RTK vaideotsus

Tartu Ülikool

[email protected]

Ülikooli tn 18

Tartu linn

50090, Tartu maakond

07.10.2025 nr 11.3-1/25/4727

Registrikood: 74001073

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõikele 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktidele 1 ja 2 Riigi

Tugiteenuste Keskus

otsustab:

1) rahuldada Tartu Ülikooli vaie ja tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.07.2025

haldusotsus nr 11.3-1/25/3627 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia Tartu Ülikooli esitatud projektitaotluse nr 2021-2027.1.01.25-1056 „Uudsed

varjevõrgud“ osas läbi uus hindamine.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine

(Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) ja perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lg 2 alusel vaatas

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Tartu Ülikooli 03.09.2025

esitatud vaide.

1.2. Tartu Ülikool taotleb vaides RTK 31.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-1/25/3627 kehtetuks

tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi Astra+ määrusega reguleeritud toetusmeetmes 31.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-

1/25/3627 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Tartu Ülikooli

12.05.2025 esitatud toetuse taotluse projekti nr 2021-2027.1.01.25-1056 „Uudsed

varjevõrgud“ rahastamiseks.

2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Tartu Ülikooli (edaspidi

taotleja või vaide esitaja) 12.05.2025 esitatud taotluse summa ületas toetusmeetme

rahastamise eelarvet. Rahastamise eelarvet ületavad taotlused, mille koondhinne on madalam

kui 4,00 punkti. Vaide esitaja taotlus sai hindamise tulemusena valikukriteeriumite

koondhindeks 3,84 punkti.

2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 03.09.2025 vaide, milles heidab ette

projektitaotlusele antud hindamistulemusi, mis taotleja hinnangul olid kas puudulikult

põhjendatud või põhjendused valikukriteeriumite sisu arvestades asjakohatud.

2.4. Vaide esitaja ei nõustu valikukriteeriumile nr 1 „Projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“ antud

ekspertkomisjoni hinnanguga, et projekti eesmärk on edendada militaarvaldkonda, mis ei ole

nutika spetsialiseerumise eesmärk, ning projektitaotlus ei ole seetõttu esitatud õigesse

meetmesse. Taotleja selgitab muu hulgas järgmist: „TAIE fookusvaldkonna „Digilahendused

igas eluvaldkonnas“ eesmärk on soodustada IKT- ja digitehnoloogiate rakendamist eri

sektorites. Valdkondadele ei ole seatud piiranguid, vaid arengukavas rõhutatakse

interdistsiplinaarse koostöö ja kompetentside kombineerimise soodustamist, mitte aga nende

piiramist. Taotluses kirjeldatud varjevõrgutehnoloogia toetab meetme eesmärke – teadlaste ja

inseneride järel-ja juurdekasvu, iduettevõtluse teket, investeeringuid ning eksporti.

Rahvusvahelises praktikas (nt NATO DIANA innovatsioonivõrgustik, Euroopa

Kaitseagentuuri arendusprogrammid) käsitletakse kaitseotstarbelisi tehnoloogiaid ühe olulise

digitaalse innovatsiooni vedurina, mille tulemusi rakendatakse sageli ka tsiviilvaldkonnas

(dual-use technology). Seetõttu on väide, et projekti militaarvaldkonnaga seotus välistab selle

sobivuse meetmesse, põhjendamatu."

2.5. Valikukriteeriumi nr 4 „Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia“ hinnangut

vaidlustades toob vaide esitaja peamise etteheitena esile, et erinevalt valikukriteeriumi

kirjeldusest ja sisust ei anna ekspertkomisjon hinnangut taotleja ja tema meeskonna

võimekusele. Taotleja ei nõustu ka hinnanguga, et projektil puudub oluline panus

regionaalarengusse: „Lisaks eeltoodule jätab hindamisleht mulje nagu paikneks projekti

elluviimine peamiselt Harjumaal. Tegelikult viiakse projekti tegevused – sh teadus- ja

arendustöö, prototüüpide arendamine ja testimine – läbi Tartu Ülikooli laborites Tartus,

Tartumaal. Projekti meeskond töötab Lõuna-Eestis ning on kaasatud kohalikud teadlased,

üliõpilased ja ettevõtted.“

2.6. Eeltoodule tuginedes ei nõustu vaide esitaja ka ekspertkomisjoni põhjendusega koondhinde

alandamisel 0,5 punkti võrra, mille tulemusena kujunes projekti lõplikuks koondhindeks 3,84

punkti.

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. Tartu Ülikooli 12.05.2025 esitatud taotluse jättis RTK rahuldamata Astra+ määruse § 18 lg

10 punktis 3 nimetatud põhjusel, et taotluse rahastamise summa ületas Astra+ toetusmeetmes

tegevuse nr 3 eelarvet. Rahastamise summa ületab eelarvet taotlustel, mille koondhinne on

madalam kui 4,00 punkti. Hindamise tulemusena sai vaide esitaja taotlus valikukriteeriumite

koondhindeks 3,84 punkti, mis jääb allapoole 4,00 punktisest miinimummäärast.

3.3. Astra+ määruse § 18 lg 7 alusel viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodika järgi, mille rakendusüksus kooskõlastab enne kinnitamist rakendusasutusega

ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Astra+

toetusmeetme tegevuses nr 3 on valikumetoodika kinnitatud sekkumise „Teadusuuringute

mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuse 3 taotluste

hindamiseks (edaspidi hindamisjuhend).

3.4. Vastavalt Astra+ määruse §-le 18 ja lõike 7 alusel koostatud hindamisjuhendile hinnatakse

projekte viie hindamiskriteeriumi alusel. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte

skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Numbrilise skaala väärtushinnangud on

järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1) - kriteeriumi tingimused pole täidetud; 2) „rahuldav“ (2) -

kriteeriumi tingimustele vastavuses on olulisi puudujääke, suurem osa kriteeriumitest pole

täidetud; 3) „hea“ (3) - vastab osaliselt kriteeriumi tingimustele, esineb puudujääke; 4) „väga

hea“ (4) - vastab suures osas kriteeriumi tingimustele, esineb üksikuid puudujääke; 5)

„suurepärane“ (5) - vastab täielikult kriteeriumi tingimustele. Hindamisprotsess on kahe-

etapiline – esmalt taotluste individuaalne hindamine ja seejärel ekspertkomisjoni koosolek –

mille tulemusena koostatakse iga taotluse kohta konsensuslik hindamisleht.

3.5. RTK märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud Astra+

ekspertkomisjoni poolt, kes on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

hindamisjuhendile ja ekspertkomisjoni töökorrale. Ekspertkomisjoni kuulusid kooskõlastatult

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõltumatud eksperdid ja komisjoniliikmed, mistõttu ei ole

RTK pädev hindama ekspertkomisjoni poolt antud seisukohti, täpselt nagu ei ole RTK-l õigus

muuta ekspertkomisjoni poolt antud hindeid.

3.6. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja

-korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või

koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Eesti

õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata

sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu

Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu

Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.7. Käesoleva vaide rahuldamise saab seega kaasa tuua olukord, kus taotluse hindamisel

valikukriteeriumite nr 1 ja/või 4 alusel on ekspertkomisjon lähtunud asjakohatutest ja täiesti

sobimatutest kaalutlustest või ei ole järginud hindamisjuhendis kehtestatud menetluskorda ja

motiveerimiskohustust. RTK nõustub vaide esitajaga, et mõlema valikukriteeriumi

hindamisel esinevad puudused, mis tervikuna toovad kaasa vaidlustatud

mitterahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise.

3.8. RTK nõustub esmalt taotleja etteheidetega valikukriteeriumi nr 4 „Toetuse taotleja ja

partnerite suutlikkus projekti ellu viia“ puuduliku põhjendamise kohta. Konsensuslikus

hindamislehes märgitud ekspertkomisjoni põhjendused on valikukriteeriumi nr 4 sisu ja

kirjeldust arvestades selgelt asjakohatud, sest ei käsitle mingilgi määral taotleja suutlikust

projekti ellu viia. Ekspertkomisjoni põhjendustega tutvudes tuleb eeldada, et kriteeriumile nr

4 antud selgitused on ekspertkomisjoni poolt tegelikkuses mõeldud valikukriteeriumi nr 5

„Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“

motiveerimiseks. Järelikult on konkreetsel puhul jäetud hindamata taotleja võimekus ja

suutlikus taotletavat projekti ellu viia, mistõttu pole jälgitavad valikukriteeriumile nr 4 hindeks

antud 4,50 punkti kujunemine ega selle põhjendused.

3.9. Valikukriteeriumi nr 1 põhjendused on samuti puudulikud. Ekspertkomisjon on hinde

alandamist motiveerinud põhjendusega, et militaarvaldkonnaga seonduval projektil puudub

seos TAIE arengukavaga, mistõttu on sellise projekti rahastamine Astra+ toetusemeetmes

välistatud. Samas ei ole TAIE arengukava ega toetuse andmise tingimustes välja toodud

sõnaselget keeldu militaarvaldkonnaga seonduvate projektide täielikuks välistamiseks, seda

enam, et vaidlusaluse projekti tehnoloogiat ja tulemusi on võimalik rakendada ka

tsiviilvaldkonnas. Seetõttu oleks ekspertkomisjon pidanud täiendavalt põhjendama, mil viisil

ei sobitu projekt oma sisult ja tegevustelt TAIE arengukavas nimetatud fookusvaldkondadesse

sh „Digilahendused igas valdkonnas“. Konsensuslikus hindamiselehes väljatoodud kujul on

ekspertkomisjoni hinnang puudulik ja läbipaistmatu.

3.10. Eeltoodud põhjustel leiab vaide lahendaja, et taotlusele omistatud hindepunktide andmisel

valikukriteeriumide nr 1 ja 4 alusel ei ole ekspertkomisjon järginud hindamisjuhendis

kehtestatud menetluskorda, lähtudes kriteeriumide sisu arvestades osaliselt asjakohatutest

kaalutlustest. Arvestades, et taotluse koondhinnang oli 3,84 punkt s.o kõigest 0,16 punkti

madalam taotluse rahuldamist garanteerivast 4,00 punktist, võib valikukriteeriumide nr 1 ja 4

korrektse hindamise tulemusena muutuda taotluse koondhinne tervikuna selliselt, et toob kaasa

taotluse rahuldamiseks vajamineva 4,00 punktilise tulemuse. Seetõttu tuleb vaidlustatud

mitterahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ning vaide esitaja projektitaotluse osas viia

läbi uus hindamine.

3.11. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid ja nõudeid

järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas hinnangus kajastatud

järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev ja mõistetav eelkõige taotlejale,

aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu

andmisel tuleb kinni pidada meetme määruse ja hindamisjuhendi nõuetest ning hinnata üksnes

neid aspekte, mida hindamiskriteeriumid ette näevad. Samuti peab ekspertkomisjon täpsemalt

selgitama, millised on taotluse puudujäägid ja miks tõid see kaasa madalama hinde andmise.

3.12. Taotluse uuesti hindamine ei tähenda automaatselt, et RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse,

vaid seda, et taotlus läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib

hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse rahuldamine

sõltub Astra+ määruse § 18 lõikes 10 sätestatud eelduste täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kari Treial