kestust varasema registreeritud töötuse kestuse asemel.

See on oluline mitteaktiivsete ja heitunud tööta inimeste kiiremaks ja tõhusamaks tööturule

aitamiseks. Kvalifitseerumiseks on muudatuse kohaselt kaks võimalust. Esiteks, määruse § 41

lõikes 3 sätestatud sihtrühm, kelleks on töötud, kellel ei esine lisariske, kvalifitseeruvad

teenusele tingimusel, et nad on olnud palgatoetusega tööle asumisele eelneva viimase 450 päeva

jooksul vähemalt 365 päeva tööta. Kehtiv nõue pikaajalistele töötute töötuse kestusele on see,

et nad on olnud töötuna registreeritud 12 kuud 15 kuu jooksul.

Teiseks, määruse § 41 uues lõikes 31 on sätestatud sihtrühm, kelleks on töötud, kellel on

lisariske ja kes kvalifitseeruvad teenusele tingimusel, et nad on olnud viimase 225 päeva jooksul

180 päeva tööta. Lisariskidega rühmadeks on: noored vanuses kuni 29 aastat (kaasa arvatud),

töötud vanuses 55+, tervisest tuleneva takistusega töötud ning töötud, kes on töötuna arvele

võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Kehtivate tingimuste kohaselt peab

tervisest tuleneva takistusega töötu ja noor vanuses 16–24 aastat olema töötuna arvel olnud

järjest vähemalt kuus kuud, vanglast vabanenule töötuna arvel oleku kestuse nõuet seatud ei

ole. Muudatusega laieneb noorte sihtrühm: vanusevahemikku pikendatakse 24 aastalt 29

aastani. Vanuserühma on laiendatud, et hõlmata ka praegu eraldi struktuurivahenditest

osutatava teenuse „Minu esimene töökoht“ sihtrühma, mille vanusevahemik on 15–29 ja mille

osutamine lõpetatakse seoses rahastuse lõppemisega 31. märtsil 2026. a. Samas seoses

õppimiskohustusliku ea tõusu ja sellega seoses töötuna arvele võtmise vanuse tõusuga ei ole

edaspidi vanuse alampiir 16, vaid 18 aastat. Samuti lisandub uus sihtrühm: 55-aastased või

vanemad töötud, kuivõrd nende töölerakendumine on keskmise töötute rakendumisega

võrreldes oluliselt väiksem, sh kohati väiksem kui noortel. 55-aastaste ja vanemate töötute

töölerakendumise määr erineb 16–54-aastaste töötute töölerakendumise määrast 9,6%.

Määruse § 41 lõikega 32 sätestatakse, mida loetakse tööta olemiseks, mis annab õiguse

palgatoetusega tööle rakenduda. Tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud

TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–11 ja 13 nimetatud tegevustega, mis üldjuhul välistavad ka

töötuna arvele võtmise. Erisusena ei vaadata, kas äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või

mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht sai tasu ja kas ta vastab töötuskindlustushüvitise

saamise tingimustele; ka füüsilisest isikust ettevõtja ja tema ettevõtte tegevuses osaleva

abikaasa või registreeritud elukaaslase puhul ei vaadata, kas füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja kas nad vastavad

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Uue erisusena võrreldes praeguse olukorraga,

mis ei käsitle õppimist töötamisega võrdse ehk palgatoetust välistava tegevusena, loetakse

muudatuse kohaselt täiskoormusega või statsionaarses õppes õppimine sätestatud perioodi

kestel töötamisega võrdseks ehk palgatoetust välistavaks tingimuseks. Palgatoetusega ei toetata

äsja hariduse omandamisega tegelenud inimeste töölerakendamist põhjusel, et eeldatavalt on

nende konkurentsivõime tööturul seoses äsja omandatud haridusega piisav, et leida töö ilma, et

nende tööandjat rahaliselt toetataks.

Eelnõu § 1 punktiga 53 lisatakse määruse § 41 lõikesse 4 viide sama paragrahvi lõikele 31.

Muudatus on seotud eelnõukohase määruse § 1 punktis 52 kavandatud muudatusega, millega

lisatakse §-le 41 uus lõige 31, millega sätestatakse palgatoetuse sihtrühm, kellel on lisariske ja

kes kvalifitseeruvad palgatoetuse teenusele seetõttu soodsamatel tingimusel.

11

Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse määruse § 41 lõikes 41 tingimusi sama tööandja poolt

sama inimese korduvalt palgatoetusega tööle võtmiseks. Kehtivas regulatsioonis ei ole see

lubatud ning tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust taotleda ühe korra.

Muudatuse kohaselt võib palgatoetust taotleda korduvalt, kui eelmise palgatoetuse

halduslepingu lõppemisest sama tööandja juures on möödunud viis aastat. Muudatus suurendab

paindlikkust ning võimaldab teatud aja järel, kui inimene ei ole mõnda aega konkreetse tööandja

juures töötanud, uuesti proovida. Viieaastase perioodi kohaldamine tagab, et tööandjal ja

töötajal puudub hiljutine töökogemus, mis võimaldaks tööandjal hinnata inimese sobivust tööle,

mille olemasolul võiks seda teha ka palgatoetuseta. Samuti võib viie aasta jooksul muutuda

inimese olukord selliselt, et varasema töösuhte lõpetamise põhjused (nt tervisega seotud) ei

mõjuta enam valmidust tööandja heaks töötada.

Eelnõu § 1 punktiga 55 piiratakse ettevõtte juhtimis- ja kontrollorgani liikme, prokuristi või

enamusosaniku võimalust iseenda ettevõttes tööle vormistamiseks palgatoetust kasutada,

seades perioodi, kui isik ei tohi olla olnud enamusosanik, prokurist või juhtimis- või

kontrollorgani liige. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tohi töötut, kes on palgatoetuse

taotlemise ajal juhtimis- või kontrollorgani liige või enamusosanik, palgatoetusega samasse

ettevõttese tööle võtta. Sõnastusse on lisatud, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena

käsitletakse isikut tulumaksuseaduse § 9 tähenduses. Muudatuse kohaselt kohaldub keeld ka

eelnevale 36 kuule. Keelu laiendamine on vajalik, et hoida ära toetuse väärkasutuse juhtumeid,

kus inimene võetakse tööle ettevõttese, kus ta on äsja või hiljuti olnud juhtivas rollis. Selline

hiljutine seotus ettevõttega on töölevõtmisel pigem konkurentsieelis: inimene tunneb ettevõtte

tegevust ja ettevõttel on ülevaade inimese võimetest, mistõttu ei ole palgatoetuse kasutamine

värbamiseks asjakohane. 36 kuud ehk kolm aastat on piisavalt pikk periood, et välistada

ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikme rolli teadlik ja tahtlik muutmine pelgalt

palgatoetuse saamise eesmärgil. Lõikest jääb välja lause „Samuti ei maksta palgatoetust

füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks.“, kuna FIE ei saa endaga sõlmida

töölepingut ja seega ei ole vajadust vastava lause lisamiseks. TLS § 1 lg 1 alusel teeb töölepingu

alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile.

Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse määruse § 41 lõiget 6 ja täpsustatakse halduslepingu

sõlmimise tingimusi, sätestades, mis perioodiks haldusleping tööandjaga sõlmitakse. Kehtivas

õiguses sõlmitakse tööandjaga haldusleping ning ei ole sätestatud, mis perioodiks leping

sõlmitakse.

Eelnõu § 1 punkti 57 muudatus on tehniline: muudetakse sätete ülesehitust. Paragrahvi 41

täiendatakse lõikega 81, kus sätestatakse, milliseid tasusid palgatoetuse maksmisel arvesse

võetakse: palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete

kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Kehtivas regulatsioonis sisaldub see selgitus lõikes 9 koos tingimustega, mitme kuu eest toetust

makstakse ja millise perioodi jooksul.

Eelnõu § 1 punktiga 58 muudetakse § 41 lõikeid 9–11. Sätestatakse mitme kuu eest toetust

makstakse ja millise perioodi jooksul. Olulise muudatusena makstakse kõigisse palgatoetuse

sihtrühmadesse kuulujate tööle võtmisel toetust kuue kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul

kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. Tingimused muutuvad tervisest tuleneva

takistusega töötu jaoks, kellele kehtiva regulatsiooni järgi saab palgatoetust maksta pikemalt:

tähtajatu töösuhte korral kuni 12 kuu eest 24 kuu jooksul ning tähtajalise töösuhte korral

töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui 12 kuud.

12

Lõikes 10 sätestades toetuse maksmise kestuse erandi tähtajaliselt tööle võtmisel. Tähtajalise

töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest

kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12

kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutuvad

tähtajalise töösuhte korral ka tingimused tervisest tuleneva takistusega töötule, kellel praegu on

võimalik toetust saada kuni 12 kuu eest. Nii nagu kehtivas regulatsiooniski, makstakse nii

tähtajatu kui ka tähtajalise töösuhte korral palgatoetust deklareeritud töötasu alusel ehk nende

kuude eest, mil tööandja on deklareerinud töötaja töötasu, ning hüvitatavat perioodi valida ei

saa. Kui tööandja deklareerib töötaja mitme kuu töötasu korraga ühes kalendrikuus, võetakse

selliselt deklareeritud töötasud arvesse ühe kalendrikuu palgakuluna ning töötukassa maksab

palgatoetust ühe kalendrikuu suuruses. Näiteks kui palgatoetusega tööle võetud inimese

töösuhe lõppeb mais ja tööandja deklareerib eelmise kuu (aprilli) ja jooksva kuu (mai) töötasu

ühel deklaratsioonil, siis töötukassa andmekogu andmetel makstakse palgatoetust ühe

kalendrikuu suuruses.

Lõikes 11 sätestatakse palgatoetuse tagasinõudmise õiguslikud alused. Palgatoetus tuleb

tööandjal täies ulatuses tagasi maksta, kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja

algatusel koondamise või tööandja tegevuse lõppemise tõttu. Palgatoetus nõutakse tagasi täies

ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist töösuhte

algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja

algatusel enne töösuhte poole tähtaja möödumist.

Eelnõu § 1 punktis 59 palgatoetuse osalise tagasimaksmise alused, täiendades määruse §-i 41

lõigetega 12 ja 13. Palgatoetus nõutakse tööandjalt tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse

poolte kokkuleppel või tööandja algatusel halduslepingu kehtivuse ajal ning kui tähtajatu

töösuhte algusest on möödas üle kuue kuu või alla üheaastase tähtajaga töösuhte algusest on

möödas töösuhte pool tähtaega. Palgatoetus tuleb tööandjal osaliselt tagasi maksta, kui töösuhe

lõpetatakse poolte kokkuleppel või tööandja algatusel koondamise või tööandja tegevuse

lõppemise tõttu. Määruse § 41 lõikes 13 sätestatakse, et osaline tagasinõue arvutatakse tegeliku

töötamise perioodi eest ja väljamakstud palgatoetuste alusel. Arvesse võetakse kuni kuus

palgatoetuse makset, mis liidetakse. Summa jagatakse halduslepingu perioodi päevade arvuga

ning korrutatakse päevade arvuga, mille võrra töötaja töösuhe kestis halduslepingu perioodi

päevade arvust vähem. Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel

(TLS § 85 lg 1 ja § 86 lg 1 alusel), samuti kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja jooksul

(TLS § 86 lg 1 alusel), erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1 alusel) või

majanduslikel põhjustel tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse

lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (TLS § 89 lg 2 p 2). Varem ei ole

palgatoetust tööandjalt tagasi nõutud, kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel. Samas ei ole

poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise korral selge, kelle algatusega on tegelikult tegu, ning

on tulnud ette olukordi, kus töötaja sõnul mõjutas tööandja teda poolte kokkuleppel töösuhet

lõpetama. Et vältida võimalikke kuritarvitusi ja arvestades, et tööandja on kaitstud tagasimakse

kohustuse eest juhul, kui töötaja ei läbi edukalt katseaega, tööleping lõpetatakse töötajast

tuleneval põhjusel või kui tööandjal tekib pankrotiolukord, loetakse edaspidi poolte

kokkuleppel töösuhte lõpetamine tagasinõude olukorraks.

Eelnõu § 1 punktiga 60 viiakse määruse § 45 lõike 2 sõnastus kooskõlla sõidu- ja

majutustoetuse arvutamise põhimõtete tegeliku praktikaga. Toetuse arvutamisel võetakse

alguspunktiks inimese elukoht, kust inimene liigub teenust saama. Kehtiva sätte sõnastuse järgi

võetakse toetuse arvutamisel alguspunktiks tööturuteenuse osutamise asukoht. Kuna töötukassa

kasutab rakendust Tark Tee võib alguspunkt tulenevalt näiteks ühesuunalistest teedest või

muudest liikluskorralduslikest asjaoludest mõjutada arvesse võetava vahemaa pikkust ja seeläbi

sõidu- ja majutustoetuse suurust.

13

Eelnõu § 1 punktidega 61–62 muudetakse määruse § 47 lõikeid 4 ja 8 tulenevalt

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse (komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013)

muudatustest, mis jõustusid 16. detsembril 2024. a. Näiteks suurendati komisjoni määruses

vähese tähtsusega abi ülemmäära ettevõtja kohta 25 000 eurolt 50 000 eurole ning ülemmäära

arvestatakse edaspidi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku kohta (varem kolme

eelarveaasta kohta). Samuti kohandati riiklikke ülempiire, mille arvutamisel võetakse aluseks

liikmesriigi põllumajandustoodangu väärtus.

Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse määruse § 48 lõiget 4 punktiga 6, millega lisatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust rahastatava meetme 21.4.2.3

„Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” tegevustesse uus tegevus, milleks on § 19

lõikes 4 ja 5 nimetatud karjääriinfo vahendamise teenuse raames korraldatavad tööandjate või

haridusasutuste külastused ja töövarjupäevad, sealhulgas koostöös väliste partneritega.

Eelnimetatud tegevusi (näiteks lahenduste ja materjalide väljatöötamist, transpordi, ürituste,

kampaaniate korraldamist ning teavitustööd) rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast

riiklikust kaasfinantseeringust.

Eelnõu § 1 punktiga 64 korrigeeritakse määruse § 48 lõikes 41 meetme number 21.4.3.4

vastavalt meetmete nimekirjas tehtud muudatusele numbriks 21.4.3.1.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse määruse § 48 lõikes 5 punktide loetelu, mis panustavad

väljundnäitajasse, kuna § 48 lõike 4 punkti 6 on lisatud uus toetatud tegevus. Samuti

muudetakse vastavalt lisandunud tegevusele väljundnäitaja sihtmäära, tõstes selle 7 585

osaluskorralt 12 949 osaluskorrani. Sellest 2150 moodustab tööandja koolitustoetus ja 10 799

tööalane rehabilitatsioon. Seejuures tööalase rehabilitatsiooni osaluse suurenemine tuleneb

tööalase rehabilitatsiooni rahastamise pikendamisest 2027. a lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 66 kehtestatakse määruse § 48 lõikes 51 uus projektispetsiifiline

väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse

kasutajate arv“. See on vajalik, kuna varem määruses olnud „püsiva töövõimekao

väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise

toetussüsteemi kasutajate arv“ on Sotsiaalministeeriumi vastutada olev väljundnäitaja, mille

kohta määruse alusel andmeid ei koguta. Meetme tegevused on jagatud Sotsiaalministeeriumi

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel ning vastav Sotsiaalministeeriumi

näitaja oli määruses ekslikult. Uue projektispetsiifilise väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on

594 tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.

Eelnõu § 1 punktiga 67 tunnistatakse määruse § 48 lõige 61 kehtetuks, kuna tulemusnäitaja

„uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust“ on kogu

töövõimekao ennetamise väljakujunemise süsteemi tulemusnäitaja, mille üle peab arvestust

süsteemi eest vastutav Sotsiaalministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse määruse § 48 uus lõige 8, mis sätestab, et § 48 lõike 4 punktis

4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja

töötukassale töötukassa poolt määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse

panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks teenusel osaleva töötaja ees- ja

perekonnanime ning isikukoodi. See on vajalik, et oleks selge, et ESF+ mõttes on sihtrühmaks

ja lõplikuks kasusaajaks koolitusel osalevad töötajad, mitte tööandjad. Paragrahvi 48 lõike 4

punkt 4 viitab sihtrühmana tööandjatele tööhõiveprogrammi § 9 kohaste õigustatud isikute

mõttes, mitte ESF+ tegevuste mõttes.

14

Eelnõu § 1 punktiga 69 lisatakse määruse § 50 lõikesse 2 uus punkt 6, mis sätestab, et

abikõlblikud kulud on uue tegevuse, § 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud karjääriinfo vahendamise

teenuse elluviimisega seotud kulud.

Eelnõu § 1 punktidega 70–71 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 10–14 ning kehtestatakse

rakendussätted seoses määruse muudatustega.

Lõige 10 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud tööturuteenuste osutamise enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, ning siis jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni

2025. a 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja korras. Töötukassa on tööturumeetmete seaduse

või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise, kui on tehtud otsus

teenuse võimaldamise kohta, sõlmitud haldusleping, teenuse saamine on kokku lepitud

tegevuskavas või on töötukassa väljastanud kinnituskirja teenuse rahastamise kohta. Säte tagab,

et inimesed saaksid teenusel lõpuni osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel.

See on vajalik, kuna osadel teenustel muutuvad tingimused rangemaks ja on oluline, et inimesed

saaksid teenusel osaleda varem kehtinud soodsamatel tingimustel.

Lõige 11 sätestab, et § 24 lõike 11 2026. a 1. jaanuarist jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ka

inimeste suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 2026. a 1. jaanuari. Säte on

oluline, kuna tegemist on väga pika teenusega ehk tasemeõppe toetust makstakse kogu õpingute

nominaalaja vältel. Erisust tehes veniks erisuse aeg väga pikaks ja oleks infosüsteemide

arenduse mõttes kulukam. Kuigi sättel on tagasiulatuv mõju, siis sellega ei kahjustata

ebaproportsionaalselt juba tasemeõppes osalemise toetust saavate inimeste õiguspärast ootust.

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse eesmärgiga toetada inimese õpinguid ajal, mil

toimub reaalne õppetöö. Juulis ja augustis õppetööd ei toimu, mistõttu ei saa inimesel olla

õigustatud ootust, et talle makstakse toetust ajal, mil ta õppetöös ei osale.

Lõige 12 reguleerib olukorda, kus tööandja taotles koolitustoetust töötaja eesti keele oskuse

arendamiseks koolitusel, mis ei ole tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, enne

kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025. a

seisuga veel otsustanud, kas maksta tööandjale koolitustoetust või mitte. Sellisel juhul otsustab

töötukassa koolitustoetuse maksmise kuni 2025. a 31. detsembrini kehtinud tingimustel ja

korras ning tööandjale võimaldatakse ka suhtluskeele arendamise eesti keele koolitusi ning A1-

taseme koolitusi (mille tasemeeksamit ei korraldata).

Lõige 13 täpsustab § 41 lõikes 41 sätestatud viie aasta pikkust palgatoetuse saamise piirangut

ning seda kohaldatakse ka tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 2026. a

1. juulit. Vastasel korral tekib olukord, kus osa tööandjaid ei saaks palgatoetust enam uuesti

taotleda.

Lõige 14 reguleerib olukorda, kus tööandja taotles palgatoetust enne kõnesoleva määruse

muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 30. juuni 2026. a seisuga veel otsustanud, kas

maksta tööandjale palgatoetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa palgatoetuse

maksmise kuni 2026. a 30. juunini kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt haldusmenetluse

seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui

haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Lõike 1 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 9–22, 24–34, 36–49, 63, 69 ja 70 sätestatud

muudatused 2026. a 1. jaanuaril, kuna muudatuste rakendamine nõuab ettevalmistust (nt

15

sihtrühma teavitamine, dokumentidesse vajalike muudatuste tegemine, infosüsteemi

arendamine).

Lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 50–59 ja 71 sätestatud muudatused 2026. a

1. juulil, kuna palgatoetuse muudatused vajavad infosüsteemi arendusi.

Lõike 3 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 35 2026. a 1. septembril, kuna kutseõppeasutuse

seaduse muudatuste kohaselt suletakse kutsevaliku õppekavad hiljemalt 2026. a 31. augustil

ning alates 1. septembrist 2026. a pakuvad koolid ettevalmistavat õpet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid ega muudeta olemasolevaid.

5. Määruse mõju

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõju olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega infoühiskonda;

haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega keskkonda,

mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

5.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Muudatus 1: tööturukoolitus (töötavatele inimestele) ning tasemeõppes osalemise toetuse

alumise vanusepiiri tõstmine 16. eluaastalt 18. eluaastale tulenevalt õppimiskohustusliku

ea tõusust

Mõjutatud sihtrühm: 16-17-aastased tööturukoolitust ja tasemeõppes osalemise toetust

saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kehtiva regulatsiooni järgi on koolikohustuslik iga noor kuni põhikooli lõpetamiseni või kuni

17-aastaseks saamiseni ning töötuna saab arvele võtta alates 16. eluaastast. Töötukassa pakub

tööturuteenuseid ja -toetusi samuti alates 16. eluaastast. 1. septembril 2025. a jõustuva Eesti

16

Vabariigi haridusseadusega6 tõstetakse õppimiskohustuslik iga alates 2025/2026. õppeaastast

18. eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Nimetatud seaduse muutmise

käigus muudeti ka tööturumeetmete seadust ja sätestati, et seoses õppimiskohustusliku ea

tõstmisega ei võeta alates 1. septembrist 2025. a enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi,

kellel on täitmata õppimiskohustus. 2024. a oli iga kuu keskmiselt arvel u 500 16-17-aastast

töötut (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustas kõikidest arvel olnud töötutest keskmiselt

1% (töötukassa, 2025). Samuti lõpetatakse neile töötutele osutatavate tööturuteenuste ja -

toetuste pakkumine. 16-17-aastased noored moodustavad kõikidest tööturuteenuste saajatest

siiski väga väikese osa, mis jääb sõltuvalt teenusest 0,04% (palgatoetus ja kvalifikatsiooni

saamise toetamine) ja 2,3% (tööotsingu töötuba) vahele (vt joonis 1). Uue õppimiskohustusliku

vanuse jõustudes saavad alla 18-aastased noored, kel ei ole õppimiskohustus täidetud,

töötukassa kaudu edaspidi vaid kõigile kättesaadavaid teenuseid (tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo vahendamine,

karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine, oskuste arendamise seminarid) ja tervisest tuleneva

takistusega muu isikuna tööalast rehabilitatsiooni ning individuaalseid lahendusi.

Joonis 1. 16-17-aastaste noorte poolt selliste tööturuteenustega alustamine, mille osutamine alates 01.09.2025 alla 18-

aastastele lõpetatakse, 2024 (teenusekordade arv, üks inimene võis ühe teenusega alustada ka mitu korda). Allikas: töötukassa,

2025

Kuna eespool nimetatud muudatustest tulenevaid mõjusid on analüüsinud Haridus- ja

Teadusministeerium Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) seletuskirja mõjude analüüsis,

siis siin neid uuesti ei analüüsita.

Kõnesoleva määrusega tõstetakse oskuste arendamise tööturumeetme alla kuuluval töötavatele

inimestele suunatud tööturukoolitusel osalemise ning nii töötavate inimeste kui ka töötute

sihtrühmale suunatud tasemeõppes osalemise toetuse alumine vanusepiir 16. eluaastalt

18. eluaastani, et ühtlustada see uue õppimiskohustusliku eaga ning viia vastavusse nii Eesti

Vabariigi haridusseadusega kui ka tööturumeetmete seadusega. Töötukassa andmetel alustas

2024. a töötavatele inimestele suunatud tööturukoolitust vaid kolm 16-17-aastast noort, mis

moodustas 0,06% kõikidest unikaalsetest sellel aastal teenusega alustajatest (kokku u 5000

teenusega alustajat). 16-17-aastaseid tasemeõppe õpingute alustajaid ehk tasemeõppes

osalemise toetuse saajaid 2024. a ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on kõnesoleva eelnõuga

tehtavatest muudatustest mõjutatud noorte sihtrühm marginaalne. Arvestades, et nimetatud

6 .Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE (2024). Eelnõu - Riigikogu

0,00%; 0

0,29%; 1

0,04%; 1

0,04%; 1

1,61%; 2

1,45%; 2

0,06%; 3

1,28%; 7

0,65%; 9

2,46%; 26

0,59%; 27

0,80%; 170

2,34%; 449

0,00% 0,50% 1,00% 1,50% 2,00% 2,50% 3,00%

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500

Tasemeõppes osalemise toetus

Kogemusnõustamine

Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele

Palgatoetus

Toetatud töölerakendamine

Tugiisikuga töötamine

Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

Tööharjutus

Tööpraktika

Tööklubi

Psühholoogiline nõustamine

Tööturukoolitus töötutele

Tööotsingu töötuba

17

kahe teenusega on aasta jooksul alustanud vaid mõni üksik noor, on mõju ulatus ja sagedus

sihtrühma jaoks väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Kõnesolevatel määruse muudatustel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Õppimiskohustusliku ea tõstmisest tulenevalt ei saa alates 2025. a septembrist enam töötuna

arvele võtta alla 18-aastaseid noori, kellel on õppimiskohustus täitmata. Neile ei pakuta enam

suuremat osa praegu kättesaadavatest tööturuteenustest, millest tulenevaid mõjusid on

analüüsitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) seletuskirja mõjude analüüsis7.

Kõnesoleva määrusega tõstetakse tööturukoolituse (töötavatele inimestele) ning tasemeõppes

osalemise toetuse alumine vanusepiir 16. eluaastalt 18. eluaastani. Kuna neid teenuseid on

2024. a jooksul kasutanud vaid mõni üksik noor, on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus

ja sagedus väike.

Muudatus 2: muudatused töökeskse nõustamise (tööklubi), töövalmiduse toetamise

(tööharjutus, sõltuvusnõustamine) ja töövõime toetamise tööturumeetmete teenustes

(toetatud töölerakendamine)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kõnesoleva määrusega lõpetatakse dubleerimise vähendamise eesmärgil töökeskse nõustamise

tööturumeetme alla kuuluva tööklubi teenuse osutamine, kuna see kattub oma olemuselt

karjääriteenuste tööturumeetme alla kuuluva grupis korraldatava karjääriinfo vahendamise

teenusega (tööotsingu töötuba). Seejuures lõpetatakse ka sellega seotud andmete vahetus

teenuseosutajate ja tööandjatega ning andmekorje. Kehtiva THP järgi on tööklubi eesmärgiks

valmistada töötu ette töö otsimiseks ning selle käigus antakse inimesele ülevaade tööturu

olukorrast ja töövõimalustest ning töötaja õigustest ja kohustustest, juhendatakse CV

koostamisel, tööintervjuuks valmistumisel ja muus juhendatud grupitegevuse vormis. Tööklubi

teenust osutatakse kõigile inimestele (sh töötutele, töötavatele inimestele, pensioniealistele ja

ajutise kaitse saajatele), välja arvatud lühiajalise töötamise registreeringuga välismaalastele.

Tööklubi teenusega alustas 2024. a 1057 unikaalset inimest. Osalejate arv on aastate jooksul

pidevalt vähenenud (2015–2017 oli unikaalseid teenusega alustajaid aastas u 3500, aastatel

2022–2023 u 1400). Kõikidest unikaalsetest inimestest, kes 2024. a mõne teenusega alustasid8

(u 84 300), moodustasid tööklubis osalejad vaid väikese osa (1,3%), mistõttu on muudatusest

mõjutatud sihtrühm väike.

Kuigi tööklubi teenuse sulgemine on sihtrühma jaoks negatiivne, on mõju ulatus siiski väike,

kuna sihtrühmal on võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid teenuseid, näiteks

karjääriinfo vahendamist grupis (tööotsingu töötuba), mis on oma olemuselt tööklubiga sarnane

grupiteenus, aga samuti on nimetatud teenusel võimalus osaleda individuaalselt. Kui inimesel

on vajadus suurema toe järele, siis saab ta kasutada ka täpsemini suunatud teenuseid, nagu

7 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE (2024). Eelnõu - Riigikogu 8 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

18

tööalane rehabilitatsioon (suunatud kõikidele tervisest tuleneva takistusega või pikaajalise

haiguslehe ajal töötavatele inimestele) või toetatud töölerakendamist (muudatuste järel

kõikidele töötuna registreeritud inimestele), mille eesmärk on toetada inimese valmisolekut

siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel. Mõju sagedus sõltub

sihtrühma vajadusest tööotsinguteks vajaliku toe ja nõustamise järele, olles väike nende

inimeste jaoks, kes seda ei vaja või kelle jaoks piisab lühiajalisest teenusest (nt tööotsingu

töötuba), ning keskmine nende inimeste jaoks, kes vajavad pikemaajalist teenust (nt tööalast

rehabilitatsiooni).

Samuti lõpetatakse muudatuste järel töövalmiduse toetamise tööturumeetme alla kuuluva

tööharjutuse teenuse osutamine, kuna teenus dubleerib toetatud töölerakendamise teenuse

raames pakutavat tuge. Kehtiva THP järgi on tööharjutuse eesmärgiks suurendada inimese

töövalmidust ja valmistada teda ette tööturule sisenemiseks. Teenus hõlmab tööotsinguid

soodustavaid tegevusi, sealhulgas inimese motiveerimist ja sotsialiseerimist ning töö otsimist

ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamist, mida tehakse rühmades ning pakutakse

töötuna registreeritud inimestele. 2024. a alustas tööharjutuse teenusega 539 unikaalset inimest,

seejuures on teenusel osalejate arv aasta-aastalt vähenenud (viimati ületas osalejate arv tuhande

aastal 2018, mil teenusega alustas u 1900 unikaalset inimest). Kõikidest unikaalsetest

inimestest, kes 2024. a mõne teenusega alustasid9, moodustasid tööharjutuse teenusel osalejad

vaid 0,6%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Tööharjutuse teenuse sulgemine on

sihtrühma jaoks negatiivne, kuid kuna sihtrühmal on edaspidi võimalik kasutada toetatud

töölerakendamise teenust, mis on muudatuste järel kättesaadav kõikidele töötutele, kellel on

selleks vajadus, on mõju ulatus väike. Võrreldes tööharjutusega on toetatud töölerakendamine

individuaalsem sekkumine, mis arvestab rohkem kliendi vajadustega ning mille peamiseks

eesmärgiks on töölerakendumine. Mõju sagedus sõltub sihtrühma vajadusest töövalmidust

suurendavate teenuste järele, olles regulaarne nende inimeste jaoks, kes kasutavad edaspidi

toetatud töölerakendamise teenust.

Eelnõuga lõpetatakse sõltuvusnõustamise teenuse osutamine kõikidele sihtrühmadele, kuna

sõltuvusnõustamine on oma olemuselt tervishoiuteenus ning sõltuvusprobleemiga inimeste

toetamine peab olema pikaajalisem, kui seda võimaldab töötukassa sõltuvusnõustamise teenus.

Kehtiva THP järgi on nõustamisteenuste eesmärgiks kõrvaldada inimese tööle saamise takistus

ning toetada inimest töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja tööle saamisel ning teenusel

on võimalik osaleda töötuna registreeritud inimestel ja koondamisteatega töötajatel. 2024. a

alustas sõltuvusnõustamise teenusega 181 unikaalset inimest. Sellele eelneval neljal aastal on

teenusega alustanud unikaalseid inimesi olnud mõnevõrra vähem, jäädes sõltuvalt aastast 114

ja 140 vahele. Kõikidest unikaalsetest inimestest, kes 2024. a mõne teenusega alustasid10,

moodustasid sõltuvusnõustamise teenusel osalejad 0,2%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike.

Teenuse osutamise lõpetamisega halveneb sõltuvusprobleemiga inimeste jaoks

sõltuvusnõustamise kättesaadavus. Kuigi muudatuse jõustudes pakub töötukassa edaspidi

sõltuvusprobleemiga inimestele tuge töökeskse nõustamise käigus, on selles osalemise

eelduseks siiski, et inimene on saanud juba piisaval määral tuge tervishoiusüsteemist ning on

valmis tööle asuma, milles saab teda edasi toetada töötukassa. Juhul kui sõltuvusprobleemiga

inimestel on tervishoiusüsteemist asjakohase abi kättesaamisega raskusi, võib asjakohase abi

puudumine raskendada nende sõltuvusest vabanemist, mis võib omakorda halvendada nende

tööle jõudmist ja seal püsimist, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus sõltub

sihtrühma sõltuvusnõustamise vajadusest, olles sage nende inimeste jaoks, kel oleks vajadus

regulaarse sõltuvusnõustamise järele.

9 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 10 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

19

Eelnõuga viiakse toetatud töölerakendamise teenus töövõime toetamise tööturumeetme alt

töövalmiduse toetamise tööturumeetme alla ning laiendatakse meetme sihtrühma – kui kehtiva

THP järgi on teenust õigus saada vaid tervisest tuleneva takistusega inimestel, siis muudatuste

järel on see õigus kõikidel töötuna registreeritud inimestel (v.a puuduva töövõimega inimesed

ja õppivad töötud). Sihtrühma laiendamine ei too kaasa sisulisi muudatusi toetatud

töölerakendamise teenuses. Toetatud töölerakendamise teenuse eesmärgiks on suurendada

inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule ja toetada teda töö hoidmisel. Teenus aitab

inimesel koostöös oma lähivõrgustiku ja tööandjaga leida ja säilitada sobiv töö, pakkudes talle

tuge tööotsingul, tööle asumisel ning tööelus toimetulekul. Teenusel osaleja saab muu hulgas

töötada tööpraktika kujul või ajutiselt. Teenus kestab kuni 12 kuud. 2024. a alustas teenusega

124 unikaalset inimest, moodustades kõikidest mõne teenusega alustajatest11 0,1%. Võttes

arvesse tööklubi, tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise teenuse sulgemist ning sihtrühma

märkimisväärset laiendamist, kasvab teenuse potentsiaalne sihtrühm. 2025. a aprilli lõpu

seisuga oli töötukassas registreeritud u 47 000 töötut, kellest u 9000 ehk u 19% olid tervisest

tuleneva takistusega töötud, st muudatuse tulemusena kasvab teenuse potentsiaalne sihtrühm

üle nelja korra. Kogu potentsiaalne sihtrühm siiski teenust ei vaja, töötukassa prognoosi

kohaselt kasvab muudatuste järel toetatud töölerakendamise teenuse kasutamine 420 teenusega

alustamiseni aastas. Teenuse sihtrühma laiendamine parandab teenuse kättesaadavust, mis

omakorda mõjutab positiivselt teenust saavate töötute võimalusi siseneda avatud tööturule ning

saada vajalikku tuge tööl püsimiseks.

Kehtiva THP kohaselt makstakse tööklubi, tööharjutuse, sõltuvusnõustamise ja toetatud

töölerakendamise teenuse saajale sõidu- ja majutustoetust ning toetatud töölerakendamise ja

tööharjutuse puhul lisaks stipendiumi. Muudatuste järel säilib toetatud töölerakendamise puhul

nii sõidu- ja majutustoetus kui ka stipendium. Nende inimeste jaoks, kes kehtiva THP alusel

oleksid osalenud tööklubi teenusel, kuid kelle puhul see asendub toetatud töölerakendamise

teenusega, kasvab stipendiumi võrra sissetulek ja nende majanduslik toimetulek paraneb.

Nende inimeste jaoks, kes kehtiva THP alusel oleksid osalenud tööharjutuse teenusel, kuid

muudatuste järel osalevad toetatud töölerakendamise teenusel, sissetulek ei muutu.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju ulatus keskmine.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavat mõju võib sihtrühmale avaldada sõltuvusnõustamise teenuse sulgemine, kuna

erinevalt teistest suletavatest teenustest ei ole sellele pärast muudatusi tööturuteenuste raames

samaväärset asendust. Kuigi muudatuse eesmärgiks on sõltuvusprobleemiga inimeste

suunamine pikemaajalisele sõltuvusravile tervishoiusüsteemis, on siiski leitud, et Eestis ei ole

sõltuvushäire raviks vajalikud sotsiaal-, ravi- ja nõustamisteenused laialdaselt ja kõigis Eesti

piirkondades võrdselt kättesaadavad12. Muu hulgas on Sotsiaalministeeriumi koostatud vaimse

tervise tegevuskavas toodud välja, et oluline on parandada vaimse tervise teenuste

kättesaadavust just madalamatel tasanditel (väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised, sh

nõustamised, mis on suunatud eeskätt kergete ja mõõdukate vaimse tervise probleemide

lahendamisele), kuna senine keskendumine peamiselt vaid ülemistele tasanditele (statsionaarne

ja ambulatoorne ravi) ei ole jätkusuutlik lahendus13, 14. Vaatamata sellele, et töötukassa

11 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 12 Tervise Arengu Insituut (2024). Narkootikumide tarvitamise olukord Eestis 2023.

narkootikumide_tarvitamise_olukord_2023_parandatud_versioon.pdf 13 Sotsiaalministeerium (2022). Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. 14 Kaljuste, K. E., Saks, K., Hämmal, J. ja Petermann, A. (2025). Uimasteid tarvitavatele inimestele suunatud

tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade. Kantar Emor. Uimasteid tarvitavatele

inimestele suunatud tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade | Tervise Arengu

Instituut

20

sõltuvusnõustamise teenuse sihtrühm on olnud küllaltki väike, halveneb siiski sihtrühma jaoks

sõltuvusest vabanemist toetavate teenuste kättesaadavus, mis omakorda võib pikendada nende

töötuse kestust, suurendada pikaajalise töötuse riski tõenäosust ning raskendada nende

võimalusi jõuda pikaajalisse tööhõivesse, mis omakorda võib halvendada nende majanduslikku

toimetulekut. Riski maandab osaliselt, et sihtrühmale on kättesaadavad teised asjakohased

töötukassa teenused.

Toetatud töölerakendamise teenus, mis hakkab asendama tööklubi ja tööharjutuse teenuseid

(sihtrühma laiendamise kaudu), ei ole nii hetkel kehtiva tööhõiveprogrammi järgi kui ka

muudatuste järgselt kättesaadav puuduva töövõimega inimestele. Seetõttu võib halveneda

puuduva töövõimega inimeste ligipääs töövalmidust ja tööturule sisenemist toetavatele

tööturuteenustele, mis omakorda võib raskendada nende tööhõivesse jõudmist ja tööhõives

püsimist ning mõjutada seeläbi negatiivselt nende majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski leevendab asjaolu, et praktikas on tööklubi ja

tööharjutuse teenuseid puuduva töövõimega inimesed kasutanud väga vähe, mis näitab

sihtrühma vähest nõudlust nimetatud teenuste järele. 2024. a sisenes mõlemale teenusele kokku

vaid 37 puuduva töövõimega inimest. Samuti toetab töötukassa puuduva töövõimega töötuid

töö leidmisel ja tööl püsimisel mitmete teiste tööturuteenustega, näiteks karjäärinõustamise,

koolitustoetuse, tasemeõppes osalemise toetuse, tööpraktika, palgatoetuse, ettevõtluse

alustamise toetuse, tööotsingu töötoa jt teenustega. Lisaks osutatakse puuduva töövõimega

inimestele, kellel on diagnoositud psüühikahäire, sotsiaalhoolekande seaduse alusel

korraldatavat töötamise toetamise teenust.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatused mõjutavad nelja tööturuteenust: tööklubi, tööharjutust, sõltuvusnõustamist ja

toetatud töölerakendamist. Tööklubi ja tööharjutuse teenuste sulgemisest sihtrühmale avalduva

mõju ulatus on väike, kuna need sulgetakse eeskätt teenuste kattuvuse vähendamiseks ning

nende asemel on olemas sarnase sisuga tööturuteenused. Muudatus võib siiski raskendada

puuduva töövõimega inimeste tööturuteenuste kättesaadavust, kuna neil puudub ligipääs

toetatud töölerakendamise teenusele. Ebasoovitava mõju avaldumise avaldumise vältimiseks

tuleb sihtrühma toetada alternatiivsete tööturuteenustega. Sõltuvusnõustamise teenuse

lõpetamisest tuleneva negatiivse mõju ulatus on keskmine, kuna puudub samaväärne

tööturuteenus ning tervishoiusüsteemis on vajalike teenuste kättesaadavus ebaühtlane. Toetatud

töölerakendamise teenuse sihtrühma oluline laiendamine vähendab teiste teenuste sulgemisest

tulenevaid negatiivseid mõjusid ning parandab teenuse kättesaadavust, mistõttu on selle puhul

mõju ulatus keskmine.

Muudatus 3: muudatused oskuste arendamise tööturumeetme teenustes (tööturukoolitus

töötavatele inimestele, koolitustoetus tööandjale ja tasemeõppes osalemise toetus)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõu muudatuste tulemusena ei saa töötavad inimesed edaspidi enam tööturukoolituse

raames osaleda eesti keele koolitusel (välja arvatud koondamisteate saanud töötavad inimesed

ning töötavad kinnipeetavad). Töötavatele inimestele säilib võimalus õppida eesti keelt

tööandja koolitustoetuse kaudu. Tööandja koolitustoetuse raames eesti keele õppe hüvitamise

puhul piiratakse koolitusi nende eesti keele koolitustega, mille eesmärk on valmistada õppija

ette tasemeeksamiks. Teatud tasemel keeleoskuse omandamine on eeltingimuseks paljudel

ametialadel. Välja jäävad A1-taseme ja üldise suhtlus- või tööalase keele arendamiseks

21

mõeldud kursused. Töötud, koondamisteatega töötajad, kinnipeetavad töötajad, kinnipeetavad

muud isikud ja pensioniealised muud isikud saavad endiselt tööturukoolituse raames osaleda

A1-taseme või eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel koolitustel, kuid mitte enam

suhtluskeele arendamise kursusel.

Töötukassa üks enim kasutatud töötust ennetavaid teenuseid on tööturukoolitused, millest üle

poole on olnud eesti keele koolitused; samuti on tööandjate seas olnud enim kasutatud

koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks.15 2024. a alustas töötukassa kaudu eesti

keele koolitust u 10 400 unikaalset inimest, mis moodustab 12% kõikidest mõne töötukassa

teenustega alustanud unikaalsetest inimestest16. Neist u 55% olid töötavad (u 4000 unikaalset

inimest alustas eesti keele õpinguid tööturukoolitusega ja u 1900 unikaalset inimest tööandja

koolitustoetuse toel) ja 45% töötud (u 4700 unikaalset inimest)17. Töötukassa prognoosi

kohaselt väheneb muudatuse tulemusena eesti keele õppe pakkumine u 4000 koolituskoha võrra

aastas, mis mõjutab u 3700 unikaalset inimest. 2024. a andmete põhjal moodustavad need

inimesed u 4% kõikidest töötukassa teenusega alustanud inimestest, mistõttu on mõjutatud

sihtrühm väike.

Muudatus vähendab töötavate inimeste tasuta eesti keele õppe võimalusi, mis võib negatiivselt

mõjutada nende tööl püsimist (vt täpsemalt ebasoovitavad mõjud). Keeleoskus on tööhõives

oluline – 2024. a oli tööhõive määr eesti keele valdajate seas 12-13 protsendipunkti võrra

kõrgem kui mittevaldajatel või igapäevase suhtluse piires keelest aru saajatel (vt joonis 2). Eesti

keele puudulik või ebapiisav oskus on üks peamisi Eesti ühiskonda lõimumist, sh näiteks

tööturule sisenemist pidurdavaid tegureid.18 Samas võimaldab muudatus prioriseerida eesti

keele õppe pakkumist suurema vajadusega sihtrühmadele: töötutele (kelle riskid tööturul on

juba realiseerunud) ja neile, kelle vajadust keeleõppeks on hinnanud tööandja, mis vähenenud

ressursside tingimustes võib parandada nende sihtrühmade keeleõppe kättesaadavust.

Samas on töötukassa analüüsi kohaselt töötavatele inimestele suunatud eesti keele koolitustel

katkestajate osakaal väga suur, seda eriti koolituskaardiga tööturukoolitusel, kus katkestajaid

on üle veerandi. Tööandja koolitustoetusega eesti keele õppijate seas on katkestajate osakaal

oluliselt väiksem, 11%. Eesti keele koolitusel on üldiselt positiivne mõju nii töötuse

ennetamisele kui ka töötajate töötasule. Koolituskaardiga tööturukoolituse puhul samas mõju

lühiajaliselt puudub, pikaajaliselt avaldub siiski positiivsena.19 Kuna töötukassa teenusena

säilib töötajatel eesti keele õppimise võimalus tööandja koolitustoetuse abil, on muudatuse

negatiivne mõju hinnanguliselt keskmine. Mõju sagedus sõltub sihtrühma tegelikust tööturuga

seotud vajadusest keeleõppe järele, olles sagedam nende jaoks, kes kehtiva THP järgi oleksid

saanud eesti keelt õppida, kuid muudatuste jõustudes enam mitte.

15 Eesti Töötukassa (2022). Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul 16 Välja arvatud mitteisikustatud teenused. 17 Unikaalsete inimeste koguarv ei võrdu arvude summaga koolitusliikide lõikes, sest üks inimene võis eesti

keele koolitust alustada mitmes koolitusliigis. 18 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., Khrapunenko, M., Kivistik, K., Aavik, A.-L. ja Jurkov, K. (2023).

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti

Uuringute Instituut. https://doi.org/10.23657/IBS.2023.7 19 Eesti Töötukassa (2022). Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul

22

Joonis 2. 18–89-aastaste inimeste tööhõive määr (%) eesti keele oskuse järgi, 2024. Allikas: Tööpoliitika näitajad,

Statistikaamet, 2025

Eelnõu muudatuse tulemusena lõpetatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmine juulis ja

augustis, kuna neil kuudel üldjuhul kontaktõpet ei toimu ning õppega seotud vahetud kulud

puuduvad. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kuni pensioniealistele töötajatele ja

töötuna registreeritud inimestele, kellel puudub või on vananenud haridus või kellel on

terviseprobleemid. Toetust makstakse õppima asumise korral tasuta õppekohal kutsehariduse,

rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppekava järgi, mis arvestab majandustegevusalade

nõudlusega tööjõu ja oskuste järele või mis on terviseprobleemiga inimesele sobiv eriala.

Viimastel aastatel alustas tasemeõppe toetusega õpinguid veidi vähem kui 1200 inimest aastas,

moodustades kõikidest töötukassa tööturuteenustega alustajatest u 1,5%. Seega on muudatusest

mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatus avaldab sihtrühmale negatiivset mõju, kuna tasemeõppes osalejate sissetulek

väheneb suvekuudel saamata jääva toetuse võrra. Toetuse suurus hakkab kõnesoleva eelnõu

muudatuse tulemusena olema 50% eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast20.

2025. a on toetuse suurus kuni 410 eurot kuus21, mis tähendab inimesele kuni 820 euro suurust

kaotust sissetulekus aastas. Töötavatele inimestele tähendab tasemeõppes osalemine sageli

pikemaajalist sissetulekute vähenemist (nt töökoormuse vähendamise tõttu), mida tasemeõppes

osalemise toetus aitab kompenseerida. Samuti võib suveperioodile langeda õppetööga seotud

(sageli tasustamata) praktika, mistõttu pole võimalik töökoormust suvel suurendada ja praktika

tuleb sooritada puhkuse ajal. Muudatus mõjutab negatiivsemalt töötuid tasemeõppe toetuse

saajaid (2024. a olid uutest tasemeõppe toetuse saajatest 46% töötud), kuna töötuse perioodil

on inimese sissetulek üldjuhul niigi väiksem kui töist tulu teenides, mistõttu moodustab

tasemeõppe toetusest saadav lisasissetulek nende puhul kogu sissetulekust proportsionaalselt

suurema osa. Kokkuvõttes võib kaotatav osa toetusest olla inimese toimetulekule

märkimisväärse mõjuga, kuid teisalt ei ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid selle eesmärk on

katta õppimisega seotud kulusid, mistõttu on avalduva mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise

sagedus on harv, avaldudes toetuse saajate jaoks kaks kuud aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk

Eesti keele õpe

20 Kehtiva korra alusel on toetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär,

mis aga on võrdne eelneva kalendriaasta töötasu alammääraga, mistõttu see muudatus sihtrühmale mõju ei

avalda. 21 Toetuselt peetakse kinni tulumaks (22%), juhul kui toetuse saaja ei esita avaldust maksuvaba tulu

arvestamiseks. Tulumaksu kinnipidamise korral on toetuse netosuurus 319,8 eurot kuus.

84%

82%

79%

71%

72%

60% 65% 70% 75% 80% 85% 90%

eesti keel on kodune keel

oskab rääkida ja kirjutada

oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida

saab igapäevase suhtlemise piires aru

ei oska eesti keelt

23

Muudatus vähendab töötavate inimeste tasuta eesti keele kursustel osalemise võimalusi, mis

alternatiivsete keeleõppevõimaluste puudumise korral võib negatiivselt mõjutada sihtrühma

tööl püsimist. Tasuta keeleõppe alternatiive pakuvad ka teised riigiasutused (nt

Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kaudu). Samuti on eesti keelt võimalik

õppida iseseisvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi arendatud keskkonna keeletee.ee kaudu ja

seda kuni keeleoskustasemeni B1, valmimisel on ka järgmiste keeletasemete kursused. Balti

Uuringute Instituudi hinnangul22 ületab siiski keeleõppe nõudlus riiklikku pakkumist oluliselt

ja kõigile motiveeritud inimestele ei ole võimalik keeleõpet kursuste kaudu pakkuda. Samas

analüüsis nenditakse, et sihtrühmade prioriseerimine, vähemalt mingis ulatuses, on suure

tõenäosusega siiski vajalik. Ka on leitud, et senine lai tasuta keeleõppe kursuste pakkumine ei

ole viinud oodatud tulemuseni. Täiskasvanute eesti keele õppe kulud on suured (viimase viie

aasta kulu eri teenuseosutajate (peamiselt INSA ja Eesti Töötukassa) peale kokku on u 66 mln

eurot), elanikkonna keeleoskuse paranemine on olnud aga tagasihoidlik (Eesti

integratsioonimonitooringu andmetel oli 2020. a teisest rahvusest eesti keelt oskavate Eesti

elanike osakaal enesehinnangu alusel 41%, 2023. a oli sama näitaja 46%23). Ebasoovitava mõju

avaldumise vältimiseks tuleb tagada sihtrühmadele piisavad keeleõppevõimalused muude

kanalite kaudu.

Tasemeõppes osalemise toetus

Võttes arvesse, et proportsionaalselt on tasemeõppes osalemise toetuse saajaid soo järgi rohkem

naiste seas (üle 60% toetuse saajatest) ning regionaalselt rohkem Kirde-Eestis (veerand kuni

kolmandik toetuse saajatest olenevalt aastast), siis on kahel suvekuul tasemeõppe toetuse

maksmise lõpetamise avaldatav negatiivne mõju neile sihtrühmadele proportsionaalselt

suurem. Seega võib muudatus potentsiaalselt suurendada niigi kõrgema suhtelise vaesuse

määraga rühmade vaesusriski: Statistikaameti andmetel elas 2023. a suhtelises vaesuses 20,2%

inimestest, sh 22,5% naistest ja 17,6% meestest, ning suhtelise vaesuse määr oli suurim Ida-

Virumaal, ulatudes 35%-ni. Samal ajal on oluline märkida, et toetuste süsteem tervikuna,

sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust, ning kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused

aitavad leevendada ajutist sissetulekute langust ning ennetada vaesusriski süvenemist. Seetõttu

võib hinnata ebasoovitavate mõjude avaldumise riski väikseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatused mõjutavad kolme tööturuteenust: eesti keele koolitust tööturukoolituse raames,

eesti keele koolitust tööandja koolitustoetuse raames ning tasemeõppes osalemise toetust.

Kõikidel juhtudel on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Eesti keele koolituse piiramine

võib avaldada negatiivset mõju töötajate tööl püsimisele, kuna vähendab tasuta keeleõppe

kursustel osalemise võimalusi, kuid mõju ulatus on keskmine, kuna osaliselt on kättesaadavad

alternatiivid ning töötukassa osutab teenust edasi töötutele ja tööandja kaudu ka töötajatele,

kellel on eesti keele õppeks tööga seotud vajadus. Mõju sagedus sõltub sihtrühma vajadustest.

Tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine kahel kuul aastas on keskmise negatiivse

mõjuga, kuna võib mõjutada haavatavate sihtrühmade toimetulekut. Mõju avaldub harva.

Töötavatele inimestele suunatud eesti keele koolituse sulgemise ebasoovitava mõju vältimiseks

tuleb tagada sihtrühmadele piisavad keeleõppevõimalused muude kanalite kaudu. Teiste

muudatuste puhul on ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike.

22 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., Khrapunenko, M., Kivistik, K., Aavik, A.-L. ja Jurkov, K. (2023).

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti

Uuringute Instituut. https://doi.org/10.23657/IBS.2023.7 23 Voog, A., Hämmal, J., Esko, K., Seppel, K., Lauristin, M., Karu, M., Vihalemm, T. (2023). Eesti ühiskonna

lõimumismonitooring

24

Muudatus 4: muudatused tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeetme

teenuses (palgatoetus)

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kõnesoleva eelnõuga ühtlustatakse palgatoetuse skeeme. Muudatuste järel täpsustatakse

palgatoetuse eesmärgi sõnastust ning asendatakse senine „tööturule liikumine“ sõnadega „tööle

asumine“, kuid see ei muuda teenuse enda sisulist eesmärki, milleks on toetada väiksema

konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva inimese tööle värbamist ja soodustada

sihtrühma tööle asumist. Kehtiva THP järgi makstakse palgatoetust viie sihtrühma puhul:

1) töötud, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud,

2) töötud, kes on arvel olnud 12 kuud 15 kuu jooksul ja kelle arvelolek on vahepeal

lõppenud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu,

3) 16–24-aastased, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 6 kuud,

4) vanglast vabanenud töötud ja

5) tervisest tuleneva takistusega töötud, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 6 kuud.

2024. a oli palgatoetusega töölerakendunuid ehk teenusega alustajaid kokku u 2500 unikaalset

inimest, kes moodustasid kõikidest 2024. a mõne teenusega alustajatest24 u 3%, mistõttu on

mõjutatud sihtrühm väike. Palgatoetusega töölerakendunutest u 62% (1553 unikaalset inimest)

kuulusid pikaajaliste töötute sihtrühma. Tervisest tuleneva takistusega teenusega alustajad

moodustasid kõikidest teenusega alustajatest u 33% (816 unikaalset inimest), noored u 4% (93

unikaalset inimest) ning vanglast vabanenud u 2% (47 unikaalset inimest).

Muudatuste järel eristatakse edaspidi kahte suuremat palgatoetuse sihtrühma:

1) pikaajalised töötud ilma lisariskideta, kes on olnud ilma tööta 365 päeva (u 12 kuud)

450 päeva (u 15 kuu) jooksul, ning

2) riskirühma kuuluvad töötud, kes on olnud ilma tööta vähemalt 180 päeva (u 6 kuud)

viimase 225 päeva (u 7,5 kuud) jooksul; siia alla kuulub neli alasihtrühma:

1) kuni 29-aastased töötud (kaasa arvatud),

2) 55+ vanuses töötud,

3) tervisest tuleneva takistusega töötud ning

4) vanglast vabanenud töötud.

Muudatuse tulemusena tõuseb noorte sihtrühma ülemine vanusepiir 24. eluaastalt 29. eluaastani

ning lisandub täiesti uus sihtrühm 55+ vanuses töötute näol. Kuigi muudatuste järel ei ole noorte

vanusegrupi puhul enam alumist vanusepiiri seatud, siis tulenevalt õppimiskohustusliku ea

tõstmisest Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) ei maksta alates 2025. a septembrist palgatoetust

enam alla 18-aastaste puhul. Seega sisuliselt tõuseb sellega alumine vanusepiir 16. eluaastalt

18. eluaastani. Vanglast vabanenute ning tervisest tuleneva takistusega töötute sihtrühma puhul

muutusi ei ole. Pikaajalistele töötute sihtrühma, kelle arvelolek on vahepeal lõppenud tööle

asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu, muudatuste jõustudes enam ei

eristata, kuna registreeritud töötuse kestuse asemel mõõdetakse inimese töötuseperioodi

edaspidi tegelikult töötuna oldud aja järgi, mistõttu ei ole registreeritud töötuse katkemise

perioodiga sihtrühma eristamine asjakohane (vt täpsemalt järgmine lõik). Sihtrühmade

korrastamise tulemusena paraneb eelduslikult sihtrühma teenusetingimuste mõistmine nii

24 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

25

sihtrühma kui ka tööandjate jaoks. Võttes arvesse, et 55+ vanuses tööealiste tööhõivemäär

(2024. a 55–64-aastaste seas 75,7%)25 on madalam võrreldes üldise tööhõivemääraga (20–64-

aastaste seas 81,8%) ning töötuks jäädes on töötuse kestus pikem (töötukassa andmetel oli

2025. a mai lõpu seisuga üle 55-aastastest töötuna arvel olnud inimestest 54% olnud töötuna

registreeritud üle kuue kuu, samas kui kuni 54-aastaste seas oli see 43%), avaldab uue, 55+

vanuses töötute sihtrühma loomine positiivset mõju sihtrühma töölerakendumise tõenäosusele

ja tööl püsimisele. Töötukassa prognoosi kohaselt rakendub muudatuste järel palgatoetusega

tööle u 3900 unikaalset inimest aastas, kellest 35% moodustavad ilma lisariskideta töötud ning

18% kuni 29-aastased, 20% üle 55-aastased, 26% tervisest tuleneva takistusega töötud ning 1%

vanglast vabanenud töötud.

Sarnaselt kehtivale THP-le peab inimene ka edaspidi palgatoetuse saamiseks olema töötuna

arvel, kuid võrreldes kehtiva THP-ga, mille kohaselt arvestatakse kõigi sihtrühmade puhul

töötuse kestust töötuna arvel oldud aja järgi, hakatakse muudatuste järel hindama tegelikku

töötuse kestust (hõlmab ka töötuna oldud aega, mil inimene ei olnud töötukassas töötuna arvele

võetud). Muudatuste järel peab ilma lisariskideta töötu olema palgatoetusele

kvalifitseerumiseks töötu olnud vähemalt 365 päeva (u 12 kuud) viimase 450 päeva (u 1,3

aastat) jooksul ning riskirühma kuuluv töötu vähemalt 180 päeva (u 6 kuud) viimase 225 päeva

(u 7,5 kuu jooksul). Muudatus mõjutab positiivselt neid potentsiaalseid teenuse saajaid, kes on

olnud enne pikalt mitteaktiivsed (nn heitunud) ning seejärel arvele tulnud ning kelle puhul

arvestatakse see aeg edaspidi töötuna arvel oldud aja hulka, ehk neil on võimalik kiiremini

palgatoetusega tööle rakenduda. Nende töötute jaoks olukord ei muutu, kes tulevad töötuna

arvele vahetult pärast töösuhte lõppemist ning kelle töötuse kestus ja registreeritud töötuse

kestus kattuvad. Samuti võib registreeritud töötuse kestuselt tegelikule töötuse kestusele

üleminek vajada vähemalt esialgu sihtrühma mõningast kohanemist, kuna praegu on

kinnistunud arusaam, et töötuse kestus on registreeritud töötuna arvel oldud periood.

Ei kehtiva ega muudetud THP järgi ei maksta õppiva töötu puhul palgatoetust, kuid tulenevalt

üleminekust registreeritud töötuse kestuselt tegelikule töötuse kestusele sätestatakse uues THP-

s, et palgatoetuse puhul ei arvestata tööta olemise perioodi hulka täiskoormusega või

statsionaarses õppes õppimist, mis on töötamisega võrdsustatud. Muudatus võib negatiivselt

mõjutada eeskätt neid töötuid, kellel küll võib olla haridus värskelt omandatud, kuid kellel

puudub sellele vaatamata valdkondlik töökogemus, või kes küll õppisid hiljuti, aga katkestasid

õpingud, mistõttu võib neil olla vaatamata hiljutisele õppimisele raskusi töö leidmisega. 2024. a

palgatoetust kasutanutest 65 inimest ei kvalifitseeruks palgatoetusele uue THP kohaselt, kus

õppimine on tööga võrdsustatud tegevus. Samuti võib muudatus avaldada negatiivset mõju

tervisest tuleneva takistusega õppivate töötute tööle saamise võimalustele, kuna kehtiva

regulatsiooni järgi on neile erinevalt teistest õppijatest sätestatud erand ehk neil on praegu õigus

palgatoetust kasutada, kuid muudatuste järel enam mitte. 2024. a rakendus nimetatud

sihtrühmast palgatoetusega tööle 4 unikaalset inimest.

Kehtiva THP järgi saab tööandja kasutada sama töötaja tööle värbamiseks palgatoetust ühe

korra, kuid muudatuse järel saab tööandja palgatoetusega sama töötaja uuesti tööle võtta viie

aasta möödudes. Muudatus suurendab palgatoetuse kasutamise paindlikkust, võimaldades

pikaajalistel ning riskirühma kuuluvatel töötutel uuesti töötuks jäädes vajadusel sama tööandja

juures palgatoetusega tööle rakenduda, kuid arvestades, et kahe palgatoetuse perioodi

kasutamise vahele peab jääma vähemalt viis aastat, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike.

Võttes arvesse ka palgatoetuse osalise ja täieliku tagasimakse nõude muutusi tööandjate jaoks

(vt täpsemalt majanduslike mõjude all), on kokkuvõttes muudatuste mõju ulatus palgatoetuse

25 Eesti Statistikaamet (2025). Tööpoliitika näitajad. Tööpoliitika näitajad

26

sihtrühma jaoks keskmine. Mõju sagedust ei ole vaja hinnata nende inimeste puhul, kes

palgatoetusega tööle ei rakendu, kuid mõju on regulaarne palgatoetuse sihtrühma jaoks.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatused võivad raskendada tervisest tuleneva takistusega õppivate töötute

töölerakendumist ja tööl püsimist, kuna kehtiva regulatsiooni järgi kvalifitseeruksid nad

palgatoetusele, samuti makstakse kehtiva regulatsiooni järgi nimetatud sihtrühma puhul

palgatoetust kuni 12 kuu eest, kuid muudatuste järel nad enam palgatoetusele ei kvalifitseeru.

2024. a rakendus palgatoetusega 4 inimest, kes kuulusid tervisest tuleneva takistusega õppivate

töötute sihtrühma. Võttes arvesse, et nimetatud sihtrühm on väga väike, ning asjaolu, et

inimesed tegelevad parasjagu hariduse omandamisega, mis suurendab nende

konkurentsivõimet tööturul, ei pruugi palgatoetus olla esmane teenus, mida sihtrühm

töölerakendumiseks vajab, mistõttu on ebasoovitava mõju avaldumise risk väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Kõnesoleva eelnõuga korrastatakse palgatoetuse sihtrühmi ja ühtlustatakse teenusetingimusi.

2024. a asus palgatoetusega tööle u 2500 unikaalset inimest, kes moodustasid kõikidest 2024. a

mõne teenusega alustajatest26 u 3%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatuste järel

jagunevad sihtrühmad kaheks: 1) pikaajalised töötud ning 2) riskirühma kuuluvad töötud

(noored, 55+, tervisest tuleneva takistusega ja vanglast vabanenud). Mõju ulatus on sihtrühma

jaoks keskmine – osa muudatusi parandab palgatoetuse kättesaadavust ja avaldab sihtrühmale

positiivset mõju (nt töötuse arvestus tegeliku tööta oldud aja järgi, 55+ sihtrühma lisandumine,

noorte vanusepiiri tõus 29. eluaastani), samas osa muudatusi võivad piirata toetuse kasutamist

(nt õpingute aja mittearvestamine tööta olemise perioodi hulka, tervisest tuleneva takistusega

töötute sihtrühma puhul toetuse kestuse lühendamine 6 kuuni). Mõju sagedus on teenuse

kasutajate jaoks regulaarne, kuna muudatused mõjutavad otseselt palgatoetuse määramise

tingimusi.

5.2. Majanduslik mõju

Muudatused 1–3 mõjutavad tööandjaid kaudselt ning avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas

muudatuste tulemusena sihtrühmade ligipääs teenusele paraneb või halveneb, mis omakorda

parandab või raskendab sihtrühmade tööle asumist või tööl püsimist ja selle kaudu ka

tööandjaid ja majandust (vt täpsemalt sotsiaalsete mõjude all). Kuna mõju on kaudne, ei

analüüsita nende muudatuste puhul seda põhjalikumalt.

Muudatus 4: muudatused tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeetme

teenuses (palgatoetus)

Sihtrühm: tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Palgatoetus on tööandjale suunatud palgakulude osaline hüvitamine, mille eesmärk on toetada

väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva inimese tööle asumist, mistõttu

mõjutavad teenuses tehtavad muudatused otseselt ka tööandjaid. 2024. a oli palgatoetusega

töölerakendunuid ehk teenusega alustajaid u 2500 unikaalset inimest, kelle eest maksti

palgatoetust 2049 unikaalsele tööandjale, mis moodustab kõikidest Eesti tööandjatest (2024. a

26 Välja arvatud mitteisikustatud teenused.

27

oli Statistikaameti andmetel Eestis kokku u 158 400 ettevõtet, kellest 95%-l oli vähem kui 10

töötajat) 1,3%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Perioodil 2019–2021 palgatoetust

kasutanud unikaalsetest tööandjatest 75% kasutasid toetust ühe töötaja jaoks, 22% 2–4 töötaja

jaoks27. Tervisest tuleneva takistusega töötajate tööandjate jaoks kasvavad muudatuste järel

töötaja palgafondi kulud, kuna palgatoetuse maksmise perioodi ühtlustamise tõttu lüheneb

nimetatud sihtrühma puhul palgatoetuse maksmise periood 12-lt kuult 6-le kuule. Samas

muudatus, mille kohaselt saab sama töötaja uuesti tööle võtta viie aasta möödudes, suurendab

vähesel määral riskirühma kuuluvate töötute tööle värbamise paindlikkust.

Võrreldes kehtiva THP-ga piiratakse täiendavalt ettevõtete juhtimis- ja kontrollorgani liikmete

ja enamusosanike võimalusi iseenda ettevõttesse tööle asudes palgatoetust kasutada. Kui

kehtiva regulatsiooni järgi ei saa palgatoetusega samasse ettevõttese tööle võtta töötut, kes on

sel hetkel juhtimis- ja kontrollorgani liige või enamusosanik, siis muudatuse järel ei maksta

palgatoetust ka siis, kui töötu on eelneva 36 kuu jooksul olnud samas ettevõttes juhtimis- ja

kontrollorgani liige või enamusosanik. 2024. a rakendus palgatoetusega tööle ehk alustas

teenusega 17 unikaalset inimest, kes olid eelneva 36 kuu jooksul olnud samas ettevõttes kas

juhtimis- või kontrollorgani liikmed ehk kes edaspidi enam palgatoetusele ei kvalifitseeru.

Kuigi sihtrühma jaoks piirab muudatus palgatoetusele ligipääsu, on tegemist distsiplineeriva

muudatusega, mille vajadus tuleneb praktilisest vajadusest vähendada palgatoetuse mitte-

eesmärgipärast kasutamist, kuna palgatoetuse puhul ei ole samas ettevõttes varem juhtivas rollis

olnud töötu väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras, vaid vastupidi, tal on

konkurentsieelis.

Kehtiva THP järgi tuleb tööandjal maksta saadud palgatoetus tagasi täies ulatuses, kui tähtajatu

või tähtajaline töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne palgatoetuse lepingu perioodi lõppu

(sõltumata töösuhte kestusest), sealhulgas tööandja algatusel, kui töösuhte jätkamine muutub

võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või koondamise tõttu (TLS § 89 lõige

1) või tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 89 lõike 2 punkt 1). Tööandja algatusel töösuhte

lõpetamise korral ei pea tööandja palgatoetust tagasi maksma ainult siis, kui ta lõpetab töötajaga

töölepingu katseaja jooksul (TLS § 86 lõige 1), erakorraliselt tingituna töötajast tulenevast

mõjuvast põhjusest (TLS § 88 lõige 1) või töötaja koondamisel erakorraliselt tingituna tööandja

pankrotist või pankrotimenetluse lõpetamisest, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu

(TLS § 89 lõike 2 punkt 2). Kehtiva regulatsiooni järgi ei pea tööandja palgatoetust tagasi

maksma, kui tööleping lõpetatakse tööandjast mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas

pooltevahelisel kokkuleppel (TLS § 79), kuid muudatuste järel nõuab töötukassa tööandjalt

palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui tähtajatu töösuhe lõpetatakse enne 6 kuu täitumist või alla

aastane töösuhe lõpetatakse enne töösuhte poole tähtaja möödumist ning kui töösuhte

lõpetamise aluseks on töölepingu lõpetamine kokkuleppel.

Töötukassa andmetel lõpetati kõikide perioodil 2019–2021 THP palgatoetuse lepingute

katkestamiste puhul leping peaaegu pooltel juhtudel ehk 46%-l töötaja algatusel (ei kehtiva ega

uue THP järgi ei pea sel juhul tööandja palgatoetust tagasi maksma) ning 35%-l lõpetati see

poolte kokkuleppel. Samuti peab nii kehtiva THP järgi kui ka muudatuste järel tööandja

palgatoetuse tagasi maksma, kui tööandja ütleb töölepingu üles, kuna lepingu jätkamine on

võimatu tulenevalt töömahu vähenemisest, töö ümberkorraldamisest või koondamisest (§ 89

lõige 1) või tööandja tegevuse lõppemisest (§ 89 lõike 2 punkt 1). Võrreldes kehtiva THP-ga

lisandub palgatoetuse osalise tagasinõude võimalus. Tööandja peab palgatoetuse maksma

osaliselt tagasi juhul, kui ta lõpetab töötajaga palgatoetuse lepingu selle kehtivuse ajal, tähtajatu

töösuhe lõpetatakse pärast 6 kuu täitumist või alla aastane tähtajaline töösuhe lõpetatakse pärast

töösuhte poole tähtaja möödumist (samadel alustel nagu täies ulatuses tagasinõudmise korral

27 Eesti Töötukassa. Palgatoetuse analüüs perioodil 2019–2021.

28

(§ 79 ning § 89 lõige 1 ja lõike 2 punkt 1). Muudatused võivad vähendada osa tööandjate jaoks

valmisolekut värvata palgatoetusega pikaajaliste töötute riskirühma kuuluvat töötut, kuna nii

osalise kui ka täieliku tagasinõude riski realiseerumise korral kaasneb tööandjale rahaline

kulutus (juba saadud palgatoetus tuleb tagasi maksta). Arvestades, et küllaltki suur osakaal

palgatoetuse katkestamise aluseks olevatest töölepingutest lõpetatakse poolte kokkuleppel, on

muudatuste mõju ulatus tööandjate jaoks keskmine. Võttes arvesse kõiki palgatoetusega

kaasnevaid muudatusi, sh sotsiaalsete mõjude all käsitletuid, on kokkuvõttes muudatuste mõju

ulatus tööandjate jaoks keskmine. Mõju sagedust ei hinnata nende tööandjate puhul, kes

palgatoetusega töötajat ei värba, ning mõju on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes

palgatoetust kasutavad.

Ebasoovitavate mõjude risk

Kuna poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega peavad olema mõlemad osapooled nõus, siis

olukordades, mil osapooled ei pea palgatoetuse lepingu perioodi kehtivuse jooksul töösuhte

jätkumist võimalikuks, võib tööandjate osalise või täieliku tagasimakse nõude vältimiseks

sageneda töölepingu ülesütlemine põhjustel, millega tööandjale ei kaasne tagasimakse nõuet,

näiteks võib tööandja survestada töötajat lepingut lõpetama töötaja algatusel.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

2024. a kasutas palgatoetust ligikaudu 2049 unikaalset tööandjat, mis moodustab 1,3% kõigist

Eesti tööandjatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Enamik tööandjaid kasutas toetust

ühe töötaja tööle võtmiseks. Mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine. Positiivne mõju

avaldub tööandjate jaoks paindlikkuse suurenemises (nt töötuse arvestus tegeliku tööta oldud

aja järgi, 55+ sihtrühma lisandumine, noorte vanusepiiri tõus 29. eluaastani, võimalus sama

töötaja taas tööle võtta viie aasta möödudes). Negatiivne mõju seisneb eelkõige toetuse

maksmise perioodi lühenemises (tervisest tuleneva takistusega töötute sihtrühma puhul),

juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ja enamusosanike võimaluste piiramises iseenda

ettevõttesse palgatoetusega tööle asuda ja tagasimaksekohustuste laienemises (töölepingu

lõpetamisel poolte kokkuleppel enne palgatoetuse lepingu tähtaja möödumist). Mõju sagedus

on palgatoetust saavate tööandjate jaoks regulaarne.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused 1–4

Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kõnesoleva määrusega elluviidavad muudatused THP-s hõlmavad muudatusi teenuste

tingimustes ja sihtrühmades, mis on vajalikud teenuste kaasajastamiseks tulenevalt

rakenduspraktikast ning töötuskindlustusvahendite otstarbepärasest kasutamisest. Muudatused

mõjutavad eeskätt töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, aga ka

Integratsiooni Sihtasutust, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused mõjutavad

töötukassa teenuste sisu, teenuste kvalifitseerumistingimusi, tööprotsesse ning töökoormust,

kuid mõju suund ja ulatus varieeruvad sõltuvalt iga üksiku muudatuse sisust. Muudatuste

tulemusena ei osutata enam alla 18-aastastele, kes pole õppimiskohustust täitnud, tasemeõppes

osalemise toetuse ja töötavatele inimestele suunatud tööturukoolituse teenust (eesti keele õpe);

lõpetatakse tööklubi, tööharjutuse ja sõltuvusnõustamise pakkumine; kahel kuul aastas ei

maksta enam tasemeõppes osalemise toetust. Nimetatud muudatused ei avalda töötukassa

29

töökorraldusele ega -koormusele märkimisväärset mõju, eriti arvestades, et märgitud teenuste

sihtrühmad on võrdlemisi väikesed. Vähenevad töötukassa kulud: prognoosi järgi väheneb

tööturukoolituse kulu 2026. a 3,66 miljoni ja 2027. a 5,89 miljoni euro võrra. Töötavate

inimeste eesti keele koolituste rahastamise lõpetamine vähendab karjäärispetsialistide

töökoormust, kes praegu selle sihtrühma nõustamisega tegelevad. Samas võib töötukassa

hinnangul suureneda tööandjate huvi tööandja koolitustoetuse vastu, et tõsta oma töötajate eesti

keele taset, mis suurendab eelduslikult toimingute mahtu ja teenuse eelarvet.

Lisaks võib töötavate inimeste eesti keele koolituste rahastamise lõpetamine suurendada

nõudlust teiste riiklikust rahastustest rahastavate eesti keele koolituste järele ja seeläbi

suurendada nende asutuste töökoormust, arvestades, et osa sihtrühmast võib eesti keele

õppimise võimaluse saamiseks pöörduda töötukassa asemel nende poole. Peamiselt võib see

suurendada nõudlust kultuuriministeeriumi haldusalas oleva Integratsiooni Sihtasutuse

pakutavale eesti keele õppele. Ulatuslikku nõudluse kasvu piirab siiski asjaolu, et ka

kultuuriministeerium on oma keeleõppe sihtrühmi prioriseerinud ning suunab valdava osa

keeleõppest uussisserändajatele. Samuti on üldine riigiülese keeleõppe vajaduse suund sellele,

et tagada sihtrühmadele piisavad keeleõppevõimalused muul viisil, kui tavapärane

kontaktõppel põhinev keelekursus. Asutuste vahelised arutelud riigiülese keeleõppe vajaduse

üle toovad esile kaks olulist lähtepunkti: kontaktõppes toimuva keeleõppe pakkumine

keeleoskustaseme tõstmiseks on kallis teenus, mille võimaldamine õppijatele peab põhinema

selgel vajadusel, asjakohasel nõustamisel ning eeldama õppija teadvustatud motivatsiooni

pikaajaliselt õppes osaleda ja 2) e-õppe võimalustel on järjest olulisem roll kõigile eesti keelt

õppida soovivatele inimestele eesti keele tasuta õppimise võimaluste tagamisel. Selleks arendab

Haridus- ja Teadusministeerium edasi olemasolevaid kursuseid tasemetel 0–A2 ja B1 ning loob

B2- ja C1-taseme eesti keele elektroonilised kursused. Lisaks on Haridus- ja

Teadusministeeriumil viimastel aastatel olnud kõrgenenud vajadus haridussüsteemi töötajate

keeleõppe järele seoses üleminekuga eestikeelsele õppele, mille katmise on HTM planeerinud

välisvahenditest. Eeltoodust tulenevalt võib mõju ulatust Integratsiooni Sihtasutusele pidada

keskmiseks.

Toetatud töölerakendamise teenuse ja palgatoetuse teenuse sihtrühmade ja teenuste tingimuste

muutmine toob kaasa väikseid muudatusi töötukassa töökorralduses. Näiteks tuleb töötajaid

koolitada selles, kuidas hinnata teenusevajadust ja kuidas toetada kliente laienenud sihtrühma

arvestades.

Muudatused eeldavad uute teenusetingimustega kohanemist, sh vähesel määral töötajate

koolitamist, et töötajad oleksid kursis muudetud tingimuste ja sihtrühmadega ning suudaksid

kliente korrektselt nõustada. Ajutiselt võib töökoormus suureneda ka seetõttu, et tuleb selgitada

muudatusi klientidele, vastata pöördumistele ning hallata üleminekuperioodil tekkivaid

keerulisemaid olukordi. Muudatustega kohanemist toetab töötukassa IT-süsteemide tugi, kuid

sihtrühmade ja teenuste sisu muutmine nõuab infosüsteemides arendusi. Olulises mahus

arendusi nõuavad palgatoetuse teenuse muudatused, kuna muutuvad teenusele

kvalifitseerumise alused ja lisanduvad uued sihtrühmad, mis nõuab muudatusi andmevahetuses

ja teenusetingimuste vastavuskontrollides. Palgatoetuse osalise tagasimakse nõude

arvestamiseks on vajalikud IT-arendused, mis võtavad aega ligikaudu 9 kuud.

Kokkuvõttes jääb töötukassa põhiülesanne – tööturuteenuste osutamine – muutumatuks. Siiski

nõuavad eelnõus kavandatud muudatused kohanemist uute teenusetingimuste ja

sihtrühmadega, mis toob kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja muudatustega kohanemise. Mõju

ulatust võib seetõttu kokkuvõttes hinnata keskmiseks. Mõju avaldub eelkõige muudatuste

rakendamise alguses (töötajate koolitamine, uute tingimuste selgitamine, infosüsteemi

arendus), mistõttu on selle avaldumise sagedus väike.

30

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Teenuste dubleerimise vähendamine, sihtrühmade täpsem määratlemine ning toetusetingimuste

ühtlustamine muudavad teenuste haldamise lihtsamaks ja võimaldavad suunata töötukassa

vahendeid eesmärgipärasemalt. Muudatuste rakendamisega kaasneb töötukassa jaoks ajutine

töökoormuse kasv seoses uute tingimustega kohanemise ja infosüsteemi arendamisega.

Töötavate inimeste eesti keele koolituse rahastamise lõpetamise tõttu võib kasvada nõudlus

Integratsiooni Sihtasutuse pakutava eesti keele õppe järele. Mõju avaldumise ulatus on

keskmine ning sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega

-tulusid.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2026–2029 tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud

sõltuvalt aastast 7,8–10,1 miljoni euro võrra (vt tabel 1). Tööklubi, tööharjutuse ning toetatud

töölerakendamise teenuse muudatused ei mõjuta nimetatud teenuste kulusid.

Tööhõiveprogrammi kulusid vähendavad järgmised muudatused (vt tabel 2):

 tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine suvekuudel (kulude kokkuhoid

sõltuvalt aastast 1,3–1,5 miljonit eurot aastas);

 eesti keele koolituse koolituskaardiga teenuse sulgemine töötavatele inimestele (kulude

kokkuhoid sõltuvalt aastast 4,2–7,1 miljonit eurot aastas);

 tööandja koolitustoetuse puhul töötaja eesti keele oskuse arendamiseks A1-taseme

keeleõppe toetamise lõpetamine (kulude kokkuhoid u 200 tuhat eurot aastas);

 palgatoetuse tingimuste muutmine (kulude kokkuhoid sõltuvalt aastast 400 000 kuni 1,8

miljonit eurot aastas);

 sõltuvusnõustamise teenuse sulgemine (kulude kokkuhoid u 80 tuhat eurot aastas);

 tööalase rehabilitatsiooni pakkumine pikaajalise haiguslehe ajal töötajatele, kuna

nõudlus on olnud prognoositust väiksem (ESF+ vahenditest) (kulude kokkuhoid

sõltuvalt aastast u 400 tuhat eurot aastas).

Perioodil 2026–2029 suurendavad tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulusid järgmised

muudatused:

 tööalase rehabilitatsiooni teenuse rahastamise pikendamine 2027. a (ESF+ vahenditest)

(kulude kasv 2026. a 1,3 miljonit eurot ja 2027. a 6,7 miljonit eurot);

 karjääriinfo vahendamisse tegevuse lisandumine (ESF+ vahenditest) (kulude kasv u 50

000 eurot aastas).

Muudatusega suurenevad ESF+ ja selle kaasfinantseeringu kulud, kuna rehabilitatsiooniteenuse

rahastamist ESF+ vahenditest pikendatakse 1,5 aasta võrra aastani 2027. Samuti lisatakse alates

1. jaanuarist 2026. a karjääriinfo vahendamise teenuse alla ESF+ kaasrahastatav tegevus, mis

võimaldab korraldada töövarjupäevasid, sealhulgas koostöös väliste partneritega. Samas

31

vähendatakse ESF+ vahenditest kaasrahastatava pikaajalise haiguslehe alusel töötajate

rehabilitatsiooniteenuse kulusid, kuna nõudlus on olnud väiksem, kui prognoositi, ning osa

eelarvest suunatakse riigis ümber kaitsekulutustele. Muudatuste tulemusel suureneb ESF+ ja

selle riikliku kaasfinantseeringu eelarve osa 6,1 miljoni euro võrra.

Tabel 1. Tööhõiveprogrammi kogukulu perioodil 2024–2029

2024 2025 2026 2027 2028 2029

Kogukulu: kehtiv 70 823 346 79 797 263 81 313 687 83 242 849 85 120 559 87 439 706

Kogukulu: muudatusega 70 823 346 79 797 263 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

Kulude muutus 0 0 -7 845 948 -9 114 377 -10 188 462 -11 030 648

Allikas: töötukassa

Tabel 2. Teenuste kulude muutus   2024 2025 2026 2027 2028 2029

Tasemeõppes osalemise toetus

(kehtiv) 8 083 720 9 384 040 9 930 675 10 438 845 10 932 766 11 424 741

Kulude muutus: juuli-augusti

eest toetust ei maksta     – 1 290 988 – 1 357 050 – 1 421 260 – 1 485 216

Eesti keele koolitus:

koolituskaardiga töötajatele

(kehtiv) 5 997 434 6 037 266 6 490 075 6 695 161 6 894 856 7 088 983

Kulude muutus: teenuste

lõpetamine     – 4 153 648 – 6 695 161 – 6 894 856 – 7 088 983

Tööandja koolitustoetus eesti

keele oskuse arendamiseks

(kehtiv) 2 848 650 3 184 839 3 373 510 3 480 112 3 583 913 3 684 819

Kulude muutus: A1-taseme

keeleõppe toetamise lõpetamine     – 202 411 – 208 807 – 215 035 – 221 089

Palgatoetus (kehtiv) 10 822 090 11 971 807 12 447 039 12 833 151 13 282 055 13 701 489

Kulude muutus: tingimuste

muutmine     – 1 769 906 – 420 065 – 1 224 717

– 1

276

576

Sõltuvusnõustamine (kehtiv) 82 145 87 653 85 015 85 098 85 782 86 001

Kulude muutus: teenuse

lõpetamine     –76 514 –85 098 –85 782 –86 001

Tööklubi, tööharjutus,

toetatud töölerakendamine

(kehtiv) 931 769 1 218 324 1 782 947 1 843 299 1 909 180 1 969 195

Kulud jäävad samaks: teenuste

liitmine 931 769 1 218 324 1 782 947 1 843 299 1 909 180 1 969 195

Karjääriinfo vahendamine

(kehtiv) tegevuskulu

Kulude muutus: tegevuse

lisandumine ESF+ rahastusega – – + 50 000 + 50 000 + 50 000 + 50 000

Tööalane rehabilitatsioon

(kehtiv)

5 614 361 6 231 252 6 589 238 6 746 720 0 0

Kulude muutus: 2026, 2027

ESF+ lisarahastus (ei muutu

kogukulu, kuid muutub

rahastusallikas)

+ 1 253 280 + 6 746 720

Tööalane rehabilitatsioon

pikaajalise haiguslehe alusel

töötajatele (kehtiv)

– 58 815 587 444 659 112 712 411 1 248 898

Kulude muutus: eelarve

vähendamine

–400 884 –396 461 –395 102 –921 100

Allikas: töötukassa

32

Tabel 3. Tööhõiveprogrammi kulude jaotus finantsallikate lõikes 2026-2029

2026 2027 2028 2029

tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925

välisvahendid (ESF) 5 339 166 5 654 283 1 050 574 1 105 392

riiklik kaasfinantseering 2 288 215 2 423 265 450 247 473 741

kokku 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse § 1 punkte 9–22, 24–34, 36–49, 65, 69 ja 70 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a.

Määruse § 1 punkte 50–59 ja 71 rakendatakse alates 1. juulist 2026. a seoses infosüsteemide

arendamisega. Määruse § 1 punkti 35 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a, kuna see on

seotud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega asendatakse

kutsevaliku õppekava ettevalmistava õppe õppekavaga.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile

ning teadmiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste

Kojale. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium,

Rahandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõule esitasid kommentaare

Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Töötukassa. Märkused ja kommentaarid on esitatud

kooskõlastustabelis seletuskirja lisas.

Muudatusi on arutanud töötukassa nõukogu 17. jaanuari 2025. a, 11. juuni 2025. a koosolekutel

ja Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel 28. märtsil 2025. a. Vastavalt tööturumeetmete

seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamist

tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitati heakskiitmiseks töötukassa

nõukogu 23. septembri 2025. a koosolekule. Töötukassa nõukogu otsus on esitatud seletuskirja

lisas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

06.10.2025 nr 2-2/3160-5

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029„ muutmine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa;

4) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.

Kristi Suur

5913 9212 [email protected]