Teie 30.09.2025
Meie 03.10.2025
Lugupeetud Anu Kärtner
Teadmata tehingu üksikasju ja hindamata konkreetse juhtumi tehiolusid, saame selgitada riigihangete seaduse (RHS) § 11 lg 1 p 7 kohaldamisala järgmiselt.
RHS § 11 lg 1 p 7 sätestab, et hankija ei ole kohustatud RHS-i rakendama, kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist. Seega vaatamata sellele, et RHS § 11 lg
1 p-s 7 nimetatud tehing võib vastata RHS § 8 lg-s 1 toodud hankelepingu definitsioonile, siis kui lepingu esemeks on kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamine või kasutamine, ei ole hankija kohustatud järgima RHS-i tervikuna, sh
ei pea hankija järgima RHS §-st 15 tulenevaid menetlusreegleid ega RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, nt ettevõtjate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid. RHS § 11 lg 1 p-s 7 toodud erand vastab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 10 art 10 p-le a, mille järgi ei kohaldata direktiivi teenuste riigihankelepingu suhtes, mis käsitleb maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara omandamist või rentimist mis tahes rahaliste vahenditega või
sellise kinnisvaraga seotud õigusi.
Kõnealuse erandi vajalikkust on põhjendatud sellega, et kinnisasjade ja nendega seotud (kasutus)õiguste omandamisel ei ole riigihanke menetluse korraldamine kas sisuliselt võimalik või vähemalt pole see taotletava eesmärgi saavutamiseks mõistlik: iga kinnisasi
on unikaalne ja isegi kui erinevad ettevõtjad võiksid pakkuda sarnaseid kinnisasju, siis ei ole need üksüheselt siiski võrreldavad. Eesti- ja võõrkeelses õiguskirjanduses on märgitud, et kinnisvaratehingute erandi kehtestamist õigustab kinnisasjade lahutamatus
nende geograafilisest asukohast, millest tuleneb iga kinnisasja asendamatus ja unikaalsus, mis ei võimalda üldjuhul esitada täielikult võrreldavaid pakkumusi, ning geograafilise seotuse tõttu puudub sisuline võimalus ettevõtjate vaheliseks konkurentsiks (vt
V. Vaske. RHS § 11 komm-d 4, 29 jj – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025; vt ka P. Trepte. Public Procurement in the EU: A Practitioner’s Guide. 2. väljaanne, Oxford University Press,
2007, lk 244, än 4.130; A. Egger teoses: M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. Brussels Commentary on EU Public Procurement Law. C. H. Beck and Hart Publishing, Nomos 2018, lk 247, än 2).
Eelnevast järeldub, et hankija pole kohustatud järgima kinnisasja või (selle lahutamatuks osaks oleva) olemasoleva ehitise (sh selle üksikute ruumide) kasutusele võtmiseks üüri- või rendilepingu sõlmimise korral RHS-is sätestatut tervikuna.
Samal ajal on siseriiklikud kohtud leidnud, et kui hankija ise ei tugine RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud kinnisvaratehingute erandile ning korraldab üüri- või rendilepingu sõlmimiseks riigihanke menetluse, siis tuleb hankijal tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed
tingimused pakkumuse esitamiseks ja mitte tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisele konkurentsile. Kirjeldatud juhul peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tagama isikute võrdse kohtlemise
– st ka hankija paika pandud asukohatingimus peab vastama loetletud põhimõtetele ning seda peab hankija esitatud teabe alusel olema võimalik riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) ja kohtu menetlustes kontrollida (vt TlnHKo 09.02.2024, nr 3-24-70, p 13 jj;
vt ka TlnRnKo 03.04.2024, nr 3-24-70, p 11 jj). RHS § 15 lg 12, mis sätestab, et juhul, kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima RHS-is sätestatud riigihanke menetluse korda, kohaldub ka RHS §
11 lg 1 p-s 7 nimetatud (hanke)lepingu korral (vt TlnHKo 17.05.2018, nr 3-18-650, p 10).
Rahandusministeerium on nõustamispäringutele vastates jaatanud, et RHS § 11 lg 1 p-s 7 nimetatud erandit saab hankija kohaldada ka ürituse läbiviimiseks vajaliku peosaali või konverentsiruumi üürimise korral, ehk juhul kui kinnisajas kasutatakse üksnes
lühiajaliselt. Seejuures on aga oluline rõhutada, et riigihanke erandite kasutamise õigust tuleb alati tõlgendada kitsendavalt. Kui lisaks ürituse läbiviimiseks vajaliku ehitise või selle ruumi(de) üürimisele soovitakse sama lepinguga
tellida RHS-i erandite alla mittekuuluvaid teenuseid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises nimetatud eriteenuseid
(nt CPV 55120000-7 "Hotelli konverentsiteenused"; 55110000-4 "Hotelli majutusteenused"; 55520000-1 "Toitlustusteenused") või XVII lisa 1.–5. jaotises nimetatud sotsiaalteenuseid
(nt CPV 79951000-5 "Seminaride organiseerimisteenused"; 79954000-6 "Pidude organiseerimisteenused"; 80510000-2 "Spetsialistikoolitus"; 80511000-9
"Töötajate väljaõppe teenused"; 92312120-8 "Laulukollektiivide meelelahutusteenused"; 92312130-1 "Ansamblite meelelahutusteenused"), siis võib olla asjakohane juhinduda akuutsete menetlusreeglite kindlaksmääramisel RHS § 181 lg-tes
7-10 sätestatud segalepingute regulatsioonist.
Kui segalepingu esemeks on samal ajal RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus (nt CPV 79951000-5 "Seminaride organiseerimisteenused" sotsiaalteenustena) ning RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus (nt RHS § 11 lg 1 p 7 alusel seminariruumide üürimine) ja lepingu
esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. Kui segalepingu esemeks on samal ajal RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus ning lepingu esemed
on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi. Kui hankija otsustab lepingu esemete objektiivsele eraldatavusele vaatamata siiski sõlmida segalepingu, peab ta sõlmima selle RHS-is sätestatud korras, kui RHS-i kohaldamisalasse
kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne RHS-is vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga. Seega saab kogu segalepingule kohaldada kinnisvaratehingute erandit reeglina tingimusel, et erandiga hõlmatud ja erandi alla mittekuuluv lepingu
ese ei ole objektiivselt lahutatavad ning erandiga on hõlmatud lepingu peamine ese. Vastavalt RHS § 181 lg-le 10 on hankijal keelatud sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või
nõuete eiramiseks.
Ent isegi, kui kinnisvaratehingute erandi kohaldamine lepingule tervikuna pole võimalik, siis ainuüski sellest ei saa veel järeldada, et hankijal on kindlasti kohustus korraldada lepingu sõlmimiseks mõni RHS-is reguleeritud riigihanke menetlus. Nimelt sõltub
relevantne menetluskord lisaks hankija liigile veel ka konkreetse lepingu esemest ja sellele vastavast piirmäärast. Tavateenuste ning sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele kehtivad nimetatud teenuste erinevast konkurentsile avatusest ja olemuslikust mõjust
tulenevalt (nt direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkt 114) märkimisväärselt diferentseeritud piirmäärad ja menetlusreeglid, sealjuures peetakse RHS-is silmas alati käibemaksuta maksumusi.
Nõnda on avaliku sektori hankijal (RHS § 5 lg 2) kohustus korraldada:
- 1.
nn tavateenuste tellimiseks RHS §-s 125 sätestatud korras lihthankemenetlus juba siis, kui teenuste eeldatav maksumus on vähemalt võrdne 30 000 euroga (vt RHS § 15 lg 1, § 14 lg 1 p 1);
- 2.
eriteenuste (nt CPV 55120000-7 "Hotelli konverentsiteenused";
55110000-4 "Hotelli majutusteenused") tellimiseks RHS §-s 126 reguleeritud erimenetlus eeldatava maksumuse korral alates 60 000 eurost (vt RHS § 15 lg 3, § 14 lg 2 p 1);
- 3.
sotsiaalteenuste tellimiseks on RHS §-s 126 sätestatud korras erimenetluse läbiviimine nõutav, kui selliste teenuste (nt CPV 79951000-5 "Seminaride organiseerimisteenused") eeldatav maksumus on vähemalt 300 000 eurot (vt RHS § 15
lg 3, § 14 lg 2 p 3)
Riigihanke piirmäärast allapoole jääva eeldatava maksumusega sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel peab avaliku sektori hankija järgima ainult
RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning kui tal on hankekorra kehtestamise kohustus, siis ka oma organisatsioonisiseses hankekorras sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele ette nähtud korda (menetlusreegleid) (vt RHS § 9 lg 1 ja lg 4
p 4). Hankekorra kui hankija asutusisese siseakti järgimise üle järelevalve tegemine ei kuulu Rahandusministeeriumi seadusega piiritletud pädevusse. RHS § 203 lg-ga 1 Rahandusministeeriumile antud pädevus teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet
piirdub õiguspärasuse kontrolliga ega hõlma järelevalvet selle üle, kas hankija on järginud hankekorras ette nähtud asutusesiseselt kehtestatud otsustuspädevust, protseduurireegleid jms. Hankekorra puhul on tegemist olemuslikult asutusesisese halduseeskirjaga,
mille peamine eesmärk on abistada hankijat praktika suunamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel (nt RKHKo 16.01.2008, nr 3-3-1-81-07, p 14). Seetõttu ei pruugi ka hankekorrast kõrvale kaldumine iseenesest tähendada veel vastuolu RHS-i või selle alusel antud
määrusega. Vastupidi, kui halduseeskiri on vastuolus seaduse või määrusega, nt kui see ei võimalda järgida võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (vt RKHKo 18.12.2014, nr 3-3-1-77-14, p 18), tuleb hoopis halduseeskiri toimingu või otsuse tegemisel
kõrvale jätta (vt lähemalt N. Siitam. RHS § 203 komm 17 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).
Täname esitatud pöördumise eest ning loodame, et ülaltoodud selgitused on Teile abiks ja pakuvad tuge RHS § 11 lg 1 p 7 kohaldamise tingimuste sisustamisel.
Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.
Lugupidamisega
Mihhail Antonov
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1448
[email protected]
https://www.fin.ee |
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus |
blogi.fin.ee
_________________________________________________________________________________________________
Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete
seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis
üksnes kohus.
Teie päringu sisu oli järgmine:
30.09.2025 22:50 - Anu Kärtner kirjutas:
Lp riigihangete valdkond, järelevalve ja riigihangete vaidlustuskomisjon
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon palub selgitust riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 7 kohaldamisala osas.
Lisame korruptsioonivastase erikomisjoni 8. septembri 2025 protokolli (Protokoll), mille leheküljel 3 käsitletakse Tervisekassa arusaama nn kinnisvaraerandi rakendamisest. Tervisekassa hinnangul on kohane riigihangete reeglistikku mitte rakendada ürituse pidamiseks
kinnisasja rentimisel (kui hind ületab seaduses sätestatud piirmäära).
Kas riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 7 kirjeldatud erandi kohaldamine on kohane Protokollis toodud juhtumi korral?
Kas ja milliseid teenuseid saab pidada kinnisasjaga seonduvateks teenusteks, millele võib olla kohane laiendada riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 7 erandit?
Ootame vastust esimesel võimalusel, hiljemalt esmaspäeva 6. oktoobri 2025 hommikuks.
Lugupidamisega
Anu Kärtner
Nõunik
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu Kantselei
T: +372
631 6621
[email protected]
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.