Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/10570 |
Registreeritud | 07.10.2025 |
Sünkroonitud | 08.10.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Jan Aasma (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.10.2025, Rapla
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25263000118
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)
Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX kahtlustatakse
selles, et tema leppis 2025 aasta aprillikuu alguses, täpselt kohtueelse menetluse käigus tuvastamata
kuupäeval, oma liikumisraskusega 90-aastase tädi XXX kokku, et toob viimasele vajadusel
sularahaautomaadist sularaha, misjärel XXX andis vastastikuse kokkuleppe alusel XXX üle enda
isikliku Swedbank`i EE9622XXX arvelduskonto juurde väljastatud deebetkaardi koos pin-
koodidega. Seejärel, XXX, olles saanud enda valdusesse temale usaldatud XXX deebetkaardi, võttis
XXX arvelduskontol olevatest rahalistest vahenditest temale usaldatud deebetkaardiga
sularahaautomaatide kaudu välja sularaha ajavahemikul 20.04.2025 kuni 04.07.2025 17-l korral
kokku summas 6507,50 eurot. Sularaha ei andnud XXX üle XXX, vaid jättis enda kasutusse. Samuti
teostas XXX ajavahemikul 20.04.2025 kuni 04.07.2025 15-l korral XXX rahalistest vahenditest
erinevate kauplustes isiklike ostude tasumiseks tema valduses oleva XXX deebetkaardiga
kaardimakseid kokku summas 2182,12 eurot. XXX pööras korduvalt ebaseaduslikult temale
usaldatud XXX vara, s.o võõrast vara, enda kasuks kokku summas 8689,62 eurot, tekitades toimunud
tehingute kaudu võõra vara omastamisega XXX varalist kahju summas 8689,62 eurot.
Valduses oleva temale usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani XXX
toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja
raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202
alusel ja seda järgnevatel põhjustel.
KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei
ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda
nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks
menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse
või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile
allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise
keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või
muu asjakohase kohustuse täitmine.
Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on tahtlikult toime pannud oma tädi
vara omastamise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi vastava kuriteo. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava
2
kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise
karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik
kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.
Samuti on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole
kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.
XXX on 29.08.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et tema tegevus ei olnud
õige, ta ei oleks tohtinud tädi raha niimoodi enda tarbeks kasutada. Kahtlustatav kahetseb oma tegu
ja on avaldanud soovi kannatanule kogu kahju hüvitada. Ühtlasi on kahtlustatav juba asunud
vabatahtlikult heastama kuriteoga tekitatud kahju. Kannatanu esindaja on 10.09.2025 ülekuulamisel
kinnitanud, et kahtlustatav on kannatanule hüvitanud 500 eurot. Seega esineb antud asjas
kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu,
mis vähendab kahtlustatava süüd.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole varasemalt tema suhtes
otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi
kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras
karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude
toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad kohustusega
hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Samuti on kannatanu esindaja ülekuulamisel väljendanud, et ei
tema ega kannatanu jaoks ei ole oluline kahtlustatava karistamine, vaid see, et kahtlustatav saaks aru,
et tal ei olnud õigust sellisel moel kannatanu rahaga ümber käia ja et ta hüvitab kahjusumma
kannatanule. Asjaolu, et kahtlustatav on juba kannatanule hüvitanud osa kahjust, näitab kahtlustatava
valmisolekut tasuda kogu tekitatud kahju. Lisaks leiab prokurör, et kahtlustatavat on võimalik
mõjutada hoiduma süütegu toimepanemisest määrates talle KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte
toime panna varavastaseid süütegusid.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva
kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid
signaale.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele
on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava
suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega
puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000118 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas
8189,62, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr EE9622XXX.
Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 07.04.2026.
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX mitte toime panema varavastaseid süütegusid.
Prokuratuur kontrollib käesoleva kohustuse täitmist kuni 07.04.2026.
3
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: -.
6. Kriminaalmenetluse kulud: -.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanu volitatud esindajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte antud.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne
päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti
tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Jan Aasma
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: _____________________XXX