Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Meie: 07.10.2025 nr 5-7/25/86-3

[email protected]

Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium toetab riigihangete seaduse (RHS) muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta Eesti riigi jaoks oluliste hangete läbiviimine tõhusamaks ja kiiremaks. Selle eesmärgi tagamiseks toome omaltpoolt järgnevad ettepanekud, millega palume arvestada.

1. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse RHS § 50 punktiga 12, mille kohaselt saab korraldada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes, kui

hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja

kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavad kaitsetegevuses osaleva

liikmesriigi sõjaväe üksuse ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või

Kaitseväe õppuste korraldamiseks. Pidades silmas pingelisemaks muutunud julgeolekuolukorda peame

muudatust väga vajalikuks, kuid teeme ettepaneku, et muudatus kohalduks Kaitseministeeriumi

valitsemisalas laiemalt ja palume asendada § 50 punktis 12 sõnad „Kaitseväe õppuste korraldamiseks“

sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisalas õppuste korraldamiseks“. Muudatus on vajalik, kuna

Kaitseministeeriumi valitsemisalas viib õppuseid läbi ka Kaitseliit, kelle tarbeks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus tihti vastavaid hankeid korraldab.

2. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse RHS § 114 lõikega 11 järgmises sõnastuses „(11) Kui

pakkumusi hinnatakse vaid pakkumuse hinna või kulu alusel, võib hankija piirduda ainult selle pakkumuse

vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb käesoleva seaduse § 117 kohase hindamise tagajärjel edukaks

tunnistada.“. Muudatuse tulemusena saab hankija edaspidi teha esimesena kindlaks majanduslikult

soodsaim pakkumus ning teha ülejäänud hankemenetluse toimingud vaid selle ühe pakkumuse ja pakkuja

suhtes. Kaitseministeerium teeb ettepaneku sõnastada § 114 lg 1¹ järgmiselt: „(11) Pakkumuste hindamisel

võib hankija piirduda ainult selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb käesoleva

seaduse § 117 kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada.“. Pakutud sõnastus laiendab n-ö täieliku

pöördmenetluse tegemise võimalust ka selles olukorras, kui on lisatud hindamiskriteeriumiks

kvaliteedikriteerium, sest kvaliteedikriteeriume saab seada ka ilma pakkumusi võrdlemata. Selline

muudatus vähendaks hankijate koormust veelgi ja oleks kooskõlas üldise poliitilise suunaga julgustada

hankijaid rohkem kasutama kvaliteedikriteeriumeid. 3. Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse RHS § 125 lõike 4 teist lauset ning pikendatakse

lihthankemenetluses asjade või teenuste hankelepingu pakkumuste esitamise tähtaega kümnelt päevalt

viieteistkümne päevani ning ehitustööde hankelepingu puhul viieteistkümnelt päevalt kahekümne viie

päevani, et väidetavalt leida tasakaal optimaalse menetluse pikkuse ja pakkujatele piisava aja tagamise

vahel. Kaitseministeerium ei toeta nimetatud muudatust. Lihthanke piirmäärad küll tõusevad, kuid

pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamine sellega seonduvalt ei ole põhjendatud. Hankijad suudavad

ja soovivad määrata RHS § 125 lõike 4 esimesest lausest tulenevalt mõistliku tähtaja pakkumuste

esitamiseks sõltuvalt hankeesemest, mistõttu on muudatuses märgitud tähtajad lihtsamate hangete puhul

ebamõistlikult pikad.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

4. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse RHS § 125 lõiget 9. Kehtiva lõike 9 kohaselt ei või hankija

anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta,

millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Eelnõuga pikendatakse lepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega

viielt tööpäevalt seitsmele. Kaitseministeerium ei toeta nimetatud muudatust. Leiame, et ei ole mõistlik

kehtestada riigisiseselt nii rangeid piiranguid, sest selliselt kaob lihtsus ja efektiivsus, mida soovitakse

eelnõuga saavutada.

5. Kaitseministeerium kordab oma 28.04.2025 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas nr 5-

13/25/24 tehtud ettepanekut, mis seondub menetluse lihtsustamisega ning palub muuta RHS §-i 50 punkti

10 ja sõnastada see järgmiselt:

„10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse

käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke

alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad

kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise

tingimustele, ja hankelepingu ese ei muutu.“.

Alla rahvusvahelise piirmääraga hangetes ei ole vajadust väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse

korraldamisele esitada piirangut, mille kohaselt riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta ning

piisaks piirangust, et hankelepingu ese ei muutu. Muudatus annab hankijale võimaluse jõuda lepingusse

ilma et peaks kaaluma tingimuste muutmise olulisust. Alla rahvusvahelise piirmäära on paindlikumad

tingimused põhjendatud, eriti olukorras, kus konkurentsile avatud hankemenetlus on juba korraldatud ning

see ei ole õnnestunud. Tulenevalt RHS § 125 lõikest 3 võimaldab muudatus kasutada väljakuulutamiseta

läbirääkimistega menetlust ka lihthangetes s.h kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthangetes.

6. Samuti kordab Kaitseministeerium oma 28.04.2025 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas nr 5-

13/25/24 tehtud ettepanekut luua õiguslik alus kõrvaldamaks riigihankest pakkuja, kelle usaldusväärsus ja

ausus on tõsise kahtluse all. Sellest tulenevalt teeme järgmised omavahel seotud muudatusettepanekud:

1) täiendada § 95 lõike 4 punkti 11 pärast sõna „esindajat“ sõnadega „või tegelikku kasusaajat“;

2) täiendada § 95 lõiget 4 punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) kui hankijale saab teatavaks, et käesoleva lõike punktis 11 nimetatud isik on kahtlustatav või süüdistatav maksualase kuriteo toimepanemises;“;

3) muuta § 177 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja sõnastada see järgmiselt: „Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3, 4, 11 ja 111 sätestatud alustele võib hankija lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes:“.

RHS-i kehtiva redaktsiooni kohaselt puudub hankijal võimalus kõrvaldada riigihankes pakkuja, keda

kahtlustatakse maksualase kuriteo toimepanemises, mis ei ole kooskõlas direktiivi preambulis esitatud

põhjendustega, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94/65, 26.02.2014) põhjenduspunkt 101 näeb

ette, et hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja, kes on muutunud ebausaldusväärseks.

Pakkuja, kes on saanud kahtlustuse maksualase kuriteo toimepanemises, võib olla hankija hinnangul

ebausaldusväärne ja tema kõrvaldamine peaks olema hankija kaalutlusotsus. Hetkel hankijal

kaalutlusotsuse tegemise võimalus puudub ja arvestades, et menetlus maksualase kuriteo uurimiseks võib

kesta pikka aega, siis piirab see hankija võimalust riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid järgida, s.o

tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ja kindlustada, et riik teeb riigihangete kaudu

tehinguid üksnes ettevõtjatega, kes on ausad. Ebausaldusväärse ettevõtjaga lepingu sõlmimine seab ohtu

riigihangete seaduse, riigi enda ja ka hankija usaldusväärsuse, kuivõrd kõrvaldamise aluse enda eesmärk

on tagada, et säiliks läbipaistev ja tervet konkurentsi toetav riigihangete läbiviimise viis. Hankija jaoks on

eriti oluline, et maksude maksmisel järgitakse kõiki seadusi, kuivõrd hankija ise on riigihangete läbiviimisel

selle sama maksumaksja raha kasutaja. Seega on mõistetav ka avalikkuse hukkamõist, kui keegi, kes makse

ise korrektselt ei tasu või kelle osas on esitatud kahtlustus maksude tasumata jätmise osas, soovib teiselt

poolt maksumaksja raha arvelt kasu saada. Hankija jaoks on oluline, et oleks võimalik edukalt teostada

hankemenetlusest kõrvaldamise eesmärke, s.o avaliku raha kaitsmist ning avalikkuse usalduse säilitamist

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

riigi ja hankija vastu, ausa konkurentsi tagamist ning korruptsiooni ja teiste majanduslikus elus lubamatute

tegevuste ennetamist.

Siinjuures on oluline, et kõrvaldamise alus ei kehtiks ainult juriidilise isiku osas, kuivõrd juriidilise isiku

eest võtavad otsuseid vastu juhatuse liikmed, kes oma tegevusega võivad rikkuda hoolsuskohustust, mis

tuleneb äriseadustikust (ÄS). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku

juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Niisugust käsitlust toetab ka Riigikohtu praktika,

Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235, et juhatuse liikme

hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1, mille kohaselt juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka

kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi, et hoida

end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal

lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Juhul, kui muudatus kehtiks vaid juriidilise isiku osas,

siis see võimaldaks pahatahtlikul juhatuse liikmel või tegelikul kasusaajal uue juriidilise keha loomise

kaudu negatiivseid tagajärgi vältida, s.o uude juriidilise kehasse viiakse üle positiivsed juriidilise isiku

tegevusega seotud näitajad (nt kogemus, referentsid, majandusnäitajad jne) ja eelnevasse juriidilisse

kehasse jäetakse negatiivsed näitajad (nt karistatused, lepingute rikkumised jne).

7. Kuna eelnõu peamine eesmärk on riigihangete reeglite lihtsustamine, siis teeme ettepaneku muuta

ka RHS § 119 lõiget 1. Varem kohaldus nimetatud säte ka siis, kui pakkuja enne lepingu sõlmimist

pakkumuse tagasi võttis. 2022. aastal muudeti § 119 lõiget 1 põhjendusega, et pakkumust saab tagasi võtta

ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja pakkumus on jõus kuni jõusoleku minimaalse tähtajani.

Kehtiv regulatsioon sätestab, et § 119 kohaldub ainult siis, kui pakkuja ei allkirjasta hankelepingut või ei

asu nõustumusega antud hankelepingut täitma. Tuleb ette olukordi, kus pakkuja, kes oleks edukas, teatab

mingil põhjusel pärast pakkumuste esitamist, et ta ei sõlmi lepingut. Selleks, et § 119 kohaldada, peab

hankija, teades, et pakkuja ei sõlmi lepingut, pakkuja edukaks tunnistama ja lepingu allkirjastama ning alles

siis, kui pakkuja edasisi tegevusi ei tee, saab kohaldada § 119. Ühtlasi on ebatäpne § 119 pealkiri, mis

räägib pakkumuse tagasi võtmisest. Seega teeme ettepaneku muuta § 119 lõiget 1 ja sõnastada see

järgmiselt: „(1) Kui pakkuja, kelle pakkumuse hankija kavatseb edukaks tunnistada, teatab hankijale

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et võtab oma pakkumuse tagasi või kui edukas

pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega

sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija

kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks

pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim.“.

8. Tulenevalt julgeolekuolukorrast palume täiendada RHS-i sõnaselge erandiga, mis piiraks RHSi

kohaldamise kohustus kõrgendatud kaitsevalmiduse heakskiitmisel, erakorralise seisukorra või

sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Lisaks asjadele ja teenustele peaks erand laienema ka ehitustöödele,

kuna kaitse- ja tõkkerajatiste ehitamise vajadus võib ilmneda ülimalt lühikese aja jooksul. Teeme

ettepaneku täiendada RHS § 170 lõiget 1 punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal sõlmitakse leping sõjalise otstarbega

asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Grete Lasn [email protected]