Kiri

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Riigihanke „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring"

alusdokumentide üldosa

Sisukord

1. Üldteave……………………………………………………………………………. 2

2. Pakkumuste hindamine…………………………………………………………… 2

3. Hankepass ja volikirjad …………………………..................................................... 3

4. Selgitused.………………………………………...................................................... 3

5. Pakkumuste avamine..…………………………….................................................... 3

6. Pakkumuste vastavus ….…………………………………………………………… 4

7. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ………………………………...................4

8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine…………………………………………………4

9. Ärisaladus …………………………………………………………….......................4

10. Hankelepingu sõlmimine……………………………………………..…………….4

2

1. Üldteave

1.1 Hanke „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring“ hanke

korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija).

1.2. Riigihanke eest vastutav isik: Reine Hindrekus-Koppel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik, e-post: reine.hindrekus-

[email protected].

1.3. Riigihanke eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise

metoodika vastab erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele

ning saada ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks

muutmiseks, sealhulgas automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaalist. Töövõime

hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel võiks olla oluline roll

ka tehisintellektil (edaspidi TI), ent senini puudub süsteemne ülevaade sellest, millised

töövõime hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes

rakendatavad.

1.4 Riigihanke (uuring) eeldatav maksumus on 80 000 eurot käibemaksuta. Tellitava

uuringu kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“.

1.5. Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR), mis tähendab, et kogu

riigihankega seotud hankija ja ettevõtjate/pakkujate vaheline teabevahetus, samuti

riigihankele pakkumuse esitamine toimub RHR-s.

1.6. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht

on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riik).

1.7. Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat

RHAD üldosa, kõiki RHR-s avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja

dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele antud

selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse

koostamiseks.

1.8. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste

ülevõtmist.

1.9. Riigihange ei ole jagatud osadeks. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest

hankeesemeks olev uuring koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest, mistõttu on

tervikliku uuringu tagamiseks oluline, et hankelepingut täidaks läbivalt üks uuringu

teostaja.

1.10. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95

lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada

tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut.

1.11. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes

2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile

vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille

hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale,

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2. Pakkumuse hindamine

2.1 Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

3

2.2. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on toodud RHAD-s

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, hindamismetoodika RHAD-s

„Hindamine ja hindamiskriteeriumid“.

2.3. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse

välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud

hindamiskriteeriumite alusel.

2.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja keeldub lepingu sõlmimisest

hankijast mitteolenevatel põhjustel, hindab hankija kõiki pakkumusi uuesti ning

tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamise

kriteeriumite alusel majanduslikult soodsam.

3. Hankepass ja volikirjad

3.1. Pakkuja esitab RHS 95 lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste

puudumise kohta kinnitused ja andmed hankepassis.

3.2. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada

välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa äriühingu

suhtes.

3.3. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle

vahenditele tuginetakse (RHS § 103).

3.4. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik

või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku

esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“).

3.5. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt.

Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise

ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud esindaja

(vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise

pakkumusega.

3.6. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu

täitmise eest solidaarselt.

4. Selgitused

4.1 Hanketingimuste kohta saab selgitusi kirjalikul pöördumisel läbi RHR-i

teabevahetuse rubriigi.

4.2 Esitatud selgitustaotlusele vastab hankija RHR-s nimetatud tähtaja jooksul. Hankija

ei ole kohustatud RHAD-dega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse

laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele ei jää vähemalt kuut päeva (RHS § 46

lg 2).

4.3 Hankija annab selgitusi eesti keeles.

5. Pakkumuse esitamine

5.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHR-i kaudu aadressil

https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud RHR-

s hanke üldandmete lehele.

5.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele,

sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt.

Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal

kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

5.3. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses

tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest.

5.4. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.

5.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

4

5.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või

pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada

elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete

registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega.

5.7. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud.

6. Pakkumuste vastavus

6.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHAD-des esitatud nõuetele.

6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHAD-des

esitatud tingimustega.

6.3. Hankija võib pakkumuse tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldumisi RHAD-des esitatud tingimustest.

6.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022. a jõustus Euroopa

Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille

kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene

Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja,

juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega.

6.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

7. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

7.1 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

7.1.1. kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused

ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust;

7.1.2. kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;

7.1.3. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

7.1.4. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise

kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,

mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise

RHAD-des sätestatud tingimustel.

Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine

on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

9. Ärisaladus

Pakkuja märgib RHR vormil „Vastavustingimused“ milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust.

10. Hankelepingu sõlmimine

Edukas pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama

allkirjastatud hankelepingu kolme tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates.

Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud hankelepingut hankijale kolme tööpäeva

jooksul, on hankijal õigus jätkata hankemenetlust RHS §-s 119 sätestatud korras.

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Hindamine ja hindamiskriteeriumid

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

1. Hindamiskriteeriumid

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste

hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Osakaal

Pakkumuse kogumaksumus 30 punkti

Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust 5 punkti

Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast 20 punkti

Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest 20 punkti

Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 10 punkti

Uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava 10 punkti

Uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise

meetmed

5 punkti

2. Hindamiskriteeriumite kirjeldus

2.1 Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 30 punkti

Pakkumuse maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

maksimaalsed väärtuspunktid (30 punkti) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris

(RHR) esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim.

Järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse

riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud valemiga:

Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

2.2 Tehniline lahendus – maksimaalselt 70 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse kuue alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise

lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis (punktides 2.1. –

2.6.) kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

Maksimaalne punktide arv on 70.

2.2.1. Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust – maksimaalselt 5 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega selgelt lahti mõtestatud

ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja asjakohaseid täiendusi, mis annavad

uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei olnud lähteülesandesse kirjutanud.

5 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega lahti mõtestatud ning

vastavad suures osas tellija ootustele. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta

üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

3 punkti

Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke. Esitatu põhjal ei saa

tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime uuringu eduka läbiviimisega.

1 punkt

2.2.2. Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast – maksimaalselt 20 punkti

Uurimisküsimused on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud, sh

on Pakkuja esitanud põhjendatud ettepanekud tellija kirjeldatud

uurimisküsimuste täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi)

ja/või täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) ning põhjendanud, kuidas

uurimisküsimuste täiendused ja/või täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi

paremale täitmisele.

Pakutud täiendused/täpsustused on hankija hinnangul arusaadavad, asjakohased

ja annavad uuringu oodatavale tulemusele lisandväärtust.

20 punkti

Uurimisküsimused on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Pakkuja on

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või

täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi) ja on põhjendanud,

kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi paremale

täitmisele, kuid üksikud täiendused/täpsustused ei ole hankija hinnangul

asjakohased või arusaadavad ja/või ei anna uuringu oodatavale tulemusele

hankija hinnangul olulist lisandväärtust.

Või pakkuja ei ole teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või

täpsustamiseks, kuid on põhjendanud ja selgitanud esialgsete uurimisküsimuste

piisavust uuringu eesmärgi täitmiseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid

ületamata.

10 punkti

Uurimisküsimused ei ole piisavalt läbi mõeldud ning kirjeldatud. Pakkuja on

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või

täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi), kuid ei ole

arusaadav, kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi

paremale täitmisele ja/või ei ole pakutud täiendused/täpsustused hankija

hinnangul asjakohased.

5 punkti

Uurimisküsimuste tõlgendamisel esineb põhimõttelisi puudujääke. Pakkuja ei ole

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või täpsustamiseks ning ei

ole põhjendanud ka esialgsete uurimisküsimuste piisavust või toodud

põhjendused pole hankija hinnangul asjakohased.

1 punkt

2.2.3. Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest – maksimaalselt 20

punkti

Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest on põhjalikult läbi

mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. On üheselt arusaadav, kuidas valitud

metoodika aitab täita uuringu eesmärki ja leida vastused uurimisküsimustele,

ning välja pakutud meetodid on hankija hinnangul asjakohased ja põhjendatud.

Esitatud on:

a) uuringuprotsessi kava, mis näitab, kuidas toodud uurimisküsimustele

plaanitakse vastata ja kuidas erinevad uuringu etapid üksteist toetavad;

b) esialgne kirjeldus andmetest ja andmeallikatest, mida kavatsetakse kasutada;

20 punkti

c) plaanitud andmekogumise ja analüüsimeetodite kirjeldus ja nende

asjakohasuse põhjendus; 

d) esialgne vaade erialakirjandusele / teoreetilistele lähenemistele, mida

plaanitakse kasutada. 

Kõik punktides a) - d) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö

läbiviijale piisavalt teavet uurimisülesannete teostamiseks ning on

loomingulised. Pakkuja on esitanud ettepanekuid täiendava metoodika

kasutamiseks ja arusaadavalt põhjendanud, kuidas see aitab kaasa uuringu

eesmärgi paremale täitmisele ning täiendav metoodika annab ka hankija

hinnangul uuringule lisandväärtust.

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid (sh täiendav

metoodika lisaks hankija poolt väljatoodule, juhul kui pakkuja on selle välja

toonud) on lahti kirjutatud ja on arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita

uuringu eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele, kuid võib esineda

üksikuid kohti, kus hankijal tekib küsimusi metoodika detailide osas, mis ei ole

määrava tähtsusega. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata.

10 punkti

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid on lahti kirjutatud,

kuid ei ole piisavalt arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita uuringu

eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele. Hankijal esineb mitmeid

küsimusi metoodika detailide osas, mis võivad takistada uuringu eesmärkide

saavutamist.

5 punkti

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid ei ole hankija jaoks

arusaadavalt lahti kirjutatud ja/või ei ole põhjendatud, kuidas valitud metoodika

aitab täita uuringu eesmärki. Ei ole aru saada, kuidas valitud metoodika aitab

leida vastused uurimisküsimustele.

1 punkt

2.2.4. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus1 – maksimaalselt 10

punkti

Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i), mis on asjakohased ja mille

vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev2. Uurimisrühma liikmete

pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas.

10 punkti

Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i) 2 ning liikmete pädevused ja vastutus

on omavahel kooskõlas, kuid tellijal esinevad mõningad küsimused, mis ei ole

määrava tähtsusega.

5 punkti

Uurimisrühma liikmetel ei ole lisapädevusi2 ja/või liikmete pädevused ja vastutus

ei ole omavahel kooskõlas.

0 punkt

2.2.5. Uuringu aja- ja tegevuskava3 – maksimaalselt 10 punkti

1 Pakkuja peab lähtuma uuringu tehnilise kirjelduse punktis „Nõuded uurimisrühmale“ toodust. Kui uurimisrühm

ei vasta seal toodud vastavustingimustele, lükatakse pakkumus tagasi. 2 Uurimisrühmas või -konsortsiumis võiksid eelistatult olla esindatud järgnevad lisapädevused ja kogemused:

töövõime hindamisega seotud teadmised (lisaks vastavustingimustes toodud tervishoiueksperdi nõudele);

antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised; teenusedisaini alased teadmised; tehisintellektialased

teadmised 3 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis 5.2 „Uuringu

koostamise ajakava“ toodust.

Kava on esitatud ja tegevuste toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga

tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Kava on teostatav ning

tegevusteks planeeritud aeg ja tegevuste järjekord on loogiline ja põhjendatud.

Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud Tellija juhtrühmaga ning nende

koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita

lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.

10 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud. Samas pole kava nädala

täpsusega kirjas või pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d)

või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid olulisi küsimusi (nt on mõne

tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood, tegevuste

järjekord ei ole üksikutes kohtades loogiline või põhjendatud).

5 punkti

Kava on küll esitatud, aga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal

võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib palju olulisi küsimusi seoses

pakutud aja- ja tegevuskavaga lepingu kvaliteetse ja õigeaegse täitmisega.

1 punkt

2.2.6. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus4 –

maksimaalselt 5 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske,

mis võivad uuringu käigus ette tulla ning planeerinud nende maandamist. Lisatud

on mis rolli täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab.

Riskianalüüs on tellija hinnangul piisav ja üheselt arusaadav.

5 punkti

Pakkuja on taotluses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad

uuringu käigus ette tulla ning nende maandamise plaani. Esitatud on ka mis rolli

täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab. Tellijal tekivad

siiski üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide

maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

3 punkti

Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest

tulenevalt pole tellijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes

veenduda, et riskid saavad maandatud.

1 punkt

3. Pakkumuste hindamine

3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja

väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite

alusel.

3.2. Esitatud pakkumust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult.

Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

3.3. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad

hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt

allkirjastatud.

4 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete rollid, kes vastutavad iga riski

maandamise eest. Käsitleda tuleb ka andmekaitse ja uurimiseetika tagamisega seotud riske ja nende maandamist.

3.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.

Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

3.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

3.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele

on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast“ eest suurim

arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise

kavast“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on

omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest“ eest suurim

arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja

analüüsimeetoditest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka

pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud

pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Nõuded pakkuja meeskonnale

Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt neljaliikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad

vähemalt üks projektijuht, kaks analüütikut ja üks tervishoiuekspert, kes osalevad

isiklikult hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis1, kui ta vastab

liikmele kehtestatud nõuetele.

Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele:

1. projektijuhil peab olema vähemalt kahe kvalitatiivseid uurimismeetodeid hõlmanud töö-,

sotsiaal-, või tervisepoliitika valdkonna uurimisprojekti juhtimise kogemus viimase 36 kuu

jooksul arvates hanketeate avaldamisest;

2. analüütikud peavad olema osalenud käesoleva riigihanke algamisele vahetult eelneva 36 kuu

jooksul arvates hanketeate avaldamisest vähemalt kahes kvalitatiivseid uurimismeetodeid

hõlmanud töö-, sotsiaal-, või tervisepoliitika uuringut- ja/või analüüsi läbiviivas meeskonnas

analüütikuna;

3. tervishoiueksperdil peab olema töötervishoiu ja/või töövõime hindamisega seotud teadmised

ja töökogemus omandatud viimase 36 kuu jooksul arvates hanketeate avaldamisest;

4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon). Eksperdil peab olema meditsiinialane kõrgharidus.

5. kõikide meeskonnaliikmete kogemuse referentsperiood pikeneb lapsehoolduspuhkusel

viibitud aja võrra.

Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastutab uuringu ja selle

etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest.

Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi osaleda uuringu

koostamises, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele.

Analüütikud vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate andmeallikate ja

analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid analüüse, vastutavad ja tegelevad andmete

kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti. Analüütikud tagavad, et uuringus välja

toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja Eesti olusid arvestades rakendatavad.

Ekspert vastutab selle eest, et projektis käsitletavad teemad oleksid kaetud erialaste teadmiste,

kogemuste ning analüütilise lähenemisega. Ekspert osaleb aktiivselt uuringu sisu kujundamises,

metoodika väljatöötamises ning analüüside läbiviimisel, olles vastutav just oma valdkonna

pädevuse rakendamise eest.

1 Oluline on jälgida, et meeskonnaliikmete arv on minimaalselt 4.

Pakkumuste hindamisel võetakse arvesse ka lisapädevusi ja kogemusi, mis toetavad

uurimisküsimustele vastamist ja uuringu eesmärkide täitmist2. Täiendavad pädevused võivad

olla muuhulgas:

 töövõime hindamisega seotud teadmised (lisaks vastavustingimustes toodud

tervishoiueksperdi nõudele);

 antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

 teenusedisaini alased teadmised;

 tehisintellektialased teadmised.

Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata

esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud:

1) töö-, sotsiaal-, tervisepoliitika uuringut- ja/või analüüside andmed (eelkõige nimetus, tellija

nimi, tööülesannete lühikirjeldus projektis), kus projektijuht ja analüütik on hanketeate

avaldamisele vahetult eelneva 36 kuu jooksul osalenud;

2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus;

3) tervishoiueksperdi töötervishoiu ja/või töövõime hindamisega seotud teadmiste ja kogemuste

kirjeldus viimase 36 kuu jooksul arvates hanketeate avaldamisest;

4) pakkuja esitab iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate dokumentide koopia(d).

Välisriigis saadud hariduse osas aktsepteerib Tellija kõiki sisult samaväärseid haridusi.

Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka uurimisrühma väliseid liikmeid, et tagada

piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab

meeskonda täiendavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid, vaid

omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele, kuid nende osas

tuleb esitada CV. Uurimismeeskonna liikmete lisapädevusi hinnatakse pakkumuste hindamise

käigus.

Meeskonnaliikmete (projektijuht, ekspert, analüütik) vahetuse korral võetakse uue liikme

(projektijuht, ekspert, analüütik) kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele

eelnevad perioodid.

CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel pakkuja

meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega.

2 Täpsemad tingimused on toodud dokumendis „Hindamine ja hindamiskriteeriumid“

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA JA

HINDAMISSÜSTEEMI UURING

Lähteülesanne

1. SISSEJUHATUS

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja

olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese

terviseseisundit ja inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.1 2016. aastal

käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse

saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahaline jätkusuutlikkus, kuid laiemas plaanis

ka ühiskondlike hoiakute muutmine vähenenud töövõimega inimeste osas ning

tervisepiirangutega inimestele parema ligipääsu tagamine tööturule. Reformi tulemusel viidi

töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist (edaspidi SKA) töötukassasse ning võeti

kasutusele uus töövõime hindamise metoodika. Uue metoodika kohaselt keskendutakse

varasema töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele. Uuest metoodikast lähtuvalt

koostati ka töövõime hindamise taotlus ning kujundati ümber kogu hindamise protsess alates

taotluse esitamisest kuni otsuse kättesaamiseni. Võrreldes püsiva töövõimetuse hindamisega,

siis töövõime hindamisel on fookus tegutsemise ja osalemise piirangute hindamisel, mitte

diagnoosil ning hinnangu andmiseks kasutatakse 3-astmelist gradatsiooni (töövõimeline,

osaline töövõime ja puuduv töövõime) varasema töövõimekaotuse protsendi asemel.

Vähenenud töövõime annab õiguse taotleda töövõimetoetust ning töövõimet toetavaid

teenuseid.

Töövõimereformi ja töövõime hindamise metoodika rakendamisest on möödas rohkem kui 10

aastat. Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti, millele reformi kavandamisel ei

osatud tähelepanu pöörata. Töövõime hindamise protsess on olnud tähelepanu all mitmest

vaatenurgast – taotlejate jaoks on see sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav. Puudub

selgus, kuivõrd arvestatakse taotluses esitatud subjektiivseid kirjeldusi võrreldes tervise

infosüsteemis (TIS) olevate andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust. Töövõime

hindamise otsused ise on sihtgrupi sõnul üldsõnalised, juriidilise keelekasutusega ja mitte

piisavalt personaalsed, mistõttu ei aita need taotlejal mõista, kuidas otsuseni jõuti või millistele

teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Samuti ei kajastu ekspertarsti soovitused

ametlikes otsustes, kuigi need võivad olla olulised inimese tööelus osalemisel või sinna

naasmisel ja edasiste teenuste planeerimisel. Praktikas ilmneb ka vähene taotlejate omavastutus

tervisekäitumises – soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib seisundit

halvendada.2 Töövõime hindamise metoodika ja protsessi taustainfo on kirjeldatud Lisas.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab

erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele. Töövõime hindamise

protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel võiks olla oluline roll ka tehisintellektil

(edaspidi TI), ent senini puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime hindamise

1 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise

süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti

rakendusuuringute keskus Centar. (2022). Lk 28

protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad. Sellest

tulenevalt on Tellija ootus, et olemasolev töövõime hindamise protsess ja metoodika vaadatakse

kriitiliselt üle ning tehakse ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks

muutmiseks, sealhulgas automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaalist. Uuringu tegijatelt

ei oodata konkreetsete tehniliste lahenduste väljatöötamist, vaid TI võimaluste kaardistamist.

2. PROBLEEMIKIRJELDUS

Töövõime hindamine on alates reformi algusest kuni käesolevani sellega seotud sihtgruppides

pidevalt teemaks olnud – probleemidena on esile toodud taotlemise protsessi pikkust ja

keerukust, otsuste mõistmise raskusi, rahulolematust töövõime ulatuse või kehtivusajaga.

Algselt oli inimestel keeruline mõista, et töövõime hindamise aluseks ei ole enam inimese

meditsiiniline diagnoos, vaid sellest põhjustatud tegutsemis- ja osaluspiirangud. Ehk inimesel

võib olla haigus, kuid kui haigus on ravi või abivahenditega kompenseeritud, siis tema

töövõime ei pruugi olla vähenenud. Samuti põhjustas segadust asjaolu, et kahel samasuguse

diagnoosiga inimesel võib tulenevalt neil esinevate piirangute esinemisest töövõime ulatus olla

erinev. Muutuste mõistmiseks on Eesti töötukassa teinud aktiivset teavitustööd ning tundub, et

inimeste arusaamine on paranenud.

Uuringu Tellija hinnangul toimib töövõime hindamine üldkokkuvõttes Eestis hästi. Oleme

paljudele riikidele eeskujuks kiire menetlemisprotsessiga, paljuski tänu sellele, et meil on

hindamisel võimalik kasutada TIS-is olemasolevaid terviseandmeid, samuti toimub kogu

menetlusprotsess praktiliselt paberivabalt. Siiski on kogu protsessis, sh nii taotleja kui ka

ekspertarsti ja töötukassa vaates probleemkohti, mis vajaksid lahendust.

Centar uuring3 on toonud välja, et kuigi töövõime hindamise süsteemi on uuendatud ja

parendatud, on töövõime hindamist taotlenud inimestel endiselt probleeme hindamise

keerukuse ja otsuste põhjendatusega. Intervjuudes osalenud inimeste ja puuetega inimeste

esindusorganisatsioonide sõnul on taotluse vorm inimeste jaoks keeruline ja raskesti mõistetav

ning hindamise süsteem läbipaistmatu ja tulemused on taotlejale mõistetamatud.

Järgnevalt kirjeldatud probleemid tuginevad süsteemi rakendamise käigus saadud kogemusele

ning tagasisidele, mida töötukassa on kogunud. Lähteülesandes viidatud taotlejate probleeme

töövõime hindamise protsessi osas on osati uuritud eelpool nimetatud Centari uuringus.

2.1 TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKAST TULENEVATE

PROBLEEMIDE KIRJELDUS

2.1.1 Töövõime hindamise taotlusvorm

Taotlusvorm on mahukas - Töövõime hindamise taotlus4 (paberkandjal või PDF formaadis)

on mahukas, kokku kuni 66 lehekülge. Kui inimesel esineb mõni töövõimet välistav seisund, ei

ole tal vajadust täita täismahus kogu taotlust. Kui aga välistavat seisundit ei esine, tuleb täita

kogu taotlus. Taotleja saab kirjeldada oma kehalist ja vaimset võimekust 7 valdkonnas,

kusjuures igas valdkonnas on 3-4 võtmetegevust, mille juures 2-3 küsimust käsitletavate

tegevuste kohta. Kui taotleja märgib, et tal esineb piiranguid konkreetses tegevuses, tuleb tal

3 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti

rakendusuuringute keskus Centar. (2022). 4 Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamise taotlus. Töövõime hindamine | Töötukassa

järgnevate küsimuste juures kõigepealt määrata piirangute esinemise sagedus ja ulatus ehk kui

raskeks piiranguks ta ise seda hindab. Valitud vastust tuleb täpsustada kirjeldades, millistes

tegevustes ja kuidas, kui tihti vms piirangud esinevad. Iga valdkonna lõpus on veel täiendav

avatud vastusega küsimus, kuhu taotleja saab kirjutada muudest piirangutest antud valdkonnas,

kui eespool ei ole olnud võimalik neid kirjeldada. Inimestel on mure, et nad taotlusele midagi

valesti ei kirjutaks või midagi kirjutamata ei jätaks. Samuti on taotlejad arvamust avaldanud, et

hirmutab ainuüksi taotluse pikkus.

Taotlusvormist on keeruline aru saada - töötukassa juhtumikorraldajatele tehtud tagasiside

küsitlustest on selgunud, et taotlejate jaoks on olnud probleemiks näiteks küsimuste keerukus,

kuid ka vastusevariantide homogeensuse puudumine ehk et vastusevariantide loetelu ei ole

ühtne läbi taotluse, leidub näiteks ajalise (taotlusvormi küsimus nr 6.2.1.) aspekti või läbitud

distantsi (taotlusvormi küsimus nr 1.1.1.) täpsustamist vajavate erinevate vastustega

variante. Kuigi taotlusel on iga valdkonna ja võtmetegevuse juures lühidalt kirjeldatud, mida

täpsemalt mõeldakse, siis osade taotlejate jaoks võivad küsimused olla siiski liiga keerulised.

Vabatekstiväljad tekitavad taotlejates valearusaama - Vabatekstiväljad, kus inimene saab

enese piiranguid kirjeldada, võivad tekitada tunnet, et sinna võib lisada ka hetkekaebusi,

millega pole veel jõutud arstile pöörduda. Piirangute hindamisel aga on vajalik, et kirjeldatud

kaebused leiaksid ka terviseandmetes kinnitust. Seega võib inimestes tekitada valeootust ja

arusaamatust see, kui nad on põhjalikult kirjeldanud oma piiranguid, kuid otsust kätte saades

on ekspertarst märkinud, et piirangud ei leidnud kinnitust.

Taotleja enesehinnangu arvesse võtmine ekspertiisi tegemisel - uuringu Tellijal puudub

täpne arusaam sellest, kui palju arvestavad ekspertarstid töövõime hindamise ekspertiisi

tegemisel inimese enesehinnangut (sh kui palju annab see hindamisele juurde lisandväärtust)

või tuginevad ekspertarstid piirangute hindamisel peamiselt siiski TIS-is olevatele

terviseandmetele. Kuna taotlus on mahukas nii küsimuste kui ka vabavastuste osas ning sellest

tulenevalt peavad ka ekspertarstid väga palju infot töötlema, siis on tõstatunud küsimus, kas

tänase mahu ja detailsusega taotluse täitmine on ekspertarstile hinnangu andmisel vajalik või

jõuaks arst samale tulemusele ka taotlusel olevate vähemate andmetega, tuginedes eelkõige

TIS-is olevatele terviseandmetele.

Korduvhindamistel terviseinfo kordamise vajadus - Kui inimese töövõime hindamise otsuse

kehtivusaeg saab läbi või tema terviseseisund on hindamise vahelisel perioodil muutunud, on

tal võimalik esitada uuesti töövõime hindamise taotlus. Kuna tegemist on faktiliselt uue

hindamisega, tuleb täita taotlus uuesti algusest lõpuni, st ükski väli ei ole eeltäidetud eelmise

hindamise infoga. See mõjutab ka muutumatu seisundiga inimeste hindamist. Seni eeltäidetud

taotlusvormi võimalust pole veel kaalutud, kuid küsimusi on selle kohta esitatud. 2024. aastal

esitati 31 572 korduvtaotlust.

2.1.2 Töövõime hindamise otsuse ning eksperthinnangu vorm ja sisu

Taotlejatel on keeruline aru saada töövõime hindamise otsustest - taotlejatelt ja neid

esindavatelt organisatsioonidelt on tulnud tagasisidet, et inimestel on keeruline aru saada

töövõime hindamise otsustest. Täna puudub uuringu Tellijal teadmine, kas see puudutab otsuste

vormi ja sõnastust või hindamise sisulist poolt ehk seda, kuidas on arst oma hinnanguni jõudnud

ja seda põhjendanud. Otsusel nimetatud valdkondade piirangud ja nende põhjendused võivad

taotlejale tunduda liialt lakoonilised ja mittepersonaalsed, kuna need on kirja pandud juriidilises

keeles, ei selgita otsuse tagamaid ega anna tagasisidet. Seda toodi välja ka Centari uuringus.

Taotlejad ei kasuta võimalust tutvuda oma eksperthinnanguga TIS-is või e-töötukassas -

töövõime hindamise otsus on haldusakt ning on seetõttu kindla vormi ja sisuga, sh sisaldades

erinevaid juriidilisi selgitusi ja viiteid. Selleks, et otsus ei oleks väga mahukas, tuuakse otsusel

välja vaid piirangute kokkuvõte ja lühiselgitus. Taotlejatel on võimalik oma töövõime

hindamise otsuse aluseks olevat eksperdiarvamust lugeda nii e-töötukassas kui ka

patsiendiportaalis. Uuringu Tellijal puudub aga teadmine, kas taotlejad seda võimalust

kasutavad ning kas sealne informatsioon on neile arusaadav või mitte.

2.1.3 Töövõime hindamise ekspertarsti kaalutlusõiguse kasutamine töövõime ulatuse

määramisel

Töövõime ulatuse kaalutlemisel esineb lai tõlgendusruum - taotleja terviseseisund (RHK) ja

funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja võimalikult

objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel saadud lisainfo

alusel. Juhul kui ekspertiisi tulemusel on tegutsemispiirangute skoor vähemalt 4 punkti,

hinnatakse taotleja töövõime vähenenuks. Vähenenud töövõime korral ehk alates skoorist 4

tekib ekspertarstil kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või puuduvaks ehk

töövõime vähenemise ulatus ei ole seotud konkreetsepunktisummaga. See annab töövõime

hindamise ekspertotsustele juurde arstlikku individuaalset lähenemist ja täiendavat süvenemist

taotleja tervise ja tegutsemisvõime ning töövõime küsimustesse. Teisalt on tänastes määruses

ja juhendites sätestatud kaalutluskriteeriumid üsna üldised ning ei ole ekspertarsti jaoks selgete

seostega, mis võib kaasa tuua teatud juhtudel hinnangute ebaühtluse.

Töötamise või tervisekäitumise arvestamine töövõime hindamisel on ebaühtlane - mõned

ekspertarstid arvestavad osalise või puuduva töövõime kaalutlemisel inimese töötamise

koormust töövõime hindamise ajahetkel kui isiku sooritusvõimet (eriti, kui on eelnevalt

määratud vähenenud töövõime, aga inimene töötab edasi täiskoormusel), mõned mitte. Sama

on ka taotleja tervisekäitumise või ravijärgnevusega. Näiteks mõned ekspertarstid võtavad

hindamisel arvesse, kas ja kuidas on inimene oma ravi järginud. Kuna töötamise või

tervisekäitumise arvestamine hindamisel ei ole konkreetselt paika pandud, lähenevad

ekspertarstid sellele teemale erinevalt. Töötukassa on koostanud lähenemiste ühtlustamiseks

töövõime hindamise metoodilisi lisamaterjale, kus seisundipõhiselt antakse erinevaid soovitusi

ka kaalutluskriteeriumide rakendamiseks eksperdiarvamuse tegemiseks, ning antakse soovitusi

sh töötamise temaatika arvestamiseks.

2.1.4 Töövõime hindamise otsuste kehtivusajad

Töövõime hindamise otsused on liiga lühiajalised - töötukassa andmetel on keskmine

töövõime hindamise otsuse pikkus osalise töövõime puhul ca 2,6 aastat ja puuduva töövõime

korral ca 3,1 aastat ning 68% tänastest osalise/puuduva töövõime otsustest on määratud pikaks

perioodiks (5 aastat või kuni vanaduspensionieani). Töötukassa on korrastanud

eksperdiarvamuse andmise juhise kaudu perioodide määramise põhimõtteid ning viinud läbi

vastavasisulisi koolitusi ekspertarstidele, kuid see pole kaasa toonud olulist muutust perioodide

osas 6 kuud - 2 aastat. Ka Centari uuringus toodi välja, et inimesed ei ole rahul sellega, et

töövõime hindamise otsused on kohati liiga lühiajalised ning kliendil tuleb alustada arstide

juures käimist varsti pärast otsuse kättesaamist, mis on koormav nii inimesele, töötukassale, kui

ka tervishoiusüsteemile. Lühiajalised otsused on õigustatud näiteks juhul, kui inimesel esinev

tervisepiirang on alles tekkinud või inimene on näiteks operatsiooni järjekorras.

Vähemuutuvate seisunditega taotlejate töövõime hindamise otsuse kehtivusajad - ka

püsivate tervisepiirangutega vähemuutuva terviseseisundiga5 inimesed peavad olema käinud 6

kuud enne uue taotluse esitamist arstil ning peavad taotlust esitama vähemalt iga 5 aasta tagant.

Töövõime hindamise käigus hinnatakse inimese tegutsemisvõimet ja ka püsiva haigusega

inimesel võib see aja jooksul või tänu ravile/abivahenditele paraneda, kuid küsimus on, milline

on mõistlik töövõime hindamiste periood sellistes olukordades. Arvestada tuleb, et sagedased

korduvhindamised on kõigi osapoolte (taotleja, raviarst, menetleja, ekspertarst) ressursse

kulutavad ja inimestele stressi tekitavad.

Töövõime hinnangu kehtivusaegade määramisel ja nende põhjendamisel esineb

ebaselgust - töövõimetoetuse seadus (TVTS) võimaldab tänasel hetkel töövõime hindamise

otsust määrata kuni vanaduspensionieani vaid välistava seisundi korral. Osalise või puuduva

töövõime korral on võimalik teha otsus järgnevateks perioodideks – 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3

aastat, 4 aastat ning 5 aastat. Praktikas esineb ebaselgust kehtivusaegade määramisel ja nende

põhjendamisel, nt 3 vs 4 aastat, 4 vs 5 aastat.

2.1.5 Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime languse tuvastamise seos

töövõime hindamisega

Töövõime ulatuse vähenemise hindamine toimub dubleerivalt nii töötukassas kui ka SKA-

s - inimene, kes on saanud kannatada tööõnnetuses või kellel on diagnoositud kutsehaigus, saab

taotleda kahjuhüvitist kas tööandjalt või SKA-lt (juhul kui tööandja on õigusjärglaseta

likvideeritud6). Kahjuhüvitise suuruse arvutamiseks tuvastab SKA ekspertarst tööõnnetuse või

kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse ulatuse protsentides, seda tehes toetub ta töövõime

hindamise eksperthinnangule. Tegemist on sisult dubleerivate tegevustega, kuna SKA

5 Vähemuutuv terviseseisund töövõime hindamise kontekstis tähendab seisundit, mis on püsiv ega parane oluliselt

ravi või teiste sekkumistega. See on olukord, kus inimese töövõime on pikaajaliselt või alaliselt piiratud tervislikel

põhjustel. Näiteks raskete nägemisfunktsiooni häiretega inimesed (sh pimedad), jäsemete amputatsioonidega

taotlejad, seljaaju traumadega (läbilõikesündroomiga) inimesed, kes liiguvad ainult ratastoolide abil,

hulgitüsistustega 1.tüüpi diabeedi haiged, mõned närvihaigused (nagu sclerosis multiplex, ALS), krooniline

obstruktiivne kopsuhaigus hingamispuudulikkusega jne. 6 Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud tingimustele

ekspertarst hindab samade andmete pinnalt, mis on olnud aluseks töötukassa töövõime

hindamisele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §491 alusel tuvastab SKA töövõime languse ja

teenistusülesannete käigus juhtunud õnnetujuhtumi vahelise põhjusliku seose, et ametiasutus

saaks määrata inimesele ATS-is ettenähtud hüvitised. Vanaduspensioniealiste isikute puhul, kes

soovivad SKA-st kahjuhüvitist taotleda, töötukassa töövõimet ei hinda ja seetõttu on ainukeseks

hindajaks SKA ekspertarst. Eeltoodust nähtub, et süsteem on killustunud ning sarnase

iseloomuga töövõime ulatuse vähenemise tuvastamist teostab kaks asutust, mis ei ole

otstarbekas ressursside kasutamine ning muudab protsessi inimese vaates keeruliseks.

2.2 TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESSIST TULENEVATE

PROBLEEMIDE KIRJELDUS

2.2.1 Töövõime hindamise protsessi mahukus ja keerukus

Töövõime hindamise taotlus on väga detailne ning selle esitamine ja menetlemine on aja-

ja ressursimahukas - Taotlus töövõime hindamiseks on mahukas dokument, mille täitmine

nõuab aega ja tuge nii taotlejalt kui ka töötukassalt. LISA-s on kirjeldatud töövõime hindamise

protsessi täpsemalt. Töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 47 000 töövõime hindamise

taotlust. Ca pooled taotlused võetakse vastu juhtumikorraldaja abil intervjueerimise või telefoni

teel esitatuna. Ühe taotluse vastuvõtt võtab aega ca 60 min. Menetleja võtab vastu e-töötukassas

ja pabervormidel esitatud taotlused ning vajadusel võtab taotlejaga ühendust, et täpsustada

ebaselgeid vastuseid ning selgitada taotluse esitamisega seotud puuduseid ja nende

kõrvaldamise asjaolusid. Seega võtab puhtalt taotluse esitamine ja menetlemine väga palju

inim- ja ajaressurssi. Kuivõrd suur osa vajalikust meditsiinilisest infost on kättesaadav TIS-i

kaudu, on tekkinud küsimus, kas tänane mahukas ja detailirohke taotlus, kus inimene annab

hinnangu oma piirangutele, on ekspertarsti hinnangu andmiseks metoodiliselt tingimata vajalik

või oleks võimalik jõuda samaväärse tulemuseni ka taotlusel esitatava väiksema infomahuga

(vt pt. 2.1.1) ja seetõttu ka väiksema ajakuluga. Kokku kulub hinnanguliselt ühe taotluse

esitamisest otsuseni jõudmiseks ca 2,5 tundi (sh ekspertiisi koostamise aeg).

Ekspertiiside koostamine on ressursi- ja ajamahukas - Ekspertiise koostavad kokku ligi 110

arsti, kes samal ajal töötavad oma erialal praktiseeriva arstina tervishoiusüsteemis. Keskmine

ajakulu ühe ekspertiisi koostamise peale on 60 minutit, mis on ressursimahukas. Ekspertarstide

erialane kvalifikatsioon on kõrgelt väärtustatud nii tervishoiusüsteemis kui töövõime hindamise

protsessis, seega peab ekspertarstide töö olema korraldatud võimalikult ressursisäästvalt ning

olema rakendatud kõige optimaalsemal moel.

Menetlusprotsessi rahaline kulu on suur - töötukassa hangib töövõime eksperdiarvamuse

koostamise teenust avatud turult riigihanke teel. Töövõime hindamise eksperthinnangutele

kulub töötukassal ühes aastas ca 3,3 miljonit eurot.

2.2.2 Töövõime hindamise taotluste esitamise põhjused

Esimest korda töövõime hindamise taotlust esitavatest taotlejatest suur osa saab

töövõimelise otsuse - töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 11 000 uut taotlust (taotlejad,

kellel ei ole varem töövõimet hinnatud). Umbes 40% esmakordsetest taotlejatest saavad otsuse,

et nende töövõime ei ole vähenenud. Hetkel kehtiva TVTS-i alusel on inimestel võimalus

esitada töövõime hindamise taotlust igal ajahetkel ja nii mitu korda, kui soovivad. Samas, iga

taotluse menetlemine ja hindamine on kulu töötukassale. Uuringu Tellijal puudub teadmine,

mis põhjustel esitavad TVH taotlusi inimesed, kellel töövõime tegelikult vähenenud ei ole.

Inimesed esitavad ajutise ehk paraneva terviseseisundi perioodil töövõime hindamise

taotlusi - Tihtipeale on inimestel ja ka raviarstidel vale arusaam sellest, millal tuleks töövõime

hindamise taotlus esitada ning pere- või eriarstid soovitavad esitada taotlus kohe peale uue

diagnoosi saamist. Töötukassa andmetel on esmastest taotlejatest, kes saavad otsuse, et nende

töövõime ei ole vähenenud, ca 11% ajutiste tervisepiirangutega.

Töövõime hindamise protsessi sisenemisel ei ole seatud lisatingimusi - Hetkel kehtiv TVTS

ja töövõime hindamise metoodika ei sea nö sisenemistingimusi töövõime hindamise süsteemi,

st inimene võib taotlust esitada igal aja hetkel kui talle endale tundub, et tema tervislik seisund

mõjutab tema töövõimet. Inimene võibki ennast haigena tunda ja tunda, et see piirab ka tema

töötamist, aga inimene ise ei oska hinnata, kas see on pikaajaline ja püsiv seisund, millega peaks

töövõime hindamisele pöörduma või ei. Teisalt, selline võimalus kulutab asjatult kõikide

osapoolte ressurssi ning tekib küsimus, kas töövõime hindamise süsteemi sisenemist oleks vaja

täpsemalt reguleerida 7.

2.2.3 Visiidipõhiste hindamiste läbiviimine eesmärgiga koguda taotleja kohta täiendavat

tegutsemisvõime alast infot

Visiidipõhiseid hindamisi tehakse vähe - Töövõime hindamise protsessis on väga oluline koht

kvaliteetsetel terviseandmetel, mis tulevad tervishoiusüsteemist. Kuigi terviseandmete kvaliteet

on tervishoiupoliitika osa, siis mõjutab see paljuski ka töövõime hindamise protsessi. Kui

terviseandmed ei ole piisavad või taotlusel väljatoodud piirangud ja TIS-is olevad

terviseandmed on vastuolulised, on ekspertarstil võimalik teha taotleja raviarstidele täiendavaid

päringuid või viia läbi visiidipõhine hindamine, et objektiviseerida taotleja piiranguid.

Visiidipõhine hindamine aitab saada taotleja tegutsemisvõime kohta objektiivseid andmeid,

kuid see hindamise viis pole praktikas soovitud määral rakendust leidnud. Metoodika

väljatöötajad nägid ette suuremat visiidipõhiste hindamiste mahtu – 20%, kuid praktikas on see

protsent olnud 1-2%.

Visiidipõhine hindamise protsess on aja- ja ressursimahukas - dokumendipõhine hindamine

on nii töötukassa, tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kui ka ekspertarsti jaoks lihtsam ja kiirem,

nii ajalises kui ka rahalises mõttes. Probleemidena on TTO-d ja ekspertarstid välja toonud

7 Osades riikides peab inimene enne arstilt kinnituse saama, et tegemist on pikaajalise terviseprobleemiga, mis

võib mõjutada tema töövõimet (Soome, Norra, Holland, Saksamaa, UK). Osades riikides peab inimene ennem

teatud perioodi haiguslehel viibima, kui saab liikuda töövõime(tuse) süsteemi (Holland, Taani, Rootsi).

taotleja visiidile kutsumise ja selle kinnitamisele kuluva aja (kui taotlejaga ei ole võimalik

mingil põhjusel kontakteeruda), taotlejale ja spetsialistile ühise sobiva aja leidmise ning

ekspertiisi koostamise kestuse pikenemise. Probleemiks võib olla ka spetsiifiliste

funktsionaalse tegutsemisvõime testide sisu ja arvuliste väärtuste puudulik tundmine

ekspertarsti poolt, mille tõttu on ekspertarstil keeruline integreerida funktsionaalse

tegutsemisvõime testide tulemusi töövõime hindamise ekspertiisi konteksti.

2.2.4 Töövõime hindamise ekspertarstide omavaheline koostöö

Ekspertarsti erialane taust võib mõjutada ekspertiiside tulemust - Töövõime hindamise

ekspertarstina saab töötada vähemalt 2-aastase staažiga praktiseeriv arst, kes on täiendavalt

läbinud ekspertarsti täiendkoolituse. See, milline ekspertarst millise taotleja töövõimet hindab,

ei sõltu arsti diplomijärgse spetsialiseerumise käigus omandatud arstlikust erialast. Selline

hindamissüsteem on põhjustanud mõnikord arusaamatust taotlejate seas (näiteks on inimesed

olnud segaduses, miks nende depressioonist tingitud töövõime hindamise taotlust on hinnanud

reumatoloog jms). Ekspertarsti töö ei eelda konkreetse arstliku eriala pädevust, sest ekspertiisi

käigus ei ole vaja teha taotlejale uuringuid või analüüse, diagnoosida haigusi, määrata ravi ning

jälgida selle kulgu. Taotlejatel on enamasti ka rohkem kui rohkem kui üks ja erinevaid

organsüsteeme haarav haigus, seega arstliku eriala järgi ekspertiiside hindamine eeldaks

suuremat ressursikulu. Kuigi töövõime hindamine tugineb põhjalikule dokumentide analüüsile

ja arstlikule teadmisele, on töötukassa varasemates analüüsides siiski ilmnenud, et mõnikord

võib ekspertiisi tulemus olla ebatäpsem juhul, kui ekspertarsti eriala ei ühti taotleja

terviseprobleemi iseloomuga – näiteks kui kehaliste haiguste spetsialist hindab vaimse

tervisega seotud juhtumit või vastupidi. Töötukassa on koostanud täiendavaid erialapõhiseid

juhendeid ning korraldanud täiendkoolitusi hindamispõhimõtete ühtlustamiseks.

Ekspertarstid ei tee omavahel koostööd - töötukassa lepingupartnerist TTO meeskonda peab

kindlasti kuuluma vähemalt 2 erialase taustaga ekspertarsti – psühhiaater ning taastusarst või

töötervishoiuarst. Kuigi töötukassa on TTO-sid juhendanud, et erineva erialase taustaga

ekspertarstid võiksid omavahel keerukate juhtumite puhul konsulteerida, siis praktikas selline

eriarstliku konsulteerimise põhimõte realiseerunud ei ole.

2.2.5 Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste ning töövõime toetamise kohta

Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste kohta ei ole ühtlased - Kuigi ekspertarstidel

on võimalik töövõime hindamise käigus anda soovitusi töötingimuste kohta, siis praktikas ei

ole antud sisend ühtlane. Töövõime hindamise ekspertarstidel võib olla keeruline neid soovitusi

anda, kuna nende teadmised töötervishoiust ja tööergonoomikast ei pruugi olla piisavad. Sellest

tulenevalt võivad soovitused mõnikord olla liialt üldsõnalised või taotleja seisukohast

vastuolulised, lisaks ei ole ekspertarstil teavet taotleja omandatud eriala või hariduse kohta.

Selline ekspertarsti poolt antud sisend peaks olema abiks töötukassa konsultantidele klientide

edaspidises nõustamises (hetkel kasutavad töövõime hindamise ekspertiisi andmeid töötukassa

juhtumikorraldajad ja karjäärinõustajad), kuid teisalt on tekkinud küsimus, kas töövõime

hindamise ekspertarstid taotleja olemasoleva töökoha tingimusi tundmata, tööelu ja erialase või

haridustaseme puuduliku teabe korral peaksid sisulisi soovitusi üldse andma.

Ekspertiisis antavad soovitused töövõime toetamiseks ei ole ühtlased - Töövõime hindamise

ekspertarstil on võimalus anda lisaks töötingimuste soovitustele ka soovitusi töövõime

toetamiseks – näiteks viidata vajadusele ümberõppe, töötukassa teenuste, eluviiside muutmise

või tugispetsialistide toe järele. Kuna metoodikas ei ole töövõime toetamise soovituste sisu ja

ulatust täpselt reguleeritud, on need ekspertiisides sageli üldsõnalised ning võivad sisaldada ka

ravialaseid või meditsiinilisi soovitusi, mille rakendamisel ekspertarstil võimalus ja roll

puudub. See võib tekitada taotlejates segadust või ekslikke ootusi, näiteks et nad peavad

pöörduma mõne spetsialisti vastuvõtule, kuigi sellise suunamise õigus ja võimalus on ainult

ravi-ja perearstil. Inimest saab teise arsti või tugispetsialisti vastuvõtule suunata siiski tema

pere- või raviarst ning arst võib selle aluseks võtta ka töövõime hindamise ekspertiisi (kui

taotleja seda oma arstile avaldab).

Töövõime hindamise otsustel ei kajastu ekspertiisis antud soovitused - Töövõime

hindamise ekspertiisis antud soovitustel ei ole juriidilist jõudu, mistõttu ei ole need ka täna

töövõime hindamise otsusel ja nende rakendamist ei ole võimalik tagada. See piirab soovituste

mõju inimese tervisekäitumisele ja tööalastele otsustele. t Lisaks võib otsuste mõju jääda

piiratuks, kui inimesed soovitusi ei järgi või ei oska nende põhjal oma tööelus vajalikke samme

astuda. Ekspertarsti antud soovituste e info on leitav vaid eksperdiarvamusest ning see, kas isik

on nendest soovitustest teadlik või mitte, sõltub sellest, kas ta on täismahus eksperdihinnanguga

tutvunud või mitte. Näiteks võib juhtuda, et tööturult eemalolev inimene, kellele on määratud

osaline töövõime, ei kasuta töötukassa pakutavaid teenuseid, mis aitaksid tööellu naasmist

toetada. Samuti võib inimene, kelle töövõime on hinnatud puuduvaks, jätkata töötamist ilma

töötingimusi või koormust kohandamata, mis võib pikemas perspektiivis tervist veelgi

halvendada. Selle olukorra üheks põhjuseks võib olla see, et töövõime hindamise otsus on

keeruliselt sõnastatud, juriidilise või meditsiinilise keelekasutusega ning ei sisalda teavet selle

kohta, mida inimene peaks või võiks tervise säilitamiseks või parandamiseks ette võtta. Lisaks

ei ole töövõime hindamise otsus siduv tööandjale ega raviarstile, mistõttu ei pruugi see otseselt

mõjutada inimese tegelikku tööelu ega ravi korraldust.

Vähenenud töövõimega inimeste tervisekäitumises on omavastutust vähe - taotlejad

jätkavad tihtipeale ühest hindamisperioodist teise tervist kahjustavate eluviisidega ja tervist

kahjustavatel töökohtadel töötamisega, samas kui muutusi tehes oleks võimalik terviseseisundit

parandada või edasi mitte kahjustada. Selliselt kasvab riigi kulu nii inimese ravi osas kui ka

näiteks töövõime hindamise ja –toetuse osas, kuna inimene jätkab töövõime hindamise

süsteemi ressursside kasutamist (korduvhindamised). Samas puuduvad riigil ja töötukassal

tõhusad hoovad inimese tervisekäitumise mõjutamiseks.

Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine töötukassas nõustamisel

ja teenuste pakkumisel - Töövõime hindamise ekspertiis on mahukas ja sisuliselt väärtuslik

hindamisdokument, mis sisaldab detailset teavet inimese terviseseisundi,

funktsioneerimisvõime ja piirangute kohta. Selle info potentsiaal ulatub kaugemale pelgalt

töövõime ulatuse vähenemise tuvastamisest – seda võiks rohkem ära kasutada ka inimese

tööellu naasmise või seal püsimise toetamiseks. Praegu on ekspertiisi andmed kättesaadavad

vaid inimesele endale ja töötukassa konsultantidele, lisaks ka tööalase rehabilitatsiooni

teenuseosutajatele ja õige pea ka kohalikele omavalitsustele inimese abivajaduse hindamisel,

kuid nende kasutusala võiks olla laiem. Näiteks võiksid töövõime hindamise ja töövõimet

toetavate teenuste vajaduse hindamise protsessid olla paremini integreeritud, et inimene ei

peaks esitama eraldi taotlust teenuste saamiseks ega läbima korduvat hindamist. Selline

lähenemine toetaks sündmusteenuse loogikat, kus ühe hindamise tulemused käivitavad

automaatselt järgmised vajalikud sammud. Lisaks aitaks see vähendada dubleerimist ja

koormust nii inimese kui ka süsteemi jaoks, suurendades töövõime hindamise protsessi väärtust

ja mõju. Samuti looks see eeldused selleks, et töövõime hindamise ekspertiisist saaks mitte

ainult hinnang inimese töövõimele, vaid ka praktiline tööriist tema tööelu teekonna

kujundamisel.

Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine on piiratud - töötukassal

puudub õigus kohustada inimest osalema teenustel või pöörduma arsti vastuvõtule ning

töövõime hindamise ekspertiisis tuvastatud ravi- või teenusevajadus ei pruugi jõuda inimese

raviarstini. Samuti ei ole raviarstid ega töötervishoiuarstid kaasatud töövõime hindamise

protsessi ega oma ligipääsu ekspertiisi tulemustele, kuigi see info võiks toetada raviotsuseid ja

töötingimuste kohandamist. See on eriti probleemne töötavate taotlejate puhul, kelle töövõime

säilitamine sõltub tihti töökoormuse või -keskkonna kohandamisest. Kui ekspertiisis

tuvastatakse töötingimuste muutmise või töökoha vahetuse vajadus, ei pruugi see info jõuda

töötervishoiuarstini, kellel on õigus ja pädevus hinnata töö sobivust konkreetsele inimesele.

Vajalikud kohandused võivad seetõttu jääda tegemata ning inimese töövõime võib aja jooksul

veelgi halveneda. Töötervishoiuarsti roll töövõime hindamisele järgnevates tegevustes on

ebaselge ning puudub järjepidev seos töövõime hindamise ja tööelu tegeliku korralduse vahel,

mis takistab ennetavat lähenemist töövõime languse vältimiseks.

2.2.6 Tehisintellekti võimaluste kasutamine töövõime hindamisel

Töövõime hindamine toimub enamjaolt dokumendipõhiselt ja tuginedes infosüsteemis

olevatele andmetele – töövõime hindamise taotlusel olevad andmed ning tervise infosüsteemis

olevad andmed. Eelpool kirjeldatud ressursside suur kulu (p 2.2.1) on tõstatanud küsimuse, kui

palju oleks võimalik töövõime hindamise protsessi automatiseerida või TI-d selles protsessis

kasutada.

Hetkel puudub teadmine, kas ja kui palju oleks võimalik automatiseerida taotluste andmete

analüüsi, nt analüüsida taotleja vabatekstivälju, tuvastades seal mustreid, piiranguid ja

märksõnu, mis viitavad töövõime langusele; taotluse osaline täitmine inimese terviseandmete

põhjal, tõmmates TIS-ist asjakohast infot ja struktureerides selle loogiliselt taotluse vormile;

taotluse kontrollimine, kas kõik vajalikud väljad on täidetud ja kas esitatud info on sisuliselt

kooskõlas olemasolevate terviseandmetega; mahukate terviseandmete töötlemine ja töövõime

hindamiseks vajaliku info leidmine. Arvestades masinõppe võimalusi, võiks näiteks TI õppida

varasemate eksperthinnangute põhjal, kuidas erinevad vastuste kombinatsioonid seostuvad

kindla töövõime tasemega, ning pakkuda ekspertarstile abistavat esmase hinnangu soovitust;

aidata koostada inimestele arusaadavaid põhjendusi töövõime hindamise otsusele, tõlkides

keerulise meditsiinilise info selgesõnaliseks kokkuvõtteks, mis aitab taotlejal mõista, kuidas

otsuseni jõuti; aidata juhtumikorraldajaid ja arste keerulistes juhtumites, näidates sarnaste

juhtumite lahendeid ja arutluskäike. Tekib ka küsimus, kas on võimalik arendada

poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, mis kiirendaks protsessi, st kus TI teeb esmase hinnangu

ja arst kinnitab või muudab seda.

Mõned riigid on selles suunas juba tegutsemas. Soomes on uuritud erinevaid võimalusi, kuidas

TI-d kasutada inimese seisundi hindamisel rahvusvahelise funktsioneerimisvõime

klassifikatsiooni (RFK) põhiselt. USA näiteks kasutab lähenemist, mille FAB meetod8 põhineb

RFK-l ja spetsiaalsel arvutiprogrammil – CAT (Conceptual capacity computer adaptive

testing)9. Holland kasutab hindamismeetodit SMBA, mis baseerub samuti RFK-l ja

tarkvaralahendusel MOI10.

Antud uuringu käigus tuleb analüüsida TI rakendamise võimalusi Eesti töövõime hindamise

süsteemis, võttes arvesse teiste riikide näiteid, praktilist kogemust ja TI potentsiaali

tänapäevaste arengute kontekstis.

8 Vaimse tervise probleemidega inimese hindamiseks on WD-FAB. 9 CAT sisaldab küsimustikku, kus piiranguid mõõdetakse vastava skaalaga ja arvuti algoritm selekteerib inimese

antud vastuste ja piirangute järgi vastamiseks välja vajalikud järgmised küsimused. Instrumenti on mugav kasutada

ka korduvahindamisel, kuna see võtab arvesse ka eelmisel hindamisel antud vastuseid ja tulemusi. Instrument on

dünaamiline ning küsimusi selekteeritakse vastavalt inimese profiilile. 10 MOI tarkvara aitab hindajat, linkides inimese tervisekahjustusest tulenevad töövõime piirangud RFK koodidega.

MOI eeliseks on arstide tööaja kokkuhoid töövõime hindamisel.

3. UURINGU EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED

3.1 Uurimisülesande kirjeldus

Uuringu koostamisel tuleb analüüsida Eesti töövõime hindamise süsteemi, metoodikat ja

protsessi kõigi osapoolte vaates (taotlejad, töötukassa ning ekspertarstid), kaardistada

kitsaskohad (sh valideerida lähteülesandes toodud probleemistikku) ning teha ettepanekuid

protsessi lihtsustamiseks, kiirendamiseks ning tõhusamaks muutmiseks, säilitades samal ajal

hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

Eesti töövõime hindamise süsteemi uuring peab hõlmama Eesti õigusaktide, töövõime

hindamise metoodika, sh taotlusvormi analüüsi. Uuring peab käsitlema Eesti töövõime

hindamise süsteemi ja probleemkohti läbi kasutajateekonna. Aluseks tuleb võtta varasemad

sellel teemal tehtud uuringute ja analüüside tulemused ning käesoleva lähteülesande raames

välja toodud probleemide kirjeldused.

Oluline ülesanne on esitada ettepanekud selle kohta, milliseid muudatusi oleks vaja teha

töövõime hindamise süsteemis, metoodikas või protsessides, arvestades uurimistulemustega

(seejuures eelistatult sellisel viisil, mis ei eelda töövõime hindamise süsteemi tervikreformi).

Samas, kui uuringu käigus ilmneb, et süsteemi paremaks toimimiseks on vaja teha muudatusi

ka regulatsioonides või senises korralduses, oodatakse ka nende osas põhjendatud ja

läbimõeldud ettepanekuid. Ettepanekute tegemisel tuleb hinnata ka rahvusvahelise praktika

põhiseid lahendusi, mis sobituksid Eesti töövõime hindamise süsteemi. Uuringus tehtavad

ettepanekud kehtiva töövõime hindamise süsteemi parendamiseks peavad olema Eesti olusid

arvestatavad ja rakendatavad.

Uuringu tegijatelt eeldatakse vähemalt 3 välisriigi hindamissüsteemide kaardistamist ning selle

põhjal parimate praktikate esitamist lahenduste pakkumisel, Pakkujalt ei oodata valitud riikide

hindamissüsteemide põhjalikku ülevaadet. Soovituslik on riigid valida selle järgi, kus

hindamissüsteemid põhinevad RFK-l ja EUMASS-i soovitustel11, et nendes riikides hästi

toimivaid praktikaid oleks võimalik soovi korral Eesti süsteemi üle võtta.

Täiendavalt tuleb analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise võimalusi, sh TI

rakendamise võimalusi protsessi erinevates etappides ning teha ettepanekuid, milliseid eeldusi

tuleks luua, et töövõime hindamise protsessis TI kasutusele võtta (õiguslik aspekt,

terviseandmete töötlemine, TVH taotluse vorm ja hindamiskriteeriumid). Pakutud võimalikke

lahendusi peab olema võimalik kasutada sisendina edaspidistes tellitavates analüüsides.

Pakkujalt oodatakse ka rahvusvaheliste praktikate12 ja uuringute kaardistamist sel teemal.

11 Näiteks, metoodika koostamisel konsulteeriti Hollandi, Rootsi, Soome ja Läti ekspertidega ning analüüsiti lisaks

Suurbritannia, Islandi, Austraalia töövõime hindamise põhimõtteid ja hindamisinstrumente. Teisalt, riikide valikul

ei pea lähtuma sellest, kas seal toimub töövõime hindamise või mitte. Sarnaseid hindamissüsteeme võivad riigid

erinevatel eesmärkidel kasutada, nt puude tuvastamisel, tegevusvõime hindamisel vms. 12 Selle teema juures ei pea lähtuma riikide valikul sellest, kas nende hindamissüsteem põhineb EUMASS-i ja RFK

soovitustel. Pakkujalt oodatakse pigem erinevate IS-lahenduste kaardistamist.

3.2 Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele:

Uurimisülesanne 1 – töövõime hindamise süsteemi probleemkohtade kaardistus ja

analüüs

Uuringu teostajalt oodatakse töövõime hindamise metoodika ja protsessi probleemkohtade

kaardistamist ning nende olulisuse analüüsi erinevate osapoolte (taotlejate, töötukassa ja

ekspertarstide) vaates.

Pakkujalt oodatakse probleemide kaardistamist (sh lähteülesandes toodud probleemistik) ja

süstematiseerimist, millised probleemid millist osapoolt puudutavad ning nende olulisuse

hindamist. Lisaks lähteülesandes käsitletud probleemistikule võib uuringu teostaja pakkuda

täiendavaid, uuringu eesmärgist lähtuvaid uurimisteemasid, mis on antud uuringu kontekstis

olulised. Kaardistatud probleemistik valideeritakse ühisel seminaril (vt. p 5.2), kus osalevad

uuringu teostaja, Tellija ning töötukassa esindajad (kaasata võib ka teisi

osapooli). Valideerimisseminari eesmärk on hinnata probleemide olulisust ning otsustada,

millistele teemadele keskendumine toetab kõige paremini uuringu eesmärkide saavutamist.

Järgnevad uurimisülesanded on Tellija püstitanud lähtuvalt lähteülesandes toodud

probleemikirjeldustest. Pakkuja võib uurimisküsimusi täiendada lähtuvalt uuringu eesmärgist.

Uurimisküsimuste muutmine ja täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud

uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

Uurimisülesanne 2 – analüüsida töövõime hindamise taotlusvormi lihtsustamise võimalusi

(vastab probleemikirjeldusele 2.1.1)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, millised muudatused taotlusvormis ja/või

täiendused metoodikas lihtsustaks taotluste täitmist taotleja jaoks, tagades samal ajal

ekspertarstile piisava ja asjakohase sisendi hinnangu andmiseks.

1) Mida peavad taotlejad keeruliseks töövõime hindamise protsessis (sh töövõime

hindamise taotluse täitmisel)?

2) Kuidas maandada taotlejate ebakindlust taotluse täitmisel ning suurendada

kindlustunnet, et nad esitavad piisava ja asjakohase info?

3) Kuidas muuta valikvastuste sõnastus ja ülesehitus taotlejate jaoks ühtlasemaks ja

arusaadavamaks, et vähendada segadust ja tõlgendamisraskusi?

4) Millised taotleja esitatavad andmed töövõime hindamise taotlusel (sh registriandmed,

valikvastused ja küsimuste järel olevad täpsustavad vabatekstiväljad) on ekspertarsti

jaoks vajalikud asjakohase otsuse tegemiseks võttes arvesse minimaalsuse printsiipi13?

5) Kuivõrd sisulist infot annab ekspertarsti jaoks taotleja lisatud enesehinnang võrreldes

TIS-is olevate andmetega ning kui palju võtavad ekspertarstid seda arvesse

eksperthinnangu koostamisel?

13 Minimaalsuse all mõeldakse seda, et küsida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik nii taotleja kui

ekspertarsti vaates õiglase otsuse saavutamiseks.

6) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime

hindamise taotluses olevad vabatekstiküsimused valdkondade lõpus (valdkonna

teemaga seotud muud piirangud, nt 1.4)?

7) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime

hindamise taotluses olevad mitteskooritavad küsimused14?

8) Kas ja kuidas peaks eeltoodust tulenevalt muutma tänast TVH taotluse ülesehitust või

selle küsimusi, võttes arvesse minimaalsuse printsiipi, kuid mis võimaldaks koostada

objektiivset otsust?

a. Millised on analüüsitavate välisriikide TVH või sarnaste süsteemide head

praktikad, mida oleks võimalik Eesti süsteemis rakendada?

9) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada korduvtaotluste esitamist ja hindamist kõikide

osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise korrektsuse?

10) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada taotluse esitamist ja hindamist muutumatute

seisundite korral kõikide osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise

korrektsuse?15

11) Kas ja milliseid muudatusi on eeltoodust tulenevalt vaja teha töövõime hindamise

metoodikas?

Uurimisülesanne 3 – analüüsida töövõime hindamise otsuse vormi ja sisu (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.2)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise otsuste vorm ja

sisu taotlejatele selgemaks, arusaadavamaks ning paremini põhjendatuks.

1) Kas ja kuivõrd arusaadavad on TVH otsused (vorm, sisu, töövõime hinnangu muutus,

otsuse pikkus, keelekasutus) taotlejate jaoks?

2) Kui esineb raskusi TVH otsuse mõistmistel, millised konkreetsed aspektid muudavad

otsuse taotlejate jaoks raskesti mõistetavaks?

3) Kas taotlejad mõistavad, kuidas ekspertarst on jõudnud oma hinnanguni ning millised

andmed ja kaalutlused on otsuse aluseks?

4) Kui teadlikud on taotlejad võimalusest tutvuda eksperdiarvamusega e-töötukassas ja

TIS-is?

5) Kui paljud taotlejad kasutavad võimalust tutvuda oma eksperdiarvamusega ning

millised on nende kogemused eksperdiarvamuse sisuga tutvumisel?

a. Kuidas suunata senisest enam inimesi oma ekspertiisiga tutvuma?

6) Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil

paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi?

14 Taotlusvormil on küsimused nr 8-9, mis ei ole metoodika järgi hinnatavad ja annavad vaid lisainfot taotleja

piirangute, terviseseisundi kohta. Lisaks küsitakse taotlejalt hinnangut „ Tahte“ küsimuses, mis otseselt ei skoorita

aga peaks olema hindamises üks lähtekohti. 15 Aluseks võib võtta näiteks Sotsiaalkindlustusameti metoodika muutumatu diagnoosiga lapse puude

tuvastamiseks.

7) Kuidas saaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel

siduda? Millist teavet peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt

informatiivne ning mõistetav?

8) Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale

selgemaks?

9) Millised kommunikatsioonivõtted või lisamaterjalid (nt selgitavad lisad, visuaalid,

juhendid) võiksid toetada otsuse paremat mõistmist?

Uurimisülesanne 4 – analüüsida töövõime hindamise ekspertarsti poolt kasutatavaid

kaalutluskriteeriume osalise või puuduva töövõime tuvastamisel (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.3)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise

ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust, tagades samal ajal individuaalse lähenemise ning

metoodilise täpsuse.

1) Milliste olemasolevate kriteeriumide alusel hindavad ekspertarstid, kas inimesel on

osaline või puuduv töövõime?

2) Millised kaalutluskohad või tõlgendusruumid põhjustavad hinnangute varieerumist

ekspertarstide vahel?

3) Millised on ekspertarstide kogemused ja ootused seoses kehtivate

kaalutluskriteeriumide selguse ja rakendatavusega?

4) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese hõiveseisundit, töökoormust

ja töö iseloomu töövõime ulatuse kaalutlemisel?

5) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese tervisekäitumist (sh

ravijärgivust) töövõime ulatuse kaalumisel?

6) Kas ja kuidas peaks muutma olemasolevaid kaalutluskriteeriume, et suurendada

ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust?

a. Kuidas rakendavad analüüsitavad riigid oma hindamissüsteemides skoorimist ja

kaalutluskriteeriume – millised on nende süsteemide tugevused ja ülekantavad

praktikad?

Uurimisülesanne 5 – analüüsida töövõime hindamise otsuste kehtivusaegasid (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.4)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid töövõime hindamise otsuste kehtivusaegade

optimeerimiseks viisil, mis toetaks ressursside tõhusamat kasutamist, kuid oleks samal ajal

kooskõlas kehtiva metoodika ja hindamise sisuliste põhimõtetega.

1) Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel määravad ekspertarstid töövõime hindamise

otsuse kehtivusaja pikkuse?

2) Kuidas seostub kehtivusaja määramine taotleja terviseseisundi olemuse ja haiguse

kuluga (nt püsivus, progresseerumine, ravitavus)? 16

16 Töötukassa jagab uuringu tegijatega infot, milliste peamiste piiranguid põhjustavate diagnoosidega on määratud

otsuse kehtivusajaks 6 kuud, 1 aasta ja 2 aastat.

3) Kas kehtivad töövõime hindamise perioodid (6 kuud, 1–5 aastat) on sisuliselt

põhjendatud ja piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul?

4) Millised oleksid optimaalsed minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg, arvestades nii

metodoloogilist lähenemist, hindamisprotsessi ressursside kasutust kui ka taotlejate

seisundit?

5) Milliste seisundite puhul oleks põhjendatud määrata töövõime hindamise otsus

pikemaks kui 5 aastat ning kui pikaks perioodiks (sh kuni vanaduspensionieani) võttes

arvesse nii osalise kui ka puuduva töövõime juhtumeid, sh välistavaid seisundeid?

6) Millistele andmetele või kriteeriumidele tuginedes saaks ekspertarst teha pikema

kehtivusajaga otsuse?

7) Millised meetmed aitaksid vähendada mittemõistlike lühikeste perioodide määramist (6

kuud kuni 2 aastat) (võimaldades paindlikkust perioodi pikkuse määramisel, kuid

säilitades samal ajal otsuste kvaliteedi)?

8) Millised on (töövõime hindamise) otsuste kehtivusajad analüüsitavates välisriikides

ning milliste põhimõtete alusel neid seal määratakse?

a. Milliseid rahvusvahelisi praktikaid saaks rakendada Eestis, et kehtivusaegade

määramine oleks ühtlasem, läbipaistvam ja ressursside mõttes tõhusam?

Uurimisülesanne 6 – analüüsida tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime

languse tuvastamise seost töövõime hindamisega (vastab probleemikirjeldusele 2.1.5)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kas ja kuidas oleks võimalik efektiivsemalt siduda

tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse määra tuvastamist töövõime

hindamise protsessiga, et vähendada dubleerimist, parandada menetluse selgust ja suurendada

ressursside kasutamise efektiivsust.17

1) Millised on võimalikud eelised ja puudused, kui töövõime hindamise ja kahjuhüvitise

määramise protsessid integreeritaks?

2) Millised muudatused oleksid vajalikud töövõime hindamise protsessis, metoodikas või

õigusraamistikus, et võimaldada kahe süsteemi tõhusat sidumist (sh kulud, pädevused,

ootused ekspertarstidele)?

3) Millised on ekspertarstide ja teiste osapoolte seisukohad võimaliku süsteemide

integreerimise kohta?

4) Milline arst peaks tuvastama tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime

languse määra (näiteks töövõime hindamise ekspertarst, töötukassa ekspertarst,

töötervishoiuarstid jne)?

5) Kas ja millist lisapädevust või täiendkoolitust eeldaks tööõnnetustest ja kutsehaigustest

tingitud töövõime languse ulatuse tuvastamine töövõime hindamise ekspertarstidelt?

6) Millised kulud kaasneksid töötukassale, kui töövõime hindamise raames hakataks

hindama ka tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime kaotust?

17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud „Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi uuring“ on hetkel käimas, kus analüüsitakse mh ka tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi. Tellija jagab uuringu tegijaga antud uuringu vaheraporti andmeid, mida saab uurimisülesande 6

analüüsimisel aluseks võtta.

7) Milline oleks sellise muudatuse eeldatav mõju riigi tasandil – millised oleksid

võimalikud kulud ja tulud tervikuna (sh halduskoormuse vähenemine, kiirem menetlus,

parem kasutajakogemus)?

a. Kuidas oleks mõistlik sellist süsteemi rahastada?

8) Kuidas oleks võimalik hinnata tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime

kaotust vanaduspensioniealistel ja alla 16-aastastel, kes ei kuulu töötukassa töövõime

hindamise sihtrühma, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks?

Uurimisülesanne 7 – analüüsida töövõime hindamise protsessi lihtsustamise võimalusi

(vastab probleemikirjeldusele 2.2.1)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise protsess aja- ja

tööjõusäästlikumaks kõigi osapoolte jaoks, säilitades samal ajal hindamise kvaliteedi ja

metoodilise korrektsuse. Eesmärk on kaardistada ressursimahukaimad etapid, hinnata nende

vajalikkust ning pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaksid protsessi tõhustada, sealhulgas

korduvhindamiste lihtsustamise kaudu.

1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid on kõige ajamahukamad ja

ressursinõudlikumad erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) vaates?

2) Millised on peamised põhjused, miks need etapid on ressursimahukad?

3) Millised on töövõime hindamise protsessi peamised kulukohad ning kuidas saaks neid

optimeerida?

4) Millised muudatused aitaksid muuta töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ning

aja- ja tööjõusäästlikumaks erinevatele osapooltele (taotlejale, töötukassale,

ekspertarstile)?

5) Millised võimalused on ekspertarstide töö optimeerimiseks, et vähendada nende ajakulu

ühe ekspertiisi koostamisel, säilitades samas hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse?

6) Kuidas muuta korduvhindamiste protsessi lihtsamaks ja vähem koormavaks taotlejale,

töötukassale ja ekspertarstile, tagades samal ajal metoodiliselt korrektse hindamise?

Uurimisülesanne 8 – analüüsida töövõime hindamise taotluste esitamise põhjusi (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.2)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas terviseprobleemidega inimeste töövõime

hindamisele pöördumisi paremini suunata, et vähendada põhjendamatuid või ajutise seisundiga

seotud taotlusi, suurendades süsteemi sihipärasust ja ressursside tõhusat kasutust.

1) Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime

mitte vähenenuks?

1) Millised on esmataotlejate peamised motiivid töövõime hindamise taotluse esitamisel?

2) Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased ja teised nõuandjad taotluse

esitamise otsuse tegemisel?

3) Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni

enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

4) Kuidas on töövõime hindamisele sisenemise tingimused reguleeritud uuritavates

välisriikides?

5) Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga

inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi?

Uurimisülesanne 9 – analüüsida visiidipõhiste hindamiste läbiviimist (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.3)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada visiidipõhiste hindamiste

osakaalu töövõime hindamise protsessis, et parandada otsuste objektiivsust ja kvaliteeti,

vähendades samal ajal protsessi koormust ja tõstes selle tõhusust.

1) Millised on peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem

kui metoodikas algselt ette nähtud (1–2% vs 20%)?

2) Milliste juhtumite puhul võiks kindlasti soovitada visiidipõhist hindamist läbi viia?

3) Kas ja millistel juhtudel kasutatakse visiidipõhist hindamist uuritavates välisriikides?

4) Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu?

5) Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi

osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks?

Uurimisülesanne 10 - analüüsida töövõime hindamise ekspertarstide omavahelist

koostööd ja selle mõju eksperdiarvamustele (vastab probleemikirjeldusele 2.2.4)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise

ekspertarvamuste kvaliteeti ja järjepidevust, arvestades ekspertarstide erialase tausta mõju ning

soodustades ekspertarstide vahelist koostööd juhtumite hindamisel.

1) Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi sisu ja

objektiivsust, eriti juhtudel, kui taotleja terviseseisund ei kuulu arsti erialase pädevuse

valdkonda?

2) Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide koostöö praegune praktika töövõime

hindamise protsessis?

3) Millised tegurid takistavad tervishoiuteenuse osutajate siseselt ekspertarstide vahelist

konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse jagunemine)?

4) Millisel määral aitab ekspertarstide omavaheline koostöö suurendada ekspertiiside

objektiivsust?

5) Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist

konsulteerimist ekspertiiside koostamisel?

6) Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende

erialaga mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele toetavatele

võimalustele (koolitused, juhendid, koostöövõimaluse olemasolu teiste

ekspertarstidega)?

Uurimisülesanne 11 – analüüsida töövõime hindamise ekspertiisis antavate töötingimuste

ning töövõime toetamise soovituste vajalikkust ja kasutusvõimalusi (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.5)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise ekspertiisis

antavad soovitused töötingimuste ja töövõime toetamise kohta sisukamaks, rakendatavamaks

ja paremini kasutatavamaks nii taotlejate kui ka töötukassa nõustajate jaoks, sealhulgas hinnata

soovituste andmise vajalikkust, võimalikke alternatiive ja andmepõhiseid lahendusi.

1) Millised ekspertarsti antud soovitused on olulised nii töötukassa nõustajate kui ka

taotlejate enda jaoks ning kuidas need mõjutavad töökeskset nõustamist, töövahendust

ja karjäärinõustamist?

2) Milline oleks mõju nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajate tööle, kui soovitusi

töötingimuste ja/või töövõime toetamise kohta ei antaks?

3) Milliseid muudatusi tuleks teha, et töövõime hindamise ekspertiisis antavad

töötingimuste ja töövõime toetamise soovitused oleksid kasulikud nii taotlejatele kui ka

töötukassa nõustajatele toetamaks inimesi nende töövõime säilitamisel ja tööhõives

püsimisel või ka tööhõivesse liikumisel?

4) Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt

põhjendatud ja rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja

töötamise andmed)?

5) Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt

lihtsamaks?

6) Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades

masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid?

7) Kuidas saaks töövõime hindamise protsessi, sh ekspertiisi tulemusi ja ekspertiisis antud

soovitusi paremini integreerida töötukassa töövahenduse ning töövõimet toetavate

teenuste ja karjääriteenuste pakkumisega, et muuta teenuste saamine taotlejate jaoks

lihtsamaks ja teadlikumaks?

8) Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises

vormis peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale

arusaadavad ja rakendatavad?

9) Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või

tervist kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil?

10) Millised võimalused on riigil mõjutada inimese tervisekäitumist töövõime hindamise

protsessi kaudu (nt koostöö arstide, tööandjate või tugiteenustega)?

11) Kellele ja kuidas võiksid töövõime hindamise ekspertiisis kogutud andmed liikuda

tervishoiusüsteemis üldisemalt, et toetada taotleja töövõime säilitamist paremini?

12) Kas ja kuidas võetakse arvesse uuritavates riikides inimese oma vastutust oma tervise

eest (töövõime) hindamisel?

Uurimisülesanne 12 – analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise

võimalusi (vastab probleemikirjeldusele 2.2.6)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas rakendada tehisintellekti ja automatiseeritud

lahendusi töövõime hindamise protsessis, et suurendada tõhusust, vähendada koormust ning

parandada otsuste kvaliteeti ja arusaadavust. Uuring peab keskenduma võimaluste

kaardistamisele, mitte konkreetsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele, ning andma

sisendi edasisteks analüüsideks, kus hakatakse hindama ja arendama sobivaid tehnilisi

lahendusi. Uuring peab tuginema rahvusvahelistele praktikatele, tehnoloogilistele võimalustele

ja Eesti õigusraamistikule, hinnates ka andmekaitse ja turvalisuse aspekte.

1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid sobivad automatiseerimiseks või

tehisintellekti rakendamiseks, arvestades delikaatsete isikuandmete töötlemise

piiranguid?

2) Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid,

otsuste sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja

kvaliteeti?

a. Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja

nende seostamist taotluse andmetega?

b. Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada

mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu?

c. Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme,

kus TI teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda?

3) Milline oleks tehisintellekti kasutuselevõtu mõju töövõime hindamise protsessi

kiirusele ja ressursikasutusele?

a. Milline oleks potentsiaalne mõju erinevatele osapooltele?

4) Millised õiguslikud, tehnilised ja eetilised eeldused peavad olema täidetud, et TI

kasutamine töövõime hindamises oleks võimalik ja turvaline ning tulemused

usaldusväärsed?

5) Millised muudatused on vajalikud, et tehisintellekti kasutamine oleks võimalik ja

turvaline ning tulemused usaldusväärsed?

6) Kuidas kasutatakse tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi töövõime hindamise

või sarnastes protsessides välisriikides?

a. Millised rahvusvahelised tehnoloogilised lahendused võiksid olla kohandatavad

Eesti töövõime hindamise süsteemi?

4. UURINGU SIHTRÜHM JA METOODIKA

4.1 Uuringu sihtrühm

Uuringu peamiseks sihtrühmaks on vähenenud töövõimega inimesed (sh taotlejad, kelle

ekspertiisi otsus on olnud, et töövõime ei ole vähenenud), töövõime hindamise ekspertarstid ja

töötukassa töötajad (metoodikud, ekspertarstid, menetlejad, juhtumikorraldajad).

Kaasatavateks partneriteks on eelkõige Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti

Töötervishoiuarstide Selts, kuid lõpliku kaasatavate ringi kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga

uuringu käigus.

Lepingu täitmisel teeb uuringu tegija koostööd Tellija koostatud juhtrühmaga, kuhu kuuluvad

lisaks Tellija esindajatele ka töötukassa esindajad, kes annavad ekspertarvamuse. Lisaks

kaasatakse juhtrühma vastavalt vajadusele teisi eksperte olenevalt küsimuste spetsiifikast.

Uuringu tegijatelt eeldatakse põhjalikku tutvumist kehtiva töövõime hindamise metoodika ja

taotlusvormiga, EUMASSi soovitustega ning teiste riikide kogemustega. Lõplikud uuringu

metoodikad kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

4.2 Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuringu meetodite

valiku suunised

Dokumendianalüüs – hõlmab kõikides probleemkäsitlustes Eesti õigusaktide, töövõime

hindamise metoodika ja taotlusvormi analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka

varasemad sellel teemal tehtud uuringud, analüüsid jms (sh käesolevas dokumendis viidatud

andmeallikaid).

Rahvusvaheliste lahenduste analüüs – uurimisküsimuste lahenduste väljatöötamisel tuleb

analüüsida teiste riikide praktikaid. Uuringu teostajalt eeldatakse vähemalt 3 riigi valimist, kelle

süsteemid on efektiivsed, lihtsad ja võimalusel ka IT-lahendusi hästi ära kasutanud ning mis

pakuvad püstitatud uurimisküsimustele alternatiivseid ja teostatavaid lahendusi. Pakkuja peab

pakkumuses põhjendama, mille alusel ta plaanib valida riigid, kelle süsteem eeskujuks

võetakse. Lõplikud riigid, kelle praktika/protsess uuringu koostamisel aluseks võetakse,

kooskõlastatakse Tellijaga (vt p. 5.2).

Individuaal ja/või fookusgrupi intervjuud sihtrühma ja/või kaasatavate partneritega –

praktikas esinevate probleemide kaardistamiseks ja valideerimiseks, uurimisküsimustele

vastamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks viib uuringu tegija läbi individuaal ja/või

fookusgrupi intervjuud sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija kooskõlastab

intervjuu küsimused ja/või teemad Tellijaga töö käigus. Intervjuud peavad hõlmama vähemalt

punktis 4.1 nimetatud sihtrühmasid ja kaasatud partnereid.

Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu raames tuleb uuringu tegijal töötada

välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust ja mõjusid erinevatele

osapooltele, sh mõju ajalisele ja rahalisele kokkuhoiule. Uuringu koostamise käigus tuleb

analüüsida ja lahendusi pakkuda töövõime hindamise protsessi lihtsustamise kohta.

Lahendusettepanekute koostamisel tuleb koostööd teha ekspertide ja sihtrühma esindajatega

(näiteks töötubade vm koosloome vormis).

Uuringu tegija võib pakkumuses välja pakkuda ka muid metoodilisi lähenemisi kui need on

vajalikud uuringu tulemuste saavutamiseks (näiteks küsitlused, ekspertiiside analüüs,

eksperimentaalsed lahendused). Metodoloogilised valikud peavad lähtuma Pakkuja visioonist

selle kohta, kuidas Tellija püstitatud uurimis- ja arendusülesanded kõige paremini lahendada.

Oma visiooni asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. Lõplikud metoodikad kooskõlastab

uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

5. OOTUSED PAKKUMUSELE JA VÄLJUND

5.1 Ootused pakkumusele

Pakkumuses peab Pakkuja selgelt väljendama oma arusaama uuringu eesmärgist ja sisust ning

esitama lõpparuande esialgse struktuuri. Uurimisülesannete teostamise kava peab sisaldama

täpseid uurimisküsimusi, kasutatavaid andmeid ja allikaid, andmekogumise ning

analüüsimeetodeid. Lisaks tuleb välja tuua uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise

plaan, sealhulgas eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) lubade vajalikkus. Juhul

kui Pakkuja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on

vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (AKI), siis koostab taotluse

AKI-le Pakkuja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le Tellija. Pakkumuses esitatud

aja- ja tegevuskavas peab arvestama AKI-lt teadusuuringu loa saamisele kuluva ajaga. Lisaks

võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde aja- ja tegevuskavas

arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga. Kõik andmete saamisega

seotud kulud tasub Pakkuja. Seejuures tuleb edukal Pakkujal arvestada, et avaldamata sh

konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks on vaja sõlmida vastavad andmekasutuslepingud.

Pakkuja peab esitama detailse aja- ja tegevuskava koos vastutajatega, sealhulgas oluliste

koosolekute ajad ja teemad Tellijaga. Samuti tuleb kirjeldada uurimisrühma või konsortsiumi

pädevusi ja liikmete rolle ning lisada allkirjastatud CV-d (sh kui uuringusse kaasatakse

uurimisrühma väliseid eksperte teistest asutustest), millega kinnitavad meeskonnaliikmed

osalemist hankelepingu täitmisel. Riskide juhtimise osas tuleb pakkumuses esitada võimalikud

riskid koos nende vältimise või maandamise plaaniga ja määrata vastutajad. Lisaks tuleb esitada

uuringu eelarve.

Pakkumuses peab olema selgitatud ja põhjendatud intervjuu ja teiste meetodite valik ning

põhivõtted. Samuti tuleb esitada intervjueeritavate rühmade esindajad, minimaalne

intervjueeritavate arv ja valiku põhjendus.

Edukas pakkuja koostab raporti ja lühikokkuvõtte. Raport koostatakse eesti keeles,

lühikokkuvõte nii eesti kui ka inglise keeles. Mõlemad dokumendid peavad olema keeleliselt

toimetatud.

Pakkumuses tuleb lahti mõtestada uuringu eesmärgid, uurimisküsimused ja metoodika selgelt

ja põhjendatult. Pakkumist tehes võib esitada täiendusi metoodikates, uurimisküsimustes ja

sihtrühmades, kuid need peavad olema põhjendatud.

Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid

arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud.

Pakkumuses tuleb esitada täpne aja- ja tegevuskava, kus igale tegevusele on määratud vastutaja

ja läbiviija. Samuti tuleb kirjeldada uurimisprojekti juhtimise põhimõtted ja koostöövormid

Tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas peamised kontaktisikud. Uuringu lõpparuande tähtaeg on

53 nädalat pärast lepingu sõlmimist.

5.2 Uuringu koostamise ajakava

Eduka Pakkuja ja Tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas Pakkuja

ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, Tellija kooskõlastab eduka Pakkuja

tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt

järgmisi etappe, kuid lõplik detailne ajakava jäetakse uuringurühma pakkuda.

I etapp – kaardistatakse hetkeolukord ja probleemistik, sh võimalusel viiakse läbi esmased

intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised hetkeolukorra ja probleemide kaardistamiseks. AKI

ja eetikakomitee lubade taotlemine. Esimese etapi lõpus esitab uuringu tegija I vahearuande

Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel

paranduste/täienduste tegemine. Tellija näeb ette, et kaardistatud probleemistiku

valideerimiseks ja edasiste tegevuste kokku leppimiseks toimub seminar Tellija, uuringu

teostaja ja kaasatud osapoolte vahel. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi

tööde üleandmine-vastuvõtmine ning esimene väljamakse 25% projekti eelarvest.

1. Avakoosolek toimub 2 nädalat peale lepingu sõlmimist, kus edukas Pakkuja tutvustab

uuringu teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma, avakohtumine toimub eelistatult

Tellija ruumides. Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse

kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi

lähteülesandele ning edukas Pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.

2. Lähtearuanne peab valmima 6 nädalat peale lepingu sõlmimist, kus edukas Pakkuja

tutvustab tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid ning metoodika üksikasjalikku kirjeldust,

sh valimi moodustamise põhimõtteid ja esmaseid intervjuukavasid.

3. Valideerimisseminar toimub enne esimese vahearuande esitamist. Seminaril tutvustab

Pakkuja kaardistatud probleemistikku ning koostöös Tellijaga kinnitatakse, millistele leitud

probleemidele hakkab Pakkuja lahendusi otsima.

4. Esimese vahearuande esitamine toimub hiljemalt 17. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Vahearuanne peab sisaldama valideerimisseminaril kinnitatud probleemistiku kaardistust ja

analüüsi ning täpsustatud metoodikat, sh lõplikud intervjuukavad. Sellele järgneb

vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse

tekkinud küsimusi.

II etapp – vastatakse püstitatud uurimisküsimustele, toimuvad intervjuud ja/või fookusgrupi

kohtumised ja töötatakse välja esmased lahendused, sh vastavalt vajadusele valideeritakse

lahendusi sihtrühma ja huvigruppidega. Lõplike välisriikide valik, mille praktikaid

analüüsitakse uurimisküsimustele vastamiseks. Teise etapi lõpus esitab uuringu tegija II

vahearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt

vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II

etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine. Pärast teise vahearuande vastuvõtmist toimub teine

väljamakse 25% projekti eelarvest.

Teise vahearuande esitamine toimub hiljemalt 30 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Sellele

järgneb vahekoosolek, kus edukas Pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel

arutatakse tekkinud probleeme.

III etapp – esitatakse lõplikud vastused uurimisküsimustele ja võimalikud

lahendusettepanekud, sh välisriikide parimate praktikate näitel. Analüüsitakse esitatud

lahenduste võimalikke mõjusid.

III etapi lõpus esitab uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde

ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Lisaks tutvustab

uuringu tegija Tellijale ja vajadusel sihtrühmale uuringu tulemusi kuni kolmel kohtumisel.

Kolmas etapp lõppeb uuringu üleandmise-vastuvõtmisega.

5. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 44. nädalal pärast lepingu sõlmimist

ning lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 47. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Vahekoosolekul tutvustab edukas Pakkuja Tellijale uuringu lõpparuannet, lõpparuande

kohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides. Pakkuja esitatud lõpparuande kavand on

korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab vajadusel omapoolsed

märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise. Lõpparuandesse

paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 48. nädalal, mille järgselt on Tellijal

võimalik veel aruannet kommenteerida. Pakkuja saab lõpparuannet täiendada veel

50.nädalal.

6. Lõplikult valmis lõpparuande (Pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud

parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 51. nädalal pärast lepingu

sõlmimist ning lõpparuande vastuvõtmine mitte hiljem kui 53. nädalal. Edukas Pakkuja

esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja

lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja

mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist toimub

kolmas väljamakse 40% projekti eelarvest.

7. Lõpparuande tutvustamine toimub 2 kuu jooksul pärast Tellija poolt lõpparuande

vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral. Pärast uuringu

tulemuste presenteerimist toimub viimane väljamakse 10% projekti eelarvest.

Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest.

Pakkuja esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne

koosoleku toimumist. Tellijal ja uuringu teostaja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel

täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Ajakava koostamisel tuleb Pakkujal arvestada

sellega, et Tellijal on iga aruande läbivaatamiseks 2 nädalat.

Pakkuja võib ajakavva lisada täiendavaid arutelusid uuringu juhtrühmaga uuringu kriitilistel

hetkedel, kui on vaja teha valikuid. Pakkuja lisab tegevuskavas iga tegevuse juurde, mis rolli

täitev uurimisrühma liige/liikmed millise tegevuse eest vastutab/vastutavad. Pakkuja võib oma

visioonist lähtudes pakkumuses ajakava muuta – k.a juhtrühma kaasamist planeerida – eeldusel,

et lõpparuande üleandmine toimub hiljemalt 51.nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb täiendavalt välja tuua ka võimalikud riskid ja

tõenäolised uuringu käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske

ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed

isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest

vastutavad.

Uurimistöö tulemusena valmib töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring,

milles tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohtade võimalikud lahendused ja nende mõjud

osapooltele.

Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks

kohtumiste protokollid).

Tellija soovib uuringu tulemitena saada:

1. uuringu ettevalmistavat kaardistust koos kavandatava instrumentaariumiga ehk intervjuude

kavadega;

2. vastused uurimisküsimustele ja lahendusettepanekud (uuringu tegijal on kokkuleppel

Tellijaga õigus muuta kuni 20% ulatuses uurimisküsimusi);

3. lõplikul kujul metoodika kirjeldus, uuringu lähte- vahe- ning võrdlev lõpparuanne;

4. uuringu tulemuste lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

5. uuringu peamisi tulemusi (sh ettepanekuid) koondavaid esitluste slaide eesti ja inglise keeles;

6. edukas Pakkuja peab pärast tööde vastuvõtmist tegema ettekande ja tutvustama uuringu

tulemusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud koosolekul ning

täiendavalt kuni kahel seminaril, mis lepitakse kokku Tellijaga.

5.3 Nõuded uurimisrühmale

Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna, millele esitatud miinimum nõuded

on toodud hanke vastavustingimustena18. Pakkujal on lubatud uuringumeeskonda täiendada

vastavalt enda varasematele kogemustele sarnaste projektide ja uuringutega, kaasates

uurimisrühma väliseid liikmeid - täiendavaid eksperte, analüütikuid jt spetsialiste. Iga

meeskonnaliige peab kinnitama nõusolekut meeskonda kaasamisest isiklikult digiallkirjastatud

CV-ga.

Uuringu teostajal tuleb komplekteerida vähemalt nelja liikmeline uurimisrühm või -

konsortsium, mida juhib projektijuht ning kus on minimaalselt esindatud järgnevad pädevused

ja kogemused:

- projekti juhtimine;

- projektis kasutatavate andmete kogumise ja analüüsimise meetodite valdamine;

- töötervishoiu ja/või töövõime hindamisega seotud teadmised.

Lisaks võib uuringu meeskonda kaasata täiendavate pädevuste ja kogemustega uurimisrühma

liikmeid, mis toetavad uurimisküsimustele vastamist ja uuringu eesmärkide täitmist.

Täiendavad pädevused võivad olla muuhulgas:

- töövõime hindamisega seotud teadmised (lisaks tervishoiueksperdi nõudele);

- antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

18 Dokument „Nõuded uuringu tegija meeskonnale“

- teenusedisaini alased teadmised;

- tehisintellektialased teadmised.

5.4 Pakkumuses esitatavad andmed

1. tõlgendus uuringu eesmärkidest ja sisust;

2. põhjendatud nägemus metoodikast lähtuvalt uuringu eesmärgist;

3. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava;

4. uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus;

5. väliste uurimisrühma liikmete puhul nende vabas vormis nõusolekud uuringus osalemiseks;

6. uuringu eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava koos läbiviijate ja vastutajatega;

7. uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus, mis käsitleb ka

andmekaitse ja uurimiseetika tagamise valdkonda, koos infoga selle kohta, kes vastutab millise

riski maandamise eest;

8. uuringu eelarve.

5.5 Uuringu eelarve

Pakkujal tuleb esitada uuringu eelarve. Pakkumuse eeldatav maksumus (eelarve) on 80 000

eurot ilma käibemaksuta.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsialafondi 2021–2027 perioodi toetuse andmise tingimuste

"Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste

tööturul toetamine" (projekt nr. 2021-2027.4.02.24-0048) vahenditest.

LISA 1 – TAUSTAINFO

TÖÖVÕIME HINDAMISE REGULATSIOON

Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord

on kehtestatud 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadusega (TVTS).19

Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu on kehtestatud tervise- ja tööministri

määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määruse lisana on kinnitatud

võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel.20

Töövõime hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) andmete loetelu ja

päringute perioodid on kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrusega

nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks

ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.21

TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA

Töövõime hindamise metoodika on välja töötatud kooskõlas Euroopa Meditsiini- ja

Sotsiaalkindlustuse Ühenduse (EUMASS) soovitustega ja tugineb Rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile (RFK)22. Metoodika koostas Eesti

Töötervishoiuarstide Selts 2013. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Metoodika

koostamisel konsulteeriti EUMASSi, Hollandi, Rootsi, Soome ja Läti ekspertidega ning

analüüsiti lisaks Suurbritannia, Islandi, Austraalia töövõime hindamise põhimõtteid ja

hindamisinstrumente. Metoodikat piloteeriti 2014.aastal ning piloteerimise tulemuste analüüs

valmis 2015.aastal.23

Aastal 2016 toimunud töövõimereformiga viidi hindamine Sotsiaalkindlustusametist

töötukassasse ning kasutusele võeti uus, EUMASS-i soovitustel ja RFK-l põhinev metoodika.

RFK klassifikatsioonil põhinev EUMASS-i core set 24 sisaldab 20 tegevust, mis on pakett

tavaliseks tööeluks vajalikest kõige elementaarsematest tegevustest. Core set-i valikud on

rahvusvahelise konsensusena kokku lepitud ning ka mitmetes uuringutes valideeritud, kuid

selle kasutamine töövõime (või puude) hindamisel võib varieeruda erinevates riikides vastavalt

iga riigi oma hindamismetoodikale ning seadusandlusele. Eestis on näiteks kaks erinevat

19 Töövõimetoetuse seadus–Riigi Teataja. Riigikogu. 20 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu–Riigi Teataja. Tervise- ja tööministri määrus nr 39 21 Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike

tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid–Riigi Teataja. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrus nt 15. 22 World Health Organization. (2001). International classification of functioning, disability and health : ICF. World

Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42407 23 Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs. Sotsiaalministeerium 2015. 24 Brage S, Donceel P, Falez F: Development of ICF core set for disability evaluation in social security.

Disabil.Rehabil 2008, 30:1392-1396.

hindamist tervisepiirangutega inimestele – töövõime hindamine ja puude tuvastamine.

Rahvusvaheliselt on töövõime hindamine sageli võrdsustatud puude tuvastamisega (disability

või invalidity assessment) või hinnatakse üldse inimese terviseseisundit või tegevusvõimet.

RFK on Maailma Terviseorganisatsiooni arendatud ja 2001. aastal vastu võetud

terviseklassifikatsioon, mille eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ning

tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. Seda kasutatakse sageli koos rahvusvahelise

haiguste klassifikatsiooniga (RHK-10)25. RHK-10 järgi saab kodeerida haiguste diagnoosi,

samas RFK alusel saab anda lisainfo organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste

tegutsemise ja osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. RHK-10 kasutamine

koos RFK-ga annab laiema ja terviklikuma pildi inimese terviseseisundist ja

tegutsemisvõimest.

RFK kategooriatel põhineva EUMASS-i core set-ile tuginedes tuvastatakse töövõime

hindamisel inimese tegutsemisvõimet 7 eri valdkonnas – 4 kehalise võimekuse26 ja 3 vaimse

võimekuse valdkonnas27. Lisaks on kõik 7 valdkonda jagatud võtmetegevusteks ehk

tegevusteks, mis iseloomustavad seda valdkonda28.

Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile.

Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti

vähemalt kuue (6) kuu jooksul. Töövõimet hinnatakse koosmõjus raviga ning abivahenditega,

mida taotleja igapäevaselt kasutab. Juhul, kui inimesel esineb töövõimet välistav seisund,

hinnatakse töövõimet ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel ning tegutsemisvõimet ning -

tegutsemise ja osaluse piiranguid täiendavalt ei hinnata.

Töövõime hindamise tulemusena annab ekspertarst eksperdiarvamuse isiku tegutsemise ja

osaluse piirangutest kehalise ning vaimse võimekuse valdkondades. Taotleja terviseseisund

(RHK) ja funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja

võimalikult objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel

saadud lisainfo alusel. Töövõime hindamisel kasutatavate küsimuste punktiväärtuste (0, 1, 2, 3

ja 4) aluseks on RFK määratlus tegutsemise ja osalemise piirangu raskusastmele. Vastavalt

taotleja antud hinnangule määratakse tegutsemise ja osalemise piirangute ning võtmetegevuste

raskusastmed samuti numbriliselt. Sarnaselt RFK-le on töövõime hindamisel kasutusel

tegutsemispiirangute raskusastmete skaala 0 kuni 4, kus 0 tähendab, et piirangut pole ja 4

tähendab, et esineb täielik piirang. RFK-s kasutatakse kerge piirangu tähistamiseks

tegutsemisvõime langust 5-24 % ulatuses, mõõduka piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime

langust 25-49 %, ja raske piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 50-95%.

25 World Health Organization. (2004). ICD-10 : international statistical classification of diseases and related health

problems : tenth revision, 2nd ed. World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42980 26 Liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus 27 Õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine 28 Näiteks liikumise valdkonnas on võtmetegevusteks liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine ning

seismine ja istumine. Iga võtmetegevus hõlmab konkreetseid RFK kategooriaid. Näiteks valdkonna „Liikumine“

võtmetegevus „Seismine ja istumine“ hõlmab RFK kategooriaid d420 „Enda ühest kohast teise nihutamine“, d415

„Keha põhiasendi säilitamine“ ja d410 „Keha põhiasendi muutmine“.

Taotleja poolt taotluse täitmisel valitav piirangu raskusaste ei ole otseses seoses RFK

tegutsemise ja osalemise piirangu raskusastmega ning erinevates võtmetegevustes on piirangute

raskusastmed erinevad nii hulgas (3 raskusastme valik vs 4 raskusastme valik) kui sisus

(variandid kerge mõõdukas, raske täielik vs saan liikuda, 50 m või 200 meetrit).

Võtmetegevuste punktide väärtus ja töövõime ulatuse hindamisel saadav punktide summa ei

ole otseses seoses. Suurim piirangute raskusaste määrab võtmetegevuse raskusastme ning

punktide summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse. Töövõime hindamise tulemusena

määratakse taotlejale üks järgnevatest töövõime ulatustest: isiku töövõime ei ole vähenenud või

isikul on vähenenud töövõime (kas osaline või puuduv töövõime). Taotleja hinnatakse

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete punktiväärtustes summa eri valdkondades

kokku on kolm või väiksem kui kolm. Alates skoorist 4 on taotlejal tuvastatud vähenenud

töövõime ja ekspertarstil tekib kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks. Kaalutluskriteeriumid võetakse arvesse töövõime ulatuse määramisel alles pärast

seda, kui kõigi võtmetegevuste skoorid on objektiivselt hinnates ning RHK ja RFK

klassifikatsioonide abil välja tuues selgunud ning ekspertiisi tulemusel on talitlusliku

võimekuse skoor vähemalt 4 punkti ehk taotlejal on tuvastatud vähenenud töövõime.

Vähenenud töövõime korral määrab ekspertarst kehtivusaja koos asjakohaste põhjenduste ja

töövõime prognoosiga. Lisaks annab ekspertarst vajadusel soovitusi ka abivahendite, töökoha

kohandamise, sobilike töötingimuste ning töövõimet toetavate teenuste kohta.

Töövõime hindamise metoodika alusel ei hinnata inimese konkreetse ametikohaga seotud

piiranguid või igapäevategevusi, kuid võtmetegevuste sisu on ülekantav sarnastele, sh

tööalastele tegevustele. Hinnang inimese töövõimele ei ole seotud tema konkreetse töökoha või

töökogemusega.

Töötukassa eestvedamisel ning koostöös erinevate tervishoiutöötajatega on täpsustatud

metoodika rakendussätteid arvestades puude- ja haigusspetsiifiliste ühenduste ettepanekuid ja

töövõime hindamise metoodika praktikasse rakendamisel selgunud tähelepanekuid.29 Lisaks on

töötukassa ekspertarstid rakendanud kvaliteedi jälgimise põhimõtteid konkreetsete

terviseseisundite hindamiste korral ning lähtuvalt sellest koostanud töövõimet hindavatele

ekspertarstidele erinevaid juhendmaterjale, näiteks lisaks töövõime hindamise

eksperdiarvamuseandmise juhendile erinevaid haigusspetsiifilisi juhiseid (vaimse tervise

häiretega isikute töövõime hindamine, välistava seisundi käsitlus onkoloogilise ravi korral,

migreenikäsitlus töövõime hindamisel jne).

TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS

Töövõime hindamine algab töövõime hindamise taotluse esitamisega. Seda on võimalik esitada

e-töötukassas, telefoni või posti teel või koos töötukassa juhtumikorraldaja abiga töötukassa

esinduses. 2024. aasta töötukassa andmetel esitati ligi pool (48%) töövõime hindamise

29 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Praxis 2019

taotlustest e-töötukassa iseteeninduskeskkonnas, millele järgnesid juhtumikorraldaja abil

taotluse esitamine intervjuu teel töötukassa esinduses (37%) ja telefoni teel (9%). Paberil

taotluseid esitati 2024. aastal 4% ning e-posti teel 2%. Töövõime hindamise taotluste

menetlemine toimub töötukassa infosüsteemis TETRIS. Infosüsteemis REDIS toimub taotleja

töövõime hindamine ja eksperdiarvamuse koostamine.

Enne töövõime hindamisele tulemist peab inimene olema kuue (6) kuu jooksul käinud oma

perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

Kui taotlus on töötukassale esitatud, kontrollib töötukassa töövõime hindamise spetsialist

(edaspidi menetleja) taotluse tingimustele vastamist ning kontrollib seda, kas kõik arstid, kelle

juures taotleja on taotluse andmete kohaselt käinud, on vastuvõttude andmed tervise

infosüsteemi lisanud. Kui taotlusel esineb puudusi, määrab menetleja taotlejale aja puuduste

kõrvaldamiseks või kui tervise infosüsteemis ei ole kõiki vajalikke sissekandeid, siis taotleb

menetleja arstilt puuduolevate andmete lisamist tervise infosüsteemi või töötukassale

(töötukassa menetleja näeb vaid seda, millise arsti vastuvõtul ja millal isik on käinud, menetleja

ei näe epikriiside sisu ega taotleja terviseandmeid). Vajadusel saab taotleja oma terviseandmeid

ka paberil ise esitada, selline praktika on eriti levinud rahvusvaheliste taotluste menetlemisel.

Uuringu Tellija hinnangul on suureks muutuseks ja uue süsteemi väärtuseks võrreldes eelneva

püsiva töövõimetuse hindamisega see, et töövõimet hindavad tervishoiusüsteemis oma

sertifitseeritud erialal praktiseerivad arstid, kes on täiendavalt läbinud ka töövõime hindamise

ekspertarstide täiendkoolituse. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate baaskoolitus

viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga, koolituse läbimise järgselt omab arst vastavasisulist

pädevust kinnitavat tunnistust. Töötukassa partneriteks on erinevad tervishoiuteenuse osutajad

(edaspidi TTO) (nt AS Arstikeskus Confido, Dorpat Tervis OÜ jt), kes leitakse hankimise teel.

TTO-dele osutavad teenust praktiseerivad arstid, kes oma igapäevatöö kõrvalt koostavad ka

töövõime hindamise ekspertiise. Eksperdiarvamuse koostamisel kaasab ekspertarst vajadusel

teisi spetsialiste nagu näiteks psühholoog, vaimse tervise õde, logopeed, eripedagoog,

tegevusterapeut või füsioterapeut, samuti on ekspertarstil võimalik konsulteerida taastusarsti

või töötervishoiuarstiga ning ka psühhiaatriga.

Töövõime hindamise aluseks on inimese taotlus ning tema terviseandmed, millele lisandub

visiidipõhise hindamise puhul spetsialisti hinnang inimese tegutsemisvõime kohta. Kehtib

põhimõte, et kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese

ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Ekspertarsti ülesandeks on hinnata, kas taotlusel

kirjeldatud taotleja enesehinnang ja TIS-is olevad terviseandmed on vastavuses – nt kas on

olemas diagnoos, sissekanded ravi ja terviseseisundi raskuse, haiguse kulu ning ravi

efektiivsuse kohta.

Enamjaolt kasutatakse eksperdiarvamuse andmisel taotleja eelneva viie aasta terviseandmeid,

kuid vajadusel ka vanemaid terviseandmeid. Töövõime hindamise ekspertiisid tehakse

suuremal määral dokumendipõhiselt. Vajadusel on ekspertarstil võimalik inimene ka visiidile

kutsuda juhul, kui andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, kuid seda

võimalust kasutatakse üsna vähe. Näiteks 2024. aastal koostati 96% dokumendipõhist, 2%

lihtsustatud dokumendipõhist ja 2% visiidipõhist hindamist. Visiidipõhisel hindamisel

ekspertarst või tema poolt kaasatud spetsialist vestleb taotlejaga ja teeb vajadusel

funktsioneerimisvõime teste, kuid ei diagnoosi taotlejale uusi haigusi ega määra ravi.

Hindamise tulemused sisestab ekspertarst töötukassa infosüsteemi REDIS töövõime hindamise

ekspertiisi vormil, mis koosneb kolmest osast (üldandmed, ekspertarsti hinnang valdkondade

kaupa, töövõime hindamise kokkuvõte). Pärast eksperdiarvamuse valmimist koostab menetleja

eksperdiarvamuse andmetele tuginedes töövõime hindamise otsuse. Töövõime hindamise

otsusele märgitakse valdkonnad, kus taotlejal esineb piiranguid, piirangud tuuakse välja koos

piirangute raskusastme ja põhjendusega. Lisaks märgitakse otsusele töövõime ulatus, töövõime

prognoos ning otsuse kehtivusaeg. TVTS-i alusel saab töötukassa määrata vähenenud töövõime

kestuseks 6 kuud kuni 5 aastat ning välistavate seisundite puhul kuni vanaduspensionieani.

Juhul kui isik on esitanud ka töövõimetoetuse taotluse, koostatakse isikule töövõimetoetuse

määramise või mittemääramise otsus. Vähenenud töövõime korral on inimesel õigus taotleda

töötukassast töövõimet toetavaid teenuseid.

Juhul, kui taotleja ei ole rahul oma töövõime hindamise otsusega, on tal õigus see vaidlustada.

Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal taotleja otsuse kätte sai. 2024. aastal

vaidlustati 3108 töövõime hindamise otsust.

Kogu töövõime hindamise ja toetuse määramise protsess võib aega võtta kuni 40 tööpäeva, kui

taotlusel ei esine puudusi. TVTS-i alusel on töötukassal aega töövõime hindamise otsuse

tegemiseks 30 tööpäeva nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates, kuid

keskmine menetlusaeg on 15 tööpäeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse läbivaatamise tähtaega

pikendada. Töötukassa teeb töövõimetoetuse määramise otsuse kuni 10 tööpäeva jooksul

töövõime hindamise otsuse tegemise päevast arvates.

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/3460-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (edaspidi tellija),

ja

…., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi

uuring“(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu

lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises

kirjelduses, mis on käesoleva lepingu lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (viitenumber 300458) tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate,

eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi

ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide

lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul

osalemise toetamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja

tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“

vahenditest.

2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö üleandmine toimub

üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel.

2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu

alusdokumentides sätestatule (lisa 1 ja 2).

2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates

esmaste vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei

vasta lepingutingimustele.

2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta

ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö

üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis

2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.

2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas ....... eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest neljas osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.3.1. I etapi tööde eest 25% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.2. II etapi tööde eest 25% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.3. III etapi tööde eest 40% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.4. Lõpparuande tutvustamise järgselt 10% punktis 3.1 nimetatud tasust.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Reine Hindrekus-Koppel, telefon +372 5379 0331, e-post

[email protected] või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on /

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris), sh

tehniline kirjeldus;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;

5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja XXX vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja)

… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel

XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,

maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste

punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________

(volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema

pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Töövõime hindamise metoodika ja

hindamissüsteemi uuring“ pakkumust ja muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

____________________

(volitaja digitaalne allkiri)

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki riigihanke „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi

uuring“ hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

03.10.2025 nr 5-6/3460-1

Uuringu „Töövõime hindamise metoodika ja

hindamissüsteemi uuring“ tellimine, komisjoni ja

vastutava isiku määramine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange viitenumbriga 300458 „Töövõime hindamise

metoodika ja hindamissüsteemi uuring“ (CPV kood 73110000 – 6 „Uurimistöö teenused“,

edaspidi uuring).

2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud uuringu läbiviimise alusdokumendid (lisatud).

3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõuniku Reine Hindrekus-Koppel. Uuringu

tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise

lepingu täitmise üle.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud uuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas

esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Reine Hindrekus-Koppel, tööhõive osakonna nõunik.

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1. Kirsti Melesk, tööhõive osakonna juhataja;

4.2.2. Age Viira, töövaldkonna andmete nõunik;

4.2.3. Monika Aasa, Eesti Töötukassa töövõime hindamise osakonna juhataja, tema nõusolekul;

4.2.4. Tiia Jasjukevitš, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, tema nõusolekul.

5. Uuring „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring“ finantseeritakse

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem

Eesti“ erieesmärgi „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning

tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute

tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte

puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine

ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

2

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ ning toetuse

andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine“ vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 80

000 eurot.

Valitud hankemenetluse liigi ja otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib

esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsti Melesk

juhataja