Kaitseministeerium
[email protected] 07.10.2025
Logistika ja Sadamate Liidu ettepanekud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu 25.09.2025 kohta
Eelnõu puudutab Kaitseväe korralduse praktilisi aspekte ning sätestatud regulatsioonid on mõistetavad ka tsiviilstruktuuridele, sadamatele. Otsest kokkupuudet kaitseväe korralduste ja sadamate vahel on näha Meresõiduohutuse seaduse muudatustes. Vaatamata piisavale selgusele muudetavates sätetes, on meie poolt siiski mõned tähelepanekud eelnõu kohta:
1. Kaitseväe ja tsiviilstruktuuride (lootsid, navigatsioonimärgistus, hüdrograafia ja kartograafia) vaheline koostöö võiks olla õigusaktide kaudu kindlamalt reguleeritud. Hädaolukordades on tegevuste selgitamine aeganõudev ja võib tekitada soovimatuid arusaamatusi. Ka mereliste ohtude komisjoni töö ja tegevusjuhendite väljatöötamine oleks hõlpsam, kuid koostööaspektid tsiviilstruktuuridega tuleneksid kasvõi üldistatud kujul seadusest.
2. Paragrahv 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine.
Punkt 10. Kirjutatakse mõiste „ sadama reidil“. Kuid Eesti sadamatel puuduvad ametlikud reidid ja ka ankrualad. Need asuvad üldkasutatavatel merealadel ranniku ja sadamate läheduses ja mitte ainult. Seepärast tasuks selguse mõttes kustutada sõna „sadamate“.
Samas kirjutatakse, et laev peab olema varustatud AIS seadmega. Tasuks täpsustada „sisselülitatud AIS seadmega“. Niisugune nõue on rahvusvahelises meresõidus kehtiv praegugi; väljalülitatud AIS seade on tõsine rikkumine. Sama ka punktis 12).
Punktis 11) sätestatud teavitamiskohustus ja protseduurid peaksid olema täpses kooskõlas Meresõiduohutuse seaduse paragrahviga 72. Antud juhul on üle võetud vaid selle paragrahvi lg. (1) regulatsioon, kuid järgnevad (sadamatega seonduvad) on miskipärast välja jäänud.
Lugupidamisega,
Andres Valgerist
juhatuse esimees
Logistika ja Sadamate Liit