Arvamus

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel)

väljatöötamiskavatsuse kohta

Esitame väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta järgmised märkused:

1. Kohtuhaldusmudeli muutmisel tuleks kaaluda ja analüüsida ka küsimust, et teatud

tugifunktsioonid võiksid olla kogu kohtusüsteemi suurema tõhususe tagamiseks keskselt

juhitud. Nendeks valdkondadeks võiksid olla nt kohtute personalipoliitika, kohtunike ja

kohtuametnike koolitus ning kohtute avalikud suhted.

2. VTK kohaselt võib eeldada ametis olevate kohtunike rolli suurenemist kohtusüsteemi

haldamises osalemisel, kuna teatud valdkondades suureneb kohtunike osalus- ja

otsustuspädevus. Sellega seoses tuleb arvestada, et nendel kohtunikel, kes eriti aktiivselt

osalevad (eelkõige KHN liikmed) jääb mõnevõrra vähem aega tegeleda õigusemõistmisega.

Kaaluda tuleks abinõude kasutuselevõttu, et õigusemõistmise kvaliteet ei kannataks

(nt töökoormuse osaline ümberjaotamine vms).

3. VTK jätab hetkel lahtiseks küsimuse, kes täpsemalt esindab kohtuid Justiitsministeeriumis

eelarvetaotluse läbivaatamisel; kas selle määrab KHN oma sisemist töökorraldust reguleeriva

aktiga või on see KHN juhi ainuotsustada vms. See on oluline küsimus, kuna reformi eesmärke

aitab tõhusamalt saavutada see, kui on võimalik soovitavaid muudatusi rahastada.

4. Kui kohtuid esindab eelarveläbirääkimistel Rahandusministeeriumis jätkuvalt

Justiitsministeerium (nõustume, et teisiti ei saa see olla), siis võib kohtute haldamise

omakorraldus jääda tegelikult teatud mõttes muutumatuks ka pärast VTK alusel eelnõu

vastuvõtmist – raha puudumisel/läbirääkimiste ebaõnnestumisel ei ole võimalik nt KHN-i

soovitud strateegilisi muudatusi ellu viia. Seega vähemalt osaliselt tekib küsimus muudatuste

vajalikkuse kohta – VTK p-s 3.2. on leitud, et muudatused annavad võimaluse oma eelarvet

sisuliselt ka ise kujundada.

4.1. VTK-s ei ole lähemalt avatud uut Soome kohtuhaldusmudelit, mh sellest aspektist, kas ja

millises ulatuses osaleb see amet eelarveläbirääkimistel; kas sealt oleks võimalik midagi

positiivset üle võtta. Samuti ei ole arusaadav, kas Soome kohtute haldamise amet täidab ka neid

ülesandeid, mida VTK kavandab KHN-le, st kas Soomes on kohtute haldamiseks samuti

vähemalt kaks struktuuriüksust? Kas ja millises ulatuses kohtunikud osalevad Soome kohtute

haldamise ameti töös?

5. VTK-st ei selgu, kes ja millises korras annab KHN-le sisendi (vastutab selle eest) I ja II astme

kohtute koondeelarvetaotluse koostamiseks.

6. VTK-st ei ole päris üheselt arusaadav, kas kohtunike koolitamise pädevus on kavas

Riigikohtult üle anda mõnele teisele struktuuriüksusele. Kui jah, tuleks kajastada selle

võimalikud mõjud. Kui ei ole kavas üle anda, võiks ka seda (killustatuse jätkuvust,

nt kohtuametnike koolitus läheb üle kohtuhaldusteenistusele) lühidalt põhjendada. Sama

puudutab kommunikatsiooni. Vt ka arvamuse p 1 keskse juhtimise kohta.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

2

7. VTK-s olemasolevatele tabelitele 1, 2, 3 võiks parema ülevaate saamise huvides lisada

tabelid 4 ja 5 praeguse KHN ja ka Riigikohtu pädevuse kohta kohtunike haldamisel,

koolitamisel. Tabelis 1 võiks lisaks välja tuua ka eelarveläbirääkimiste pidamise, kui väga

olulise küsimuse.

8. Mõned justiitsministri määrused, mis on KS alusel antud ja milles tahetakse anda pädevus

uuele KHN-le, võivad sisaldada ka teiste seaduste alusel antud norme. Selline on nt VTK-s esile

tõstetud maa–, haldus– ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, mis sisaldab ka erinevate

menetlusseadustike alusel antud norme. Seega tuleks uuele mudelile üleminekul olla

tähelepanelik, et kogemata mingid vajalikud määrused ära ei kaoks.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

(kohtuhaldusmudel) väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel)

väljatöötamiskavatsuse kohta

Teie 05.02.2024 nr 8-3/1339-1

Meie 26.02.2024 nr 6-6/24-8