Eesti seisukohad EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 13.-14. oktoobril 2025 (siseküsimused)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

08.10.2025 nr 5-1/67-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri 2025. a

istungil (siseküsimused)

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri 2025. a istungil

(siseküsimused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri 2025. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu

seletuskiri.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

9. oktoober 2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri

2025. a istungil (siseküsimused)

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. oktoobri 2025. a istungil:

Määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks

ja tõkestamiseks veebis

1. Eesti toetab jätkuvalt määruse eelnõu üldisi eesmärke kaitsta lapsi seksuaalse

väärkohtlemise eest, tõkestada vastava veebisisu levitamist ja tuua teo toimepanijad kohtu ette.

Eesti ei saa siiski toetada lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali tuvastamiseks kasutaja

jagatava sisu (näiteks pildid, videod) nõusolekupõhist kliendipoolset skaneerimist. Nõusoleku

andmist ei saa isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt lugeda vabatahtlikuks, kui selle

andmata jätmisel piiratakse kasutaja juurdepääsu teenusele. Kui läbirääkimiste tulemusel

kliendipoolsest skaneerimisest ning vabatahtliku nõusoleku põhimõtte riivamisest ei loobuta,

on Eesti valmis üldise lähenemisviisi hääletusest eemale jääma või vastu hääletama, sõltuvalt

lõplikust kompromisstekstist.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 13. – 14.

oktoobril 2025 (siseküsimused)

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite

istung toimub 14. oktoobril 2025. aastal Luksemburgis. Eestit esindab JSK istungil siseminister

Igor Taro.

14. oktoobril toimuval JSK nõukogu siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele

teemadele: i) Schengeni ala toimepidevus ja Frontexi tulevik; ii) koostalitlusvõime

rakendamine; iii) määruse eelnõu võitlusest laste seksuaalse väärkohtlemisega veebis; iv) ühtse

tagasisaatmissüsteemi loomise määrus; v) elanikkonnakaitse mehhanismi määrus; vi)

juurdepääs sideandmetele; vii) geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule ning ohtude

maandamine; ning viii) rände välismõõde.

Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja

rändeosakond, sisejulgeolekuosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning Eesti alalise esinduse

EL juures erialadiplomaadid Birgit Paal ([email protected]) ja Rando Käsper

([email protected]).

1. Määruse eelnõu, millega luuakse ühtne ebaseaduslikult EL-is viibivate kolmandate

riikide kodanike tagasisaatmissüsteem

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline debatt.

Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta märtsis määruse eelnõu, millega luuakse ühtne

ebaseaduslikult EL-is viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmissüsteem1 (edaspidi:

tagasisaatmiste määrus). Selle eesmärgiks on ühtlustada EL liikmesriikide

tagasisaatmispoliitikat ning seeläbi suurendada kogu EL-is täideviidavate tagasisaatmiste

määra, mille madal tase on hetkel üheks EL-i rändepoliitika nõrgaks kohaks. EL Nõukogu

eesistuja Taani ambitsioon on saavutada võimalikult kiirelt poliitiline kokkulepe määruse

eelnõu tundlikumade aspektide osas, mille tarvis korraldatakse Schengeni ala ministrite

hommikusöögi formaadis arvamuste vahetus kompromissettepaneku kohta.

Euroopa Komisjoni määruse eelnõus on välja pakutud säte, millega tekib liikmesriikidel

kohustus enda territooriumil kinni peetud ebaseaduslikult EL-is viibiv kolmanda riigi kodanik

välja saata, kui tema kohta on mõni teine liikmesriik juba väljastanud tagasisaatmisotsuse.

Teisisõnu sätestatakse tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine. Tagasisaatmisotsuste

vastastikune tunnustamine toimuks Euroopa tagasisaatmiskorralduse alusel, mis tuleks

tagasisaatmisotsuse väljastamisel täiendavalt teha ja Schengeni infosüsteemi sisestada. Antud

lähenemine on jaganud liikmesriigid kahte leeri: esimesed toetavad tagasisaatmisotsuste

tunnustamise kohustuslikkust, kuna see loob tugeva lisandväärtuse ebaseadusliku rände

haldamisel, teised soovivad selle vabatahtlikuks muutmist, et tagada suurem paindlikkus

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult

viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ

2

arvestamaks siseriikliku õiguse eripäradega. Euroopa Komisjoni soov on aga liikuda suurema

harmoniseerimise poole, mis tõstaks tagasisaatmiste tõhusust.

EL Nõukogu eesistuja Taani on esitanud kompromissettepaneku, mille kohaselt luuakse n.ö.

kohustuslik valikuline tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine. Selle raames tekkiks

EL-i liikmesriikidel teiste liikmesriikide väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmise kohustus,

kuid seda teatud eranditega. Näiteks saab liikmesriik uue tagasisaatmisotsuse väljastada, kui

isiku väljasaatmine kujutaks ohtu selle liikmesriigi julgeolekule või see muudaks isiku

väljasaatmise kiiremaks.

Eesti põhisõnumid:

Eesti toetab meetmeid, mis on suunatud elluviidavate tagasisaatmiste määra tõstmisele ning

EL-i tagasisaamtispoliitika tõhustamisele. EL Nõukogu eesistuja Taani kompromissettepanek

on sobiv, kuna võimaldab liikuda menetlusega edasi, tagades suurema paindlikkuse

liikmesriikidele, kes seda vajavad oma riikliku õiguse nüansside ja juhtumite eripärade tõttu.

Eesti toetab väljapakutud kompromissettepanekut, kuivõrd see võimaldab teise liikmesriigi

tagasisaatmisotsust tunnustada Schengeni infosüsteemi tagasisaatmise hoiatusteate alusel.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ (heaks

kiidetud 8.05.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 23.05.2025 Riigikogu ELAK-i

istungil);

2. Schengeni ala toimimine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: tutvustatakse värsket Schengeni baromeetrit, millele

järgneb Schengeni ala liikmesriikide siseministrite arutelu Frontexi tuleviku üle.

Värskes Schengeni baromeetris kajastuvad kaks peamist teemat: i) olukord välispiiridel ning

ii) lähinaabruse mõjud EL-i julgeolekule, mida analüüsitakse 2025. aasta I poolaasta arengute

alusel.

Olukord välispiiridel: Schengeni ala on endiselt populaarne turismisihtkoht. 2025. aastal on

taas täheldatud piiriületuste kasvu, mis omakorda toob esile vajadust suuremaks piirikontrolli

digitaliseerimiseks. Nii praegu kui ka tulevikus jääb Schengeni ala julgeolekut enim mõjutama

ebastabiilsus lähinaabruses: Venemaa agressioonisõja eskaleerumine Ukraina vastu võib

põhjustada ootamatuid ning suuremaid põgenike liikumisi EL-i, lisaks võivad Venemaa ja

Valgevene ebademokraatlikud režiimid kunstlikult luua rändesurvet EL-i välispiiridele.

Oluliselt on õnnestunud vähendada nii ebaseaduslikku sisserännet kui ka piiriülest kuritegevust

tänu tõhusamale koostööle Lääne-Balkani riikidega. Arvestades jätkuvat ebastabiilsust Liibüas,

Saheli piirkonnas ning Põhja-Aafrikas üldiselt, võib eeldada, et Vahemere rändeteed jäävad

jätkuvalt populaarseks ja rändesurve võib kasvada.

3

Schengeni ala viisade kontekstis jätkub murettekitav trend, kus osad liikmesriigid ei juhindu

Euroopa Komisjoni 2022. aasta suunistest Venemaa kodanikele viisade väljastamise kohta.

Kõigest kolm liikmesriiki väljastavad hinnanguliselt 69% kõigist Venemaa kodanike Schengeni

viisadest, millest 76% on taotletud turismi eesmärkidel. Kõikidest Schengeni viisa taotlejatest

on Venemaa kodanikud neljandal kohal taotluste arvu poolest.

Schengeni ala julgeolek: nii praegust kui tulevast perioodi jäävad defineerima Venemaa,

Valgevene ja nende mõjusfääris olevate riikide hübriidrünnakud Schengeni alal. Peamisteks

rünnakuvahenditeks on desinformatsioon, küberründed (eriti piirihalduse IT-süsteemide vastu),

kriitilise taristu sabotaaž ning endiste kombatantide imbumine liikmesriikide ühiskondadesse.

Samuti võib ala julgeolekuolukord halveneda Venemaa agressioonisõja tulemusel, mis võib

hoogustada tulirelvade smugeldamist ning kuritegelike jõukude arvukuse kasvu. Schengeni ala

turvalisust panevad proovile ka radikaalsed rühmitused, kes üha enam kasutavad oma

ideoloogia levitamiseks digitaalseid vahendeid ja tehisaru. Teatud kasvu saab märgata ka

uimastite tootmisel ning smugeldamisel, seda nii uute sünteetiliste ühenduste kui ka kokaiini

puhul.

Eesti põhisõnumid:

Eesti vaatest on murettekitav Venemaa kodanikele väljastavate Schengeni viisade arvu

suurenemine. Sõltumata sellest, kas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu lõppeb või mitte,

jääb Venemaa ebademokraatlik režiim märkimisväärseks ohuallikaks Schengeni ala ja EL-i

liikmesriikidele. Aktiivse sõjategevuse lõppemine „vabastab“ märkimisväärselt kombatante

ehk lahingukogemusega isikuid (nii Venemaa poolt mobiliseerituid, vabatahtlikuid kui ka

lepingulisi palgasõdureid), kelle rehabiliteerimise ja ühiskonda taaslõimumise võimekus

Venemaal suuresti puudub. Seeläbi on Venemaa ebademokraatlik režiim tõenäoliselt huvitatud

uute rünnakute läbiviimiseks naabruskonnaks, vältimaks riigi ühiskondlikku korra

destabiliseerimist.

Antud Vene Föderatsiooni kodanike kategooriat – kombatante, režiimile sümpatiseerijaid –

kasutab Vene režiim oma luureteenistuste juhtimisel tõenäolisemalt ka Schengeni ja EL-i

riikide vastu suunatud hübriidoperatsioonideks. Mainitud Venemaa kodanike hulgas on varem

süüdimõistetud ja otse vanglatest rindele saadetud kurjategijaid ning relvajõudude liikmed, kes

on Ukrainas toime pannud sõjakuritegusid. Nende kuritegeliku tausta, lahingukogemuse ja

kuritegelike võrgustikega seotud sidemete kombinatsioon kujutab endast julgeolekuohtu

riikidele, mis võivad neid vastu võtta või võõrustada – eriti hübriidohtude kontekstis.

Seeläbi on Eesti vaatest oluline takistada selliste isikute imbumist Schengeni ala ja EL-i

liikmesriikide ühiskondadesse, mille tarvis tuleb võtta kasutusele EL-i tasandi meetmeid,

tagamaks ühtset lähenemist kõikide liikmesriikide puhul. Selle tarvis peaks rakendama

piiranguid nii väljastavate viisadele kui ka elamislubadele eesmärgiga takistada nende isikute

vaba liikumist Schengeni alal. Sama rõhutati ka Tallinna siseministrite kohtumisel 19. juunil

2025, kus toodi esile vajadust ühtlustada ohupilti, piirata Venemaa eks-kombatantide vaba

liikumist Schengeni ruumis ning mitte väljastama sellistele isikutele viisasid ja elamislube.

4

Päevakorrapunkti teises pooles arutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti (edaspidi Frontex) tuleviku üle. Teemakäsitlus tõukub Euroopa Komisjoni poliitilistest

suunistest 2024-2029, mille raames soovitakse muuhulgas tugevdada Frontexit,

kolmekordistades selle ametkonda 30 000 piirivalvurini. Selle eesmärgi saavutamise nimel on

Euroopa Komisjon kavandanud Frontexi määruse ülevaatamise 2026. aastal. Liikmesriikide

vaheliste arutelude käigus jõuti kolme põhilise aspektini, mida peaks arvestama selle protsessi

raames:

 Lähtepunktiks peaksid olema liikmesriikide operatiivvajadused – liikmesriigid on

üldiselt nõus, et iga alalise korpuse suurendamise ettepanek peab kindlalt tuginema

põhjalikule mõjuhinnangule, mida Euroopa Komisjon on praegu ette valmistamas.

Liikmesriigid on rõhutanud vajadust arutada enne alalise korpuse suurendamise

ettepaneku tegemist eelkõige ameti tulevasi volitusi ja ülesandeid, kuid seda peamiselt

kehtiva määruse sätete raames, kus võib olla arenguruumi;

 Keskenduda tuleks jätkuvalt ameti põhifunktsioonidele, mis on seotud välispiiride ja

tagasisaatmisega – kuigi liikmesriigi välispiir jääb kindlalt riigi endi pädevusse, on

tõusetunud küsimus, kas praegune Frontexi määrus pakub piisavat toetust EL

varjupaiga- ja rändepaketi rakendamisele. Kuna geopoliitiline olukord on oluliselt

muutunud ning hübriidrünnakute arv on märkimisväärselt kasvanud, peaks arutama, kas

Frontex võiks saada juurde teisi toetavaid funktsioone, et aidata liikmesriikidel paremini

toime tulla dünaamiliste oludega;

 Võtmeküsimuseks on koostöö kolmandate riikidega, sh Frontexi roll tagasisaatmisel

kolmandatest riikidest teistesse kolmandatesse riikidesse – Frontexil on hetkel olemas

mandaat koostööks kolmandate riikidega, nt teabevahetuse ja staatuslepete raames.

Kuigi viimased on olnud tõhusad Lääne-Balkani riikide puhul, ei ole nad senini olnud

rakendatud väljaspool EL-i lähinaabrust. Liikmesriikide arvates võiks Frontexi suurem

paindlikkus lepete sõlmimisel kolmandate riikidega muuta ta atraktiivsemaks partneriks

rändevoogude ohjamisel. Näiteks võiks kaaluda Frontexile võimekuse tagamist viimaks

läbi tagasisaatmisoperatsioone kahe kolmanda riigi vahel, mida praeguse määruse alusel

ei ole võimalik teha.

Sellest tulenevalt soovib EL Nõukogu eesistuja Taani arutada Frontexi ja selle alalise korpuse

tulevikku, selle mandaadi tugevdamist ning võimekust reageerida hübriidrünnakutele.

Eesti põhisõnumid:

Kuigi Eesti on rahul praeguse Frontexi mandaadiga, võiks panna suuremat rõhku ameti

paindlikkusele sõlmimaks leppeid kolmandate riikidega, eesmärgiga parendada nende

piirihaldust, viia läbi ühisoperatsioone ning panustada rändehaldusesse (k.a. tagasisaatmiste

teostamise puhul). Lisaks peab leidma viise, kuidas suurendada Frontexi võimekust kiireks

reageerimiseks muutuvale rändeolukorrale, sh rände instrumentaliseerimisele, ning suurendada

ameti võimekust operatiivinfo vahetamiseks nii liikmesriikide kui ka teiste ametitega (nt

Europol). Hübriidrünnakutele vastu seismine, nii merel kui maal, peaks olema samuti fookuses

Frontexi mandaadi arutelude raames. Esmalt on vaja täita juba ametile seatud eesmärgid 10 000

ametniku osas ja tagada alalise korpuse täielik mehitatus, koolitamine ning rakendamine.

5

Suurendamist 30 000-ni saab Eesti toetada, kuid see peab kindlalt tuginema põhjalikule

mõjuhinnangule. Samuti on Eesti arvamusel, et regionaalselt oleks oluline spetsialiseerunud

väljaõppekeskuse loomine Narva, mis edendaks ameti võimekuse loomist ja hoidmist.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).

3. Koostalitlusvõime rakendamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministritele esitatakse regulaarne ülevaade

suuremahuliste piiriüleste IT-süsteemide koostalitlusvõime rakendamise hetkeseisust.

Ajavahemikus 2017–2018 on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kiitnud heaks mitmed EL-i

üleste suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse ning

sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni

infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem

(Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem

(ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete

vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõtuks

eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele sihtotstarbelist raha.

Vastavalt eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide

rakendamise ajakavale pidi infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine

toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EES-i käivitamine), II laine 2025.

aasta I-II kvartal (ETIAS-e käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025.

aasta II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks)

ning IV laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine).

Kahjuks ei ole õnnestunud planeeritud ajakavas püsida seoses tsentraalsete ning osade

liikmesriikide arenduste hilinemisega eelkõige EES osas mis omakorda on mõjutanud

järgnevate infosüsteemide juurutamise ajakava. Samuti tuli 2024 aasta lõpus Euroopa Komisjon

välja ettepanekuga EES-i järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks maandamaks EES

rakendamisega seotud riske.

Koostalitlusvõime rakendamise esimene etapp nominaalselt algab 12. oktoobril, mil

liikmesriigid alustavad EES-i järkjärgulise rakendamisega (Eesti käivitab EES-i terviklikult

korraga). Sellest tulenevalt annavad eu-LISA ja Euroopa Komisjon ministritele ülevaate

esmasest kogemusest EES-i käivitamisega. Teised koostalitlusvõime komponendid peaksid

rakenduma järgmiselt:

 ECRIS-TCN tehniline valmisolek 2025. aasta neljandas kvartalis.

 Uuendatud EURODAC juurutamine 2026. aasta juunis, mis on olulisim osa rändepaketi

infosüsteemidest;

6

 ETIAS kasutuselevõtt on kavandatud alles 2026. aasta neljandas kvartalis vältimaks

riske Eurodac kasutuselevõtu tähtajale.

Vahemikku 2027-2028 on kavandatud ülejäänud koostalitlusvõime arhitektuuri komponentide

juurutamine ning konkreetsemad tähtajad täpsustatakse 2025. aasta sügisel.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.

4. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks veebis

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Taani soovib saavutada osalist

ühist lähenemist määruse eelnõule.

Euroopa Komisjon esitas määruse ettepaneku 11. mail 2022, millega sooviti kehtestada

eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (edaspidi: CSAM).

Kahjuks ei ole siiani suudetud vahepealsel perioodil saavutada kõigile liikmesriikidele sobivat

kompromissi. Kõige lähemal kompromissile on oldud Belgia ja Ungari eesistumiste ajal, kuid

piisavat toetud siiski ettepanek saanud ei ole. Liikmesriigid on jagunenud kahte leeri: i) need,

kes toetavad võimalikult laia kohaldamisala ja on see juures nõus suurema privaatsusõiguse

riivega; ning ii) need, kelle jaoks privaatsusõiguse tagamine on prioriteetsem. Eesti kuulub

teisse leeri tuleneval Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kinnitatud seisukohtadest2. 2025. aasta

mais jõudis Poola eesistuja järeldusele, et nende eesistumise ajal kompromissini jõuda pole

võimalik. 2025. aasta juuni siseministrite kohtumisel anti ülevaade tehtud edusammudest ja

potentsiaalselt tutvustatakse võimalust ajutist regulatsiooni pikendada, mis praeguse seisuga

kehtib kuni aprillini 2026.

Praegune EL Nõukogu eesistuja Taani kuulub CSAM-i osas nende liikmesriikide hulka, kes

toetab võimalikult laia kohaldamisalaga lahendust ning on see juures nõus suurema

privaatsusõiguse riivega. Taani on sisuliselt toonud tagasi arutlusele Belgia eesistumise ajal

loodud CSAM versiooni, mis koostati 2024. aasta juunis. Toonasele versioonile oli Eesti valmis

vastu hääletama tulenevalt Vabariigi Valitsuse 3. novembril ja Riigikogu EL asjade komisjoni

25. novembril 2022. aastal kinnitatud seisukohtadele. Seeläbi praegune eesistuja Taani esitatud

versioon ei ole Eestile samuti sobilik, kuna määruse eelnõust oli eemaldatud endise eesistuja

Poola sisse viidud privaatsusõigusi kaitsev klausel. Lisaks Eestile väljendasid oma kavatsust

praegusele kompromisstekstile vastu hääletada mitmed teised liikmesriigid, kelle jaoks

privaatsusõiguse riive ei ole nii suurel määral põhjendatud. Samuti on asunud kõhklevale

seisukohale väike osa liikmesriike, kes varasemalt on määruse eelnõud toetanud.

2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse eeskirjad

laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (heaks kiidetud 3.11.2022. aasta Vabariigi Valitsuse

istungil ning 25.11.2022. aasta ELAKi istungil); Eesti seisukohad 19.-20.10.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks

kiidetud 12.10.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16.10.2023. aasta ELAKi istungil); ning Eesti

seisukohad 10. – 11.10.2024 toimunud EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud 3.10.2024. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil ning 4.10.2024. aasta Riigikogu ELAKi istungil).

7

Sisuliselt on esitatud määruse kompromisstekstis võrreldes varasemate versioonidega oluliselt

nõrgestatud otspunktkrüpteeringute suhtelise terviklikkuse kaitse ning toodud tugevamalt sisse

Eestile mittesobilik kliendipoolse sisu skaneerimine (fotod, videod, veebiaadressid), mis

tugineb kasutaja nõusolekule lubada teatud sisu kontrollida enne selle krüpteerimist.

Esitatud kompromisstekst vastuolus Vabariigi Valitsuse 3. oktoobril 2024. aastal kinnitatud EL

JSK nõukogu seisukohaga3, mis ei toeta kliendipoolset skaneerimist ja nõusoleku

vabatahtlikkuse põhimõtte rikkumist. Nõusoleku andmist ei saa isikuandmete kaitse

üldmääruse kohaselt lugeda vabatahtlikuks, kui selle andmata jätmisel piiratakse kasutaja

juurdepääs teenusele,

Eesti seisukoht:

Eesti toetab jätkuvalt määruse eelnõu üldisi eesmärke kaitsta lapsi seksuaalse

väärkohtlemise eest, tõkestada vastava veebisisu levitamist ja tuua teo toimepanijad

kohtu ette. Eesti ei saa siiski toetada lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali

tuvastamiseks kasutaja jagatava sisu (näiteks pildid, videod) nõusolekupõhist

kliendipoolset skaneerimist. Nõusoleku andmist ei saa isikuandmete kaitse üldmääruse

kohaselt lugeda vabatahtlikuks, kui selle andmata jätmisel piiratakse kasutaja

juurdepääsu teenusele. Kui läbirääkimiste tulemusel kliendipoolsest skaneerimisest ning

vabatahtliku nõusoleku põhimõtte riivamisest ei loobuta, on Eesti valmis üldise

lähenemisviisi hääletusest eemale jääma või vastu hääletama, sõltuvalt lõplikust

kompromisstekstist.

Selgitus: Otspunktkrüpteeringu (ingl. k. End-to-End Encryption, E2EE)4 puhul rõhutatakse

artiklis 1(5) küll kompromisstekstis selle terviklikkuse olulisust ning kaitset lahti murdmise eest

(nn tehnoloogiliste tagauste loomine), kuid samal ajal tekitatakse artiklis 10 teenusepakkujatele

kohustus enne sisu otspunktkrüpteerimist kogu meediamaterjal (pildid, videod, emotikonid jne)

skaneerida, et teha kindlaks, kas selles sisaldub lapsi seksuaalselt väärkohtlevat materjali.

Selleks toiminguks on määruse ettepaneku põhjenduspunktis 26a nähtud ette kliendipoolne

nõusolek skaneerimiseks – vastasel juhul ei ole võimalik teatud ulatuses meediafaile rakenduste

kaudu edastada. Kuna taoline lähenemine piirab rakenduse täie võimekuse kasutamist kui ei ole

antud nõusolek sisu skaneerimiseks, siis ei saa antud nõusolekut pidada ka vabatahtlikuks, k.a.

andmekaitse üldmääruse põhjenduspunkti 42 vaatest5.

Nõusolekupõhine kliendipoolne skaneerimine kujutab endast süsteemi, mis annab võimaluse

skaneerida materjali kasutaja seadmes. Otspunktkrüpteeritud rakenduste puhul tähendab see, et

3 Seisukoht 1.4: „Eesti ei saa toetada lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali tuvastamiseks kasutaja jagatava

sisu nõusolekupõhist kliendipoolset skaneerimist, sest pakutud lahenduse mõjude analüüs on ebapiisav ja

nõusoleku andmist ei saa isikuandmete kaitse määruse kohaselt lugeda vabatahtlikuks, kui selle andmata jätmisel

piiratakse kasutaja juurdepääsu teenusele.“ 4 Otspunktkrüpteering – kommunikatsioonisüsteem, milles ainult suhtlevad osapooled omavad sõnumitele

(veebisaitide sisu, kõned jms.) ligipääsu. Sõnum krüpteeritakse saatja ning dekrüpteeritakse saaja poolt, mille tõttu

ei oma suhtlusplatvorm ligipääsu sõnumi sisule. 5 Sama hinnangu on andnud ka Nõukogu õigusteenistus (CLS).

8

skaneerimine toimub enne sisu krüpteerimist. Ilma nõusolekut andmata skaneerida võimalik ei

ole. Kasutajal tuleb anda nõusolek selleks, et kasutaja jagatud multimeedia (ja URL-idele)

monitoorimiseks võidakse rakendada vastavaid tehnoloogiaid. Kui seda nõusolekut ei anta, siis

piiratakse kasutaja rakenduse funktsionaalsust piltide jagamiseks selles konkreetses teenuses,

kuid teenuse kasutamine on endiselt võimalik. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult

vastavalt GDPR-i põhjenduspunktile 42. Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes 05/2020

nõusoleku kohta vastavalt määrusele 2016/679 on öeldud, et sõna „vaba“ tähendab

andmesubjektide tegelikku valikut ja kontrolli. Üldreeglina näeb GDPR ette, et kui

andmesubjektil puudub tegelik valikuvabadus, ta tunneb, et teda sunnitakse nõusolekut andma

või kui nõusoleku andmata jätmine toob kaasa negatiivseid tagajärgi, siis ei ole nõusolek kehtiv.

Kui nõusolek on seotud tingimustega, mille üle ei saa läbirääkimisi pidada, siis eeldatakse, et

see ei ole vabatahtlikult antud. Kui nõusoleku andmata jätmine toob kaasa teenuse piiramise,

siis ei pruugi tegemist olla vabatahtlikult antud nõusolekuga. Seni EL Nõukogu tasandil

toimunud arutelud ei ole olnud piisavalt veenvad, et pakutud lahendus on kooskõlas EL-i

õigusega.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(heaks kiidetud 3.11.2022. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 25.11.2022. aasta

ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad 10.-11.10.2024 toimunud EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

(heaks kiidetud 3.10.2024. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 4.10.2024. aasta

Riigikogu ELAKi istungil).

5. Määruse eelnõu EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi ja rahvatervise hädaolukorra

kriisivalmiduse kohta

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu.

2025. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, milles käsitletakse liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi ajakohastamist6. Selle üldine eesmärk on parandada

tulemuslikkust tegevuses, millega toetatakse looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude (sh

tõsised piiriülesed terviseohud) ennetamist, nendeks valmistumist ja nendele reageerimist,

võttes ühtlasi arvesse, et liitu ähvardavad riskid ja ohud on üha keerukamad ja omavahel aina

enam seotud.

Määruse ettepanekuga nähakse ette:

 liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisolekuks ja neile reageerimiseks;

 rahastamise raamistik, et kasutada ära koostoimet ja parandada koordineerimist

sektorite vahel;

 sätestatakse eesmärgid ja eelarve ajavahemikuks 2028-2034;

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning

liidu toetust tervisealasteks ja neile reageerimisele ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1313/2013/EL.

9

 liidu rahastuse vormid ja eeskirjad.

Sellest tulenevalt soovib EL Nõukogu eesistuja Taani teha esialgse arvamuste vahetuse määruse

eelnõu kohta, et kombata liikmesriikide üldisi seisukohti, eriti tsiviil-militaar koostöö ning EL-

i kriisikoordinatsiooni keskuse (ingl. k. Crisis Coordination Hub) kohta. Kuna määruse

ettepanek ise on alles tutvustamisel, on enamusel riikidest detailsemad seisukohad alles

kujundamisel (k.a. Eestil).

Eesti põhisõnumid:

Eesti toetab igakülgselt EL-i ja liikmesriikide samme Euroopa tsiviil- ja sõjalise koostöö

tugevdamiseks. Ennekõike tuleb tugevdada olemasolevaid tööriistu ja vajaduse korral

laiendada ning tõhustada erinevate osaliste koostööd. EL-i tegevus kriisivalmiduse ja -kindluse

valdkondades peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja

planeerimisprotsessi, nendega konkureerimata.

Kriisikindlus tagab, et meid on raskem rünnata ja et me taastume kiiremini, olgu tegemist

looduskatastroofi, hübriidse iseloomuga rünnakute või muu kriisiga. Halvenenud

julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja elanikkonna kriisikindlust. Valmistudes

kõige tõsisemateks kriisideks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.

Eesti toetab EL-i hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) mandaadi

laiendamist viisil, mis tagaks mistahes ohustsenaariumi realiseerumisel (sh hübriidse

iseloomuga tegevus ja sõjaline konflikt) operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

ERCC mandaadi laiendamise lahutamatuks eelduseks peab olema personali ja rahastuse

suurendamine proportsionaalselt lisanduvate ülesannetega. Toetame

elanikonnakaitsemehhanismi ühiste kriisivarude planeerimise ja varajase reageerimise

võimekuse tugevdamist. Seejuures tuleb arvestada regionaalsete ohustsenaariumide ja

riskidega, planeerides varude eelpaigutamist logistiliselt keerukamatesse piirkondadesse.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 26.01.2023. aasta, 19.10.2023. aasta ja 29.02.2024. aasta istungitel

ja Riigikogu ELAKi 10.02.2023. aasta ja 08.03.2024. aasta istungitel);

 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 6.02.2025. aasta istungil ja Riigikogu ELAKi 11. veebruari

2025. a istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).

6. Rände välismõõde

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus rände välismõõtme olukorrast

siseministrite töölõuna formaadis.

10

EL Nõukogu eesistuja Taani soovib arutada liikmesriikide siseministritega rände välismõõdet,

keskendudes eriti olukorral Süürias, kus poliitiline olukord on endiselt dünaamiline. EL-i

üldine rändeolukord on jätkuvalt paranemas: võrreldes eelneva perioodiga on ebaseaduslikud

saabumised välispiiril vähenenud umbes 35% võrra. Samuti on umbes 20% võrra langenud

rahvusvahelise kaitse taotluste hulk EL-is, kuigi koguarv on endiselt koormavalt suur.

EL jälgib olukorda Süürias tähelepanekulikult, sh religioossete ja vähemuste õiguste tagamise

kontekstis. Perioodil 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2025 oli Süüria ebaseaduslikult EL-i piiri

ületanud migrantide peamine päritoluriik (14% koguarvust). Kuigi süürlastest rahvusvahelise

kaitse taotlejate arv antud perioodil langes 45%, oli Süüria koos Venetsueela ja Afganistaniga

jätkuvalt üks peamisi taotlejate päritoluriike. 24. septembril 2025 toimusid läbirääkimised

Süüria ja Iisraeli vahel eesmärgiga sõlmida julgeolekulepe, k.a. Süüria edelaosa

demilitariseerimise osas. 7. septembri 2025 seisuga on ÜRO humanitaarasjade

koordinatsioonibüroo (OCHA) raporteerinud 1 158 023 isiku ümberasumist Suwayda

piirkonnast seal 13. juulil 2025 lahvatanud relvastatud kokkupõrgete tõttu. UNCHR-i andmetel

on vahemikus 8. detsember 2024 kuni 25. september 2025 Süüriasse tagasi pöördunud

hinnanguliselt 1 027 887 endist sõjapõgenikku, enamuses naabruskonna riikidest (st Türgi,

Liibüa, Jordaania, Iraak, Egiptus). Tulenevalt Süüria kodusõja teatud leevenemisest on

vähenenud ka sellest riigist pärit rahvusvahelise kaitse taotluste hulk EL-is.

Eesti põhisõnumid:

Eesti vaatest oli Süüria režiimivahetus positiivne areng, mille puhul võiks loota, et uus valitsus

suudab luua demokraatlikel praktikatel ning laiapindsel ja võrdsel kaasamisel ehitatud

ühiskonda, kus austatakse vähemuste õigusi. Eesti vaatest on oluline, et Süüria kodanikud

saaksid otsustada oma tuleviku üle, mille tõttu toetab Eesti vabatahtlikel alustel põgenike

tagasipöördumist koduriiki. Selleks, et riik, kuhu tagasi tulla, oleks võimeline tagama oma

inimeste heaolu, toetab Eesti Süüria vastu suunatud sanktsioonide järkjärgulist leevendamist.

Samas, kui Süüria uus valitsus ei täida sanktsioonide leevendamise tingimusi või pöörab

reforme tagasi, peaks olema tagatud võimalus sanktsioonide taaskehtestamiseks. Lisaks peab

EL võtma proaktiivset rolli regioonis, eriti Süürias, et maandada Venemaa mõju piirkonnas.

Eesti on omalt poolt panustamas humanitaarabiga ning Eesti mittetulundusühingud on

tegutsemas kohapeal hariduse ja elatise teenimist edendavate initsiatiividega. Selleks, et

soodustada Süüria kodanikke koju tagasipöördumist, oleme avatud Euroopa tasandil nn

tutvumiskülastusi (ingl. k. go-and-see) võimaldava raamistiku või suuniste väljatöötamiseks.

Peame oluliseks, et kodumaale naasta soovivad Süüria põgenikud saaksid seda teha

vabatahtlikult ja turvaliselt ning et tagasipöördumist ettevalmistav go-and-see visiit ei viiks

isikule liikmesriigis antud kaitse tühistamiseni.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil);

11

 Eesti seisukohad EL-i välisasjade nõukogu istungil 16.12.2024 (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 12.12.2024. aasta istungil ja Riigikogu väliskomisjoni 12.12.2024.

aasta istungil).

7. Sideandmete säilitamine ja juurdepääsu tagamine õiguskaitseasutustele

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Taani teeb ülevaate sideandmete

säilitamise reguleerimise edasistest sammudest.

EL Nõukogu eesistuja Taani jätkab varasemate eesistujate ja kõrgetasemelise grupi (ingl. k.

High-Level Group, HLG) püüdlusi sideandmete säilitamise küsimuse õigusliku lahendamise

poole. 24. juunil 2025 esitles Euroopa Komisjon teekaardi liikumaks õigusliku regulatsiooni

poole, mis tagaks õiguskaitseasutustele juurdepääsu varasemalt säilitatud sideandmetele – seda

toetas ka Euroopa Ülemkogu oma järeldustes 26. juunil 2025. 18. septembril 2025 arutati COSI

töörühmas eesistuja plaani teekaardi rakendamisel ja selle seiramisel – lepiti kokku, et COSI

jätkab arutelusid sel teemal. Seetõttu teeb EL Nõukogu eesistuja Taani ülevaate siseministritele

järgmistest sammudest ja tegevustest teekaardis kajastatud valdkondades: i) sideandmete

säilitamine; ii) seaduslik side pealtkuulamine; iii) digitaalne kohtuekspertiis; iv)

standardiseerimine; v) tehisarul põhinevate lahenduste kasutamine õiguskaitseasutuste töös;

ning vi) horisontaalsed tegevused kommunikatsioonis.

Eesti võtab ülevaate teadmiseks.

8. Praeguse geopoliitilise olukorra mõju EL-i sisejulgeolekule

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus viimaste geopoliitiliste arengute

mõjust EL-i sisejulgeolekule ministrite hommikusöögi formaadis.

EL siseministrite tööhommikusöögi formaadis arutatakse muutuva geopoliitilise olukorra mõju

EL-i sisejulgeolekule, eriline fookus on Iisraeli ja Gaza piirkonna kriisile. Konflikti põhjuste,

osapoolte ja võimalike lahenduste suhtes levivad vastuolulised narratiivid ning

mõjutustegevuse võtted suurendavad radikaliseerumise ja vägivalla ohtu (nii piirkonnas kui ka

EL-is elavate diasporaade seas). Kasvab ühiskonna lõhestumine, rahutuste ja vägivaldsete

konfliktide oht, mis suurendab koguni terrorirünnakute ohtu EL-i liikmesriikide territooriumil.

Olukord Lähis-Idas on avaldanud suurt mõju avalikele aruteludele, sh veebis. Inimesed jagavad

väga emotsionaalseid postitusi, kriitilisi kommentaare ja kahjuks ka valeinfot. Oluline on

suurendada koostööd veebiplatvormidega vihakõne ja vägivalda õhutava info piiramiseks ning

inimeste teadlikkuse suurendamiseks vägivalla propageerimise ja pahatahtlikult moonutatud

info ohu suhtes. Suure tõenäosusega ei vähene Gaza piirkonnas toimuva relvastatud konflikti

mõju ka pärast vaherahu sõlmimist, mille tõttu soovib eesistuja Taani pöörata suuremat

tähelepanu sellele, kuidas EL-i sisejulgeolek saaks toime tulla selle konflikti lõhestava ja

radikaliseeruva mõjuga pikemas perspektiivis.

Eesti põhisõnumid:

Eesti jälgib olukorda Lähis-Idas, eeskätt Gazas toimuvat, sest sellel on märkimisväärne mõju

kogu Euroopa siseturvalisusele. Vastuolulised narratiivid, emotsionaalsed ja ideoloogilised

12

pinged ning mõjutustegevuse võtted mõjutavad ja polariseerivad avalikku arutelu, õhutavad

konflikte ja suurendavad vägivaldse äärmusluse ja isegi terrorismi ohtu. Oluline on rõhutada

Euroopa Liidu liikmesriikides meeleavalduste korraldamisel vägivalda ennetavaid meetmeid

ning samaaegselt suurendada esmareageerijate võimekust ennetada ja tõkestada vägivalda, sh

maandada terrorismiohtu avalikus ruumis.

Tähtis on pöörata erilist tähelepanu strateegilisele kommunikatsioonile ning desinformatsiooni

tõrjumisele seoses Gaza konflikti osapooltega. Samuti rõhutame vajadust suurendada ELi

liikmesriikides kogukondadevahelist dialoogi ja sotsiaalset sidusust. See suurendab laiemalt

ühiskonna kerksust, aga ka kogukondade vastupidavust vägivaldse äärmusluse ja vihakõne

vastu. Tähelepanu vajavad antisemitismi ilmingud ning suurendada tuleb kogukondade

usaldust õiguskaitseasutuste suhtes ning tõhustada asutuste-ülest aga ka rahvusvahelist

infovahetust, kaasates vajadusel ka Europoli.

Eesti rõhutab jätkuvalt, et põhiliseks ohuallikaks EL-i julgeolekule jääb Venemaa, seda ka

pärast Ukraina sõja lõppemist (vt seletuskirja punkt 2)

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

19.06.2025. aasta istungil).