Ettepanekute edastamine

Lugupeetud minister Karmen Joller

Esitame Eesti Perearstide Seltsi poolt muudatusettepanek - eriõe staatuse laiendamine eripädevusega/lisapädevusega pereõdedele esmatasandil

Põhjendus ja eesmärk

Pereõde on esmatasandi tervishoius sageli patsiendi esimene kontakt. Ta viib läbi iseseisvaid vastuvõtte, kogub anamneesi ning langetab esmaseid otsuseid. Paljudel juhtudel suudab pereõde iseseisvalt lahendada lihtsamaid ja keskmise raskusega tervisemuresid ning koostöös perearstiga kujundada patsiendi edasist raviteekonda.

Perearstipraksises töötav õde peab valdama teadmisi kogu elukaare ulatuses – lastest eakateni. Tema töö hõlmab ägedate haigusseisundite käsitlust, krooniliste haigete jälgimist, ennetustööd ja tervisenõustamist. Tegemist on kliiniliselt ja kommunikatiivselt keeruka töövaldkonnaga, mis on oma olemuselt võrreldav eriõendusega. Pereõdede iseseisvad vastuvõtud, otsustusõigus ja vastutus viitavad sellele, et nad täidavad juba täna olulisel määral eriõe rolli.

Ettepanek

Pereõdedele, kes on töötanud esmatasandil vähemalt kaks aastat ja läbinud vaimse tervise pereõe ja/või kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, tuleks anda vastavas valdkonnas eriõe staatus.

Täiendõppe mõju ja kasutegurid

Vaimse tervise täiendõppe läbinud pereõde on võimeline: hindama patsiendi vaimset seisundit; pakkuma esmast tuge ja nõustamist; jälgima raviplaani ja selle kulgu; pikendama teatud ravimite retsepte vastavalt kehtivale regulatsioonile.

Seeläbi saab vaimse tervise toe osutamine patsiendile kiiremaks ja kättesaadavamaks. Õigeaegne sekkumine esmatasandil aitab ennetada hilisemaid haiglaravisid, töövõimekadu ja pikaajalist ravi. Tegemist on lisandväärtusega kogu esmatasandi meeskonnale.

Eestis on vaimse tervise probleemide levimus kasvutrendis – nii täiskasvanutel kui lastel. Samas on vaimse tervise spetsialistide nappus (nt kliinilised psühholoogid ja vaimse tervise õed), eriti väiksemates keskustes; psühhiaatrilise abi järjekorrad, eriti lastepsühhiaatrias, kuude pikkused; täienduskoolituse kättesaadavus piiratud – 2025. a vaimse tervise mikrokraadiprogrammi vastuvõttu ei toimunud, varem oli vaid 6 õppekohta aastas; pooltel vaimse tervise probleemidega inimestel jääb vajalik ja õigeaegne abi saamata.

Vaimse tervise roheline raamat osundab pereõe rolli olulisusele vaimse tervise esmase hindamise ja varajase sekkumise läbiviijana. Samuti tuuakse välja vajadus spetsialiseeruda vaimse tervise teemadele.

Muudatuse oodatav mõju

Kättesaadavus paraneb – vaimse tervise toe osutamine muutub kiiremaks ja kodulähedasemaks.

Koormus väheneb – psühhiaatrite ja eriarstide töökoormus langeb, ravijärjekorrad lühenevad.

Selgus rollides – eriõe staatus määratleb selgemalt õe vastutusala ja iseseisvuse perearstipraksises.

Motivatsioon ja kvaliteet – ametlik tunnustamine motiveerib pereõdesid täiendõppeks ja spetsialiseerumiseks. Kujuneb välja esmatasandi karjäärimudel, mis tagab ametikoha atraktiivsuse ja suurendab lojaalsust erialale.

Terviklik meeskonnatöö – pädevusjaotus toetab paremat koostööd ning suurendab esmatasandi suutlikkust.

Täiendav põhjendus: vajadus ametliku uue staatuse järele

Pereõde: töötab vastavalt Pereõdede tegevusjuhendile; töötab iseseisvalt, teostab triaaži ja esmaseid otsuseid; määrab analüüse ja uuringuid, planeerib raviteekonda koostöös perearstiga; omandades retseptiõigust, võib pikendada ravimiretsepte; III astme pädevusega

võib koostada e-konsultatsioone.

Tänane üleminekuskeem lubab EÕL-il kuni 2027. aastani anda ajutiselt III pädevuse tasemega võrdsustatud staatust. Pärast seda saab eriõeks saada ainult magistrikraadiga õendustöötaja. Alates 2032.aastast ei oma täna eriõde III pädevusega hinnatud pereõde enam eriõega võrdsustatud õigusi. Selline lahendus ei ole õiglane ega praktiline, kuna see viib olukorrani, kus senise töö ja pädevuse säilimise juures võib pereõde justkui „kaotada” oma staatuse.

Eriõendus põhineb haridusel ja kindlate kompetentside omandamisel. Eriõde omandab õpingute käigus põhjalikud teadmised valdkonnas ja on pädev iseseisvalt vastu võtma oma valdkonnas. Täna on eriõdede otsustusvõime, õiguste ja vastutuse ulatus ning autonoomia suurem õdedega võrreldes.

Samas on üldteada, et pereõde on iseseisev spetsialist, kes täiendab end igal aastal minimaalselt 60 tunni ulatuses, on pädev hindama patsiendi terviseseisundit ja võtma vastu otsuseid oma pädevuse piires. Pereõde, kes läbib mikrokraadiõppega võrreldava täiendkoolituse, on oluliselt suurema pädevusega ning võimeline kandma enam vastutust ja seeläbi õigustatud saama ka enam õigusi võrreldes pereõega, kelle täiendkoolituse maht eriõde III pädevuse tasemele veel ei vasta.

Vaimse tervise koolitusprogramm esmatasandile annab pereõele vajaliku pädevuse hinnata inimese vaimset tervist, koostada õendusplaan ja rakendada esmatasandile sobivaid õendussekkumisi. Seeläbi väheneb vaimse tervise õdede ja eriarstiabi koormus ning inimesele on tagatud parem juurdepääs tervishoiuteenusele. Koolituse läbinud õde suudab hinnata ja juhtida riski, planeerida teenuse osutamist ja võtta vastutust. Rahvusvahelise Õdede Nõukogu andmetele tuginedes on teada, et peale magistrikraadiga eriõdede on osades riikides spetsialiseerunud õed (specialised nurse), kel on ulatuslikud kogemused ja teadmised konkreetsel erialal, aga puudub magistrikraad. Spetsialiseerunud õel on lubatud tegutseda kindlaksmääratud tegevusalal ja ulatuses. Antud ettepanekuga oleks spetsialiseerunud õde võrdsustatud eriõega, juhul kui töötab esmatasandi meeskonnas ning on läbinud vaimse tervise täiendkoolituse pereõdedele.

Ettepanek on luua ametlik ja jätkusuutlik uus staatus:

Eripädevusega pereõde – kellel on süvendatud pädevus ja täiendõpe ning kes töötab iseseisvalt perearstipraksises või Lisapädevusega pereõde, analoogiliselt juba eksisteeriva retseptiõigusega.

Magistrikraad ei ole ainsaks ega otstarbekaimaks lahenduseks: perearstipraksised on väikesed ja töökohapealne töömaht ei võimalda sageli kõrvalt magistriõpet. Mikrokraadiõpe aitaks hiljem pereõel võimaluse ja soovi korral asuda eriõe õppesse, et omandada paindlikumalt magistrikraadiks vajalikud õppeained.

Vajadus on kliiniliste oskustega spetsialistide järele, mitte juhtimisalase kompetentsi arendamise järele. Töötavad pereõed vajavad spetsialiseerumise kaudu stabiilset karjäärimudelit.

Tulevikulahendus ja ettepanek määruse muudatuseks

Kujundatava eripädevuse kriteeriumid võiksid olla: töö peremeditsiinis vähemalt 2 aastat põhikoormusega; täiendkoolitus: retseptiõigus ja/või vaimse tervise lisapädevus; III astme erialane pädevus ja selle resertifitseerimine; kvalifikatsiooni püsivus ja rakendatavus perearstipraksises.

Soovitame muuta sotsiaalministri määrust „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad”, lisades järgmise sätte: „(3) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavat pereõde, kes on töötanud perearstiabis vähemalt kaks aastat ja on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse ja/või vaimse tervise pereõe täienduskoolituse, käsitletakse õiguslikult vastava õendusabi eriala omandanud eriõena.”

Kokkuvõte

Täiendõppe läbinud ja praktikas rakendatud oskustega pereõde täidab juba täna eriõe rolli esmatasandil. Ametlik tunnustamine eriõena parandab vaimse tervise teenuste kättesaadavust; vähendab eriarstiabi koormust; loob pereõdedele õiglasema ja motiveerivama karjäärimudeli; aitab säilitada ja arendada esmatasandi tervishoidu üle Eesti.

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Seltsi nimel

Elle-Mall Sadrak