Arvamuse avaldamine

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (isikuandmete

kaitse)

Vangistusseaduse (VangS) muutmise eelnõuga nähakse ette hulgaliselt muutusi seoses

isikuandmetega töötlemisega. On tervitatav seaduseelnõu koostajate soov saavutada suurem

läbipaistvus selle osas, kelle isikuandmeid milliste andmekoosseisude ulatuses töödelda saab.

Isikuandmete töötlemine saab olla õiguspärane üksnes siis, kui see on kooskõlas

õiguskaitseasutuste direktiivi2 ja IKÜM-i3 nõuetega. Kuigi eelnõu seletuskirjas on mõlemale

õigusaktile viidatud, ei selgu sellest, milline eelnõuga reguleeritav tegevus on

õiguskaitseasutuste direktiivi ja milline IKÜM-i kohaldamisalas.

Eelnõus nähakse ette VangS § 52 uus terviktekst. Erinevalt kehtivast VangS § 52 lg-st 6, mille

järgi andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamisest keeldumine on kaalutlusotsus,

nähakse eelnõus ette andmete väljastamisest keeldumine imperatiivsena, kui lg-s 6 nimetatud

eeldused on täidetud. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel selline muutus tehakse.

Isikuandmete kaitse tõhusaks tagamiseks peaks olema võimalik andmesubjektile andmeid ja

teavet väljastada ka siis, kui formaalselt küll keeldumise alused esinevad, ent isiku vajadus

andmete või teabega tutvuda on konkreetsel juhul kaalukam. Mh võib senisest rangem säte

piirata keelatud mõjuga külgnevate andmete (dokumendi osade) väljastamist.

Eelnõuga ei muudeta kehtivat VangS § 53 lg 1 p-i 6, mille kohaselt kantakse vangiregistrisse

andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi,

sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle

tervishoiuteenuste osutamise kohta. Nimetatud säte on problemaatiline ja selle täpsustamine

sobiks praeguse eelnõu eesmärgiga. On ebaselge, kuidas suhestub viide terviseseisundile ja

tervishoiuteenuse osutamisele nt tervise infosüsteemis töödeldavate andmetega (vrd karistuse

täideviimine kui IKS kohaldamisalas olev andmetöötlus ja tervishoiuteenuse osutamine kui

eelduslikult IKÜM kohaldamisalas olev andmetöötlus). Terviseandmed on eriliiki isikuandmed.

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et isikuandmete eriliikide kõrgemat kaitset tagavate sätete

eesmärk on tagada suurem kaitse niisuguse töötlemise eest, mis võib nende andmete erilise

tundlikkuse tõttu eriti tõsiselt riivata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud

põhiõigusi eraelu puutumatuse austamisele ja isikuandmete kaitsele (vt otsus asjas C-667/21

Krankenversicherung Nordrhein, p 21). See seab eriliiki isikuandmete töötlemise regulatsiooni

tihedusele kõrgendatud nõudmised. VangS § 53 lg 1 p-st 6 pole ka koostoimes teiste

õigusnormidega üheselt arusaadav, milliseid terviseandmeid ja millisel konkreetsel eesmärgil

(nt tööle määramine, kartserikaristuse kandmise võimelisuse hindamine, kinnipidamisrežiimi

piirangud ja soodustused, täitmiskava ja iseloomustuse koostamine või ka tervishoiuteenuse

osutamine) vangiregistris töödeldakse ning kuidas see haakub võlaõigusseaduse §-s 768

sätestatud tervishoiuteenuse osutaja saladuse hoidmise kohustusega. Kuna vangla poolt

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates

asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele

võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus).

Lisa 1

2/2

kinnipeetavate terviseandmete väljastamine on rutiinne (nt halduskohtumenetluses), tasub

kaaluda asjakohase normistiku täiendamist.

Eelnõuga laiendatakse oluliselt isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli. Iseäranis tekitab

küsimusi kokkusaamisele tulijate taustakontroll. Kui tavapäraselt on vangistusõiguse sätete

puhul oluline silmas pidada kinnipeetavate põhiõigusi, siis kokkusaamised on samavõrd

olulised ka kinnipeetavate lähedaste ja perekonnaliikmete põhiõiguste teostamiseks.4 Isegi kui

kokkusaamisele tulijaid isikuandmete töötlemisest korrektselt informeerida, ei ole neil selle

osas valikuvabadust, kui kokkusaamine on nende põhiõiguste teostamiseks vajalik. Samuti ei

tohiks sellel olla jahutavat mõju kinnipeetavate võimalusele vanglaväliselt suhelda. Tasub

kaaluda, kas tõepoolest peab kõigil kokkusaamise juhtudel (lühiajaline kokkusaamine

vaheseinaga eraldamisega või eraldamiseta ning pikaajaline kokkusaamine) olema võimalik

teha sama põhjalikku kontrolli, sest kokkusaamisega seonduvad riskid erinevad kardinaalselt.

Ebaselge on kavandatava VangS § 1053 õiguslik olemus, st kas see loetleb üksnes lubatavad

andmeallikad või on see mõeldud iseseisvaks õiguslikuks aluseks kõigi sättes nimetatud

andmete saamiseks. Eelnõu seletuskirjast nähtub, justkui oleks vanglateenistusel õigus kõigilt

kavandatava § 1053 p-des 1 ja 2 nimetatud asutustelt ja isikutelt andmeid nõuda ja seepärast on

õigustatud ka n-ö otseliidestus nende andmekogudesse (p 3). Sellisel juhul on küsitav sätte

kooskõla määratuse põhimõttega. Probleemi saab illustreerida järgmise näitega. Kavandatava

VangS § 1055 lg 3 p 3 lubab teatud juhtudel kasutada taustakontrolli tegemisel karistusregistri

arhiivi andmeid. Samas KarRS § 20 lg-s 1 on ammendavalt sõnastatud loetelu selle kohta,

kellele ja milliseks otstarbeks karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid väljastatakse. Kuigi

KarRS § 20 lg 1 p 8 lubab neid teatud juhtudel väljastada ka vanglateenistusele, ei ole nimetatud

sättega hõlmatud kõik VangS § 1055 lg-s 3 mainitud subjektid. On väga küsitav, kas eelnõus

esitatud kujul kavandatud VangS § 1053 p-dest 1 ja 2 tuleneb asutustele ja isikutele kohustus

vanglateenistusele andmeid väljastada, kui neil seda kohustust eriseadusest (nt viidatud

KarRS § 20 lg 1) või täpsustatud kujul vangistusseadusest tulenevalt ei ole. Vanglateenistusele

ei saa reserveerida õigust küsida kõigilt võimalikelt asutustelt ja isikutelt kogu mõeldavat teavet

ja andmeid. Sel põhjusel on küsitav ka kavandatud VangS § 1053 p 3. Üldjuhul peab

isikuandmete töötleja igal üksikul juhul otsustama, kas tal on alust päritud andmeid väljastada

(vt nt RKHKo 3-20-1449/54 II osa). Kui seadusandja peab vajalikuks ette näha

vanglateenistuse piiramatu juurdepääsu mõnele andmekogule, siis tuleks seda teha selge ja

täpse normiga.

Kavandatava VangS § 1056 lg-tes 3 ja 4 reguleeritakse taustakontrolli käigus kogutud andmete

avaldamist juhul, kui taustakontrolli alusel tehakse keelduv otsus. Kavandatav lg 4 on

sõnastatud väga üldiselt ning on seega potentsiaalselt äärmiselt laia kohaldamisalaga. Vältida

tuleks olukorda, kus erandina mõeldud keeldumist võimaldava sätte kohaldamine muutub

praktikas reegliks. Eelnõuga ei reguleerita aga andmete avaldamist olukorras, kus isikule

keelduvat otsust ei tehta. Sellest saab järeldada, et niisugusel juhul kehtivad IKÜM artiklis 15

ja IKS § 24 lg-s 1 sätestatud andmesubjekti õigus saada teavet ja enda kohta käivaid

isikuandmeid ilma täiendavate piiranguteta.

4 Eeskätt õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, aga tegelikult võivad kokkusaamised koos muude

suhtluskanalitega olla olulised ka paljude teiste põhiõiguste teostamiseks.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu

(isikuandmete kaitse) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (isikuandmete kaitse)

kohta

Teie 01.02.2024 nr 8-1/1191-1

Meie 09.02.2024 nr 6-6/24-6