EELNÕU

24.09.2025

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi kultuuripreemiate seadus“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni”;

4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2)Preemiaga kaasneb tunnistus.“;

5) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad

ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.“;

7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab valdkonna eest vastutav

minister kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.“;

8) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Komisjoni töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

9) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;

11) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Riiklikud spordipreemiad

(1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid.

(2) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab riikliku

spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus.

2

(3) Riiklike spordipreemiate määramise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi RKPSS) § 1 alusel

määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) väljapaistvate loominguliste

saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigid on

sätestatud RKPSS-i §-s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise

väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia) ning viis preemiat eelmisel

kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia).

Eelnõuga muudetakse preemiate andmist sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm

elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad

preemiate andmise korraldust.

RKPSS-i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide

(edaspidi kultuuristipendium) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse

kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja

loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või

teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või

asutusele. Eelnõuga nähakse ette kultuuristipendiumide andmise lõpetamine. Muudatusega

ühtlustatakse kultuuri toetamise korraldust ning samuti halduskoormust kui ka töökoormust.

Spordiseaduse (edaspidi SPS) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad.

Eelnõuga nähakse ette, et riiklike spordistipendiumide määramine lõpetatakse ning sellega

ühtlustatakse spordi toetamise korraldus. Muudatus vähendab taotlejate halduskoormust ning

toetuse andja töökoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre

Väli ([email protected]), spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected]),

strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annikki

Aruväli ([email protected]) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld

([email protected], 6282347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg

keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

1) RKPSS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,

29.06.2014, 109;

2) SPS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,

10.07.2025, 4.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

RKPSS-i ja SPS-i muudatuste eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas riiklike

preemiate ja stipendiumide maksmise süsteemi ning muuta see otstarbekamaks ja tõhusamaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide

andmine lõpetatakse, siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas.

Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja

riigi keeleauhinda.

Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud

sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aastapreemiat. Selline

sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate

maksimaalset arvu ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel. Selleks

nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis

aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu,

arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Kultuuriminister otsustab Kultuuriministeeriumi

eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p-d 8

ja 9). Sellest lähtuvalt otsustab minister ka igal aastal välja antavate elutööpreemiate ja

aastapreemiate arvu, võttes arvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi.

Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga

kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on

koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega

viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemiaga, mille puhul

kaasneb preemiaga üksnes tunnistus.

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 3, milles sätestatakse, et preemia suuruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse

preemia suurus igal aastal riigieelarves. Iga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi

eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarves. See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus olnud

64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot, kuid need suurused ei ole õiguslikult

määratud. Õiguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga.

Kohane on selleks ministri tasandi õigusakt ehk kultuuriministri kui valdkonna eest vastutava

ministri määrus. Preemiate suurusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega

samal tasemel.

Paragrahvi 1 punktis 6 täiendatakse RKPSS-i § 4 lõiget 3 ja sätestatakse, et

Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad

ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõnastus RKPSS-i § 5 lõikes

3 näeb ette, et ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes

ning see on kultuuripreemiate komisjoni kohustus. Praktikas täidab seda ülesannet

Kultuuriministeerium. Samuti ei ole ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise

levikuga ajalehes ajakohane ega otstarbekas. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid

sätestatakse avaldamine ministeeriumi veebilehel.

Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse RKPSS-i § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et

kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks.

Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate

määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses, sealhulgas juhib tema

kultuuripreemiate komisjoni tööd. Seda muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka

komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt

kolmeks aastaks.

Paragrahvi 1 punktis 8 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja

nähakse ette, et kultuuripreemiate komisjoni töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos eelnõuga

on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimetatud töökord. Samuti tuuakse määruse

kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille

tööd juhib kultuuriminister. Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud

küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust.

Paragrahvi 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 lõige 3. Muudatus on seotud

eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud

ettepanekute ja nende esitajate avaldamine Kultuuriministeeriumi, mitte enam komisjoni

ülesanne.

Paragrahvi 1 punktiga 10 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 lõige 2 ja sätestatakse, et preemiad

antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiva sõnastuse järgi tuleb

preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval, mis on liiga piirav tingimus. Praktikas ei toimu

preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise

raames.

Paragrahvi 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks RKPSS-i 2. peatükk, mis reguleerib

kultuuristipendiumide määramist. RKPSS-i § 7 alusel määratakse kultuuristipendium riikliku

kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks

või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi

võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad

ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised

isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane

tegevus, ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle

kultuuristipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS-is sätestatud

institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit.

RKPSS on vastu võetud 1998. aastal, selles sisalduv kultuuristipendiumide regulatsioon on

kehtinud muutmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid

praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku

toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumide loomise ajaga palju

muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö. Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka

stipendiumide andmise eesmärk ning viia see tänapäevaste vajadustega kooskõlla. Muudatuste

vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendiume taotleda on pidevalt kahanenud. Arvestades

riigieelarvelistest võimalustest lähtuvat praegust kultuuristipendiumi suurust1, mis ei kata isegi

paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima

minemise soodustaja. Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud

mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse

omandamise võimalusi, ei näe Kultuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam

rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et tulumaksuseaduse (edaspidi

TuMS) § 19 lõike 7 alusel on stipendium TuMS-i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida

makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või

teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS-i tähenduses on stipendium mõeldud füüsilisele

isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium TuMS-i § 12 lõike 1 punkti

7 alusel tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses

(TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vastab TuMS-i § 19 lõikele 7. Seega ei pruugi füüsilisele

isikule antav stipendium, mille eesmärk on toetada kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi,

neile tingimustele vastata. Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas

teised meetmed, näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja

loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuristipendiumi maksta ka juriidilisele

isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õppida, on talle

võimalik määrata kultuuristipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on

maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust, mitte stipendiumi. Selleks on nii

Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kust

kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust

taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumide regulatsioon segadust. Ka praktika

näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool).

Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuristipendiumiks aastas (RKPPS § 8

lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud

anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel

aastal läbi lisavoor. Sellest hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati,

2024. aastal kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium (ehk siis 2023. aastal jäi 4

ja 2024. aastal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12

stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor, mis toimub 13.10 -12.11.2025

(jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi). Viimasel kolmel aastal määratud

kultuuristipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabelis.

1 Kultuuristipendiumide aastaeelarve on 46 000 eurot. RKPSS-i § 8 lg 1 alusel määratakse igal aastal 20

stipendiumi. Ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.

Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud

kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi.

Oleme arvestanud, et koroonast tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal

õppimine muutus piirangute tõttu võimatuks, ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses

piirangutega ka 2020.2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi. Samas

ei ole 2024. ja 2025. aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused

on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja algusega välismaal

õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud

meetmete kaudu (Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas

summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine Kultuuriministeeriumi

põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide

taset. Kuigi kultuuristipendiumide määramisel on siiani olnud prioriteet toetada

kultuurivaldkonna magistri- ja doktoriõpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu

stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud

lõpetada kultuuristipendiumite määramine.

Paragrahvis 2 nähakse etteSPS-i § 10 muutmine. Sellega jäetakse SPS-ist välja riiklikud

spordistipendiumid (edaspidi spordistipendium) ning edaspidi jääb SPS-i § 10 ja selle alusel

antav valdkonna eest vastutava ministri määrus (seni kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse

asemel) reguleerima riiklike spordipreemiate määramist ja tagasinõudmist. Spordistipendiumi

määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a

määruses nr 3052. Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike tipptulemuste

stimuleerimiseks ning see määratakse füüsilisele isikule. Spordistipendiumide määramisel

arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud

tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud

eesmärkide realiseerimisse. Samuti on spordistipendiumi sihtrühm Eesti Paralümpiakomitee

alla kuuluvad sportlased3. Spordistipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja

maakondade spordiliitude ettepanekud.

Spordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. Spordistipendiumi rakendamise esimestel

aastatel oli see ainus avaliku sektori toetus, mis aitas sportlastel katta igapäevaseid,

sportimisega seotud kulusid. 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi

EOK) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud

sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi

tähendas see, et neile sportlastele spordistipendiumi ei määratud ning spordistipendium määrati

andekatele noorsportlastele.

2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks

eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad, aga ei ole veel tiitlivõistlustel

kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis

spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot

kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122017024 3 Nende osakaal on väiksem, nt 2024. a määrati stipendium 7 parasportlasele.

Team Estonia toetusi reguleerib kultuuriministri 24. septembri 2024. a määrus nr 19

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord“4. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 p 4 ja 5 sätestavad

spordialaliidu toetuse osana Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate

rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamise toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja

olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise toetuse (Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetus). Spordialaliidu toetuse andja ülesannet täidab halduslepingu alusel

EOK5.

Määruse kohaselt esitab spordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele

toetust taotletakse. Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust

kasutada, et toetada sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel

häid tulemusi (määruse § 3 lg-d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse

sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal, arvestades eraldatud

eelarvevahendite suurust. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad

saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib

teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on

sätestatud määruse lisas6.

Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest

avaliku sektori allikatest: taotleda saab spordistipendiumi ja EOK rakendatavat Team Estonia

toetust ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse

saajaid kolme toetuse andja lõikes, selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium

määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud samalaadset toetust ka teistest

avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest

tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see

ei ole otstarbekas. Lisaks eespool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le andekale

noorsportlasele Audentese Koolide SA-ga sõlmitud lepingu alusel spordi-, toitlustus-, majutus-

ja õppeteenust Tallinnas ning Otepääl.

2025. aasta eelarves oli spordistipendiumideks planeeritud 139 500 eurot. Nimetatud summa

on samas suurusjärgus püsinud viimase 15 aasta jooksul. Selleks, et vähendada toetuse saajate

halduskoormust, toetuse andjate töökoormust, samade sportlaste erinevatest avaliku sektori

allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi, on otstarbekas

alates 2026. aastast suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid7 olemasolevatesse

toetusmeetmetesse, sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning

lõpetada spordistipendiumide määramine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

4 Varem kehtinud määrus: kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord”. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018006 6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/9202/4008/KUM_m19_lisa.pdf# 7 132 000 eurot

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

6. 1. Kavandatav muudatus: riigi kultuuripreemiate arv

Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 lõike 1 alusel võivad

ettepanekuid preemia määramiseks esitada loomeliidud; teised juriidilised isikud, kelle

põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid ning

kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise

korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira

ettepanekute arvu.

Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isikud

Mõju kirjeldus: Preemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal.

See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest.

Muudatusega võib väheneda võimalus väljapaistva loomingulise tegevusega silma paistnud

loovisikuid premeerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagasisidet valdkonnas tegutsejatelt.

Samas, preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus

selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Muudatusel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna maksimaalne kulu jääb samaks. Samas lisab

muudatus paindlikkust ning kultuurminister saab otsustada sõltuvalt eelarvelistest võimalustest

välja antavate preemiate arvu.

6.2 Kavandatav muudatus: kultuuristipendiumide kaotamine

Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel

võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,

teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-

ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) kultuuri valdkonnas tegutsevad

füüsilised isikud,sealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused

(RKPSS § 7 teine lause).

Mõju kirjeldus: Muudatuse järel ei ole enam võimalik teha ettepanekuid

kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata.

Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi

taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest.

Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed

Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja

eesmärgipärasemad.

Kultuuristipendiumideks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot

stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta

märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle

taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid

välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor.

Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes

voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja

andmata.

Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel

võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,

teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-

ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumide ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna

nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepanekuid koondama ja neid esitama ning

esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi

korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumideks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300

eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise

lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib

stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb

kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb

ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa

Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate

töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumide taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole

stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide ellu viimisega

seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides

taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel.

6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine

Kaasnev mõju: mõju spordile

Sihtrühm: 1) spordialaliidud ja maakondade spordiliidud, kes taotlevad spordistipendiumi

tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee; 2) sportlased.

Mõju kirjeldus: Muudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju. Tippsportlaste toetamise

süsteem korrastub, muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka

sportlastele.

Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: 1) spordialaliidud ja maakondade spordiliidud, kes taotlevad spordistipendiumi

tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; 2) Eesti Paralümpiakomitee.

Mõju kirjeldus: Spordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb.

Tippsportlaste toetamine on korraldatud EOK spordialaliitude toetuse kaudu, mida viimased

juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti

Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muutu.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole, eelarvelised kulud ei suurene. Seni

spordistipendiumideks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning

osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister

Mõju kirjeldus: Spordistipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette

Kultuuriministeerium. Spordistipendiumi määramise otsuseid teeb kultuuriminister

käskkirjaga. Spordistipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see

võimaldab töökorraldust optimeerida. Kuna spordistipendiumideks ette nähtud raha suunatakse

alates 2016. aastast teistesse olemasolevatesse meetmesse, vähendab muudatus toetuse andjate

ja meetmete dubleerimist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse uuesti kultuuripreemiate komisjoni töökord ning

spordipreemiate määramise kord.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. veebruaril. Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal

antavatele kultuuripreemiatele. 2026. aastal enam kultuuristipendiume ega spordistipendiume

ei anta, et uus süsteem rakenduks kalendriaasta algusest.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse esitamiseks tunnustatud

loomeliitudele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Disainikeskusele, Eesti

Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile, Kaasaegse Kunsti Eesti

Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele, Eesti Olümpiakomiteele,

spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele.

Seletuskirja lisa 1

KAVAND

Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord

Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Kultuuripreemiate suurus

(1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on

64 000 eurot.

(2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on

9600 eurot.

§ 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil

lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli

saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu

komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav

komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku

või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi

vahel.

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas

komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide

konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse

lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,

asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

(7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.

§ 3. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute

alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

Seletuskirja lisa 2

KAVAND

Riiklike spordipreemiate määramise ning

tagasinõudmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Riiklik spordipreemia

(1) Riiklikke spordipreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste

eest.

(2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on

pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale.

(3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või

eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise

või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul.

§ 2. Preemiate liigid ja suurus

(1) Igal aastal määratakse kuni kaks elutööpreemiat suurusega

64 000 eurot.

(2) Igal aastal määratakse kuni 6 aastapreemiat suurusega 9600 eurot.

(3) Preemiaga kaasneb tunnistus.

§ 3. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks

(1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud,

ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja

asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus.

(2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks

Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks.

§ 4. Spordipreemiate komisjon

(1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab kultuuriminister.

Komisjoni esimees on kultuuriminister.

(2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning

teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks.

(3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.

§ 5. Komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil

lihthäälteenamusega.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli

saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu

komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema

äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat

kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia

mitme kandidaadi vahel.

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia

komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide

konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse

lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,

asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

§ 6. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni

ettepanekute alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

§ 7. Preemia tagasinõudmine

(1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik

olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse §

11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on

Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda

pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi.

(2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister.

(3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 08.10.2025 nr 1-11/1041-1

Riigi kultuuripreemiate ja

kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigi kultuuripreemiate ja

kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie

tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri koos rakendusaktide kavanditega

Sama:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus

Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

Mittetulundusühing Music Estonia

Sihtasutus Eesti Teatri Agentuur

SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Eesti Olümpiakomitee

Eesti Castingu Liit MTÜ

Eesti Poksiliit

Eesti Ratsaspordi Liit

Eesti Ronimisliit

Eesti Rulluisuliit

Eesti Saalihoki Liit

EESTI SAMBOLIIT

Merle Põld 628 2347

[email protected]