Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 209-25/296710

Otsuse kuupäev 07.10.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst &

Young Baltic AS-i vaidlustus Aktsiaseltsi Eesti Post

riigihankes „Erikontrolli läbiviimine“ (viitenumber 296710)

KPMG Baltics OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, ühispakkujad Advokaadibüroo WALLESS OÜ

ja Ernst & Young Baltic AS, esindaja vandeadvokaat Merit

Lind-Tsoganoff

Hankija, Aktsiaselts Eesti Post, esindajad vandeadvokaat

Kadri Härginen ja vandeadvokaat Mario Sõrm

Kolmas isik, KPMG Baltics OÜ, esindaja Andris Jegers

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic

AS-i vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ühispakkujatelt Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic

AS-ilt Aktsiaseltsi Eesti Post kasuks välja esindajate tasu 4000 eurot

käibemaksuta.

3. Jätta ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic

AS-i vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.06.2025 avaldas Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi Hankija) riigihangete registris

1 riigihangete seadus

2 (23)

lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Erikontrolli läbiviimine“ (viitenumber 296710)

(edaspidi Riigihange) hanketeate.

2. 15.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic AS-i (edaspidi ka

Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 10.09.2025 otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks KPMG

Baltics OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/209 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 25.09.2025 ja neile vastamiseks 30.09.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,

teiseks tähtpäevaks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, ühispakkujad Advokaadibüroo WALLESS OÜ ja Ernst & Young Baltic

AS, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Riigihankes kehtestatud tingimustele, sest pakkumust

ei ole esitanud pakkujana/ühispakkujana advokaadibüroo pidaja, kuigi Riigihankes

kehtestatud tingimuste kohaselt on nõutav õigusteenuse osutamine vandeadvokaadi poolt,

milleks on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik kliendilepingu sõlmimine kliendi (Hankija) ja

advokaadibüroo pidaja vahel.

4.1.1. Advokatuuriseadusest (edaspidi AdvS) tulenevalt osutab vandeadvokaat õigusteenuseid

ja ta tohib seda teha ainult advokaadibüroo kaudu ning seejuures toimub õigusteenuste

osutamine advokaadibüroo ja kliendi vahel selleks puhuks sõlmitud kliendilepingu alusel.

Advokaadibüroo ja teenuseid osutav vandeadvokaat tagavad õigusteenuste osutamisel oma

iseseisvuse ning võtavad kliendi ees ka kliendilepingust, AdvS-st, kutse-eetika normidest ning

antud juhul ka äriseadustiku erikontrolli teostamise regulatsioonist tuleneva vastutuse.

Vandeadvokaadi poolt hankelepingu täitmisel osalemine vahendusettevõtja kaudu ja

viimasega sõlmitavate teadmata sisuga kokkulepete alusel ei ole kooskõlas Lisa 3

Hankelepingu projekt p-ides 1.4 ja 4.1 sätestatud kohustustega tagada, et osutatav teenus on

kooskõlas kõikide tegevusala reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete, standardite ja

valdkondlike tavadega.

4.1.2. Vastavalt Pakkumuse esitamise ettepaneku p-le 2.1 on hankelepingu esemeks viia läbi

Aktsiaseltsi Eesti Post kontserni erikontroll eesmärgiga hinnata perioodil 01.07.2020-

31.05.2025 juhtorganite tegevuste ja otsuste mõju ettevõtte majandustulemustele ning

finantsseisundile. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 2.2 kohaselt on hankelepingu eseme

lähteülesanne ja osutatava teenuse kirjeldus esitatud lisas 1 (edaspidi ka Lähteülesanne).

Hankija kehtestas Riigihankes tingimused, et Aktsiaseltsi Eesti Post erikontrolli peavad läbi

viima vandeadvokaat ja vandeaudiitor, kusjuures mõlema osalemine erikontrolli läbiviimisel

on vältimatult nõutav.

3 (23)

Vandeadvokaadilt nõutakse nii erikontrolli vahearuande kui lõpparuande allkirjastamist.

Lähteülesande p-des 2.2.3 ja 2.2.4 sätestas Hankija, et erikontrolli vahearuanne ja erikontrolli

lõpparuanne peavad mõlemad olema allkirjastatud vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluva

vandeadvokaadi poolt. Riigihankes on seega nõutud, et vandeadvokaat oleks erikontrolli

läbiviijaks. Vandeadvokaadilt nõutakse vastutuse võtmist erikontrolli vahearuande ja

erikontrolli lõpparuande sisu eest, sõltumata vandeaudiitori olemasolust meeskonnas.

4.1.3. Ilma kliendilepinguta ei ole vandeadvokaadil lubatud õigusteenust osutada. Samuti

tuleneb AdvS § 55 lg-st 1, et isikuga (kliendiga) sõlmib kliendilepingu advokaadibüroo pidaja.

Arvestades, et erikontrolli läbiviimine vandeadvokaadi poolt on õigusteenuse osutamine,

tuleb sellise õigusteenuse osutamiseks sõlmida kliendileping advokaadibüroo pidaja ja isiku

(kliendi) vahel, kellele õigusteenust osutatakse.

Riigihankes on kliendiks Hankija ning erikontrolli läbiviimise kohta (hanke)lepingu

sõlmimine (st kliendilepingu sõlmimine õigusteenuse osutamiseks) toimub Riigihanke

tulemusena ning edukaks tunnistatud pakkumuse alusel. See tähendab, et ka õigusteenuse

osutamiseks vajaliku kliendilepinguni peab olema võimalik jõuda Riigihanke tulemusena ja

edukaks tunnistatud pakkumuse alusel. Riigihankes ei ole õigusteenuse osutamiseks

kliendilepingu sõlmimine ja seega kliendile õigusteenuse osutamine võimalik, sest

Riigihankes ei ole pakkujana osalenud isikut, kellega klient (Hankija) saaks õigusteenuse

osutamiseks kliendilepingu sõlmida.

4.1.4. RHAD-ist nähtub selgelt, et erikontrolli läbiviimisel tuleb täita Hankija (st Aktsiaseltsi

Eesti Post) käsundit ning vandeadvokaadil tekib seega huvide konflikt. Huvide konfliktis

tegutsemine on Eesti Advokatuuri aukohtu hinnangul distsitplinaarsüütegu.2 Seega olukorras,

kus vandeadvokaat on sõlminud kliendilepingu Kolmanda isikuga (täidab Kolmanda isiku kui

teenuse tellija käsundit), ei ole tal võimalik õiguspäraselt osutada õigusteenust Hankijale kui

kliendile (st Hankija käsundit), mis omakorda toob kaasa selle, et Kolmanda isiku pakkumuses

erikontrolli meeskonda nimetatud vandeadvokaadil ei ole võimalik õiguspäraselt ja AdvS-ga

kooskõlas erikontrolli läbiviimises osaleda.

4.2. Vastavalt Lähteülesandele hõlmab Hankija suhtes teostatav erikontroll kogu kontserni, sh

tütarettevõtjad Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis, tütarettevõtja SIA Omniva Lätis,

tütarettevõtja UAB Omniva LT ja tema tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting Leedus.

Samuti hõlmab erikontroll likvideeritud sidusettevõtet Post11 OÜ-d.3

Hankija sätestas vastavustingimusena nõude, et erikontrolli meeskonna kõik liikmed peavad

olema sõltumatud Aktsiaseltsist Eesti Post ning tema tütar- ja sidusettevõtetest. Erikontrolli

meeskonna liikmeks ei tohi olla isik, kes on erikontrollile eelnenud viie aasta jooksul

konsulteerinud Aktsiaseltsi Eesti Post või tema tütar- ja sidusettevõtteid juhtimisküsimustes.4

Samuti pidid pakkuja meeskonna liikmed allkirjastama ja esitama Hankija poolt kehtestatud

sõnastuses sõltumatuse kinnitamise vormi5.

2 Vt näiteks Eesti Advokatuuri aukohtu 13.02.2025. a karistav otsus, millega määrati advokaadile noomitus –

kokkuvõte on kättesaadav: https://www.advokatuur.ee/et/advokatuurist/struktuur/aukohus/aukohtu-lahendite-

ulevaade/2025-2 3 Pakkumuse esitamise ettepaneku „Lisa 1 – Lähteülesanne“. 4 Vt vastavustingimustes sätestatud „Nõuded pakkuja erikontrolli meeskonnale“ p 3. 5 Vt vastavustingimustes sätestatud „Sõltumatuse kinnitamise vorm“.

4 (23)

Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmas isik on erikontrolli meeskonda kaasanud

vandeadvokaadi Advokaadibüroost KPMG Law OÜ (edaspidi KPMG Law).

KPMG Law veebilehel on avaldatud 2021. aasta uudis, mille kohaselt reorganiseeris Hankija

oma äritegevust ning eraldas KPMG Law abiga ettevõttest infoäri ja nutikate arvelahenduste

teenuse tütarettevõttesse Finbite OÜ6. Uudises viidatakse ka, et Hankijat nõustas selles

reorganiseerimise protsessis KPMG Law meeskond. Kui Kolmas isik esitas oma pakkumuses

meeskonnaliikmena vandeadvokaadi, kes osales reorganiseerimise protsessis ja Finbite OÜ

eraldamise nõustamises, ei vasta see vandeadvokaat meeskonnaliikme sõltumatuse nõudele.

Arvestades, et vastavustingimuste kohaselt pidi vandeadvokaadi tegevus olema

spetsialiseerunud äri- ja finantsõigusele, on Vaidlustajal põhjendatud kahtlus, et Kolmanda

isiku erikontrolli meeskonda kuulub vandeadvokaat K.K., sest teised pakkumuse esitamise

tähtpäeva seisuga KPMG Law koosseisus tegutsenud vandeadvokaadid on advokaadibüroo

veebilehe andmetel spetsialiseerunud muudele valdkondadele.7 Arvestades K.K. ligi 10aastast

tegutsemist KPMG Law-s ning spetsialiseerumist mh restruktureerimistele, on Vaidlustajal

põhjendatud kahtlus, et vandeadvokaat osales ka Hankija reorganiseerimise protsessi ja

Finbite OÜ eraldamist nõustanud meeskonnas.

25.06.2025 palus huvitatud isik Hankijal selgitada, kas nad saavad õigesti aru, et sõltumatust

hinnatakse erikontrolli meeskonna liikme tasandil, mitte pakkuja tasandil, ning kas

pakkumuse esitamine on välistatud, kui juhtimise valdkonnas on hankijat nõustanud teised

töötajad, kes erikontrolli meeskonda (mis esitatud küsimuste kohaselt võrdub 2 isikuga, s.t.

nõutud vandeaudiitori ja vandeadvokaadiga) ei kuulu8. Hankija selgitas 01.07.2025, et

eelkõige on sõltumatuse tingimus seatud konkreetsele meeskonnaliikmele, kes erikontrolli

läbiviimisel osaleb, kuid soovitas siiski pakkujatel lähtuda põhimõttest, et erikontrolli

tulemusi ei oleks võimalik seada kahtluse alla põhjusel, et seda on teinud isikud, kellel võib

olla huvide konflikt või kahtlus erapoolikuses. Juhul, kui K.K. osales Hankija

reorganiseerimisel ja Finbite OÜ eraldamise nõustamises, võib tema osalemine erikontrolli

meeskonnas seada kahtluse alla erikontrolli tulemused vähemalt Finbite OÜ osas ning on

laiemalt ka vastuolus nõudega, mille kohaselt peavad kõik erikontrolli teostavad isikud olema

sõltumatud ning ei tohi olla nõustanud Hankijat ega tema tütar- ega sidusettevõtjat erikontrolli

algatamisele eelnenud viie aasta jooksul.

4.3. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei ole pakkumuste hindamisel järginud RHAD-is

sätestatud tingimusi ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei ole

põhjendatud, mistõttu on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1.

Pakkumuste hindamiskriteeriumite kohaselt oli pakkumuse kogumaksumuse suhteline

osakaal 40 punkti ja pakkumuse sisu kirjeldus 60 punkti. Vastavalt 10.09.2025 pakkujatele

saadetud hindepunktide võrdlustabelile omistas Hankija kõikidele pakkumustele pakkumuse

sisu kirjelduse eest maksimumpunktid (60 punkti) ning selgitas eduka pakkumuse välja

sisuliselt pakkumuse maksumuse põhjal.

6 Vt https://kpmglaw.ee/tehtud-tood/eesti-post ning veebilehe väljavõte vaidlustuse lisas 1. 7 KPMG Law veebilehe andmetel tegutseb advokaadibüroos hetkel kokku 5 vandeadvokaati, kuid nendest 2

(S.L. ja P.P.) liitusid advokaadibürooga alles septembrist 2025 (vt siit). Seega oli 21.07.2025 hankes pakkumuse

esitamise seisuga ainsaks äriõigusega tegelevaks vandeadvokaadiks K.K.. 8 Vt hanke teabevahetuse lehel küsimus nr 980216.

5 (23)

Vaidlustaja hinnangul ei ole usutav, et 60%-lise osakaaluga pakkumuste hindamiskriteeriumi

sisulisel rakendamisel on kõik pakkumused ühetaoliselt maksimumpunkte väärinud ilma, et

hindamisel oleks Riigihankes kehtestatud metoodikast lähtuvalt tekkinud väiksematki

vajadust hindepunktide andmist võrreldes Riigihankes kehtestatud hindamiskriteeriumite

sedastusega täiendavalt avada.

Vastavalt Pakkumuse esitamise ettepaneku p-is 7.3.2 sätestatule pidid Hankija

hankekomisjoni liikmed hindama pakutava töö sisu individuaalselt, kuid Vaidlustajale esitatud

põhjendustest ei nähtu, kuidas ja milliste hankekomisjoni liikmete individuaalsete hinnangute

põhjal pakkumuste hindepunktid kujunesid. Pakkumuste sisu eest antud hindepunktide

kujunemine ei ole seetõttu kuidagi jälgitav ega kontrollitav. Vaidlustaja on seisukohal, et

pakkumuste hindamise protokollist nähtub, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse

hindamisel lähtunud enda kehtestatud pakkumuste hindamise metoodikast, st

hindamiskomisjoni liikmed ei ole individuaalselt pakkumust hinnanud iga

hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi lõikes.

Isegi kui kõik hankekomisjoni liikmed andsid individuaalselt (koos põhjendustega) kõikidele

pakkumustele sisu eest kõikides Pakkumuse esitamise ettepaneku p-is 7.3.1 sätestatud

alakriteeriumites (kokku 4) igasugustegi variatsioonideta maksimumpunktid (5 punkti), ei ole

usutav, et nende aritmeetiline keskmine oli 20 punkti, nagu on Hankija märkinud Vaidlustajale

saadetud pakkumuste hindamise protokollides (hindepunktide põhjendustes). Maksimaalne

keskmine hinne saaks olla hoopis 5.

Vaidlustajal puudub info, kuidas ja milliste RHAD-i tingimuste kohaselt oli võimalik

pakkumuse sisu eest saada hindepunktide aritmeetilise keskmisena 20 punkti või millist

metoodikat Hankija tegelikult rakendas.

Vaidlustaja on pakkumuste hindamise protokollides kajastatust lähtuvalt seisukohal, et

Hankija ei ole hindamiskomisjoni liikmete individuaalset pakkumuste hindamist üldse läbi

viinudki, vaid on kõikidele pakkumustele omistanud kollektiivselt automaatselt igas

alamkategoorias 5 punkti ning nelja alamkategooria eest saanud selliselt antud hindepunktide

kokkuliitmise tulemusena 20 punkti. Selline hindamine ei ole aga kooskõlas Hankija poolt

Pakkumuse esitamise ettepaneku p-is 7.3.2 kehtestatud hindamismetoodikaga. Eeltoodust

lähtuvalt on õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, sest

Hankija ei ole selle hindamisel järginud hankes kehtestatud metoodikat.

4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.4.1. Hankija on rõhutanud Pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE) p-s 1.5, et

RHAD osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks

ning ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv. Seega on Hankijal

kohustus pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel veenduda pakkumuse vastavuses

kõikide RHAD-i osaks olevate dokumentide nõuetega ning Hankija vastuses esitatud soov

välistada suur osa RHAD-i nõuetest pakkumuste sisulise kontrolli teostamise skoobist on

otseselt vastuolus Hankija enda kehtestatud tingimusega PEE p-s 1.5.

4.4.1.1. Kolmanda isiku pakkumuses kujundatud alltöövõtu mudeli puhul peab kliendilepingu

(hankelepingu) sõlmimine õigusteenuse osutamiseks toimuma Hankija ja KPMG Law vahel

hankemenetluse väliselt ja pakkumust mitte esitanud isikuga, mis on otseses vastuolus RHS

6 (23)

§ 8 lg 2 lausega 1.

Juba Kolmanda isiku pakkumuses valitud alltöövõtumudeli pinnalt on tuvastatav pakkumuse

vastuolu RHAD-iga, mis nõuab ühelt poolt õigusteenuse osutamist vandeadvokaadi poolt ning

teisalt hankelepingu alusel osutatava teenuse osutamist kooskõlas AdvS-ga, millest viimane

omakorda kohustab looma kliendisuhte kooskõlas AdvS §-ga 55. Kolmanda isiku pakkumuses

valitud alltöövõtumudel tekitab vandeadvokaadi puhul juba enne kliendilepingu sõlmimist

ettenähtava huvide konflikti olukorra (samas asjas tekib advokaadibürool 2 kliendisuhet, 2

käsundiandjat, 2 lojaalsust: esiteks kliendisuhe KPMG Law ja Kolmanda isiku vahel ning

teiseks kliendisuhe KPMG Law ja Hankija vahel).

Hankija ega Kolmanda isiku 19.09.2025 vastused ei anna alust seda seisukohta muuta.

Hankija ja Kolmanda isiku vastustest nähtub hoopis, et Hankija ei ole Kolmanda isiku, KPMG

Law ja Hankija vahel tekkivate erinevate õigussuhete iseloomule ja sisule ning seotud

õiguslikele probleemidele ja tagajärgedele pakkumuste vastavuse kontrollimisel mingisugust

tähelepanu pööranud - Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumust selles osas sisuliselt

kontrollinud.

4.4.1.2. Hankija on pidanud ilmselgeks, et Kolmanda isiku mudelis tekib kliendisuhe

Kolmanda isiku ja KPMG Law vahel (st advokaadibüroo saab käsundi erikontrolli

teostamiseks ja erikontrolli aruannete allkirjastamiseks ja esitamiseks Kolmandalt isikult,

mitte Hankijalt endalt), kuid ilmselgelt ei ole Hankija kontrollinud ega analüüsinud, milline

on selle kokkuleppe sisu, mille alusel KPMG Law Hankija käsundit Kolmanda isiku kaudu

vahendatult täitma hakkab, ning millised on sellega kaasnvad tagajärjed Hankijale.

Kuna Hankija vastusest nähtub, et Hankija ei ole teadlik ei Kolmanda isiku ja KPMG Law

vahelise kokkuleppe sisust ega sellest, kas üldse mingi kliendileping olemas on või kuidas

mõjutab Kolmanda isiku valitud mudel RHAD-i nõuete täitmist või erikontrolli läbiviimist,

ei ole Hankija järelikult Kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD-ile sisuliselt üldse

kontrollinudki.

Hankija on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse alusel hankelepingu

sõlmimisega sõlmib Hankija lubamatu otselepingu KPMG Law-ga.

RHAD-ist nähtub selgelt, et hankelepingu sõlmimisel Kolmanda isiku ja Hankija vahel tekib

lisaks veel ka kliendisuhe Hankija ja KPMG Law vahel.

4.4.1.3. Hankija vastuse p-dest 25-27 nähtub, et Hankija peab end nö projekt-tüüpi käsundi

kontekstis siiski isikuks, kelle kasuks ja huvides hakkab KPMG Law tegutsema, st Hankija

saab aru, et tema on advokaadibüroo ja selle kaudu õigusteenust osutavate vandeadvokaatide

tegelikuks kliendiks. Seega tekib Hankija hinnangul nö alltöövõtu mudeli kaudu kliendisuhe

lisaks ka KPMG Law ja Hankija vahel, mis tähendab AdvS § 55 tähenduses kliendilepingu

sõlmimist. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et kliendilepingu võib sõlmida ka suuliselt9 (st ilma

kirjaliku kliendilepinguta), kuid see tähendabki seda, et selline kliendilepingu sõlmimine (st

Hankija ja KPMG Law vahel) leiab aset isikuga, kes ei ole pakkumust esitanud.

9 Hankija 19.09.2025 vastuse p

24.

7 (23)

Õiguslikult ei ole lubatav sõlmida hankelepingut isikuga, kes pakkumust esitanud ei ole.

4.4.1.4. Erikontrolli tasu ja tasu maksmise tingimused lepivad omavahel hankelepingus kokku

Kolmas isik ja Hankija, mistõttu Kolmandal isikul võib olla huvi mõjutada majanduslikult

seda, kuidas ja millises ulatuses KPMG Law täidab oma käsundit Hankija ees. Arvestades

Kolmanda isiku ja KPMG Law omavahelist seotust (mh on neil ühine juhatuse liige A. J., kes

käesoleva hanke läbiviimise ajal kuni 09.09.2025 oli ka ainuke KPMG Law juhatuse liige),

on tõenäoline, et erinevate huvide tekkimisel lähtub KPMG Law pigem Kolmanda isiku huvist

kui Hankija huvidest.

4.4.2. Vaidlustaja leiab jätkuvalt, et kui Kolmanda isiku pakkumuses esitatud erikontrolli

meeskonda kuulub mõni vandeadvokaat, kes osales Finbite OÜ eraldamist (Hankija

strateegilise eesmärgi elluviimist) nõustanud KPMG Law meeskonnas, on see vandeadvokaat

selgelt nõustanud Hankijat juhtimisküsimustes.

4.4.3. Hankija esitas 23.09.2025 Vaidlustajale kahe hindamiskomisjoni liikme (M. S. ja K. P.)

individuaalsed hindamislehed.

Vastavalt Hankija Grupi hankepoliitika p-ile 4.4.2 peab Hankija hankekomisjonis (kui see

moodustatakse, aga ilmselgelt on see Riigihanke puhul moodustatud ning see on kohustuslik

ka Hankija Grupi hankepoliitika kohaselt10) olema vähemalt 3 vajalike ekspertteadmistega

spetsialisti. Lisaks nõuab Hankija hankekord vajadusel asendusliikmete määramist. Kuigi

Hankija ei ole esitanud hankekomisjoni moodustamise dokumenti, millelt oleks näha

moodustatud hankekomisjoni liikmete arv ja nimed, on Vaidlustaja seisukohal, et ka

käesoleval juhul pidi hankekomisjonis olema vähemalt 3 liiget (vajadusel kaasates

asendusliikmeid). Vaidlustaja hinnangul on võimalik, et hankekomisjoni kolmas liige hindas

pakkumusi teistest erinevalt, mistõttu Hankija tema individuaalseid hinnanguid Vaidlustajale

ei esitanud.

Sel juhul võinuks pakkumuste hindamise tulemus olla teistsugune. Kuna hindamismetoodika

kohaselt on iga hindamiskomisjoni liikme individuaalsed hindepunktid olulise mõjuga, on

võimalik, et kolmas hankekomisjoni liige märkas Kolmanda isiku pakkumuse vastuolu

RHAD-i ja RHS-iga ning andis pakkumustele teistsuguseid hindepunkte.

PEE p-s 7.3.1 kirjeldas Hankija, kuidas pakkumust hinnatakse. Olukorras, kus Kolmanda isiku

ja KPMG Law ning Hankija omavahelised kliendisuhted on veel vaidlustusmenetluseski

sisuliselt määratlemata, ei vasta Kolmanda isiku pakkumus kindlasti Hankija kriteeriumile, et

„Selgelt on kirjeldatud pakkuja arusaam lähteülesandest (sh lepingu eesmärkidest,

oodatavatest tulemustest ja nende elluviimiseks vajalikest tegevustest, lähtudes lähteülesande

punktist 2.“.

Pakkumus, mille puhul on ignoreeritud asjaolu, et see sunnib Hankijat sõlmima Riigihanke

väliselt õigusvastase otselepingu või tekitab vandeadvokaadile juba pakkumuse põhjal huvide

konflikti ohu ja mis seetõttu võib diskrediteerida ka läbiviidavat erikontrolli, ei saa olla väärt

maksimumpunkte isegi juhul, kui peaks leitama, et pakkumus vastab RHAD-is sätestatud

tingimustele.

10 Grupi hankepoliitika p 4.4.1 – Hankekomisjon moodustatakse juhul, kui lepingu eeldatav maksumus on

vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). https://www.omnivagroup.com/wp-content/uploads/2024/01/hangete-

labiviimise-kord.pdf

8 (23)

Lisaks on ka hankekomisjoni liikmete individuaalsetest hindamislehtedest näha, et Hankija ei

ole järginud enda kehtestatud hindamismetoodikat.11 Hankija nimetab seda küll vaid

potentsiaalseks formaalseks puuduseks, kuid RHS-is ei ole sätet, mis lubaks Hankija

kehtestatud hindamismetoodikat eirata.

5. Hankija, Aktsiaselts Eesti Post, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Kolmanda isiku pakkumus on vastav kõigele kehtestatud tingimustele

5.1.1. Hankija pole nõudnud pakkumuse esitamist üksnes ühispakkujate poolt.

Pakkumus saab teoreetiliselt olla mittevastav ainult tingimuse suhtes, mille Hankija on

RHAD-s sätestanud.12 See tähendab, et pakkumusele ei saa ette heita mittevastavust

tingimusele, mida ei ole RHAD-s sätestatud.13 Selliseid tingimusi, nagu Vaidlustaja oma

vaidlustuses kirjeldab, RHAD ette ei näe.

Seega ei ole Hankija RHAD-s esitanud selliseid vastavustingimusi, millele Vaidlustaja viitab.

Hankijale ei saa ette heita sellise RHAD tingimuse järgimata jätmist, mida pole seatud.

Vaidlustaja vaidleb siinkohal kehtiva RHAD-ga, mida tulnuks vaidlustada seaduses sätestatud

tähtaja jooksul enne pakkumuste esitamist. Kehtiv RHAD on järgimiseks kohustuslik.

RHS ei näe Hankijale ette võimalust keelduda pakkumusi aktsepteerimast pakkujatelt, kes

esitavad pakkumuse peatöövõtja ja alltöövõtja mudelis, mitte ühispakkujatena. Hankijal on

RHS-i alusel kohustus lubada ettevõtjatel pakkumus esitada mistahes nende poolt

asjakohaseks peetud nö formatsioonis.

Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel ei puutu asjasse ka Vaidlustaja viited

Lisa 3 Hankelepingu projekt p-dele 1.4 ja 4.1, kuivõrd tegemist on hankelepingu täitmise

tingimustega, mida Hankija pakkumuse vastavuse faasis ei kontrolli ega peagi kontrollima.

Sama kohaldub ka Vaidlustaja viidatud Lisa 1 Lähteülesande p-des 2.2.3 ja 2.2.4 sätestatule,

kuna need kohustused on suunatud samamoodi hankelepingu täitmise etappi, mida

pakkumuse vastavuse faasis kontrollida ei saa.

Eeltoodu tähendab, et vaatamata Vaidlustaja väidetele, sai Hankija kontrollida Kolmanda isiku

pakkumuse vastavust ainult tingimustele, et erikontrolli meeskonnas oleks vähemalt üks

vandeadvokaat ja kontrollida sellise vandeadvokaadi varasemat kogemust ning sõltumatust

erikontrolli subjektidest.

5.1.2. Hankelepingu sõlmimine Kolmanda isikuga ei riku AdvS ega ÄS-i nõudeid

5.1.2.1. Tähelepanuta tuleb jäta kõik Vaidlustaja väited sellest, millised potentsiaalsed

riskikohad Kolmanda isiku ning tema alltöövõtja äritegevuses kutsenõuete alusel tõusetuvad.

11 Vt ka vaidlustuse p 36-39. 12 Vrd VaKo 230-20/223677, p 15. 13 VaKo 21-19/180426, p 24.

9 (23)

Vaidlustuskomisjoni pädevus on RHS § 185 lg 1 kohaselt piiratud RHS-i rikkumisega

(käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt). Vaidlustuskomisjoni pädevuses ei ole

kontrollida ega tuvastada hankija otsuste või pakkujate pakkumuste vastuolu mingite muude

õigusaktidega.14

5.1.2.2. Kui vaidlustuskomisjon peaks siiski leidma, et Vaidlustaja väidete sisuline hindamine

RHS regulatsioonist väljuvate õigusaktide alusel on vaidlustusmenetluses võimalik, ei

kaasneks nn audiitorbüroo ja advokaadibüroo pakkumusega valitud peatöövõtja-alltöövõtja

mudelis kuidagi seda vastuolu, mida Vaidlustaja püüab väita.

RHAD tingimused ei piira kuidagi seda, et vandeadvokaadil poleks võimalik seda tööd

teostada alltöövõtjana. Lisa 3 Hankelepingu projekti p 1.3.2 võimaldab kontrollijal

alltöövõtjaid Hankija nõusolekul kaasata. Kolmas isik on juba pakkumuses teavitanud, et

kaasab õigusanalüüsi puudutavas osas alltöövõtja. Advokaadibüroo osalemine hankelepingu

täitmisel nähtub Kolmanda isiku pakkumusest (fail nimega 8_1_Pakkumus.pdf, slaidid 9 ning

ekspertide andmetest slaididel 58, 60, 61, 74 ja 75).

5.1.2.3. Hankija ei näe ka Vaidlustaja viidatud väidetavaid probleeme kliendilepingu ja huvide

konflikti küsimustes. On ilmne, et KPMG Baltics OÜ ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

vahel tekib kliendisuhe AdvS tähenduses. AdvS § 55 lg 4 ei kohusta käesoleval juhul pooli

sõlmima ka kirjalikku kliendilepingut, kuivõrd tegemist pole kliendi esindamisega

kohtuvaidluses ega ametiasutuses. Seega toimub advokaadibüroo poolt teenuse osutamine

kooskõlas AdvS nõuetega, kuivõrd advokaadibürool on õigus AdvS § 40 lg 1 alusel

kutsetegevusena osutada õigusnõustamise teenust.

AdvS ei määratle ära seda, kes on klient. AdvS § 55 lg 1 võimaldab kliendilepingu sõlmida

isikuga, määratlemata seda, milline on lubatavate nö kliendiks kvalifitseeruvate isikute ring.

Seega lubab AdvS olukorda, kus üks ettevõtja võtab teiselt ettevõtjalt teostamiseks üle laiema

käsundi, andes sellest teatud kitsama käsundi teostamiseks edasi üle advokaadibüroole.

Tegemist on nö projekt-tüüpi käsundiga, millest üksnes ühe osa teostamiseks on vajalik

advokaadibüroo pädevuse rakendamine. Kuivõrd AdvS võimaldab sõlmida ka VÕS § 80 lg 1

tähenduses lepinguid kolmanda isiku kasuks, siis just sellise suhtega on Riigihanke puhul nö

peatöövõtja-alltöövõtja mudelis tegemist.

5.1.2.4. KPMG Baltics OÜ-l ei saa olla hankelepingu täitmisel selliseid huve, millega

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ satuks vastuollu. Kui KPMG Baltics OÜ teeb

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-le ülesandeks teostada Hankija poolt tellitud õigusanalüüs,

siis teostatakse see analüüs Hankija, mitte KPMG Baltics OÜ huvidest ja nõuetest lähtuvalt.

Liiatigi ei ole huvide konflikti oht ületamatu takistus. Advokatuuri eetikakoodeksi15 § 13 lg 1

näeb ette, et kliendi või klientide nõusolekul on advokaadil õigus mõlemat isikut edasi

nõustada või esindada. Samas ei kohaldu ka see viidatud säte käesolevasse olukorda, kuivõrd

Hankija ning KPMG Baltics OÜ huvid ei ole omavahel hankelepingu täitmisel ehk erikontrolli

läbiviimisel vastuolus.

14 Vrd VaKo 251-24/283470, p 15; 215-24/282741, p 9.3.1; 12.2-9/3507, p 13; 12.2-9/2378, p 12; 125-

17/188223, p 34; 80-24/275897, p 9.1.3; 40-22/241921, p 22; 189-21/239228, p 14; 122-21/232391, p 12.2. 15 Interneti kaudu kättesaadav: https://advokatuur.ee/et/advokatuuri-teenused/advokaat-

juhindub/kutseeetika/eetikakoodeks (18.09.2025).

10 (23)

5.1.2.5. Vaidlustaja valitud ühispakkuja mudel on samasuguste teoreetiliste õiguslike

riskidega, nagu ta väidab seda olevat nn peatöövõtja-alltöövõtja mudelil. Advokaadibüroo,

kes osaleb hankelepingu täitmises ühe ühispakkujana, vastutab RHS § 110 lg-st 4 tulenevalt

Hankija ees solidaarselt. AdvS § 40 lg 1 alusel ei saa advokaadibüroo tegevus väljuda

õigusnõustamise või isiku kohtus või ametiasutuses esindamisest. Niisiis, olukorras, kus

advokaadibürool pole võimalik teostada audiitortegevuse seaduse alusel audiitori pädevusi,

kuivõrd see on talle AdvS alusel lubamatu, siis võib samasuguse teoreetilise mõttekäigu

hankelepingu sõlmimise ja täitmise õigusvastsusest püstitada nn ühispakkuja mudelis, kus

ühise pakkumuse esitasid advokaadibüroo ja audiitorbüroo.

Vastuolu puudub ka ÄS §-ga 330, kuivõrd selle sätte lg 3 lubab erikontrolli teostajaks määrata

audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kolmas isik on esitanud erikontrolli

teostajaks nii audiitori kui ka vandeadvokaadi. Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine

tagab seega ÄS § 330 lg-s 3 sätestatud nõude täitmise.

5.2. Hankija on vastavustingimustes ette näinud, kuidas ta vandeadvokaadi sõltumatust

kontrollib. Selle tarbeks on Hankija sätestanud, et erikontrolli meeskonna liikmed peavad

esitama sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituse deklaratsiooni vastavalt lisale 2

(sõltumatuse kinnitamise vorm). Seega on Hankija määratlenud, kuidas ta mh vandeadvokaadi

sõltumatust kontrollib.

Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikas on tõdetud, et kui Hankija on tingimusele vastamise

kontrollimiseks ette näinud teatava viisi, siis ei saa Vaidlustaja nõuda, et Hankija kontrolliks

nõude täitmist mingil muul moel. Samamoodi ei saa ka vaidlust lahendav organ sekkuda

Hankija kaalutlusõigusesse ja leida, et Hankija valitud kontrollimise viis ei ole kohane.16

Vaidlustuskomisjon saab Kolmanda isiku pakkumustest veenduda, et kõik erikontrolli

meeskonna liikmeteks esitatud isikud on kohase sõltumatuse kinnituse vormi allkirjastanud ja

nõnda oma sõltumatust vastavalt RHAD-s sätestatud mehhanismile tõendanud.

Ületades oma hoolsuskohustust, on Hankija täiendavalt kontrollinud ka Kolmanda isiku

esitatud vandeadvokaadi sõltumatust talle kättesaadavate andmete põhjal. Nõnda on Hankija

kontrollinud, et Kolmanda isiku vandeadvokaat ei ole erikontrollile eelnenud viie aasta

jooksul konsulteerinud Aktsiaseltsi Eesti Post või tema tütar- ja sidusettevõtjaid

juhtimisküsimustes. Samuti pole Kolmanda isiku vandeadvokaat Hankijat nõustanud

Vaidlustaja viidatud projektis, mis on tõendatud mh selle projektiga seotud arvetega (lisad 1-

3).

5.3. Hankija hindas kõiki pakkumusi vastavalt hindamismetoodikale

5.3.1. Kas igale pakkumusele tuli omistada 5 keskmist hindepunkti, mis teisendusid 60-ks

kogupunktiks või 20 punkti punktisummade keskmise alusel, mis samamoodi teisendusid 60-

ks kogupunktiks, pakkujate paremusjärjestust kuidagi ei muudaks. Seetõttu oleks halvimal

juhul tegemist Hankija otsuse põhjenduse formaalse puudusega, mis Hankija otsuse kehtetuks

tunnistamist kaasa ei tooks.17

16 RKHKo 3-19-1464, p 16; 3-24-3485, p 29. 17 Vrd RKHKo 3-3-1-24-13, p 26.

11 (23)

5.3.2. Riigihankes esitasid kõik pakkujad väga kvaliteetsed pakkumused, mida võiks kõrgelt

kvalifitseeritud ja valdkonnas professionaalsetelt pakkujatel ka eeldada. Selles, et kõik

pakkujad saavad kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite alusel maksimaalsed punktid, ei ole ka

midagi ennekuulmatut.

Hindajate ülesanne on pakkumuste hindamisel kohaldada hindamismetoodikat õigesti ja

objektiivselt. Kui kõigi pakkujate pakkumused vastavad võimalikus parimas ulatuses kõigile

hinnatavatele tingimustele, siis ei saa hindajatele ette heita, et nad ei asunud nt kunstlikult

otsima põhjuseid, miks ühe või mõne pakkuja pakkumust maksimaalsetest punktides

vähemaga hinnata. Sisuliselt on tegemist analoogse olukorraga sellele, milles kõikide

pakkujate suhtes tehakse positiivne otsus, kuivõrd ka sellisel juhul ei eelda RHS, et positiivset

otsust peab kuidagi iseäranis põhjalikult selgitama.

Kui iga hindaja leidis, et kõik pakkumused vastavad RHAD-s sätestatud eeldustele, et saada

maksimaalsed hindepunktid igas kategoorias, oleks liiast nõuda, et hindajad peaksid sellisel

juhul oma kaalutlusi eriti detailselt põhjendama.

5.4. Hankija täiendavad seisukohad.

5.4.1. Vaidlustaja etteheited on üles ehitatud oletustele ja ebaõigetele tõlgendustele sellest,

kuidas AdvS või ÄS ei võimalda Kolmandal isikul hankelepingut nõuetekohaselt täita. See

aga ei ole aga midagi sellist, mille üle saaks vaidlustusmenetluses Hankija otsuse suhtes

esitatud vaidlustuse kaudu vaielda.

Kui Vaidlustaja leiab, et Hankija ja Kolmanda isiku vahel sõlmitav leping oleks ebaseaduslik

otseleping, siis RHS ei näe selle üle vaidlemist samamoodi ette Hankija otsuste vaidlustamise

kaudu, vaid siis kohalduks RHS § 185 lg 4 p 3.

Vaidlustaja on RHS-iga kooskõlas vaidlustanud üksnes spetsialisti sõltumatuse nõude

advokaat K.K osas ja pakkumuste hindamise kontrollitavuse ja läbipaistvuse. Muus osas

vaidleb Vaidlustaja selle üle, kas Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas

AdvS-iga.

5.4.2. Vaidlustaja on täiendavas seisukohas esitanud uue taotluse, millega nõuda Hankijalt

välja ja edastada Vaidlustajale riigihanke „Erikontrolli läbiviimine“ läbiviimiseks Aktsiaseltsi

Eesti Post hankekomisjoni moodustamise käskkiri või muu dokument, millelt nähtuvad

hankekomisjoni liikmete arv ja komisjoni liikmete nimed.

Vaidlustaja taotlus on aga esitatud hilinenult. RHS § 191 lg 1 kohaselt peab uusi taotlusi

sisaldav dokument olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne

istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud

täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva.

Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas asunud viitama ka uutele RHAD punktidele,

millega Kolmandate isikute pakkumus pole väidetavalt kooskõlas. Nõnda viitab Vaidlustaja

esmakordselt PEE p-le 7.3.1, kuid siingi on need asjaolud esitatud RHS § 191 lg 1 mõttes

hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta.

12 (23)

Samamoodi on hilinenult esitatud ka Vaidlustaja väited sellest, kuidas vaidlustatud otsused on

vastuolus Hankija hankekorraga. Ka need asjaolud tulnuks esitada hiljemalt kaks tööpäeva

enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva.

5.4.3. Vaidlustaja viidatud RHAD sätted, mis väidetavalt keelavad Hankijal Kolmanda isikuga

hankelepingu sõlmimise, ei ütle paraku ka seda, mida Vaidlustaja neis näha soovib.

5.4.4. Hankija väljendas vastuses vaidlustusele selgesõnaliselt, et RHS ei võimalda Hankijal

Kolmanda isiku pakkumust pelgalt nö peatöövõtu-alltöövõtu mudeli alusel tagasi lükata (vt

Hankija vastuse p-d 13-15). Ka ei näe RHAD ette Hankijale kohustust pakkuja erilist

pakkumuse esitamise formatsiooni kontrollida. Nii on Vaidlustaja sisuliselt välja mõelnud

tingimuse ja asunud selle järgimist vaidlustusmenetluses nõudma. Hankijale pole aga

Vaidlustaja väljamõeldud tingimuse järgimata jätmine etteheidetav.

5.4.5. Hankija sõlmib hankelepingu Kolmanda isikuga, kes on pakkumuse esitanud isik.

Hankija ei sõlmi KPMG Law-ga eraldiseisvat hankelepingut ei otse ega kaudselt. Sellist

lepingut ei saa poolte tahtevastaselt tekkida ka automaatselt seaduse alusel, sest sellist normi,

mis sellise suhte automaatselt mistahes seaduse alusel tekitaks, ei ole. KMPG Law panustab

Hankija ja Kolmanda isiku vahel sõlmitava hankelepingu täitmisesse Kolmanda isiku

alltöövõtjana. Nii puudub ka väidetav otseleping, mida Hankija saaks õigusvastaselt sõlmida.

Lisaks pole Hankija vastuses vaidlustusele kordagi möönnud, nagu tekiks suuline

kliendileping Hankija ja KPMG Law vahel (vt Hankija vastuse p 24). Hankija selgitas viidatud

punktis seda, et selline leping Kolmanda isiku ja KPMG Law vahel ei pea olema kirjalik. St,

selgituse kontekstiks oli see, et Vaidlustaja nõudis nn audiitor- ja advokaadibüroo vahelist

lepingut näha.

5.4.6. Hankija laadis riigihangete registrisse, sisedokumentidesse, üles hankekomisjoni

loonud memorandumi, mille juhatus kinnitas oma istungil. Sellest nähtub, et hankekomisjon

oli kolmeliikmeline, kellest üks oli riigihankemenetluse läbiviimise pädevusega ning teised

kaks viisid läbi pakkumuste sisuliste hindamise.

Viidatud memorandum on konfidentsiaalne, kuivõrd käsitleb informatsiooni, mida Hankija

küll analüüsis hanke ettevalmistamise ajal, kuid mida Hankija Riigihanke käigus pole

avaldanud (nt eeldatav maksumus).

6. Kolmas isik, KPMG Baltics OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Kolmas isik on esitanud andmed erikontrolli meeskonna liikmete kohta, kes vastavad

Riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele.

Hankija on õigesti hoidunud dikteerimast pakkuja meeskonna koostöövormi. Hankija on

vastavustingimustes just rõhutanud, et erikontrolli läbiviimisel on asjakohane kasutada ka

teiste asjatundjate tööd. Selline lähenemine on mõistlik nii sisuliselt kui ka kooskõlas RHS-

iga - mis tahes Hankija püüdlused reguleerida turuosaliste ja nende töö sisekorraldust on

olemuslikult konkurentsi kitsendavad ning tööprotsessi ja vastutuse seisukohast otstarbetud

ega peaks olema sellisena Hankija ülesanne või huvi reguleerida.

Riigihankes on Hankija õigesti välja toonud tema jaoks olulised nõuded ja eesmärgid, ühena

neist meeskonna liikmena vandeadvokaadi kaasamise. See, kuidas pakkujad

13 (23)

professionaalidena neid ülesandeid täidavad ja samal ajal täidavad neile muudest seadustest

potentsiaalselt laienevaid kohustusi või milline on seejuures meeskonnaliikmete sisesuhe, ei

ole enam Hankija olemuslik ülesanne reguleerida ega kontrollida.

Hankija on selgelt väljendanud, et tema huvi on, et oleks komplekteeritud teatud tingimustele

vastav erikontrolli meeskond. Erikontrolli meeskonna liikmed on nõuetekohaselt

allkirjastanud sõltumatuse kinnitamise vormi ja kolmas isik on kinnitanud meeskonnaliikmete

kasutamist hankelepingu täitmisel. Seega nõudes vandeadvokaadi kuulumist meeskonda, on

Hankija juba selle nõudega enda vaates taganud, et vandeadvokaat lähtub talle seadusega

pandud kohustustest.

See, kas ja millisel juhul võiks vandeadvokaat sattuda mittevastavusse advokatuuriseadusest

või muust seadusest tuleneva nõudega, ei ole Hankija pädevus hinnata. Kui Hankija oleks

endale võtnud ülesande kontrollida pakkuja sisesuhet ja selle vastavust kõigile õigusaktidele,

siis oleks pidanud Hankija asuma teistpidi kontrollima ka seda, kuidas saab üks

advokaadibüroo üldse esitada ühispakkumist riigihankes, kus hankelepingu esemeks on muu

hulgas ka näiteks vandeaudiitori töö.

Nimelt sätestab RHS § 110 lg 4, et ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel loetakse, et

hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Samas sätestab

advokatuuriseaduse § 53 lg 1, et advokaadiühingul ei või olla teist tegevusala peale

õigusteenuse osutamise. Ehk kui Hankija oleks mingil põhjusel pidanud vajalikuks asuda

reguleerima pakkujate koostöövormi ja muudest eriseadustest tulenevaid valdkonnapõhiseid

kohustusi, siis oleks Hankija muu hulgas pidanud asuma hindama seda, kas advokaadibüroo

saab üldse esitada ühispakkumust, kuivõrd see tähendaks solidaarvastutust ka teenuste eest,

mis ei ole õigusteenuseks (käesoleval juhul nt vandeaudiitori teenus).

Advokaadibüroo pidaja poolt pakkumuse allkirjastamine ühispakkujana ei ole Kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks. Eelduseks on nõuetekohase meeskonna

komplekteerimine, mida Kolmas isik on teinud ja mille olemasolu Hankijale kinnitanud.

Seetõttu on Hankija Kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks tunnistanud.

6.2. Kolmas isik on pakkumuses kinnitanud oma meeskonna nõuetele vastavust, muu hulgas

on meeskonnaliikmed täitnud ka sõltumatuse kinnitamise vormi.

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ on Hankijale tehtud tööde eest esitanud arved koos

spetsifikatsioonidega, kus on eraldi välja toodud tööd teinud advokaadid. Need arved on

esitatud Hankijale ehk Hankijal on ülevaade, millised advokaadid on olnud kaasatud töösse.

Ükski arvetel toodud advokaatidest ei tööta täna enam ei Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-s

ega ka KPMG Baltics OÜ-s. Järelikult - mis tahes kahtlust advokaadist meeskonnaliikme

sõltumatuses olla ei saa.

6.3. Kolmas isik peab asjakohatuks Vaidlustaja spekulatsiooni selle kohta, justkui oleks

Hankija omistanud kõigile pakkumustele automaatselt maksimumpunktid, hoolimata

pakkumuse tegelikust sisust, et vältida võimalikke vaidlusi hindepunktide üle.

Kui Hankijal oleks olnud selline eesmärk, siis oleks Hankijal olnud palju lihtsam üldse selline

hindamiskriteerium ära jätta: see oleks vähendanud nii alusdokumentide kui ka otsuse

vaidlustamise riski palju efektiivsemalt. Ehk ei ole eluliselt usutav ja mõistlik, et Hankija nägi

14 (23)

vaeva hindamiskriteeriumi, hindamise metoodika, hindamiskomisjoni koostamise,

hindamiseks, hindamise tulemuste vormistamiseks jne kõigest selleks, et kõigile osalistele

automaatselt maksimumpunktid anda.

Kui Vaidlustaja tegelik väide on selles, et Hankija on seadnud liiga leebed hindamispunktide

kriteeriumid, siis hindamiskriteeriumid olid alusdokumentides avaldatud ja sellisena olid

vaidlustatavad või teabevahetuse raames pakkuja poolt kommenteeritavad enne pakkumiste

esitamise tähtaega. Pärast pakkumiste esitamise tähtaega alusdokumentide nõuete üle aga

enam vaidlust olla ei saa. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Kolmanda isiku KPMG Baltics OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

7.1 Hankija on tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks

kõikidele Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) tingimustele (Aktsiaseltsi Eesti

Posti juhatuse 10.09.2025 protokoll number 1.1/00154).

Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumus mittevastav ja see oleks tulnud tagasi lükata,

sest:

1) pakkumust ei ole esitanud pakkujana/ühispakkujana advokaadibüroo pidaja, kuigi

Riigihankes kehtestatud tingimuste kohaselt on nõutav õigusteenuse osutamine

vandeadvokaadi poolt ja selleks on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik kliendilepingu

sõlmimine kliendi (Hankija) ja advokaadibüroo pidaja vahel;

2) vandeadvokaadi poolt hankelepingu täitmisel osalemine vahendusettevõtja kaudu ja

viimasega sõlmitavate teadmata sisuga kokkulepete alusel ei ole kooskõlas Lisa 3

Hankelepingu projekt p-ides 1.4 ja 4.1 sätestatud kohustustega tagada, et osutatav

teenus on kooskõlas kõikide tegevusala reguleerivatest õigusaktidest tulenevate

nõuete, standardite ja valdkondlike tavadega. Vandeadvokaat ei kuulu mitte lihtsalt

erikontrolli meeskonda, vaid vandeadvokaadilt nõutakse nii erikontrolli vahearuande

kui lõpparuande allkirjastamist (Lisa 1 Lähteülesanne p-id 2.2.3 ja 2.2.4). RHAD-st

nähtub selgelt, et erikontrolli läbiviimisel tuleb täita Hankija (st Aktsiaseltsi Eesti Post)

käsundit ning vandeadvokaadil tekib seega huvide konflikt;

3) Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse puhul ei ole täidetud RHAD-s

sätestatud meeskonna liikmete sõltumatuse nõue kaasatud vandeadvokaatide osas.

7.2. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kui pakkumus vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele (pakkumuses ei esine mistahes kõrvalekaldeid esitatud tingimustest), ei

pea hankija pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust eriliselt põhjendama. Küll aga on

hankijal otsuse põhjendamise kohustus, kui pakkumus on tunnistatud vastavaks

kaalutlusotsusega RHS § 114 lg 2 teise lause alusel: hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud

tingimustest. Sellisel juhul peavad pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest olema

kontrollitavad hankija põhjendused, miks peab hankija kõrvalekaldeid pakkumuses

mittesisulisteks.

15 (23)

Käesoleval juhul ei nähtu otsusest, et Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumuses tuvastanud

mistahes kõrvalekaldeid RHAD tingimustest. Seega RHS § 114 lg 1 mõttes on Hankija asunud

otsuses seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumus vastab kõikidele RHAD tingimustele

(puudusi selles ei esine). Alles siis, kui Kolmanda isiku pakkumuses esineb Vaidlustaja

väidetud sisuline mittevastavus RHAD-le, on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta motiveerimata ja vastuolus RHS § 114 lg-ga 1.

7.3. Vaidlustuskomisjon tuvastas Kolmanda isiku pakkumusest, et meeskonda on esitatud

kaks vandeadvokaati („Vastavustingimused“ osas NÕUDED PAKKUJA ERIKONTROLLI

MEESKONNALE on nõutud, et pakkuja peab erikontrolli läbiviimiseks komplekteerima

meeskonna, mis on vähemalt kaheliikmeline ja koosneb vandeadvokaadist ning

vandeaudiitorist.)

Õige on Vaidlustaja väide, et Lisa 1 Lähteülesanne p-is 2.1 on Hankija loetlenud erikontrolli

meeskonna ülesanded, mis oma sisult on õigusteenused.

Lisa 1 Lähteülesanne p-dest 2.2.3 ja 2.2.4 tuleneb, et:

1) erikontrolli vahearuanne peab olema töövõtja poolt tellijale esitatud ja allkirjastatud

vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluva vandeadvokaadi poolt 3 kuu jooksul hanke

alusel sõlmitud erikontrolli läbiviimise lepingu sõlmimisest;

2) lõpparuanne peab olema tellijale esitatud ja allkirjastatud vähemalt erikontrolli

meeskonda kuuluva vandeadvokaadi poolt hiljemalt 6 kuu jooksul peale lepingu

allkirjastamist.

Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas olukorras, pakkuja Kolmas isik, kes on oma

pakkumuses andnud teada meeskonda kuuluvad vandeadvokaadid, kuid kes ei ole ise

advokaadibüroo pidaja, saab Hankijale osutada Lisa 1 Lähteülesandest tulenevaid teenuseid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS-ist ega ka Riigihanke alusdokumentidest ei tulene

nõudeid/tingimusi, mis keelaks Kolmandal isikul kasutada sõlmitava hankelepingu täitmisel

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-d.

7.4. Vaidlustuskomisjonile on 29.09.2025 esitatud kahe Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

juhatuse liikme ja Kolmanda isiku juhatuse liikme järgmine kinnitus: „KPMG Baltics OÜ ja

KPMG Law Advokaadibüroo OÜ kinnitavad käesolevaga, et nende vahel on sõlmitud suuline

kokkulepe riigihankes „Erikontrolli läbiviimine“ (viitenumber 296710) muu hulgas ühiselt

pakkumuse ettevalmistamiseks, KPMG Baltics OÜ poolt pakkumuse esitamiseks kaasates

pakkumisse meeskonnaliikmetena KPMG Law Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadid ja

pakkumuse edukaks tunnistamise korral koostööks selliselt, et pakkumuses nimetatud

vandeadvokaadid osalevad riigihankelepingu täitmisel, täites hankelepingust ja pakkumusest

tulenevaid vandeadvokaadist liikme ülesandeid ja muid lepingust tulenevaid olemuslikke

vandeadvokaadile laienevaid ülesandeid vastavalt hankelepingule.“

12.09.2025 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku poole järgmiselt (sõnumi ID 1006575):

„Hanke lähteülesande p 2.2. nõue on, et erikontrolli aruande allkirjastab vandeadvokaat.

Palume pakkujal täpsustada, kuidas toimub hanke esemeks oleva lõpparuande allkirjastamine

vandeaudiitori poolt advokatuuriseaduse § 40 määratletud õigusteenuse ja § 55 defineeritud

kliendilepingu mõistes, kui pakkumuse esitajaks on audiitorbüroo KPMG Baltics OÜ (pakkuja

on esitatud pakkumuse koosseisus meeskonnaliikmetena Advokaadibüroo KPMG Law

16 (23)

vandeadvokaadid, kuid pakkumus ei ole esitatud KPMG Baltics OÜ ja Advokaadibüroo

KPMG Law ühispakkumusena)? Samuti palume täpsustada hankija kvalifitseerimistingimuse

nõuet kutsekindlustuse tõendamise kohta vandeadvokaadi teenuse osas (advokatuuriseaduse

§ 48).“

Kolmas isik on 15.09.2025 vastanud järgmiselt: „Kinnitame, et pakkumuse raames esitatud

meeskonnaliikmed osalevad töös ja sellisena allkirjastatakse töö nõuetekohaselt advokaadi

poolt. Advokaadid osalevad pakkuja meeskonnaliikmetena. Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

on KPMG Baltics OÜ (KPMG Eesti) sidusettevõte, mida KPMG Baltics OÜ kontrollib lepingu

alusel. Lisaks mainitud äriühingutele kuulub kontserni KPMG Oy Ab (KPMG Soome), mis on

KPMG Baltics OÜ emaettevõte. KPMG Eesti (sh KPMG Baltics OÜ, KPMG

Raamatupidamisteenused OÜ ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ) ning KPMG Soome

moodustavad ühiselt KPMG FIN-EST kontserni. Kontsernisiseselt kokku lepitud siduvatest

põhimõtetest lähtuvalt ei ole meil omavahel ressursi kaasamiseks ning jagamiseks vaja

eraldiseisvat allhankija lepingut sõlmida, oleme üks kontsern. KPMG Baltics OÜ ja

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ toimetavad äriliselt ühiselt ning seadustest tulenevad

kutsestandardi- ja konfidentsiaalsusnõuded on lepinguliselt tagatud. Seetõttu ei ole

Avokaadibürood KPMG Law OÜ kajastatud eraldiseisva osalejana. Pakkumuse esitamine

ühispakkumusena või mitte ei muuda meie hinnangul pakkumuse sisu ja seda eriti hankija

vaates. Oleme sarnastel hangetel edukalt osalenud palju kordi ja igati valmis hankija soovi

korral selgitama/arutama hankija küsimuse tagamaid ja soovi korral ka kliendilepingu

vormistamist hankija vajadustele vastavalt, kui peate seda vajalikuks. Mis puudutab

kutsekindlustust, siis Advokaadibürool KPMG Law OÜ, nagu kõigil teistelgi

advokaadibüroodel, eksisteerib seadusest tulenevalt kutsekindlustus, mille kehtiv poliis tuleb

esitada Advokatuurile. KPMG Baltics OÜ kohta oleme pakkumuses esitanud

audiitortegevusest tuleneva kutsekindlustuspoliisi. Lisaks nimetatutele on nii KPMG Baltics

OÜ kui Advokaadibüroo KPMG Law OÜ kaetud KPMG võrgustiku vastutuskindlustusega,

mis katab kõigi KPMG kaubamärgi all tegutsevate isikute vastutust. Oleme valmis hankija

soovi korral esitama täiendavat infot.“

Kuigi Kolmas isik on Hankijale selgitanud, et kontsernisiseselt ei ole vaja eraldiseisvat

allhankija lepingut sõlmida, tekib sõlmitava hankelepingu täitmisel Kolmanda isiku ja teenuse

osutamisel osaleva Advokaadibüroo KPMG Law OÜ vahel peatöövõtja ja alltöövõtja

vahekord. Eelkõige seetõttu, et Hankija on Riigihanke alusdokumentides nõudnud

vandeadvokaadi kaasamist, aga käesoleval juhul on võimalik seda teha vaid siis, kui

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ on alltöövõtjaks, sest kaasatud vandeadvokaadid saavad

teenust osutada üksnes advokaadibüroo, mitte Kolmanda isiku kaudu.

Mitte ühestki Riigihanke alusdokumendist ega vaidlustusmenetluses Hankija ja Kolmanda

isiku selgitustest ei nähtu soov sõlmida otselepingut Hankija ja Advokaadibüroo KPMG Law

OÜ vahel.

Lisa 3 Hankelepingu projekti p-ides 1.4 ja 4.1 on sätestatud kontrollija kohustus tagada, et

osutatav teenus on kooskõlas kõikide tegevusala reguleerivatest õigusaktidest tulenevate

nõuete, standardite ja valdkondlike tavadega. Seda, kas Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ja

tema poolt alltöövõtjana Riigihanke alusdokumentides ette nähtud korras teenuse osutamine

on kooskõlas advokatuuriseadusega, ei ole pädev hindama ei Hankija ega ka

vaidlustuskomisjon.

17 (23)

7.4. 03.06.2025 otsusega on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loonud 4-liikmelise

erikontrolli komisjoni (edaspidi Komisjon).

Lisa 3 Hankelepingu projekt p-i 1.3.2. kohaselt kontrollija on teenuse osutamisel sõltumatu

ning kohustub rakendama lepingu kehtivusaja vältel vajalikke ning kohaseid meetmeid

sõltumatuse tagamiseks. Muuseas:

[---]

1.3.2. ei kasuta kontrollija teenuse osutamiseks alltöövõtjaid ilma seda eelnevalt kliendi ning

komisjoniga kooskõlastamata;

Seega tellitava teenuse osutamiseks võib kasutada kooskõlastatult Komisjoniga alltöövõtjaid.

Hankija ei olnud Riigihanke alusdokumentides nõudnud alltöövõtjate nimetamist

pakkumuses, alltöövõtjate kooskõlastamine ja kasutamine on hankelepingu täitmise

küsimused.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavus Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ei

sõltu sellest, et Kolmas isik polnud sõlminud enne pakkumuse esitamist Advokaadibüroo

KPMG Law OÜ-ga kirjalikku lepingut ega ka sellest, et Hankija küsis Kolmandalt isikult

selgitusi 12.09.2025, st peale Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust.

Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-is 17 nõustunud sellega, et hankija võib

pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tegemist. [---] Kolleegiumi hinnangul on mõistlik ja menetlusökonoomia põhimõttega

kooskõlas, kui hankija saab ise oma võimaliku vea parandada ega pea ootama

vaidlustusmenetluse lõppu. Kui hankija oleks pakkumuse maksumuse täiendava kontrolli

tulemusena jõudnud järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal, ei oleks kaebaja vaidlustust vaja lahendada.

Vaidlustuskomisjon ei pea õigusaktidega vastuolus olevaks ka seda, kui hankija pöördub

pakkuja poole pärast pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ning palub selgitada teatud

asjaolusid (selleks, et hankija saaks olla veendunud, et tema juba vastu võetud otsused on

õiged).

7.5. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Lisa 1 Lähteülesanne p-idele 2.1.,

2.2.3 ja 2.2.4., Lisa 3 Hankelepingu projekt p-idele 1.4. ja 4.1.

Lisa 1 Lähteülesanne p-is 2.1 on loetelu sellest, mida erikontrolli käigus tuleb kontrollida

perioodil 01.07.2020 – 31.05.2025.

Lisa 1 Lähteülesanne p-ides 2.2.3. ja 2.2.4 on ette nähtud erikontrolli vahearuande ja

lõpparuande esitamine ning nende allkirjastamine vähemalt erikontrolli meeskonda kuuluva

vandeadvokaadi poolt.

Lisa 3 Hankelepingu projekt p-i 1.4. kohaselt lisaks punktis 1.3. sätestatule kohustub

kontrollija teenuse osutamisel lähtuma oma tegevusvaldkonda/tegevusvaldkondi

reguleerivatest õigusaktidest, kohalduvatest standarditest ning valdkondlikust heast tavast.

Lisa 3 Hankelepingu projekt p-i 4.1. kohaselt kontrollija garanteerib, et tema poolt osutatud

teenus ning selle tulemusel valminud aruanded on koostatud järgides kõiki seadusest

18 (23)

tulenevaid nõudeid, kohalduvaid standardeid ning valdkondlikku hea tava. Teenuses või

aruannetes sisalduvate puuduste eest vastutab kontrollija võlaõigusseaduses sätestatud

juhtudel ning ulatuses.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et põhjendus, et Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ei ole

ühispakkujaks, ei ole aluseks pidada Kolmanda isiku pakkumust neile viidatud RHAD

tingimustele vastuolus olevaks.

7.6. Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku meeskonda kaasatud vandeadvokaadid (või

üks neist) osales Hankija nõustamises projektis, millega eraldati Hankijast infoäri ja nutikate

arvelahenduste teenus OÜ-sse Finbite.

Vastavustingimused osas NÕUDED PAKKUJA ERIKONTROLLI MEESKONNALE p-is

3 on toodud järgmine nõue: Erikontrolli meeskonna kõik liikmed peavad olema sõltumatud

AS-ist Eesti Post ja tema tütar-ja sidusettevõtetest. Erikontrolli meeskonna liikmeks ei tohi

olla isik, kes on erikontrollile eelnenud viie aasta jooksul konsulteerinud AS-i Eesti Post või

tema tütar- ja juhtimisküsimustes. Erikontrolli meeskonna liikmed peavad hoidma oma

kohustuste täitmise käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Erikontrolli meeskonna liikmed võivad erikontrolli läbiviimisel kasutada teiste asjatundjate

tööd, järgides seejuures vastavaid standardeid.

Pakkuja esitab digitaalselt allkirjastatud erikontrolli meeskonna liikmete sõltumatuse ja

konfidentsiaalsuse kinnituse deklaratsiooni vastavalt lisale 2 (sõltumatuse kinnitamise

vorm)

Vaidlustuskomisjon tuvastas Kolmanda isiku pakkumusest, et Kolmanda isiku meeskonda

kaasatud kaks vandeadvokaati on allkirjastanud Lisa 2 SÕLTUMATUSE KINNITAMISE

VORM (perioodi 07.2020 kuni 07.2025 kohta).

Hankija 19.09.2025 esitatud kolmelt arvelt (Advokaadibüroo KPMG Law OÜ arved

Aktsiaseltsile Eesti Post 26.11.2020, 29.12.2020 ja 11.02.2021) nähtub, et tegemist on infoäri

eraldamise nõustamisega. Nendel arvetel ei ole nõustajatena nimetatud Kolmanda isiku

meeskonda kaasatud vandeadvokaate.

Ringkonnakohus on 06.11.2018 otsuse 3-18-1011 p-is 8 (Riigikohus ei võtnud 11.12.2018

kassatsioonkaebust menetlusse) leidnud, et olukorras, kus pakkujad olid esitanud

nõuetekohased andmed lisa 2 vormil 3 ning pakkujate tehingupartneritelt saadud

kinnituskirjad näitasid nende andmete õigsust, ei pidanud hankija hakkama koguma

täiendavaid tõendeid, et omakorda kontrollida kinnituskirjade paikapidavust. Taoline kontroll

ei ole hankemenetluses tavapärane. Hankija küsib täiendavat teavet põhjendatud kahtluse

korral, mida seekord ei esinenud. Sama otsuse p-is 9 on kohus leidnud, et taoline täiendav

kontroll on kohtumenetluses põhjendatud vaid juhul, kui kohus leiab, et hankijal pidi tekkima

kahtlus lisa 2 vormi 3 andmete ning kinnituskirjade õigsuses.

Käesoleval juhul on Kolmas isik RHAD-s nõutud dokumendi pakkumuses esitanud ja Hankija

ise pidi olema teadlik sellest, kes talle nõustamisteenust infoäri ja nutikate arvelahenduste

teenuse OÜ-sse Finbite eraldamisel osutasid, mistõttu ei saa tekkida küsimust põhjendatud

kahtlusest.

19 (23)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei teinud viga, kui luges piisavaks Kolmanda

isiku pakkumuses esitatud kinnitused.

7.7. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus, millega

tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning alused

selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

8. Kolmanda isiku KPMG Baltics OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

8.1. Hankija on tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 117 lg 1 alusel edukaks, kuna

sellele omistati hindamise käigus enim väärtuspunkte ning see on majanduslikult soodsaim

pakkumus (Aktsiaseltsi Eesti Posti juhatuse 10.09.2025 protokoll number 1.1/00154).

Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud, sest:

1) Hankija ei ole pakkumuste hindamisel järginud RHAD-s sätestatud tingimusi ning

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei ole põhjendatud;

2) ei ole usutav, et 60%-lise osakaaluga pakkumuste hindamiskriteeriumi sisulisel

rakendamisel on kõik pakkumused ühetaoliselt maksimumpunkte väärinud;

3) hindamiskomisjoni liikmed ei ole individuaalselt pakkumust hinnanud iga

hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi lõikes;

4) arusaamatuks jääb, millist metoodikat Hankija rakendas;

5) Hankija Grupi hankepoliitika p-i 4.4.2 järgi peab Hankija hankekomisjonis olema

vähemalt kolm vajalike ekspertteadmistega spetsialisti (on võimalik, et

hankekomisjoni kolmas liige hindas pakkumusi teistest erinevalt, mistõttu Hankija

tema individuaalseid hinnanguid Vaidlustajale ei esitanud);

6) olukorras, kus Kolmanda isiku ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ning Hankija

omavahelised kliendisuhted on veel vaidlustusmenetluseski sisuliselt määratlemata, ei

vasta Kolmanda isiku pakkumus kindlasti Hankija kriteeriumile, et Selgelt on

kirjeldatud pakkuja arusaam lähteülesandest (sh lepingu eesmärkidest, oodatavatest

tulemustest ja nende elluviimiseks vajalikest tegevustest, lähtudes lähteülesande

punktist 2.

8.2. Pakkumuste hindamise alused on toodud Pakkumuse esitamise ettepaneku p-is 7:

7.1.Hankija hindab pakkumusi 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse üks

majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides (hindamismetoodikas)

toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamisel tuleb arvestada nii

kvaliteedikriteeriumi (väärtuspunktide osakaal 60) kui ka pakkumuse maksumusega

(väärtuspunktide osakaal 40).

7.2.Pakkumuse kogumaksumusele antakse hindepunkte järgmiselt: madalaima maksumusega

pakkumusele antakse maksimaalne punktide arv – 40 väärtuspunkti. Teised pakkumused

saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim

väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

7.3.Pakkumuse sisu kirjelduse (60 väärtuspunkti) osas arvestab hankija pakutavat

lisandväärtust lisaks lähteülesande punktis 2 toodule, pakkumuse vastavust ülesande

püstitusele ning teostatavust (s.h projektiplaani realistlikkus).

Maksimaalsed väärtuspunktid saab pakkumus, kelle lahendus sobib kõige paremini

hankija esitatud nõuetega, on teostatav ja otstarbekas ning tagab parima lõpptulemuse.

Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:

"pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" * "osakaal".

20 (23)

7.3.1. Pakkumuse sisu hinnatakse järgnevalt:

Pakkuja arusaam lähteülesandest sh pakutav lisandväärtus. Projektiplaani

elluviimise realistlikkus. Selgelt on kirjeldatud pakkuja arusaam

lähteülesandest (sh lepingu eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ja nende

elluviimiseks vajalikest tegevustest, lähtudes lähteülesande punktist 2).

Pakkuja metoodika ja lähenemisviis on piisav, et tagada teenuse kvaliteet ning

eesmärkide saavutamine. Selgelt ja põhjalikult on kirjeldatud töömetoodika

ning planeeritavad tegevused. Esitatud on täiendavad asjakohased küsimused

lisaks hankija toodule ning need on hankelepingu täitmiseks sobivad ja üheselt

arusaadavad.

Projektiplaanis on tööetappide lõikes välja toodud tööde loetelu koos

tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega. Projektiplaan peab võimaldama

hinnata erikontrolli tegevusi, sh kogumahtu töötundides. Projektiplaan

arvestab võimalike riskide ilmnemisega ja võimaldab oodatavaid tulemusi

õigeaegselt saavutada. Pakutavad organisatoorsed meetmed (sh töökorraldus

ja ressursi jaotus) on selgelt kirjeldatud ja on piisavad, et tagada teenuste

kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ning eesmärkide saavutamine.

Pakutava töö sisu hinnatakse komisjoni liikmete poolt individuaalselt järgmise

punktiskaala ja kriteeriumite alusel:

Kriteerium Hindajate

hinnang „1“

Hindajate

hinnang „3“

Hindajate

hinnang „5“

1. sisu kirjeldus ja

metoodiline

lähenemine,

ülevaade erinevate

tegevuste sisust ja

elluviimisest

Ei ole piisavalt

põhjalikult lahti

kirjutatud,

vastab alla

keskmise

hankija

ootustele.

Rahuldaval viisil

lahti kirjutatud,

vastab

keskmiselt

hankija

ootustele.

Põhjalikult

lahti kirjutatud,

vastab

täielikult

hankija

ootustele.

2. projektiplaan Ei ole

põhjalikult lahti

kirjutatud ega

läbimõeldud.

Rahuldaval viisil

lahti kirjutatud.

Põhjalikult

lahti kirjutatud

3. arvestab

lähteülesande

punktis 2 toodud

nõuetega

Ei ole

arvestatud.

Ei selgu, et oleks

arvestanud

kõikide

nõuetega.

Jah, arvestatud

on kõikide

nõuetega.

4. Pakkuja pakutav

lisandväärtus

Ei ole

arvestatud.

Jah, on esitanud

täiendavad

küsimused, kuid

need ei aita

kaasa eesmärgi

saavutamisele.

Jah, esitatud

on täiendavad

asjakohased

küsimused

lisaks hankija

toodule ning

need on

hankelepingu

täitmiseks

sobivad ja

üheselt

arusaadavad.

21 (23)

7.3.2. Pakkumuse sisu väärtuspunktid saadakse järgmise arvutuskäigu alusel:

Hankekomisjoni liikmete poolt individuaalselt leitakse lähteülesande,

metoodika sh pakutava lisandväärtuse, projektiplaani kirjelduse keskmine

hinne, mis on hindamiskomisjoni liikmete poolt punktis 7.3.1 esitatud

hindamiskriteeriumide alusel pakutava teenuse sisule omistatud hinnete

aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtus). Väärtuspunktide määramisel

saab maksimaalsed väärtuspunktid suurima keskmise hinde saanud pakkumus.

Teised saavad punktid 7.3 nimetatud valemi alusel. Aritmeetiliselt liidetakse

maksumuse ning pakutava teenuse sisu eest saadud punktid.

7.4.Edukaks tunnistatakse üks pakkumus, mis hindamiskriteeriumite alusel kujunevate

väärtuspunktide summeerimisel saab kõige rohkem väärtuspunkte. Maksimaalselt on

võimalik pakkumust hinnata 100 punktiga. Pakkumuse maksumus peab olema väljendatud

mitte rohkem kui kaks kohta pärast koma. Sama kohaldatakse väärtuspunktide

omistamisel hindamiskriteeriumite lõikes.

7.5.Juhul kui enim väärtuspunkte saanud pakkumused on väärtuspunktide arvult võrdsed,

valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel hankija poolt määratud korras, ajal ja kohas

ning kus võivad osaleda võrdsete väärtuspunktid saanud pakkumused esitanud pakkujate

seadusjärgsed või volitatud esindajad.

Vaidluse all on Kolmanda isiku pakkumuse hindamine kvaliteedikriteeriumi (väärtuspunktide

osakaal 60) alusel.

8.3. Riigihanke läbiviimise memo kohaselt on Hankija 18.06.2025 moodustanud

kolmeliikmelise Riigihanke läbi viimise komisjoni (edaspidi Komisjon).

Omniva grupi hankepoliitika p-i 4.4.7 järgi hindab Komisjon esitatud pakkumusi ja

määratleb eduka(d) pakkuja(d).

Vaidlustuskomisjon tuvastas riigihangete registrist, et Riigihankes on pakkumusi hinnanud

kaks Komisjoni liiget (pole mingeid dokumente selle kohta, et kolmas Komisjoni liige on

pakkumusi hinnanud ja teisiti kui teised kaks Komisjoni liiget). Komisjoni liikmed, kes

hindamist läbi viisid, on koostanud kvaliteedikriteeriumi alusel pakkumuste hindamise kohta

dokumendid ja need digitaalselt allkirjastanud (22.07.2025 ja 23.07.2025). Komisjoni

liikmed on hinnanud pakkumusi individuaalselt ja iga kvaliteedikriteeriumi alakriteeriumi

alusel.

Kaks Komisjoni liiget on hinnanud Kolmanda isiku pakkumust kvaliteedikriteeriumi alusel

maksimaalsete punktidega: „Põhjendus: Hindamiskomisjoni liikmete poolt antud

hindepunktid pakutava töö sisule vastavalt pakkumuse esitamise ettepaneku p 7.3.1 toodud

punktiskaalale ja kriteeriumitele:

1. Sisu kirjeldus ja metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste sisust ja

elluviimisest - 5 punkti (põhjalikult lahti kirjutatud, vastab täielikult hankija ootustele);

2. Projektiplaan - 5 punkti (põhjalikult lahti kirjutatud);

3. Arvestab lähteülesande punktis 2 toodud nõuetega - 5 punkti (jah, arvestatud on kõikide

nõuetega);

4. Pakkuja pakutav lisandväärtus - 5 punkti (jah, esitatud on täiendavad asjakohased

küsimused lisaks hankija toodule ning need on hankelepingu täitmiseks sobivad ja üheselt

arusaadavad)

Hindepunktide aritmeetiline keskmine: 20 punkti. Hindamiskriteeriumi koondhinnang: 20 /

22 (23)

20 * 60 = 60 punkt“

Selliselt on saanud kõik kolm esitatud pakkumust kvaliteedikriteeriumis 60 väärtuspunkti.

8.4. Ainsa sisulise asjaoluna toob Vaidlustaja välja selle, et Kolmanda isiku pakkumus ei

saanud saada maksimumpunkte, sest täidetud pole järgmine nõue: selgelt on kirjeldatud

pakkuja arusaam lähteülesandest (sh lepingu eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ja nende

elluviimiseks vajalikest tegevustest, lähtudes lähteülesande punktist 2.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Kolmanda isiku pakkumust hinnates oli Hankijale ja

Komisjoni liikmetele teada, et Kolmas isik on kaasanud meeskonda Advokaadibüroo KPMG

Law OÜ vandeadvokaadid. Vaidlustaja viidatud kliendisuhete määratlematust antud juhul ei

eksisteeri.

8.5. Kaks Komisjoni liiget on kõigile pakkumustele andnud kvaliteedikriteeriumi alusel

hindamisel kõigis neljas alakriteeriumis 5 punkti. Pakkumuse esitamise ettepaneku p-i 7.3.2.

järgi tuli välja arvutada hinnete aritmeetiline keskmine (pakkumuse

väärtus).Vaidlustuskomisjon saab aru nii, et iga Komisjoni liikme antud punktidest tuleb välja

arvutada aritmeetiline keskmine (arvude aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis

saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga).

Kolmanda isiku pakkumus on Komisjoni liikmelt saanud 5+5+5+5 punkti, st aritmeetiline

keskmine on 5 ka siis, kui hindajaid on kaks. Ja nii on ka kõigi teiste pakkumuste puhul -

aritmeetiline keskmine 5 taandub 60-ks väärtuspunktiks. Hankija on eksinud viidates

aritmeetilisele keskmisele 20, kuid see ei tähenda, et rakendatud on sellist hindamise

metoodikat, mis mõjutab kuidagi moodi hindamise tulemust. Kõik pakkumused on saanud

kvaliteedikriteeriumi alusel 60 väärtuspunkti.

8.6. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus, millega

tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning alused

selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija on tähtaegselt esitanud taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 5469,5 eurot käibemaksuta18:

• vandeadvokaat Kadri Härginen 7,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 350 eurot

käibemaksuta;

• vandeadvokaat Mario Sõrm 9,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 275 eurot käibemaksuta;

• vandeadvokaadi abi Kärt Saar 0,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 210 eurot käibemaksuta.

Hankija esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud osutatud õigusabi osutamise maht

ning tehtud menetlustoimingud. Vaidlustuskomisjon peab õigusabiteenuse osutamise ajakulu

vaidlustusmenetluses mõnevõrra ülepaisutatuks. Vaidluse eset, esitatud seisukohtade sisu ja

18 Taotluses on eksitud - vandeadvokaat Kadri Härginen tundide arv on 7,9

23 (23)

mahtu arvestades ei ole Hankija esindajate ajakulu (17,9 tundi) põhjendatud.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vaidlustusmenetluses Hankija esindajate tehtud

toimingutega seoses põhjendatud ajakulu 13 tunni ulatuses (4000 eurot).

Kolmas isik ei ole taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets