Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

EELNÕU

02.10.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a

määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus”

muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses.

„91) tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“;

2) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

(1) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

(2) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhiülesanne on koordineerida Kaitseväe

võitlusvõime jätkusuutlikku arengut.

(3) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on

järgmised:

1) sõjaliste nõuete ajakohasuse tagamine, lähtudes ohukeskkonnast ja tehnoloogilistest

arengutest;

2) strateegiliste ressursside planeerimine ning kaitse-eelarve jaotuste sidumine tegelike

vajadustega;

3) Kaitseväe võimevajadustest ja eelarvelistest võimalustest lähtuv riigivara omandamise

korraldamine.“.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

02.10.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a

määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga lisatakse Kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse

uus struktuuriüksus. Muudatused võimaldada vähendada väearenduse planeerimisvõimekuse

killustatust ja protsesside jäikust ning luua kiireloomuliste vajaduste käsitlemise süsteem. Uus

väejuhatus aitab arendada terviklikumat väearenduse planeerimist, suurendada tehnoloogilist

võimekust ning tagada ressursitõhusus kogu elutsükli jooksul.

Ebaühtlane nõuete haldus ja standardite puudumine raskendavad NATO nõuetele vastavate

hangete läbiviimist ning nõrgestavad koostalitlusvõimet liitlastega. See võib ohustada

rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning liitlassuhete usaldusväärsust. Samuti kui kasvavad

kaitsekulutused ei realiseeru nähtavalt ja õigeaegselt praktilisteks sõjalisteks võimeteks, on oht

kaitsekulutuste poliitilise toetuse vähenemiseks. Ressursside mõju avalikkusele ja otsustajatele

peab olema selge, vastasel juhul võib kahaneda valmisolek kaitseinvesteeringuid senises mahus

jätkata.

Loodav väejuhatus võtab vastutuse nii nõuete haldamisel kui ka süsteemse võimeomandamise

tervikliku arhitektuuri ülesehitamisel. Selle saavutamiseks viiakse ellu järgmised sammud:

1) luuakse keskne nõuete halduse struktuur selgete vastutusalade ja pädevustega;

2) kehtestatakse ühtne nõuete standard ja süsteemne “väravapõhine” protsess nõuete elutsükli

juhtimiseks nagu on sätestatud väeplaneerimise ja- arenduse juhendis;

3) seotakse ressursid ja nõuded ühtseks tervikuks läbi digitaalselt integreeritud elutsükli

haldusplatvormi, mis toetab otsustusprotsessi ja jälgib võimete arenduse kulgu reaalajas.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ning eelnõu koostamise eest

vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ 1. augustil 2025. a jõustunud redaktsioonis (RT I, 29.07.2025, 4).

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 3 lõiget 4 ja täiendatakse Kaitseväe juhataja

vahetut alluvust uue struktuuriüksusega „tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“.

Väejuhatus on valitud lahendus, et viia läbi kaitsevaldkonna transformatsioon senise

võimearendusmudeli kitsaskohtadele, sidudes ressursid, nõuded ja omandamise ühtseks

paindlikuks tervikuks. Korrigeeritud raamistiku rakendumisel lühenevad arendustsüklid

märkimisväärselt ning lisanduv rahastus muutub senisest kiiremini tegelikeks

lahinguvõimeteks. Kaitsevägi saab reageerida tehnoloogilistele ja operatiivsetele muutustele

asjakohasel kiirusel, säilitades samal ajal selge ülevaate kulude ja arengu tasakaalust. Terviklik

ja läbipaistev võimearendusprotsess suurendab kaitseinvesteeringute tootlikkust, tagades igale

investeeritud eurole maksimaalse kaitsevõime kasvu ning aidates säilitada tugevat poliitilist ja

avalikku toetust kaitsevaldkonnale võrreldes senise olukorraga.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimäärust paragrahviga, mis reguleerib tulevikuvõime

ja innovatsiooni väejuhatust. Väejuhatuse töö on korraldatud kolme omavahel seotud põhisuuna

kaudu. Esiteks keskendutakse tulevikupildi, kontseptsioonide ja doktriinide arendusele. See

suund loob Kaitseväele selge ja pidevalt ajakohastuva strateegilise visiooni ning ühtlustatud

sõjalised kontseptsioonid ja taktika- ja protseduurireeglid (inglise keeles „tactics, techniques,

and procedures“, edaspidi TTP). Nii tagatakse ühine arusaam tulevastest arengusuundadest ja

standardiseeritud alused kõigi väeliikide tegevusele.

Teiseks on võimearenduse tegevussuund suunatud tuvastatud võimelünkade kiirele ja tõhusale

likvideerimisele. See põhineb süsteemsel lähenemisel, mille kohaselt läbib iga tuvastatud lünk

järgmised etapid: lünkade ja nõuete analüüs, kontseptsioonide katsetamine, prototüüpimine

ning lõpuks hanke ettevalmistamine ja algatamine. Võimearendusprotsessis on kasutusele

võetud ka spetsiaalsed kiirkanalid, mis võimaldavad liikuda kiiresti ideest toimiva prototüübi

ja soetatud võimeni.

Kolmandaks keskendub tegevussuund kogu võimete elutsükli haldamisele. See hõlmab nii

inimvara kui ka rahaliste ressursside planeerimist ja juhtimist. Selle raames määratletakse

personalistrateegiad ja -plaanid, milliseid kvalifikatsioone ja oskusi Kaitsevägi vajab ning

kuidas vajalikku personali värvata, arendada ja teenistuses hoida. Samuti koostatakse võimete,

organisatsioonide ja süsteemide kulumudelid, mis tagavad läbipaistva ja jätkusuutliku

ressursside kasutuse kogu võime elutsükli vältel.

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus täidab järgmisi põhiülesandeid:

1) sõjaliste nõuete ajakohasuse tagamine, lähtudes ohukeskkonnast ja tehnoloogilistest

arengutest. Väejuhatus tagab, et Kaitseväe nõuded peegeldavad pidevalt muutuvat

ohukeskkonda ja tehnoloogilist nihet, koondades nõuete halduse vastutuse väejuhatusele ning

rakendades ühtset standardit koos väravapõhise elutsükli juhtimisega (alates vajaduse

tuvastamisest kuni otsuseni). See vähendab killustatust ja lühendab reageerimisaega uutele

vajadustele. Töö tugineb tulevikupildi, kontseptsioonide ja doktriinide järjepidevale

uuendamisele ning ühtlustatud TTP-dele, et väeliikidel oleks ühesugune arusaam

tegevusloogikast ja standarditest.

Kasutusele võetakse kiirkanalid kiireloomuliste lünkade lahendamiseks, et liikuda vajadusest

prototüübi ja soetuseni oluliselt kiiremini; senise mudeli pudelikaelad on tuvastatud, sh

tüüpiline 4–5-aastane tee lüngast sõjaliste miinimumnõueteni ja lepinguni, mis on väejuhatuse

sihiks märkimisväärselt lühendada.

Nõuete ajakohastamist toetab keskne andme- ja otsusetugi: ühtne platvorm koondab lünkade,

ressursside ja tegevuste andmed reaalajas, tagades nähtavuse ja jälgitavuse ning toetades

otsuseid kogu elutsükli ulatuses.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– regulaarne nõuete ülevaatus ja uuendused vastavuses ohupildiga;

– kiirete erakorraliste vajaduste käsitlemise kord;

– läbipaistev nõuete elutsükkel ja lühem aeg lüngast otsuseni.

2) strateegiliste ressursside planeerimine ning kaitse-eelarve jaotuste sidumine tegelike

vajadustega. Väejuhatus seob nõuded ja ressursid ühtseks tervikuks portfellipõhise juhtimise

kaudu: investeeringuid vaadeldakse programmide ja võimeportfellide lõikes, hinnates elutsükli

kogukulusid, riske ja mõju ning tehes otsuseid tasakaalustatud pildi alusel. Planeerimist toetab

digitaalselt integreeritud elutsükli haldusplatvorm, mis võimaldab otsustajatele reaalajas

andmeid kuludest, ajakavadest ja eesmärkide täitmisest, vähendades võimalust, et kasvavad

eelarved ei muutu õigeaegselt reaalseks lahinguvõimeks.

Ressursside suunamisel rakendatakse transformatsiooni mõõtmise põhimõtteid: eesmärgiks on

suurendada innovatsioonipõhiste ja uute lahenduste osakaalu RKAK investeeringutes järk-

järgult, saavutades ümberjaotuse, kui traditsiooniliste süsteemide amortiseeruvad kulud

vabanevad.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– eelarveliste jaotuste sidumine prioriteetsete nõuetega;

– portfellitasakaal koos elutsükikulu andmetega;

– prognoosimudelid ja regulaarne tulemusnäitajate jälgimine.

3) Kaitseväe võimevajadustest ja eelarvelistest võimalustest lähtuv riigivara omandamise

korraldamine. Väejuhatus juhib võimearenduse programmifaase kontseptsioonist kuni

omandamise otsuseni, mille järel või paralleelselt viib RKIK läbi hankemenetlused, tagades

pideva tagasisidetsükli õppustest ja kasutusest järgmise planeerimistsükli algusesse.

Omandamine toetub ühtlustatud tasemele ning koostalitlusvõime nõuetele, et vältida hilisemaid

integratsiooniriske ja täita NATO-tingimused; killustatuse ja standardite puuduse risk on

tuvastatud ning seda maandatakse ühtse arhitektuuri ja protsessidega.

Tööprotsess võimaldab kiireloomuliste vajaduste korral minna otse katsetamisest ja

prototüüpimisest sihtfinantseerimiseni, kaasates süsteemselt tööstuse ja teadusasutused ning

kasutades paindlikke menetlusi, kus see on lubatav.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– otsusekindel ja läbipaistev tee nõudest hankeni ning sealt kasutuseni;

– koostalitlusvõimelised ja integreeritavad lahendused;

– lühem aeg „võime lahinguväljal“ tänu prototüüpimisele ja lühendatud tööprotsessidele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eesti kaitsevaldkonnas on juba olemas mitmed kompetentsid ja struktuurid, millele kavandatav

väejuhatus saab oma tegevuses toetuda. Uue struktuuri loomisel kasutatakse maksimaalselt ära

olemasolevat kogemust ja inimesi, et ülesehitust viia ellu järk-järgult ning vältida dubleerimist.

Väejuhatus juhib võimearenduse elutsüklis programmifaase alates kontseptsiooni loomisest

kuni omandamisotsuseni portfellipõhisel juhtimispõhimõttel (programmilise juhtimise

lähenemine), et kõik võimearenduse elutsükli etapid on ühtselt ja läbipaistvalt koordineeritud.

Üksikute muudatuste või ajutiste projektide asemel on eesmärgiks seatud võitlusvõime järsk ja

jätkusuutlik kasv ehk tulevikuks valmis vägi. See eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui kogu

kaitsevaldkond jagab ühist arusaama ning töötab kujunenud keskkonnas sobivalt,

süstemaatiliselt ja koordineeritult.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega muudetakse Kaitseväe struktuuriüksuste ülesehitust, et toetada

kestlikku võimearendust ja luua tingimused rahvusliku ressursi otstarbekaks kasutamiseks ja

esilekerkivate ohtude tõrjumiseks. Väejuhatuse loomine suunab kaitse-eelarve vahendite

kasutamist, mis võimaldab lahendusi ellu viia asjakohase kiirusega, eriti olukordades, kus

tavapärased hankemehhanismid jäävad liiga aeglaseks.

Väejuhatuse rahastuseks Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2026-29

raames on planeeritud 2 588 850 eurot (sh personalikulud 1 941 638 eurot). Kulude täpsem

jaotus kajastatakse KMAK planeerimise raames. Tegevuskulu ligikaudne maht 2026. aastal on

136 500 eurot. Määruse rakendamisega tekib lisatulu väestruktuuri transformatsiooni- ja

innovatsiooni tegevuste kokkuhoiuga. Nendeks tegevusteks on:

1) tasakaalu taastamine — tugevdatakse sõjalise võimearenduse keskset juhtimist, et viia

kaitsevaldkonna väeplaneerimine tasakaalu;

2) kriitiliste võimelünkade likvideerimine — luuakse tingimused oluliste võimenõuete

täitmiseks ja kriitiliste võimelünkade likvideerimiseks asjakohasel kiirusel, et tuua kohene mõju

lahinguväljale;

3) innovatsioonijuhtimise võime tugevdamine — luuakse läbipaistvad protsessid, rollid ja

tööriistad, mis võimaldavad üksustel ise algatada ja ellu viia uuendusi, tuginedes ühtsele

metoodikale ning otsusetoele;

4) kaitsetööstuse, teadusasutuste ja laiapindse riigikaitse kaasamine — laiendatakse partnerite

ringi, sidudes arendusprotsessi tööstuse, teadusasutuste ja teised riiklikud ning eraalgatused, et

tugevdada innovatsioonivõrgustikku ja ühiskondlikku tuge;

5) sihitud rahvusvaheline koostöö — luuakse koostöösidemed välispartneritega, mis pakuvad

kompetentsi prioriteetsete lünkade täitmisel, arvestades väeliikide piiratud personalivõimet

igapäevaülesannete kõrval.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Justiits-

ja Digiministeerium kooskõlastas 29. septembril 2025. a eelnõu märkusteta. Kaitsevägi enda

29. septembri 2025. a kirjas märkusi ega ettepanekuid ei esitanud. Kuna eelnõu ja seletuskirja

kohta märkusi ei esitatud, siis ei ole kooskõlastustabelit koostatud.

EELNÕU

02.10.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a

määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus”

muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses.

„91) tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“;

2) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

(1) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

(2) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhiülesanne on koordineerida Kaitseväe

võitlusvõime jätkusuutlikku arengut.

(3) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on

järgmised:

1) sõjaliste nõuete ajakohasuse tagamine, lähtudes ohukeskkonnast ja tehnoloogilistest

arengutest;

2) strateegiliste ressursside planeerimine ning kaitse-eelarve jaotuste sidumine tegelike

vajadustega;

3) Kaitseväe võimevajadustest ja eelarvelistest võimalustest lähtuv riigivara omandamise

korraldamine.“.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

02.10.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a

määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga lisatakse Kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse

uus struktuuriüksus. Muudatused võimaldada vähendada väearenduse planeerimisvõimekuse

killustatust ja protsesside jäikust ning luua kiireloomuliste vajaduste käsitlemise süsteem. Uus

väejuhatus aitab arendada terviklikumat väearenduse planeerimist, suurendada tehnoloogilist

võimekust ning tagada ressursitõhusus kogu elutsükli jooksul.

Ebaühtlane nõuete haldus ja standardite puudumine raskendavad NATO nõuetele vastavate

hangete läbiviimist ning nõrgestavad koostalitlusvõimet liitlastega. See võib ohustada

rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning liitlassuhete usaldusväärsust. Samuti kui kasvavad

kaitsekulutused ei realiseeru nähtavalt ja õigeaegselt praktilisteks sõjalisteks võimeteks, on oht

kaitsekulutuste poliitilise toetuse vähenemiseks. Ressursside mõju avalikkusele ja otsustajatele

peab olema selge, vastasel juhul võib kahaneda valmisolek kaitseinvesteeringuid senises mahus

jätkata.

Loodav väejuhatus võtab vastutuse nii nõuete haldamisel kui ka süsteemse võimeomandamise

tervikliku arhitektuuri ülesehitamisel. Selle saavutamiseks viiakse ellu järgmised sammud:

1) luuakse keskne nõuete halduse struktuur selgete vastutusalade ja pädevustega;

2) kehtestatakse ühtne nõuete standard ja süsteemne “väravapõhine” protsess nõuete elutsükli

juhtimiseks nagu on sätestatud väeplaneerimise ja- arenduse juhendis;

3) seotakse ressursid ja nõuded ühtseks tervikuks läbi digitaalselt integreeritud elutsükli

haldusplatvormi, mis toetab otsustusprotsessi ja jälgib võimete arenduse kulgu reaalajas.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ning eelnõu koostamise eest

vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ 1. augustil 2025. a jõustunud redaktsioonis (RT I, 29.07.2025, 4).

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 3 lõiget 4 ja täiendatakse Kaitseväe juhataja

vahetut alluvust uue struktuuriüksusega „tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“.

Väejuhatus on valitud lahendus, et viia läbi kaitsevaldkonna transformatsioon senise

võimearendusmudeli kitsaskohtadele, sidudes ressursid, nõuded ja omandamise ühtseks

paindlikuks tervikuks. Korrigeeritud raamistiku rakendumisel lühenevad arendustsüklid

märkimisväärselt ning lisanduv rahastus muutub senisest kiiremini tegelikeks

lahinguvõimeteks. Kaitsevägi saab reageerida tehnoloogilistele ja operatiivsetele muutustele

asjakohasel kiirusel, säilitades samal ajal selge ülevaate kulude ja arengu tasakaalust. Terviklik

ja läbipaistev võimearendusprotsess suurendab kaitseinvesteeringute tootlikkust, tagades igale

investeeritud eurole maksimaalse kaitsevõime kasvu ning aidates säilitada tugevat poliitilist ja

avalikku toetust kaitsevaldkonnale võrreldes senise olukorraga.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimäärust paragrahviga, mis reguleerib tulevikuvõime

ja innovatsiooni väejuhatust. Väejuhatuse töö on korraldatud kolme omavahel seotud põhisuuna

kaudu. Esiteks keskendutakse tulevikupildi, kontseptsioonide ja doktriinide arendusele. See

suund loob Kaitseväele selge ja pidevalt ajakohastuva strateegilise visiooni ning ühtlustatud

sõjalised kontseptsioonid ja taktika- ja protseduurireeglid (inglise keeles „tactics, techniques,

and procedures“, edaspidi TTP). Nii tagatakse ühine arusaam tulevastest arengusuundadest ja

standardiseeritud alused kõigi väeliikide tegevusele.

Teiseks on võimearenduse tegevussuund suunatud tuvastatud võimelünkade kiirele ja tõhusale

likvideerimisele. See põhineb süsteemsel lähenemisel, mille kohaselt läbib iga tuvastatud lünk

järgmised etapid: lünkade ja nõuete analüüs, kontseptsioonide katsetamine, prototüüpimine

ning lõpuks hanke ettevalmistamine ja algatamine. Võimearendusprotsessis on kasutusele

võetud ka spetsiaalsed kiirkanalid, mis võimaldavad liikuda kiiresti ideest toimiva prototüübi

ja soetatud võimeni.

Kolmandaks keskendub tegevussuund kogu võimete elutsükli haldamisele. See hõlmab nii

inimvara kui ka rahaliste ressursside planeerimist ja juhtimist. Selle raames määratletakse

personalistrateegiad ja -plaanid, milliseid kvalifikatsioone ja oskusi Kaitsevägi vajab ning

kuidas vajalikku personali värvata, arendada ja teenistuses hoida. Samuti koostatakse võimete,

organisatsioonide ja süsteemide kulumudelid, mis tagavad läbipaistva ja jätkusuutliku

ressursside kasutuse kogu võime elutsükli vältel.

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus täidab järgmisi põhiülesandeid:

1) sõjaliste nõuete ajakohasuse tagamine, lähtudes ohukeskkonnast ja tehnoloogilistest

arengutest. Väejuhatus tagab, et Kaitseväe nõuded peegeldavad pidevalt muutuvat

ohukeskkonda ja tehnoloogilist nihet, koondades nõuete halduse vastutuse väejuhatusele ning

rakendades ühtset standardit koos väravapõhise elutsükli juhtimisega (alates vajaduse

tuvastamisest kuni otsuseni). See vähendab killustatust ja lühendab reageerimisaega uutele

vajadustele. Töö tugineb tulevikupildi, kontseptsioonide ja doktriinide järjepidevale

uuendamisele ning ühtlustatud TTP-dele, et väeliikidel oleks ühesugune arusaam

tegevusloogikast ja standarditest.

Kasutusele võetakse kiirkanalid kiireloomuliste lünkade lahendamiseks, et liikuda vajadusest

prototüübi ja soetuseni oluliselt kiiremini; senise mudeli pudelikaelad on tuvastatud, sh

tüüpiline 4–5-aastane tee lüngast sõjaliste miinimumnõueteni ja lepinguni, mis on väejuhatuse

sihiks märkimisväärselt lühendada.

Nõuete ajakohastamist toetab keskne andme- ja otsusetugi: ühtne platvorm koondab lünkade,

ressursside ja tegevuste andmed reaalajas, tagades nähtavuse ja jälgitavuse ning toetades

otsuseid kogu elutsükli ulatuses.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– regulaarne nõuete ülevaatus ja uuendused vastavuses ohupildiga;

– kiirete erakorraliste vajaduste käsitlemise kord;

– läbipaistev nõuete elutsükkel ja lühem aeg lüngast otsuseni.

2) strateegiliste ressursside planeerimine ning kaitse-eelarve jaotuste sidumine tegelike

vajadustega. Väejuhatus seob nõuded ja ressursid ühtseks tervikuks portfellipõhise juhtimise

kaudu: investeeringuid vaadeldakse programmide ja võimeportfellide lõikes, hinnates elutsükli

kogukulusid, riske ja mõju ning tehes otsuseid tasakaalustatud pildi alusel. Planeerimist toetab

digitaalselt integreeritud elutsükli haldusplatvorm, mis võimaldab otsustajatele reaalajas

andmeid kuludest, ajakavadest ja eesmärkide täitmisest, vähendades võimalust, et kasvavad

eelarved ei muutu õigeaegselt reaalseks lahinguvõimeks.

Ressursside suunamisel rakendatakse transformatsiooni mõõtmise põhimõtteid: eesmärgiks on

suurendada innovatsioonipõhiste ja uute lahenduste osakaalu RKAK investeeringutes järk-

järgult, saavutades ümberjaotuse, kui traditsiooniliste süsteemide amortiseeruvad kulud

vabanevad.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– eelarveliste jaotuste sidumine prioriteetsete nõuetega;

– portfellitasakaal koos elutsükikulu andmetega;

– prognoosimudelid ja regulaarne tulemusnäitajate jälgimine.

3) Kaitseväe võimevajadustest ja eelarvelistest võimalustest lähtuv riigivara omandamise

korraldamine. Väejuhatus juhib võimearenduse programmifaase kontseptsioonist kuni

omandamise otsuseni, mille järel või paralleelselt viib RKIK läbi hankemenetlused, tagades

pideva tagasisidetsükli õppustest ja kasutusest järgmise planeerimistsükli algusesse.

Omandamine toetub ühtlustatud tasemele ning koostalitlusvõime nõuetele, et vältida hilisemaid

integratsiooniriske ja täita NATO-tingimused; killustatuse ja standardite puuduse risk on

tuvastatud ning seda maandatakse ühtse arhitektuuri ja protsessidega.

Tööprotsess võimaldab kiireloomuliste vajaduste korral minna otse katsetamisest ja

prototüüpimisest sihtfinantseerimiseni, kaasates süsteemselt tööstuse ja teadusasutused ning

kasutades paindlikke menetlusi, kus see on lubatav.

Põhiülesande täitmise peamised tulemused on järgmised:

– otsusekindel ja läbipaistev tee nõudest hankeni ning sealt kasutuseni;

– koostalitlusvõimelised ja integreeritavad lahendused;

– lühem aeg „võime lahinguväljal“ tänu prototüüpimisele ja lühendatud tööprotsessidele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eesti kaitsevaldkonnas on juba olemas mitmed kompetentsid ja struktuurid, millele kavandatav

väejuhatus saab oma tegevuses toetuda. Uue struktuuri loomisel kasutatakse maksimaalselt ära

olemasolevat kogemust ja inimesi, et ülesehitust viia ellu järk-järgult ning vältida dubleerimist.

Väejuhatus juhib võimearenduse elutsüklis programmifaase alates kontseptsiooni loomisest

kuni omandamisotsuseni portfellipõhisel juhtimispõhimõttel (programmilise juhtimise

lähenemine), et kõik võimearenduse elutsükli etapid on ühtselt ja läbipaistvalt koordineeritud.

Üksikute muudatuste või ajutiste projektide asemel on eesmärgiks seatud võitlusvõime järsk ja

jätkusuutlik kasv ehk tulevikuks valmis vägi. See eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui kogu

kaitsevaldkond jagab ühist arusaama ning töötab kujunenud keskkonnas sobivalt,

süstemaatiliselt ja koordineeritult.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega muudetakse Kaitseväe struktuuriüksuste ülesehitust, et toetada

kestlikku võimearendust ja luua tingimused rahvusliku ressursi otstarbekaks kasutamiseks ja

esilekerkivate ohtude tõrjumiseks. Väejuhatuse loomine suunab kaitse-eelarve vahendite

kasutamist, mis võimaldab lahendusi ellu viia asjakohase kiirusega, eriti olukordades, kus

tavapärased hankemehhanismid jäävad liiga aeglaseks.

Väejuhatuse rahastuseks Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2026-29

raames on planeeritud 2 588 850 eurot (sh personalikulud 1 941 638 eurot). Kulude täpsem

jaotus kajastatakse KMAK planeerimise raames. Tegevuskulu ligikaudne maht 2026. aastal on

136 500 eurot. Määruse rakendamisega tekib lisatulu väestruktuuri transformatsiooni- ja

innovatsiooni tegevuste kokkuhoiuga. Nendeks tegevusteks on:

1) tasakaalu taastamine — tugevdatakse sõjalise võimearenduse keskset juhtimist, et viia

kaitsevaldkonna väeplaneerimine tasakaalu;

2) kriitiliste võimelünkade likvideerimine — luuakse tingimused oluliste võimenõuete

täitmiseks ja kriitiliste võimelünkade likvideerimiseks asjakohasel kiirusel, et tuua kohene mõju

lahinguväljale;

3) innovatsioonijuhtimise võime tugevdamine — luuakse läbipaistvad protsessid, rollid ja

tööriistad, mis võimaldavad üksustel ise algatada ja ellu viia uuendusi, tuginedes ühtsele

metoodikale ning otsusetoele;

4) kaitsetööstuse, teadusasutuste ja laiapindse riigikaitse kaasamine — laiendatakse partnerite

ringi, sidudes arendusprotsessi tööstuse, teadusasutuste ja teised riiklikud ning eraalgatused, et

tugevdada innovatsioonivõrgustikku ja ühiskondlikku tuge;

5) sihitud rahvusvaheline koostöö — luuakse koostöösidemed välispartneritega, mis pakuvad

kompetentsi prioriteetsete lünkade täitmisel, arvestades väeliikide piiratud personalivõimet

igapäevaülesannete kõrval.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Justiits-

ja Digiministeerium kooskõlastas 29. septembril 2025. a eelnõu märkusteta. Kaitsevägi enda

29. septembri 2025. a kirjas märkusi ega ettepanekuid ei esitanud. Kuna eelnõu ja seletuskirja

kohta märkusi ei esitatud, siis ei ole kooskõlastustabelit koostatud.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 07.10.2025 nr 5-2/25/16-4

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu Kaitseminister esitab Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2025. a istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) seletuskiri. Sander Põllumäe [email protected]