Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 11105

Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number {regNumber}

Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel.

3. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada puurkaevudest kaugemale kui 50 m.

4. Eesvoolukraaviga ühendus kaevata peale seda, kui kraav on ülejäänud osas valmis

kaevatud.

5. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida tee (sh sildade) rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

6. Tööde käigus vältida ehitusmasinate ja materjalide sattumist arheoloogiamälestis

„Kivikalme“ alale ja kaitsevööndisse.

7. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii

puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel,

2

selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

8. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra

19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00

ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45

dB(A)/50 dB(A) taset.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uus

lõik; Kiiu liiklussõlme ringristmikule ja

rambile kavandatud uued jalgratta- ja jalgtee

lõigud 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Landverk OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11889198

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepa 19, 50113 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 522 7240

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number T2409

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Maa- ja Ruumiamet

Kirjad 10.06.2025 nr

6-3/25/9284-2 ja

13.06.2025 nr 6-

3/25/9284-4

Kiri 10.06.2025

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee piirneb MaRu volitusel

oleva Lillevälja kinnisasjaga (tunnus 35301:001:0968), mida

ei kitsendata. Läbi katastrisse kantud Mõisa tee 25a

maaüksuse (tunnus 35301:001:1268) idaserva on

projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ja selle kõrvale

tänavavalgustuse trass. 2093 m² suuruse Mõisa tee 25a

maaüksuse osas on maareform lõpule viimata. Kergtee on

projekteeritud maaüksusele eesmärgiga „lõigata“ läbi

maaüksuse nurga ühendamaks 11105 Kiiu-Soodla tee

kinnisasja Mõisa tee 21 kinnisasjal asuva teega. MaRu

hinnangul ei ole kõnealune lahendus kavandatud Lilleoru

detailplaneeringus ning Mõisa tee 25a maaüksuse läbimine ei

ole kergtee toimimiseks vältimatult vajalik. Palume selgitada

kas on võimalik kergtee nihutada ida poole ning rajada

kergtee otse Mõisa tee 21 kinnisasjani või jätta Mõisa tee 25a

maaüksuse osas jalg- ja jalgrattatee lõik kavandamata.

Lisaks palume Kuusalu Vallavalitsusel esitada MaRu-le

kohaliku omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend Mõisa

tee 25a maaüksuse osas esitatud maa erastamise ja/või

tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kohta

ning selgitused taotluste lahendamise kohta. Palume ka

seisukohta, kas juhul kui tee rajamine Mõisa tee 25a

maaüksusele on vajalik, moodustatakse tee alusele maale

äralõige või seatakse maakasutusõigus.

Põhjendus:

Kirjades välja toodud temaatika puudutab

Kuusalu Vallavalitsuse ehitusloa objektiks

olevat projekti osa, mistõttu seda käsitletakse

Kuusalu Vallavalitsuse korralduses.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad

ettepanekud käesolevale Transpordiameti

ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel

puuduvad vastuväited keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Kiri 13.06.2025

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee piirneb MaRu volitusel

oleva Lillevälja kinnisasjaga (tunnus 35301:001:0968), mida

ei kitsendata. Läbi katastrisse kantud Mõisa tee 25a

maaüksuse (tunnus 35301:001:1268) idaserva on

projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ja selle kõrvale

tänavavalgustuse trass. 2093 m² suuruse Mõisa tee 25a

maaüksuse osas on maareform lõpule viimata. Kergtee on

projekteeritud maaüksusele eesmärgiga „lõigata“ läbi

maaüksuse nurga ühendamaks 11105 Kiiu-Soodla tee

kinnisasja Mõisa tee 21 kinnisasjal asuva teega. 10.06.2025

edastatud kirjas nr 6-3/25/9284-2 selgitasime, et MaRu

hinnangul ei ole kõnealune lahendus kavandatud Lilleoru

detailplaneeringus ning Mõisa tee 25a maaüksuse läbimine ei

ole kergtee toimimiseks vältimatult vajalik. Lisaks palusime

selgitada kas on võimalik kergtee nihutada ida poole ning

rajada kergtee otse Mõisa tee 21 kinnisasjani või jätta Mõisa

tee 25a maaüksuse osas jalg- ja jalgrattatee lõik kavandamata.

Transpordiamet edastas 12.06.2025 kirjaga nr 8-1/24-

026/9513-4 järgneva selgituse: „Transpordiameti hinnangul

ei ole funktsionaalne jätta ära Mõisa tee 25a maaüksusega

(katastritunnus 35301:001:1268) kattuvat jalgratta- ja

jalgteelõiku, sest teeületus ei tohiks lõppeda eikusagil või

keset haljasala. Praegu on jalgratta- ja jalgtee viidud kokku

järgmise kattega teeni. Samuti ei ole võimalik teeületuskoha

nihutamine, sest ületusele on kavandatud ka künnis ja see ei

toimi kui kavandada kohakuti suure parkla või asfaltpinnaga,

mis asub praegu kavandatud asukohast idapool. St künnisega

teeületuskohale on projektis leitud sobivaim asukoht.

Transpordiamet soovib eeltoodust tulenevalt jätta

projektlahenduse muutmata. Mõisa tee 25a maakasutusõigus

on kavandatud lahendada isikliku kasutusõiguse seadmise

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

kaudu (plaan lisatud). Kuna maaüksusele kavandatud lõik on

kohalik tee, siis ootame, et seisukoha IKÕ või äralõike kasuks

otsustamise osas annaks Kuusalu Vallavalitsus. Vajadusel

korraldame isikliku kasutusõiguse seadmise plaani

ümbervormistamise äralõikeks.“. Lisaks edastati isikliku

kasutusõiguse seadmise plaan, mille kohaselt on jalgratta- ja

jalgtee jaoks kavandatud 45 m² suurune isikliku

kasutusõiguse ala ning tänavavalgustuse jaoks 16 m² suurune

isikliku kasutusõiguse ala.

Maa- ja Ruumiamet nõustub esitatud selgitustega ning Mõisa

tee 25a maaüksuse idaserva jalgratta- ja jalgtee ja selle

kõrvale tänavavalgustuse trassi kavandamisega. Lisaks

selgitame, et reformimata maadele kavandatud töid on

võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast

reformimata maadel maareformi läbiviimist. Tulenevalt

eelnevast nõustume ehitusloa andmisega tingimusel, et Mõisa

tee 25a maaüksusel on maareform lõpule viidud ning

maakasutusõiguse küsimus on lahendatud. Maa- ja

Ruumiamet eelistab Mõisa tee 25a maaüksusele isikliku

kasutusõiguse või sundvalduse seadmist.

Palume Kuusalu Vallavalitsusel esitada MaRu-le kohaliku

omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend Mõisa tee 25a

maaüksuse osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise

taotluste olemasolu või nende puudumise kohta ning

selgitused taotluste lahendamise kohta. Palume ka seisukohta,

kas tee alusele maale moodustatakse äralõige või seatakse

maakasutusõigus.

2 Muinsuskaitseamet

Kiri 09.06.2025 nr 5-

10/525-3

Kooskõlastame ehitusloa eelnõu ning nõustume

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõuga.

Projektala jääb kinnismälestise Arheoloogiamälestis

„Kivikalme“ nr 18118. kaitsevööndi lähedusse: Tööde käigus

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

vältida ehitusmasinate ja materjalide sattumist

arheoloogiamälestis alale. Kaevetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii

puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku

võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka

väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseamet teeb seejärel kindlaks uuringute vajaduse.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel

puuduvad vastuväited keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

3. Ehitustööde käigus vältida ehitusmasinate

ja materjalide sattumist

arheoloogiamälestise alale, kui kaevetöödel

satutakse arheoloogilistele leidudele,

toimida vastavalt muinsuskaitseseadusele

ja teavitada Muinsuskaitseametit.

3 Keskkonnaamet

Kiri 20.06.2025 nr 6-

2/25/3316-5

/…/ Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal,

et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine

ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil vastuväited

puuduvad.

Täiendava märkusena toome välja, et Kuusalu Vallavalitsuse

korralduse eelnõus tuleb samuti KMH algatamise kaalumise

vajalikkus ja KMH algatamata jätmine välja tuua, kuna

jalgratta- jalgtee rajamisel tuleb KMH algatamise vajalikkust

kaaluda (KeHJS § 6 lg 2 p 10, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8). Samuti tuleb

Kuusalu Vallavalitsuse korralduse eelnõule lisada KMH

eelhinnang ning küsida KeHJS § 11 lg 22 kohaselt seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Põhjendus: Märkusena välja toodud Kuusalu

Vallavalitsuse korraldust puudutavat asjaolu

(et valla korralduses vajab samuti kajastamist

KMH algatamata jätmise aspekt), käsitletakse

Kuusalu Vallavalitsuse korralduses.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel

puuduvad vastuväited keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

4 Kuusalu Vallavalitsus

E-kiri 27.06.2025

KMH eelhinnang ei käsitle adekvaatselt olemasolevat

olukorda. Käesolevalt koguneb sademevesi viadukti all

paiknevale teele. Käesolevalt tugevate vihmade korral

Põhjendus:

Viidatud asukoht riigitee 1 Tallinna-Narva tee

ja viadukti all asub projektala lõunapiiril,

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

koguneb liigvesi viadukti alla ning ei voola sealt ära. Vajalik

on projektis ja eelhinnangus asjaoluga arvestada ning

vastavaid dokumente antud informatsiooni ja meetmetega

täiendada.

sellest väljas. Viadukti alla ehitusloa objektiks

oleva teeprojektiga lisavett ei juhita.

Viaduktini pikendatakse üksnes jalgratta- ja

jalgteelõik. Seega sademevee kogunemise

temaatika viadukti alla ei puutu antud projekti

ning puudus eesmärk seda küsimust antud

projekti raames lahendada.

Küsimus tõstatati ka projekteerimise faasis,

mil see info anti edasi Transpordiameti

hooldeinseneridele. Transpordiamet antud

kohas suuremat probleemi ei näe ning

sekkumist vajalikuks ei pea.

Eelnevat arvesse võttes, et viadukt jääb

projektlast välja ning sinna alla lisavett

teeprojektiga ei juhita, on ka

keskkonnamõjude eelhinnangu käsitlused

piisavad.

Otsus: Mitte arvestada ettepanekut tegeleda

projektis ja KMH eelhinnangus viadukti alla

koguneva vee teemaga.

5 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *Vt märkus.

Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9

alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

6 Telia Eesti AS -

7 Connecto Eesti AS -

8 SR Veod OÜ -

9 Nordic Houses OÜ -

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue

lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Katastriüksuse

lähiaadress Katastritunnus

Kiiu-Soodla jalgtee L1 35301:001:0091

Kiiu-Soodla jalgtee L2 35301:001:0092

Kiiu-Soodla jalgtee L3 35301:001:0093

Kiiu-Soodla tee L2 35301:001:0508

Kiiu-Soodla tee L3 35301:001:1953

Koolinuka 35301:001:0109

Lehe tn 1 35301:001:0102

Lehe tn 2 35301:001:0693

Lehe tn 2a 35301:001:0694

Lehe tn 2b 35301:001:0695

Lehe tn 3 35301:001:0105

Lehe tn 4 35301:001:0106

Lehe tn 5 35301:001:0107

Liiviku 35201:003:0047

Lille tn 1 35301:001:0095

Lille tn 2 35301:001:0096

Lille tn 4 35301:001:0097

Lille tn 6 35301:001:0098

Lille tänav 35301:001:0094

Lillelehe 35301:001:0100

Lilleoru 35301:001:0099

Lõuna-Kooli 35301:001:1917

Marja 35201:003:1140

Mõisa tee 23 35201:003:0850

Mõisa tee 25 35201:003:0038

Mõisa tee 27 35201:003:1180

Nurgakivi 35301:001:1918

Põhja-Kooli 35301:001:0506

Rebasesaba 35301:001:1030

Suurekivi 35201:003:0389

Suurekivi 35201:003:1001

Suurekivi tee 35301:001:0509

Söökla alajaam 35201:003:0120

Teenuka 35301:001:0108

Teeääre 35301:001:0503

Veere 35201:003:0485

Väikekivi 35201:003:0391

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6

uue lõigu projekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Landverk OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2024-2025

2 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed;

• Töö vormistatud: 24.03.2025. a

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................. 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................................................ 9

2.1 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 11

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt ............................................................................................................... 17

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine ... 21

3.1 Maa ja maakasutus ................................................................................................. 21

3.2 Märgalad ............................................................................................................... 22

3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ...................................................... 22

3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale .................... 22

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .................................................... 24

3.6 Maavarade kasutus ................................................................................................. 25

3.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ........................... 25

3.8 Maastik (sh pinnavormid) ....................................................................................... 26

3.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh

Natura 2000 võrgustiku alad) ............................................................................................... 26

3.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................................................................ 27

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................... 30

3.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ..................... 30

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 31

Kasutatud materjalid .............................................................................................................. 33

4 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Harju

maakonnas, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu

projekt. Projekti eesmärk on uue lõigu kavandamine Kiiu liiklussõlme ringristmiku ja

kõrvalmaantee 11260 Jõelähtme-Kemba vahele, et juhtida veokiliiklus Kiiu aleviku siseosast

mööda. Projekti osaks on Lilleoru detailplaneeringuga ettenähtud valgustatud jalgratta- ja

jalgtee kavandamine olemasoleva Kiiu-Soodla tee ja uue projekteeritava teelõiguga külgnevalt.

Eelhinnangu tellijaks on Landverk OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert Alar

Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Kätlin Pitman.

Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab

eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, riigitee 11105

Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekt (vt joonis 1.1 ja joonis 1.2). Projekti eesmärk on uue

lõigu kavandamine Kiiu liiklussõlme ringristmiku ja kõrvalmaantee 11260 Jõelähtme-Kemba

vahele, et juhtida veokiliiklus Kiiu aleviku siseosast mööda. Projekti osaks on Lilleoru

detailplaneeringuga ettenähtud valgustatud jalgratta- ja jalgtee kavandamine olemasoleva Kiiu-

Soodla tee ja uue projekteeritava teelõiguga külgnevalt. Projektiga on kavandatud täiendav

jalgratta- ja jalgteevõrgustik Kiiu liiklussõlme põhjapoolse ringristmiku piirkonnas, et

ühendada Lilleoru detailplaneeringu alusel kavandatavad jalgratta- ja jalgteed olemasoleva

võrgustikuga terviklikuks. Projektala asub Kiiu alevikus, mistõttu teelõik on käsitletav

tänavana. Lubatud sõidukiiruseks on kavandatud 50 km/h.

Joonis 1.1. Projekteeritava teelõigu ja kergliiklusteede asukoht (punane joon). Alus: Maa-amet, 2024

Projekteeritav kõrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee mõlemale poole on projekteeritud kraav

(paremal pool kuni Suurekivi teeni ja vasakul pool kogu projekteeritava kõrvalmaantee

ulatuses) ning peale kraavi vasakul jalgratta- ja jalgtee (joonis 1.2). Ristumisele Jõelähtme-

Kemba teega on kavandatud ohutussaar, kuhu on planeeritud ülekäigukoht kergliiklejatele.

Olemasolev mahasõit kinnistult Lõuna-Kooli on ette nähtud likvideerida. Üldiselt on

kavandatud ristmikute teljed kõrvalmaantee teljega risti. Väikses ulatuses toimub metsa ja võsa

raadamine ja juurimine.

Võimalikud tee nr 11105 uue tee lõigu ja ristmike ehitusmeetmed (refereering katendi arvutuse

aruandest (Landverk OÜ, 2024)):

• Uues muldkehas dreeniva täitematerjali ehitamine;

• Uue killustik- või stabiliseeritudkihi välja ehitamine mulde nõlvani. Stabiliseerimise

korral näha ette killustiku väljavedu korraga koos stabiliseerimise killustikkihiga ning

alles seejärel freesipuru peale. Ülaosa stabiliseeritakse koos sideainetega;

• Külmaohtlike pinnaste väljavahetamine mulde töötsoonis Tm105 materjaliga;

• Dreeniv kiht killustikust stabiliseeritud kihi alune konstruktsiooniline kiht;

• Kasvupinnase eemaldamine mullete, laienduste ning jalgratta- ja jalgteede alt;

6 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• Mulla eemaldamine kogu uue muldkeha ulatuses;

• Nõlvadelt vettpidava pinnase eemaldamine;

• Tee „punase joone“ tõstmine, külmakindlast pinnasest mulde ülakihi väljaehitamisega;

• Teekraavide rajamine, nõlvade ja eesvoolude puhastamine.

Joonis 1.2. Kavandatava tee (punasega sõidutee ja rohelisega jalgratta- ja jalgtee) eskiis. Landverk OÜ,

2024

Jalgratta- ja jalgtee (JJT) on kavandatud 4 osana. Uus jalgratta- ja jalgtee on kavandatud

asfaltkattega laiusega 2.5-3,0 m. PK 0+10 B ja PK 0+68 B on jalgratta- ja jalgtee alt viidud

läbi Ø400 pl. truup. Olemasoleva kergliiklustee alt likvideerida truup ja juhtida sademevesi

Kiiu liiklussõlme kinnistule.

Kavandatava projektiga on ette nähtud uute truupide (kokku 7 tk.; vt ka eelmine lõik)

paigaldamine. PK 0+26 juhitakse läbi truubi sõidutee alt läbi kraavi kogunenud sademevesi.

PK 1+48 Lille tänaval Ø500 pl truubiga juhitakse sõidutee alt läbi kraavi kogunenud

7 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

sademevesi. PK 4+21 Lehe tänaval Ø500 pl truubiga juhitakse sõidutee alt läbi kraavi

kogunenud sademevesi. MS PK 5+19 Ø500 pl truubiga juhitakse sõidutee alt läbi kraavi

kogunenud sademevesi. Sõidutee ja JJT vahele on projekteeritud umbkraavid.

Olemasolev Ø200 betoontruup Jõelähtme-Kemba teel asendatakse plastikust Ø1000 truubiga.

Luuakse eraldi liiklusruum kergliiklejatele. Likvideeritakse jalgtee Kiiu liiklussõlmel ja

kergliiklejate ülekäigukoht viiakse ringristmikule lähemale. Kiiu asulasse sissesõidul

(olemasolev kõrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee km 0,682 – km 0,696) on projekteeritud

teeületuskohaga künnis ja (km 1,060…1,109) liiklussaar. Projekteeritavale alale pannakse

kokku 4 pinki. Projekteeritavale alale pannakse kokku 2 prügikasti.

Geoloogilised uuringud on koostanud OÜ Rakendusgeoloogia, töö nr 24-046 „Riigitee 11105

Kiiu – Soodla tee km 0,0-0,6 lõigu põhiprojekt“. Riigitee nr 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6

lõigu projekteerimiseks teostati geoloogilised väliuuringud 18.-19. juulil 2024. Uuringualale

rajati puuragregaadiga Sedidrill 200-50 RP Combi kümme puurauku (PA-1...10) olemasoleva

tee ja planeeritava teelõigu maa-alale sügavusega 1,20...2,50 meetrit ning lisaks rajati

puuragregaadiga Sedidrill 200-50 RP Combi ja käsiseadmetega 25 uuringupunkti (KP-1...25)

sügavusega 0,20...1,35 meetrit huumusekihi paksuse määramiseks.

Uuritav piirkond jääb Harju lavamaa kirdeossa. Maapinna abs. kõrgused jäid uuringupunktide

suudmetel vahemikku 35,45...39,85 meetrit. Puuraugud PA-6...10 jäid asfaltkattega

olemasoleva tee maa-alale, põhjapoole jäävat ala oli kasutatud erinevate materjalide

ladustamiseks, mistõttu võivad täitepinnased alal väga varieeruva koostisega olla. Loodusliku

huumuse kiht oli säilinud valdava enamuse uuringupunktide alal. Looduslikest

mineraalpinnastest kirjeldati uuringualal möllist liiva, möllisest savisest liivast koosnevat

moreenpinnast ning lubjakivirähast ja -lahmakatest koosnevat jämepurdmoreeni. Kohati

ulatusid uuringusügavusse ka aluspõhjaline lubjakivi ja murenenud lubjakivi.

Uuringusügavuses kuni 2,50 meetrit eraldati välja 15 kihti – geoloogilist elementi.

Pinnasevesi ulatus välitööde ajal (18.-19.07.2024) uuringusügavusse uuringupunktide PA-

4...10 ja KP-5...7 alal, pinnasevee tase oli maapinnast 0,60...2,15 meetri sügavusel, abs.

kõrgustel 35,15...36,80 meetrit. Kirjeldatud pinnasevee näol oli tõenäoliselt tegemist ajutise

iseloomuga ülaveega.

Ehitusgeoloogilised tingimused uuringualal on rahuldavad. Raskendavateks teguriteks on

kohati vähem kui meetri sügavusel asuv ajutine ülavesi ja uuringualale kuhjatud erinevad

pinnasehunnikud. Niiskuspaikkonna tüübilt on uuringuala looduslikult niiske (2.

niiskuspaikkond).

Looduslik moreen ja jämepurdmoreen (kihid 12 ja 13) on tundlikud leondumise suhtes.

Leondumise vältimiseks ei tohi märjal moreenil ja jämepurdmoreenil - ka vihmaga - sõtkuda

(sõita) ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all.

Looduslik liivpinnas (kiht 11) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ning kaotab

ümbertõstmisel kordades oma kandevõimes.

Murenenud lubjakivi (kiht 14) ja lubjakivi (kiht 15) ei ole ekskavaatoriga kaevatavad ja vajavad

piikamist.

8 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Looduslikest mineraalpinnastest on looduslikult mittedreenivad kõik väljaeraldatud kihid –

filtratsioonimoodulid jäävad looduslikus situatsiooonis alla 0,5 meetri/ööpäevas.

Tehnogeensed kihid on uuringualal mittedreenivad – filtratsioonimoodulid jäävad maksimaalse

tiheduse ja optimaalse veesisalduse juures alla 0,5 meetri ööpäevas ning ei täida

dreenimistingimusi.

Piirkonna külmumissügavus on ca. 1,30 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel võib

talvel pinnas külmuda kuni kahe meetri sügavuseni. Kõik välja eraldatud kihid on

külmatundlikud.

Olemasolev kõrvalmaantee 11105 teelõigu liiklussagedus oli teeregistri 2023.a. andmetel 1038

a/ööp, millest 9% oli raskeliiklus. Riigiteel 11260 Jõelähtme-Kemba teel on liiklussagedus

Jõelähtme poolsel harul olnud ca 350 a/ööp ning Kemba poolsel harul 1600-1800 a/ööp.

Liiklussageduse prognoosi kohaselt on teelõigu (riigitee 11105) liiklussagedus eeldatavalt 969

a/ööp 2024 a.; 1373 a/ööp 2026 a.; 2000 a/ööp 2046 a. (Liiklusuuring. ERC Konsultatsiooni

OÜ, 2024).

9 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur

(09.12.2024. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024). Töös on lähialana käsitletud

kavandatavast põhimaanteest 100 m raadiuses olevat ala.

Käesolevas töös kirjeldatav tegevus jääb Harju maakonda, Kuusalu valda, Kiiu aleviku. Kiiu

aleviku elanike arv seisuga 31.07.2024 oli 711 (Kuusalu valla kodulehekülg, 26.11.2024).

Valla pindala on 707,93 km2. Kuusalu vallas on kolm alevikku ja 64 küla (Kuusalu valla

koostatav üldplaneering, 2021).

Kavandatavaid teid ümbritsevad maatulundusmaa, elamumaa, tootmismaa, ärimaa ja

üldkasutatav maa sihtotstarbega maaüksused. Kavandatava tee naabruses paikneb tankla Jetoil

(Lehe tn 2a). Lähim ärihoone (Arturi Kiiu šašlõkibaar) asub kavandatavast sõiduteest ca 12 m

kaugusel (Lehe tn 2b). Kavandatavale sõiduteele lähim hoonestatud elamumaa on Veere

(35201:003:0485), mis asub ca 70 m kaugusel.

Käesoleva eelhinnangu koostamise raames käidi välitöödel 11.12.2024. Järgnevalt on toodud

vaated kavandatavale sõiduteele lõunast suunaga põhja (joonis 2.1) ja põhjast suunaga lõunasse

(joonis 2.2) ning kavandatavale JJT-le idast läände (joonis 2.3).

Joonis 2.1. Kavandatav sõidutee vaade lõunast suunaga põhja (Foto: Alkranel OÜ 11.12.2024)

10 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2.2. Kavandatav sõidutee vaade põhjast suunaga lõunasse (Foto: Alkranel OÜ 11.12.2024)

Joonis 2.3. Kavandatavale JJT-le vaade idast läände (Foto: Alkranel OÜ 11.12.2024)

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja

kõrgematest planeerimisdokumentidest ning arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale

infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa.

11 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2.1 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012). Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub kavandatav tee väärtusliku

põllumajandusmaaga (Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised põhimõtted väärtuslike

põllumajandusmaade (VPM) kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastatud esialgse

informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Harju maakonnas),

aga pole rohevõrgustikus (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu kaardist ruumilised väärtused (2018)

12 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kuusalu vallas kehtivad hetkel vastavalt 2001. aastal kehtestatud Kuusalu valla

üldplaneering ja 2000. aastal kehtestatud Loksa valla üldplaneering.

Kuusalu valla üldplaneeringu (2001) kohaselt saavutamaks parimat võimalikku otsust on

kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja puudusi. Nende

optimaalse ja aktsepteeritava vahekorra puhul ongi ala elamuehituseks sobilikuna reserveeritud

elamumaana, mis on kantud kollase kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile (joonis 2.5).

Reserveeritud ärimaad on kantud punase kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Olemasolevatele tööstusettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute rajamiseks on

reserveeritud tootmismaad, mis on kantud lilla kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile.

Kehtivas Kuusalu valla ÜPs pole antud projektis käsitletavat teelõiku konkreetselt eraldi välja

toodud. Projektiga käsitletavale alale on aga kehtestatud kehtiva ÜP kohane Kiiu aleviku

Lilleoru kinnistu detailplaneering (Kuusalu vallavolikogu 26. november 2014 otsus nr 50), kus

on vastav teelõik kajastatud. Seega, kuivõrd Lilleoru detailplaneering on kehtiva ÜP kohane,

siis on ka käesoleva projektiga kavandatav tegevus kehtivale ÜP-le vastav. Lilleoru DPd on

käsitletud edaspidi ja näidatud joonisel 2.7.

13 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2.5. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust (2001)

Kuusalu valla koostatava üldplaneeringu käigus viidi läbi uuring: “Liikluskorraldus, sellega

kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr

1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km). (OÜ Reaalprojekt ja OÜ

Hendrikson & Ko, 2020)“. Uuringus on toodud kavandatav sõidutee perspektiivse koguja- või

juurdepääsuteena. Lisaks on dokumendis toodud: „Kiiu bussipeatused – asukoht optimaalne.

Tallinna suuna bussipeatuse piirkonnas peaks kaaluma P+R parkla rajamist sõiduautodele

ning mõlema bussipeatuse piirkonda jalgrataste hoiustamisvõimaluse rajamist (peatust

teenindavad nii maakonna- kui ka kaugliinid). Kiiu sõlmest põhjasuunas rajada ühendustee

mnt-ga 11260 Jõelähtme - Kemba“. Uuring on sisendiks Kuusalu valla üldplaneeringule.

Kuusalu valla koostatava üldplaneeringu (versioon 2021) algatas Kuusalu Vallavolikogu

17.06.2009 otsusega nr 49. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste

ning maakasutuse juhtotstarvete määramine. Kavandatav tegevus ei asu väärtuslikul

põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul ega rohevõrgustikus koostatava Kuusalu valla

üldplaneeringu kohaselt.

14 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kiiu alevikus nähakse ette mitmekülgse uue maakasutuse (joonis 2.6) teket aleviku lääne- ja

idasuunas ning äri- ja tootmisalasid põhjasuunas. Vajalikud uued teekoridorid on kantud

maakasutuskaardile (nende hulgas on ka kavandatav sõidutee). Jooniselt 2.6 nähtub, et

perspektiivne kergliiklustee on kavandatud teisele poole sõiduteed, kui käesolevas

projektlahenduses. Samas on koostatava ÜP seletuskirjas välja toodud, et jalg- ja jalgrattatee

(kergliiklustee) täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt kummal pool teed, täpne algus- ja lõpp-

punkt, tee/tänava ületuskohad) ja liigitus määratakse täpsema planeeringu või projektiga.

Kavandatav tegevus jääb tiheasustusega alale. Tiheasustusega alal rajatakse juurdepääsuks

sidus ja naaberalade vajadusi arvestav tänavavõrk.

Joonis 2.6. Väljavõte Kuusalu valla koostatavast üldplaneeringust (aluskaardid seisuga 2016-2021)

Kuusalu valla koostatavas üldplaneeringus on mõeldud keskkonnasõbralikumatele

liikumisviisidele, selleks kavandatakse ja ehitatakse välja kergliiklusteed: keskuste siseselt,

keskuste omavaheliseks sidumiseks ja olulisemate külastuspiirkondade vahel. Valla erinevate

osade seostatuse parandamiseks tõstetakse teede kvaliteeti. Põhimaantee mahasõitude

sulgemisel tagatakse läbimõeldud juurdepääsud olemasolevate ja uute kogujateede kaudu.

Olulisemates sõlmpunktides tagatakse ümberistumisvõimalused ja „pargi-ja-reisi parklad“,

samuti kavandatakse parklad olulisemate puhkekohtade teenindamiseks.

15 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Liikluse maa-ala on tee, tänava või väljaku, raudtee, lennuvälja reisijate teenindamiseks

kavandatud transpordihoone maa-ala. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu

rajamine. Kuusalu valla koostatava üldplaneering annab tingimused jalg- ja jalgrattateede

kavandamiseks/rajamiseks.

Seotud planeeringud on käsitlust leidnud järgnevad asjakohased detailplaneeringud (DP;

siinkohal esitatud olulisim tekstiline koondteave) (Maa-ametist lähtuv; joonis 2.7):

• „Mõisa tee 27 kinnistu detailplaneering“ (Planeeringu ID 5048) on kehtiv (kehtestamise

kuupäev 20.04.2023), mille eesmärk on kinnistu jagamine kaheks ärimaa sihtotstarbega

krundiks (suurustega 6300 m2 ja 10000 m2) ning hoonestusalade ja ehitusõiguste

määramine. Eesmärk on kaubandus- ja äripindade, bussioote ala, tankla ning sõida ja

pargi ala rajamine (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ);

• „Suurekivi kinnistu detailplaneering“ (Planeeringu ID 4927) on kehtiv (kehtestamise

kuupäev 26.03.2008), mille eesmärk on kinnistu jagamine kaheks eraldi kinnistuks,

maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine ning vajaliku

infrastruktuuri planeerimine (DAGOpen OÜ, töö nr 07-30);

• „Lehe tn 2 ja 2a kinnistute detailplaneering“ (Planeeringu ID 58587) on kehtiv

(kehtestamise kuupäev 30.08.2017), mille eesmärk on kinnistute jagamine, piiride

muutmine ja ehitusõiguse seadmine (Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ, töö nr. DP

17/517);

• „Lilleoru kinnistu detailplaneering“ (Planeeringu ID 16193) on osaliselt kehtiv

(kehtestamise kuupäev 27.11.2014), mille eesmärk on kinnistu kruntimine,

ehitusõiguse määramine, teede ja tehnovõrkude lahendamine. DP välispiirist on välja

arvatud hiljem kehtestatud Lehe tn 2 ja 2a kinnistute DP osa ja Lehe tn 2 ja 2a kinnistute

osas Lilleoru kinnistu DP enam ei kehti. Lilleoru kinnistu detailplaneering loob

võimaluse välja ehitada Kiiu alevi loodus- ja elukeskkonda uue kaasaegne äri-,

teenindus-, tootmis- ja elamukvartali (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ). Ala

tinglikult jaotatud kolmeks, millest I etapp on praeguseks realiseerunud. Kruntidele

pos. 3; 4; 5 (uue tee põhjaosas teepoolsed elamumaad) ja 8 (puhkerajatiste maa) on

kavandatud leevendusmeetmed (müravall). Käesoleva projektiga projekteeritakse Kiiu

aleviku Lilleoru kinnistu detailplaneeringus kavandatud teedevõrgustik koos jalgratta-

ja jalgteedega. See ühendatakse mõisapargis olemas oleva kergliiklusteega. Projektiga

on kavandatud täiendav jalgratta- ja jalgteevõrgustik Kiiu liiklussõlme põhjapoolse

ringristmiku piirkonnas, et ühendada Lilleoru detailplaneeringu alusel kavandatavad

jalgratta- ja jalgteed olemasoleva võrgustikuga terviklikuks;

• „Rebasesaba ja Aiapõllu maaüksuste detailplaneering“ (PlanID 97072) on algatamata,

mille eesmärk on olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa

katastriüksused muuta elamu- ja transpordimaadeks kahekorruseliste korterelamute

ehitamiseks (Optimal Projekt OÜ, töö nr 426).

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et käesolev projekt on kooskõlas kehtivate planeeringutega.

16 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2.7. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardirakendustest (16.12.2024)

Kuusalu valla arengukava 2023 – 2028 (2024) arengukava ellu viimiseks on valdkondade

kaupa seatud strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamise ettepanekute perioodil

saabunud tagasiside põhjal sai väita, et vallaelanike sooviks on kergliiklusteede võrgustiku

laiendamine, mida vallavalitsus kavandab võimalusel teostada toetusmeetmete abil.

Strateegilised eesmärgid lähtuvalt teedest ja tänavatest: „Valla territoorium on hõlpsasti

läbitav, olemasolev teedevõrk on tolmuvaba, turvaline ja hästi korrastatud. Kogu valla

tänavavalgustus on säästlik ja kaasaegne.“

Vastavalt Kuusalu valla jäätmekavale 2023-2028 (2023) on jäätmehoolduse üldiseks

suunaks esmalt jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja ringlussevõtmine, seejärel

taaskasutamine (nt jäätmetest energia tootmine) ja viimasena ladestamine.

Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025 (2016) kavandab Kuusalu valla sõiduteede,

kergliiklusteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu.

Arengukavas toodud tegevuste eesmärgiks on suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu,

17 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

parendada kruusateede ja parklate seisukorda, tänavavalgustust, liiklusohutust ja rajada

kergliiklusteid.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Kiiu alevikus on aluspõhi Väo kihistu (Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi,

detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi);.O2vä). Kõige ülemine pinnakatte kiht (v.a muld)

on moreen (sorteerimata glatsiogeensed setted). Geoloogiat on avatud ka ptk-s 1.

Kiiu oja (VEE1083000), jääb ca 135 m kaugusele põhja-kirde suunda kavandatava tegevuse

lähialast välja, mille pikkus on 6 km ja valgala pindala on 13,6 km² (Keskkonnaportaal, 2024).

Lähialasse ulatub Kiiu oja kalda piiranguvöönd.

Põhjavesi on alal, Maa-ameti alusel (2024; kaart 1:50 000), kaitsmata (vt joonist 2.8).

Joonis 2.8. Põhjavee kaitstus kavandataval teelõigu (violetne joon) piirkonnas. Alus: Maa-amet, 2024

Viis lähimat puurkavu asuvad enam kui 100 m kaugusel ja need on (joonis 2.9): PRK0030835

(läänes, sügavus 19 m; põhjaveekogum (põhiline) Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum

(10§2019)), PRK0025893 (läänes; sügavus 32 m; põhjaveekogum (põhiline) Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019)), PRK0004872 (idas,

põhjaveekogum (põhiline) Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (10§2019)),

PRK0000905 (idas; sügavus 50 m; põhjaveekogum (põhiline) Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019)), PRK0005148 (idas; põhjaveekogum

(põhiline) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019))

(Keskkonnaportaal, 2024).

18 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2.9. Puurkaevud (sinised) ja kavandatav tegevus (roosa) ning lähiala (violetne). Alus: Maa-amet,

2024

Peamised mullad kavandatava tegevuse ja sellest 100 m raadiuses on: leetjas muld (KI),

gleistumistunnustega leetjas muld (KI(g)), leetjas gleimuld (GI), gleistunud leetjas muld (KIg), rähkmuld (K), gleistunud koreserikas leostunud muld ja gleistunud leostunud muld (Kog;Korg)

ning leostunud muld (Ko) (Maa-amet, 2024).

Kavandatava tegevuse ala on Tsitre fosforiidi maardlal (4 plokk; prognoosvaru) ning

lubjakivilasundi levialal - geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus

väljaeraldatud lubjakivilasundi ala, mis ei ole registreeritud maavarade registris ja mille

kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu (Maa-amet, 2024).

Riiklik geodeetilise võrgu, tihendusvõrgu punkt „Kiiu“ (Kiiu liiklusringi servas) jääb

kavandatavast jalgratta- ja jalgteest ca 35 m kaugusele ida suunas.

Kavandatava tee põhja osast kulgeb üle Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin

(AMKA.3x120+95) (Maa-amet, 2024). Kavandatava teega paralleelselt kulgeb

elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV), mis ristub kavandatava teega Lehe

tänava ristmikul. Lisaks on kavandatava jalgratta- ja jalgtee lähistel olemas olevava

ringristmiku piirkonnas alla 1 kV elektriõhuliin (AMKA.3x70+95).

Projekteeritaval alal asuvad sidekaablid ja ELISA multitoru.

Maa-ameti kaardirakenduste andmetel (2024) ei jää kavandatava tegevuse ala

maaparandussüsteemile.

19 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Maa-ameti andmetel (2024) suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasid projektalale ei ulatu.

Kavandatavast sõidutees ca 15 m kaugusele läänesuunas jääb kinnismälestise kaitsevöönd

(joonis 2.10), mida põhjustab arheoloogiamälestis „Kivikalme“ (kultuurimälestiste register nr.

18118). Nimetatust veel lääne poole (kogu kavandatava tee pikkuses, eemal) jäävad mitmed

kivikalmed ja kultusekivid (Maa-amet, 2024).

Joonis 2.10. Kavandatavale teele lähim arheoloogiamälestis „Kivikalme“ (Foto: Alkranel OÜ

11.12.2024)

Kavandatava sõiduteele on lähim pärandkultuuri objekt ca 200 m kaugusel idasuunal olev

„Koolikoht“, mis on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud. Kavandatava jalgratta- ja

jalgteest on lähim pärandkultuuri objekt ca 130 m kaugusel kagus suunal olev „Kiiu vallamaja

ja mõis“, mis on hästi või väga hästi säilinud (Maa-amet, 2024).

Kavandatav jalgratta- ja jalgteest ca 5 m kaugusel ida suunal on kaitsealune Kiiu mõisa park

(KLO1200380), mille pindala on 5,3 ha.

Lähim märgala on kavandatavast sõidutest ca 2,4 km kaugusel läänesuunal Rummu raba.

Kavandatavast lähim Natura 2000 ala on loode suunas ca 5 km kaugusel Kaberla loodusala

(EELIS kood RAH0000638; EE0010177), mille pindala on 52,6 ha (Keskkonnaportaal, 2024).

Kaitse eesmärkideks on: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid (Vabariigi Valitsuse 5.

augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ muutmine) on kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280) ja vanad

loodusmetsad (*9010). Teised Natura 2000 alad jäävad veelgi kaugemale.

20 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

EELIS (09.12.2024. a) põhjal jäävad kavandatava tegevuse alast ja lähialast välja

vääriselupaigad ning kaitsealuste looma-, taime- ja seene- ning samblikuliikide leiukohad.

Sammuti ei esine projektalal väärtuslikke kooslusi. Lähimad kaitstavad objektid on ca 1,6 km

kaugusel vääriselupaik (VEP209912) ja metsise (Tetrao urogallus; KLO9101732) leiukoht

(Võllaskatku; viimane kinnitatud vaatlus 23.04.2021).

Kavandatavast sõiduteest ca 175 m kaugusel idas on karuputke koloonia (HJR822), mille

raskusaste on keskmine (2) ja seisund on tõrjutav ning toimub käsitsi mürgitamine (Maa-amet,

2024).

21 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

• maa ja maakasutus;

• märgalad;

• jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

• veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

• muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

• maavarade kasutus;

• ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

• maastik (sh pinnavormid);

• looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

• elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

• suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–2 toodud teavet. Peatükis 3.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1 Maa ja maakasutus

Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus kavandatavat sõiduteed ning jalgratta- ja

jalgteed ümbritsevad maatulundusmaa, elamumaa, tootmismaa, ärimaa ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega maaüksused. Kavandatav tegevus asub 11105 Kiiu-Soodla tee L1

(35301:001:1954), Kiiu-Soodla jalgtee L3 (35301:001:0093), Kiiu-Soodla jalgtee L4

(35301:001:1242), Eespõllu (35301:001:1037), 11105 Kiiu-Soodla tee L4 (35301:001:1997)

ja 1 Tallinn-Narva tee T1 (35301:001:1998) kinnistutel, milledest enamik on juba

transpordimaad. Seega maakasutuse muudatused on juba toimunud.

Kavandatava tegevuse ala oli juba 2001 a. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt reserveeritud

elamumaaks ja tootmismaa. Loomulik on, et neile peaks ka ligipääs tekkima. Kuusalu valla

koostatav üldplaneering (versioon 2021) kavandab piirkonda mitmekülgset arendust, kus on

määratletud transpordimaa, mis suuremas osas langeb kokku kavandatava sõiduteega ning

jalgratta- ja jalgteega(vt joonis 2.3). Projekti aluseks olev Lilleoru kinnistu detailplaneering

22 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

(Planeeringu ID 16193) on osaliselt kehtiv (kehtestamise kuupäev 27.11.2014) ning mille

eesmärk on kinnistu kruntimine, ehitusõiguse määramine, teede ja tehnovõrkude lahendamine.

DP välispiirist on välja arvatud hiljem kehtestatud Lehe tn 2 ja 2a kinnistute DP osa ja Lehe tn

2 ja 2a kinnistute osas Lilleoru kinnistu DP enam ei kehti (vt joonis 2.4).

Kavandatavale sõiduteele lähim hoonestatud elamumaa on Veere (35201:003:0485), mis asub

ca 70 m kaugusel. Selle maaüksuse kasutamise häiring (ehitustööde käigus) on suurim. Samas

võivad mõjutatud olla ka juba välja kujunenud tegevusega naaberalad. Ehitustööde ajal

seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud nagu näiteks

liikluskorralduslikud muudatused. Antud mõju on lühiajaline ning ajutine, seega võib pidada

seda väheoluliseks.

Kokkuvõttes projekti (Landverk OÜ, 2024) sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna maad ja

maakasutust määral, mis võiks esile tuua olulisi negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid, sh

kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on maakasutusega seostatav. Pigem suurendab uue

ligipääsu rajamine Lille ja Lehe tn kinnistutele ligipääsu. Projekti abil suureneb liiklusohutus

ning liikumisvõimaluste mitmekesisus (aleviku keskusest eemale suunatud raskeveokid,

tähelepanu pööratakse ka kergliikluse parendamisele). Seega ei esine vajadust täiendavate

meetmete seadmiseks. Samuti puudub vajadus KMH algatamiseks.

3.2 Märgalad

Mõju märgaladele puudub, sest kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu märgalasid.

3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Kavandatav tegevus paikneb enama kui 100 m kaugusel Kiiu ojast (VEE1083000).

Teadaolevalt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju kaldani. Projektlahenduste mahtude ja

objektide asetuse tõttu ning ptk käsitletud valdkondade järgi puudub vajadus KMH

algatamiseks.

3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht

keskkonnale

Merekeskkonnaga tegevusel otsesed seosed puuduvad, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast (meri

on ca 5 km kaugusel). Veeressursi kui sellise kasutusloogikat (veevarud jms) ei muudeta. Piirkonnas on põhjavesi kaitsmata, seetõttu on tähtis pöörata tähelepanu ehitusaegse

veereostuse ohu vältimisele. Ehitustööde perioodil tuleb tagada, et ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus on korraldatud selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad tuleb rajada puurkaevudest kaugemale kui 50 m (puurkaevud jäävad kaugemale

kui 100 m kavandatavatest teedest). Tööde ajal kasutada nõuetele vastavaid/heas seisukorras

masinaid. Puurkaevude sanitaar- või hooldusalade peale tegevustega (nt materjali ladustamine)

teadaolevalt ei minda.

Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi

ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub

23 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab

sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib

saasteaineid esineda. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevad-talvisel perioodil

lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu (sisaldus võib ületada

mitmeid kordi suviseid näitajaid).

2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a aruande „Alternatiivsete sademevee

äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest

tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud

veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19.

a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure

liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)

lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka

sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult

esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele

võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:

• perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

• perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

• 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Projektiga antakse põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Lisaks võib ka välja tuua, et

kokkuvõtvalt AS Maves 2013. aasta tööst, tuleb liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski

vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning

(soovituslikult) sademevee käitlemise vajadust analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot

ööpäevas. Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada

veekogude saastatuse riski. Vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

2024. aasta seisuga on prognoositud andmetel 969 autot. Arvestades eelnevat, pole sademevee

(mitte)käitlemine käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

Kavandatavast tegevusega on seotud kraav, mis suubub Kiiu ojja ja antud kraaviga seoses

asendatakse Jõelähtme – Kemba tee all olemasolev Ø200 betoontruup plastikust Ø1000

truubiga, truubi juures puhastatakse olemasolev kraav.

24 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ehitusaegsete mõjude vältimiseks on projektis ette nähtud järgmised meetmed:

1) Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt.

2) Vältida truupide rajamise ja kraavide puhastamise käigus tekkiva sette edasikandumist

jõgedesse ja eesvoolukraavidesse. Vajadusel rajada ajutised settepüüdmisekraanid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid,

kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate

tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

• ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel;

• ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada puurkaevudest kaugemale kui 50 m;

• eesvoolukraaviga ühendus kaevata peale seda kui kraav on ülejäänud osas valmis

kaevatud.

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandatav tegevus ei mõjuta mulla ja pinnasega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2 ning ptk 3 antud järeldustest). Eelneva puhul

on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö

ptk 3.

Õhusaaste koormus võib omada ebasoodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele, kui ületatakse

piirväärtusi.

Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on

seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks

saasteaineteks on CO, NOx ja PM10 (ka PM2,5, sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed

jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 μm). Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes

kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete

asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.

Liiklusega kaasneva õhusaaste hindamiseks võib vaadelda maanteede ääres tehtud välisõhu

õhusaaste modelleerimise tulemusi. Alkranel OÜ teostas 2021. a õhusaaste hajuvusuuringu

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektile.

Nimetatud teelõigu liiklussagedused õhusaaste uuringus jäid vahemikku 10 000-13 000

sõidukit ööpäevas. Uuringus jõuti modelleerimise tulemusel järeldusele, et väljaspool teemaad

ei esinenud ühegi saasteaine osas keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtuste ületamist. Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga

hõlmatava uue tee oluliselt väiksemast liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhukvaliteedile

kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha.

Lisaks mõjutab piirkonna õhukvaliteeti ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed.

25 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kavandatav tegevus ei mõjuta üldiselt õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid

aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid,

st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH

algatamisvajadus.

3.6 Maavarade kasutus

Ehitusprojekti ala ja selle lähiala asub teadaolevalt Tsitre fosforiidi maardlal (4 plokk;

prognoosvaru).

Maapõueseaduse (MaaPS) §14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui:

1. kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda;

2. halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga;

3. halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega,

mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

MaaPS §23 lg (4) kohaselt eristatakse prognoosvaru maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe-

ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue

maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla maavaravaru suurendamise või

uue maardla kindlaks tegemise võimalust ning on aluseks maavara otsingu ja geoloogilise

uuringu suunamisel. Prognoosvaru ei võeta arvele.

Seega võib järeldada, et prognoosvaru ei ole piirav uue maanteelõigu rajamisele, kuivõrd

tegemist on avaliku huviga ehitisega, mis asub tiheasustusalal Kiiu alevikus.

Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul

määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Teadaolevalt ei

kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise

võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

3.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Tööde teostamisel kasutatavad

seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille

nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate

hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke.

26 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades

ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas.

Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet vette, va arvatud sademevee juhtimine tee

kasutusperioodil. Nagu ptk 3.4. kirjeldatud, ei ole Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue teelõigu

liiklussagedus selline, kus oleks vajalik rakendada sademevee puhastust, kuna tee kasutusega

ei kaasne märkimisväärset sademevee saastumist.

Liiklusohutuse suurendamine (ptk 1) aitab pigem pikas perspektiivis edendada positiivset

ressursikasutust (mh minimeerides õnnetusi ja neist tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või

uute autode kasutuselevõttu).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste

efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida tee (sh sildade) rekonstrueerimistööde käigus uuesti

ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda

vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja

keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

3.8 Maastik (sh pinnavormid)

Maastikuilmele avaldatakse ajutist mõju ehitustegevuse käigus. Kavandatav tegevus, sõidutee

ning jalgratta- ja jalgtee rajamine, ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk

negatiivselt, kuivõrd tegemist on sisuliselt Kiiu alevikus uue teelõigu arendamisega.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Kavandatav tegevus ei jää rohevõrgustikku, seda nii Harju maakonnaplaneeringus 2030+,

kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kui ka Kuusalu valla koostatava üldplaneeringu

kohaselt.

Piirkonna karuputke koloonia jääb projektialast ca 175 m kaugusel itta. Arvestades kaugusega,

pole ette näha, et tee ehitamise käigus oleks kolooniale mõju või koloonial mõju ehitusele või

töötajatele. Kui pinnasetöödega mindaks karuputke koloonia alale, siis võik olla mõju

karuputke levikule. Arvestades aga kaugust töötsoonist, siis ei ole mõju ette näha.

Lähim Natura 2000 ala on loode suunas ca 5 km kaugusel. Kavandatavast jalgratta- ja jalgteest

ca 5 m kaugusel ida suunal on kaitsealune Kiiu mõisa park (KLO1200380), mille pindala on

5,3 ha. Jalakäijate ja jalgrattatee tuleb pargini välja, aga pargi enda territooriumil töid ei

teostata. Projektala lõppeb Kiiu mõisa pargist teisel pool olemasolevat teealal (ETAK id

1948025)

27 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Järgmised lähimad looduskaitsealused objektid, vääriselupaik (VEP209912) ja metsise

(KLO9101732) leiukoht asuvad ligikaudu 1,6 km kaugusel vaadeldavast asukohast. Võttes

arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi ning looduskaitsealuste objektide kaugust

uuest teest, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist piirkonna looduskaitsealustele

objektidele ette näha. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju

eelduseid.

3.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja

arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kuigi kehtiv Kuusalu valla üldplaneeringu ei näe veel projekteeritavat teed ette, siis

koostatavas Kuusalu valla üldplaneeringus on kavandatav sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee

planeeritud. Samuti on projekteeritavad teelõigud ette nähtud kehtestatud Lilleoru

detailplaneeringuga.

Projekti väljaarendamise järgselt pareneb ligipääsetavus bussipeatustele, suurenevad jalgsi ja

jalgrattaga liikumise võimalused, kuna luuakse eraldi liiklusruum kergliiklejatele. Samuti

likvideeritakse jalgtee Kiiu liiklussõlmel ja kergliiklejate ülekäigukoht viiakse ringristmikule

lähemale. Projekti kohaselt on ringristmikult asula poole minev sõidurada viidud väiksema

kalde alla, et sõidukid ei saaks seda suure kiirusega läbida, asula algusesse on projekteeritud

künnis ning vaegnägijate sõidutee ületuse ohutumaks muutmiseks on projekteeritud taktiilsed

hoiatusplaadid.

Pigem tõuseb inimeste heaolu läbi senisest suurema liiklusohutuse ning vähendatakse riske

inimeste tervisele.

Kavandatavast sõidutees ca 15 m kaugusele läänesuunas jääb kinnismälestise kaitsevöönd,

mida põhjustab arheoloogiamälestis „Kivikalme“ (kultuurimälestiste register nr. 18118). Kui

materjalide ladustamisel ja tehnika parkimisel arvestada mälestise paiknemisega ja selle kaitse

vööndisse ei minda, siis kavandatav tegevus ei ohusta nimetatud kultuurimälestisi ega

kaugemal paiknevaid pärandkultuuri objekte.

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii

puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle

kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet teeb seejärel kindlaks

uuringute vajalikkuse.

Tänu jalg- ja jalgrattatee rajamisele paraneb ligipääs Kiiu vallamajale ja mõisale.

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada maanteega seotud müra, vibratsiooni ja

õhukvaliteet. Õhukvaliteedi teemat on käsitletud ptk 3.5.

Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg

28 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2). Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“, mille kohaselt rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate majapidamiste

juures II kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel

ajal 55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB). Kavandatavale sõiduteele lähim hoonestatud

elamumaa on Veere (35201:003:0485), mis asub ca 70 m kaugusel.

Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev

ehitusmüra, teiseks liiklusmüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem)

ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv rehvimüra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi

kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega

rehvimüra. Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rehvimüra peamine

(Alkranel OÜ, 2009). Uuel teel kavandatakse lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

Liiklussageduse prognoosi kohaselt on teelõigu (riigitee 11105) liiklussagedus eeldatavalt 969

a/ööp 2024 a.; 1373 a/ööp 2026 a.; 2000 a/ööp 2046 a. (Liiklusuuring. ERC Konsultatsiooni

OÜ, 2024).

Tuginedes sarnase liiklussagedusega tööle: „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva

Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024), saab käesoleva

eelhinnangu raames anda hinnangu müra osas. Vastava töö käigus viidi läbi maanteeliikluse

müratasemete modelleerimine nii 2023. a (olemasolev olukord), 2027. a (ehitusjärgse) kui ka

2045. a (perspektiivse) liiklusolukorra iseloomustamiseks. Müratundlike alade kategooriate

määramisel lähtuti Elva valla ja Tõrva valla üldplaneeringutest, kus Elva vallas asuvad elamud

olid II mürakategooria alal ning Tõrva vallas segafunktsiooniga ehk III mürakategooria

(keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) alal. Maanteele lähimad eluhooned (Antsu,

Emajõe, Põhtjärve, Männi (Elva vald) ning Miku (Tõrva vald) kinnistud) jäid maanteest u 25-

35 m kaugusele. Müra modelleerimiseks kasutatud olulisemate lähteandmete koondvaade:

• Liiklussagedused (AKÖL/raskeliiklus %) - 1783/8 (2023. a), 2000/8 (2027), 2200/8

(2045);

• Liikumiskiirus sillal ja selle lähedasel lõigul - 70 km/h.

2024. a modelleerimise raames teostati eelnevalt nimetatud eluhoonete teepoolse küljeni leviva

mürataseme arvutused, mis iseloomustavad hoonete maanteepoolsel küljel esinevaid suurimaid

müratasemeid erinevate töös käsitletud olukordade puhul. Eluhoonete teepoolse küljeni leviva

mürataseme arvutused näitasid, et üheski modelleeritud olukorras ei ületata lubatud

piirväärtuseid. Lähim eluhoone asus teest 25 m kaugusel ja suurim hinnatud müratase eluhoone

teepoolsel küljel oli 57 dB 2023 päeval, 58 dB päeval 2045 ja öösel 47 dB aastatel 2023, 2027

ja 2045. Seega müra piirväärtuse ületamist päevasel ajal (60 dB, maanteepoolsel küljel 65 dB)

ja öisel ajal (55 dB, maanteepoolsel küljel 60 dB) ei ole ette näha.

Kokkuvõtvalt ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist riigitee 11105

Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 lõigu lähialal. Arvestatud on ka ptk 2.1 toodud teavet, et uue teega

piirnevatele elamualadele on kavandatud müravall. Seega olulise mõju eeldus liiklusmüra osas

puudub.

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

29 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45

dB(A)/50 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui

tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või

olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsioon – soovimatu vibratsioon (mehhaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste,

masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest

tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem

vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite

konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase

kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest

kaugenemisega (Hunaidi, 2000).

Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete

lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase

erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu

võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada

hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt

keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid

vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest

(Hunaidi, 2000).

Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.

Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Arvestades eelnevaid asjaolusid ei ole ette näha negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid maanteele

lähimate majapidamiste elanikele seoses maantee kasutamise aegse võimaliku vibratsiooniga.

Riiklik geodeetilise võrgu, tihendusvõrgu punkt „Kiiu“ (Kiiu liiklusringi servas) jääb

kavandatavast jalgratta- ja jalgteest ca 35 m kaugusele ida suunas. Lähtuvalt keskkonnaministri

28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise

kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise

kord“, on ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd 0,5 m ehitise pinnast

horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas (§ 17 lg 4). Seega jääb tihendusvõrgu punkt

„Kiiu“ kaitsevööndi ulatust kavandatav tegevus välja.

Muid negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid (nt soojus, kiirgus ja lõhn) käesoleva

projektiga ette näha ei ole

30 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid,

kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (lisa tingimused

käsitletud projekti elluviimisel):

• tööde käigus vältida ehitusmasinate ja materjalide sattumist arheoloogiamälestis

„Kivikalme“ alale ja kaitsevööndisse;

• Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii

puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii

mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile;

• ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00

(impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakendada

ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad,

III mürakategooria) 45 dB(A)/50 dB(A) taset.

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. Pigem, läbi senisest suurema liiklusohutuse ja

keskusest liikluse eemale suunamisega vähendatakse riske. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha

negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhindamine on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6

uue lõigu projektiga olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.7 ja 3.10 toodud

meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal vajalikuks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale

(Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab

otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel,

kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt

liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude alusel võiks kaasata asjaomaste

asutustena Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti. Edasise otsustusprotsessi täpsem

suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

31 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Harju

maakonnas, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu

projekt. Projekti eesmärk on uue lõigu kavandamine Kiiu liiklussõlme ringristmiku ja

kõrvalmaantee 11260 Jõelähtme-Kemba vahele, et juhtida veokiliiklus Kiiu aleviku siseosast

mööda. Projekti osaks on Lilleoru detailplaneeringus ettenähtud valgustatud jalgratta- ja jalgtee

kavandamine olemasoleva Kiiu-Soodla tee ja uue projekteeritava teelõiguga külgnevalt.

Projektiga on kavandatud täiendav jalgratta- ja jalgteevõrgustik Kiiu liiklussõlme põhjapoolse

ringristmiku piirkonnas, et ühendada Lilleoru detailplaneeringu alusel kavandatavad jalgratta-

ja jalgteed olemasoleva võrgustikuga terviklikuks

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade

kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust

vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava

teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5).

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks elustikku,

üldist keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet.

Kavandatav tegevus ei jää rohevõrgustikku. Lähim Natura 2000 ala on ca 5 km kaugusel.

Lähim looduskaitsealune objekt on Kiiu mõisa park (KLO1200380), kuid pargi territooriumil

töid ei teostata. Teised looduskaitselised väärtused jäävad enam kui 1,5 km kaugusele. Seega

ei ole põhjust eeldada olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju looduskaitsest lähtuvalt.

Kavandatavast sõidutees ca 60-70 m kaugusele läänesuunas jääb arheoloogiamälestis

„Kivikalme“ (kultuurimälestiste register nr. 18118). Kui järgida peatükis 3.10 toodud

meetmeid, siis pole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

Tegevusega ei kaasne vibratsiooni, kiirguse, valguse ega soojuse reostust, ega mõju

maakasutusele, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Tegevusega ei kaasne olulist pinna- ja põhjavee või pinnase mõjusid, õhukvaliteedi muutusi,

müra või mõjusid inimeste tervisele või heaolule, mis tooksid kaasa olulisi keskkonnamõjusid.

Oluline ebasoodne mõju õnnetuste riskide suurenemise osas puudub. Jäätmete nõuetekohasel

käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.

Järgnevalt on toodud eelhinnangus antud suunised ja meetmed teadaolevate tegevuste

efektiivsemaks/ohutumaks kulgemiseks:

• ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel;

• ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada puurkaevudest kaugemale kui 50 m;.

• eesvoolukraaviga ühendus kaevata peale seda, kui kraav on ülejäänud osas valmis

kaevatud;

• tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida tee (sh sildade) rekonstrueerimistööde käigus uuesti

32 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda

vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja

keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine;

• tööde käigus vältida ehitusmasinate ja materjalide sattumist arheoloogiamälestis

„Kivikalme“ alale ja kaitsevööndisse;

• Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii

puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii

mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile;

• ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00

(impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda

ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria/keskuse maa-alad,

III mürakategooria) 45 dB(A)/50 dB(A) taset.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH algatamiseks.

Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks.

33 Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 09.12.2024 seisuga

• Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire

andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019

• Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2018

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2024

• Keskkonnaportaal. Keskkonnaagentuur, 2024 (vaadatud 06.12.2024 ja 09.12.2024)

• Kuusalu valla arengukava 2023 – 2028. 2024

• Kuusalu valla kodulehekülg, https://www.kuusalu.ee/uldinfo viimati alla laetud

26.11.2024

• Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025. 2016

• Kuusalu valla üldplaneering. AS ENTEC ja Kuusalu vald, 2001

• Kuusalu valla üldplaneering. Planeeringu eskiis. OÜ Hendrikson & Ko, 2021

• Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra

leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla

territooriumil (30,7 - 63,6 km). OÜ Reaalprojekt ja OÜ Hendrikson & Ko, 2020

• Liiklusuuringu (Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu põhiprojekti

koostamine). ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024

• Lilleoru kinnistu detailplaneering. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, 2013

• Maa-ameti geoportaal. (november ja detsember 2024 seisuga).

https://geoportaal.maaamet.ee/

• Pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023

• Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekt. Katendi arvutuse aruanne.

Landverk OÜ, 2024

• Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekt. (T2409) Landverk OÜ, 2024

• Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra

modelleerimine. Alkranel OÜ, 2024

• Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine. Kobras AS, 2009

• Tartu valla Raadi alevi Meruski maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (eskiis)

liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ, 2024

• Traffic Vibrations in Buildings. O. Hunaidi, 2000

KORRALDUS

07.10.2025 nr 1.1-3/25/619

Tee ehitusloa andmine riigitee 11105 Kiiu-Soodla km

0,0-0,6 uue lõigu rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6

uue lõigu rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uus lõik ja riigiteena

kavandatud jalgratta- ja jalgtee paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused

35301:001:1954, 35301:001:1998, 35301:001:1997, 35201:001:0229) Harju maakonnas Kuusalu

vallas Kiiu alevikus.

Riigitee uus lõik paikneb Lilleoru kinnistu detailplaneeringualal ja nimetatud planeering oli tee

projekteerimise aluseks (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2013-08-05, kehtestatud

Kuusalu Vallavolikogu 26. november 2014 otsusega nr 50). Projekt hõlmab lisaks riigiteena

kavandatud jalgratta- ja jalgtee lõike Kiiu liiklussõlme ringristmiku kõrval ja rambil, nimetatud

jalgratta- ja jalgtee projekteerimise aluseks on Transpordiameti 05.09.2024 korraldusega nr 1.1-

3/24/675 antud projekteerimistingimused.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Landverk OÜ tööle nr T2409 „Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km

0,0-0,6 uue lõigu projekt“. Tee ehitus toimub eeldatavalt 2028. aastal. Projekti asendiplaani

joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/3iMtMBtaaYvNKG4.

Projekti eesmärk on riigitee uue lõigu kavandamine Kiiu liiklussõlme ringristmiku ja

kõrvalmaantee 11260 Jõelähtme-Kemba vahele, et juhtida veokiliiklus Kiiu aleviku siseosast

mööda. Projekti osaks on jalgratta- ja jalgtee lõikude kavandamine Kiiu liiklussõlme ringristmiku

kõrval ja rambil. Projekti osaks on ka Lilleoru detailplaneeringus ettenähtud valgustatud jalgratta-

ja jalgtee kavandamine olemasoleva Kiiu-Soodla tee ja uue projekteeritava teelõiguga külgnevalt.

Riigitee projekt on üks terviklik projekt, millega lahendatakse riigiteid, aga ka Lilleoru

detailplaneeringuga ettenähtud kohalik jalgratta- ja jalgtee. Seega viis Transpordiamet ehitusloa

eelnõu menetluse läbi projektile tervikuna, st nii riigiteedele kui kohalikule teele. Kohaliku tee all

2

on silmas peetud Lilleoru kinnistu detailplaneeringualale projekteeritud jalgratta- ja jalgteed.

Ehitusloa annab vastavalt oma pädevusele Transpordiamet riigiteede osas ning Kuusalu

Vallavalitsus kohalikuks teeks jääva jalgratta- ja jalgtee osas.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse uus

lõik riigiteed ning mitmes lõigus jalgratta- ja jalgteed.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekt puhul

pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju

esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud

eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju

ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Kuusalu Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu rajamiseks vastavalt

korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu ehitusprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse

lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas

tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei

kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 11105 km 0,0-0,6 uue lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus