Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/10537 |
Registreeritud | 07.10.2025 |
Sünkroonitud | 08.10.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Maarja Gustavson (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.10.2025, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24267050651
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (48311294721)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
selles, et tema:
- 18.09.2024 kella 15.00-16.00 ajal aadressil XXX, Pärnu linn haaras oma alaealisel
pojal XXX juustest kinni ja tõmbas teise tuppa ning tõukas XXX põrandale, tekitades
oma sellise tegevusega XXX valu. Samuti lõi XXX korduvalt XXX jalaga vastu käsi,
mille tõttu vigastas XXX enda käes oleva mobiiltelefoni ümbrisega enda kätt ja tundis
füüsilist valu. XXX lõi XXX käega vasaku käe käsivarre piirkonda, tekitades oma
sellise tegevusega XXX valu;
- eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 18.09.2024 korduvalt käega nina ja suu
piirkonna katmise teel takistas XXX hingamist;
- ajavahemikul 20.03.2023-20.03.2024 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal aadressil
XXX, Pärnu linn haaras XXX õlavarre piirkonnast kinni ja tõukas kannatanu
põrandale, tekitades oma tegevusega XXX valu;
- 04.08.2025 lõuna paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas XXX külas XXX talu
köögis haaras kinni tooli vasakust käetoest ja lükkas tooli koos sellel istunud XXX
köögi põrandale pikali, põhjustades oma tahtliku tegevusega XXX füüsilist valu.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,
kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning
seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib
prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju
heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või
narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist
kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi
läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,
tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on kannatanute – oma
alaealiste poegade XXX ja XXX – suhtes tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise,
mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo.
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära.
Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on
tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad
sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle.
Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanutele tekitanud
kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu. Lisaks ei ole prokuröri
hinnangul kriminaalmenetluse käigus tuvastatud tegude näol tegemist mitte niivõrd
klassikalise süstemaatilise perevägivallaga, vaid pigem laste distsiplineerimisel valede
kasvatuslike meetodite valimisega, mis võib olla tingitud vajakajäämisest stressijuhtimise ja
vanemlikes oskustes. Mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on küll
äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokurör on seisukohal, et
XXX süü ei ole sedavõrd suur, et tema tegevus peaks käesoleval juhul päädima tingimata
kriminaalkorras karistamisega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku
suunamine asjakohasele nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises suhtluses oma
alaealiste poegadega leida viis vägivallavabaks suhtluseks ja rahumeelseks
konfliktilahenduseks.
Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt. Kuigi jätkuva lähisuhtevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul
olemas, on prokurör jõudnud veendumusele, et XXX kriminaalkorras karistamine ei ole antud
juhul vältimatult vajalik. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole
tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes ning
kahtlustatav on valmis võtma endale asjakohased kohustused oma käitumise muutmiseks,
mistõttu kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega
oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050651 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
• XXX läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub
pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 14.10.2025, Sotsiaalkindlustusameti poole
nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress
[email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama
Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]
hiljemalt 14.10.2025 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 07.12.2025
esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel
nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud
tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb
osaleda hiljemalt 07.03.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel,
omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud;
• XXX maksta kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.
Prokuratuurile esitada makse käsitsi tasumisel tasumist tõendavad dokumendid e-posti
teel [email protected].
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 07.03.2026.
3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata
kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaat Kaire Aus, kannatanute seaduslikule esindajale
XXX, Sotsiaalkindlustusametile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
__________________________
Maarja Gustavson
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse
prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest
juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:
________________________________
XXX