Järelevalve akt

Sihtasutus Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

06.10.2025 nr 5.1-3/25095-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Sihtasutus Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus (registrikood 90004616) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Pärnu tn 65, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnu maakond, 86305. 1.4. Paikvaatluse aeg: 07.08.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Inna Tamm ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: teenuseosutaja esitatud dokumentides sisalduva teabe analüüs, paikvaatlus, vestlused juhataja, töötajate, teenusesaajate ja nende lähedastega ning päringud majandustegevuse registrist (MTR), töötamise registrist (TÖR) ja sotsiaalteenuste ja -toetuste registrist (STAR). Järelevalvetoimingutes osales Sihtasutuse Kilingi- Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus juhatuse liikmed Kristi Sutt ja Rita Kingla. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Sihtasutus Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus (SA K-N THK) ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid/kohustusi: 2.1. SHS § 154 punktis 1 sätestatud kõrvaltingimust – mille kohaselt määratakse tegevusloas maksimaalne isikute arv, kellele tohib tegutsemiseks lubatud tegevuskohas samaaegselt teenust osutada. Teenuseosutaja kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse käigus. 2.2. MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud kohustust – mille kohaselt peab tegevusloa omaja teavitama tegevusloa väljaandjat tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul – ei ole täidetud. Teenuseosutaja kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse käigus. Sihtasutus Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus on järelevalvemenetluse ajal kõrvaldanud punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud rikkumised. SKA lõpetab järelevalvemenetluse.

2

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine SHS § 154 punktides 1 ja 3 on sätestatud sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused. Üldhooldusteenuse osutaja tegevusloale märgitakse maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada ning tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.

SA K-N THK on väljastatud tegevusluba nr SÜH000046, mille kohaselt on ÜHteenust lubatud osutada kuni 45le inimesele. Paikvaatluse käigus selgus, et ÜHteenust osutatakse 52 inimesele. Teenusesaajad, kes ületasid tegevusloal kindlaks määratud kohtade arvu, olid majutatud õendusabiteenuse voodikohtadele. Teenuseosutajalt saadud tagasiside kohaselt oli seisuga 15.09.2025 ÜHteenuse saajate arv 44.

SKA seisukoht: 07.08.2025 ei vastanud ÜHteenuse osutamine tegevusloal lubatud maksimaalse üldhooldusteenuse saajate arvule, kuid rikkumine on kõrvaldatud järelevalvemenetluse käigus.

MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus, heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida (SHS § 153 punktid 1 ja 2). Järelevalvemenetluse algatamisel tehti päring majandustegevuse registrisse (MTR) ning saadi vahetult teenust osutavate töötajate nimekiri, mida võrreldi teenuseosutaja esitatud nimekirjaga. Tuvastati, et teenuseosutaja oli viimati muutnud tegevusloale kantud töötajate andmeid 09.05.2023, kuigi vahepeal oli toimunud töötajate koosseisus muutusi. Menetluse käigus viis teenuseosutaja tegevusloal olevad andmed vastavusse töötajate nimekirjaga. SKA seisukoht: rikkumine kõrvaldatud järelevalvemenetluse käigus. 3.2. SHS § 20 lõiked 1 - 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.

Paikvaatluse käigus tehti ringkäik SA K-N THK Pärnu mnt 65/1 ÜHteenuse osutamise ruumides ja õuealal. Terviseamet on 21.04.2023 lubanud ÜHteenuse osutamiseks kasutada kõiki I korruse tube ning II korruse tube nr 5, 6, 7, 8 ja 9. Samal korrusel osutatakse ka õendusabiteenust (20 voodikohta). III korruse ruumides korraldatakse üritusi ja tähistatakse suuremaid tähtpäevi. Hoones on lift, mis tagab teenusesaajatele turvalise liikumise korruste vahel. Õueala on heakorrastatud ja aiaga piiratud.

Teenusesaajate magamistoad on enamasti mitmekohalised (kuni nelja voodikohaga) ning sarnanevad haiglapalatitele. Juhataja sõnul on enamik teenusesaajatest eakad, raskema terviseseisundiga ning igapäevaelus suuremat hoolt vajavad inimesed, kelle seisund eeldab tihedat järelevalvet ja abistamist igapäeva- ning hooldustoimingutes. Sellest tulenevalt on juhataja hinnangul osutatava teenuse profiil pigem õenduskodule sarnanev. Ruumid on avarad ning kohandatud lamajate ja suurema hooldusvajadusega inimeste jaoks. Seejuures on teenuseosutaja pööranud tähelepanu dementsussõbralikele lahendustele ja koduse miljöö loomisele. Puhkealadel loob hubasust fototapeet, loodud erinevaid keskkondi, toetades teenusesaajate orienteerumist ja heaolu. Teenusesaajate toitlustamine toimub vastavalt isiku

3

liikumisvõimele - magamistoas või söögisaalis. Teisel korrusel on dementsusega teenusesaajatele loodud eraldi lauad, mis jätavad kohviku mulje. Toitlustamine on korraldatud kohapealses köögis, kus valmistatakse kolm põhitoidukorda päevas. Samas hoones toimub ka teenusesaajate isikliku pesu ja voodipesu pesemine.

Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid. Tegevusjuhendajad kaasavad ja motiveerivad teenusesaajaid osalema juhendatud tegevustes vastavalt nende võimekusele. Erilist tähelepanu pööratakse liikumisvõime säilitamisele ja taastamisele. Mõlemal korrusel on puhkenurgad, kus teenusesaajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningvahendeid. Kasutusel on tegelustuba, mille sisustamisel on arvestatud teenusesaajate vajaduste ja soovidega. Abivahendeid on piisavalt ning töötajad jälgivad nende ohutut ja sihipärast kasutamist. Turvalisuse tagamiseks on teenusesaajatel käe peal kantavad kutsunginupud.

SKA seisukoht: SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded on täidetud

3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. Teenusesaajatele koostatakse hooldusplaanid, milles on fikseeritud teenusesaaja ADL-oskuste puudujääk, kõrvalabi vajadus ja hooldustoimingud. Hooldusplaanide rakendamisel arvestatakse teenusesaaja terviseseisundit, võimekust ja soove. Privaatsuse tagamiseks on esimesel korrusel kasutusel üksikutes tubades vahekardinad või sirmid; koridoris asuvate tualettruumide puhul on väljapoole paigaldatud indikaatorlamp, mis süttib WC hõivatuse korral. Teisel korrusel on tubades vahekardinad olemas. Juhataja või vanemõde teavitab viivitamatult hoolduslepingus määratud kontaktisikut teenusesaaja seisundis toimunud olulistest muutustest. SKA seisukoht: teenuseosutamine vastab määruse nr 36 § 2 lõigetes 1-4 sätestatule. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.

Paikvaatluse käigus kogutud teabe ning esitatud dokumentidega tutvumise põhjal tuvastati, et enamik teenusesaajaid on suurema hooldusvajadusega ning nendele teenuse osutamiseks on töötajatele koostatud juhendid, mis reguleerivad tööalased rollid ja hooldustöö igapäevase korralduse. Hooldustoimingute läbiviimine dokumenteeritakse. Töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi, viimati oli kavas täiendkoolitus surija hooldamise ja lähedaste toetamise teemal. Paikvaatluse käigus kinnitati, et asutuses on olemas vajalikud abivahendid ning töötajatel on pikaajaline kogemus raskete terviseseisunditega teenusesaajate hooldamisel ja inimväärse elu tagamisel. Teenusesaajaid abistatakse söömisel ja joomisel ning riietumisel. Riiete ja jalanõude korrashoid ning pesemine on tagatud asutuse poolt. Siirdumisel, liikumisel ja kehaasendi muutmisel pakutakse igapäevast abi ning juhendamist, sealhulgas abivahendite kasutamisel. Regulaarne suuhügieen, sh proteeside puhastamine vähemalt kord ööpäevas, on tagatud. Tualetitoimingute läbiviimisel kasutatakse potitoole ja inkontinentsitooteid ning teenusesaajaid abistatakse väärikust säilitaval viisil. Pesemine, sealhulgas üle keha pesemine, toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas. Juuste, habeme ja küünte korrastamine on osa igapäevasest hooldusest. Korraldatud on teenusesaajatele ligipääs teistele sotsiaal- ja avalikele teenustele, mille koordineerimist teostavad juhataja ja vanemõde.

4

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud.

Hooldustoimingute kvaliteedi eest vastutab vanemõde. Hooldustöötajate töökorralduses rakendatakse vajadusel roteerumist ÜHteenuse ja õendusabi teenuse vahel. Asutuses viibib ööpäevaringselt meditsiiniõde, kellelt hooldajad saavad vajadusel nõu küsida. Töötajatele korraldatakse regulaarselt täiendkoolitusi ning ööpäevaringses töökorralduses on tagatud kvalifitseeritud personali kohalolek. Kukkumisriski ennetamiseks rakendatakse individuaalseid meetmeid, lamatiste vältimiseks toimub regulaarne asendi vahetamine ning kasutatakse sobivaid abivahendeid. Ravimite manustamine ja hankimine toimub tervishoiutöötaja juhiste alusel, teenusesaajate tervisenäitajaid ning toitumist jälgitakse vastavalt õe korraldusele. Terviseseisundi muutustest teavitatakse koheselt tervishoiutöötajat. Vajaduse korral abistatakse teenusesaajaid tervishoiuteenusele jõudmisel.

Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. Tegevusi viivad läbi kaks tegevusjuhendajat, kes kaasavad ka raskema terviseseisundiga teenusesaajaid. Aktiivsust toetavate tegevuste läbiviimiseks olemas on ruumid ja vahendid. Teenusesaajatel on võimalus värskes õhus viibimiseks ning toetatakse osalemist kogukonnaelus, sealhulgas tuuakse hooldekodu ruumidesse erinevaid näitusi ja sündmusi. Samuti soodustatakse lähedastega suhtlemist, vajadusel osutatakse abi kommunikatsioonivahendite kasutamisel. Transpordi korraldamine toimub vastavalt teenusesaajate vajadustele. SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 7 sätestatud nõuded on täidetud. 3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Teenuseosutaja on kohustatud koostama 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alustamisest koostöös teenuse saajaga või teenuse rahastajaga, kui teenuse saaja ei ole kontaktne, isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust, millele annab hinnangu vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani läbi vähemalt üks kord poolaastas ning vajaduse korral korrigeerib seda.

Hooldusplaanide koostamisel kasutatakse haigla infosüsteemi Liisa. Kajastatud on teenusesaaja hooldusvajadus, eesmärgid ja tegevused. Näiteks oli ühe teenusesaaja hooldusplaanis probleemidena kirjeldatud igapäevatoimingutes toimetuleku raskused ning tasakaaluhäire koos kukkumisohuga. Eesmärkidena oli seatud igapäevatoimingute teostamine võimetekohaselt ning liikumine abivahendiga turvaliselt nii osakonnas kui majast väljas. Tegevustena märgitud juhendamine, abistamine ja turvalise liikumiskeskkonna tagamine. Teenusesaaja seisundit hinnati igakuiselt. Tegevusjuhendajad täidavad abivajaduse hindamise lehti, kus lisaks ADL- toimingutele hinnatakse ka teenusesaaja vabaaja tegevusi ja huvisid. Hooldajad täidavad igapäevaselt teenusesaaja põhiseid hooldustegevuste lehti. Tegevusjuhendajad peavad arvestust teenusesaaja aktiveerivates tegevuste osalemise kohta. Teenusesaajate lähedaste vastustest selgus, et ÜHteenuse osutamisega ollakse rahul. Teenusesaajate lähedased, keda järelevalvemenetluse käigus küsitleti, ei olnud teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumise võimalust kasutatud.

SKA seisukoht: ÜHteenuse osutamise tegevuskohas, kuhu on majutatud suurema hooldus- ja tervishoiuteenuse vajadusega isikud võib õendus -ja hooldusplaani ühildamine olla teatud juhtudel põhjendatud. Samas tuleb siiski tagada, et hooldusplaan oleks terviklik dokument, mis ei piirdu üksnes tervishoiuteenuse seisukohalt oluliste tegevustega, vaid kajastab inimese sotsiaalse, kognitiivse ja füüsilise aktiivsusega seotud eesmärke ning nende saavutamiseks kavandatud tegevusi ning perioodilisi hinnanguid tegevuste rakendamisele.

5

3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

13.08.2025 seisuga oli SA K-N THK tegevusloale kantud 22 vahetult teenust osutava töötaja andmed. Hooldus- ja abihooldustöötajad töötavad ringluses ÜHteenuse ja õendusabi teenuse vahel. Tööajagraafikud koostab vanemõde. I korrusel (25 teenusesaajat) töötab ööpäevaringselt hooldustöötaja (08.00–08.00), kes juhendab ning kontrollib abihooldustöötaja (07.30–17.30) ja abihooldaja-koristaja (08.00–16.00) tööülesannete täitmist. II korrusel on kokku kuni 40 teenusekohta (20 ÜHteenus ja 20 õendusabi). Hooldustöötaja töötab 24-tunnistes vahetustes (8.00–8.00), allub valveõele ning koordineerib teiste töötajate tegevust. Abihooldaja töötab 12- tunnistes vahetustes (6.00–18.00), abistab hooldajat viies läbi igapäevaseid hooldustoiminguid. Lisaks on meeskonnas abihooldaja/koristaja (8.00–16.00) ja abihooldaja-toidujagaja (7.30– 18.30). Teenuseosutaja ei ole viimase aasta jooksul kontrollinud töötajate vastavust SHS § 22 lõike 5 nõuetele. Järelevalve teostaja kontrollis töötajate teenuseosutamist piiravate asjaolude puudumist 28.09.2025 sooritatud karistusregistri päringute kaudu. Teenuseosutamist piiravaid asjaolusid ei tuvastatud.

Järelevalvemenetluses ei anta hinnangut sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 § 3 nõuete täitmisele, kuid töötajate arvu nõue peab olema täidetud hiljemalt 01.07.2026. Teenuseosutaja peab tagama teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.

SKA seisukoht: SHS § 22 lg 1-5 sätestatud nõuded on täidetud. 3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta. SA K-N THK kodulehel avaldatud teabe kohaselt on hoolduskulu komponent 575 eurot kuus alates 1. juulist 2023. a ning kohatasu 1 280 eurot kuus alates 1. juulist 2025. a. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024a) oleks hoolduspersonali kulu 1002 eurot (MTR andmetel 45 teenuskohta; 13 hooldustöötajat, 9 abihooldustöötajat). SKA seisukoht: teenuseosutaja on täitnud SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Tutvuda SKA koostatud soovitusliku hooldusplaani juhendi ja näidisega ning kaaluda selle kasutamist hooldusplaanide koostamisel. 4.2. Kontrollida regulaarselt töötajate töötamise piirangu puudumist karistusregistrist. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi peaspetsialist (järelevalve)