Kiri

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie 01.09.2025 nr 1-11/886-1

Meie 03.10.2025 nr 2-2/2025/1079

Arvamuse avaldamine Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõule

Austatud proua kultuuriminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõule (edaspidi eelnõu). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastab

siinkohal eelnõule oma arvamuse.

Avalike meediateenuste mõju hindamise otstarbekus

TTJA palub Kultuuriministeeriumil veelkord kaaluda, kas avalik-õigusliku ringhäälingu uute

meediateenuse mõju hindamise süsteemi juurutamine on praeguses majandusolukorras otstarbekas

samm, arvestades, et tegemist ei ole Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusega (EL-s on

ligikaudu pooled riigid süsteemi juurutanud) ning ootus avalikule sektorile on kulutusi piirata.

Samuti väärib märkimist, et avalik-õigusliku meedia avaliku väärtuse testid on eri riikides saanud

märkimisväärset kriitikat meediavaldkonna ekspertidelt, järgnevalt vaid mõned näited kriitikast.

Avaliku väärtuse testile on ette heidetud liigset bürokraatiat, kulukust ning asjaolu, et taoline test

ei saa objektiivselt hinnata sisuliselt poliitilise otsuse tegemist, kui suures ulatuses on riik valmis

avalik-õiguslikul meedial võimaldama kommertsturule sekkumist.1 Mõiste "avalik väärtus" ise on

kriitikute sõnul liiga ähmane ja raskesti defineeritav.2 Samuti on leitud, et avaliku väärtuse test

võib pärssida avalik-õigusliku meedia arengut uutesse meedia vormidesse, eelkõige just testiga

kaasnevate kulude tõttu.3 Ka Tallinna Ülikool viitas oma Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele antud tagasisides, et leidub küllalt palju

tõendust avaliku väärtuse testide ebatõhususe kohta.

Ühtlasi tasub välja tuua, et 2020. aasta seisuga oli läbi viidud 91 avaliku väärtuse testi, millest vaid

1 Donders, K., Raats, T. Measuring Public Value with the Public Value Test: Best or Worst Practice?

https://researchportal.vub.be/en/publications/measuring-public-value-with-the-public-value-test-best-or-worst-p 2 Barr, K. ‘Are you being served?’ Public service media: audience conceptions of value in UK critical media

infrastructur. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10286632.2025.2478230#abstract 3 Moe, H. Governing Public Service Broadcasting: “Public Value Tests” in Different National Contexts.

https://www.researchgate.net/publication/249496839_Governing_Public_Service_Broadcasting_Public_Value_Tests

_in_Different_National_Contexts

2 (4)

viiel juhul leiti, et uue teenusega turule tulek ei teeni avalikke huvisid piisavalt, et õigustada

konkurentsiõiguslikku riivet4. Seega lõppevad avaliku väärtuse testid vaid 5,5% juhtudel

järeldusega, et uue avaliku teenuse turule toomine pole põhjendatud. See fakt omakorda on selge

viide, et avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuse mõju hindamise süsteemi juurutamine

ei ole Eestis hetkel otstarbekas.

TTJA hinnangul ei ole olukorras, kus riigil tuleb avaliku sektori kulutusi kärpida ning ka avalik

õigusliku ringhäälingu eelarvelised vahendid pidevalt vähenevad, mõistlik teha kulutusi

uuringutele ja analüüsidele, millest tulenev lisaväärtus on paljude ekspertide poolt kahtluse alla

seatud.

Avalike meediateenuste mõju hindamise metoodika

Juhul, kui siiski peetakse otstarbekaks avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuse mõju

hindamise süsteemiga edasi liikuda, peab TTJA tarvilikuks, et Kultuuriministeerium täiendaks

eelnõu juurde kuuluvat rakendusakti „Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju

hindamise tingimused ja kord“ kavandit.

Meenutame, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses lubas Kultuuriministeerium, et detailsem avalike teenuste mõju

hindamise tingimused ja metoodika kehtestatakse rakendusakti tasandil. Samuti nähtus eelnõu

seletuskirjast (lk 11), et hindamismetoodika töötatakse välja rakendusaktis.

Hetkel puudub rakendusaktis mõju hindamise metoodika kirjeldus, rakendusakti kavandi § 6 lg 1

mainib vaid, et mõju hindaja peab uue meediateenuse mõju hindamise korraldama

hindamismetoodika alusel.

Taotleja jaoks ei saa pidada õigusselgeks olukorda, kus neil puudub enne taotluse esitamist

ülevaade metoodikast, mille alusel võimalikku uue meediateenuse mõju hindamist läbi viima

asutakse. Eriti oluline on rakendusakti tasandil metoodika väljatöötamine ja sellega kaasnev avalik

arutelu teistes riikides juurutatud avaliku väärtuse testidele laekunud hulgalise kriitika tõttu. Lisaks

märgime, et TTJA-l puudub ekspertteadmine, kuidas vastavat metoodikat välja töötada.

Seega tuleb rakendusakti kavandit täiendada vastava hindamismetoodika kirjeldusega. Rõhutame,

et kui eelnõu ettevalmistamise faasis ei ole lisanduva kohustuse osaks olevat metoodikat läbi

mõeldud, siis on võimatu adekvaatselt hinnata kohustustega osapooltele kaasnevat mõju.

Muu rakendusakti kavandit puudutav

Rakendusakti kavandis on mitmel juhul (nt § 4 lg 4, § 5 lg 7) mindud haldusmenetluse tähtaegade

seadmisega äärmiselt detailseks. TTJA kogemus nii loa- kui järelevalvemenetlustes näitab, et liiga

detailne menetlustähtaegade reguleerimine ei ole praktikas mõistlik. Oluline on seada

haldusmenetluse läbiviimisele tähtaeg, kuid erinevateks toiminguteks võiks menetluse asjaolusid

arvestades nii haldusorganile kui menetlusosalistele jätta paindlikkuse. Heaks eeskujuks on siin

näiteks välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seadus, kus investeeringu hindamisele on

seatud tähtaeg, kuid selle raames toimingute teostamine jäetud lähtuvalt haldusmenetluse

üldpõhimõtetest haldusorgani kujundada.

4 Rodriguez-Castro, M., Campos-Freire, F. Public value tests and citizen participation in public service 2eedia’s

decision-making. Story of a missed opportunity, p 225. https://norden.diva-

portal.org/smash/get/diva2:1761445/FULLTEXT01.pdf

3 (4)

TTJA leiab täiendavalt, et puudub vajadus dubleerida rakendusaktis juba haldusmenetluse

seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritavat vaide- ja kaebeõigust (rakendusakti

kavand § 9).

Avalike meediateenuste mõju hindamise kulud

Eelnõust ja rakendusakti kavandist jääb selgusetuks, kes tasub algselt uue meediateenuse mõju

hindamisega seotud kulud teenuse osutajale, kui mõju hindaja on pidanud vajalikuks tellida mõju

hindamise riigihangete seaduses sätestatud korras.

Rakendusakti kavandi §-st 8 nähtub, et mõju hindaja peab mõju hindamise kuluarvestust ja kulude

katmine toimub mõju hindamise otsuses ettenähtud korras. Arvestades, et teenuseosutajad

soovivad teenuse eest tasumist reeglina 14 päeva jooksul, siis selle ajaga ei ole võimalik

hindamisaruande alusel jõuda otsuseni ning anda kulu katjale mõistlik tasumise aeg, nagu näeb

ette rakendusakti kavandi § 8 lg 4.

Lisaks tuleb arvestada, et mõju hindamise otsus on vaidlustatav, vaidluse käigus on vaidlustajal

võimalik kohtumenetluse käigus taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võib hõlmata ka

mõju hindamise kulude katmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole võimalik kulu katjat

kohustada mõju hindamise kulusid katma. Sellest hoolimata on mõju hindamise teenuse osutajal

õigus tema osutatud teenuste eest tasumisele mõistliku tähtaja jooksul.

Juhul, kui Kultuuriministeerium leiab, et mõju hindamise teenuse eest peaks esmalt tasuma mõju

hindaja, siis vajab rakendusakti kavandis täpsustamist, kas kulude hüvitamine Eesti

Rahvusringhäälingu või muu meediateenuse osutaja poolt toimub otse TTJA-le või sarnaselt

sunniraha ja väärteotrahvidega laekub antud summa riigieelarvesse. Viimasel juhul vajab

rakendusakti kavandis ka täpsustamist, kuidas toimub mõju hindamise teenuste eest tehtud kulude

hüvitamine TTJA-le.

TTJA hinnangul oleks mõistlik lahendus, kus mõju hindamise teenuse telliks riigihangete seaduses

sätestatud korras Eesti Rahvusringhääling ning tasuks tellitud teenuste eest ise. Kui ilmneb

rakendusakti kavandi § 8 lg-s 6 kirjeldatud olukord, tuleks Eesti Rahvusringhäälingule luua

võimalus nõuda tellitud teenuste eest kulude hüvitamist muu meediateenuse osutajalt, kes mõju

hindamist taotles.

Riske Eesti Rahvusringhäälingu erapoolikuse osas mõju hindamise teenuse tellimusel aitab

maandada asjaolu, et Kultuuriministeerium täiendab kõnealust rakendusakti kavandit täpse mõju

hindamise metoodikaga ning hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse teeb TTJA, nagu on

sätestatud rakendusakti kavandi § 7 lg-s 1.

Avalike meediateenuste mõju hindamise taotluse riigilõiv

Hetkel ei nähtu eelnõust, et avalike meediateenuste mõju hindamise taotluse läbivaatamise eest

tuleks tasuda riigilõiv. Samas kaasneb uue meediateenuse mõju hindamise taotluse

läbivaatamisega haldusorganile kulu. Kaasnev kulu ei seisne vaid erasektori ettevõtetelt

tellitavates teenustes, mille hüvitamise kohta on Kultuuriministeerium rakendusakti kavandis

lahenduse ette näinud, vaid ka nii taotluse nõuetelevastavuse kontrollis kui taotlusele vastuse

koostamises. Säärasteks olukordadeks on nii teistes kui meediateenuste valdkonnas reeglina ette

nähtud riigilõiv, näiteks riigilõivuseaduse § 216 sätestab meediateenuste lubade taotluste

läbivaatamise riigilõivud.

TTJA hinnangul oleks ka uue meediateenuse mõju hindamise taotlusele mõistlik sätestada riigilõiv

4 (4)

taotluse läbivaatamise eest. Eriti arvestades asjaoluga, et taotluste menetlemist võib ette tulla harva

ning antud teemaga tegelevat püsivat ametikohta ei ole TTJA-l Kultuuriministeeriumi hinnangul

mõistlik luua.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Helen Rohtla

[email protected]