Kiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410

[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee

Teie: 22.09.2025

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie: 02.10.2025 nr 6-6/1028 - 2

Ettepanekud ja arvamused planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Esitasite tutvumiseks Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmiseks (edaspidi eelnõu) ja palute Tallinna linna tähelepanekuid ning ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

Edastame Tallinna linna ettepanekud eelnõule.

1. eelnõud täiendatakse p-ga 3 järgmiselt:

„3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui toimingu tegemiseks ei ole tähtaega sätestatud käesolevas seaduses või muus õigusaktis.“;“

Seda on selgitatud, et planeeringute menetlused võivad jääda venima ka planeerimisalase tegevuse korraldajast sõltumatutel asjaoludel, peaasjalikult juhul, kui kaasatud isikud või isikud, kelle seisukoht või arvamus on ühel või teisel juhul vajalik (nt võrguvaldaja), ei vasta mõistliku aja jooksul. Niisamuti on tagasiside põhjal täheldatud, et planeeringust huvitatud isikud ei tee vajalikke toiminguid (nt vajalikke muudatusi planeeringu lahenduses vms) mõistiku aja jooksul. Sätte alusel saab planeerimisalase tegevuse korraldaja liikuda planeeringu menetlusega edasi.

Juhime tähelepanu, et siis tuleks seaduses täiendada ka detailplaneeringu koostamise lõpetamise aluseid olukorras, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja määratud toimingu tegemise tähtaega ei täideta. Muidu ei ole sellise tingimuse sätestamine asjakohane ja on sisutühi, kuna juriidilist tagajärge kohustuse mittetäitmisel ei järgne ja planeerimisalase tegevuse korraldajal ei ole võimalik vaatamata määratud tähtajale lisameetmeid kohaldada.

2. eelnõud täiendatakse punktiga 6 järgmiselt:

„6) seadust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Haldusjärelevalve teostaja

Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:

1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel;

2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet planeerimismenetluse läbiviimise kohta;

3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses.“

Paragrahv 7¹ tuleks terviklikult välja jätta. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 esimese lause kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt – seega deklareerib ja tunnustab PS kohalike omavalitsuste autonoomiat ehk iseotsustamise õigust. Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1 kohaselt teostab õiguskantsler järelevalvet kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide üle ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1 kohaselt teostab Justiits- ja Digiministeerium järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle. Lisaks on olulisima instantsina vaidlusküsimistes olemas halduskohus, kelle ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Planeerimisseaduse täiendamine §-ga 7¹ tähendaks kohaliku omavalitsuse autonoomia ulatuslikku piiramist – praegusest planeerimisvaldkonna koostööpartnerist Maa- ja Ruumiametist saaks pelgalt järjekordne kohaliku omavalitsuse järelevalveorgan. Maa- ja Ruumiameti muutmine järelevalveorganiks tähendaks bürokraatia hüppelist kasvu, sh tähendaks Maa- ja Ruumiameti muutmine kohaliku omavalitsuse järelevalveorganiks vajadust uusi ametnikke tööle võtta nii Maa- ja Ruumiametisse kui kohalikesse omavalitsustesse, kes hakkaksidki peaasjalikult tegelema planeerimismenetluse järelevalvega ja kohalike omavalitsuste poolt planeerimismenetluse järelevalves Maa- ja Ruumiametile vastuste ja aruannete koostamisega. Samas sellise järelevalve efektiivsus on enam kui küsitav, kui samal ajal on inimestel võimalus väga väikeste kulutustega pöörduda samades küsimustes halduskohtu poole.

Alternatiivina võiks vajadusel kaaluda järelevalve tegemist MaRu poolt üksnes KOV menetlustähtaegadest kinnipidamise üle.

3. eelnõud täiendatakse punktiga 48 järgmiselt:

„48) seadust täiendatakse paragrahvidega 1391 kuni 1395 järgmises sõnastuses:

㤠1391. Detailplaneeringu muutmine

(5) Detailplaneeringu muutmisel lahendatakse vähemalt käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ülesanded, kui neid ei ole muudetava detailplaneeringuga lahendatud. Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded.

Elltoodud säte (lg 5) on arusaamatu ja ebaselge, kuna § 126 lg 2 järgi on lg 1 punktide 1–4 lahendamine kohustuslik ehk need punktides 1–4 ettenähtud ülesanded on alati kehtivas DP-s lahendatud.

Lg 5 teine lause on vastuolus ka sama paragrahvi lõikega 2 („Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju.“), kuna lg 5 ütleb, et § 126 lg 1 punktide 17 ja 20 ülesanded tuleb lahendada, aga sama paragrahvi lg 2 ütleb, et sel juhul detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei tehta ehk detailplaneeringut ei saa muuta.

Lisaks palume selguse huvides seletuskirja täiendada selgitusega, et detailplaneeringu muutmise lihtsustatud menetlus kehtib ainult kehtiva detailplaneeringu ala osas, st kui soovitakse alasse hõlmata ka maa-ala, mida kehtiv detailplaneering ei hõlma, siis detailplaneeringu muutmise menetluse sätted ei rakendu.

Peale selle, kuivõrd planeerimisseadusega soovitakse suurendada projekteerimistingimuste osakaalu ja tähtsust, tuleks ühtlasi pikendada mõistlikult projekteerimistingimuste kui n-ö minidetailplaneeringu menetlemise tähtaegu – praegune EhS § 31 lg-s 2 ettenähtud 60-päevane menetlustähtaeg on arvestades avaliku väljapanku, avaliku arutelu ja kooskõlastamiste kohustust ilmselgelt liiga lühike.

Samuti soovime pöörata tähelepanu planeeringute avalikustamist puudutavatele teemadele (nt PlanS § 137 DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine), mis on jätkuvalt adresseerimata, aga pikendavad põhjendamatult menetlustähtaegu. Asjaomased PlanS paragrahvid tuleks üle vaadata viisil, mis võimaldavad maksimaalselt suurendada kaasamise sisulist kvaliteeti ja digihüpet. Kriitiliselt tuleks üle vaadata erinevad nõuded, mis puudutavad planeeringuinfo ja avalike arutelude kohalikes lehtedes avaldamist. KOVile võiks anda suurema autonoomia kõige laiema levikuga kanalite (nii füüsilised kui digitaalsed) valimisel. Hetkel on Tallinna linn olukorras, kus linnaosalehtede ilmumise piiratuse tõttu on linn sunnitud avaldama teateid Harju elus ning linnaosalehtedest sõltumine toob kaasa mitme kuiseid viivitusi menetlusprotsessides. Kindlasti ei ole see kooskõlas PlanS algse mõttega kaasamise korraldamisest. 

MaRu osas teeks lisaks üldise menetluse kiirendamise vaimus ettepaneku lühendada järelevalve vastuste tähtaega 60lt päevalt 30le (§ 138.  Detailplaneeringu heakskiitmine).

Samuti teeme ettepaneku muuta planeerimisseaduse § 140 lg 6 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 selliselt, et detailplaneeringu tunnistab kehtetuks volikogu asemel kohalik omavalitsus. Sellisel juhul oleks võimalik delegeerida linnavalitsuse korraldusega kehtestatud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine linnavalitsusele.

4. Eelnõud täiendatakse paragrahviga 4 ja muudetakse paragrahvide numeratsiooni vastavalt maakatastriseaduse muutmisega järgmises sõnastuses

㤠5. Maakatastriseaduse muutmine

……

Maakatastriseaduse § 8 lõige 31 muudatuse seletuskiri on keeruliselt sõnastatud ning oluline on, et see oleks selgemini sõnastatud, muudetud või selgitatud seletuskirja järgmised osad (lisatud kursiivis ja boldis).

Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 2 lõikest 1 tulenevalt on maakorralduse eesmärgiks võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks.

Seaduse lõike sõnastus pole täielik, korrektne seaduse sõnastus oleks „Maakorraldusseaduse § 2 lõikest 1 tulenevalt maakorralduse eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks.“

…

See lähtub asjaolust, et katastripidajal on pädevus kontrollida maakorralduse läbiviimisel igal üksikjuhul sisuliselt, kas tegu on maakorralduse nõuetele vastava toiminguga või katastriandmete parandamisega katastrimõõdistamise tulemusena, sh ülemõõdistamisega või andmete parandamisega ametiülesannete korras.

Katastripidaja veendub, kas tegu on sobiliku vahendiga maaomaniku eesmärgi saavutamiseks ning hindab, kas maaomanike tahe tagab otstarbeka maakasutuse (üksnes juhtumitel kui on tegu katastriandmete parandamisega katastrimõõdistamise tulemusena, sh ülemõõdistamisega või andmete parandamisega ametiülesannete korras).

Otstarbeka maakasutuse hindamine ja otsustamine on maakorralduse korral KOVi pädevuses (MaaKS § 3 lg 1), seega on vajalik selgelt eristada, et see ei puuduta otsustust maakorralduses. Selgelt on vajalik osutada, et juhul kui tegemist on katastriandmete parandamise, üle mõõdistamise või andmete parandamisega on hindamise õigus MaRu-l.

Tähtis on, et seletuskirja selgitustes ei tekiks õigust MaRule hinnata otstarbeka maakasutuse tagamist ka kinnistu jagamise, liitmise ja piiride muutmise maakorraldustoimingul. MaaKS kohaselt on Maa- ja Ruumiametil õigus hinnata maakorralduse seaduslikkust (MaaKS § 3 lg 2).  

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Raal

linna õigusteenistuse

õigusloome osakonna jurist

osakonna juhataja ülesannetes

Rain Arras

6404480 [email protected]