Kiri

Kultuuriministeerium Eesti Rahvamajade Ühing on varasemalt esile toonud, et kultuuritöötajate

palgatõusu teemal tuleb rääkida kogu valdkonna töötajatest, mitte üksnes riigi

asutustes töötavatest inimestest. Täna on olukord, kus riigi palgal olevate

kultuuritöötajate palk tõuseb, kuid kohalike omavalitsuste hallatavates

kultuuriasutustes töötavate inimeste töötasu sõltub üksnes KOVide võimalustest.

Nii tekib järjest suurem lõhe, mis mõjutab nii õiglustunnet kui ka tööjõu püsimist

kohalikes kogukondades.

Kohalikes kultuurimajades ja -keskustes töötavad inimesed on kogukondade elu

kese. Ilma nende pühendunud tööta ei oleks võimalik hoida elus rahvakultuuri,

traditsioone ega igapäevast kogukondlikku kultuurielu.

Soovime teiega arutada järgmisi küsimusi:

● Milliseid samme kavandab ministeerium selleks, et kultuuritöötajate

palgatõus jõuaks ka omavalitsuste hallatavatesse kultuuriasutustesse, mitte

ainult riigi palgal olevateni?

● Kas ministeerium kaalub eraldi palgafondi või muu rahastusmehhanismi

loomist, mis aitaks KOVidel kultuuritöötajate töötasu tõsta?

● Millist võimalust näeb ministeerium kultuurikorraldaja kutsetunnistuse

sidumiseks palgapoliitikaga, et tunnustatud pädevus väljenduks ka

töötasus?

● Kas ministeerium peab võimalikuks algatada laiapõhjalist arutelu koos

omavalitsuste ja erialaorganisatsioonidega, et kokku leppida ühtsed

põhimõtted kultuuritöötajate palgataseme tagamiseks üle Eesti?

Eesti Rahvamajade Ühing on valmis osalema ühises arutelus ning panustama

lahenduste leidmisse. Meie eesmärk on, et kultuuritöötajad – sõltumata sellest,

kas nad töötavad riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses – oleksid nähtavad,

väärtustatud ja õiglaselt tasustatud.

Lugupidamisega

Eesti Rahvamajade Ühingu juhatus

Ülle Välimäe, Gülnar Murumägi, Kristi Vals

Kultuuriministeerium Eesti Rahvamajade Ühing on varasemalt esile toonud, et kultuuritöötajate

palgatõusu teemal tuleb rääkida kogu valdkonna töötajatest, mitte üksnes riigi

asutustes töötavatest inimestest. Täna on olukord, kus riigi palgal olevate

kultuuritöötajate palk tõuseb, kuid kohalike omavalitsuste hallatavates

kultuuriasutustes töötavate inimeste töötasu sõltub üksnes KOVide võimalustest.

Nii tekib järjest suurem lõhe, mis mõjutab nii õiglustunnet kui ka tööjõu püsimist

kohalikes kogukondades.

Kohalikes kultuurimajades ja -keskustes töötavad inimesed on kogukondade elu

kese. Ilma nende pühendunud tööta ei oleks võimalik hoida elus rahvakultuuri,

traditsioone ega igapäevast kogukondlikku kultuurielu.

Soovime teiega arutada järgmisi küsimusi:

● Milliseid samme kavandab ministeerium selleks, et kultuuritöötajate

palgatõus jõuaks ka omavalitsuste hallatavatesse kultuuriasutustesse, mitte

ainult riigi palgal olevateni?

● Kas ministeerium kaalub eraldi palgafondi või muu rahastusmehhanismi

loomist, mis aitaks KOVidel kultuuritöötajate töötasu tõsta?

● Millist võimalust näeb ministeerium kultuurikorraldaja kutsetunnistuse

sidumiseks palgapoliitikaga, et tunnustatud pädevus väljenduks ka

töötasus?

● Kas ministeerium peab võimalikuks algatada laiapõhjalist arutelu koos

omavalitsuste ja erialaorganisatsioonidega, et kokku leppida ühtsed

põhimõtted kultuuritöötajate palgataseme tagamiseks üle Eesti?

Eesti Rahvamajade Ühing on valmis osalema ühises arutelus ning panustama

lahenduste leidmisse. Meie eesmärk on, et kultuuritöötajad – sõltumata sellest,

kas nad töötavad riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses – oleksid nähtavad,

väärtustatud ja õiglaselt tasustatud.

Lugupidamisega

Eesti Rahvamajade Ühingu juhatus

Ülle Välimäe, Gülnar Murumägi, Kristi Vals