Vastused küsimustele

Tere, Askur!

Ravimiameti poolt vastab meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik.

Panen küsimus-vastus vormis.

1. Kas on võimalik välja selgitada, mis asutusest need testid pärinevad?

„Kui seadmete juures oli dokumente või muid andmeid, mille abil seadmeid omanikuga seostada, siis oleks see võimalik. Kui testide juures midagi spetsiifilisemat ei ole, on omaniku tuvastamine keeruline. Märgistusel peavad olema leitavad tootja andmed, kuid selliseid kiirteste toodetakse suures hulgas ning kuna nende liikumine EL-i ühisturul on vaba, ei ole kohaliku omaniku leidmine pakendi info järgi tõenäoline. Kui tegemist peaks olema ka pandeemia tippajal Eestisse toodud testidega, siis sellel ajal liikus neid iseäranis palju ning läbi erinevate kanalite.“

2. Kas oskate hinnata, miks need metsa viidi või mis taust sel lool on?

„Võib arvata, et tegemist on kasutusaja ületanud testidega, mis oleks tulnud jäätmetena käidelda.“

3. Palju need testid võisid olla rahaliselt väärt?

„See sõltub sellest, kui palju ja millised testid kastides leidusid. Poodides ning apteekides on leitavad võrreldavad testid, mille põhjal saaks hinnangu anda, kuid see võib erineda tegelikust soetusmaksumusest.“

4. Kas asi on selles, et omal ajal telliti liiga palju teste ja ei jõutud realiseerida tähtajaks?

„See on kahtlemata üks tõenäoline põhjus.“

5. Mida oleks pidanud tegema nende Covid-testidega?

„Kõik meditsiiniseadmed tuleb utiliseerida vastavalt tootja juhistele ja muudele kehtivatele jäätmekäitluse reeglitele. Meditsiiniseadmete valdkonnas selleks eraldiseisvaid nõudeid kehtestatud ei ole.“

6. Kui tõsiseks juhtumiks Ravimiamet seda hindab ja kuidas kommenteerib?

„Tegemist on kahetsusväärse olukorraga, kus jäätmete korrektse utiliseerimise asemel peeti võimalikuks loodust reostada. Meediakajastusest oleme teadlikud, et Keskkonnaamet on alustanud väärteomenetluse prügistaja välja selgitamiseks.“

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]