Riigikantselei resolutsioon: Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: 2-5/16-02074

Resolutsiooni teema: Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Vastavalt valitsuskabineti 16.06.2011 kokkuleppele esitab minister direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamisel Vabariigi Valitsusele aruande hilinemise põhjustest ning ettepanekud edaspidiste hilinemiste vältimiseks.

Juhime Teie tähelepanu õigeaegselt ülevõtmata direktiivile, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30.09.2016: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014, kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta.

Eelpool tulenevast palume Siseministeeriumil ette valmistada ja ametlikult eelnõude infosüsteemi (EIS)  kaudu (toimiku number: 16-1123) esitada ülevaade direktiivi hilinemise põhjustest ja ettepanek hilinemiste edaspidisteks vältimisteks.

Ülevaate koostamisel palume hinnata, kas probleemid tulenesid planeerimisvigadest, koostööprobleemidest, puudulikust õigusanalüüsist või direktiivi ülevõtva aktiga on soovitud reguleerida direktiiviga hõlmamata küsimusi. Ülevaadet on kavas arutada EL koordinatsioonikogus 26.10.2016 ning esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 24.10.2016.

Ametlik materjal palume esitada Riigikantseleile 28.10.2016 arutamiseks 31.10.2016 kantslerite nõupidamisel ning kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse 03.11.2016 istungil. Tähtaeg: 28.10.2016

Lisainfo: Ülevaadet on kavas arutada 26.10.2016 EL koordinatsioonikogus, 31.10.2016 kantslerite nõupidamisel ning seejärel esitatakse teadmiseks Vabariigi Valitsuse 03.11.2016 istungile.

Kinnitaja: Age Inkinen, Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik direktori asetäitja ülesannetes Kinnitamise kuupäev: 30.09.2016 Resolutsiooni koostaja: Mirjam Kaldma [email protected], 693 5201      

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/36/EL,

26. veebruar 2014,

kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parla­ mentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva­ must ( 1 ),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 2 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1) Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguli­ seks loomiseks on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2) ELi toimimise lepingus on sätestatud, et liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel rändevoogude tõhus juhtimine ja liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine. Selleks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma vastu meetmed, mis käsitlevad kolman­ date riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi ning nende õiguste kindlaksmää­ ramist.

(3) Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 4. novembril 2004, tõdeti, et seaduslikul rändel on tähtis roll majandusarengu edendamisel, ning paluti komisjonil esitada seadusliku rände poliitika kava, sealhulgas riiki

lubamise menetlused, mis võimaldavad tööturul viivita­ mata reageerida muutuvale nõudlusele võõrtööjõu järele.

(4) 14.–15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu leppis kokku mitu 2007. aastal võetavat meedet. Nende meetmete hulka kuulus sellise hästi korraldatud seadus­ liku sisserände poliitika väljatöötamine, mis täielikult austab siseriiklikku pädevust, et aidata liikmesriikidel rahuldada olemasolevat ja tulevast tööjõuvajadust. Euroopa Ülemkogu kutsus samuti üles uurima ajutise rände lihtsustamise võimalusi.

(5) 16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtu­ misel vastuvõetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis väljendatakse liidu ja selle liikmesriikide kohustust viia ellu õiglast, tõhusat ja järjekindlat poliitikat, et tegeleda rändevaldkonna probleemide ja võimalustega. Pakt on aluseks ühisele sisserändepoliitikale, mille puhul juhindu­ takse liikmesriikide solidaarsuse vaimust ja koostööst kolmandate riikidega ning mis põhineb rändevoogude nõuetekohasel juhtimisel, pidades silmas mitte üksnes sihtriigi, vaid ka päritoluriigi ja rändaja enda huvisid.

(6) 11. detsembril 2009 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud Stockholmi programmis tunnis­ tatakse, et tööjõu sisseränne võib toetada konkurentsi­ võime ja majandusaktiivsuse suurenemist ning et paindlik sisserändepoliitika annab tulevikus liidu ees seisvate oluliste demograafiliste probleemide ning tööjõunõudluse suurenemise tingimustes olulise panuse liidu majandus­ arengusse ja majandustulemustesse pikemas perspektiivis. Ühtlasi näitab see, kui tähtis on tagada liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning optimeerida rände ja arengu vaheline seos. Programmis kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles jätkama komisjoni 21. detsembri 2005. aasta teatises esitatud seadusliku rände poliitikakava ellu­ viimist.

(7) Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele ning hooajatöötajate jaoks inimväärsete töö- ja elamistingimuste tagamisele, kehtestades õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal viibimise eeskirjad ning määratledes hooajatöötajate õigu­ sed, nähes samal ajal ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära riiki lubatust kauemaks jäämine või ajutiselt riigis viibimise muutumine alaliseks. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/52/EÜ ( 4 ) kehtestatud eeskirjad aitavad ära hoida ajutise riigis viibimise muutumise ebaseaduslikuks riigis viibimiseks.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/375

( 1 ) ELT C 218, 23.7.2011, lk 97. ( 2 ) ELT C 166, 7.6.2011, lk 59. ( 3 ) Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa

Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. veebruari 2014. aasta otsus.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).

(8) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi jõustama, disk­ rimineerimata seejuures soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eelkõige kooskõlas nõukogu direktiividega 2000/43/EÜ ( 1 ) ning 2000/78/EÜ ( 2 ).

(9) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks ühinemisaktide asjaomastes sätetes kirjeldatud põhimõtet, mille kohaselt eelistatakse liikmesriikide tööturule juurde­ pääsu puhul liidu kodanikke, mida on kirjeldatud ühine­ misaktide asjaomastes sätetes.

(10) Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kindlaks kolmandate riikide kodanike arv, kes saabuvad kolmandatest riikidest nende territoo­ riumile hooajatöö eesmärgil, nagu on täpsustatud ELi toimimise lepingus.

(11) Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada ELi toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise tingi­ musi. Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiiviga mõjutada töötingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ ( 3 ) kohaselt töötajate suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud teise liik­ mesriigi territooriumile teenuste osutamiseks.

(12) Käesolev direktiiv peaks hõlmama otseseid töösuhteid hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Kui aga liikmesriigi õigus lubab kolmanda riigi kodanikke hooajatöötajatena vastu võtta liikmesriigi territooriumil asuvate tööhõivebü­ roode või ajutist tööd vahendavate asutuste kaudu, mis sõlmivad hooajatöötajaga otselepingu, ei tuleks selliseid tööbüroosid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(13) Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides koostama loetelu nendest tööturusektoritest, mis hõlmavad hooajalisusest sõltuvat tööd. Hooajalisusest sõltuv töö on üldiselt iseloomulik põllumajanduse ja aianduse valdkonnale, eelkõige istutus- ja saagikoristus­ perioodi ajal, ning turismi valdkonnale, eelkõige puhkus­ teperioodi ajal.

(14) Kui see on sätestatud siseriiklikes õigusaktides ja koos­ kõlas ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud mitte­ diskrimineerimise põhimõttega, on liikmesriikidel lubatud käesoleva direktiivi vabatahtlike sätete rakendamisel kohelda teatavate kolmandate riikide kodanikke muude kolmandate riikide kodanikest soodsamalt.

(15) Hooajatöötajana riiki lubamist peaks olema võimalik taotleda ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool liikmesriikide territooriumi.

(16) Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastuvõtmisest keel­ duda. Eelkõige peaks olema võimalik vastuvõtmisest keel­ duda, kui liikmesriik leiab faktidele tugineva hinnangu põhjal, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast võimalikku ohtu avalikule korrale, riigi julge­ olekule või rahvatervisele.

(17) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ( 4 ) kohaldamist.

(18) Käesoleval direktiivil ei tohiks olla negatiivset mõju õigus­ tele, mis on antud neile kolmandate riikide kodanikele, kes töö eesmärgil liikmesriigis juba seaduslikult viibivad.

(19) Schengeni acquis’d täies ulatuses kohaldavate liikmesrii­ kide puhul on täielikult kohaldatavad Euroopa Parla­ mendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009 ( 5 ) (vii­ saeeskiri), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006 ( 6 ) (Schengeni piirieeskirjad) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001 ( 7 ). Seetõttu reguleerivad nime­ tatud õigusaktid kuni 90-päevase riigis viibimise korral hooajatöötajate Schengeni acquis’d täies ulatuses kohalda­ vate liikmesriikide territooriumile vastuvõtmise tingimusi ning käesolev direktiiv peaks reguleerima ainult töökoh­ tadele juurdepääsu aluseid ja nõudeid. Liikmesriikide puhul, kes Schengeni acquis’d täies ulatuses ei kohalda, on kohaldatavad ainult Schengeni piirieeskirjad, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul. Käesolevas direktiivis osutatud Schengeni acquis’ sätted kuuluvad sellesse Schengeni acquis’ osasse, milles Iirimaa ja Ühend­ kuningriik ei osale, ning seetõttu ei ole kõnealused sätted nende suhtes kohaldatavad.

ET L 94/376 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

( 1 ) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega raken­ datakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22).

( 2 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseadus­ likult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (vii­ saeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist regulee­ rivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

( 7 ) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületa­ misel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(20) Käesolevas direktiivis tuleks määratleda hooajatöötajate riiki lubamise alused ja nõuded ning loa andmisest keel­ dumise, selle tühistamise või selle pikendamisest keeldu­ mise põhjused kuni 90-päevase riigis viibimise korral üksnes selles osas, mis puudutab hooajatöötajate tööd. Hooajatöö eesmärgil lühiajaliste viisade väljastamisel kohaldatakse vastavalt Schengeni acquis’ asjaomaseid sätteid liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning samuti nende viisade andmisest keeldumise, viisade pikendamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjusi. Eelkõige tuleks viisa andmisest keeldumist, selle tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevast otsusest ning sellise otsuse tege­ mise põhjustest taotlejale viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi kasutades teatada kooskõlas viisaeeskirja artikli 32 lõikega 2 ja artikli 34 lõikega 6.

(21) Rohkem kui 90 päevaks riiki lubatud hooajatöötajate puhul peaks käesolevas direktiivis määratlema nii riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused kui ka liikmesrii­ kides töökohtadele juurdepääsu alused ja nõuded.

(22) Direktiiviga tuleks sätestada paindlik riiki sisenemise süsteem, mis tugineb nõudlusele ja sellistele objektiivse­ tele alustele nagu kehtiv tööleping või siduv tööpakku­ mine, milles on täpsustatud töölepingu või töösuhte põhiaspektid.

(23) Liikmesriikidel peaks olema võimalus testida tõendamaks, et töökohta ei saa täita kohaliku tööturu raames.

(24) Liikmesriigid peaksid saama liikmesriiki lubamise taotluse tagasi lükata, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud eelmisest riiki lubamise otsusest tulenevat kohustust hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivusaja möödumisel liikmesriigi territooriumilt lahkuda.

(25) Liikmesriigid peaksid saama nõuda, et tööandja teeks koostööd pädevate asutustega ning esitaks kogu asjako­ hase teabe, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud menetluse võimaliku kuritarvitamise ja väärkasutamise ärahoidmiseks.

(26) Sellise ühtse menetluse kehtestamine, mille tulemusel väljastatakse üksainus elamis- ja tööluba ühendav doku­ ment, peaks aitama kaasa liikmesriikides praegu kohalda­ tavate eeskirjade lihtsustamisele. See ei tohiks piirata liik­ mesriikide õigust määrata kooskõlas riikliku halduskorral­ duse eripära ja tavadega ühtses menetluses osalevad pädevad asutused ja nende osalemise viis.

(27) Pädevate asutuste määramine käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks piirata rolli ja ülesandeid, mis on teistel ameti­ asutustel ning, kui see on asjakohane, tööturu osapooltel siseriikliku õiguse ja/või siseriiklike tavade kohaselt seoses taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemisega.

(28) Käesoleva direktiiviga tuleks tagada liikmesriikidele hooajatöötajatele lubade (riiki sisenemise, elamis- ja töölubade) väljastamise osas teatav paindlikkus. Pikaaja­ liste viisade väljastamine kooskõlas artikli 12 lõike 2 punktiga a ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötami­ seks. Selleks aga, et tagada käesolevas direktiivis sätes­ tatud töötingimuste kontrollimine ja täitmine, tuleks asjaomastel lubadel sõnaselgelt osutada, et need on väljas­ tatud hooajatöö eesmärgil. Ainult lühiajaliste viisade väljastamise korral peaksid liikmesriigid sellel eesmärgil kasutama viisakleebise märkuste lahtrit.

(29) Kõikide riigis viibimiste puhul, mis ei ületa 90 päeva, peaksid liikmesriigid valima kas lühiajalise viisa või koos tööloaga lühiajalise viisa väljastamise vahel, juhul kui kolmanda riigi kodanikul peab olema viisa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 539/2001. Kui kolmanda riigi koda­ niku suhtes ei ole kehtestatud viisanõuet ja kui liikmesriik ei kohalda selle määruse artikli 4 lõiget 3, peaksid liik­ mesriigid talle väljastama tööloa kui hooajatöö eesmärgil väljastatud loa. Kõikide riigis viibimiste puhul, mis on pikemad kui 90 päeva, peaksid liikmesriigid väljastama ühe järgmistest lubadest: pikaajaline viisa, hooajatöötaja luba või hooajatöötaja luba koos pikaajalise viisaga, kui pikaajaline viisa on territooriumile sisenemiseks nõutav siseriikliku õiguse kohaselt. Ükski käesoleva direktiivi säte ei tohiks keelata liikmesriikidel väljastada tööluba otse tööandjale.

(30) Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sise­ nemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks ning selle, et pädevad asutused teevad selle nimel tõhusalt koostööd.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/377

(31) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama riigis viibimise maksimaalse kestuse ja piirama selle viie ja üheksa kuu vahelisele ajavahemikule, mis koos hooajatöö määratlu­ sega peaks tagama, et tööl on hooajaline iseloom. Tuleks sätestada, et riigis viibimise maksimaalse kestuse ajal on töölepingu pikendamine või tööandja vahetamine võimalik tingimusel, et riiki lubamise alused on jätkuvalt olemas. See peaks vähendama ühe tööandjaga seotud hooajatöötajaid ähvardada võiva kuritarvitamise ohtu ja samal ajal pakkuma tööandjate tegelikele tööjõuvajadus­ tele paindliku lahenduse. Võimalusega, et hooajatöötaja võib käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel tööle võtta algsest erinev tööandja, ei tohiks hooajatöötaja jaoks kaasneda võimalust otsida töötuna liikmesriigi terri­ tooriumil tööd.

(32) Liikmesriikidel peaks riigis viibimise pikendamise või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamise üle otsustamisel olema võimalik võtta arvesse olukorda tööturul.

(33) Juhul, kui hooajatöötaja on riiki lubatud mitte kauemaks kui 90 päevaks ning kui liikmesriik otsustab loa pärast 90-päevast viibimist pikendada, tuleks lühiajaline viisa asendada kas pikaajalise viisaga või hooajatöötaja loaga.

(34) Võttes arvesse korduvrände teatavaid aspekte, samuti kolmanda riigi hooajatöötajate tööalaseid väljavaateid pärast ühe hooaja lõppu ning liidu tööandjate huvisid stabiilsema ja juba koolitatud tööjõu vastu, tuleks ette näha lihtsustatud vastuvõtmise menetlus nende heausk­ sete kolmanda riigi kodanike jaoks, keda on hooajatöö­ tajatena liikmesriiki lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on alati kinni pidanud kõigist alustest ja tingimustest, mis käesoleva direktiivi alusel on sätestatud asjaomasesse liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise kohta. Selline menetlus ei tohiks mõjutada või eirata töö hooajalise iseloomu nõuet.

(35) Liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed tagamaks, et taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave käesolevas direk­ tiivis sätestatud riiki sisenemise ja seal viibimise tingi­ muste, sealhulgas õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta ning kõikide tõendavate dokumentide kohta, mis on vaja esitada koos hooajatöötajana liikmes­ riigi territooriumil elamise ja töötamise loa taotlusega.

(36) Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsio­ naalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui tööandjad ei täida käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Need karistused võivad olla direktiivi 2009/52/EÜ artiklis 7

sätestatud meetmed ning peaksid asjakohastel juhtudel hõlmama tööandja kohustust maksta hooajatöötajatele hüvitist. Tuleks luua vajalikud mehhanismid, et hooaja­ töötajatel oleks võimalik saada hüvitist, millele neil on õigus, isegi siis, kui nad enam asjaomase liikmesriigi terri­ tooriumil ei viibi.

(37) Tuleks kehtestada hooajatöötajana riiki lubamise taotluse läbivaatamise menetlust käsitlevad eeskirjad. Selline menetlus peaks olema tõhus ja hallatav, võttes arvesse liikmesriikide haldusasutuste tavalist töökoormust, ning läbipaistev ja õiglane, et tagada asjaomastele isikutele nõuetekohane õiguskindlus.

(38) Lühiajaliste viisade puhul reguleerivad menetluslikke taga­ tisi Schengeni acquis’ asjaomased sätted.

(39) Liikmesriigi pädevad asutused peaksid tegema otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluste kohta võimalikult kiiresti pärast nende esitamist. Loa kehtivus­ ajal esitatud loa pikendamise või uuendamise taotluste puhul peaksid liikmesriigid võtma kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takis­ tata tööandjat vahetamast. Taotlejad peaksid esitama loa pikendamise või uuendamise taotluse võimalikult kiiresti. Igal juhul peaks hooajatöötajal olema lubatud jääda asjaomase liikmesriigi territooriumile ning asjakohasel juhul jätkata töötamist, kuni pädevad asutused on piken­ damise või uuendamise taotluse kohta teinud lõpliku otsuse.

(40) Hooajatöö iseloomu arvestades tuleks liikmesriike ergu­ tada mitte võtma tasu taotluste läbivaatamise eest. Juhul kui liikmesriik siiski otsustab tasu võtta, ei tohiks selline tasu olla ebaproportsionaalne ega liialdatud.

(41) Kõigil hooajatöötajatel peaks olema majutus, mis tagab piisavad elamistingimused. Pädevaid asutusi tuleks teavi­ tada mis tahes muudatustest majutusega seoses. Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu, ei tohiks üür olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöötasuga ning võrreldes nimetatud eluaseme kvali­ teediga, hooajatöötaja üüri ei tohiks tema palgast auto­ maatselt maha arvata, tööandja peaks hoolitsema selle eest, et hooajatöötajal oleks üürileping või samaväärne dokument, milles on kindlaks määratud eluaseme üüritin­ gimused, ning tööandja peaks tagama, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate üldiste tervise- ja ohutusnõuetega.

ET L 94/378 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

(42) Kolmandate riikide kodanikel, kellel on kehtiv reisidoku­ ment ja Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmes­ riigi poolt käesoleva direktiivi alusel välja antud hooaja­ töötaja luba, tuleks lubada vabalt siseneda Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriu­ mile ja liikuda nende piires kuni 90 päeva jooksul 180-päevasel ajavahemikul kooskõlas Schengeni piiriees­ kirjadega ja Schengeni konventsiooni (millega rakenda­ takse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järk­ järgulise kaotamise kohta ( 1 ) (Schengeni rakenduskon­ ventsioon)) artikliga 21.

(43) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on vaja tagada kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse ka sotsiaalkind­ lustuse valdkonnas, korrapäraselt kontrollida nõuetele vastavust ning täielikult tagada vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajatega võrdse kohtlemise põhimõtte austamine, pidades kinni põhimõttest, et sama töö eest samal töökohal makstakse võrdset tasu, kohaldades kollektiivlepinguid ja muid töötingimusi käsitlevaid eeskirju, mis on sõlmitud mis tahes tasandil või mis on seadusega ette nähtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega ning vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(44) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata õiguste ja põhimõtete kohaldamist, mis sisalduvad 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas ja asjakohastel juhtudel 24. novembri 1977. aasta võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsioonis.

(45) Lisaks vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajate suhtes kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele peaks kolman­ datest riikidest pärit hooajatöötajate suhtes kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavadega kohaldama ka vahekohtu otsuseid ja kollektiivlepinguid ning igal tasandil sõlmitud kokkuleppeid vastuvõtva liik­ mesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(46) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele tuleks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 883/2004 ( 2 ) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustuslii­ kide osas võrdne kohtlemine. Käesoleva direktiiviga ei ühtlustata sotsiaalkindlustust käsitlevaid liikmesriikide õigusakte ning see ei hõlmama sotsiaalabi. Direktiivis piirdutakse sotsiaalkindlustusvaldkonnas võrdse kohtle­ mise põhimõtte kohaldamisega selle reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikideva­ helised piiriülesed huvid, anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas liidu õigus­ aktidega juba ette nähtud.

Kuna hooajatöötajate viibimine liikmesriigi territooriumil on ajutise iseloomuga ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1231/2010 ( 3 ) kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta hooajatöötajate ja liikmesriigi kodanike võrdse kohtle­ mise põhimõttest välja perehüvitised ja töötushüvitised ning piirata võrdse kohtlemise põhimõtet seoses hariduse ja kutseõppe ning maksusoodustustega.

Käesolevas direktiivis ei nähta ette perekonna taasühine­ mist. Lisaks sellele ei anta käesoleva direktiiviga õigusi olukordades, mis jäävad väljapoole liidu õiguse regulee­ rimisala, näiteks olukordades, kus pereliikmed elavad kolmandas riigis. See ei tohiks aga mõjutada hooajatöö­ taja surma korral tema ülalpidamisel olnud ja tema kaudu õigusi omavate isikute õigust saada kolmandas riigis elades toitjakaotuspensioni. See ei tohiks piirata liikmes­ riigi õigust kohaldada mittediskrimineerivalt siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pensioniskeemi sissemak­ seid käsitlevad miinimumeeskirjad. Tuleks kehtestada kord, millega tagatakse tõhus sotsiaalkindlustuskate riigis viibimise ajal ja vajaduse korral hooajatöötajate oman­ datud õiguste ülekandmine.

(47) Liidu õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust oma sotsiaalkindlustussüsteeme korraldada. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liik­ mesriigid ise sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingi­ mused ning selliste hüvitiste summa ja nende saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/379

( 1 ) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

(48) Mis tahes käesoleva direktiivi kohased piirangud sotsiaal­ kindlustuse valdkonnas võrdse kohtlemise õiguse osas ei tohiks piirata määrusega (EL) nr 1231/2010 antud õiguste kohaldamist.

(49) Et tagada käesoleva direktiivi, eelkõige selle õigusi, töötin­ gimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuetekohane jõus­ tamine, peaksid liikmesriigid tagama, et kehtestataks asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teos­ tamiseks ning vajaduse korral viidaks nende vastavatel territooriumidel läbi tulemuslikud ja piisavad kontrollid. Kontrollitavate tööandjate valimine peaks eelkõige põhi­ nema liikmesriigi pädevate asutuste koostatud riskiana­ lüüsil, milles võetakse arvesse selliseid tegureid nagu vald­ kond, kus ettevõtja tegutseb, ja mis tahes varasemad rikkumised.

(50) Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi täitmise taga­ mist, peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad mehhanis­ mid, mille kaudu hooajatöötajatel oleks võimalik taotleda õiguskaitset ja esitada kaebusi kas otse või asjaomaste kolmandate isikute, näiteks ametiühingute või muude liitude kaudu. Seda peetakse vajalikuks selliste olukordade käsitlemiseks, kus hooajatöötajad ei ole teadlikud täite­ mehhanismide olemasolust või kõhklevad neid võimalike tagajärgede hirmus enda nimel kasutada. Hooajatöötajatel peaks olema õiguskaitse kaebuse esitamisest tuleneva tagakiusamise vastu.

(51) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on konkreetse riiki lubamise menetluse kehtestamine, hooajatöö eesmärgil kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste vastuvõtmine ning hooajatöö­ tajate õiguste kindlaksmääramine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhi­ mõttega ning võttes arvesse sisserände- ja tööhõivepolii­ tikat Euroopa ja siseriiklikul tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 6 põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhi­ õiguste hartas, eelkõige selle artiklis 7, artikli 15 lõikes 3, artiklites 17, 27, 28 ja 31 ning artikli 33 lõikes 2.

(53) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate

dokumentide kohta ( 1 ) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(54) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vaba­ dusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud proto­ kolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(55) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning hooajatöötajate õigused.

2. Kuni 90-päevase riigis viibimise puhul ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine Schengeni acquis’, eelkõige viisaeeskirja, Schengeni piirieeskirjade ja määruse (EÜ) nr 539/2001 kohal­ damist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad väljaspool liikmesriikide territoo­ riumi ning kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või kes on lubatud käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel liikmesriigi territooriumile hooajatöötajana töötamise eesmärgil.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotluse esitamise ajal elavad liikmesriigi territooriumil, välja arvatud artiklis 15 osutatud juhtudel.

ET L 94/380 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

( 1 ) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

2. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel koostavad liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides loetelu nendest tööturusektoritest, mis hõlmavad hooajalisusest sõltuvat tööd. Liikmesriigid võivad kõnealust loetelu muuta, konsultee­ rides vajaduse korral sotsiaalpartneritega. Liikmesriigid teatavad nendest muudatustest komisjonile.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes,

a) kes täidavad tööülesandeid teises liikmesriigis asutatud ette­ võtja eest ELi toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise raames, sealhulgas need kolmandate riikide kodanikud, kelle liikmesriigis asutatud ettevõtja on teenuste osutamise raames lähetanud vastavalt direktiivile 96/71/EÜ;

b) kes on liidu kodaniku pereliikmed ja kasutavad liidus vaba liikumise õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ ( 1 );

c) kellel on ja kelle pereliikmetel on nende kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;

b) „hooajatöötaja” – kolmanda riigi kodanik, kelle peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib seaduslikult ajutiselt liikmesriigi territooriumil, tehes hooajalisusest sõltuvat tööd ühe või mitme tähtajalise töölepingu alusel, mis on sõlmitud otse asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja asjaomases liikmesriigis asutatud tööandja vahel;

c) „hooajalisusest sõltuv töö” – töö, mis on hooajast tingitud korduva sündmuse või sündmuste ahela kaudu seotud konk­ reetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on märkimis­ väärselt suurem kui muul ajal;

d) „hooajatöötaja luba” – luba, mis on väljastatud, kasutades nõukogu määruses (EÜ) nr 1030/2002 ( 2 ) sätestatud vormi

ja millel on märge hooajatöö kohta ning mis annab loa omanikule õiguse viibida ja töötada liikmesriigi territoo­ riumil rohkem kui 90 päeva käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel;

e) „lühiajaline viisa” – luba, mille liikmesriik on väljastanud viisaeeskirja artikli 2 punkti 2 alapunkti a kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täielikult;

f) „pikaajaline viisa” – luba, mille liikmesriik on väljastanud Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 18 kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täielikult;

g) „ühtne taotlusmenetlus” – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis viibimise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle hooajatöötaja loa andmise kohta;

h) „hooajatöö eesmärgil väljastatav luba” või „hooajatöö eesmärgil väljastatud luba” – artiklis 12 osutatud mis tahes luba, mis annab selle omanikule õiguse siseneda selle liik­ mesriigi territooriumile või viibida selle liikmesriigi territoo­ riumil, kes on asjaomase loa käesoleva direktiivi kohaselt väljastanud;

i) „tööluba” – mis tahes luba, mille liikmesriik on kooskõlas siseriikliku õigusega väljastanud liikmesriigi territooriumil töötamise eesmärgil.

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesoleva direktiiviga ei piirata järgmiste õigusaktide sood­ samate sätete kohaldamist:

a) liidu õigus, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel;

b) kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses artiklitega 18, 19, 20, 23 ja 25.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/381

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliik­ mete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

( 2 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Hooajatöötajana kuni 90 päevaks riiki lubamise alused ja nõuded

1. Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb kuni 90-päevase riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid:

a) kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriikliku õiguse, haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine asjaomases liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustatud:

i) töö koht ja liik,

ii) töötamise kestus,

iii) töötasu,

iv) töötunnid nädalas või kuus,

v) mis tahes tasustatud puhkuse pikkus,

vi) vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning

vii) võimaluse korral tööle asumise kuupäev;

b) tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses nimetatud liikmes­ riigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;

c) tõend selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artik­ liga 20.

2. Liikmesriigid nõuavad, et lõike 1 punktis a osutatud üksik­ asjad on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepin­ gute ja/või tavadega.

3. Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide põhjal nõuavad liikmesriigid, et hooajatöötaja ei taotle abi nende sotsiaalabisüs­ teemist.

4. Juhul kui töölepingus või siduvas tööpakkumises on täpsustatud, et kolmanda riigi kodanikud asuvad tegutsema

reguleeritud kutsealal, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ, ( 1 ) võivad liik­ mesriigid nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks kõnealusel regulee­ ritud kutsealal.

5. Artikli 12 lõikes 1 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad need liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, et asjaomane kolmanda riigi kodanik:

a) ei kujuta endast ebaseadusliku sisserände ohtu;

b) kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõppkuupäeval.

Artikkel 6

Hooajatöötajana rohkem kui 90 päevaks riiki lubamise alused ja nõuded

1. Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb rohkem kui 90-päevase riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid:

a) kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriiklike õigus- või haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine nimetatud liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustatud:

i) töö koht ja liik,

ii) töötamise kestus,

iii) töötasu,

iv) töötunnid nädalas või kuus,

v) mis tahes tasustatud puhkuse pikkus,

vi) vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning

vii) võimaluse korral tööle asumise kuupäev;

b) tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses nimetatud liikmes­ riigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;

ET L 94/382 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

c) tõend selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artik­ liga 20.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis a osutatud üksik­ asjad on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepin­ gute ja/või tavadega.

3. Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide põhjal tagavad liik­ mesriigid, et hooajatöötajal on liikmesriigis viibimise ajal piisavad rahalised vahendid, millega ta suudab ennast ilma nende sotsiaalabisüsteemi abita ülal pidada.

4. Kolmanda riigi kodanikku, keda peetakse ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele, riiki ei lubata.

5. Artikli 12 lõikes 2 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad liikmesriigid, et asjaomane kolmanda riigi kodanik ei kujuta endast ebaseadusliku sisserände ohtu ning ta kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõpp­ kuupäeval.

6. Juhul kui töölepingus või siduvas tööpakkumises on täpsustatud, et kolmanda riigi kodanikud asuvad tegutsema reguleeritud kutsealal, nii nagu see on määratletud direktiivis 2005/36/EÜ, võivad liikmesriigid nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks kõnealusel reguleeritud kutsealal.

7. Liikmesriigid nõuavad, et kolmandate riikide kodanikel peab olema siseriikliku õiguse kohaselt kehtiv reisidokument. Liikmesriigid nõuavad, et reisidokumendi kehtivusaeg hõlmaks vähemalt hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivusaega.

Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et:

a) reisidokumendi kehtivusaeg ületaks kavandatavat riigis viibimise aega rohkem kui kolme kuu võrra;

b) reisidokument oleks väljastatud viimase kümne aasta jooksul ja

c) reisidokument sisaldaks vähemalt kahte tühja lehte.

Artikkel 7

Riiki lubatavate hooajatöötajate arv

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende kolmandate riikide kodanike arv, kellel nad lubavad oma territooriumile hooajatöö eesmärgil siseneda.

Sellel alusel võidakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taot­ lust pidada kas vastuvõetamatuks või jätta see rahuldamata.

Artikkel 8

Rahuldamata jätmise põhjused

1. Liikmesriigid jätavad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse rahuldamata, kui:

a) artiklit 5 või 6 ei ole järgitud või

b) artikli 5 või 6 kohaldamiseks esitatud dokumendid on oman­ datud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud.

2. Liikmesriigid lükkavad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse vajaduse korral tagasi, kui:

a) tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitte­ ametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

b) tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud liikmesriigi maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu või

c) tööandjat on artikli 17 kohaselt karistatud.

3. Liikmesriigid võivad kontrollida, kas kõnealust vaba kohta saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis, ning sellisel juhul võivad nad taotluse jätta rahuldamata. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu koda­ nike eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates sätetes.

4. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse jätta rahuldamata, kui:

a) tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkind­ lustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingi­ mustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes, või

b) taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida asjaomane tööandja püüab käesolevale direktiivile tuginedes täita, või

c) kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad eelmisest otsusest lubada tal hooajatöötajana riiki siseneda.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/383

5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga taot­ luse rahuldamata jätmise otsuse puhul arvesse juhtumi konk­ reetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.

6. Lühiajalise viisa väljastamisest keeldumise põhjuseid regu­ leerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.

Artikkel 9

Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistamine

1. Liikmesriigid tühistavad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa, kui:

a) artiklite 5 või 6 kohaldamiseks esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud või

b) loa omanik viibib riigis muudel põhjustel kui need, milleks tal lubati riigis viibida.

2. Asjakohasel juhul tunnistavad liikmesriigid hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks, kui:

a) tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitte­ ametliku töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

b) tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud liikmesriigi maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu või

c) tööandjat on artikli 17 kohaselt karistatud.

3. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks tunnistada, kui:

a) artiklit 5 või 6 ei ole järgitud või enam ei järgita;

b) tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkind­ lustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingi­ mustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes;

c) tööandja ei ole täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi;

d) taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida asjaomane tööandja püüab käesoleva direktiivi abil täita.

4. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistada, kui kolmanda riigi kodanik taotleb Euroopa Parla­ mendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL ( 1 ) alusel rahvusvahelist kaitset või kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi sisese õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavadega.

5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga loa kehtetuks tunnistamise otsuse puhul arvesse juhtumi konkreet­ seid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsio­ naalsuse põhimõtte austamist.

6. Lühiajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.

Artikkel 10

Koostöö kohustus

Liikmesriigid võivad nõuda, et tööandja esitaks kogu asjakohase teabe, mida on vaja hooajatöö eesmärgil väljastatava loa andmi­ seks, pikendamiseks või uuendamiseks.

III PEATÜKK

HOOAJATÖÖ EESMÄRGIL VÄLJASTATATAVAD LOAD JA NENDEGA SEOTUD MENETLUSED

Artikkel 11

Juurdepääs teabele

1. Liikmesriigid peavad tegema taotlejatele hõlpsalt kättesaa­ davaks teabe kõikide taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kohta ning riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste, seal­ hulgas hooajatöötaja õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta.

2. Kui liikmesriigid väljastavad hooajatöötajatele hooajatöö eesmärgil loa, teavitavad nad hooajatöötajaid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest, seal­ hulgas kaebuse esitamise menetlustest.

Artikkel 12

Hooajatöö eesmärgil väljastatavad load

1. Kuni 90-päevase riigis viibimise korral väljastavad liikmes­ riigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes täidavad artiklit 5 ning kelle suhtes artikkel 8 ei ole kohaldatav, ühe järgmistest hooajatöö eesmärgil väljastatavatest lubadest, ilma et see piiraks lühiajaliste viisade väljastamist käsitlevate eeskirjade kohalda­ mist, mis on sätestatud viisaeeskirjas ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1683/95 ( 2 ):

ET L 94/384 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide koda­ nikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

( 2 ) Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

a) lühiajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;

b) lühiajaline viisa ja tööluba, millel on märge, et see on väljas­ tatud hooajatöö eesmärgil, või

c) tööluba, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil, kui kolmanda riigi kodanik on vabastatud viisanõudest kooskõlas määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisaga ning kui asjaomane liikmesriik ei kohalda tema suhtes nime­ tatud määruse artikli 4 lõiget 3.

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel väljastavad liikmesriigid kas punktides a ja c osutatud load või punktides b ja c osutatud load.

2. Kauem kui 90-päevase riigis viibimise korral väljastavad liikmesriigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes täidavad artiklit 6 ning kelle suhtes artikkel 8 ei ole kohaldatav, ühe järgmistest hooajatöö eesmärgil väljastatavatest lubadest:

a) pikaajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;

b) hooajatöötaja luba või

c) hooajatöötaja luba ja pikaajaline viisa, kui siseriikliku õiguse kohaselt on territooriumile sisenemiseks nõutav pikaajaline viisa.

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel näevad liikmesriigid ette ainult ühe punktides a, b ja c osutatud lubadest.

3. Ilma et see piiraks Schengeni acquis kohaldamist, määravad liikmesriigid kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tema tööandja.

Liikmesriikide kohustus määrata kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tema tööandja, ei tohi piirata mis tahes sellise korra kohaldamist, mille puhul nõutakse mõlema poole kaasamist menetlusse.

4. Lõike 2 esimese lõigu punktides b ja c osutatud hooaja­ töötaja loa annavad liikmesriigi pädevad asutused, kasutades selleks määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud vormi. Liik­ mesriigid teevad loale märke, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil.

5. Pikaajaliste viisade puhul teevad liikmesriigid viisakleebise märkuste lahtrisse märke, et viisa on väljastatud hooajatöö eesmärgil kooskõlas määruse (EÜ) nr 1683/95 lisa punktiga 12.

6. Liikmesriigid võivad esitada hooajatöötaja töösuhte kohta lisateavet paberil või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 16.

7. Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sise­ nemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab lõike 2 esimese lõigu punkti c kohase hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks.

8. Lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud pikaajaliste viisade väljastamine ei piira liikmesriikide õigust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötamiseks.

Artikkel 13

Taotlus hooajatöötaja loa saamiseks

1. Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad hooaja­ töötaja loa taotlust vastu võtma, selle kohta otsust tegema ja luba väljastama.

2. Hooajatöötaja loa taotluse suhtes kohaldatakse ühtset taot­ lemismenetlust.

Artikkel 14

Riigis viibimise kestus

1. Liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalse ajavahe­ miku, mis ei ole lühem kui viis kuud ega pikem kui üheksa kuud mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mil hooajatöö­ tajatel on lubatud riigis viibida. Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppemist peab kolmanda riigi kodanik liikmesriigi territooriu­ milt lahkuma, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on talle riigisisese või liidu õiguse kohaselt väljastanud elamisloa muul kui hooajatöö eesmärgil.

2. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata maksimaalse ajava­ hemiku mis tahes 12-kuulise ajavahemiku kohta, mille jooksul on tööandjal lubatud hooajatöötajaid tööle võtta. Kõnealune ajavahemik ei või olla lühem kui lõike 1 kohaselt kindlaks määratud maksimaalne viibimise aeg.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/385

Artikkel 15

Riigis viibimise pikendamine või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamine

1. Artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et artiklit 5 või 6 on järgitud ning ei esine artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 2 ning, asjakohasel juhul, artikli 8 lõikes 4 sätestatud põhjuseid, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal riigis viibimist ühe korra pikendada, kui hooajatöötaja pikendab oma lepingut sama tööandjaga.

2. Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel pikendada lepingut sama tööandjaga ja oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingi­ musel, et artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahe­ mikku ei ületata.

3. Artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et järgitakse artikli 5 või 6 sätteid ning ei esine artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 2 ning asjakohasel juhul artikli 8 lõikes 4 sätestatud põhjuseid, lubavad liikmesriigid hooajatöötajatel riigis viibimist ühe korra pikendada, et minna tööle teise tööandja juurde.

4. Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel minna tööle teise tööandja juurde ja pikendada oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingimusel et artikli 14 lõikes 1 osutatud maksi­ maalset ajavahemikku ei ületata.

5. Lõigete 1–4 kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid taotluse vastu, kui käesoleva direktiivi alusel loa saanud hooaja­ töötaja viibib asjaomase liikmesriigi territooriumil.

6. Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendami­ sest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui kõnealust vaba kohta saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi koda­ nik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu kodanike eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates säte­ tes.

7. Liikmesriigid keelduvad riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui artikli 14 lõikes 1 määratletud maksimaalne riigis viibimise aeg on täis saanud.

8. Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendami­ sest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui kolmanda riigi kodanik taotleb direktiivi 2011/95/EL alusel

rahvusvahelist kaitset või kui ta taotleb kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi sisese õiguse, tavade või rahvusvaheliste kohustustega.

9. Artikli 9 lõiget 2 ning artikli 9 lõike 3 punkte b, c ja d ei kohaldata hooajatöötaja suhtes, kes taotleb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tööd teise tööandja juures, kui kõnealuseid sätteid kohaldatakse eelmise tööandja suhtes.

10. Lühiajalise viisa pikendamise aluseid reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.

11. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 kohaldamist, võetakse iga pikendamise või uuendamise taotlust käsitleva otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.

Artikkel 16

Riiki taassisenemise lihtsustamine

1. Liikmesriigid lihtsustavad nende kolmanda riigi kodanike riiki taassisenemist, keda on asjaomase liikmesriigi territooriu­ mile hooajatöötajatena lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on iga riigis viibimise ajal täielikult vastanud hooajatöötajate suhtes kohaldatavatele tingimustele, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

2. Lõikes 1 osutatud lihtsustamine võib hõlmata ühte või mitut meedet, näiteks:

a) vabastus ühe või mitme artiklis 5 või 6 osutatud dokumendi esitamise nõudest;

b) mitme hooajatöötaja loa väljastamine ühe haldusaktiga;

c) kiirendatud menetlus otsuse vastuvõtmiseks hooajatöötaja loa või pikaajalise viisa taotluse kohta;

d) hooajatöötajana riiki lubamise taotluste läbivaatamise priori­ teetsena käsitlemine, sealhulgas eelmiste riiki sisenemiseks antud lubade arvesse võtmine taotluse üle otsustamisel, kui riiki lubatavate kodanike arv on täis.

Artikkel 17

Tööandjate karistamine

1. Liikmesriigid näevad ette karistused tööandjatele, kes ei ole täitnud oma käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi, sealhulgas selle, et need tööandjad, kes on käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi tõsiselt rikkunud, ei tohi hooajatöötajaid tööle võtta. Määratavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

ET L 94/386 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

2. Liikmesriigid tagavad, et kui hooajatöö eesmärgil väljas­ tatud luba tunnistatakse kehtetuks artikli 9 lõike 2 ning artikli 9 lõike 3 punktide b, c ja d alusel, on tööandja vastutav hooaja­ töötajale hüvitise maksmise eest kooskõlas siseriikliku õiguse kohaste menetlustega. Mis tahes vastutus hõlmab kõiki täitmata kohustusi, mida tööandja oleks pidanud täitma, kui hooajatöö eesmärgil väljastatud luba ei oleks tunnistatud kehtetuks.

3. Kui tööandja on käesolevat direktiivi rikkunud alltöövõtja ning kui peatöövõtja ja mis tahes vahealltöövõtja ei ole järginud siseriiklikes õigusaktides sätestatud vajaliku hoolsuse kohustust, võib

a) peatöövõtja ja iga vahealltöövõtja suhtes kohaldada lõikes 1 osutatud karistusi;

b) peatöövõtjat ja iga vahealltöövõtjat pidada lisaks tööandjale või tema asemel vastutavaks hooajatöötajale mis tahes hüvi­ tise maksmise eest kooskõlas lõikega 2;

c) peatöövõtjat ja iga vahealltöövõtjat pidada lisaks tööandjale või tema asemel siseriikliku õiguse kohaselt vastutavaks hooajatöötajale mis tahes maksmata jäänud töötasu maks­ mise eest.

Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides näha ette rangemad vastutust käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 18

Menetluslikud tagatised

1. Liikmesriigi pädevad asutused võtavad vastu otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse kohta. Pädevad asutused teavitavad taotlejat otsusest kirjalikult siseriiklikus õiguses sätestatud teavitamismenetluste kohaselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamise kuupäevast.

2. Kui artikli 15 kohaselt on esitatud taotlus riigis viibimise pikendamiseks või loa uuendamiseks, võtavad liikmesriigid kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takistata tööandjat vahetamast.

Kui hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivus lõpeb siseriik­ liku õiguse kohaselt läbiviidava pikendamise või uuendamise menetluse ajal, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal jääda oma territooriumile, kuni pädevad asutused on vastu võtnud taotlust käsitleva otsuse tingimusel, et taotlus esitati loa kehtivuse ajal ning artikli 14 lõikes 1 osutatud ajavahemik ei ole lõppenud.

Kui kohaldatakse teist lõiku, võivad liikmesriigid muu hulgas otsustada:

a) väljastada kuni otsuse vastuvõtmiseni siseriikliku ajutise elamisloa või samaväärse loa;

b) lubada hooajatöötajal kuni nimetatud otsuse vastuvõtmiseni töötada.

Pikendamise või uuendamise taotluse läbivaatamise ajal kohal­ datakse käesoleva direktiivi vastavaid sätteid.

3. Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumentatsioon on puudulik, teatavad pädevad asutused mõistliku aja jooksul taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ja määravad selle esitamiseks piisava tähtaja. Lõikes 1 osutatud tähtaja kulge­ mine peatatakse niikauaks, kui pädevad asutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

4. Taotlejale esitatakse kirjalikult põhjendused otsuse kohta pidada hooajatöö eesmärgil väljastatud loa taotlust vastuvõeta­ matuks või see tagasi lükata või keelduda riigis viibimist piken­ damast või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba uuendamast. Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks tunnistamise otsust põhjendatakse kirjalikult hooajatöötajale ja kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, siis ka tööandjale.

5. Mis tahes otsuse, millega tunnistatakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlus vastuvõetamatuks või jäetakse see rahuldamata, keeldutakse riigis viibimist pikendamast või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba uuendamast või tunnis­ tatakse kõnealune luba kehtetuks, võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt. Kirjalikus teates osutatakse kohtule või haldusasutusele, kuhu saab otsuse peale kaevata või esitada vaide, ja märgitakse kaebuse või vaide esitamise tähtaeg.

6. Lühiajalise viisaga seonduvaid menetluslikke tagatisi regu­ leerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.

Artikkel 19

Tasud ja kulud

1. Liikmesriigid võivad nõuda tasu käesoleva direktiivi kohaste taotluste läbivaatamise eest. Sellise tasu suurus ei tohi olla ebaproportsionaalne ega liialdatud. Lühiajaliste viisade tasu reguleerivad Schengeni acquis’ asjaomased sätted. Kui kõnealu­ seid tasusid maksavad kolmanda riigi kodanikud, võivad liik­ mesriigid ette näha, et neil on õigus sellele, et tööandja neile asjaomase summa siseriikliku õiguse kohaselt tagasi maksaks.

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/387

2. Liikmesriigid võivad hooajatöötajate tööandjatelt nõuda järgmiste kulude tasumist:

a) hooajatöötaja sõidukulud tema lähtekohast asjaomases liik­ mesriigis asuvasse töökohta ja tagasi;

b) artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud ravikindlustuse maksumus.

Kui käesoleva lõike kohased kulud kannab tööandja, ei ole tal õigust neid hooajatöötajalt sisse nõuda.

Artikkel 20

Majutus

1. Liikmesriik nõuab hooajatöötajalt tõendeid selle kohta, et tal on olemas majutus, mis tagab riigis viibimise ajal piisavad elamistingimused kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tava­ dega. Pädevaid asutusi teavitatakse mis tahes muudatustest seoses hooajatöötaja majutusega.

2. Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu:

a) võib hooajatöötajalt nõuda üüri maksmist, mille suurus ei tohi olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöö­ tasuga ja võrreldes eluaseme kvaliteediga. Üüri ei arvata auto­ maatselt maha hooajatöötaja palgast;

b) tööandja hoolitseb selle eest, et hooajatöötajal oleks üürile­ ping või samaväärne dokument, milles on sõnaselgelt kind­ laks määratud eluaseme üüritingimused;

c) tööandja tagab, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmes­ riigis kehtivate üldiste tervise- ja ohutusnõuetega.

Artikkel 21

Töölevõtmine riiklike tööhõiveametite kaudu

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata, et hooajatöötajaid võetakse tööle ainult riiklike tööhõiveametite kaudu.

IV PEATÜKK

ÕIGUSED

Artikkel 22

Hooajatöö eesmärgil väljastatud loaga kaasnevad õigused

Artiklis 12 osutatud loa kehtivusaja jooksul on selle omanikul vähemalt järgmised õigused:

a) siseneda loa väljastanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida;

b) liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi kogu territooriumil kooskõlas siseriikliku õigusega;

c) teha loaga lubatud konkreetset tööd kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 23

Õigus võrdsele kohtlemisele

1. Hooajatöötajaid koheldakse võrdselt vastuvõtva liikmes­ riigi kodanikega vähemalt seoses järgmisega:

a) töölevõtmise tingimused, sealhulgas tööhõive alumine vanu­ sepiir ja töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, tööaeg, puhkus ja riigipühad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

b) õigus streikida ja osaleda ametiühingualases tegevuses koos­ kõlas vastuvõtva liikmesriigi sisese õiguse ja tavadega ning ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate organisatsioonide ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad õigused ja eelised, sealhulgas õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;

c) mis tahes maksmata jäänud töötasu maksmine tööandja poolt;

d) määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 määratletud sotsiaal­ kindlustusliigid;

e) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaa­ davate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud eluase­ mega seoses, piiramata liidu ja siseriikliku õiguse kohast lepinguvabaduse põhimõtet;

f) tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused hooajatööga seoses;

g) haridus ja kutseõpe;

h) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt;

ET L 94/388 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

i) maksusoodustused, eeldusel et hooajatöötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks.

Kolmandasse riiki ümber asuvatele hooajatöötajatele või selliste hooajatöötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tule­ nevad kõnealusest hooajatöötajast, makstakse hooajatöötaja varasematel töösuhetel põhinevat ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 sätestatud õigusaktide kohaselt välja teenitud seadusega sätestatud pensioni samadel tingimustel ja samas ulatuses kui asjaomase liikmesriigi kodanikele samasse kolmandasse riiki ümberasumise korral.

2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:

i) jätta lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaldamisalast välja perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1231/2010 kohaldamist;

ii) piirata lõike 1 esimese lõigu punkti g kohaldamist haridusele ja kutseõppele, mis on konkreetse tööga otseselt seotud, ning jätta välja õppe- ja toimetulekutoetused ning -laenud või muud toetused ja laenud;

iii) piirata lõike 1 esimese lõigu punkti i kohaldamist maksu­ soodustuste osas nendele juhtudele, kus hooajatöötaja pere­ konnaliikmetel, kellele see töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis.

3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust kehtetuks tunnistada artiklite 9 ja 15 kohaselt hooajatöö eesmärgil väljastatud luba või keelduda selle pikenda­ misest või uuendamisest.

Artikkel 24

Seire, hindamine ja kontroll

1. Liikmesriigid võtavad meetmed, et hoida ära võimalikke kuritarvitamisi ning määrata karistused käesoleva direktiivi rikkumiste eest. Meetmed hõlmavad seiret, hindamist ja vajaduse korral kontrolli kooskõlas siseriikliku õiguse või haldustavadega.

2. Liikmesriigid tagavad, et tööinspektsiooni teenistustel või pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel organisatsioo­ nidel (juhul kui viimased on siseriikliku õiguse kohaselt riigi kodanikest töötajatele ette nähtud) on juurdepääs töökohale ja, töötajaga kokkuleppel, töötaja eluasemele.

Artikkel 25

Kaebuse esitamise lihtsustamine

1. Liikmesriigid tagavad tulemuslikud mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajad saavad esitada kaebusi oma tööandjate peale vahetult või kolmandate isikute kaudu, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud alustele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui siseriiklik õigus seda ette näeb.

2. Liikmesriigid tagavad, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud alustele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad hooajatöötaja nõusolekul tema nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks, välja arvatud lühiajaliste viisadega seotud menet­ lustes ja nende kohta otsuste tegemisel.

3. Liikmesriigid tagavad, et hooajatöötajatel on samamoodi kui teistel samalaadsel positsioonil olevatel töötajatel juurdepääs meetmetele, mis kaitsevad vallandamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest tööandja poolt reaktsioonina ettevõttesisesele kaebusele või mis tahes kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi täitmine.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Statistika

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile statistika esimest korda hooajatöö eesmärgil väljastatud lubade arvu kohta ning võima­ likus ulatuses nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle luba on pikendatud, uuendatud või kehtetuks tunnistatud. See statistika peaks olema esitatud kodakondsuse, ning niivõrd kui võimalik, lubade kehtivusaja ja majandussektorite kaupa.

2. Lõikes 1 osutatud statistika vaatlusperiood on üks kalend­ riaasta ja see esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2017. aasta.

3. Lõikes 1 osutatud statistika esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 ( 1 ).

ET 28.3.2014 Euroopa Liidu Teataja L 94/389

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

Artikkel 27

Aruandlus

Iga kolme aasta järel ja esimest korda mitte hiljem kui 30. septembril 2019 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liik­ mesriikides ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 28

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vaja­ likud õigus- ja haldusnormid 30. septembriks 2016. Nad edas­ tavad komisjonile viivitamata kõnealuste meetmete teksti.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avalda­ mist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev direktiiv on vastavalt aluslepingutele adresseeritud liik­ mesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel eesistuja

D. KOURKOULAS

ET L 94/390 Euroopa Liidu Teataja 28.3.2014

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.

Eelnõu toimik: SIM/16-1123 - Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist

Vastavalt valitsuskabineti 16.06.2011 kokkuleppele esitab minister

direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamisel Vabariigi Valitsusele aruande

hilinemise põhjustest ning ettepanekud edaspidiste hilinemiste

vältimiseks.

Juhime Teie tähelepanu õigeaegselt ülevõtmata direktiivile, mille

ülevõtmise tähtaeg oli 30.09.2016:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014,

kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal

viibimise tingimuste kohta.

Eelpool tulenevast palume Siseministeeriumil ette valmistada ja

ametlikult eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimiku number: 16-1123)

esitada ülevaade direktiivi hilinemise põhjustest ja ettepanek

hilinemiste edaspidisteks vältimisteks.

Ülevaate koostamisel palume hinnata, kas probleemid tulenesid

planeerimisvigadest, koostööprobleemidest, puudulikust õigusanalüüsist

või direktiivi ülevõtva aktiga on soovitud reguleerida direktiiviga

hõlmamata küsimusi. Ülevaadet on kavas arutada EL koordinatsioonikogus

26.10.2016 ning esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume

esitada hiljemalt 24.10.2016.

Ametlik materjal palume esitada Riigikantseleile 28.10.2016 arutamiseks

31.10.2016 kantslerite nõupidamisel ning kinnitamiseks Vabariigi

Valitsuse 03.11.2016 istungil.

Tähtaeg: 28.10.2016

Lisainfo: Ülevaadet on kavas arutada 26.10.2016 EL koordinatsioonikogus,

31.10.2016 kantslerite nõupidamisel ning seejärel esitatakse teadmiseks

Vabariigi Valitsuse 03.11.2016 istungile.

Osapooled: Siseministeerium

Tähtaeg: 28.10.2016 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c6991cc-90e8-4b8f-95a3-

15f1bd29f312

Link menetlusetapile:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c6991cc-90e8-4b8f-95a3-

15f1bd29f312?activity=1

Eelnõude infosüsteem (EIS)

http://eelnoud.valitsus.ee/main