Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie 08.09.2025 nr 16-7/22-18228-066

Meie 06.10.2025 nr 9.3-1/25/6959-2

AS Utilitas Tallinna Soojus

soojuspumba mereveetorude trassi

täiendatud hoonestusloa taotluse

muutmise taotluse arvamus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastas Terviseametile (edaspidi

amet) arvamuse avaldamiseks AS Utilitas Tallinna Soojus täiendatud hoonestusloa taotluse

muutmise taotluse koos lisadega. Amet on varasemasele hoonestusloa taotlusele esitanud oma

arvamuse 15.10.2024 kirjaga nr 9.3-2/24/9194-3.

AS Utilitas Tallinna Soojus kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist,

et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Kesklinna merevee

soojuspumba rajatisi kavandatakse aadressile Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama

alale. Lisaks ranna lähedale (maismaale) kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse

Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub

veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust.

Soojuspumba torujuhtmed kavandatakse ca 800 meetri pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna

lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 20 meetri sügavuselt. AS Utilitas Tallinna Soojus esitas

21.07.2025 TTJA-le täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotluse. Tulenevalt

peaasjalikult Keskkonnaameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning

Kliimaministeeriumi tagasisidest 09.09.2024 esitatud hoonestusala muutmise taotlusele, mis

seondus ennekõike 70m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku

lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, otsustas taotleja muuta kavandatava

tegevuse tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu torujuhtme pikkust

maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu kõige enam 20m sügavusse vette. Antud muutus toob

peaasjalikult kaasa tootmisrežiimide muutuse, mistõttu toodetava soojuse osakaal väheneb ning

enamus pumba toodangust moodustab jahutusenergia. Tootmisseadmena kasutatakse endiselt

soojuspumpa.

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse

ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset.

 Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone

ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid. Vibratsiooni osas

kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja

2(2)

tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned

paiknevad Logi tn 6 kinnistust ca 750 m kaugusele.

 Ehitustehnika kasutamine tuleb lahendada viisil, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused,

mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju

leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.

 Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab

müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel

projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu

maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada

olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei

ole otstarbekas. KMH eelhinnang toob välja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada

kavandatava projekti elluviimisel.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid hoonestusloa

andmiseks, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 KMH eelhinnangus tabelis 4-2. Ehitusmüra normtasemed on välja toodud vaid III ja IV

kategooria normtasemed. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

lisas 1 on toodud normtasemed ka teiste müra kategooriatega aladele. Amet juhib

tähelepanu, et müratasemed tuleb tagada kõigil võimalikel mõjutatud

müratundlikel aladel.

 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ on tänaseks päevaks

kehtetu. Edasistes etappides arvestada rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatava uue

siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määrusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]