Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 30.09.2025 nr 512371

Meie 06.10.2025 nr 7.1-2/25/15843-3

Järvekalda tee 16 kinnistu kasutusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Jõelähtme valla Liivamäe

küla Järvekalda tee 16 kinnistu kasutusloa eelnõu (menetlus nr 512371).

Kinnistu (katastritunnus 24501:001:0877) asub riigitee nr 11601 Loo-Loovälja tee (edaspidi

riigitee) km 3,18-3,22 kaitsevööndis.

Kasutusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121309337) kasutamiseks.

Lähtudes EhS § 54 lg 6 p 1, § 70 lg 3 ja kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“, kooskõlastame kasutusloa eelnõu.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja väljastamise kuupäevast. Kui kasutusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. M0919_EP_AA-3-01_v06_seletuskiri

- Lisa 2. M0919_EP_AS-4-01_v06_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 1

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

SELETUSKIRI

KOOSSEIS

A. SELETUSKIRI

B. TEHNILISED NÄITAJAD

C. JOONISED

A. SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PROJEKTEERIMISE LÄHTEKOHAD

1.1 HALJASTUS

2. ARHITEKTUURNE JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

2.1 LIIKLUSMÜRA KAITSE

2.2 OTSUSTE VASTAVUS DETAILPLANEERINGU PROJEKTILE

2.3 KOORMUSED

3. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

3.1 VUNDAMENDITALDMIKUD JA VUNDAMENDID

3.2 VÄLISSEINAD

3.3 SISESEINAD

3.4 PÕRANDAD JA VAHELAED

3.5 KATUS

3.6 TREPID

4. VÄLISVIIMISTLUS

5. SISEVIIMISTLUS

5.1 SEINAD

5.2 LAED

5.3 PÕRANDAD

5.4 AKNALAUAD

5.5 PÕRANDA- JA LAELIISTUD, USTE PIIRDELIISTUD

6. AVATÄITED

7. TULEKAITSE OSA

8. KÜTE JA VENTILATSIOON

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 2

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

8.1 KÜTE

8.2 VENTILATSIOON

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1 RADOON

10. ELEKTRI JA NÕRKVOOLUPAIGALDIS

10.1 ELEKTRIPAIGALDIS

10.2 NÕRKVOOLUPAIGALDIS

11. NIISKUS- JA KORROSIOONIKAITSE NING ANTISEPTIMINE

12. HEAKORRASTUS JA HALJASTUS

13. TERVISEKAITSE

14. KESKKONNAKAITSE

15. KURITEGEVUSE ENNETAMINE

1. PROJEKTEERIMISE LÄHTEKOHAD

Ehitatav elamu paikneb krundil aadressiga Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa. Katastritunnus

24501:001:0877

Käesolev projekt koostati

 lähtudes Tellija soovidest

 olemasolevast olukorrast

 projekti koostamise aluseks valiti Projekt363 OÜ (arhitekt Karina Mamontova 11.2016, töö nr 151214-001) välja

töötatud detailplaneering.

 Projekti geodeetiliseks aluseks on Emerlin OÜ poolt mõõdistatud maa-ala plaan (töö nr. GA-046 23.05.2019).

Projekteerimise aluseks võetud põhilised ehitusnormid ja eeskirjad:

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”

 Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”

 Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusega nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹”

 Eesti standard EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“.

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

Ehituse käigus tuleb kinni pidada:

 projektdokumentatsioonist

 Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest asjasse puutuvatest normidest ja eeskirjadest

 vastavate ehitusmaterjalide ja seadmete paigalduse eeskirjadest ja juhistest

 ametiisikute ettekirjutustest

 projekteerija juhtnööridest

 heast ehitustavast

Käesolevas ehitusprojektis projekteeritud elamu kasutuseaks on kavandatud ca 50 aastat.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 3

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Keskkonnakaitse abinõud planeeritaval maa-alal on:

 tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise tagamine;

 kinnise konteineri paigaldamine krundile olmejäätmete kogumiseks ja väljaveolepingute

sõlmimine. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale;

 sade- ja pinnaveed imbuvad pinnasesse.

Antud detailplaneeringuga ei kahjustata ümbritsevat keskkonda. Kruntide moodustamine ei too kaasa

olulist keskkonnamõju, seetõttu ei seata detailplaneeringuga täiendavaid keskkonnaalaseid nõudeid.

1.1 HALJASTUS

Planeeringuvööndist põhja ja ida poole on kavandatud 7-32 meetri laiune kaitsev haljaskoridor vastavalt

detailplaneeringu projektile. Planeeringuvööndist loodes ja 5 m kirdes on ala täpne haljastus ette nähtud eraldi projektiga.

Detailplaneeringu kohaselt kinnistu asub alas, kus esineb liiklusmüra ja sellest kaitseks ehitusprojektiga peab olema

lahendatud puhverhaljastus.

Objekti ja ala põhjaküljel asuva kiirtee vahel on puhvertsoon, mis jagab krunti ja kiirteega. Samuti jäävad ala põhjaküljel

puutumata olemasolev puud, mis toimivad puhvertsooni ja täiendava mürakaitsena. Seega hakkab mürakaitse vastama

kehtivale Eesti regulatsioonile.

Sel eesmärgil samuti näeb projekt ette uute puude istutamise ala põhjaküljele.

Plaanis on istutada uued okaspuud (elupuud-thujad) läbimõõduga 1,3 m. Puude vaheline kaugus on ligikaudu 1,7 m.

Need uued puud kaitsevad platsi müra eest.

Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimine ja hooldamine sõltub hoone asukohast. Hoonestusala valikust - täpne

lahendus, mis tuleb ehitusprojekti käigus pakkuda. Jäätmekäitluse Jäätmehooldusel tuleb lähtuda kehtivast

jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmekonteinerid tuleks asetada kindlale alusele objektide

juurdepääsutee lähedusse. Konteinerid kaugus naaberalast peab olema vähemalt 3 m. Jäätmete kõrvaldamiseks tuleb

maaomanikul sõlmida leping tegevusluba omava ettevõttega.

2. ARHITEKTUURNE JA ASENDIPLAANILINE

LAHENDUSE eramukrunt on ristkülikulise plaaniga, juurdepääsuga läänest. Krundi reljeef tõuseb loode suunas, maapinna

absoluutkõrgused on vahemikus +34,16....+35,03. Elamu paikneb krundi läänepoolse serva lähedal. Suhteline kõrgus 0,00

vastab absoluutsele kõrgusele 34.88 Töö viiakse läbi tööpäevadel kell 9-18.

Prügi viiakse prügilasse kokkulepitud aadressil, sõlmitud Lepingu alusel.

Klient kohustub käesoleva Lepingu sõlmima.

Hoone on keldrita, 2-korruseline lamekatusega ehitis. Pea sissekäik paikneb elamu lõunaküljel. Esimesel korrusel

paiknevad elutuba, köök, magamistuba, vannituba, garaaž ja tehniline ruum. Teisel korrusel on 3 magamistuba, vannituba

ning garderoob.

Hoone on viimistletud looduslähedaste naturaalsete materjalidega. Fassaad on krohvitud helehalli/halli värv (RAL 9010)

ja pruun värvi (RAL 8011) polümeerkrohviga.

◦ EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

◦ EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

◦ EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused.

Tulekahjukoormus.

◦ EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus.

◦ EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus.

◦ EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused.

Temperatuurikoormus.

◦ EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused.

Ehitusaegsed koormused.

◦ EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused.

Erakorralised koormused. Vundamendid.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 4

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

◦ EVS-EN 1997-1:2005. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad ◦ Vabariigi valitsuse määrus nr 55 (03.06.2015) Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded.

2.1 LIIKLUSMÜRA KAITSE

Objekti ja ala põhjaküljel asuva kiirtee vahel on vegetatiivne puhvertsoon, mis jagab

krunti ja kiirteega. Samuti jäävad ala põhjaküljel puutumata puud, mis toimivad

puhvertsooni ja täiendava mürakaitsena. Seega hakkab mürakaitse vastama kehtivale

Eesti regulatsioonile.

2.2 OTSUSTE VASTAVUS DETAILPLANEERINGU PROJEKTILE

Projekti koostamise aluseks valiti Projekt363 OÜ (arhitekt Karina Mamontova

11.2016, töö nr 151214-001) välja töötatud detailplaneering.

Eelprojekt vastab detailplaneeringu kohaselt kehtivatele eeskirjadele. Vastavalt krundi loodekülje detailplaneeringule on

kaugus krundi piirist lubatud hoonestusalani 16 m. Detailplaneeringu nõue on selles projektis täidetud. Lõunast, läänest ja

idast on täidetud ka detailplaneeringu projekti vajalikud nõuded. Kaugus ala piirist lubatud arenduspiirkonnani on 4 m.

Projekt vastab hoone kõrguse detailplaneeringule, kuna detailplaneeringus on märgitud võimalik maksimaalne hoone

kõrgus 9 m, projektis on hoone kõrgus 8,1 m.

Projekteeritud hoone on 2-korruseline. Detailplaneeringu järgi on projekteerimisel võimalik ka kaks korrust.

Detailplaneeringu projektsioonis on märgitud võimalik üks peahoone ja 2 abihoonet. Projektis on üks hoone. See on ka

detailplaneeringuga kooskõlas.

2.3 KOORMUSED

Kasutatavate seaduste, määruste, normide ja standardite loend vt. Eesti ehitusala seaduste, määruste, projekteerimisnormide

ja standardite loetelu ET-kartoteek osa ET-2 ning Eesti Standardiameti koduleheküljelt www.evs.ee ICS klassifikatsiooni

järgsest tegevusalade alajaotusest 91 (Ehitusmaterjalid ja ehitus) ja 93 (Ehitised).

Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale kõigist

ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest, sõltumata sellest, kas seda

on kirjeldatud projekti dokumentides (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või

turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskirjad).

Juhinduda MaaRYL 2000, TarindiRYL 2000 ja ViimistlusRYL 2000 kvaliteedinõuetest. Valdkondades, kus Eesti ehitus-

ja projekteerimisnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud vastava valdkonna Soome ehitusnormid ning

juhised.

Hea ehitus tavana ehk üldtunnustatud ehitusreeglitena käsitletakse Ehitusreeglite Nõukogu protokoll nr.8 09.09.1994

seisukohti. Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasutuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti

projekteerimisnormi EPN-ENV 1.1 ja EPN-ENV 1.2.4 alusel järgmiselt (normatiivsed suurused):

· eluruumid (grupp A), toad, köögid, WC-d qk=2.0 kN/m2, Q=2.0 kN

· eluruumid (grupp A), trepikojad qk=3.0 kN/m2, Q=2.0kN

· vertikaalkoormus katusekonstruktsioonile ja teenindustasapindadele (grupp H) qk=0.75 kN/m2, Q=1.5 kN Lumekoormus on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.2.5 (ET-1 0113-0097) põhjal sk=1.5

kN/m2. Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust vref=23 m/s.

3. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

3.1 PIIRDETARINDITE JA KONSTRUKTSIOONIDEMÜRAPIDAVUS.

Ehitise konstruktsioonide mürapidavus peab vastama EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest” Õhumürapidavus Rw , näitab, kui palju helitugevusest tarind tõkestab.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 5

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Mida suurem on number, seda mürapidavam on tarind.

Löögimürajuhtivus Ln,w , näitab kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis.

Mida väiksem on number, seda mürapidavam on tarind. Välissein Rw = 49dB

Siseseinad elamu ruumide vahel Rw = 43dB Vannitoa ja WC seinad Ln,w = 53dB

3.2 VUNDAMENDID

Vundamendid on ettenähtud rajada raudbetoonist soojusisoleeritud plaatvundamentidena. Vundamendiplaat on ettenähtud

rajada min 200 mm paksusele 97%-ni tihendatud killustikupadjale.

Välisperimeetris vundamendi külge paigaldatakse soojustus 200 mm (EPS 120F), vahtpolüstüreeniplaadid kinnitada

vundamendi külge plastikust “seente” abil. Külmakergete vältimiseks paigaldatakse ümber hoone väliskontuuri 100 mm

paksune ja 1,2 m laiune soojustusplaatidest vöö (EPS 120F).

Enne vundamendi valmimist tuleb rajada vajalikud maa-alused kommunikatsioonid.

3.3 VÄLISSEINAD

1. Maja kõrgendatud välisseinte kandev osa soojustatakse. Maja välisseinte koostis on näidatud allpool 1.Sisekrohv

3 mm

2. KipsplaatKNAUFGKB1313mm

3. Pruss45*45

4. Aurutõkekile0,2mm

5. Pruss145*45

6. Mineraalvill150mm

7. OSB12mm

8. EPS-FASSAAD100mm

9. Väliskrohv 3-5 m

3.4 SISESEINAD

Maja sissesseinte koostis on näidatud allpool

1. Kipsplaat

2. Pruss

3. Isolatsioon ISOVER 400

4. Pruss

5. Kipsplaat

3.5 PÕRANDAD JA VAHELAED

Esimese korruse põrand valatakse ühekihilise 100 mm paksuse armeeritud betoonplaadina. Põranda alla tihendatud

liivalusele (tihedusaste 0,97) paigaldatakse 200mm koormusttaluvad vahtpolüstereenplaadid EPS100F. Betoonplaat

armeerida ühes kihis võrguga A-III Ø8, 150x150 mm. Armatuuri kaitsekihi paksus on 25mm. Enne betoonpõranda valamist

tuleb paigaldada kõik vajalikud põrandasisesed ja alused kommunikatsioonid ning vajadusel põrandaküttetorud.

Betoonpõranda valamiseks võib kasutada betooni klassiga C25/30.

Betoonpõrandale paigaldatakse keraamiline plaat või puitparkett vastavalt plaanidele. Niisketes ruumides tehakse

keraamiliste plaatide alla hüdroisolatsioon, mis keeratakse seintele üles (ca. 300 mm).

Vahelaed 1. ja 2. korruse vahel on I-talad 300mm, soojustatud vahel ja viimistlus.

2. ja katusekorruse kattumine on 300 mm I-tala, isolatsiooni ja viimistluse vahel.

Kõik korrustevahelised puitosad on töödeldud tulekustutusmördiga.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 6

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

3.5 KATUSED

Hoone katus on eterniidist ja selle kalle on 17 kraadi.

Katus koosneb järgmistest materjalidest.

1. Eterniit

2. Roovitis (detaile töödeldakse tulekustutuslahusega)

3. Distants liist 25x50mm

4. Katuse aluskate

5. Sarikas 200x50mm (detaile töödeldakse tulekustutuslahusega)

3.6 TREPID

Elamu välistrepp valatakse monoliitsest raudbetoonist. Sisetrepp on lahtise astmetega puittrepp.

4. VÄLISVIIMISTLUS

Välisseinad krohvitakse polümeerkrohviga (toon – helehall/hall RAL 9010 ) ja pruun RAL 8011.

Välimised aknalauad kaetakse värvitud tsinkplekist veeplekiga. Aknalaudade ja aknaplokkide alumiste servade külge

kinnitatavate veeplekkide vahed tihendada veekindlaks.

Vihmaveerennid ja -torud on ette nähtud teha tumehalliist plekist. Vihmaveetorude alla paigaldada plastkaevud ja

vihmavesi immutada pinnasesse omal krundil..

Aknad tehakse 2-kordse klaaspaketiga, selektiivklaasiga ja tumehalli PVC raamidega avatäidetena. Välisuks on tumehalli

värvi soojustatud metalluks. Välisfassaadile paigaldatavad ventilatsioonirestid olgu fassaadiga analoogse tooniga.

5. SISEVIIMISTLUS

5.1 SEINAD

Sisseseinad krohvitakse ja pahteldatakse ning kaetakse tapeedi või värviga vastavalt sisekujundusprojektile. Vannitubade

ja san. sõlmede seinad kaetakse niiskustõkkega ja keraamiliste plaatidega. Viimistluse lahenduse kujundusprojekt viiakse

läbi eraldi.

5.2 LAED

Majal on pinglaed.Lagedest on vaja taanduda umbes 3 cm ja seejärel kinnitatakse venitatav lagi plast- või

alumiiniumprofiilile. Viimistluse lahenduse kujundusprojekt viiakse läbi eraldi.

5.3 PÕRANDAD

Põrandad kaetakse esimese korruse eluruumides, köögis keraamiliste plaatidega ja teise korruse koridorides ja eluruumides

puitparketiga. Kõigis san. ruumides ja teistes abiruumides viimistletakse põrandad keraamiliste plaatidega. Niisketes

ruumides tehakse tasanduskihile keraamiliste plaatide alla hüdroisolatsioon.

5.4 AKNALAUAD

Aknalauad on kogu hoones min 30 mm paksused puidust aknalauad, viimistletud ja peitsitud nii alt- kui pealtpoolt vastavalt

sisekujundusprojektile.

5.5 PÕRANDA- JA LAELIISTUD, USTE PIIRDELIISTUD

Põranda- ja uksepiirdeliistud on min 70mm kõrgused puitliistud, milliste detailne profiil ja viimistlus antakse

sisekujundusprojektiga. Uste piirdeliistude ja laeliistude lahendus antakse sisekujundusprojektiga.

6. AVATÄITED

Peauks on temehall värvi metalluks, varustatud kahe lukuga. Lengi laius teha selline, et oleks tagatud ukselehe avanemine

vähemalt 90°. Alumine raamipuu kaetakse väljast messingivärvi pritsmekaitseplekiga.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 7

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Siseuksed viilungitega spoonitud puitkilpuksed. Lävepakuta toauste allservas on 10mm õhkvahe, mis tagab ruumi

normaalse õhuvahetuse. San.sõlmede ja garderoobide uksed varustatakse alumises raamipuus tuulutusrestidega või

tuulutatava lävepakuga. Niiskete ruumide uksed teha vastava niiskuskindlusega.

Siseuksed varustatakse messingivärvi hingede, käepidemete ja sulgurite ning libliklukkudega. Siseuste detailne lahendus

antakse sisekujundusprojektiga.

Aknad ja rõduuksed tehakse 3-kordse selektivklaasiga klaaspaketiga PVC raamiga avatäidetena. Mitteavatavad aknad

varustatakse reguleeritavate õhutuspiludega ja avatavad akand mikrotuulutuse võimalusega.

Enne akna- ja ukseplokkide tegemist kontrollida müüriavade mõõtmeid. Akende käelisus täpsustada enne akende

tellimist.

7.TULEOHUTUSOSA

Määratlused.

Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned)

Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted .

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

- Eesti standard EVS 812-3, 812-7, 812-6

- Siseministri määrus 30.03.2017. a nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - Siseministri määrus

18.02.2021. a nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“

- Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard EVS 812-

6:2012+A1:2013 „Tuletõrje veevarustus: Osa 6“

Projekti lahendus ja näitajad

Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Hoone on I kasutusviis – üksikelamu.

Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata.

Kõikides maja puitkonstruktsioonides on osad töödeldud tuleaeglustava ühendiga. Puitkonstruktsioonide olemasolu selles

majas on tehtud tellija soovil.

Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 8.10 m. Hoone kandvad seinad on pruss 145*45 6. mineraalvill 150 mm . OSB 12

mm, EPSFASSAAD . Seinte kõiki puidust osi on vaja töödelda tuleaeglustiga.

Hoone katuslagi on ette nähtud puitfermidel ning katusekatteks on еterniit. Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).

Hoone tulepüsivuse suurendamiseks töödeldakse puitkonstruktsioone täiendavalt spetsiaalse tulekustutuslahusega, mis

kaitseb tule ja suitsu leviku eest.

Hoone siseseinte, põranda ja lae pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi

(välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind) süttivustundlikkuse klass üldiselt B-d0, õhutuspilu

sisepind B-s1, d0.

Tehnilise ruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand Dfl-s1.

Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

Juurdepääs kinnistule kulgeb Järvekalda teelt. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega, hoonete neljast küljest.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 8

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Tuleohutuskuja vastab nõuetele ja on rohkem kui 8 meetrit.

Kasutataval elektrikaablil peab olema tulekindluse piiri tagamiseks nõutav tulekaitseaste. Üksikasjalikum lahendus tuleks

esitada eraldi elektriprojektis.

Hoones kasutatakse elektrikaablit kooskõlas määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 20 lg 1. Kasutatava

kaabli tulekindlus peab olema vähemalt Dca-s2, d2. Täpsem kirjeldus ja lahendus tuleks kirjeldada eraldi elektriprojektis.

Elamu peab olema varustatud vähemalt ühe eraldiseisva tulekahjusignalisatsiooni anduriga ja elamuruumis paikneva

vingugaasianduriga. Samuti on soovitav kõikidesse magamistubadesse paigaldada signalisatsiooniandurid.

Küte

Maja köetakse põrandaküttega. Soojad põrandad asuvad maja kõigis piirkondades, välja arvatud garaaž. Põrandaküte

lahendatakse vesikütte baasil. Küttesüsteemi täitmine toimub läbi täiteventiili tarbeveesüsteemist. Põrandakütte

temperatuuri kontroll toimub soojuspumbast kütte tehnilises ruumis. Kütte tehnilisest ruumist on projekteeritud edasine

magistraaltorude jagunemine põrandakütte kollektoritesse. Põrandakütte kollektoritest toimub jagunemine

põrandakütteringidesse. Kütteringide reguleerimiseks paigaldatakse ruumitermostaadid koos ajamitega kollektoril.

Sansõlmides paigaldatakse lisaks põrandaküttele käteratiku kuivati võimsusega 1100W.

Küte lahendatakse eraldi projektiga.

Evakuatsioonilahendus.

Evakuatsioon toimub elamus asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele.

Katuse sissepääsud.

Hoone katusele pääseb välistrepiga. Välised trepid maja katusele asuvad garaaži seina küljel piki telge 5 seinal piki telge

4.

Kütteseadmete tuleohutus.

Hoonesse on kavandatud õhk-vesi soojuspump . Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel,

vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC.

Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C.

Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C.

Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab

ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus

h= 1,5 m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.

Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX

komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.

Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine on planeeritud tehnilisse ruumi.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis on samuti planeeritud tehnilisse ruumi.

Hooneväline agregaat on paigaldatud maapinnale.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 9

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.

Maja on projekteeritud loomuliku ventilatsiooniga.

V1 ventilatsioonisüsteem on ette nähtud ainult pliidikubu jaoks. Pliidikatte väljalasketoru juhitakse välisseina külge.

Paigaldage tagasilöögiklapiga ventilaator ja isoleeritud summuti. Ventilaatorit reguleeritakse järk-järgult.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tekitada hoones tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut..

Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.

Eluhoone varustatakse vähemalt ühe autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, mis asub elutoas. Soovituslik on

paigaldada andurid ka kõikidesse magamistubadesse.

Suitsutõrje.

Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid

ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele.

Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi).

Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.

Tulekustutusvesi tuleb kohapeal asuvast veekaevust.

Veevõtukoht peab vastama EVS 812 osa 6:2012+A1:2013. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10

l/s 3 tunni jooksul..

8. KÜTE JA VENTILATSIOON

8.1 KÜTE

Hoonesse on projekteeritud õhk-vesi soojuspumpbal Daikin Altherma 3H-HT (võimsus 4,3 kW). Soojuspump asub

tehnoruumis.Hoone soojuskoormus leitakse kasutades järgmisi temperatuure:

· Minimaalne välistemperatuur: -22,5°C

· Õhutemperatuur eluruumides: +21°C

· Õhutemperatuur dušširuumides: +22°C

Maja köetakse põrandaküttega. Soojad põrandad asuvad maja kõigis piirkondades, välja arvatud garaaž. Põrandaküte

lahendatakse vesikütte baasil. Küttesüsteemi täitmine toimub läbi täiteventiili tarbeveesüsteemist. Põrandakütte

temperatuuri kontroll toimub soojuspumbast kütte tehnilises ruumis. Kütte tehnilisest ruumist on projekteeritud edasine

magistraaltorude jagunemine põrandakütte kollektoritesse. Põrandakütte kollektoritest toimub jagunemine

põrandakütteringidesse. Kütteringide reguleerimiseks paigaldatakse ruumitermostaadid koos ajamitega kollektoril.

Sansõlmides paigaldatakse lisaks põrandaküttele käteratiku kuivati võimsusega 1100W.

Küte lahendatakse eraldi projektiga.

8.2 VENTILATSIOON

Elamu ventilatsioon on lahendatud loomuliku ventilatsiooniga. Pliidi kohal eraldi kohtväljatõmme. Ventilatsioon toimub

läbi seinte ja akende sees olevate ventilatsioonikanalite. Ventilatsioonikanalid asuvad köögis, vannitoas ja tualettruumis.

Ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

10. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda:

- EVS 835:2014 „Hoone veevärk“

- EVS EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast

- EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 10

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

- EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“

- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

- RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

- ET-1, 1001-0549 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.

KVVK PROJEKT OÜ on koostanud veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumisprojekti, mis on käesoleva projekti osa.

Sademevesi Kogutavad sajuveed hajutatakse oma kinnistu piires. Sajuvee ei tohi suunata naaberkinnistutele. Ennustatav

sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.

Hoone on ühendatud puurkaevuga, mis asub kinnistus omaniku kinnistul. Veetorustikud paigaldada põrandate ja

vahelagede soojustuskihtide sisse, püstikud süvistada plokkseintesse. Soe vesi saadakse boilerist.

San. ruumid ja tehniline ruum varustatakse põrandatrappidega. Kuumaveeboileri tühjendusventiil ühendatakse elamu

olmekanalisatsiooniga.

Kanalisatsioon asub kinnistu keskmiselt kaitstud põhjaveega territooriumil, kus on projekteeritud kogumismahuti.

Hoone kanalisatsiooni koormus on väike ja kanalisatsioon lahendatakse täitmisega eriteenistuse abil..

Püstiku tuulutustoru viia läbi katuse võimalikult katuseharja lähedal. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi

projektiga.

Katusele langev vihmavesi juhitakse vihmaveerennide abil hoone nurkades olevate vihmaveetorudeni ja viimaste kaudu

maapinnal paiknevatesse drenaazikaevudesse ning immutatakse pinnasesse omal krundil.

9.1 RADOON

Projekteeritav elamu paikneb madala radoonisisaldusega piirkonnas. Ehitamisel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed

ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse üle

vundamendiäärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse ehituslikest

meetmetest radooni hoonesse imbumise takistamiseks vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“.

10. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDIS

10.1 ELEKTRIPAIGALDIS

Liitumispunkt asub krundi läänepiiril Järvekalda tee 16, liitumiskilbis. Hoone elektrikilp (süvistatav) paikneb tehnilises

ruumis. Hoone arvutuslikuks installeeritud elektrivõimsuseks on 3x20A.

10.2 NÕRKVOOLUPAIGALDIS

Elamusse on ette nähtud suitsuandurid igasse ruumi. Eluruumidesse on ette nähtud elamusisene TV- ja internetivõrk.

Murdvargusohtlikesse ruumidesse on projekteeritud liikumisandurid ja ustele-akendele ukse- ja

aknamagnetid. Elektri ja nõrkvoolu osa lahendatakse elektri- ja nõrkvooluprojektiga.

11. NIISKUS- JA KORROSIOONIKAITSE NING ANTISEPTIMINE

Vundamendi- ja soklikonstruktsioonid eraldatakse kõrgemalasuvatest konstruktsioonidest rullmaterjalist

hüdroisolatsiooniga.

Hüdroisolatsiooni tüüp ja paigaldusviis lahendatakse vastavalt materjali tootja/tarnija poolsetele juhistele ja ettekirjutistele.

Kõik puitdetailid (k.a müürilatid, puitvööd jms) eraldatakse kivikonstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga ja, kui ei ole teisiti

märgitud, immutatakse mädanemist takistavate immutitega või peitsidega. Sügavimmutatud puitu võib kasutada ainult

välitingimustes. Kõik metalldetailid kaetakse korrosiooni vältimiseks kruntvärviga.

12. HEAKORRASTUS JA HALJASTUS

Ühepereelamu krunt tasandatakse ja planeeritakse vastavalt vertikaalplaneeringule säilitades olemasolevat maapinna

reljeefi. Aeda rajatakse muru ja sillutatav osa kaetakse teekattekivist sillutisega. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 11

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Loovälja tee poolsest küljest piiratakse krunt metallist postide ja puitpiirdega aiaga, kruntide vahelisel piiril -

metallvõrkaed.

13. TERVISEKAITSE

Projekteerimisel on lähtutud kehtivatest tervisekaitsenormatiividest ja projekteerimise “heast tavast”. Hoonele

projekteeritud selektiivklaasiga aknad. Kõikides ruumides tagatakse nõuetekohane valgustatus, õhuvahetus ja

mikrokliima. Küttesüsteem ja hoone soojustus tagavad ruumides optimaalse temperatuuri. Siseviimistluses kasutatakse

ainult sertifitseeritud ja tervisekaitse normidele vastavaid materjale.

Prügikastid on planeeritud sissesõidutee lähistele ning on kaitstud päikese ja lindude eest. Hoone sisenemisalad on ühtlaselt

ja hästi valgustatud.

14. KESKKONNAKAITSE

Elamu kasutamisega ei kaasne ümbritsevale loodusele reostamisohtu. Planeeritud ehitustöödega ei tekitata õhusaastet.

Pinnase- ja põhjaveele ohtlike saastematerjale ja vedelikke ehitustöödel ei kasutata. Elamu reovesi on ette nähtud suunata

ühiskanalisatsiooni. Sademevesi immutada pinnasesse oma kinnistu piires.

Olmejäätmete paigutamiseks on ette nähtud prügikonteiner paigaldatuna nt betoonkivist katendile võimalikult lähedale

juurdepääsuteele.

Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.

Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei

põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle

kasutuskõlbmatuks. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises

kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostimisnõu ja -

aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste

omanikud ei lepi kokku teisiti.

Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada

territooriumile.

15. EHITUSTÖÖDE JÄÄTMETE KÄITLEMINE

Ehitustööde käigus tuleb täita Jõelähtme vald jäätmehoolduseeskirjast tulenevaid nõudeid.

Elamu ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Jäätmehoolduseeskirja pt-le 3 „Ehitusjäätmete

käitlemise nõuded “.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

Jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise

omanik.

Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid

ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes

ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul,

kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal,

lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

· puit

· kiletamata paber ja kartong

· metall (eraldi must- ja värviline metall)

· mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)

· raudbetoon- ja betoondetailid

· tõrva mittesisaldav asfalt

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 12

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

· kile jms

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed

anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga

jäätmekäitlejale.

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle

jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks

jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud

jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi

heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani

alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik

kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega

kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda

purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kordus kasutada. Puhas puit tuleb

kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja

keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi

Valitsuse määruse “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel.

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja

keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi

Valitsuse määruse “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel.

Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

· asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne

· värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud

materjalid jne · naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva

sisaldav asfalt jne · saastunud pinnas.

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud

keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid,

nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda

algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja

ohtlike jäätmete käitluslitsents.

15. KURITEGEVUSE ENNETAMINE

Hoone projekteerimise käigus on arvestatud kuritegevuse ennetamisega. Krunt ja välisfassaadid valgustatakse

liikumisanduritega varustatud valgustitega. Projektiga on ette nähtud korrektse piirdeaia rajamine. Krundi omanikule

soovitav teha naabrivalve kokkulepped ning sõlmida leping valveteenuste teostatava ettevõttega. Hoonele paigaldatakse

valvesignalisatsioon.

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 13

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

B. TEHNILISED NÄITAJAD

Ehitise alune pind, м2 182.8

Suletud netopind, м2 188.2

Tehnopind, м2 10.0

Minimaalne ja maksimalne korruste arv 2

Laius,m 10 .6

Pikkus,m 14.4

Kõrgus , m 8.1

Absoluutne kõrgus : 42.4

Hoone maht, м3 728.5

Maapealse osa maht, м3 728.5

Hoone tulepüsivusklass ТР

ТP-3 Hoonestusprotsent, % 11.7

Krundipind,м2 1365

Katastri üksus 24501:001:0877

katuse kaldenurk 17°, 30.6%

Tubade arv 5

Hoonete arv 1

C. JOONISED

Lisad

1. Geodeetiline maa-ala plaan AA-4-03.

2. Situatsiooni plaan AA-0-02, M1:2000

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa töö nr: M09-19

Üksikelamu püstitamine 22.01.2020

TiTo Arhitektid OÜ 14

Kraavi tn 14 Narva Ida-Virumaa 20307.Tallinn tel. +372 53408498, gsm. +37256705997, e-mail [email protected],

Graafiline osa

AS-9-02 Situatsiooni plaan

AS-4-01 Asendiplaan

AS-9-01 Vertikaalne planeering

AR-5-01 Esimese korruse projekteeritav plaan

AR-5-02 Esimese korruse projekteeritav plaan

AR-5-03 Katuse plaan

AR-5-04 Vundplaan

AR-6-01 FasAjaB

AR-6-02 FasCjaD

AR-6-03 Lõige 1-1

AR-6-04 Lõige 2-2

AR-7-01 Sõlm 1

AR-7-02 Sõlm 1

AR-9-01 Akende eksplikatsioon

AR-9-02 Uste eksplikatsioon

Koostaja: Aleksei Sholokhov

LEPPEMÄRGID

PROJ. SISSEPÄÄS HOONESSE

V11

PROJ. SISSEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKT. VEETORUSTIK PROJEKT.EL.MP.KAABELW11

PROJEKT. PUITTERRASS

К

OL.OL. VÕRKAED

2Minimaalne ja maksimalne korruste arv

TEHNILISED NÄITAJAD:

Ehitise alune pind, м2 182.8 Suletud netopind, м2 188.2

Laius,m 10.6 Pikkus,m 14.4 Kõrgus , m 8.1

katuse kaldenurk 17°, 30.6%

proj.hoone andmed,

5Tubade arv

Suht.km+0.000=~35.29м - esimise korruse kõrgusmärk

Hoonete arv 1

ÜKSIKELAMU Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa

kadastritunnus: 124501:001:0877

Üldkasutuse pind, м2 29.5 Tehnopind,м2 10.0

Absoluutne kõrgus : Hoone maht, м3 728,5 Maapealse osa maht, м3

Hoone tulepüsivusklassТР TP-3 Hoonestusprotsent, % Krundipind,м2 2256 Katastri üksus

42.4

24501:001:0877

KRUNDIPIIR

PROJEKT.PUITAED h= 1.5 m PROJEKT.METALLAED h =1.5 m

728,5

11.7

Aed Kõrgus , m 1.5

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

4 KRUNT PRÜGIKONTEINERIKS

Asendiplaan M 1:500 2

1

3 PROJEKT. MAA-ALUNE KANALISATSIOONIPAAK

ELEKTRILINE KOMPLEKTJAOTLA

5 VESI POOR

6

FORMAAT

A3EP

Mõõt:

STAADIUMK/P/A

Asukoht:

AMET

TELLIJA:

NIMI

Joonis:

Projekt:

ÜKSIKELAMU

Ilja Koivanen

Järvekalda tee 16, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa

1.05.2019.a.

M 1:500

Jõelähtme vald

Maardu külaLANDI TN 4

A.SholokhovArh. tehnik

ASENDIPLAAN

TITO ARHITEKTID TITO ARHITEKTID OÜ, KRAVVI TN 14

20307 NARVA

T.MägiVast.spets

eelprojekt

SERVITUUDI VAJADUS VEETRASSI JAOKS

LEHT

AS-4-01

TÖÖ NR.: M09-19

KAITSEHALJASTUSE KORIDOR

HOONESTUSALA (DP JÄRGNE)

1

±0,00=35.29

Terass 8750 x 4000 mm

4

ol.ol 34,93 Pr.ol. 34,93

ol.ol 34,95

ol.ol 35,08

ol.ol 35,00

ol.ol 34,97

ol.ol 34,92

Pr.ol. 34,95

Pr.ol. 35,05

Pr.ol. 35,06

Pr.ol. 35,02

Pr.ol. 34,92

2.X=6590456.33 Y=555276.73

TP-3 2

3

К

5

6W11

V11

20.1

4.1

14.4

4.0

14.7

4.0 6.7

2.2

16.0

10.0 12.3

29.7

18.3

4.0

4.0

4.5 4.9 21.2

R3.0

R3 .0

1.0 21.2

3.5 4.8

7.7

8.4

60.6

47 .1

2. 6

V11 V11 V11 V11 V11

7.9

W11

W11

W11

W11

PUU ISTUTAMINE: TUJA ⌀-1.3m, h-7.0m

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (ASFALT)

ol.ol 35,08 Pr.ol. 35,05