Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 8-3/958-3 |
Registreeritud | 07.10.2025 |
Sünkroonitud | 08.10.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 8 Spordipoliitika kavandamine ja rakendamine |
Sari | 8-3 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes |
Toimik | 8-3/2025 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | JK Tallinna Kalev, Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | JK Tallinna Kalev, Riigikantselei |
Vastutaja | Kaarel Nestor |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Ragnar Klavan Teie 17.09.2025
JK Tallinna Kalev
[email protected] Meie 07.10.2025 nr 8-3/958-3
Vastus jalgpalliklubide pöördumisele
treenerite tööjõutoetuse tõstmise toetuseks
Lugupeetud jalgpalliklubide esindajad
Täname teid peaministrile ja kultuuriministrile saadetud pöördumise eest.
Nõustume teie käsitlusega treeneritest, nende rollist ühiskonnast ning panusest inimeste füüsilisse
ja vaimsesse tervisesse. Leiame, et kõik noored peaksid saama treenida kvalifitseeritud juhendajate
ehk treenerite käe all. See on ka üks põhjuseid, miks riik otsustas 2015. aastal hakata toetama laste
ja noortega töötavate vähemalt 5. kutsetasemel treenerite tööandjaid vaatamata asjaolule, et
kohaliku tasandi spordi toetamine on vastavalt kohaliku omavalitsuste korralduse seadusele
kohalike omavalitsuste kohustus. Läbi selle toetusmeetme loodi treeneritele sotsiaalsed garantiid,
kuna toetuse saamiseks peab treeneril olema tööleping, mis paraku enne selle meetme loomist ei
olnud kõigis spordiklubides tavapraktika, nt maksti treeneritele töötasu asemel stipendiume.
Kultuuriministeeriumi eesmärk on olnud viia laste ja noortega täiskohaga töötavate vähemalt 5.
kutsetasemega treenerite alampalk toetusmeetme abil koos tööandjatega Eesti keskmise palga
tasemele. Tasub välja tuua, et täiskohaks peetakse meetme raames 24 akadeemilist tundi ehk 18
astronoomilist tundi. Selline lähenemine on seotud asjaoluga, et meetme raames ei arvestata
võistlusi ega ka treeninguteks ettevalmistus, mis võivad spordialadel olla väga erinevad. Eelmisel
aastal läbi viidud treenerite tööjõukulu toetusmeetme analüüsi raames tehti ettepanek kaaluda
täiskohaga töötava treeneri maksimumkoormuse vähendamist, kuid vahendite nappuse tõttu ei ole
selle ettepaneku – nagu ka mitme teise – rakendamine võimalik.
Arvestades riigieelarve olukorda oli võimalik toetusmeetme mahtu 2026. aastaks suurendada 8%
võrra 12,7 miljoni euroni. Sellest tulenevalt on võimalik treenerite tasu tõsta koos tööandjatega
1520 euroni. On hea meel tõdeda, et Eestis on spordiorganisatsioone, kes on leidnud võimaluse
omatulu, kohalike omavalitsuste toetuste ja muude sissetulekute toel oma treeneritele ka oluliselt
kõrgemat tasu maksta, kui see on meetme raames kehtestatud miinimum.
Igal juhul täname teid teemapüstituse eest, sest see annab võimaluse treenerite palgaküsimust
ühiskondlikult laiemalt tõstatada. Kinnitame, et Kultuuriministeeriumil on selge eesmärk viia nii
treenerite kui kultuuritöötajate miinimumtase Eesti keskmisele palgatasemele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Mitt
spordi asekantsler
Teadmiseks:
Riigikantselei
Kaarel Nestor 628 2260
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|