Arvamuse avaldamine

Lisa 1

1/3

Riigikohtu arvamus1 autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Väljatöötamiskavatsuses (VTK) on muu hulgas tehtud ettepanek anda Tehnilise Järelevalve

Ametile (TTJA) pädevus teha internetiteenuse pakkujatele ettekirjutus, et viimased

blokeeriksid autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvale veebilehele juurdepääsu

Eesti territooriumil. Seejuures toimub internetilehekülje blokeerimine DNS- ja IP-põhiselt.

Enne ettekirjutuse tegemist peaks õiguste omaja või tema esindaja VTK kohaselt pöörduma

õiguste rikkuja poole ning paluma õiguse rikkumise lõpetamist. Kui määratud tähtaja jooksul

õiguste rikkumist ei lõpetata, saab õiguste omaja või tema esindaja teha avalduse TTJA-le, kes

hindab avalduses esitatud informatsiooni pinnalt määratud tähtaja jooksul, kas õiguste

rikkumine leiab aset. Avalduse rahuldamisel teeb TTJA ettekirjutuse internetiteenuse

pakkuja(te)le. Ettekirjutuse mittetäitmisel rakendataks sunniraha. TTJA tehtud otsuseid on

võimalik vaidlustada halduskohtus. TTJA-le pädevuse andmiseks lisatakse autoriõiguse

seadusesse (AutÕS) vastav pädevusnorm.

Esmalt on oluline märkida, et juurdepääsu piiramine veebilehtedele (või mõnele IP-aadressile

mis tahes protokolli vahendusel) on Eestis väga erandlik meede.2 See on ka üks põhjus, miks

Eestit on seniajani internetivabaduse indeksis kõrgelt hinnatud.3 Oluline on silmas pidada, et

juurdepääsu piiramine võrguaadresside tasemel pole ainus ega esmane meede, kuidas kellegi

õigusi rikkuva sisu vastu internetis võidelda. Tavapäraselt võib kohus või korrakaitseorgan

kohustada isikut sisu internetist eemaldama (või eemaldada seda serveriteenuse pakkuja juures

asendustäitmise korras) ilma et seejuures piirataks vaba internetiliiklust. Viimane on iseseisev

hüve, sest internet toimib detsentraliseeritult, selle sisu tervikuna ei ole ega tohigi olla kellegi

kureerida ning keeruline on ammendavalt loetleda põhiõigusi, mille teostamine on seotud

interneti kasutamisega.4 Seepärast on oluline silmas pidada, et niisamuti nagu füüsilises ruumis,

on ka interneti puhul ebaseadusliku tegevuse kõrvaldamine ja mingi ruumi osa täielik sulgemine

olemuslikult erinevad meetmed. See mõjutab paratamatult meetme proportsionaalsusele

antavat hinnangut.

VTK-st nähtub, et juurdepääsu piiramist kaalutakse põhjusel, et olemasolevate

õiguskaitsevahendite abil on välismaiste platvormide puhul õiguste rikkumise takistamine

keeruline, kui mitte võimatu. Siinkohal tuleb esmalt märkida, et autoriõiguste omaja ja nende

rikkuja vaheline suhe on eraõiguslik. Üldreeglina ei peaks eraõiguslikku vaidlust suunama

avalik-õiguslikku vormi. Avalik-õiguslik järelevalve (väljaspool tsiviilkohtumenetlust)

õigusvastase käitumise üle eraõiguslikes suhetes on erandlik. Karistusõigus sekkub VTK

objektiks olevatesse suhetesse üksnes siis, kui õiguste rikkumine toimub varalise kasu

teenimise eesmärgil.5 VTK-s pole sarnast piirangut märgitud. Avalik-õiguslike korrakaitseliste

meetmete kohaldamise eesmärgiks ei peaks olema kaitsta eraõiguslikku suhet olukorras, kus

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 2 2010. a-l asuti piirama juurdepääsu ebaseadusliku kaughasartmänguteenuse osutajatele (HasMS § 56) ja 2022. a-

l sõjapropagandale (InfoTS § 131). Nende sätete kohaldamisala on võrreldes VTK-s plaanitavaga kitsas. 3 Vt Freedom House’i 2023. a ülevaade Eesti kohta, p B. - https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom-

net/2023#B 4 Vt RKPJKo 5-23-16/15, p 42. 5 KarS §-d 2221, 223 ja § 2241.

Lisa 1

2/3

selle õigussuhte kaitseks on seaduses ette nähtud muud õiguskaitsevahendid. Raskused

eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamisel autoriõiguste ning nendega kaasnevate õiguste

kaitseks pole selleks piisavad. Õiguste omajate õiguste rikkumisega ei kaasne sellist täiendavat

ohtu avalikule korrale, et see peaks vahetult tingima TTJA sekkumise. Lisaks ei taga

blokeerimismeede tingimata seda, et õiguste omaja õigusi rikkuv teos veebileheküljelt

eemaldatakse (mh näitab maailma praktika, et teadlikule kasutajale on piirangutest mööda

pääsemiseks laialdaselt vahendeid) ega seda, et hüvitatakse varaline kahju õiguste omajale.

Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 44 sätestab igaühe õiguse vabalt levitada informatsiooni, sh

Interneti teel. Seda õigust võib mh piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mõistetav

on soov kaitsta õiguste omajate autoriõigusi ning nendega kaasnevaid õigusi (PS § 39). Samuti

on mõistetav see, et hetkel õiguste omajate käsutuses olevate tsiviil- ning karistusõiguslike

õiguskaitsevahendite rakendamine võib olla aja- ning ressursimahukas, mõnel juhul ka

ebaefektiivne. Teisalt tuleb arvestada sellega, et veebilehekülje blokeerimisel TTJA

ettekirjutuse alusel blokeeritakse kogu veebilehe kasutamine. VTK-s kirjeldatud veebilehekülje

blokeerimisel DNS- ja IP-põhiselt puudub võimalus blokeerida veebilehte selle konkreetse sisu

põhiselt, sest välja toodud meede eeldab automaatselt seda, et blokeeritakse ligipääs kogu

veebilehele. Seega sõltumata sellest, kas konkreetsel veebilehel kajastatakse nt üksnes ühte või

kahte teost ebaseaduslikult, blokeeritakse ka muu, võimaliku seadusliku sisu kajastamine.

VTK-s pole ette nähtud meetmeid, kuidas sellist olukorda lahendada. Seetõttu ei pruugi VTK-s

valitud meede olla proportsionaalne (PS § 11), sest ei võimalda igakordselt arvesse võtta seda,

millist (ebaseaduslikku) sisu ja kui suures ulatuses konkreetne veebileht tegelikkuses kajastab.

Pole ka välistatud, et olukorras, kus veebilehel kajastatakse küll üksnes mõnda teost, ent

rikkumine on oluline, on siiski põhjendatud kogu veebilehe blokeerimine. Tegemist on

paratamatult hinnangulise küsimusega, mille piirid jäävad edaspidi halduskohtute praktika

kujundada. Lisaks tuleb arvestada sellega, et autoriõigusi ning nende rikkumisi puudutavad

vaidlused on tihtipeale keerukad ning hinnangulised ja eeldavad põhjalikku analüüsi. VTK-s

tehtud ettepanekute kohaselt on aga TTJA-le antud üsna lühike ajaperiood, et autoriõiguste

rikkumist hinnata ning selle tuvastamise korral kasutada veebilehe omaja jaoks üsna drastilisi

meetmeid. Veebiplatvormide blokeerimisel võib osutuda problemaatiliseks ka see, et

veebiplatvormide omanikud pakuvad üksnes n-ö vahendusteenust ega pruugi vastutada sisu

eest, mida veebiplatvormile üles laetakse (vrd AutÕS § 579 lg 3). Seetõttu võib

blokeerimismeede ebaproportsionaalselt mõjutada neid isikuid, kes õiguste omajate õigusi

rikkuvaid teoseid tegelikkuses veebilehele üles ei laadinud. Samuti ei ole VTK-s täpsustatud,

kas blokeerimismeetmel on ajaraam või see kehtestatakse tähtajatult. Samuti, kas meetme

jätkuva asjakohasuse üle tehakse ka kontrolli.

Probleeme võib tekkida ka sellega, et kui välismaiste veebilehtede omajad ei ole praeguste

õiguskaitsevahendite kasutamisel kättesaadavad, ei pruugi nad seda olla ka selleks, et

vabatahtlikult rikkumine lõpetada, enne kui TTJA ettekirjutuse teeb.

Eelnev ei tähenda, et autoriõiguste ning nendega kaasnevate õiguste kaitset tuleks pidada

vähetähtsaks, kuid läbi tasuks mõelda, kas nende õiguste kaitseks on tingimata vajalik

rakendada selliseid avalik-õiguslikke (sunni)meetmeid. Vältida tasuks olukordi, kus riik asub

internetisisu n-ö mehaanilise blokeerimise abil liialt jõuliselt otsustama selle üle, millisele

teabele inimesed juurde pääsevad.

Lisa 1

3/3

Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et plaanitava meetme rakendamine suurendab ka halduskohtute

(ning ringkonnakohtute ja Riigikohtu) tööd, kellele TTJA ettekirjutuse vaidlustamisest

võrsuvad vaidlused edaspidi alluvad. Seejuures on oluline, et sisuliselt tuleb halduskohtul lisaks

hinnata, kas konkreetsel juhul leidis aset õiguste omaja autoriõiguste rikkumine. Need

vaidlused on olemuselt tsiviilõiguslikud.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust autoriõiguse seaduse seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Teie 02.01.2024 nr 8-3/11-1

Meie 05.02.2024 nr 6-6/24-1