Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Teie 22.09.2025 Meie 06.10.2025 nr 2.2-9/25/3061-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles soovite teada, millised on Teie

võimalused oma nime ja kujutise eemaldamiseks artiklitest, et neid ei kuvataks edaspidi

otsingumootorite tulemustes.

Selgitan Teile, et isikuandmete töötlemist reguleerivad peamiselt isikuandmete kaitse üldmäärus

(IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). IKÜM artikkel 5 näeb ette üldpõhimõtted, millele

igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama. Muuhulgas peab vastavalt IKÜM art 5 lg 1

punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõttele esinema isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus.

Meediaväljaannete poolt isikuandmete avaldamisel on õiguslikuks aluseks üldjuhul IKS §-s 4

sätestatud ajakirjandusliku eesmärgi erialus, mis on vastu võetud tuginedes IKÜM artiklile 85.

IKS § 4 kohaselt võivad ajakirjandusväljaanded avaldada isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta,

kui on täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) isikuandmete avaldamiseks esineb avalik huvi; 2)

avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; ja 3) andmete avaldamisega ei

kahjustata andmesubjekti õigusi ülemääraselt.

Ajakirjandusliku erialuse eesmärk on tasakaalustada omavahel sõnavabadust, sh

ajakirjandusvabadust, ning eraelu puutumatust. Seetõttu on lubatud avaldada isikuandmeid, mille

puhul avalik huvi informatsiooni vastu kaalub üles inimese õiguse eraelu puutumatusele ja

privaatsusele.

Riigikohus on selgitanud, et ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt on meediaväljaannetel lai

voli otsustada, milliste teemade puhul esineb avalik huvi. Seejuures on kohus toonud välja, et

avaliku huvi puudumist saab kindlalt sedastada üksnes siis, kui avaldatakse ilmselgelt puhtalt

eraelulist teavet, mille vastu ei saa avalikkusel huvi olla ning mis ei panusta mingil viisil avalikku

debatti.1

Andmete avaldaja peab igal üksikjuhtumil hindama, ega andmete avaldamisega ei kahjustata

ülemääraselt andmesubjekti õiguseid. Kaalumisel, kas isikuandmete avaldamine kahjustab

andmesubjekti õigusi ülemääraselt, tuleb arvesse võtta kõiki konkreetse juhtumi asjasse puutuvaid

asjaolusid. Näiteks võivad hinnangu andmisel olulised olla puudutatud isiku tuntus, avalikustatud

materjali teema, puudutatud isiku varasem käitumine, teabe hankimise viis ja tõelevastavus ning

avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärg.2

1 Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 23. 2 Samas, p 21.

2 (2)

Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemise kohta ajakirjanduses saate leida ka AKI

kodulehelt rubriigist Ajakirjandus.

Kui Te leiate, et Teie isikuandmete avaldamine meedias kahjustab Teie õigusi ülemääraselt, on

Teil IKÜM art 21 lg 1 kohaselt õigus esitada andmetöötlejale (konkreetsele meediaväljaandele)

vastuväide oma isikuandemete töötlemise suhtes, milles esitate selgitused, kuidas andmete

avaldamine Teile kahjulikult mõjub. Seejärel peab andmete avaldaja viima läbi uue hindamise,

arvestades seejuures Teie esitatud põhjendusi. Andmete avaldaja võib Teie isikandmeid edasi

töödelda üksnes juhul, kui ta tõendab, et Teie isikuandmete avalikustamiseks esineb jätkuvalt

avalik huvi, andmete avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ning andmete avaldamine ei

kahjusta Teie õigusi ülemääraselt.

Selgitustaotluse kohaselt olete korduvalt pöördunud ka Google’i poole vastavate otsingutulemuste

eemaldamiseks, kuid ei ole vastuseid saanud. Teadmata, millisel viisil olete Google’i poole

pöördunud, selgitan, et Google’ile on võimalik isikuandmete töötlemise vastuväiteid esitada täites

selleks vastava vormi. Selles vormis tuleb selgelt kirjeldada, milliseid Teie isikuandmeid artiklis

töödeldud on, ning põhjendada, kuidas otsingutulemuse kuvamine Teie õigusi ja vabadusi rikub.

Andmetöötlejal (nii meediaväljaandel kui ka Google’il) on aega Teie pöördumisele vastata üks

kuu.3

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hannamari Bachmann

jurist

peadirektori volitusel

3 IKÜM art 12 lg 3.